EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

27. november 2003(*)

Kaubamärgid – Õigusaktide ühtlustamine – Direktiiv 89/104/EMÜ –Artikkel 2 – Tähised, mis võivad moodustada kaubamärgi – Tähised, mida saab graafiliselt esitada – Helimärgid – Noodikiri – Kirjalik kirjeldus – Onomatopoeetiline sõna

Kohtuasjas C-283/01,

mille ese on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaad) esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleli olevas menetluses järgmiste poolte vahel:

Shield Mark BV

ja

Joost Kist h.o.d.n. Memex,

nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 2 tõlgendamiseks,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: V. Skouris kuuenda koja esimehe ülesannetes, kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues, J.-P. Puissochet, R. Schintgen, ja F. Macken (ettekandja),

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,

kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Shield Mark BV, esindajad: advokaadid T. Cohen Jehoram ja E. J. Morée,

–        Madalmaade valitsus, esindaja: H. G. Sevenster,

–        Prantsusmaa valitsus, esindajad: G. de Bergues ja A. Maitrepierre,

–        Itaalia valitsus, esindaja: U. Leanza, keda abistas avvocato dello Stato O. Fiumara,

–        Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,

–        Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: J. E. Collins, keda abistas barrister D. Alexander,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: N. B. Rasmussen ja H. H. Speyart,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles 27. veebruari 2003. aasta kohtuistungil ära kuulanud Shield Mark BV (esindaja: T. Cohen Jehoram), Madalmaade valitsuse (esindaja: N. A. J. Bel ning komisjoni (esindajad: N. B. Rasmussen ja H. van Vliet) suulised märkused,

olles 3. aprilli 2003. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) esitas 13. juuli 2001. aasta kohtuotsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. juulil 2001, EÜ artikli 234 alusel kaks eelotsuse küsimust nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 2 tõlgendamise kohta.

2        Need küsimused on tekkinud kohtuvaidluses, mille poolteks on Shield Mark BV (edaspidi „Shield Mark”) ja J. Kist, kes tegutseb nime „Memex” all, selle üle, et J. Kist kasutab oma tegevuse raames Beneluxi kaubamärgiametis varem registreeritud Shield Marki helimärke.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3        Direktiivi põhjenduse 1 kohaselt on direktiivi eesmärk ühtlustada kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktid selleks, et kaotada olemasolevad erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul. Nagu põhjendusest 3 tuleneb, ei ole direktiivi eesmärk liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahuline ühtlustamine.

4        Direktiivi põhjenduses 7 märgitakse, et „õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed” ning et „selleks on vaja loetleda nende märkide näidised, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest”.

5        Direktiivi artikkel 2 „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda” sisaldab põhjenduses 7 osutatud näitlikku loetelu. Selles on sätestatud:

„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”

6        Direktiivi artikli 3 „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused” lõike 1 punktid a ja b näevad ette:

„Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)      tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)      kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad”.

 Beneluxi riikides kehtivad õigusnormid

7        Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik on ühendanud oma kaubamärgiseadused Beneluxi ühtseks kaubamärgiseaduseks (Trb. 1962, 58, ja Trb. 1983, 187; edaspidi „seadus”), mille rakendamist juhib ühine institutsioon Beneluxi kaubamärgiamet.

8        Nimetatud seadust muudeti 2. detsembri 1992. aasta protokolliga (Trb. 1993, 12; edaspidi „protokoll”), mis jõustus 1. jaanuaril 1996 ja mille eesmärk oli võtta direktiiv nende kolme liikmesriigi õigusesse üle.

