Kohtuasi C-283/03

A. H. Kuipers

versus

Productschap Zuivel

(College van Beroep voor het bedrijfsleven’i eelotsusetaotlus)

Ühine turukorraldus – Piim ja piimatooted – Määrus (EMÜ) nr 804/68 – Siseriiklik süsteem, mille kohaselt meiereid teevad piimatootjatele makstavalt hinnalt mahaarvamisi või maksavad neile tarnitud piima kvaliteedil põhinevaid lisatasusid – Kokkusobimatus

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 16. detsembril 2004 

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 26. mai 2005 

Kohtuotsuse kokkuvõte

Põllumajandus — Ühine turukorraldus — Toimimine — Tootjahind — Kujundamine — Ühenduse õigusnormid — Liikmesriikide sekkumine — Piirid — Piim ja piimatooted — Siseriiklikud meetmed, mis kehtestavad piima hinnast tehtavate mahaarvamiste osas kvaliteedikriteeriumidel põhineva mehhanismi, mis toob kasu üksnes neile piimatootjatele, kes neile kriteeriumidele vastavad — Lubamatus

(Nõukogu määrus nr 804/68, muudetud määrusega nr 1538/95)

Ühise turukorraldusega sektorites, eelkõige kui see korraldus rajaneb ühtsel hinnasüsteemil, ei saa liikmesriigid enam sekkuda ühepoolsete siseriiklike meetmetega, mis mõjutaksid tootmise ja turuleviimise etapis ühise korralduse kohast tootmishindade kujundamist. Nad võivad siiski võtta meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada konkurentsi kahjustamine, kuna sellised meetmed ei mõjuta hindade kujundamist, vaid pakuvad pigem juhiseid hindade kinnitamise korra tõhusaks toimimiseks, et saavutada nii tootjaid kui tarbijaid rahuldav hinnatase.

Tootmishindade kujundamisse, mida reguleerib määrus nr 804/68 piima‑ ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, muudetud määrusega nr 1538/95, sekkub ometi süsteem, mille kohaselt hoolimata selle väidetavast või tegelikust eesmärgist:

– peavad meiereid ühelt poolt tegema neile tarnitud piima hinnast mahaarvamisi, kui see ei vasta teatud kvaliteedikriteeriumidele, ja

– teisalt, määratud perioodi jooksul arvutatakse kõikide meiereide poolt sellisel viisil kinnipeetud summad pärast võimalikku meiereidevahelist raharinglust kokku enne uuesti laialijagamist iga meierei poolt kogutud summadele vastavate väljamaksetena, mida arvutatakse 100 kilogrammi neile nimetatud perioodi jooksul tarnitud piima kohta ja mida makstakse piimatootjatele, kes on tarninud kvaliteedikriteeriumidele vastavat piima.

(vt punktid 42, 43, 53 ja resolutiivosa)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

26. mai 2005(*)

Ühine turukorraldus – Piim ja piimatooted – Määrus (EMÜ) nr 804/68 – Siseriiklik süsteem, mille kohaselt meiereid teevad piimatootjatele makstavalt hinnalt mahaarvamisi või maksavad neile tarnitud piima kvaliteedil põhinevaid lisatasusid – Kokkusobimatus

Kohtuasjas C-283/03,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel College van Beroep voor het bedrijfsleven’i (Madalmaad) 27. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 30. juunil 2003, menetluses

A. H. Kuipers

versus

Productschap Zuivel,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, J. N. Cunha Rodrigues, K. Schiemann (ettekandja) ja M. Ilešič,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet,

arvestades kirjalikus menetluses ja 28. oktoobri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       A. H. Kuipers, esindaja: advokaat A. Noordhuis,

–       Productschap Zuivel ja Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja J. van Bakel,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. van Rijn, A. Stobiecka‑Kuik ja H. van Vliet, keda abistas advokaat M. van der Woude,

olles 16. detsembri 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus on esitatud nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 148, lk 13), muudetud nõukogu 29. juuni 1995. aasta määrusega (EMÜ) nr 1538/95 (EÜT L 148, lk 17; edaspidi „määrus nr 804/68”), ja EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 (nüüd EÜ artiklid 87 ja 88) tõlgendamise kohta.

2       Kõnealune eelotsusetaotlus esitati A. H. Kuipersi ja Productschap Zuiveli (piimatoodete amet) vahelise vaidluse raames, mille esemeks on viimati mainitu poolt 1995. aasta juulis ja augustis A. H. Kuipersile toorpiima tarnimise eest makstavatelt summadelt tehtud mahaarvamised.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3       Määruse nr 804/68 artikli 3 kohaselt:

„1.      Enne iga aasta 1. augustit määratakse ühendusele järgmisel kalendriaastal algavaks piimandusaastaks piima sihthind.

[…]

2.      Sihthind on hind, mida püütakse saada tootjate poolt müüdud piima koguhulga eest ühenduse turul ja välisturgudel piimandusaasta jooksul.

