KOHTUJURISTI ETTEPANEK

JULIANE KOKOTT

esitatud 6. oktoobril 2005¹(1)

Kohtuasi C-311/04

Algemene Scheeps Agentuur Dordrecht BV

versus

Inspecteur der Belastingdienst - Douanedistrict Rotterdam

(Gerechtshof te Amsterdam’i (Madalmaad) eelotsusetaotlus)

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Poolkroovitud riis – Ühise tollitariifistiku 10. grupi lisamärkuste punkti 1 alapunkti f kehtivus

I.      Sissejuhatus

1.        Gerechtshof te Amsterdam’i (edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus”) soovib Euroopa Kohtult teavet kombineeritud nomenklatuuri 10. grupi lisamärkuste punkti 1 kehtivuse kohta ning ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b neljandas lõigus sätestatud hea usu mõiste tõlgendamist.

2.        Need küsimused tõusetusid eelotsusetaotluse esitanud kohtu ees B.V. Algemene Scheeps Agentuur Dordrecht’i (edaspidi „ASAD”) ja Inspecteur van de Belastingdienst’i (edaspidi „inspektor”) vahelises kohtuvaidluses. ASAD importis ühendusse riisi, mis oli deklareeritud „poolkroovitud” riisina ning millele kehtis seega tollimaksuvabastus. Inspektor klassifitseeris riisi lõpuks siiski „kooritud” riisina ning esitas maksunõude, mille vastu esitas ASAD põhikohtuasjas kaebuse.

3.        Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab ühise tollitariifistiku 10. grupi lisamärkuste punkti 1 kehtivust küsitavaks, sest vastuolus harmoneeritud süsteemi nõuetega kehtestab see võimalikke konfliktseid lisatingimusi riisi klassifitseerimisele kooritud või poolkroovitud riisina. Kui lisamärkus on siiski kehtiv, siis tõusetub eelotsusetaotluse esitanud kohtu ees küsimus, kas tasumise eest vastutavat isikut tuleb kehtivuse põhjendatud kahtluse tõttu käsitleda heausksena ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b neljanda lõigu mõttes, sest sel juhul langeks ära tagantjärele esitatud tollivõla tasumise kohustus.

II.    Õiguslik raamistik

4.        Kohtuasja õigusliku raamistiku moodustavad harmoneeritud süsteem, ühine tollitariifistik ja ühenduse tolliseadustik.

A.      Rahvusvaheline õigus: harmoneeritud süsteem

5.        Harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”) kehtestati Maailma Tolliorganisatsiooni raames sõlmitud rahvusvahelise konventsioonina. Harmoneeritud süsteem on multifunktsionaalne nomenklatuur, mille struktuur võimaldab hõlmata kõiki rahvusvahelises kaubanduses esinevaid kaupu. Ühendus on konventsiooni osaline.(2)

6.        HS-i artikli 3 lõige 1 sätestab muu hulgas:

„3.      Konventsiooniosaliste kohustused

1.      Kui artiklis 4 loetletud eranditest ei tulene teisiti,

a)      [...] kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et [...] on tema tollitariifinomenklatuurid harmoneeritud süsteemiga kooskõlas. Seega kohustub konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifinomenkatuuris [...]:

1.      kasutatakse kõiki harmoneeritud süsteemi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega;

2.      kasutatakse harmoneeritud süsteemi üldiseid tõlgendamisreegleid ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ega muudeta harmoneeritud süsteemi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala;

3.      järgitakse harmoneeritud süsteemi numeratsiooni”.

7.        HS-i siduv ingliskeelne versioon näeb teise osa II jaotise grupis 10 rubriigi 10.06 all ette järgmised alamrubriigid:

„10.06 - RICE.

1006.10 - Rice in the husk (paddy or rough)

1006.20 - Husked (brown) rice

1006.30 - Semi-milled or wholly milled rice, whether or not polished or glazed

1006.40 - Broken Rice”.

8.        Samamoodi siduv prantsuskeelne versioon näeb ette:

„10.06 - RIZ.

1006.10 - Riz en paille (riz paddy)

1006.20 - Riz décortiqué (riz cargo ou riz brun)

1006.30 - Riz semi-blanchi ou blanchi, même poli ou glacé [...]

1006.40 - Riz en brisures”.

9.        Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO”) annab välja HS-i selgitavaid märkuseid. Rubriigi 1006 osas näevad need ingliskeelses versioonis muu hulgas ette järgmised definitsioonid:

„(1)      Rice in the husk (paddy or rough rice), that is to say, rice grain still tightly enveloped by the husk.

