Kohtuasi T-229/02

Kurdistan Workers’ Party (PKK) ja Kurdistan National Congress (KNK)

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Tühistamishagi – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Protsessiteovõime – Õigus olla kohtumenetluse pool – Ühendus – Vastuvõetavus

Esimese Astme Kohtu määrus (teine koda), 15. veebruar 2005 

Määruse kokkuvõte

1.     Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks – Grupid ja üksused, kelle kohta need meetmed on antud – Vastuvõetavus – Juhtumipõhine hindamine

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

2.     Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine hagi esitamise hetke olukorra põhjal – Vaidlustatud otsust menetluse käigus asendava otsuse mõju puudumine

3.     Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Teatud kategooria füüsiliste ja juriidiliste isikute üldisi huve esindava ühenduse esitatud hagi – Tingimus – Selle liikmete õigus olla kohtumenetluse pool enda nimel – Endiste liikmete õiguse olla kohtumenetluse pool arvestamine – Välistamine

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

4.     Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Üldakt – Üldkohaldatavast õigustloovast sättest isiklikult puudutatud isiku mõiste

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.     Eeskirju, mis reguleerivad sellise tühistamishagi vastuvõetavust, mis puudutab rühmitusi ja üksusi, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid terrorismi vastu võitlemiseks, tuleb tõlgendada vastavalt juhtumi olukorrale. Tegelikult võib juhtuda, et neid ei ole õiguslikult olemas või et neil puudub võimalus järgida juriidilise isiku suhtes tavaliselt kohaldatavaid eeskirju. Seetõttu tähendaks liigne formaalsus teatavatel juhtudel seda, et tühistamishagi esitamine ei oleks üldse võimalik, kuigi nende rühmituste ja üksuste suhtes kohaldatakse ühenduse piiravaid meetmeid.

(vt punkt 28)

2.     Hea õigusemõistmise põhimõte nõuab, et juhul, kui vaidlustatud akt asendatakse kohtumenetluse ajal teise otsusega, millel on sama ese, ei pea hageja esitama uut hagi, vaid võib laiendada või kohandada esialgset nõuet nii, et see hõlmab uue otsuse. Siiski tuleb hagi vastuvõetavust hinnata selle esitamise hetke põhjal. Seega ka juhul, kui hageja on oma nõudeid kohtumenetluse ajal vastu võetud uue otsuse alusel kohandanud, ei saa selline kohandamine mõjutada hagi vastuvõetavuse tingimusi, välja arvatud menetluse algatamise huvi säilimist. Hagi vastuvõetavust silmas pidades puudub seega põhjus pakkuda hagejale võimalust kohandada oma nõudeid, lähtudes uue otsuse vastuvõtmisest.

(vt punktid 29 ja 30)

3.     Teatud kategooria isikute kollektiivsete huvide kaitseks asutatud ühendust ei saa pidada selle kategooria üldisi huve puudutava meetme poolt otseselt ja isiklikult puudutatuks EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses, ja järelikult ei ole tema poolt oma liikmete nimel esitatud tühistamishagi vastuvõetav, kui liikmetel puudub õigus enda nimel seda hagi esitada. Selles osas ei saa nõustuda, et isiku varasem kuulumine ühendusse võimaldaks ühendusel tugineda selle isiku võimalikule tegevusele. Sellise põhjendusega nõustumine tähendaks ühendusele teatava kestva kaebeõiguse andmist ja seda vaatamata sellele, et kõnealune ühendus ei saa enam väita, et ta esindab endise liikme huve.

(vt punktid 45 ja 49)

4.     Füüsiline või juriidiline isik saab üksnes siis väita, et üldakt puudutab teda isiklikult, kui see otsus mõjutab teda teatud talle omase tunnuse või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristab. Asjaolu, et üldkohaldatav akt võib kaasa tuua erinevaid konkreetseid tagajärgi erinevatele õigussubjektidele, kelle suhtes seda kohaldatakse, ei tähenda igal juhul nende subjektide eristamist kõigist teistest puudutatud isikutest, kuna see akt kuulub kohaldamisele objektiivselt määratletud olukorrast tulenevalt.

Kõigile Euroopa Ühenduse õigussubjektidele adresseeritud otsust keelata rahaliste vahendite andmine teatud grupi või ühenduse käsutusse kohaldatakse seega objektiivselt määratletud olukordades ja see toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute rühmale.

