1

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Madalmaade Kuningriik hoolimata Madalmaade Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 3. aprillil 1957 sõlmitud lennutranspordilepingu (Tractatenblad 1957, nr 53; edaspidi „1957. aasta leping”) muutmisest võttis või jättis jõusse Ühendriikide ees rahvusvahelised kohustused, mis:

on Madalmaade Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ asutamislepingu artiklist 5 (nüüd EÜ artikkel 10), EÜ asutamislepingu artiklist 52 (nüüd pärast muutmist EÜ artikkel 43), nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusest (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta (EÜT L 240, lk 15; ELT eriväljaanne 07/01, lk 427) ning nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusest (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (EÜT L 220, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 277), mida on muudetud nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 3089/93 (EÜT L 278, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 94).

2

Euroopa Kohtu president andis 6. juuni 2005. aasta määrusega Prantsuse Vabariigile loa astuda menetlusse Madalmaade Kuningriigi nõuete toetuseks.

3

Määruse nr 2299/89 artikkel 1 sätestab:

„Seda määrust kohaldatakse arvutipõhiste ettetellimissüsteemide suhtes, kui neid pakutakse kasutamiseks ja/või kasutatakse ühenduse territooriumil õhuveotoodete levitamiseks ja müügiks, olenemata:

4

Sama määruse artikli 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad aga:

„1.   Artiklites 3–6 sätestatud süsteemi tarnija kohustused ei kehti kolmanda riigi emaettevõtja suhtes sedavõrd, kuivõrd selle arvutipõhine ettetellimissüsteem ei vasta käesolevale määrusele või ei taga ühenduse lennuettevõtjatele käesoleva määruse alusel sätestatuga võrdväärset kohtlemist.

2.   Emaettevõtjate ja osalevate lennuettevõtjate kohustused artikli 8 alusel ei kehti kolmanda riigi lennuettevõtja kontrollitava arvutipõhise ettetellimissüsteemi suhtes niivõrd, kuivõrd emaettevõtjale või osalevale lennuettevõtjale ei saa mainitud riigis osaks käesolevas määruses ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2672/88 sätestatuga võrdväärset kohtlemist.”

5

Määruse nr 2409/92 artikli 1 lõige 1 määratleb kriteeriumid ja menetlused, mida kohaldatakse piletihindade ja lastitariifide kehtestamisel lennuettevõtjate poolt üksnes ühendusesisestel liinidel.

6

Sama artikli lõiked 2 ja 3 on sõnastatud järgmiselt:

„2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat määrust:

3.   Ainult ühenduse lennuettevõtjatel on õigus pakkuda uusi tooteid või piletihindu, mis on madalamad kui identsete toodete puhul.”

7

Määruse nr 2409/92 artikkel 12 sätestab:

„Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1993.”

8

3. aprillil 1957 sõlmisid Madalmaade Kuningriik ja Ühendriigid 1957. aasta lepingu.

9

Seda lepingut täiendati 31. märtsi 1978. aasta protokolliga (Tractatenblad 1978, nr 55; edaspidi „1978. aasta protokoll”) ja muudeti nootide vahetamisega 13. oktoobril ja 22. detsembril 1987 (Tractatenblad 1988, nr 12), 29. jaanuaril ja 13. märtsil 1992 (Tractatenblad 1992, nr 63) ning 14. oktoobril 1992 (Tractatenblad 1992, nr 177; edaspidi „1992. aasta oktoobri nootide vahetamine”).

10

1978. aasta protokolli muudeti omakorda 11. juuni 1986. aasta protokolliga (Tractatenblad 1986, nr 88) ning 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega.

11

1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega muudeti 1957. aasta lepingu mitmeid sätteid, eelkõige artikleid 1 (mõisted), 2 (õiguste andmine), 3 (määramine), 4 (lennuettevõtjate omanikud ja kontroll), 6 (ohutus), 7 (tollimaksud ja kasutustasud), 8 (võrdsed võimalused), 13 (vaidluste lahendamine) ja 16 (lepingu lõpetamine) ning lepingu lisa, mis sisaldas lennuliinide tabelit. Peale selle tehti ka 1978. aasta protokolli mõningad muudatused.

12

Seevastu ei muudetud 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega 1957. aasta lepingu neid sätteid, mis puudutavad lennupiletihindu ja arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme.

13

Selle nootide vahetamisega nähti ette, et seda kohaldatakse ajutiselt alates selle sõlmimisest, st 14. oktoobrist 1992. Madalmaade parlament ratifitseeris nimetatud nootide vahetamise 26. aprillil 1993 ja see hakkas kehtima 11. mail 1993 (vt Tractatenblad 1993, nr 84 ja nr 85).

14

Enne kui komisjon alustas Madalmaade Kuningriigi vastu käesolevat menetlust, oli ta viinud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse läbi kaheksa liikmesriigi suhtes, kes olid sõlminud Ühendriikidega lennutranspordilepingud.