(2)      Husked (brown) rice (cargo rice) which, although the husk has been removed [...] is still enclosed in the pericarp. [...]

(3)      Semi-milled rice, that is to say, whole rice grains from which the pericarp has been partly removed.

(4)      Wholly milled rice (bleached rice), whole rice grains from which the pericarp has been removed [...]

(5)      Broken rice, i.e., rice broken during processing.”

10.      Selgitavate märkuste prantsuskeelne versioon sätestab:

„1)      Le riz en paille (riz paddy ou riz vêtu), c’est-à-dire le riz dont les grains sont encore revêtus de leur balle florale qui les enveloppe très étroitement.

2)      Le riz décortiqué (riz cargo ou riz brun) qui, dépouillé des balles florales [...] conserve encore sa pellicule propre (péricarpe). [...]

3)      Le riz semi-blanchi, à savoir, le riz en grains entiers dont le péricarpe a été partiellement enlevé.

4)      Le riz blanchi, riz en grains entiers dont on a enlevé le péricarpe [...]

5)      Les brisures de riz, consistant en grains brisés au cours des opérations antérieures.”

B.      Ühenduse õigus

1.      Ühine tollitariifistik

11.      Ühine tollitariifistik tugineb HS-ile. Ühise tollitariifistiku „kombineeritud nomenklatuur” (edaspidi „KN”) peab samuti võimaldama hõlmata kõiki rahvusvahelises kaubanduses esinevaid kaupu. Ühine tollitariifistik on KN-is üle võtnud HS-i struktuuri, kuid ta sisaldab ühenduse tariifistiku ja statistika alaste eesmärkide täitmisega seotud lisajaotisi. HS-ile tuginevad tollitariifistiku rubriigid (esimesed neli numbrit) ning esimesed alamrubriigid kuni kuuenda numbrini. Edasised alajaotised tuginevad üksnes ühenduse teisesele õigusele.

12.      Käesolevas kohtuasjas asjakohasel perioodil loetles KN-i teise osa (Tollitariifistik) II jaotise (Taimsed tooted) 10. grupp (Teravili) rubriigi 1006 all muu hulgas järgmised alamrubriigid:

„1006          Riis:

1006 10 - koorimata riis:

                  [...]

1006 20 - kooritud (pruun) riis:

-- aurutatud

-- muud:

[...]

--- pikateraline:

[...]

1006 20 98 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 30 - poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata:

-- poolkroovitud:

[...]

--- muud:

[...]

---- pikateraline:

[...]

1006 30 48 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

-- kroovitud riis:

[...]

1006 40 00 - purustatud riis”.

13.      KN-i 10. grupi lisamärkuste punkt 1 (edaspidi „lisamärkuste punkt 1”) sätestas muu hulgas järgmist:

„1. Selles grupis kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

[...]

d)      koorimata riis (alamrubriikides 1006 10 [...]) – riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud terakest;

e)      kooritud riis (alamrubriikides 1006 20 [...]) – riis, mille teradelt on eemaldatud ainult terakest. See definitsioon hõlmab näiteks niisuguseid kaubaartikleid nagu „pruun riis”, „cargo riis” [...];

f)      poolkroovitud riis (alamrubriikides 1006 30 [...]) – riis, mille teradelt on eemaldatud terakest, osa idust ja kogu seemnekesta väliskiht või osa sellest, kuid mitte seemnekesta sisekihid;

g)      kroovitud riis (alamrubriikides 1006 30 [...]) – riis, mille teradelt on eemaldatud terakest, seemnekesta välis- ja sisekiht, kogu idu pikateralise riisi puhul [...];

h)      purustatud riis (alamrubriigis 1006 40) – riis, mille terafragmentide pikkus on kuni 3/4 kogu tera keskmisest pikkusest.”

2.      Ühenduse tolliseadustik

14.      Ühenduse tolliseadustik hõlmab üldist, mittetariifset tolliõigust ning reguleerib tollimaksude sissenõudmist. Üldiste ja menetlustlike normide kõrval sisaldab ta ka tollivõlaõigust. Ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkt b on osa tollivõlaõigusest ning alates 19. detsembrist 2000 sätestab see muu hulgas järgmist:(3)

„Välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui:

b)       tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.

Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad kolmanda riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud sertifikaat eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik esimese lõigu kohaselt avastada.