3.      Sihthind määratakse meiereisse toodavale piimale rasvasisaldusega 3,7%.

4.      Sihthind määratakse asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.”

[Siin ja edaspidi on osundatud määrust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]

4       Määruse nr 804/68 artikkel 5 näeb ette:

„Samas korras ja samal ajal kui piima sihthind, määratakse igal aastal või sekkumishind ja lõssipulbri sekkumishind.”

5       Määruse nr 804/68 artikkel 23 sätestab:

„Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 92–94.”

6       Nimetatud määruse artikkel 24 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Vastavalt asutamislepingu artikli 92 lõike 2 sätetele on keelatud abi, mille suurus kinnitatakse artiklis 1 loetletud toodete hinna või koguse põhjal.

2.      Riigisisesed meetmed, mis võimaldavad artiklis 1 loetletud toodete hindu võrdsustada, on samuti keelatud.”

7       Nõukogu 29. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1411/71, milles sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta rubriiki 04.01 kuuluvate toodete osas (EÜT L 148, lk 4), artikkel 5 sätestab:

„1.      Ilma et see piiraks inimtoiduks sobiva piima suhtes rahva tervise kaitset käsitlevate nõuete kohaldamist, võivad ühenduses joogipiima, v.a toorpiima, toota ainult meiereid.

Joogipiima valmistamiseks kasutatava piima suhtes kohaldatakse kvaliteedi alusel diferentseeritud maksusüsteemi. See süsteem peab tagama, et joogipiima valmistamisel kasutatav tooraine, sealhulgas selle koostis, vastaks teatud kvaliteeti puudutavatele tingimustele.

[…]

3.      Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud hääletamiskorras kindlaks artikli 1 rakendamise üldnormid.

4.      Artikli 1 rakendamissätted võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 804/68 artiklis 30 ette nähtud korras.”

[Mitteametlik tõlge]

 Madalmaade õigusnormid kvaliteedil põhineva toorpiimahinna kohta

8       Kvaliteetpõllumajanduse seaduse artikkel 2 (Landbouwkwaliteitswet, Staatsblad 1971, lk 371), muudetud 23. detsembri 1993. aasta seadusega (Staatsblad 1993, lk 690), lubab selliste põllumajandustoodete nagu piim ja piimatooted kvaliteedi suhtes kehtestada õigusnorme, mille eesmärk on nende toodete läbimüügi toetamine. Neid õigusnorme võib kehtestada eelkõige „toodete kvaliteedil põhineva hinna” osas.

9       Põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlev otsus: toorpiim ja piimatooted (Landbouwkwaliteitsbesluit rauwe melk en zuivelbereiding, Staatsblad 1994, lk 63), muudetud 26. juuni 1995. aasta määrusega (Nederlandse Staatscourant 1995, lk 122; edaspidi „põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlev otsus”), artikli 3 lõige 1 näeb ette:

„Minister võib toorpiima, kuumtöödeldud joogipiima ja piimapõhiste toodete suhtes kehtestada õigusnorme, mis käsitlevad:

a.      […] toorpiima osas kvaliteedil põhinevat hinda;

[…]

c.      teatavate liikmeks olevate põllumajandusettevõtjate kohustust maksta COKZ-ile (Centraal Orgaan voor Kwaliteitsaangelegenheden in de Zuivel (piimatoodete kvaliteedi tagamise keskasutus)) neile kehtestatud soodusmääraga makse ja teisi toorpiima kvaliteediga seotud summasid ning COKZ-i kohustust teha nendega liitunud teatud põllumajandusettevõtjatele toorpiima kvaliteediga seotud väljamakseid.”

10     Põllumajandustoodete kvaliteeti käsitleva otsuse artikli 4 kohaselt on ministril siiski õigus otsustada, et selle otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud õigusnormid võtab vastu Productschapi juhatus; Productschap on äriseadustikuga (Wet op de Bedrijfsorganisatie) ette nähtud asutus, mis koondab ettevõtjaid nende toodangu alusel.

11     Staatssecretaris van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij (põllumajandus-, keskkonna- ja kalandusminister) andis põllumajandustoodete kvaliteeti käsitleva määruse: kvaliteedil põhinev talupiima hind (Landbouwkwaliteitsregeling uitbetaling van boerderijmelk naar kwaliteit, Nederlandse Staatscourant 1994, lk 25). Selle määruse artikkel 2 annab Productschap Zuivelile (piimatoodete amet, edaspidi „Productschap”) pädevuse kehtestada määrusega talupiima kvaliteedil põhinevat hinda reguleerivad õigusnormid, eelkõige „soodusmääraga maksude kinnipidamise ning kvaliteediga seotud lisatasude” kohta.