Ühendus, mis on kohustatud järgima selles otsuses kehtestatud keeldu võrdselt kõigi teiste isikutega Euroopa Ühenduses, ei ole sellisest otsusest isiklikult puudutatud.

(vt punktid 51 ja 52)

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

15. veebruar 2005(*)

Tühistamishagi – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Protsessiteovõime – Õigus olla kohtumenetluse pool – Ühendus – Vastuvõetavus

Kohtuasjas T-229/02,

Kurdistan Workers’ Party (PKK),

Kurdistan National Congress (KNK), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: barrister M. Muller, barrister E. Grieves ja solicitor J. Peirce,

hagejad,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Vitsentzatos ja M Bishop,

kostja,

keda toetavad

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: J. Collins, hiljem R. Caudwell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

ja

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: C. Brown ja P. Kuijper, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

menetlusse astujad,

mille esemeks on nõue tühistada nõukogu 2. mai 2002. aasta otsus 2002/334/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/927/EÜ (EÜT L 116, lk 33), ning nõukogu 17. juuni 2002. aasta otsus 2002/460/EÜ, millega rakendatakse määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/334 (EÜT L 160, lk 26),

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas,

kohtusekretär: H. Jung,

on andnud järgmise

määruse

 Vaidluse taust

1       Kohtutoimikust nähtub, et Kurdistan Workers’ Party (Kurdistani Töölispartei) (PKK) asutati 1978. aastal ja alustas relvastatud võitlust Türgi valitsuse vastu kurdide enesemääramisõiguse tunnustamiseks. O. Ocalani kirjalike tunnistuste kohaselt kuulutas PKK 1999. aasta juulis ühepoolselt välja relvarahu, kuid säilitas seejuures õiguse enesekaitsele. Samade tunnistuste kohaselt otsustas PKK kongress aprillis 2002 selle ümberkorralduse kajastamiseks, et „kogu PKK nime all toimuv tegevus lõpeb 4. aprillil 2002 ja kogu PKK nimel toimuvat tegevust peetakse ebaseaduslikuks” (hagiavalduse 2. lisa, punkt 16). Kurdi vähemuse poliitiliste eesmärkide demokraatlikuks saavutamiseks asutati uus rühmitus Kongreya Azadi u Demokrasiya Kurdistan (Kurdistani Vabaduse ja Demokraatia Kongress – KADEK). KADEK-i esimeheks nimetati A. Ocalan.

2       Kurdistan National Congress (Kurdistani Rahvuskongress) (KNK) on liit, mis koondab umbes 30 organisatsiooni. KNK eesmärk on „tugevdada kurdide ühtsust ja koostööd kõigis Kurdistani piirkondades ja toetada nende võitlust kurdi rahva kõrgemaid huve arvestavalt” (KNK asutamisotsuse artikli 7 lõige A). KNK esimehe S. Vanly kirjalike tunnistuste kohaselt oli PKK aujuht nende hulgas, kelle eestvedamisel toimus KNK asutamine. PKK oli KNK liige ja PKK üksikliikmed rahastasid osaliselt KNK-d.

3       Leides, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) rakendamiseks on vaja Euroopa ühenduste meetmeid, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/930/ÜVJP terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 344, lk 90; ELT eriväljaanne 18/01, lk 213) ja ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).

4       Ühise seisukoha 2001/931 artikkel 2 sätestab:

„Euroopa Ühendus määrab talle Euroopa Ühenduse asutamislepinguga antud volituste piires lisas loetletud isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja muu vara külmutamise.”

5       27. detsembril 2001 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, lk 70; ELT eriväljaanne 18/01, lk 207).

6       Määruse nr 2580/2001 artikkel 2 sätestab:

„1. Välja arvatud artiklite 5 ja 6 kohaselt lubatud juhtudel:

a) külmutatakse kõik lõikes 3 nimetatud loetelus sisalduvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmitustele või üksustele kuuluvad või nende omanduses või valduses olevad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid;

b) rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lõikes 3 nimetatud loetelus sisalduvate füüsiliste või juriidiliste isikute, rühmituste või üksuste käsutusse ega nende toetuseks.

2. Välja arvatud artiklite 5 ja 6 kohaselt lubatud juhtudel, keelatakse finantsteenuste osutamine lõikes 3 nimetatud loetelus sisalduvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmitustele või üksustele või nende toetuseks.