Ebaõige sertifikaadi väljaandmist ei loeta eksimuseks, kui sertifikaat põhineb eksportija esitatud ebaõigetel asjaoludel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et sertifikaadi väljaandnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele.

Vastutav isik võib toetuda heausksusele, kui ta saab tõendada, et on asjaomaste kaubandustoimingute ajal nõuetekohaselt hoolitsenud selle eest, et kõik sooduskohtlemise kohaldamise tingimused oleksid täidetud.

Vastutav isik ei saa toetuda heausksusele, kui Euroopa Komisjon on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt.”

III. Asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

15.      10. augustil 2001 deklareeris tollimaakler ASAD 1 134 500 kg riisi vabasse ringlusse lubamiseks. ASAD kirjeldas tollideklaratsioonis riisi kui „pikateralist poolkroovitud riisi, mille pikkuse ja laiuse suhe on vähemalt 3” ning klassifitseeris ta KN-i tariifirubriiki 1006 30 48 00. ASAD märkis kauba päritolumaaks Aruba ning viitas tariifsele soodustusele, mis kehtis tariifirubriiki 1006 30 48 00 kuuluvale Aruba päritolu riisile.

16.      Päritolumaa tõendamiseks lisas ASAD kolm kaupade liikumissertifikaati EUR.1, millest kaks olid viseeritud Aruba kinnitatud ametiasutuste poolt. EUR.1 sertifikaatides oli kaupa kirjeldatud järgmiselt: „cargo rice of ACP origin Guyana which had been processed in Aruba, in accordance with the provisions and annex II of the EEG Council’s decision 1991 No. 91/482/EEG”.

17.      Pädevad tolliasutused võtsid pärast tollideklaratsiooni esitamist kauba proove, mida analüüsiti tollilaboris nende liigi ja koostise suhtes. Inspektor teatas 17. augustil 2001 ASAD-ile, et tollideklaratsiooni kontrollimine on analüüsi tulemuste ootamise ajaks peatatud. Selles „tollideklaratsiooni kontrollimise peatamise teatises” oli maksunõude suuruseks märgitud null.

18.      Esimese proovi analüüsitulemustest selgus, et see koosnes ligikaudu 2/3 ulatuses kooritud riisist ja 1/3 ulatuses poolkroovitud riisist. Teise proovi analüüsitulemustest selgus, et üle poole riisi partiist koosnes kooritud riisist, vähem kui pool sellest poolkroovitud riisist ja selles oli vähesel määral ka koorimata riisi. Mõlema analüüsi aluseks oli analüüsi eeskiri, mis põhineb vaidlusalusel lisamärkuste punktil 1 ning defineerib pealkirja „Kooritud, poolkroovitud ja kroovitud riisi eristamine mikroskoobi abil” all muu hulgas järgmised mõisted:

„Kooritud riis: riis, mille teradelt on eemaldatud ainult terakest;

Poolkroovitud riis: riis, mille teradelt on eemaldatud terakest, osa seemnekestast ja vähemalt osa idust”.

19.      Kõnealustest tulemustest lähtudes soovitas tollilabor inspektorile klassifitseerida riis KN-i tariifirubriiki 1006 20 98 („kooritud riis”). Inspektor järgis 27. novembril 2001 seda soovitust, klassifitseeris riisi sellesse tariifirubriiki ja esitas ASAD-ile maksunõude tollimaksu tasumiseks summas 541 394,80 Hollandi kuldnat (245 674,25 eurot).

20.      ASAD jäi seisukohale, et riis tuleb klassifitseerida KN-i tariifirubriiki 1006 30 48 („poolkroovitud riis”), või et ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkt b välistab vähemalt maksunõude esitamise; esitas tagajärjeta kaebuse ning esitas lõpuks maksunõude peale hagi.

21.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub sellest, et kogu riisilt oli eemaldatud vähemalt osa seemnekestast. Seetõttu on ta seisukohal, et riis tuleb HS-i ning WCO selgitavate märkuste alusel klassifitseerida tariifirubriiki 1006.30. Proovianalüüside tulemused ei olnud samad sellepärast, et lisamärkuste punkti 1 alapunkt f ning sellel põhinev analüüsi eeskiri nõuavad lisaks veel idu osalist eemaldamist. Kohtu arvates on seega erinevate nõuete tõttu küll täidetud HS-i tariifirubriigi 1006.30 tingimused, kuid ei ole täidetud KN-i tariifirubriigi 1006 30 48 tingimused. Lisakriteerium põhjustab „tariifirubriikide hüppe”.