9        Siiski ei peetud vajalikuks muuta seadust direktiivi artiklite 2 ja 3 sõnaselgeks ülevõtmiseks. Protokolli põhjenduste punkti I.2 kuues ja seitsmes lõik täpsustavad selles osas:

„Direktiivi artikliga 2, mis käsitleb kaitstavaid tähiseid, ei kaasne seaduse muutmise vajadus. Selle artikli tekst vastab peaaegu seaduse artiklile 1. Kuigi erinevalt direktiivi artiklist 2 ei nõua seaduse artikkel 1 tõesti, et tähist peab olema võimalik graafiliselt esitada, peavad tähised tegelikult sellele nõudele vastama, et neid saaks kaubamärgina kaitsta.

Ka direktiivi artikkel 3 ei anna alust seadust muuta. Selle artikli lõikes 1 ette nähtud absoluutsed keeldumis- või kehtetuks tunnistamise põhjused on sätestatud seaduse artiklis 1 ning artikli 4 lõigetes 1 ja 2 koostoimes artikli 14 punkti A alapunktiga 1. […]”

10      Seaduse artikkel 1, mida ei ole protokolliga muudetud, sätestab esimeses lõigus:

„Kaubamärk võib olla nimetus, kujutis, jäljend, pitser, kirjatäht, number, kauba või selle pakendi kuju ning mis tahes muu tähis, mis eristab äriühingu kaupu.”

11      Asjaomase seaduse rakendusseaduse artikli 1 punkt b näeb ette, et „Beneluxi kaubamärgi taotlus tuleb esitada prantsuse või hollandi keeles ja sellele tuleb lisada kaubamärgi kujutis”.

12      Enne protokolli jõustumist 1. jaanuaril 1996 ei teostanud Beneluxi kaubamärgiamet kaubamärgi registreeritavuse osas mitte mingit sisulist kontrolli, vaid kontroll viidi kehtetuks tunnistamise hagi või kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal vajaduse korral läbi tagantjärele, pärast protokolli jõustumist aga kontrollib Beneluxi kaubamärgiamet registreerimistaotlusi seoses asjaomases seaduses ette nähtud absoluutsete keeldumispõhjustega.

13      Alguses oli Beneluxi kaubamärgiamet seisukohal, et helimärke saab registreerida. Kuid pärast Gerechtshof te ‘s Gravenhage (Madalmaad) 27. mai 1999. aasta otsust kohtuasjas, mille poolteks olid põhikohtuasja pooled, keeldub Beneluxi kaubamärgiamet üldiselt helimärkide registreerimisest.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

14      Shield Markile kuulub 14 Beneluxi kaubamärgiametis registreeritud kaubamärki, millest esimene registreeriti 5. juunil 1992 ja viimased 2. veebruaril 1999 erinevate kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9 (salvestatud arvutiprogrammid (tarkvara) jne), 16 (ajakirjad, ajalehed jne), 35 (reklaam, ärijuhtimine jne), 41 (õpe, koolitus, reklaami-, turundus-, intellektuaalomandi- ja ärisuhtlusalaste seminaride korraldamine jne) ja 42 (õigusteenused).

15      Nendest kaubamärkidest neli koosnevad noodijoonestikust, millel on kujutatud L. van Beethoveni muusikalise kompositsiooni „Für Elise” üheksa esimest nooti. Nimetatud kaubamärkide seast kahele on lisatud märge „helimärk – kaubamärk seisneb noodijoonestikus (graafiliselt) esitatud nootidest moodustuva meloodia taasesitamises”. Kahe seast ühe korral on täpsustatud „esitatakse klaveril”.

16      Ülejäänud kaubamärkidest neli koosnevad kompositsiooni „Für Elise” „üheksast esimesest noodist”. Nimetatud kaubamärkide seast kahele on lisatud märge „helimärk – kaubamärk koosneb kirjeldatud meloodiast”. Kahest ühe osas on täpsustatud „esitatakse klaveril”.

17      Ülejäänud kaubamärkidest kolm koosnevad noodi silpnimetuste „mi, re-diees, mi, re-diees, mi, si, re, do, la” jadast. Nimetatud kaubamärkidest kahele on lisatud märge „helimärk – kaubamärk seisneb asjaomasel noodijadal põhineva meloodia esitamises”. Kahest ühe osas on täpsustatud „esitatakse klaveril”.