3. Nõukogu koostab, vaatab läbi ja muudab ühehäälselt nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kooskõlas ühisseisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud sätetega; loetelusse kuuluvad:

i)      füüsilised isikud, kes panevad toime või üritavad toime panna terroriakte või kes osalevad terroriaktide toimepanekus või aitavad kaasa nende toimepanekule;

ii)      juriidilised isikud, rühmitused või üksused, kes panevad toime või üritavad toime panna terroriakte või kes osalevad terroriaktide toimepanekus või aitavad kaasa nende toimepanekule;

iii)      juriidilised isikud, rühmitused või üksused, kes kuuluvad ühele või mitmele punktides i ja ii nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule, rühmitusele või üksusele või on nende kontrolli all, või

iv)      füüsilised või juriidilised isikud, rühmitused või üksused, kes tegutsevad ühe või mitme punktides i ja ii nimetatud füüsilise või juriidilise isiku, rühmituse või üksuse nimel või juhtimisel.”

7       Nõukogu võttis 2. mail 2002 vastu otsuse 2002/334/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/927/EÜ (EÜT L 116, lk 33). Kõnealuse otsuse alusel kuulus PKK loetelusse, mis oli sätestatud määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 (edaspidi „vaidlustatud loetelu”).

8       KNK esitas otsuse 2002/334 peale tühistamishagi; hagiavaldus registreeriti numbri T‑206/02 all.

9       Nõukogu võttis 17. juunil 2002 vastu otsuse 2002/460/EÜ, millega rakendatakse määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/334/EÜ (EÜT L 160, lk 26). PKK nimi oli endiselt vaidlustatud loetelus. Hiljem on seda loetelu nõukogu otsustega regulaarselt ajakohastatud.

 Menetlus ja poolte nõuded

10     KNK, keda esindas S. Vanly, ja PKK, keda esindas O. Ocalan, esitasid 31. juulil 2002 Esimese Astme Kohtule hagi, milles palusid tühistada otsused 2002/334 ja 2002/460 (edaspidi „vaidlustatud otsused”).

11     Komisjonil ja Ühendkuningriigil lubati 17. juuni 2003. aasta määruse alusel astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks.

12     Nõukogu esitas käesolevas asjas vastuvõetamatuse vastuväite eraldi dokumendiga Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel. Hagejad ja komisjon esitasid oma märkused selle vastuväite kohta kehtestatud tähtaja jooksul. Ühendkuningriik loobus nende märkuste esitamisest.

13     Nõukogu, keda toetas komisjon, palub Esimese Astme Kohtul:

–       tunnistada hagi vastuvõetamatuks;

–       mõista kohtukulud välja hagejatelt.

14     Hagejad paluvad Esimese Astme Kohtul:

–       lahendada vastuvõetamatuse vastuväited koos põhikohtuasjaga;

–       tunnistada hagi vastuvõetavaks;

–       tühistada vaidlustatud otsused või teise võimalusena tunnistada määrus nr 2580/2001ebaseaduslikuks;

–       mõista kohtukulud välja nõukogult.

 Vastuvõetavus

 Poolte argumendid

15     Kõigepealt rõhutab nõukogu, et hagi on esitatud PKK ja KNK nimel. Puuduvad tõendid, et O. Ocalan ja S. Vanly tegutseksid enda nimel.

16     Nõukogu ja komisjon väidavad, et hagi on esitatud liiga hilja selles osas, kus see puudutab otsust 2002/334.

17     Nõukogu leiab, et PKK-l puudub protsessiteovõime, sest kõnealune hageja on ise tunnistanud enda olemasolu lõppemist. Nõukogu täpsustab, et see märkus ei kahjusta abinõusid, mida võib iga liikmesriik võtta PKK ilmse tegevuse lõpetamise tõttu. Komisjon leiab, et tõendid on ebapiisavad järeldamaks, et O. Ocalan võib seaduslikult PKK-d esindada.

18     KNK puhul esitab nõukogu poolelioleva kohtuasja vastuväite, sest pooled, vaidluse ese ja hagides esitatud väited on samad kohtuasjades T‑206/02 ja T‑229/02. Otsusega 2002/460 üksnes ajakohastatakse vaidlustatud loetelu. Komisjon märgib, et hagejad ei ole esitanud tõendeid uute asjaolude või nende juhtumi uue läbivaatamise kohta, mis takistaksid lugeda otsust 2002/460 varasemat otsust kinnitavaks. Nõukogu leiab, et kuigi hagejate seisukohalt seisneks õige menetluse käik selles, et laiendada või kohandada nende esialgset nõuet nii, et see hõlmab uue otsuse (Euroopa Kohtu 3. märtsi 1982. aasta otsus kohtuasjas 14/81: Alpha Steel v. komisjon, EKL 1982, lk 749, punkt 8), oleks selline kohandamine selgelt vormiline, sest sellega üksnes asendataks varasemat otsust puudutavad viited hilisemat otsust puudutavate viidetega. Nõukogu märgib, et määrus nr 2580/2001 on vaidlustatud üksnes teise võimalusena ja et kõnealune nõue ei saa kaasa tuua kõnealuse määruse tühistamist.