15

Komisjon saatis kõikidele nendele liikmesriikidele 1995. aasta juuni ja 1996. aasta mai vahelisel ajavahemikul märgukirja, 1998. aasta märtsi ja aprilli vahel põhjendatud arvamuse ning 18. detsembril 1998 esitas ta nende vastu hagi. Madalmaade Kuningriik astus kõigis nendes kohtuasjades menetlusse kostjaks oleva liikmesriigi toetuseks. Euroopa Kohus lahendas need kohtuasjad („avatud taeva” kohtuasjad) 5. novembri 2002. aasta otsustega kohtuasjades C-466/98: komisjon vs. Ühendkuningriik (EKL 2002, lk I-9427), C-467/98: komisjon vs. Taani (EKL 2002, lk I-9519), C-468/98: komisjon vs. Rootsi (EKL 2002, lk I-9575), C-469/98: komisjon vs. Soome (EKL 2002, lk I-9627), C-471/98: komisjon vs. Belgia (EKL 2002, lk I-9681), C-472/98: komisjon vs. Luksemburg (EKL 2002, lk I-9741), C-475/98: komisjon vs. Austria (EKL 2002, lk I-9797) ja C-476/98: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2002, lk I-9855).

16

Nendest kohtuotsustest viimases seitsmes (hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu käsitles erinevat olukorda) leidis Euroopa Kohus, et kuna kostjaks olevad liikmesriigid kehtivate lepingute muutmisest hoolimata võtsid või jätsid jõusse Ühendriikide ees rahvusvahelised kohustused, mis käsitlesid lennupiletihindu, mida Ühendriikide määratud ettevõtjad kohaldasid ühendusesisestel liinidel, ja kostjaks olevas liikmesriigis kasutamiseks pakutavaid või kasutatavaid arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme ning andsid Ühendriikidele õiguse lõpetada, peatada või piirata lennuliiklust, kui kostjaks oleva liikmesriigi määratud lennuettevõtjad ei kuulunud sellele liikmesriigile või tema kodanikele, siis rikkusid kostjaks olevad liikmesriigid kohustusi, mis tulenesid asutamislepingu artiklitest 5 ja 52 ning määrustest nr 2409/92 ja nr 2299/89, mida on muudetud määrusega nr 3089/93.

17

Pärast neid kohtuotsuseid kirjutas komisjon Madalmaade Kuningriigile 25. novembril 2002, 30. juulil 2004 ja 10. märtsil 2005, nõudes temalt esiteks Ühendriikidega kahepoolsete läbirääkimiste katkestamist ja teiseks 1957. aasta lepingu lõpetamist.

18

Viidates 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisele, saatis komisjon 19. jaanuaril 1999 Madalmaade Kuningriigile märgukirja, millele viimane vastas 1. juunil 1999.

19

24. oktoobril 2000 saatis komisjon Madalmaade Kuningriigile põhjendatud arvamuse, nõudes nimetatud liikmesriigilt arvamuse järgimiseks vajalike meetmete võtmist kahe kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest. Madalmaade Kuningriik vastas nimetatud arvamusele 23. veebruaril 2001 kirjalikult.

20

23. detsembril 2004 esitas komisjon käesoleva hagi.

21

Madalmaade Kuningriik rõhutab, et antud asjas kestis kohtueelne menetlus liiga kaua. Komisjon lasi mööduda rohkem kui kuus aastat pärast 1992. aasta oktoobri nootide vahetamist ja enne märgukirja saatmist (jaanuar 1999) ning rohkem kui neli aastat pärast põhjendatud arvamuse saatmist (oktoober 2000) ja enne käesoleva hagi esitamist (detsember 2004). Sellega asetas komisjon Madalmaade Kuningriigi niivõrd ebasoodsasse olukorda, et komisjonil ei olnud enam õigust teda käesolevas asjas Euroopa Kohtusse kaevata.

22

Olgugi et komisjon alustas 1995. aastal „avatud taeva” kohtuasjades liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusi kaheksa liikmesriigi vastu, ei vaidlustanud ta 1992. aasta oktoobri nootide vahetamist. Oodates enne Madalmaade Kuningriigile märgukirja saatmist üle kuue aasta, tekitas komisjon Madalmaade valitsuses õiguspärase ootuse, et puudub vastuolu ühenduse õigusaktidega.

23

Komisjon ei täitnud mõistliku tähtaja järgimise kohustust, mis kuulub hea halduse põhimõtte juurde ja tuleneb õiguskindluse põhimõttest.

24

Madalmaade Kuningriik on seisukohal – mida toetab ka Prantsuse valitsus –, et 1957. aasta leping muudetud kujul andis õiguskindluse asjaomastele ettevõtjatele, kes said selle kaudu ligipääsu Ameerika turule. Komisjon kiitis vahepeal heaks KLM Royal Dutch Airlines’i (edaspidi „KLM”) ja Northwest Airlines’i liidu. Ameerika Ühendriigid leiavad, et selles lepingus sisalduvad kohustused seavad tingimused nimetatud liidule vajaliku „konkurentsialase puutumatuse” andmisele. 1957. aasta lepingu lõpetamine tähendaks selle „konkurentsialase puutumatuse” kohest äravõtmist Ameerika ametivõimude poolt ja muudaks näiliseks võimaluse taotleda sellist puutumatust KLM-i ja Air France’i vahelisele koostööle (mis on komisjoni poolt juba heaks kiidetud). „Konkurentsialase puutumatuse” äravõtmisel tekkiv kahju ulatuks miljonitesse eurodesse.

25

Komisjon väidab vastu, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ta EÜ artikli 226 kohaldamisel kohustatud kindlaksmääratud tähtaegadest kinni pidama.