18      Kaks Shield Marki registreeritud kaubamärki koosnevad sõnast „kukelekuuuuu” (onomatopoeetiline sõna, mis annab hollandi keeles edasi kuke kiremist). Kahest ühe osas on lisatud märge „helimärk – kaubamärk on onomatopoeetiline sõna, mis imiteerib kuke kiremist”.

19      Üks kaubamärk seisnes „kuke kiremises” ning sellele on lisatud märge „helimärk – kaubamärk seisneb kirjeldatud kiremises”.

20      Shield Mark alustas 1992. aasta oktoobris raadioreklaamikampaaniaga, milles iga reklaamteade algas tunnusmeloodiaga (kõll), mis koosneb kompositsiooni „Für Elise” üheksast esimesest noodist. Lisaks avaldas ta 1993. aasta veebruaris brošüüri, mis käsitleb turul olevaid teenuseid, mida ta pakub. Need brošüürid on raamatupoodides või ajalehekioskites pandud välja vastavates kastides ning iga kord, kui kastist võetakse brošüür, kõlab tunnusmeloodia. Shield Mark töötas välja ka juristidele ja turundusspetsialistidele mõeldud tarkvara ning selle tarkvara igakordsel käivitamisel kõlab kuke kiremine.

21      Kommunikatsioonikonsultant J. Kist, kes tegutseb eelkõige reklaami- ja kaubamärgiõiguse valdkonnas, korraldab seminare intellektuaalomandi ja turunduse teemal ning annab välja sellealast ajakirja.

22      J. Kist kasutas 1. jaanuaril 1995 alanud reklaamikampaanias meloodiat, mis koosneb kompositsiooni „Für Elise” üheksast esimesest noodist ning müüs tarkvara, mida käivitades kõlab kuke kiremine.

23      Shield Mark esitas kaubamärgi rikkumise ja kõlvatu konkurentsi osutamise tõttu J. Kisti vastu hagi.

24      Gerechtshof te ‘s Gravenhage rahuldas 27. mai 1999. aasta kohtuotsusega Shield Marki nõude tsiviilvastutust reguleerivatel õigusnormidel põhinevas osas, jättis aga nõude rahuldamata osas, milles see põhines kaubamärgiõigusel, kuna Beneluxi liikmesriikide valitsused soovisid vältida heli kaubamärgina registreerimist.

25      Kuna Shield Mark esitas selle otsuse peale Hoge Raad der Nederlandenile apellatsioonkaebuse, otsustas viimane menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      a)     Kas direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et heli või häält saab käsitada kaubamärgina?

         b)     Kui vastus punktile a on eitav, siis kas direktiiviga kehtestatud korra kohaselt saab heli või hääl olla kaubamärk?

2.      a)     Kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav, siis mis tingimustele peab helimärgi graafiline esitus direktiivi artikli 2 tähenduses vastama ning kuidas tuleb kaubamärgitaotlus sel juhul esitada?

         b)     Kas punktis a osutatud direktiivi nõuetega on kooskõlas, kui helist või häälest koosneva kaubamärgi taotlus esitatakse järgmisel kujul:

–        noodid;

–        onomatopoeetilisest sõnast koosnev kirjalik kirjeldus;

–        muu kirjalik kirjeldus;

–        graafiline kujutis, näiteks sonogramm;

–        registreerimistaotlusele lisatud helikandja;

–        digitaalsalvestis, mida saab kuulata internetis;

–        eelnimetatud võimaluste kombinatsioon;

–        muu kuju, milline?”

 Esimene küsimus

26      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib esimese küsimuse punktis a teada, kas direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et helimärki saab käsitada kaubamärgina. Eitava vastuse korral soovib kohus esimese küsimuse punktis b teada, kas selle artikli kohaselt saab heli või hääl olla kaubamärk.