19     Teise võimalusena väidab nõukogu, keda toetab komisjon, et otsused ei puuduta KNK-d otseselt ega isiklikult. Nõukogu märgib, et KNK-d ei ole vaidlustatud loetelus. KNK argument, mille kohaselt PKK lisamine loetellu mõjutab tema poliitilist tõhusust ja usaldusväärsust, on liiga ebamäärane ja hüpoteetiline. Keeld anda rahalisi vahendeid vaidlustatud loetelus sätestatud üksuste käsutusse on üldkohaldatav. Asjaolu, et KNK oleks võinud rikkuda seda keeldu, sest tal on lähedased suhted PKK-ga, ei saa teda õiguslikult piisavalt individualiseerida. Lõpuks ei saa KNK tugineda oma liikmete ühiste huvide kaitsmisele, sest tema eesmärk on liiga üldine.

20     Hagejad esitavad kõigepealt neli märkust. Esiteks rõhutavad nad vaidlustatud otsuste, mille tagajärjeks on poliitilise partei keelamine ja KNK poliitilise tegevuse tõsine piiramine, suurt õiguslikku ulatust. Teiseks on käesolev tühistamishagi ainus hagejate käsutuses olev õiguskaitsevahend, sest neil puudub võimalus kasutada eelotsusetaotluse menetlust. Kolmandaks tuleb EÜ asutamislepingu tingimusi, mis puudutavad õigust olla kohtumenetluse pool, tõlgendada põhiõiguste ja eelkõige tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte põhjal (Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores v. nõukogu, EKL 2002, lk I-6677, punktid 38, 39 ja 44). Neljandaks peaks olema ilmne, et hagejad on esitanud selle hagi kahe poliitilise partei esindajatena. Kuna kõnealused õigused ja huvid ei puuduta üksnes hagejaid, vaid ka nende liikmeid, ei tuleks asja käsitlemisel olla liialt formaalne.

21     Hagejad väidavad, et nende hagi on esitatud 24. juulil 2002. Kohe, kui hagejaid teavitati, et Esimese Astme Kohus ei saanud nende algset hagiavaldust kätte, kuigi nad olid veendunud, et olid selle ära saatnud, võtsid nad viivitamatult vajalikud meetmed sellise olukorra parandamiseks. Tähtaegasid on igal juhul järgitud otsuse 2002/460 puhul. Kõnealune otsus on eraldi otsus, mis võeti vastu pärast asjaolu, kas PKK lisamine vaidlustatud loetellu on põhjendatud, uut läbivaatamist.

22     PKK protsessiteovõime osas leiavad hagejad, et PKK olemasoluga seotud nõukogu argument puudutab kohtuvaidluse sisu, mis on seotud tema lisamisega vaidlustatud loetellu. On tõenäoline, et nõukogu väidab kohtuvaidluse sisu käsitlemisel, et PKK on veel olemas, põhjendamaks tema lisamist vaidlustatud loetellu, kuigi ta vastuvõetavuse etapis tugineb PKK lõpetamisele.

23     PKK saab esitada tühistamishagi, sest esiteks ei ole füüsilise isiku O. Ocalani õiguse suhtes olla kohtumenetluse pool esitatud ühtegi vaidlustavat argumenti, kuigi ta tegutseb esindajana. Teiseks ei mõjuta PKK protsessiteovõime säilimist ühenduse õiguses asjaolu, et aastal 2002 otsustati lõpetada kogu PKK nimel toimuv tegevus ja asutada uus organisatsioon. PKK on nimelt samas olukorras kui likvideerimisel olev äriühing (Euroopa Kohtu 11. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑77/99: komisjon v. Oder-Plan Architektur jt, EKL 2001, lk I-7355). Lisaks on nõukogu ilmselgelt pidanud PKK õigusvõimet piisavaks, et teda ära keelata. Sellises olukorras on õiglane ja loogiline, et PKK-l on võimalus vaidlustatud otsused vaidlustada.