26

Asjaolu, et komisjon alustas liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust Madalmaade Kuningriigi vastu hiljem kui kaheksa muu liikmesriigi vastu, ei seadnud teda ebasoodsamasse olukorda, hoopis vastupidi. Kaheksa muu liikmesriigiga võrreldes oli Madalmaade Kuningriigil eelisena lisaaega, et vältida hagi esitamist 1992. aasta oktoobri nootide tühistamiseks.

27

On tõsi, et teatud olukordades võib EÜ artiklis 226 sätestatud kohtueelse menetluse liiga pikk kestus raskendada asjaomase liikmesriigi jaoks komisjoni argumentide ümberlükkamist ja rikkuda seeläbi tema kaitseõigust. Antud juhul ei ole aga Madalmaade valitsus tõendanud, et menetluse tavapäratu kestus mõjutas tema kaitse korraldamist (vt selle kohta 16. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C-96/89: komisjon vs. Madalmaad, EKL 1991, lk I-2461, punktid 15 ja 16, ning samuti eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Austria, punkt 36).

28

Lisaks tuleb rõhutada, et liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse aluseks on ühenduse õigusest tulenevate liikmesriigi kohustuste täitmatajätmise objektiivne tuvastamine ja et liikmesriik ei või sellises olukorras nagu käesolevas asjas tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, et takistada EÜ asutamislepingust või teisese õiguse aktist tulenevate kohustuste temapoolse täitmatajätmise objektiivset tuvastamist, sest sellise õigustuse lubamine oleks vastuolus EÜ artiklis 226 sätestatud menetluse eesmärgiga (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Austria, punkt 38).

29

Asjaolu, et 1957. aasta lepingu lõpetamine võib kaasa tuua „konkurentsialase puutumatuse” äravõtmise Ameerika ametivõimude poolt ja sellest tekkida võivad kahjud, ei mõjuta käesoleva hagi vastuvõetavust. Selle hagiga, mis põhineb EÜ artiklil 226, soovitakse üksnes tuvastada ühenduse õiguse rikkumine, mis tuleneb Madalmaade Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel võetud kohustustest.

30

Seega tuleb vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.

31

Madalmaade Kuningriik, keda toetab Prantsuse valitsus, väidab, et komisjon esitas käesoleva hagi, võtmata arvesse olulisi muutuseid, mis leidsid aset pärast põhjendatud arvamuse esitamist. Pärast kohtuotsuste kuulutamist „avatud taeva” kohtuasjades usaldas Euroopa Liidu Nõukogu 5. juunil 2003 komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (EÜT L 157, lk 7; ELT eriväljaanne 07/08, lk 193) raames kaks mandaati läbirääkimiste pidamiseks Ühendriikide ja muude kolmandate riikidega, et sõlmida lennutranspordilepinguid. Komisjon palus mitmel korral liikmesriikidel hoiduda kahepoolsetest läbirääkimistest lennutranspordi osas, et mitte kahjustada pooleliolevaid läbirääkimisi ühenduse tasandil.

32

Kui Euroopa Kohus rahuldaks käesoleva hagi, oleks Madalmaade Kuningriik kohustatud tühistama need sätted, mis on vastuolus ühenduse õigusega. See asetaks nimetatud liikmesriigi võimatusse olukorda. Asudes selle tühistamise osas Ühendriikidega läbi rääkima, sekkuks Madalmaade Kuningriik pooleliolevatesse läbirääkimistesse ühenduse tasandil.

33

Madalmaade Kuningriik, keda toetab Prantsuse valitsus, leiab endiselt, et käesolevas menetluses ei arvestanud komisjon nõukogu poolt komisjonile 2003. aasta juunis antud kahte mandaati ega määrust nr 847/2004. Seega ei hinnatud märkimisväärset kahju, mida lennutranspordialase kahepoolse lepingu lõpetamine võiks lennuettevõtjatele tekitada.

34

Ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõte, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 5, on vastastikuse toimega, mis tähendab, et ka komisjon on kohustatud tegema koostööd selleks, et säilitada ühenduse õiguse tõhusus. Tegemist ei ole lojaalse koostööga, kui komisjon takistab Madalmaade Kuningriigil täita kohustusi ühenduse tasandil. Komisjon rikkus asutamislepingu artiklit 5, kui ta esitas käesoleva hagi hoolimata sellest, et liikmesriigid ja nõukogu olid andnud talle vajalikud vahendid, et viia üleatlantiline lennutransport ühenduse õigusega kooskõlla.

35

1957. aasta lepingu lõpetamine tekitaks õigusliku vaakumi, mis kahjustaks nii Madalmaade Kuningriigi kui ka muude liikmesriikide huve. Isegi kui lendamine võiks jätkuda viisakuse põhimõtte alusel, nagu soovitab komisjon, ei annaks selle põhimõtte kohaldamine ühenduse lennuettevõtjatele õiguslikku ja majanduslikku kindlust, mida tagab asjaomase lepingu olemasolu. Nende lennuprogrammide heakskiitmist tuleks igal hooajal uuendada ja see muutuks ebakindlaks. Nende teenindustingimuste kinnitamine või tühistamine tekitaks täiendava halduskoormuse ja võiks kaasa tuua selle, et Ühendriikide ametivõimud keelavad ühenduse lennuettevõtjate teatavad lennud.