 Euroopa Kohtule esitatud märkused

27      Shield Marki sõnul tuleneb direktiivi põhjendusest 7, et direktiivi artikkel 2 ei loetle ammendavalt kõiki tähiseid, mis võivad moodustada kaubamärgi. Seetõttu võib kaubamärk põhimõtteliselt olla iga tähis, millega saab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja omadest eristada. Tema sõnul tähendab see seda, et kuna helimärgid selleks sobivad, võivad need toimida kaubamärgina.

28      Seda tõlgendust toetab kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek kohtuasjas Sieckmann (12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑273/00, EKL 2002, lk I‑11737), asjaomase direktiivi ettevalmistustööd, direktiivi ja nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) vastuvõtmist puudutavad nõukogu avalikud dokumendid ning Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) läbiviidava uurimise eeskirjad.

29      Madalmaade, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Ühendkuningriigi valitsus leiavad, et heli saab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja omadest eristada. Kuna direktiivi artiklis 2 esitatud tähiste loetelul, mis võivad moodustada kaubamärgi, on nende valitsuste sõnul üksnes näitlik tähendus, võib heli moodustada kaubamärgi.

30      Prantsusmaa ja Austria valitsus lisavad, et kuna direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide kaubamärgiõigus, peab heli käsitamine kaubamärgina olema võimalik siis, kui seda saab graafiliselt esitada.

31      Komisjoni sõnul näeb direktiivi artikkel 2 ette, et kaubamärgina võib registreerida mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada ning mille põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Komisjoni arvates nähtub direktiivi artiklitega 2 ja 3 kehtestatud korrast, et vastupidi artiklile 3 ei puuduta artiklis 2 osutatud eristusvõime küsimust, kas tähis on eristusvõimeline kaupade ja teenustega seoses, mille jaoks selle registreerimist kaubamärgina taotletakse, vaid käsitleb pigem tähise üldise eristusvõime olemasolu erinevatest kauba- ja teenuseliikidest olenemata.

32      Inimesel on võimalik heli ja hääli tajuda ning neid meelde jätta, samas võimaldavad heli ja hääled eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Lisaks saab neid graafiliselt kujutada.

33      Kuna direktiivi artiklis 2 esitatud loetelu tähistest, mis võivad moodustada kaubamärgi, ei ole ammendav, siis märgib komisjon, et helist ja häältest koosnevaid tähiseid võib põhimõtteliselt kaubamärgina registreerida, tingimusel et need eristavad kaupu või teenuseid, ilma et tekiks segiajamise tõenäosus, ning et neid saab selgesti, täpselt ja muutumatuna graafiliselt esitada nii, et kolmandad isikud saavad kaitstavast kaubamärgist kergesti aru.

 Euroopa Kohtu vastus

34      Esimese küsimuse punktiga a seoses tuleb märkida, et direktiivi artikli 2 eesmärk on määratleda, millised tähised võivad kaubamärgi moodustada. Selle sätte kohaselt võivad kaubamärgi moodustada „eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju”. Seega nimetab kõnealune säte üksnes tasapinnalisi või ruumilisi tähiseid, mis on visuaalselt tajutavad ning mida saab seega kujutada tähtede, teiste kirjamärkide või piltkujutise abil (eespool viidatud kohtuotsus Sieckmann, punkt 43).

35      Samas tuleneb nii kõnealusest artiklist 2 kui ka direktiivi põhjendusest 7, milles viidatakse selliste märkide „näidiste loetlemisele”, mis võivad moodustada kaubamärgi, et see loetelu ei ole ammendav. Kuigi direktiivi artikkel 2 ei nimeta tähiseid, mis ei ole iseenesest visuaalselt tajutavad, nagu helid, ei ole selles sättes vastavaid tähiseid sõnaselgelt välistatud (vt selle kohta lõhnamärkide osas eespool viidatud kohtuotsus Sieckmann, punkt 44).