24     KNK osas leiavad hagejad, et vaidlustatud otsused puudutavad teda otseselt ja isiklikult. PKK oli peamine KNK-sse kuuluvatest organisatsioonidest ja neil kahel oli sama ese ja samad poliitilised eesmärgid. PKK täielikul keelamisel on „demoraliseeriv mõju” KNK võimele taotleda seda eset ja neid eesmärke, kuigi KNK on ainus üksus, kes saab neid taotleda. KNK on pandud ka ebakindlasse olukorda, mis puudutab nii tema liikmeid kui ka teda ennast. KNK tegevust on tugevalt piiranud hirm varade külmutamise või süüdistamise pärast, mis puudutab keelatud organisatsiooni abistamist või rahastamist. See hirm on eriti tõsine KNK potentsiaalse liikme KADEK-i puhul. KNK tegutseb seega nii enda kui ka praeguste ja potentsiaalsete liikmete nimel, keda vaidlustatud otsused puudutavad otseselt ja isiklikult.

25     Hagejate sõnul on Esimese Astme Kohtus kaebeõiguse eeskirjade eesmärk tagada, et pooled, kellel ei ole tegelikke seoseid institutsiooni meetmega, ei saaks neid vaidlustada. Vaidlusest nähtub siiski ilmselgelt, et käesolevas asjas ei ole küsimus selles. Lisaks tekitavad vaidlustatud otsused hagejatele tagajärgi automaatselt ilma liikmesriikide sekkumiseta. KNK-d saab individualiseerida ainulaadselt PKK-ga ühendava ajaloolise sideme tõttu. Lõpuks, kui leitakse, et PKK ei saa esitada hagi, oleks KNK ainus, kes saab vaidlustatud otsused vaidlustada.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

26     Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel võib Esimese Astme Kohus lahendada poole taotlusel vastuväite, mis ei puuduta kohtuvaidluse sisu. Sama artikli lõike 3 järgi on taotluse edasine menetlus suuline, kui Esimese Astme Kohus ei otsusta teisiti. Käesolevas asjas leiab Esimese Astme Kohus, et ta on saanud käesolevas asjas piisavalt teavet kohtutoimikus sisalduvatest dokumentidest ega pea suulise menetluse algatamist vajalikuks. Esimese Astme Kohus saab lahendada kõnealuse vastuväite, ilma et seda käsitletaks koos kohtuvaidluse sisuga.

27     Kõigepealt tuleb sedastada, et vaidlustatud otsuseid tuleb pidada PKK-d otseselt ja isiklikult puudutavateks, sest teda on neis mainitud nimeliselt.

28     Järgmisena tuleb täpsustada, et eeskirju, mis reguleerivad sellise tühistamishagi vastuvõetavust, mis puudutab vaidlustatud loetelus – ehk loetelus isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid terrorismi vastu võitlemiseks – sisalduvat isikut, tuleb tõlgendada vastavalt juhtumi olukorrale. Eriti selliste rühmituste või üksuste puhul võib juhtuda, et neid ei ole õiguslikult olemas või et neil puudub võimalus järgida juriidilise isiku suhtes tavaliselt kohaldatavaid eeskirju. Seetõttu tähendaks liigne formaalsus teatavatel juhtudel seda, et tühistamishagi esitamine ei oleks üldse võimalik, kuigi nende rühmituste ja üksuste suhtes kohaldatakse ühenduse piiravaid meetmeid.

29     Lõpuks tuleb sedastada, et vaidlustatud otsused on pärast käesoleva hagi esitamise kuupäeva kehtetuks tunnistatud ja asendatud mitu korda uue otsusega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab hea õigusemõistmise põhimõte, et juhul, kui vaidlustatud otsus asendatakse kohtumenetluse ajal teise otsusega, millel on sama ese, ei pea hageja esitama uut hagi, vaid võib laiendada või kohandada esialgset nõuet nii, et see hõlmab uue otsuse (eespool punktis 18 viidatud kohtuotsus Alpha Steel v. komisjon, punkt 8 ja Euroopa Kohtu 10. aprilli 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑217/01 P: Hendrickx v. Cedefop, EKL 2003, lk I-3701).