22.      Ühendus on HS-i konventsiooni sõlmimisega võtnud endale kohustuse mitte muuta HS-i alamrubriikide kohaldamisala. Kuna lisamärkus on järelikult HS-iga konfliktis, on tema kehtivus rahvusvahelisest õigusest tulenevate ühenduse kohustuste tõttu küsitav.

23.      Lisamärkuste punkti 1 kehtivuse korral tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas ASAD võis sellele tugineda taotlemaks tariifset soodustust Aruba päritolu poolkroovitud riisile. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates võis ASAD seega HS-i ülimuslikkuse tõttu lisamärkuste punkti 1 kehtivuses kahelda. Küsimus, kas ASAD oli piisavalt taganud kõikide sooduskohtlemise kohaldamise tingimuste täitmise, mistõttu oleks maksunõude esitamine ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud heausksuse põhimõtte mõttes välistatud, sõltub seetõttu nõutava hoolsuse põhimõttest.

24.      Neil asjaoludel peatas Gerechtshof te Amsterdam 28. juuni 2004 otsusega, mis saabus kohtukantseleisse 22. juulil 2004, menetluse ja küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

„1.      Kas ühise tollitariifistiku 10. grupi lisamärkuste (EÜ) punkt 1 nagu on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, on kehtiv osas, milles kehtestatakse poolkroovitud riisile nõuded, mis erinevad Tollikoostöö Nõukogu selgitavatest märkustest harmoneeritud süsteemi rubriigi 1006 kohta?

2.      Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas kaebuse esitajal on võimalik ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b neljanda lõigu kohaselt tugineda hea usu põhimõttele olukorras, kus ta teadis või pidi teadma ühise tollitariifistiku 10. grupi lisamärkuste (EÜ) punkti 1 alapunkti f olemasolust, kuid ei teadnud või vähemalt olid tal kahtlused selle märkuse kehtivuse osas, arvestades erinevat kirjeldust Tollikoostöö Nõukogu selgitavates märkustes HS-i alamrubriigi 1006 kohta?”

25.      Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud märkused ASAD, inspektor, komisjon ning Madalmaade valitsus.

IV.    Õiguslik hinnang

A.      Esimene küsimus: lisamärkuste punkti 1 kehtivus

26.      Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas lisamärkuste punkt 1 on HS-iga ühildamatuse tõttu kehtetu.

27.      Ühendus on rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni osaline. Konventsiooni sätted on seetõttu ühendusele siduvad. Vastavalt EÜ artikli 300 lõikele 7 on ühenduse rahvusvahelisest õigusest tulenevatel kohustustel „vahepealne staatus”, nad on küll esmasest õigusest väiksema õigusjõuga, kuid ühenduse teisese õiguse suhtes ülimuslikud. Seega tuleb ühenduse teisest õigust tõlgendada kooskõlas harmoneeritud süsteemi nõuetega. Kombineeritud nomenklatuur põhineb määrusel ning kuulub seega ühenduse teisese õiguse alla.

28.      HS konventsioonist tulenevate kohustuste hulka kuulub konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt see, et ühendus kasutab HS-i rubriike ja alamrubriike nende kohaldamisala muutmata kujul(4). Ühendus on seega rahvusvahelise õiguse alusel kohustunud mitte kehtestama kaupade klassifitseerimise kohta reegleid, mis võivad põhjustada HS-i asjakohasest alamrubriigist erinevasse KN-i alamrubriiki klassifitseerimise.

29.      Siinkohal on küsitav, kas lisamärkuste punkti 1 mõju on selline, et riis, mille teradelt on eemaldatud rohkem, kui ainult terakest, tuleks klassifitseerida KN-i alamrubriiki 1006 20, kuigi HS-is klassifitseeritaks ta alamrubriiki 1006.30. Kui lisamärkuste punkt 1 põhjustab sellise „tariifirubriikide hüppe”, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused lisamärkuste punkti 1 kehtivuse suhtes põhjendatud.