36      Nagu Shield Mark, menetlusse astunud valitsused ja komisjon märgivad, ei ole helimärgid oma olemuselt sobimatud selleks, et eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

37      Neil asjaoludel tuleb direktiivi artiklit 2 tõlgendada nii, et helid võivad moodustada kaubamärgi, kui neid saab graafiliselt esitada; seda küsimust aga käsitletakse teisele küsimusele vastamise käigus.

38      Esimese küsimuse punkti b osas tuleb märkida, et direktiivi artikkel 2 ei välista heli registreerimist kaubamärgina. Seega ei saa liikmesriigid nende registreerimist põhimõtteliselt välistada.

39      Isegi kui direktiivi eesmärk ei ole liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahuline ühtlustamine, tuleneb direktiivi põhjendusest 7 sõnaselgelt, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused peavad üldiselt olema kõigis liikmesriikides identsed.

40      Nagu Prantsusmaa valitsus märgib, ei saa kaubamärgi moodustavate tähiste olemuse osas olla liikmesriikide vahel erinevusi.

41      Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et helimärki saab käsitada kaubamärgina, kui see on sobilik ühe ettevõtja kaupade või teenuste eristamiseks teiste ettevõtjate omadest ning kui seda saab graafiliselt esitada.

 Teine küsimus

42      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teise küsimusega, et Euroopa Kohus täpsustaks, mis tingimustele peab helimärgi graafiline esitus direktiivi artikli 2 tähenduses vastama ning eelkõige seda, kas noodid, onomatopoeetilisest sõnast koosnev kirjalik kirjeldus, muu kirjalik kirjeldus, graafiline kujutis, näiteks sonogramm, registreerimistaotlusele lisatud helikandja, digitaalsalvestis, mida saab kuulata internetis, eelnimetatud võimaluste kombinatsioon või mõni muu kuju vastavad graafilise esituse nõuetele.

 Euroopa Kohtule esitatud märkused

43      Kõigepealt nõustuvad Shield Mark, menetlusse astunud valitsused ja komisjon asjaoluga, et helimärgi graafiline esitus peab selleks, et tähist saaks käsitada kaubamärgina, vastama mitmele nõudele.

44      Shield Marki sõnul peab graafiline esitus olema selge, täpne ja kolmandatele isikutele ilma täiendava pingutuseta arusaadav. Madalmaade valitsuse sõnul peab graafiline esitus olema täielik, selge ja täpne, et oleks teada, mis on kaubamärgiomaniku ainuõiguse ese, ning arusaadav nende jaoks, kellel on huvi tutvuda kaubamärgiregistri andmetega. Prantsusmaa valitsus väidab, et graafiline esitus peab olema selge ja täpne, mitte aga ilmtingimata avalikkuse jaoks vahetult tajutav; lisaks peab kaitstud tähis olema mõistetav. Itaalia valitsuse sõnul peab esitus võimaldama heli väljendada, arusaadavaks muuta ja eristada. Austria valitsus leiab, et helimärgi esemeks olev heli peab graafilisest esitusest selgesti ilmnema või seda peab olema võimalik piisavalt selgesti tuletada, nii et kaubamärgi kaitse ulatus oleks piisavalt täpselt arusaadav. Ühendkuningriigi valitsuse sõnul peab graafiline esitus kui selline olema piisavalt täielik, selge, täpne ning isikute jaoks, kes kaubamärgiregistriga tutvuvad, täiendava pingutuseta arusaadav. Lõpuks väidab komisjon, et esitus peab olema selge, täpne, muutumatu ja võimaldama kolmandatel isikutel kergesti aru saada, milline on kaitstav kaubamärk.