30     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb hagi vastuvõetavust hinnata siiski selle esitamise hetke põhjal (Euroopa Kohtu 27. novembri 1984. aasta otsus kohtuasjas 50/84: Bensider jt v. komisjon, EKL 1984, lk 3991, punkt 8 ja Esimese Astme Kohtu presidendi 8. oktoobri 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑236/00 R II: Stauner jt v. parlament ja komisjon, EKL 2001, lk II­2943, punkt 49). Seega ka juhul, kui hagejad on oma nõudeid kohtumenetluse ajal vastu võetud uute otsuste alusel kohandanud, ei saa selline kohandamine mõjutada hagi vastuvõetavuse tingimusi, välja arvatud menetluse algatamise huvi säilimist. Nende hagi vastuvõetavust silmas pidades puudub seega põhjus pakkuda neile võimalust kohandada oma nõudeid, lähtudes selliste uute otsuste vastuvõtmisest, millega on vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistatud.

31     Käesoleva hagi vastuvõetavust tuleb uurida lähtuvalt erinevatest hagejatest, kes hagi esitasid.

 PKK

32     Eespool punktis 28 esitatud põhimõtete kohaselt on füüsilisel isikul O. Ocalanil õigus mis tahes vahendiga tõendada, et ta tegutseb õiguspäraselt juriidilise isiku PKK nimel, kelle esindaja ta väidab end olevat. Siiski peavad need tõendid näitama vähemalt seda, et PKK-l oli tegelikult kavatsus esitada käesolev hagi ja et mõni kolmas isik või üks selle liikmetest ei kasuta teda oma tööriistana.

33     Samuti tuleb täpsustada, et Esimese Astme Kohtul ei tule vastuvõetavuse uurimise raames teha otsust PKK tegeliku olemasolu kohta. Selle uurimise käigus piirdub uuritav küsimus üksnes sellega, kas O. Ocalan on pädev PKK nimel hagi esitama.

34     Esiteks tuleb märkida, et O. Ocalan on vormiliselt esitanud hagi PKK nimel (on behalf).

35     Teiseks tuleb märkida, et hagejad väidavad kindlalt, et PKK tegevus lõpetati 2002. aasta aprillis. Lisaks võttis PKK kongress, kes otsustas tegevuse lõpetada, hagi lisas toodud [Osman] Ocalani tunnistuste kohaselt samal ajal vastu avalduse, mille kohaselt „kogu PKK nimel toimuvat tegevust peetakse [nüüdsest] ebaseaduslikuks”.

36     Kolmandaks tuleb sedastada, et hagejate avaldustes ei mainita kusagil O. Ocalani teisiti kui PKK esindajana. Eelkõige ei ole kunagi väidetud, et tal võiks olla vaidlustatud otsuste tühistamiseks mingisugune isiklik huvi.

37     Hagejad ei ole kaugeltki tõendanud O. Ocalani pädevust PKK-d esindada ja väidavad hoopis, et PKK on tegutsemise lõpetanud. On võimatu nõustuda sellega, et juriidiline isik, kes on tegutsemise lõpetanud – oletades, et see nii on ‑ saaks õiguspäraselt nimetada esindaja.

38     Võimatust nõustuda, et O. Ocalan esindab PKK-d õiguspäraselt, kinnitavad ka tema enda tunnistused, mille kohaselt kogu PKK nimel toimuv tegevus on alates 2002. aasta aprillist ebaseaduslik. Kõnealuste tunnistuste kohaselt on tegevus, millega O. Ocalani väidab end PKK nimel tegelevat, volitaja enda poolt ebaseaduslikuks tunnistatud.

39     Seega on hagejad esitanud Esimese Astme Kohtule lahendamiseks paradoksaalse olukorra, kus füüsiline isik, keda peetakse juriidilist isikut esindavaks, mitte üksnes ei suuda tõendada, et ta esindab juriidilist isikut õiguspäraselt, vaid esitab veel ka põhjusi, mille tõttu ta ei saa teda esindada.

40     Hagejate argument teiste õiguskaitsevahendite puudumise kohta ei saa viia selleni, et võetakse vastu kõigi selliste isikute hagid, kellel on soov kaitsta kolmandate isikute huve.

41     Seega tuleb Esimese Astme Kohtul asuda seisukohale, et O. Ocalan on esitanud hagi PKK nimel omal algatusel. Seega on O. Ocalani PKK nimel esitatud hagi vastuvõetamatu.

42     Sellest järeldub, et puudub vajadus otsustada muude vastuvõetamatuse vastuväidete üle, nagu hagi esitamine hilinenult otsuse 2002/334 osas.