12     Productschapi juhatus andis 1994. aastal määruse põllumajandustoodete kvaliteedi kohta: kvaliteedil põhinev hind (Landbouwkwaliteitsverordening 1994, Uitbetaling van boerderijmelk naar kwaliteit, PBO blad 1994, nr 9; edaspidi „1994. aasta määrus”). Selle määruse artikli 2 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Talupiima kogujal tuleb maksta kõnealustele piimatootjatele piima kvaliteedil põhinev hind käesoleva määrusega või selle alusel antud õigusaktidega ette nähtud korras.”

13     1994. aasta määruse artikli 10 lõige 1 sätestab:

„Olles ära kuulanud COKZ-i, hindab piimakontrolli eest vastutav ametiasutus kvaliteedikontrolli tulemusi juhatuse esimehe, kehtestatud korras, mis näeb ette määrad, mahaarvamispunktid ja muud ette nähtud mahaarvamised.”

14     1994. aasta määruse artikli 11 kohaselt:

„1.      Talupiima kogujatel tuleb kaheteistkümneks nädalaks kinnitatud perioodi kohta teha kvaliteediga seotud väljamakseid neile piimatootjatele, kes ei ole kõnealuse perioodi jooksul saanud kokku üle ühe mahaarvamispunkti ja kelle toodetud piimast ei ole leitud antibiootikume. […]

2.      Olles ära kuulanud COKZ-i, määrab juhatuse esimees kvaliteediga seotud väljamakse summa 100 kilogrammi piima kohta piirkonniti selliselt, et kvaliteediga seotud väljamaksete kogusumma on võrdne või ligilähedane mahaarvamiste kogusummaga.”

15     14. veebruari 1995. aasta otsusega kinnitas Productschapi juhatuse esimees kogu Madalmaade territooriumi 1994. aasta määruse artikli 11 lõikes 2 määratletud piirkonnaks.

16     Sama määruse artikkel 12 näeb ette:

„Igal kontrolliperioodil tuleb talupiima kogujal teha asjakohase perioodi jooksul kõnealuse piimatootja tarnitud talupiima kogumahult mahaarvamispunktide kogusumma alusel mahaarvamised, mille on kindlaks määratud juhatuse esimees, olles ära kuulanud COKZ-i, ning teha ka võimalikud mahaarvamised tarnetelt, milles esineb antibiootikume.”

17     Productschapi juhatuse esimehe otsus kvaliteedikontrolli sageduse ja nende tulemuste hindamise kohta (Besluit vaststelling frequentie en beoordeling resultaten kwaliteitsonderzoek), muudetud 19. juuli 1994. aasta ja 15. veebruari 1995. aasta otsustega, kehtestab muu hulgas kohaldatavad mahaarvamised.

18     Madalmaade valitsus ja Productschap tõid siinkohal oma kirjalikes märkustes esile, et mahaarvamispunkte kohaldatakse selle põhjal, kui palju tarnitud piim erineb normist, ja et mahaarvamine ise on määratud kindlaks summas 0,02 Hollandi kuldnat ühe kilogrammi piima ja ühe punkti kohta. Erandina sellest hinnakirjast kohaldub ühele kilogrammile tarnitud piimale, milles esineb antibiootikume, mahaarvamine summas 0,50 kuldnat.

19     Nimetatud valitsus ja Productschap osutasid samuti, et võimaldamaks COKZ-il arvutada kvaliteediga seotud väljamakse summa 100 kilogrammi tarnitud piima kohta, peavad meiereid kontrolliperioodi lõpus iga piimatootja kohta esitama andmed nimetatud perioodi jooksul tarnitud piima kogustest, mahaarvamispunktidest ja tehtud mahaarvamistest. Pärast vastavate arvutuste tegemist annab COKZ igale meiereile teada tasumisele kuuluva kvaliteediga seotud väljamaksete kogusumma. Juhul kui meiereile kohalduvate mahaarvamiste summa osutub suuremaks tasumisele kuuluvatest väljamaksete summast, tuleb see vahe edastada COKZ-ile, samas kui viimati nimetatul tuleb selliselt kogutud summad tagasi maksta meiereidele, kes teevad nendele kohalduvatest mahaarvamistest suuremaid väljamakseid.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

20     A. H. Kuipers on Madalmaades tegutsev piimatootja. Pärast mitmeid De Kieviti meiereile sooritatud tarneid teavitas see meierei A. H. Kuipersit 24. ja 28. juuli ning 8. ja 15. augusti 1995. aasta kirjades, et võttes arvesse tarnitud piimas esinevaid antibiootikume, teeb ta 1994. aasta määruse artikli 12 alusel nendelt tarnetelt makstavalt hinnalt mahaarvamise 0,50 kuldna suuruses summas kilogrammi kohta.

21     Kuna pädevad organid lükkasid tagasi kaebuse, mille A. H. Kuipers selle otsuse peale esitas, vaidlustas A. H. Kuipers nimetatud asutuse seisukoha Arrondissementsrechtbank te Groningen’is. Nimetatud kohtu 20. aprilli 1999. aasta otsuse kohaselt ei kuulu asja lahendamine tema pädevusse.