45      Teiseks leiavad Shield Mark, Prantsusmaa, Austria ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon seoses helimärkide graafilise esituse lubatava kujuga, et noodijoonestik on graafiline esitus direktiivi artikli 2 tähenduses.

46      Shield Mark ja Prantsusmaa valitsus leiavad, et viide tuntud teosele, nagu „„Für Elise” üheksa esimest nooti”, on graafiline esitus. Ühendkuningriigi valitsus ja komisjon on vastupidisel arvamusel.

47      Vastupidi Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsusele leiavad Shield Mark ja komisjon, et meloodia kirjeldamine seda moodustavate nootide, nagu „mi, re-diees, mi, re-diees, mi, si, re, do, la”, esitamise abil on asjaomase meloodia graafiline esitus.

48      Shield Mark ning Prantsusmaa ja Austria valitsus väidavad sisuliselt, et sonogramm on graafiline esitus ning Austria valitsus lisab, et sonogrammi sisaldav registreerimistaotlus on vastuvõetav juhul, kui sellele on lisatud helikandja, Prantsusmaa valitsus aga lisab, et sonogrammile peab olema lisatud helikandja või digitaalsalvestis. Ühendkuningriigi valitsus väidab seevastu, et see graafilise esituse vorm ei ole põhimõtteliselt lubatav, ning komisjon eitab, et tehnika praegust seisu arvestades saaks sonogramm olla tähise kaubamärgina registreerimise taotluses graafilise esitusena lubatav.

49      Vastupidi Prantsusmaa ja Austria valitsusele leiab Shield Mark ning teatavatel tingimustel (selge ja üheti mõistetav kirjeldus) Ühendkuningriigi valitsus ja komisjon, et ka onomatopoeetilist sõna saab registreerida.

50      Mis puutub registreerimistaotlusele lisatud helikandjasse, siis leiab Prantsusmaa valitsus, et sonogrammile või spektrogrammile võib olla lisatud helikandja ning Austria valitsus seab tingimuseks, et see peab olema sonogrammile lisatud. Shield Mark, Ühendkuningriigi valitsus ja komisjon väidavad aga, et kaubamärgi registreerimise taotluses ei saa tähist sel viisil graafiliselt esitada.

 Euroopa Kohtu vastus

51      Kõigepealt tuleb meenutada, et EÜ artiklis 234 ette nähtud Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö raames on ainult siseriiklikul kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes vastutab langetatava kohtuotsuse eest, pädevus tema menetluses oleva kohtuasja eripära arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Kui esitatud küsimused puudutavad ühenduse õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud neile vastama (vt eelkõige 15. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑415/93: Bosman, EKL 1995, lk I‑4921, punkt 59).

52      Euroopa Kohus leiab siiski, et tal on oma pädevuse hindamiseks kohustus kontrollida asjaolusid, mille alusel siseriiklik kohus Euroopa Kohtu poole pöördus. Koostöö, mis on eelotsusemenetluses esmatähtis, tähendab nimelt seda, et siseriiklik kohus arvestab omalt poolt Euroopa Kohtule usaldatud ülesandega, mis seisneb liikmesriikide õigusemõistmisele kaasaaitamises, mitte aga nõuandvate arvamuste koostamises üldistes või hüpoteetilistes küsimustes (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Bosman, punkt 60).

53      Euroopa Kohus võib jätta siseriikliku kohtu eelotsuse küsimusele vastamata muu seas juhul, kui küsimus on hüpoteetiline (vt eelkõige 8. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑111/01: Gantner Electronic, EKL 2003, lk I‑4207, punkt 36).

54      Käesoleval juhul tuleb nentida, et Shield Mark ei esitanud registreerimistaotlust sonogrammi, helikandja, digitaalsalvestise või nende võimaluste kombinatsiooni kujul, mistõttu esitusviise puudutavatele küsimusele jäetakse asjakohasuse puudumise tõttu vastamata.