36

Komisjon vastab, et Madalmaade Kuningriigile 25. novembril 2002, 30. juulil 2004 ja 10. märtsil 2005 saadetud kirjades ei palunud ta läbirääkimisi Ühendriikidega mitte katkestada, vaid rakendada 1957. aasta lepingus sätestatud lepingu lõpetamise klauslit. See ei oleks asetanud Madalmaade Kuningriiki raskesse olukorda.

37

Lisaks sellele on aluseta kartus, et asjaomase lepingu lõpetamine tooks kaasa õigusliku vaakumi. Kui ühendus ja Ühendriigid ei sõlmi uut lepingut, on võimalik jätkata lendamist viisakuse põhimõtte alusel.

38

Lisaks käesoleva kohtuotsuse punktis 29 esitatud kaalutlustele tuleb meenutada, et EÜ artikli 226 sätteid tuleb kohaldada nii, et komisjon ei oleks seotud kindlaksmääratud tähtajaga. Antud asjas selgitas komisjon, et enne käesoleva hagi esitamist ootas ta Euroopa Kohtu poolt 2002. aastal tehtud „avatud taeva” kohtuotsuseid ja Madalmaade valitsuse reaktsiooni nimetatud kohtuotsustele. Nii toimides ei kasutanud komisjon talle EÜ artikliga 226 antud kaalutlusõigust viisil, mis oleks olnud asutamislepinguga vastuolus.

39

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata liikmesriigile põhjendatud arvamusega määratud tähtaja lõppemisel esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (vt eelkõige 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-433/03: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2005, lk I-6985, punkt 32 ja viidatud kohtupraktika).

40

Antud asjas möödus põhjendatud arvamuses määratud tähtaeg 24. detsembril 2000, mistõttu Madalmaade Kuningriigi poolt väljatoodud asjaolud ei mõjuta käesolevat vaidlust.

41

Järelikult tuleb see argument tagasi lükata.

42

Komisjon on seisukohal, et 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega vastuvõetud muudatused muutsid 1957. aasta lepingu olemust radikaalselt, muutes selle täiesti uueks „avatud taeva” liiki lepinguks, st lepinguks, milles tuli järgida mitmeid Ühendriikide valitsuse määratletud kriteeriume nagu näiteks vaba juurdepääs kõikidele liinidele, piiramatute liini- ja liiklusõiguste andmine, hindade kindlaksmääramine lepingupoolte vahelistel lennuliinidel „vastastikuse keeldumise” süsteemi alusel ja võimalus jagada koode. Nimetatud muudatuste tagajärjel loodi Ühendriikide ja Madalmaade Kuningriigi vahel tihedama koostöö raamistik, mis tekitas viimase jaoks uusi ja olulisi rahvusvahelisi kohustusi. Need muudatused kinnitavad, et 1957. aasta lepingut uuendati terves ulatuses. Sellises olukorras ei tohi liikmesriigid mitte ainult võtta uusi rahvusvahelisi kohustusi, vaid nad ei tohi selliseid kohustusi ka jõusse jätta, kui need rikuvad ühenduse õigust.

43

Madalmaade Kuningriik ei ole nõus, et 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega loodi uus leping. Ta on seisukohal, et 1957. aasta leping säilis sellisena, nagu see oli. Sellele lisatud sätted konsolideerisid osi, mis esinesid algses lepingus. 1992. aasta oktoobri kohanduste näol on tegemist mitu aastat varem kahe osalisriigi lennuettevõtjate kasuks alustatud liberaliseerimise lõpuleviimisega. 1957. aasta leping sisaldas „avatud taeva” lepingule omaseid osi juba enne aastat 1992, mis tähendab, et 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine ei saanud seda muuta uueks seda liiki lepinguks.

44

Madalmaade Kuningriik leiab, et kuna 1957. aasta leping sõlmiti enne 1. jaanuari 1958, kuulub see EÜ artikli 307 esimese lõigu alla, mille kohaselt ei mõjuta asutamisleping asjaomase liikmesriigi kohustust austada õigusi, mida annab kolmandatele riikidele enne EMÜ asutamislepingu jõustumist sõlmitud konventsioon. Sama kehtib ka hilisemate teisese õiguse aktide kohta: selliste õigusaktide pelk olemasolu ei kohusta liikmesriiki loobuma kolmandate riikidega võetud kohustustest.

45

Tuleb tõdeda, et 1957. aasta leping ei sisaldanud algselt ühtegi arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme käsitlevat sätet. 29. jaanuari ja 13. märtsi 1992. aasta nootide vahetamisega lisati sellele lepingule lisa, mis puudutab mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid arvutipõhiste ettetellimissüsteemide raames. 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega seda lisa ei muudetud.

46

Samamoodi tulenevad 1957. aasta lepingu lennupiletihindu käsitlevad sätted, st nimetatud lepingu artikkel 11, 29. jaanuari ja 13. märtsi 1992. aasta nootide vahetamisest, samas kui 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine ei sisaldanud selle valdkonna sätteid.

47

Tõsi, komisjon möönis oma hagis, et 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega ei muudetud arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme ja lennupiletihindu käsitlevaid sätteid, mis esinesid 1957. aasta lepingu enne 1992. aasta oktoobrit muudetud redaktsioonis.