22     Viimati mainitud otsus tühistati Raad van State’is toimunud apellatsioonimenetluses, kus 16. mai 2000. aasta otsusega tühistati ka COKZ-i organite tehtud otsused ning saadeti A. H. Kuipersi esitatud kaebus Productschapile, kes on ainus pädev organ asja lahendamiseks.

23     Nimetatud otsuses täpsustas Raad van State muu hulgas seda, et „[1994. aasta määruses] […] artikkel 12 paneb küll meiereile kohustuse teha mahaarvamisi ettenähtud tähtaja jooksul ühe piimatootja tarnitud talupiima kogumahult […] ja artikkel 11 paneb samaväärse kohustuse teha kvaliteediga seotud väljamakseid, kuid selle määruse laiemas mõttes peaks selliste väljamaksete ja mahaarvamistega seotud otsuste tegemine olema [Productschapi] kohustuseks. Määruse võttis vastu [Productschapi] juhatus ja selles sätestatud kohustused on pandud meiereidele. Artiklist 12 tuleneb, et Productschapi juhatuse esimees määrab kindlaks mahaarvamiste suuruse. Juhatuse esimees kinnitas ka normide ja kohaldatavate mahaarvamiste süsteemi. Meierei kui lepingupool piimatooteturul pakub ainult majanduslikku ja administratiivset abi. Tal puudub avalik-õiguslik pädevus teiste õigussubjektide õigusliku staatuse (õigused ja/või kohustused) üle otsustamiseks.”

24     Productschap tunnistas 20. detsembri 2000. aasta otsusega A. H. Kuipersi kaebuse põhjendamatuks. Viimati nimetatu esitas Productschapile selle otsuse peale apellatsioonkaebuse.

25     Nimetatud kohus oli esiteks seisukohal, et mahaarvamisi, mida De Kieviti meierei tegi A. H. Kuipersile makstavatelt summadelt, tehti Productschapi tegevuse tõttu.

26     Teiseks on kohus seisukohal, et Madalmaade õigusnormid toorpiima eest kvaliteedi alusel määratavate väljamaksete kohta ei ole vastuolus nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes (EÜT L 224, lk 1; ELT eriväljaanne 03/10, lk 111), nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad (EÜT L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 103), ega ka nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/47/EMÜ tingimuste kohta ajutiste ja piiratud erandite lubamiseks teatavatest ühenduse tervishoiueeskirjadest seoses piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turustamisega (EÜT L 268, lk 33). Kohtu arvates ei ole neis ühenduse õigusnormides välistatud normidele vastava toorpiima eest kvaliteedi alusel tehtavaid väljamakseid reguleerivate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine, olgugi et nende eesmärk on tootjatele makstava hinna kindlaksmääramine.

27     Lõpetuseks ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates nimetatud siseriiklik määrus enam vastuolus määrusega nr 1411/71. Kohtu arvates nõuab selle artikkel 5 tõepoolest liikmesriikidelt kvaliteedi alusel diferentseeritud maksusüsteemi kehtestamist joogipiima tootmiseks kasutatava piima suhtes ning selle artikli sõnastuse ega mõtte alusel ei saa väita, et selle eesmärki ehk kõrgekvaliteediliste inimtoiduks ettenähtud toodete kättesaadavust oleks võimalik saavutada ka teiste piimapõhiste toodete tootmiseks kasutatava piima suhtes kehtestatud kvaliteedi alusel diferentseeritud siseriiklike maksusüsteemidega.

28     College van Beroep voor het bedrijfsleven kahtleb siiski siseriiklike õigusnormide vastavuses määrusega nr 804/68, kui ühelt poolt võtta arvesse nende normide võimalikku mõju nimetatud määrusega kehtestatud ühtsele hinnasüsteemile ja teisalt asjaolu, et need siseriiklikud õigusnormid võivad kaasa tuua piimatoodete hindade võrdsustumise, mis on määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt keelatud, või kehtestada määruse artikli 24 lõikes 1 keelatud abi, mille suurus kinnitatakse tarnitud piima hinna või koguse põhjal.

29     Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb ka selles, kas nimetatud siseriiklike õigusnormidega kehtestatud väljamaksed kujutavad endast abi asutamislepingu artikli 92 mõttes ja kas seetõttu ei peaks nendest õigusnormidest komisjoni informeerima, nagu näeb ette ka asutamislepingu artikli 93 lõige 3.

30     Sellises olukorras otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven kohtumenetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas käesoleva asja esemeks olev meiereisse tarnitava toorpiima kvaliteediga seotud mahaarvamiste ja väljamaksete siseriiklik süsteem on kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, eriti selle määruse artikli 24 lõikes 2 […] sätestatud „hindade võrdsustamise” keeluga?

2.      Kas käesoleva asja esemeks olev meiereisse tarnitava piima kvaliteediga seotud väljamaksete siseriiklik süsteem on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 804/68 artikli 24 lõikes 1 sätestatud abi andmise keeluga?