55      Esiteks, mis puutub tingimustesse, millele mis tahes graafiline esitus peab vastama, siis on Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuses Sieckmann seoses lõhnamärkide registreerimisega täpsustanud, et direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi võib moodustada tähis, mis ei ole iseenesest visuaalselt tajutav, tingimusel et seda saab graafiliselt esitada, eelkõige kujutiste, joonte või märkide abil, ning tingimusel, et see on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne.

56      Need tingimused kehtivad ka helimärgi suhtes, mis nagu lõhnamärkki ei ole iseenesest visuaalselt tajutav.

57      Teiseks, mis puutub küsimusse, milline graafilise esituse kuju on lubatav, siis olukorras, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus peab igal konkreetsel juhul, mil tema poole on pöördutud, tegema kindlaks, kas tähis võib moodustada kaubamärgi ja seega olla nõuetekohaselt registreeringu ese, on Euroopa Kohus siiski pädev andma juhiseid selle küsimuse lahendamiseks, kas nootide või kirjutatud teksti abil esitamine on helimärgi graafiline esitus direktiivi artikli 2 tähenduses.

58      Kõigepealt tuleb rõhutada, et tähist ei saa helimärgina registreerida, kui taotleja on jätnud registreerimistaotluses täpsustamata, et taotletavat tähist tuleb mõista kui helimärki. Sellisel juhul on kaubamärkide registreerimise küsimustes pädeval asutusel ja avalikkusel, eelkõige majandustegevuses osalejatel alust arvata, et tegemist on sõna- või kujutismärgiga, mis on registreerimistaotluses graafiliselt esitatud.

59      Esiteks, mis puutub helimärgi esitamisse kirjutatud teksti abil, siis ei saa a priori välistada võimalust, et selline graafilise esituse viis vastab käesoleva kohtuotsuse punktis 55 nimetatud nõuetele. Põhikohtuasjas käsitletavate tähiste osas aga ei ole taoline graafiline esitus nagu „„Für Elise” üheksa esimest nooti” või „kuke kiremine” täpne ega selge ning seega ei võimalda see esitus taotletava kaitse ulatust kindaks teha. Seetõttu ei saa olla tegemist graafilise esitusega direktiivi artikli 2 tähenduses.

60      Mis puutub järgmiseks onomatopoeetilistesse sõnadesse, siis tuleb nentida, et onomatopoeetiliste sõnade kui selliste hääldus erineb tegelikust helist või häälest, mida soovitakse onomatopoeetilise sõnaga imiteerida. Juhul kui helimärk esitatakse graafiliselt üksnes onomatopoeetilise sõnaga, ei ole pädevatel ametiasutustel ja avalikkusel, eelkõige majandustegevuses osalejatel võimalik kindlaks teha, kas kaitstav tähis on onomatopoeetiline sõna kui selline hääldatuna või tegelik heli või hääl. Peale selle võib onomatopoeetilisi sõnu konkreetsest inimesest või liikmesriigist sõltuvalt tajuda erinevat moodi. See kehtib näiteks hollandikeelse onomatopoeetilise sõna „kukelekuuuuu” kohta, millega soovitakse anda edasi kuke kiremist, mis erineb aga oluliselt teistes Beneluxi liikmesriikides kasutatavate keelte vastavatest onomatopoeetilistest sõnadest. Seetõttu ei saa üksnes onomatopoeetilise sõnaga, mida ei ole täpsustatud, graafiliselt esitada heli või häält, mille häälduspärane kirjaviis mainitud sõna väidetavalt on.

61      Lõpuks, mis puutub nootidesse kui tavalisse heli esitamise viisi, siis ei ole muude täpsustusteta nootide jada, nagu „mi, re-diees, mi, re-diees, mi, si, re, do, la”, samuti graafiline esitus direktiivi artikli 2 tähenduses. Kirjeldus, mis ei ole selge, täpne ja iseenesest täielik, ei võimalda teha kindlaks selle meloodia moodustavate helide kõrgust ja pikkust, mille registreerimist taotletakse, need aga on asjaomasest meloodiast arusaamiseks ja seega kaubamärgi kui sellise määratlemiseks hädavajalikud näitajad.