48

Lisaks, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 136, väljendab 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine lepingupoolte tahet 1957. aasta lepingut mitte asendada, vaid üksnes muuta selle mõningaid olulisi sätteid.

49

Toimikust nähtub, et 1957. aasta lepingusse 1992. aasta oktoobris tehtud ja käesoleva kohtuotsuse punktis 11 kirjeldatud muudatused liberaliseerisid kogu lennutranspordi Ühendriikide ja Madalmaade Kuningriigi vahel, andes vaba juurdepääsu kõikidele liinidele nende kahe riigi mis tahes punktide vahel, piiramata mahtusid ja lennutihedust, vahemaandumispunkte ja punkte, mis asuvad lähemal või kaugemal (behind, between and beyond rights), koos lennuvahendite mis tahes soovitud kombineerimisega (change of gauge). Seda täielikku vabadust täiendati sätetega, mis käsitlesid asjaomaste lennuettevõtjate võimalusi sõlmida koodi jagamise lepinguid (code sharing), ja sätetega, millega elavdati konkurentsi.

50

Sellest tuleneb, et 1957. aasta lepingusse 1992. aasta oktoobris tehtud muudatustega loodi Ühendriikide ja Madalmaade Kuningriigi vahel rõhutatud koostöö raamistik, mis tekitas viimase jaoks uusi ja olulisi rahvusvahelisi kohustusi.

51

Peale selle tuleb toonitada, et 1992. aasta oktoobris tehtud muudatused kinnitavad, et 1957. aasta lepingut uuendati terves ulatuses. Kuigi nimetatud muudatustega ei muudetud selle lepingu teatud sätteid formaalselt või muudeti vähesel määral vaid nende sõnastust, kinnitati selle uuendamise käigus siiski nendest sätetest tulenevad kohustused. Sellises olukorras ei tohi liikmesriigid mitte ainult võtta uusi rahvusvahelisi kohustusi, vaid nad ei tohi selliseid kohustusi ka jõusse jätta, kui need rikuvad ühenduse õigust.

52

Lisaks on selge, et 1957. aasta lepingusse 1992. aasta oktoobris tehtud muudatused mõjutavad oma koostoimes teatavate sätete ulatust, mida formaalselt ei muudetud või mida muudeti vaid vähesel määral.

53

Sellest tuleneb, et käesoleva hagiga vaidlustatud rahvusvahelisi kohustusi tuleb hinnata seoses ühenduse õiguse sätetega, millele komisjon oma hagi toetuseks viitab (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punktid 36–42; komisjon vs. Rootsi, punktid 34–40; komisjon vs. Soome, punktid 36–42; komisjon vs. Belgia, punktid 47–53; komisjon vs. Luksemburg, punktid 42–48, ja komisjon vs. Austria, punktid 46–52).

54

Sellest analüüsist tuleneb, et Madalmaade valitsuse argument, mis tugineb EÜ artikli 307 esimesele lõigule, ei ole põhjendatud.

55

Komisjon leiab, et juhul kui komisjon võtab EÜ asutamislepinguga ettenähtud ühise poliitika elluviimiseks vastu sätted, millega kehtestatakse mis tahes kujul ühiseid eeskirju, ei ole liikmesriikidel enam õigust võtta kolmandate riikide ees niisuguseid kohustusi, mis muudavad neid eeskirju või nende ulatust. Selles osas heidab komisjon Madalmaade Kuningriigile ette seda, et viimane rikkus ühenduse ainuvälispädevust, kui ta võttis Ühendriikide ees kohustusi, mis puudutavad esiteks Ühendriikide määratud lennuettevõtjate poolt ühendusesisestel lennuliinidel kohaldatavaid lennupiletihindu ja teiseks Madalmaades kasutamiseks pakutavaid või kasutatavaid arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme.

56

Lennupiletihindade osas väidab komisjon oma hagis, et alates määruse nr 2409/92 jõustumisest ei tohtinud Madalmaade Kuningriik üksi enam võtta ega kehtivana hoida selliseid rahvusvahelisi kohustusi, mis käsitlevad kolmandate riikide lennuettevõtjate poolt ühendusesisestel lennuliinidel kohaldatavaid lennupiletihindu. 1957. aasta lepingu artikkel 11, mida muudeti 29. jaanuari ja 13. märtsi 1992. aasta nootide vahetamisega ning 1978. aasta protokolli artikliga 6, sisaldab aga just sellist kohustust. Peale selle säilitas Madalmaade Kuningriik selle sätte ka 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisel. Nimetatud liikmesriik rikkus seega ühendusele määruse nr 2409/92 artikli 1 lõikega 3 antud ainuvälispädevust.

57

Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide osas kinnitab komisjon, et Madalmaade Kuningriik säilitas 1992. aasta oktoobris lepingu uuendamise käigus 1957. aasta lepingu lisa, milles käsitletakse arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme. Nii toimides rikkus Madalmaade Kuningriik määrusest nr 2299/89 tulenevat ühenduse ainuvälispädevust.