3.      Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, kas siis selline süsteem on käsitletav abina, mille määramisest peab komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 […] alusel eelnevalt informeerima?”

 Küsimuste käsitlemise järjekord

31     Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustest nähtub, palub see kohus põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi hindamist erinevaid ühenduse õigusnorme silmas pidades.

32     Tähtis on siinkohal märkida, et vaidluses, mille esemeks on turu ühise korraldusega reguleeritud põllumajandussektor, tuleb tõstatatud probleemi hinnata esiteks sellest aspektist, võttes arvesse, et EÜ asutamislepingu artikli 38 lõike 2 (nüüd EÜ artikli 32 lõige 2) alusel on ühise põllumajanduspoliitika raames vastu võetud erisätted ülimuslikud ühisturu rajamiseks ettenähtud eeskirjade suhtes (26. juuni 1979. aasta otsus kohtuasjas 177/78: Mc Carren, EKL 1979, lk 2161, punkt 9).

33     Nimetatud põhimõtte rakendamine käesolevas asjas tähendab seda, et esiteks tuleb hoolikalt uurida esimest ja teist küsimust, mis on seotud määrusega nr 804/68 kehtestatud ühtse hinnasüsteemiga ning sama määruse artikli 25 lõigetega 1 ja 2, mille mõlemad sätted on kõnealuse määrusega kehtestatud turu ühise korralduse lahutamatu osa (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Mc Carren, punkt 10).

34     Selline küsimustele vastamise viis on vajalik ka teisest aspektist. EÜ asutamislepingu artikli 42 (nüüd EÜ artikkel 36) alusel kohaldub selle konkurentsieeskirju sisaldav VI jaotise 1. peatükk põllumajandustoodete tootmisele ja turuleviimisele ainult nõukogu poolt põllumajandusturgude korraldamiseks võetavate meetmete raames kindlaks määratud ulatuses. Sellega seoses näeb määruse nr 804/68 artikkel 23 ette, et kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse sama määrusega hõlmatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes EÜ asutamislepingu artikleid 92–94 (nüüd EÜ artiklid 87–89). Artiklist 23 järeldub seega, et kuigi asutamislepingu artiklid 92–94 kohalduvad tervikuna piima- ja piimatoodete sektorile, on nende rakendamine siiski allutatud nimetatud määrusega kehtestatud sätetele turu ühise korralduse kohta. See tähendab, et abi käsitlevad sätted artiklites 92–94, millele liikmesriik tugineb, ei ole selle turusektori korraldust käsitleva määruse sätete suhtes prioriteetsed (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Mc Carren, punkt 11).

35     Järelikult sõltub kolmanda küsimuse, mis taotleb põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi hindamist asutamislepingu artikleid 92–94 silmas pidades, võimalik hindamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele ja teisele küsimusele antud vastusest.

 Esimene küsimus

36     Nagu selgub muu hulgas eelotsusetaotluse põhjendustest, on esimese küsimuse eesmärk selgitada ühelt poolt, kas määrusega nr 804/68 kehtestatud ühtse hinnasüsteemiga on vastuolus käesoleva kohtuotsuse punktides 8–19 kirjeldatud siseriiklik süsteem (edaspidi „põhikohtuasja esemeks olev siseriiklik süsteem”), mis näeb ette, et meiereid teevad piimatootjatele makstavalt piima hinnalt mahaarvamisi või maksavad neile tarnitud toorpiima kvaliteedil põhinevaid lisatasusid, ja teiselt poolt, kas nimetatud määruse artikli 24 lõiget 2 võib tõlgendada selliselt, et kirjeldatud siseriiklik süsteem kujutab endast meedet, mis võimaldab sama määruse „artiklis 1 loetletud toodete hindu võrdsustada”, mis on selle sätte alusel keelatud.

 Esimese küsimuse esimene osa

37     Seoses esimese küsimuse esimese osaga, mis puudutab määrusega nr 804/68 kehtestatud ühtse hinnasüsteemi ulatust, tuleb kõigepealt märkida, nagu ka kohtujurist on oma ettepaneku punktis 32 välja toonud, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast peavad liikmesriigid teatud sektoris turu ühise korralduse olemasolul hoiduma kõigi selliste meetmete võtmisest, mis võiksid seda eirata või kahjustada. Sellise turu ühise korraldusega on samuti vastuolus reeglid, mis takistavad turu nõuetekohast toimimist, isegi kui see korraldus asjakohast küsimust ammendavalt ei reguleeri (vt eelkõige 19. märtsi 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑1/96: Compassion in World Farming, EKL 1998, lk I‑1251, punkt 41 ja osundatud kohtupraktika).