62      Samas aga võib noodijoonestik (mis on jagatud taktideks ja millel on muu hulgas noodivõti (viiulivõti-, bassi- või aldi-/tenorivõti), noodi- ja pausimärgid, mille kuju (nootide osas: tervenoot, poolnoot, veerandnoot, kaheksandiknoot, kuueteistkümnendik noot jne; pauside osas: tervepaus, poolpaus, veerandpaus, kaheksandik paus jne) näitab suhtelist väärtust, ja vajaduse korral alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekarr) – need märgid koos määravad helistiku ja heli vältuse) esitada tõetruult helijada, mis moodustab meloodia, mille registreerimist taotletakse. Selline graafiline heli esitusviis vastab Euroopa Kohtu praktikast tulenevatele nõuetele, mille kohaselt peab esitus olema selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne.

63      Isegi kui see esitus ei ole vahetult mõistetav, on seda siiski võimalik kergesti mõista ning pädevatel ametiasutustel ja avalikkusel, eelkõige majandustegevuses osalejatel on võimalik tähisest, mille registreerimist kaubamärgina taotletakse, täpselt aru saada.

64      Teisele küsimusele tuleb vastata, et:

–        direktiivi artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi võib moodustada tähis, mis ei ole iseenesest visuaalselt tajutav, tingimusel et seda saab esitada graafiliselt, iseäranis kujutiste, joonte või märkide abil, ning tingimusel, et see on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne,

–        helimärgi osas ei ole need nõuded täidetud, kui tähis on esitatud graafiliselt kirjutatud teksti abil, märkides, et tähis koosneb kuulsa heliteose nootidest või loomahäälitsusest, või lihtsa onomatopoeetilise sõna või nootide abil, mida ei ole täpsustatud. Samas aga on kõnealused nõuded täidetud, kui tähis on esitatud noodijoonestikuga, mis on jagatud taktideks ja millel on muu hulgas noodivõti, noodi- ja pausimärgid, mille kuju näitab suhtelist väärtust, ja vajaduse korral alteratsioonimärgid.

 Kohtukulud

65      Euroopa Kohtule märkusi esitanud Madalmaade, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Ühendkuningriigi valitsuse ja komisjoni kulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

vastuseks Hoge Raad der Nederlanden’i 13. juuli 2001. aasta kohtuotsusega esitatud küsimustele otsustab:

1.      Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et helimärki saab käsitada kaubamärgina, kui see on sobilik ühe ettevõtja kaupade või teenuste eristamiseks teiste ettevõtjate omadest ning kui seda saab graafiliselt esitada.

2.      Direktiivi 89/104 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi võib moodustada tähis, mis ei ole iseenesest visuaalselt tajutav, tingimusel et seda saab esitada graafiliselt, iseäranis kujutiste, joonte või märkide abil, ning tingimusel, et see on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne.

Helimärgi osas ei ole need nõuded täidetud, kui tähis on esitatud graafiliselt kirjutatud teksti abil, märkides, et tähis koosneb kuulsa heliteose nootidest või loomahäälitsusest, või lihtsa onomatopoeetilise sõna või nootide abil, mida ei ole täpsustatud. Samas aga on kõnealused nõuded täidetud, kui tähis on esitatud noodijoonestikuga, mis on jagatud taktideks ja millel on kirjas eelkõige noodivõti, noodi- ja pausimärgid, mille kuju näitab suhtelist väärtust, ja vajaduse korral alteratsioonimärgid.

Skouris

Cunha Rodrigues

Puissochet

Schintgen

Macken

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. novembril 2003 Luxembourgis.

Kohtusekretär

President

R. Grass

V. Skouris

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.