58

Madalmaade Kuningriik väidab, et käesolevas õiguslikus olukorras säilib liikmesriikide pädevus sõlmida kahepoolseid lepinguid seni, kuni komisjonile ei ole antud otsest mandaati. Olukord oleks erinev, kui liikmesriigi võetud kahepoolsed kohustused mõjutaksid ühiseid eeskirju, mida aga käesolevas kohtuasjas ei esine.

59

Isegi mööndes, et ühenduse ainuvälispädevus võiks tuleneda ühendusesisese õigusakti vastuvõtmisest, tekib selline pädevus siiski alles vastava õigusakti jõustumisest. Kuna määrus nr 2409/92 jõustus 1. jaanuaril 1993, ei saanud see mõjutada Madalmaade Kuningriiki oktoobris 1992.

60

Komisjon viitab oma repliigis analoogia alusel 18. detsembri 1997. aasta otsusele kohtuasjas C-129/96: Inter-Environnement Wallonie (EKL 1997, lk I-7411, punkt 45), milles Euroopa Kohus leidis, et direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtaja jooksul peavad liikmesriigid hoiduma õigusnormide kehtestamisest, mis võivad direktiivis sätestatud eesmärki tõsiselt kahjustada. Komisjon märgib, et Madalmaade parlament ratifitseeris 1992. aasta oktoobri nootide vahetamise 26. aprillil 1993, st pärast 1. jaanuari 1993, mil jõustus määrus nr 2409/92.

61

Sellele argumendile vastab Madalmaade Kuningriik, keda selles küsimuses toetab Prantsuse valitsus, et väita esimest korda repliigis – nagu seda teeb komisjon –, et ühenduse ainusvälispädevus tekib määruse nr 2409/92 vastuvõtmisel ja mitte selle jõustumisel, kujutab endast uut väidet, mis muudab vaidluse eset ja mida keelab kodukorra artikli 42 lõige 2. Igal juhul ei ole eespool viidatud kohtuotsus Inter-Environnement Wallonie antud juhul asjakohane esiteks seetõttu, et käesolevas asjas on kõne all määrus ja mitte direktiiv, ning teiseks seetõttu, et 1957. aasta lepingu mitte ükski säte ei ole selline, mis võiks tõsiselt kahjustada määrusega nr 2409/92 kavandatud eesmärgi saavutamist. Lõpuks ei oma tähtsust ka 1992. aasta oktoobri nootide vahetamise ratifitseerimine Madalmaade parlamendi poolt, kuna seda nootide vahetamist kohaldati juba alates 14. oktoobrist 1992.

62

Esiteks, mis puudutab lennupiletihindu, siis tuleb märkida, et vastavalt määruse nr 2409/92 artikli 1 lõike 2 punktile a ei kohaldata seda määrust nende lennuettevõtjate piletihindade ja lastitariifide suhtes, kes ei ole ühenduse lennuettevõtjad, kuigi selles sättes on öeldud, et „[i]lma et see piiraks lõike 3 kohaldamist”. Mainitud artikli 1 lõike 3 kohaselt on ainult ühenduse lennuettevõtjatel õigus pakkuda uusi tooteid või piletihindu, mis on madalamad kui identsete toodete puhul.

63

Nende sätete koosmõjust tuleneb, et määrusega nr 2409/92 on otseselt või kaudselt keelatud kolmandate riikide lennuettevõtjatel, kes tegutsevad ühenduses, pakkuda uusi tooteid või piletihindu, mis on madalamad kui identsete toodete puhul. Nii toimides piiras ühenduse seadusandja nende lennuettevõtjate hindade määramise vabadust juhul, kui nad teenindavad ühendusesiseseid lennuliine. Järelikult tekkis ühendusel määruse nr 2409/92 artikli 1 lõikega 3 kaetud ulatuses ainupädevus võtta kolmandate riikide ees lepingulisi kohustusi, mis on seotud muude kui ühenduse lennuettevõtjate hindade määramise vabaduse piiranguga.

64

Sellest tuleneb, et alates määruse nr 2409/92 jõustumisest ei võinud Madalmaade Kuningriik 1957. aasta lepingu uuendamisest hoolimata enam üksi võtta ega kehtivana hoida rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad kolmandate riikide lennuettevõtjate poolt ühendusesisestel lennuliinidel kohaldatavaid lennupiletihindu.

65

Sellist liiki kohustus tuleneb 1957. aasta lepingu artiklist 11, mida muudeti 29. jaanuari ja 13. märtsi 1992. aasta nootide vahetamise ja 1978. aasta protokolli artikliga 6. Madalmaade Kuningriik säilitas selle kohustuse vaatamata 1957. aasta lepingu uuendamisele, mis päädis 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega. Nii toimides rikkus Madalmaade Kuningriik seega ühenduse ainuvälispädevust, mis tuleneb määruse nr 2409/92 artikli 1 lõikest 3 (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punktid 97–100; komisjon vs. Rootsi, punktid 93–96; komisjon vs. Soome, punktid 98–101; komisjon vs. Belgia, punktid 110–113; komisjon vs. Luksemburg, punktid 103–106; komisjon vs. Austria, punktid 112–115, ja komisjon vs. Saksamaa, punktid 123–126).