 KNK

43     Kõigepealt tuleb sedastada, et KNK on vaidlustanud otsuse 2002/334 eelnevalt oma hagiavalduses, mis on registreeritud numbri T‑206/02 all. Kuna hagi ese, põhjendused ja pooled on samad, on käesolev hagi vastuvõetamatu poolelioleva kohtuasja vastuväite tõttu niivõrd, kuivõrd KNK on esitanud selle otsuse 2002/334 peale.

44     Otsuse 2002/460 (edaspidi „vaidlustatud otsus”) puhul on selge, et kõnealune otsus on uus otsus otsuse 2002/334 suhtes, mille ta tunnistab kehtetuks. Esiteks sätestab määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõige 3, et nõukogu koostab, vaatab läbi ja muudab ühehäälselt nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Teiseks ei saa selline läbivaatamine piirduda uute isikute ja üksuste lisamisega loetellu või teatavate isikute või üksuste kustutamisega sellest, sest õiguse alusel toimivas ühenduses ei saa olla vastuvõetav, et akti, millega võetakse kasutusele isikute või üksuste suhtes kohaldatavaid jätkuvaid piiravaid meetmeid, saaks kohaldada piiramatult, ilma et piirangud kehtestanud institutsioon need pärast uut läbivaatamist uuesti regulaarselt vastu võtaks. Seetõttu asjaolu, et KNK on vaidlustanud otsuse 2002/334, milles PKK lisati esimest korda vaidlustatud loetellu, ei saa takistada KNK-d poolelioleva kohtuasja vastuväite tõttu vaidlustamast otsust 2002/460, milles PKK on kõnealusesse loetellu alles jäänud.

45     KNK poolt otsuse 2002/460 peale esitatud hagi osas nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et teatud kategooria isikute kollektiivsete huvide kaitseks asutatud ühendust ei saa pidada selle kategooria üldisi huve puudutava meetme poolt otseselt ja isiklikult puudutatuks EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses, ja järelikult ei ole tema poolt oma liikmete nimel esitatud tühistamishagi vastuvõetav, kui liikmetel puudub õigus enda nimel seda hagi esitada (Euroopa Kohtu 14. detsembri 1962. aasta otsus liidetud kohtuasjades 19/62–22/62: Fédération nationale de la boucherie en gros et du commerce en gros des viandes jt v. nõukogu, EKL 1962, lk 943, 960 ja Esimese Astme Kohtu 21. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑69/96: Hamburger Hafen- und Lagerhaus jt v. komisjon, EKL 2001, lk II-1037, punkt 49).

46     Käesolevas asjas tuleb sedastada, et KNK asutamisotsuse artikli 7 lõike A alusel on tema ülesandeks tugevdada kurdide ühtsust ja koostööd kõigis Kurdistani piirkondades ja toetada nende võitlust kurdi rahva kõrgemaid huve arvestavalt. KNK-d tuleb seega pidada teatud kategooria isikute ühiste huvide esindamiseks asutatud ühenduseks.

47     Sellist järeldust tõendab ka hagejate argument, mille kohaselt PKK lisamisel loetellu on „demoraliseeriv mõju” KNK võimele seda eesmärki taotleda. Eespool nimetatud kohtupraktika alusel ei saa otsust sel põhjusel pidada teda isiklikult puudutavaks.

48     Järgmisena tuleb kontrollida, kas KNK saab tugineda sellele, et ühel või mitmel tema liikmel on võimalik esitada vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi.

49     PKK osas tuleb sedastada, et hagejad – väites, et PKK on tegevuse lõpetanud – vähemalt tunnistavad, et PKK ei ole enam KNK liige. Selles osas ei saa nõustuda, et isiku varasem kuulumine ühendusse võimaldaks ühendusel tugineda selle isiku võimalikule tegevusele. Sellise põhjendusega nõustumine tähendaks ühendusele teatava kestva kaebeõiguse andmist ja seda vaatamata sellele, et kõnealune ühendus ei saa enam väita, et ta esindab endise liikme huve.

50     KADEK-i osas tuginevad hagejad peamiselt sellele, et otsusel 2002/460 on KNK potentsiaalsele liikmele selline mõju, et ta ei saa liituda KNK-ga. Isegi kui oletada, et KADEK-il võis olla õigus otsuse 2002/460 vaidlustamiseks käesoleva hagi esitamise kuupäeval, mis tundub võimalik, eriti, kui teda saaks pidada PKK õigusjärglaseks ja/või tegevuse tegelikuks jätkajaks, ei saa KNK tugineda KADEK-i liikmelisusele oma organisatsioonis, sest KADEK ei kuulu sellesse.