38     Pidades silmas, et põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi sätete ainus eesmärk on piima müügi edendamiseks julgustada piimatootjaid tootma ainult kõrgekvaliteedilist piima, tuginevad Madalmaade valitsus ja Productschap Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mille kohaselt EÜ asutamislepingu artikli 40 (nüüd EÜ artikkel 34) alusel rajatud põllumajandusturu ühine korraldus ei tee põllumajandustootjatele erandeid ühegi siseriikliku sätte osas, mis on suunatud muudele eesmärkidele kui need, mida hõlmab ühine korraldus, isegi kui need sätted võiksid tootmistingimusi kahjustades mõjutada sisetoodangu mahtu ja hinda ning sellega ka asjakohases sektoris ühisturu toimimist (vt 1. aprilli 1982. aasta otsus liidetud kohtuasjades 141/81–143/81: Holdijk jt, EKL 1982, lk 1299, punkt 12; 6. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 118/86: Nertsvoederfabriek Nederland, EKL 1987, lk 3883, punkt 12, ja 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑309/96: Annibaldi, EKL 1997, lk I-7493, punkt 20).

39     Nimetatud valitsus ja Productschap märgivad veel täpsemalt, et Euroopa Kohus on möönnud, et kui on olemas toodete kvaliteeti puudutavad siseriiklikud meetmed, mis keelavad juustu tootmisel siseriiklikes õigusnormides sätestatud kvaliteedikriteeriumidest kõrvalekaldumise, siis juustu kvaliteeti käsitleva ühenduse regulatsiooni täielikul puudumisel säilitavad liikmesriigid õiguse rakendada vastavaid norme nende territooriumil asutatud juustutootjate suhtes (7. veebruari 1984. aasta otsus kohtuasjas 237/82: Jongeneel Kaas jt, EKL 1984, lk 483, punktid 12–14).

40     Lisaks sellele tuletavad Madalmaade valitsus ja Productschap meelde, et määruse nr 804/68 artiklis 3 sätestatud sihthind kannab endas ühenduse tasandil poliitilist eesmärki ega garanteeri igas liikmesriigis tegutsevatele tootjatele sihthinnale vastavat tulu (9. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-137/00: Milk Marque ja National Farmers’ Union, EKL 2003, lk I‑7975, punkt 88).

41     Tuleb märkida, et kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõtted, millele Madalmaade valitsus ja Productschap viitavad, ei sea mingil juhul kahtluse alla seda, et määruses nr 804/68 sätestatud piima- ja piimatooteturu ühise korralduse üks peamistest eesmärkidest on tagada piimatootjatele nende toodangu eest nimetatud sihthinnast lähtuv tasu ning et selle määrusega kehtestatud nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud mehhanismid, mis hõlmavad eelkõige teatud toodete jaoks määruse artiklis 5 ette nähtud sekkumishindade süsteemi ning impordimakse ja eksporditoetusi, on ühenduse ainupädevuses (vt selle kohta 6. novembri 1979. aasta otsus kohtuasjas 10/79: Toffoli jt, EKL 1979, lk 3301, punkt 11).

42     Samuti ei väära Madalamaade valitsuse ja Productschapi viidatud kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõtted hinnangut, mille kohaselt ühise turukorraldusega sektorites, eelkõige kui see korraldus rajaneb ühtsel hinnasüsteemil, ei saa liikmesriigid enam sekkuda ühepoolsete siseriiklike meetmetega, mis mõjutaksid tootmise ja turuleviimise etapis ühisele korraldusele kohast tootmishindade kujundamist (eespool viidatud kohtuotsus Toffoli jt, punkt 12; 7. veebruari 1984. aasta otsus kohtuasjas 166/82: komisjon v. Itaalia, EKL 1984, lk 459, punkt 5; 21. juuni 1988. aasta otsus kohtuasjas 127/87: komisjon v. Kreeka, EKL 1988, lk 3333, punkt 8, ja samuti eespool viidatud kohtuotsus Milk Marque ja National Farmers’ Union, punkt 63).

43     Vastavalt Euroopa Kohtu seisukohale, mida tuletasid meelde ka nimetatud valitsus ja Productschap, et meetmed, mille eesmärk on kõrvaldada põllumajandusühistu poolt siseturgu valitseva seisundi kuritarvitamisest põhjustatud konkurentsi kahjustamine, vähendades selle ühistu turuvõimu ja õigust suurendada liikmeteks olevatele tootjatele makstavat piimahinda konkurentsi piire ületavas mahus, ei ole käsitletavad meetmetena, mis mõjutaksid ühise korralduse kohast hinnakujundussüsteemi. Sellised meetmed ei mõjuta hindade kujundamist, vaid pakuvad pigem juhiseid hindade kinnitamise korra tõhusaks toimimiseks, et saavutada nii tootjaid kui tarbijaid rahuldav hinnatase (eespool viidatud kohtuotsus Milk Marque ja National Farmers’ Union, punktid 64, 84 ja 86).