1.      Riisi klassifitseerimine HS-i alusel

30.      HS ei anna definitsioone oma alamrubriikide 1006.10–1006.40 kohta. Alamrubriikide nimetustest ja süsteemist võib siiski järeldada, et HS-i alamrubriik 1006.10 hõlmab töötlemata toorriisi, alamrubriik 1006.20 kooritud riisi, mille teradelt on eemaldatud ainult terakest, alamrubriik 1006.30 kogu täiendavalt töödeldud riisi ning alamrubriik 1006.40 purustatud riisi, mis tekib riisi töötlemise käigus.(5)

31.      Eelkõige HS-i alamrubriigi 1006.20 sõnastusest, mis ingliskeelses versioonis annab kirjelduse „brown rice” (pruun riis) ning prantsuskeelses versioonis samamoodi „riz brun” (pruun riis) ning „riz cargo” (cargo riis), võib järeldada, et sellesse alamrubriiki klassifitseerub ainult selline riis, mille teradelt on eemaldatud ainult terakest ning millel on seemnekest veel täielikult alles. Vastasel juhul ei oleks riis enam pruun. Lisaks vastab see nii üldisele arusaamale kui ka väljakujunenud kaubandustavadele, nagu muu hulgas väidab ka komisjon.

32.      Asjaolu, et HS-i alamrubriik 1006.30 peaks hõlmama kogu täiendavalt töödeldud riisi, mis ei ole HS-i alamrubriigi 1006.40 kohaselt purustatud riis, järeldub nii kroovitud riisi kui poolkroovitud riisi loetlemisest ning edasiste töötlemisetappide, nagu poleerimine või glaseerimine, ebaolulisusest klassifitseerimise jaoks.

33.      HS-i alamrubriikide sõnastus ja süsteem toetab seda, et riis klassifitseeritakse HS-i alamrubriiki 1006.30 niipea, kui riisi teradelt on eemaldatud rohkem kui ainult väline terakest. Seega toob juba osaline seemnekesta eemaldamine kaasa HS-i alamrubriiki 1006.30 klassifitseerimise.

34.      Seda tõlgendust kinnitavad WCO selgitavad märkused.(6) Nende kohaselt hõlmab HS-i alamrubriik 1006.20 riisi, mille teradelt on eemaldatud terakest, mis on aga veel ümbritsetud seemnekestaga (ingliskeelses versioonis „still enclosed in the pericarp”), või mille seemnekest on veel alles (prantsuskeelses versioonis „conserve encore sa pellicule propre”). Lisaks on poolkroovitud riis defineeritud kui terved riisiterad, millelt on seemnekest osaliselt eemaldatud. See vastab täielikult eespool toodud tõlgendusele.

35.      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et WCO koostatud selgitavad märkused aitavad oluliselt tõlgendada erinevaid tariifirubriike, kuid ei ole õiguslikult siduvad.(7)

2.      Riisi klassifitseerimine KN-i alusel

36.      KN-i alamrubriigid 1006 10, 1006 20, 1006 30 ja 1006 40 kasutavad sama sõnastust ja süsteemi nagu HS-i alamrubriigid. Seega tuleb esiteks tõdeda, et riisi klassifitseerimine KN-i tariifirubriikide sõnastuse ja süsteemi alusel on identne riisi klassifitseerimisele HS-i alusel.

37.      Lisaks annab muidugi KN-i lisamärkuste punkt 1 selgitavaid definitsioone riisi kohta selle erinevates töötlemisstaadiumites.

38.      Toorriisi ja kooritud riisi definitsioonid lisamärkuste punkti 1 alapunktides d ja e on identsed WCO definitsioonidega ning HS-i alamrubriikide tõlgendusega. Eelkõige defineeritakse alamrubriigi 1006 20 jaoks „kooritud riis” kui riis, mille teradelt on eemaldatud ainult terakest. Täiendavalt töödeldud riisi, mille teradelt on eemaldatud nt juba osa seemnekestast, ei saa seega ka lisamärkuste punkti 1 alapunkti e alusel enam alamrubriiki 1006 20 klassifitseerida.

39.      Seevastu nähtub lisamärkuste punkti 1 alapunktide f ja g definitsioonidest erinevus HS-i nõuetest ning WCO selgitavatest märkustest. Poolkroovitud riisi puhul nõuab alapunkt f lisaks terakesta ja osaliselt seemnekesta eemaldamisele ka idu osalist eemaldamist, kehtestades sellega lisakriteeriumi.

40.      Selline tõlgendus oleks siiski vastuolus tariifirubriikide süsteemiga ning samuti lisamärkuse alapunktiga e. Sel juhul ei saaks enam riisi, mille teradelt on seemnekest osaliselt eemaldatud, kuid idu ei ole töödeldud, üldse klassifitseerida. Antud juhul oleks eemaldatud rohkem kui terakest ning riisi puhul ei oleks enam tegemist kooritud pruuni riisiga. Samas ei ole riisi teradelt eemaldatud piisavalt osi, et klassifitseerida riisi poolkroovitud riisina.