66

Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka Madalmaade valitsuse väide, mille kohaselt toimus 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine enne määruse nr 2409/92 jõustumist. Nii nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 153–158: isegi kui nimetatud nootide vahetamist kohaldati ajutiselt alates 14. oktoobrist 1992, sõlmiti Madalmaade Kuningriigi ja Ühendriikide vaheline leping lõplikult alles 26. aprillil 1993, mil selle ratifitseeris Madalmaade parlament. See kuupäev on aga hilisem kui määruse nr 2409/92 jõustumise kuupäev.

67

Teiseks, mis puudutab arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme, siis palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et Madalmaade Kuningriik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad määrusest nr 2299/89, mida on muudetud määrusega nr 3089/93.

68

Määrus nr 3089/93 võeti vastu 29. oktoobril 1993 ja vastavalt artikli 2 lõikele 1 jõustus see 11. detsembril 1993.

69

Nii nimetatud määruse vastuvõtmise kui ka jõustumise kuupäev on hilisem kui 1992. aasta oktoobri nootide vahetamise ratifitseerimise kuupäev. Järelikult ei saanud komisjoni väidetav ühenduse ainuvälispädevus tuleneda määrusest nr 3089/93.

70

Seega tuleb arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme puudutavat väidet uurida üksnes määruse nr 2299/89 pinnalt, jättes arvestama määruse nr 3089/93.

71

Määruse nr 2299/89 artiklitest 1 ja 7 tuleneb, et seda määrust kohaldatakse vastastikustel tingimustel ka kolmandate riikide kodanike suhtes, kui arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme pakutakse kasutamiseks või kasutatakse ühenduse territooriumil.

72

Nimetatud määruse mõjul tekkis ühendusel ainupädevus võtta kolmandate riikide ees kohustusi, mis puudutavad ühenduse territooriumil kasutamiseks pakutavaid või kasutatavaid arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme.

73

Vaidlust ei ole selles, et Madalmaade Kuningriik ja Ühendriigid lisasid 29. jaanuari ja 13. märtsi 1992. aasta nootide vahetamisega 1957. aasta lepingule lisa, milles on välja toodud arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme ja eelkõige Madalmaade territooriumil kasutamiseks pakutavaid või kasutatavaid ettetellimissüsteeme reguleerivad põhimõtted. Madalmaade Kuningriik jättis selle lisa kehtima vaatamata 1957. aasta lepingu uuendamisele, mis päädis 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega. Nii toimides rikkus Madalmaade Kuningriik ühenduse ainuvälispädevust, mis tuleneb määrusest nr 2299/89 (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punktid 102–104; komisjon vs. Rootsi, punktid 98–100; komisjon vs. Soome, punktid 103–105; komisjon vs. Belgia, punktid 115–117; komisjon vs. Luksemburg, punktid 108–110; komisjon vs. Austria, punktid 117–119, ja komisjon vs. Saksamaa, punktid 128–130).

74

Lisaks sellele kohustab asutamislepingu artikkel 5 liikmesriike aitama kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele ja hoiduma kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist.

75

Välissuhete valdkonnas on Euroopa Kohus leidnud, et kui liikmesriigid võiksid võtta rahvusvahelisi kohustusi, mis sisaldavad sätteid, mis võivad mõjutada ühenduse poolt vastuvõetud eeskirju või nende ulatust, kahjustaks see ühenduse ülesannete ja EÜ asutamislepingu eesmärkide elluviimist.

76

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et säilitades vaatamata 1957. aasta lepingu uuendamisele rahvusvahelised kohustused, mis puudutavad Ühendriikide määratud lennuettevõtjate poolt ühendusesisestel lennuliinidel kohaldatavaid lennupiletihindu ja Madalmaades kasutamiseks pakutavaid või kasutatavaid arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme, rikkus Madalmaade Kuningriik kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artiklist 5 ning määrustest nr 2409/92 ja nr 2299/89 (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punktid 110–112; komisjon vs. Rootsi, punktid 106-108; komisjon vs. Soome, punktid 111–113; komisjon vs. Belgia, punktid 124–126; komisjon vs. Luksemburg, punktid 116–118; komisjon vs. Austria, punktid 124–126, ja komisjon vs. Saksamaa, punktid 135–137).

77

Komisjon väidab, et 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega asendati täielikult 1957. aasta lepingu artikkel 4, mis käsitleb lennuettevõtjate omanikke ja kontrolli.

78

Komisjon väidab, et selle muudetud artikli 4 (edaspidi „lennuettevõtjate omanikke ja kontrolli puudutav klausel”) kohaselt võivad muude liikmesriikide kui Madalmaade Kuningriigi lennuettevõtjad jääda 1957. aasta lepingu kohaldamisalast endiselt välja, olgugi et Madalmaade lennuettevõtjate suhtes kohaldatakse seda lepingut automaatselt. Järelikult diskrimineeritakse nende liikmesriikide lennuettevõtjaid sellega, et Madalmaades ei kohaldata nende suhtes siseriiklikku korda, rikkudes seeläbi asutamislepingu artiklit 52.

79

Madalmaade valitsus vastab, et vastupidiselt komisjoni väidetule ei asenda 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine 1957. aasta lepingu artiklit 4 täielikult, vaid üksnes täpsustab selle sõnastust. Artiklit 4 sisuliselt ei muudetud. Seega ei kujuta 1992. aasta oktoobri nootide vahetamine endast uut lepingut ning 1957. aasta lepingut kaitseb endiselt EÜ artikli 307 esimene lõik.