44     Siiski tuleb käesolevas kohtuasjas arvestada sellega, et erinevalt eespool viidatud Milk Marque ja National Farmers’ Union kohtuotsuseni viinud meetmetest või teatud kvaliteedinormidele mittevastava juustu tootmise keelamisest, mida kohus on käsitlenud eespool viidatud Jongeneel Kaas jt otsuses, mõjutab põhikohtuasja esemeks olev siseriiklik süsteem tõepoolest ühtse korralduse kohast hinnakujundussüsteemi, hoolimata selle väidetavast või tegelikust eesmärgist. Sellise süsteemi kohaselt tuleb aeg-ajalt igal meiereil teha piimatootjatele makstavalt hinnalt mahaarvamisi, kui selgub, et tarnitud piim ei vasta teatud kvaliteedikriteeriumidele, teinekord aga teha kvaliteedikriteeriumidele vastava piima tootjale väljamakseid 100 kilogrammi tarnitud piima kohta, mis lisandub sellele piimatootjale tavaliselt makstavale hinnale, mida rahastatakse kõigi Madalmaade meiereide poolt madalakvaliteedilise piima pealt mahaarvatud summadest.

45     Nii toimides määrab nimetatud süsteem juba ette teatud tegurid, mis mõjutavad selle lõpliku hinna kinnitamist, mida meiereid maksavad igale piima tarnivale piimatootjale.

46     Lisaks, nagu Euroopa Kohus on juba sedastanud, on piima- ja piimatooteturu ühise korralduse mehhanismide põhieesmärk saavutada tootmise ja hulgimüügi etappides hinnatase, mis arvestaks nii ühenduse tootmise huve asjakohases sektoris tervikuna kui ka tarbijate huve ja mis tagaks tarnimise ületootmist põhjustamata (vt 10. märtsi 1981. aasta otsus liidetud kohtuasjades 36/80 ja 71/80: Irish Creamery Milk Suppliers Association jt, EKL 1981, lk 735, punkt 20, ja eespool viidatud kohtuotsus Milk Marque ja National Farmers’ Union, punkt 85).

47     Põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemiga ette nähtud väljamaksete tegemine kõigile standardkvaliteedile vastavat piima Madalmaades tarnivatele piimatootjatele võib muu hulgas neid eesmärke moonutada, andes nimetatud piimatootjatele eelise. Lisaks sellele tuleb siinkohal märkida, et määruse nr 804/68 artiklis 3 sätestatud sihthind kinnitatakse ühenduses tüüpilise toodangu normidele vastavast piimast lähtudes (9. juuli 1985. aasta otsus kohtuasjas 179/84: Bozzetti, EKL 1985, lk 2301, punkt 33).

48     Nagu komisjon on põhjendatult esile tõstnud, häirib põhikohtuasja esemeks olev siseriiklik süsteem hinnamehhanismi selles osas, mis puudutab kriteeriumidele mittevastava ja seetõttu edasitöötlemiseks halvemini sobiva ning meiereidele vähem tulutoova piima hinnast tehtavaid mahaarvamisi, kuna see ei too kasu mitte meiereidele, vaid normaalse kvaliteediga piima tarnivatele piimatootjatele, samas kui meiereidel tuleb neile tarnitud piima madala kvaliteedi tõttu kanda lisakulutusi.

49     Rõhutada tuleb veel seda, et turu ühise korralduse toimimine ja eelkõige tootjahindade kujundamine peab põhimõtteliselt olema reguleeritud ühenduse üldsätetega, mis kehtestatakse igal aastal muudetavate üldeeskirjadega, nii et iga sekkumine sellesse toimimisse on rangelt piiratud selgelt sätestatud juhtumitega (25. mai 1977. aasta otsus kohtuasjas 77/76: Cucchi, EKL 1977, lk 987, punkt 31).

50     Seoses sellega, et määruse nr 1411/71 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab inimtoiduks sobiv piim, mida joogipiima tootvad ettevõtted kasutavad, alluma kvaliteedi alusel diferentseeritud maksusüsteemile, tuleb siinkohal märkida, et selle normi rakendamine, nagu sama artikli lõikest 3 ilmneb, allub lõike 1 jaoks nõukogu poolt hiljem vastu võetud üldistele rakenduseeskirjadele. Nagu komisjon on õigesti toonitanud, ei ole nõukogu neid norme kunagi vastu võtnud.

51     Määruse nr 1411/71 artiklist 5 on tõepoolest võimalik välja lugeda ühenduse seadusandja taotlus kehtestada selline hinnasüsteem joogipiima tootmisel kasutatava piima osas, mis nimetatud määruse kolmanda põhjenduse kohaselt on kogu rahvastiku jaoks väga tähtis baastoiduaine ning mille suhtes kehtivad erilised kvaliteedinõuded.

52     On siiski ilmne, et kuna nimetatud määruse artikli 5 lõikes 3 ette nähtud meetmeid ei ole vastu võetud, siis sellist süsteemi, mis erinevalt põhikohtuasja esemeks olevast siseriiklikust süsteemist oleks puudutanud ainult joogipiima valmistamiseks kasutatavat piima ja mitte teisi piimatooteid, ei oleks saanud rakendada.