41.      Õigusnorme tuleb võimaluse korral siiski tõlgendada selliselt, et välditaks vastuolusid ning et ei tekiks konflikti suurema õigusjõuga õigusnormidega. Seetõttu tuleb eelistada teistsugust tõlgendusviisi, mis neid vastuolusid ja konflikte väldib.

42.      Seega võib idu mainimise eesmärgiks lisamärkuste punkti 1 alapunktis f olla ka vahetegemine „kroovitud riisiga”. Seetõttu on selge, et idu osaline eemaldamine ei välista riisi klassifitseerimist poolkroovitud riisina. Lisamärkuste punkti 1 alapunktist g nähtub nimelt samamoodi, et kroovitud riisi puhul peab idu olema täielikult eemaldatud.

43.      Kui võtta poolkroovitud riisi ja kroovitud riisi eristamise selgitamise aluseks viide idule, siis ei teki ka „tariifirubriikide hüppe” ohtu, sest mõlemad riisisordid kuuluvad samasse alamrubriiki 1006 30. Samuti välditakse võimalikke klassifitseerimislünki ning säilib alamrubriikide ja märkuste süsteem.

44.      Seega tuleb lisamärkuste punkti 1 alapunkti f tõlgendada selliselt, et idu osalisele eemaldamisele viitamine ei loo mingeid lisatingimusi riisi klassifitseerimisele „poolkroovitud riisina” eristamaks seda „kooritud riisist”, vaid ainult selgitab, et idu osaline eemaldamine ei too endaga kaasa riisi klassifitseerimist „kroovitud riisina”.

3.      Ettepanek

45.      Nii KN-i kui ka HS-i kohaselt tuleb riis, mille teradelt on eemaldatud rohkem osi kui ainult terakest, klassifitseerida alamrubriiki 1006 30. Lisamärkuste punkt 1 ei esita klassifitseerimisele võrreldes HS-ga mingeid lisatingimusi ning ei too endaga kaasa „tariifirubriikide hüpet”. Seega ei ole mingit kahtlust lisamärkuste punkti 1 kehtivuse osas.

B.      Teine küsimus: hea usu põhimõtte tingimused ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b neljanda lõigu kohaselt

46.      Teise eelotsuse küsimuse esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus juhuks, kui lisamärkuste punkt 1 on kehtiv. See tingimus on täidetud. Selle tingimuse esitamisel eeldas aga eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas oleva riisi puhul põhjustaks lisamärkuste punkti 1 rakendamine riisi klassifitseerimise alamrubriiki 1006 20 98 ning lisamärkus ei oleks seega mitte ainult konfliktis HS-ga, vaid ta õigustaks ka põhikohtuasjas ASAD-ile esitatud maksunõuet. Ainult sellisel juhul tekiks lisaks küsimus, ASAD saaks maksu tasumise vältimiseks tugineda ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b neljanda lõigu kohaselt hea usu põhimõttele. Vastavalt eespool toodud järeldustele ei ole sellega tegemist. Seega ei ole teisele eelotsuse küsimusele vaja vastata.

V.      Ettepanek

47.      Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Gerechtshof te Amsterdam’i esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:

Esitatud eelotsuse küsimuse käsitlemisel ei tuvastatud midagi, mis võiks mõjutada ühise tollitariifistiku 10. grupi lisamärkuste (EÜ) punkti 1, nagu on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, kehtivust. Lisamärkuste punkt 1 ei sea, võrreldes harmoneeritud süsteemi ja Maailma Tolliorganisatsiooni selgitavate märkustega, „poolkroovitud riisi” mõistele mingeid muid tingimusi.

---

1 – Algkeel: saksa.

---

2 – Vt rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon (EÜT 1987, L 198, lk 3; ELT eriväljaanne 02/03, lk 3).

---

3 – Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2700/2000, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239).

---

4 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 6.

---

5 – Vt käesoleva ettepaneku punktid 7 ja 8.

---

6 – Vt käesoleva ettepaneku punktid 9 ja 10.

---

7 – Vt 10. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑328/97: Glob-Sped AG (EKL 1998, lk I‑8357, punkt 26) ja 6. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑201/96: LTM (EKL 1997, lk I‑6147, punkt 17).