51     Lõpuks väidavad hagejad, et otsus puudutab isiklikult KNK-d ja tema liikmeid üldiselt, sest nende tegevust piirab hirm varade külmutamise pärast, kui nad teevad koostööd vaidlustatud loetellu lisatud ühendusega. Selles osas tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud otsuses kehtestatud keeld rahaliste vahendite PKK käsutusse andmise kohta on üldkohaldatav, sest see on adresseeritud kõigile Euroopa Ühenduse õigussubjektidele. Vaidlustatud otsust kohaldatakse seega objektiivselt määratletud olukordades ja see toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute rühmale (vt selle kohta Euroopa Kohtu 6. oktoobri 1982. aasta otsus kohtuasjas 307/81: Alusuisse Italia v. nõukogu ja komisjon, EKL 1982, lk 3463, punkt 9).

52     Tuleb meelde tuletada, et füüsiline või juriidiline isik saab üksnes siis väita, et üldkohaldatav õigustloov akt puudutab teda isiklikult, kui see otsus mõjutab teda teatud talle omase tunnuse või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristab (Euroopa Kohtu 15. juuli 1963. aasta otsus kohtuasjas 25/62: Plaumann v. komisjon, EKL 1963, lk 197, 223 ja Esimese Astme Kohtu 27. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑12/93: CCE de Vittel jt v. komisjon, EKL 1995, lk II-1247, punkt 36). KNK ja selle liikmed on siiski kohustatud järgima vaidlustatud otsuses PKK osas kehtestatud keeldu võrdselt kõigi teiste isikutega ühenduses. Asjaolu, et KNK ja selle liikmed võivad oma poliitiliste arvamuste tõttu kannatada kõnealuse keelu mõju pärast tõenäoliselt rohkem, ei saa individualiseerida neid kõigi teiste isikute suhtes ühenduses. Asjaolu, et üldkohaldatav akt võib kaasa tuua erinevaid konkreetseid tagajärgi erinevatele õigussubjektidele, kelle suhtes seda kohaldatakse, ei tähenda igal juhul nende subjektide eristamist kõigist teistest puudutatud isikutest, kuna see akt kuulub kohaldamisele objektiivselt määratletud olukorrast tulenevalt (Esimese Astme Kohtu 22. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑138/98: ACAV jt v. nõukogu, EKL 2000, lk II-341, punkt 66 ja viidatud kohtupraktika).

53     Lõpuks väidavad hagejad, et ükski teine õiguskaitsevahend lisaks käesolevale hagile ei võimalda vaidlustatud otsuse seaduslikkuse vaidlustamist osas, kus see puudutab PKK-d.

54     Tuleb nentida, et kõnealune argument on ekslik. Asjaolu, et hageja ise ei saa vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi esitada, ei tähenda sugugi, et keegi teine isik, kellele otsus on adresseeritud või keda see otseselt ja isiklikult puudutab, ei saaks sellist hagi esitada.

55     Selles osas on üldteada, et nõukogu lisas KADEK-i ja Kongra-Gel’i kui organisatsioonid, millena PKK-d samuti tunti, vaidlustatud loetellu oma 2. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/306/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/902/EÜ (EÜT L 99, lk 28; ELT eriväljaanne 18/03, lk 98). Kongra-Gel on palunud kõnealuse otsuse tühistamist 25. juunil 2004 esitatud hagiga, mis on registreeritud numbri all T‑253/04 (EÜT C 262, lk 28).

56     Kuna KNK ei saa tugineda asjaolule, et üks tema liikmetest võib esitada tühistamishagi vaidlustatud otsuse peale, tuleb järeldada, et vaidlustatud otsus ei puuduta teda isiklikult.

57     Järelikult tuleb hagi jätta läbi vaatamata osas, kus KNK on esitanud hagi otsuse 2002/460 peale.

58     Kõigest eespool toodust tulenevalt tuleb hagi jätta tervikuna läbi vaatamata.

 Kohtukulud

59     Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt nõukogu nõudele välja mõista hagejatelt.

60     Artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Ühendkuningriik ja komisjon kannavad seega ise oma kohtukulud

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)

määrab:

1.      Jätta hagi läbi vaatamata.

2.      Jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ja mõista nõukogu kohtukulud välja hagejatelt.

3.      Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

Luxembourgis, 15. veebruaril 2005

Kohtusekretär

Koja esimees

H. Jung

J. Pirrung

---

* Kohtumenetluse keel: inglise.