53     Kõigist eespool toodud põhjendustest järeldub, nagu ka komisjon ja A. H. Kuipers on õigesti väitnud, et esimese küsimuse esimesele osale tuleb vastata, et ühtse hinnasüsteemiga, millel määrusega nr 804/68 kehtestatud piima- ja piimatooteturu ühine korraldus põhineb, on vastuolus see, kui liikmesriigid võtavad ühepoolselt meetmeid, mis mõjutavad selliste hindade kujundamismehhanisme, mida samas tootmisetapis reguleerib ühine korraldus. Nii on see põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi puhul, mis sätestab mehhanismi, mille kohaselt hoolimata selle väidetavast või tegelikust eesmärgist:

–       peavad meiereid ühelt poolt tegema neile tarnitud piima hinnast mahaarvamisi, kui see ei vasta teatud kvaliteedikriteeriumidele, ja

–       teisalt arvutatakse määratud perioodi jooksul kõikide meiereide poolt sellisel viisil kinnipeetud summad pärast võimalikku meiereidevahelist raharinglust kokku enne uuesti laiali jagamist iga meierei poolt kogutud summadele vastavate väljamaksetena, mida arvutatakse 100 kilogrammi neile nimetatud perioodi jooksul tarnitud piima kohta ja mida makstakse piimatootjatele, kes on tarninud kvaliteedikriteeriumidele vastavat piima.

 Esimese küsimuse teine osa

54     Kuna esimese küsimuse esimesele osale antud vastuses ilmneb, et põhikohtuasja esemeks olev siseriiklik süsteem on vastuolus määrusega nr 804/68 kehtestatud hinnasüsteemiga, pole täiendavalt vaja uurida küsimust, kas selline süsteem on vastuolus ka nimetatud määruse artikli 24 lõikega 2 ega vastata selle küsimuse teisele osale.

 Teine küsimus

55     Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma teises küsimuses sisuliselt seda, kas määruse nr 804/68 artikli 24 lõikega 1, mis keelab abi, mille suurus kinnitatakse selle määruse artiklis 1 loetletud toodete hinna või koguse põhjal, on vastuolus põhikohtuasja esemega sarnase siseriikliku korra kehtestamine, mille alusel tehakse teatud piimatootjatele väljamakseid.

56     Esimese küsimuse esimesele osale antud vastusest järeldub, et sellise siseriikliku korra kehtestamine on nimetatud määruses sätestatud hinnasüsteemiga vastuolus. Seetõttu ei ole teisele küsimusele enam vaja vastata.

 Kolmas küsimus

57     Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma kolmandas küsimuses sisuliselt seda, kas asutamislepingu artiklit 92 ja artikli 93 lõiget 3 tuleb tõlgendada selliselt, et põhikohtuasja esemeks olevas siseriiklikus süsteemis ette nähtud väljamaksed piimatootjatele kujutavad endast nendest sätetest esimesena nimetatu mõttes riigiabi, millest tuleb komisjoni teise nimetatud sätte kohaselt informeerida.

58     Võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktides 31–35 esitatud põhjendusi ja esimese küsimuse esimesele osale antud vastust, tuleb vaid märkida, et asutamislepingu artiklitele 92–94 viitamine ei mõjuta liikmesriikide kohustust järgida eeskirju piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, mistõttu ei ole kolmandale küsimusele vastamine enam vajalik.

 Kohtukulud

59     Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkusi esitanud muude isikute kohtukulusid ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrusega (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, muudetud nõukogu 29. juuni 1995. aasta määrusega (EMÜ) nr 1538/95, kehtestatud ühtse hinnasüsteemiga, millel piima- ja piimatooteturu ühine korraldus põhineb, on vastuolus see, kui liikmesriigid võtavad ühepoolselt meetmeid, mis mõjutavad selliste hindade kujundamismehhanisme, mida samas tootmisetapis reguleerib ühine korraldus. Nii on see põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi puhul, mis sätestab mehhanismi, mille kohaselt hoolimata selle väidetavast või tegelikust eesmärgist:

–       peavad meiereid ühelt poolt tegema neile tarnitud piima hinnast mahaarvamisi, kui see ei vasta teatud kvaliteedikriteeriumidele, ja

–       teisalt arvutatakse määratud perioodi jooksul kõikide meiereide poolt sellisel viisil kinnipeetud summad pärast võimalikku meiereidevahelist raharinglust kokku enne uuesti laiali jagamist iga meierei poolt kogutud summadele vastavate väljamaksetena, mida arvutatakse 100 kilogrammi neile nimetatud perioodi jooksul tarnitud piima kohta ja mida makstakse piimatootjatele, kes on tarninud kvaliteedikriteeriumidele vastavat piima.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.