80

1957. aasta lepingu artikkel 4 sätestas selle algses redaktsioonis:

„Kummalgi lepingupoolel säilib õigus keelduda andmast teise lepingupoole määratud lennuettevõtjale eelisõigust kasutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud õigusi või võtta see eelisõigus tagasi alati, kui ta leiab, et ei ole piisavalt tõendatud, et teisele lepingupoolele kuulub oluline osa sellest lennuettevõtjast ja tema üle teostatavast kontrollist […]”.

81

1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega muudeti selle artikli algust järgmiselt, jättes ülejäänud osa artiklist muutmata:

„Kummalgi lepingupoolel säilib õigus keelduda andmast teise lepingupoole määratud lennuettevõtjale eelisõigust kasutada käesolevas lepingus sätestatud õigusi, peatada see eelisõigus, piirata seda, seada sellele tingimusi või […]”.

82

Sellest nähtub selgelt, et 1957. aasta lepingu artiklit ei asendatud täielikult 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega, nagu seda väidab komisjon.

83

Vaatamata sellele tuleb märkida, nagu leidis kohtujurist oma ettepaneku punktis 170, et kuigi formaalselt muudeti 1992. aasta oktoobri nootide vahetamisega 1957. aasta lepingu artiklit 4 vähe, muutis see nootide vahetamine selle artikli sisu ja ulatust olulisel määral, kuna see mõjutas tingimata selle artikli kohaldamisala pärast viienda vabaduse lennuliinide täielikku liberaliseerimist rahvusvahelise lennutranspordilepingu (Chicago, 7.12.1944; 1953 UNTS 389) artikli 1 tähenduses.

84

Sellest nähtub esiteks, et lennuettevõtjate omanikke ja kontrolli puudutavat klauslit tuleb hinnata viidatud ühenduse õigusnormide valguses, ja teiseks, et EÜ artikli 307 esimesele lõigule tuginev Madalmaade valitsuse argument ei ole põhjendatud.

85

Asutamislepingu artikli 52 kohaldatavuse osas tuleb märkida, et see säte on lennutranspordi valdkonnas kohaldatav ning et eelkõige on see kohaldatav liikmesriigis asutatud lennuettevõtjate suhtes, kes pakuvad lennutransporditeenuseid liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.

86

Antud juhul võimaldab lennuettevõtjate omanikke ja kontrolli puudutav klausel just Ühendriikidel keelduda kontsessiooni või loa andmisest lennuettevõtjale või võtta see tagasi lennuettevõtjalt, kelle on määranud küll Madalmaade Kuningriik, kuid kelles see liikmesriik või Madalmaade kodanikud ei oma olulist osa ja kelle üle nad ei teosta tõhusat kontrolli.

87

Ei ole mingit kahtlust, et see klausel võib mõjutada Madalmaades asutatud lennuettevõtjaid, kelles omavad olulist osa või kelle üle teostavad tõhusat kontrolli kas mõni muu liikmesriik kui Madalmaade Kuningriik või sellise liikmesriigi kodanikud (edaspidi „ühenduse lennuettevõtjad”).

88

Seevastu tuleneb nimetatud klausli sõnastusest, et Ühendriigid on põhimõtteliselt kohustatud andma nõutavaid kontsessioone või lube lennuettevõtjatele, kelles omavad olulist osa või kelle üle teostavad tõhusat kontrolli Madalmaade Kuningriik või Madalmaade kodanikud (edaspidi „Madalmaade lennuettevõtjad”).

89

Eeltoodust nähtub, et ühenduse lennuettevõtjad ei pruugi endiselt saada kasu 1957. aasta lepingu soodustustest, kusjuures nendest saavad kasu üksnes Madalmaade lennuettevõtjad. Seega kannatavad ühenduse lennuettevõtjad diskrimineerimise all, mistõttu on vastuvõtvas liikmesriigis takistatud nende võrdväärne kohtlemine selle liikmesriigi, st Madalmaade Kuningriigi kodanikega.

90

Sellest tuleneb, et lennuettevõtjate omanikke ja kontrolli puudutav klausel on asutamislepingu artikliga 52 vastuolus (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punktid 122–124 ja 128–133; komisjon vs. Rootsi, punktid 113–115 ja 119–124; komisjon vs. Soome, punktid 118–120 ja 124–129; komisjon vs. Belgia, punktid 131–133 ja 137–142; komisjon vs. Luksemburg, punktid 122–124 ja 128–133; komisjon vs. Austria, punktid 130–134 ja 138–143, ja komisjon vs. Saksamaa, punktid 144–146 ja 150–156).

91

Sellistel asjaoludel on Madalmaade Kuningriigile nimetatud artikli alusel esitatud etteheide liikmesriigi kohustuste rikkumise kohta põhjendatud.

92

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb tõdeda, et kuna Madalmaade Kuningriik hoolimata 1957. aasta lepingu muutmisest võttis või jättis jõusse Ühendriikide ees rahvusvahelised kohustused, mis:

on Madalmaade Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artiklitest 5 ja 52 ning määrustest nr 2409/92 ja nr 2299/89.

93

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Madalmaade Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Madalmaade Kuningriigilt.

94

Kodukorra artikli 69 lõike 4 alusel kannab Prantsusmaa Vabariik oma kulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab: