Sissejuhatus ja õiguslik alus

26. veebruaril 2025 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses kuupäevadega, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid (1) (edaspidi „äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatav edasilükkamine“), ning ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2013/34/EL, (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuetega (2) (edaspidi „äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudatusettepanekud“; koos äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatava edasilükkamisega „kavandatavad direktiivid“).

Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud esitada omal algatusel arvamuse kavandatava direktiivide kohta. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatavad direktiivid sisaldavad EKP pädevusse kuuluvaid sätteid, mis puudutavad eelkõige rahapoliitika rakendamist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimese taandega ja artikli 282 lõikega 1, krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6, finantssüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika sujuvale elluviimisele kaasaaitamist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5 ja statistilise teabe kogumist kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikliga 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

EKP toetab komisjoni eesmärki suurendada Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet, säilitades samal ajal Euroopa rohelise kokkuleppe (3) ja kestliku rahanduse tegevuskava eesmärgid (4). Kestlik ja pikaajaline majanduskasv ning vastupanuvõime toetavad hinnastabiilsust ja EKP rahapoliitika tõhusust. Seetõttu avaldab EKP toetust komisjoni jõupingutustele ühtlustada ja lihtsustada kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid ning seeläbi tagada, et äriühingute nõuete täitmisega seotud kulud on proportsionaalsed.

1.2.

EKP toetab ka komisjoni terviklikku lähenemisviisi Euroopa konkurentsivõime suurendamisele. Letta (5) ja Draghi (6) aruannetele tuginedes on komisjoni teatises ELi konkurentsivõime kompassi kohta (7) esitatud konkreetne tegevuskava Euroopa innovatsiooni, süsinikuheite vähendamise ja majandusliku julgeoleku toetamiseks. Edusammud sellistes olulistes valdkondades nagu Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu arendamine (8) ning ühtse turu tõkete vähendamine on nende eesmärkide saavutamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks väga olulised. Regulatiivse keskkonna lihtsustamine võib samuti mängida olulist rolli, eeldusel et säilitatakse asjaomaste õigusaktide põhieesmärgid.

1.3.

Kestlikkusalaste õigusaktide lihtsustamisel on oluline leida sobiv tasakaal, et kestlikkusaruandlus oleks Euroopa majandusele ja finantssüsteemile kasulik, raamistik ise aga proportsionaalne. Kestlikkusaruandluse nõuete kalibreerimine aitab kaasa liidu prioriteetide – sealhulgas konkurentsivõime kompassis sätestatud prioriteetide – saavutamisele. Eelkõige aitab ühtlustatud, standarditud ja usaldusväärse kestlikkusteabe kättesaadavus kaasa Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärkide saavutamisele, tagades investoritele juurdepääsu usaldusväärsetele andmetele oma investeerimisotsuste tegemiseks (9). See on oluline, et hõlbustada kapitali jaotumist kõige tasuvamatele projektidele kogu liidus. Puhta tööstuse kokkuleppega (10) nõutakse märkimisväärseid investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse, taastuvenergiasse ja energiatõhusasse taristusse, samuti stiimulite väljatöötamist energiamahukate tööstusharude toetamiseks kliimapöörde elluviimisel. Kestlikkusaruandluse raamistik, eelkõige kliimamuutuste aruandlusstandardid, võimaldab koguda väärtuslikke näitajaid, mis annavad teavet investeeringute tegemiseks vähese süsinikuheitega tööstusharudesse, taastuvenergia projektidesse, ülemineku rahastamisesse ning muudesse puhastesse ja keskkonnahoidlikesse algatustesse, toetades seeläbi nii konkurentsivõimet kui ka liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Killustunud üksikandmete kogumise asemel ühtlustatud aruandlus ja koostalitlusvõime rahvusvaheliste standarditega aitavad vältida tarbetuid nõuete täitmisega seotud kulusid nii aruandvatele äriühingutele kui ka andmete kasutajatele. Ühtlustatud lähenemisviis võimaldab nii äriühingutel, turuosalistel kui poliitikakujundajatel saada selge ülevaate potentsiaalsetest riskidest ja võimalustest ning aitab seeläbi kaasa teadlike ja strateegiliste otsuste tegemisele.

1.4.

Lisaks konkurentsivõime toetamisele on turuosaliste jaoks oluline kalibreeritud kestlikkusaruandluse raamistik, mis võimaldab saada selgema ülevaate ning paremini hinnata kestlikkusega seotud finantsriske. Tagades ettevõtja tasandi kestlikkusteabe asjakohase kvaliteedi ja kvantiteedi, võimaldab aruandlusraamistik tagada, et investoritele, krediidiasutustele, muudele finantsturu osalistele ja avaliku sektori asutustele, sealhulgas keskpankadele ja usaldatavusjärelevalve asutustele, on kättesaadav sisuline, usaldusväärne ja võrreldav teave. Lisaks aitab see raamistik vältida investeerimisotsuste tegemist ebatäieliku teabe põhjal, tagades seega, et otsustusprotsessis võetakse asjakohaselt arvesse kestlikkusega seotud riske. Kestlikkusteabe puudumine võib tekitada süsteemseid riske, mis ohustavad finantsstabiilsust. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja üksikasjalikkusega seotud probleemid ning asjaomaste andmete võrreldavuse ja läbipaistvuse puudumine on suur väljakutse mitte ainult investoritele, vaid ka krediidi- ja finantsasutustele ning avaliku sektori asutustele (11) . Seetõttu leiab EKP, et kestlikkusaruandluse raamistiku kalibreerimine on kooskõlas liidu kestliku rahanduse raamistiku eesmärkidega ning aitab kõrvaldada finantssektori kestlikkuspoliitika, riskihindamise ja riskiseire raamistike andmelünki (12). Lisaks sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (13) (edaspidi „äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv“) muudatusettepanekutega püütakse vähendada äriühingute aruandluskulusid, sealhulgas väärtusahela kaudu, on oluline jätkuvalt toetada ka finantssektori riskide tuvastamise ja juhtimisega seotud poliitika ja meetmete kohaldamist.

1.5.

Selleks et aidata kaasa komisjoni eesmärkide saavutamisele ning tagada, et kestlikkusaruandluse raamistikku kalibreeritakse asjakohaselt ja proportsionaalselt, esitab EKP äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudatusettepanekute kohta mõned konkreetsed tehnilised märkused ja ettepanekud, et muudetud raamistik oleks veel tõhusam.

1.6.

Samuti toetab EKP komisjoni edasisi jõupingutusi kestliku rahanduse raamistiku ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks, et vähendada äriühingute aruandluskulusid, suurendada raamistiku kasulikkust investorite ja lõppkasutajate jaoks ning soodustada keskkonnahoidlikke investeeringuid (14). Esiteks pakub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (15) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 (16) eelseisev läbivaatamine hea võimaluse raamistikku ühtlustada. Teiseks pakub kestlikkusteabe integreerimine Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti (ESAP) võimaluse oluliselt vähendada juurdepääsutõkkeid ning lõppkokkuvõttes kestlikkusteabe kogumise ja analüüsimise kulusid (17). Kolmandaks tuletab EKP meelde, et EKP on avaldanud toetust nõudele, mille kohaselt tuleb andmed esitada ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kohaselt (18). See soodustab andmete töötlemist ja hõlbustab standardimist äriühingute IT-tarkvaras ning aitab vähendada äriühingute aruandluskulusid. Ühtse elektroonilise aruandlusvormingu eeliste täielikuks ärakasutamiseks soovitab EKP komisjonil uurida võimalusi muuta täielik andmekogum lõppkasutajatele analüüsimiseks sobivas vormingus kättesaadavaks, eelkõige selleks, et hõlbustada nii massilist andmevahetust kui ka otsest juurdepääsu sobiva andmebaasiportaali kaudu. Seda on võimalik saavutada näiteks ESAPi võimaluste täiendamisega.

1.7.

EKP julgustab liidu seadusandjaid jõudma ettepanekute suhtes kokkuleppele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Lisaks kutsub EKP liikmesriike üles võtma äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv õigeaegselt üle ning toetab komisjoni kavatsust valmistada vajalikud delegeeritud õigusaktid ette ja võtta need vastu aegsasti enne kavandatavate direktiivide jõustumist. Need meetmed on kriitilise tähtsusega, et tagada äriühingutele kestlikkusaruandluse valdkonnas õiguskindlus ning näha äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1760 (19) (edaspidi „äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv“), ette piisavalt aega kestlikkusalase hoolsuskohustuse täitmiseks valmistumiseks ning äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kohaste üleminekukavade rakendamiseks.

2.   Kavandatavate direktiivide puutumus EKP ja eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega

2.1.

Kestlikkusega seotud küsimused ning eelkõige kliima- ja looduskriisid võivad mõjutada seda, kuidas keskpangad täidavad oma volitusi, eelkõige pangandusjärelevalve, finantsstabiilsuse, rahapoliitika ja statistilise teabe kogumise valdkonnas (20).

2.2.   Puutumus pangandusjärelevalvega

2.2.1.

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete raames ja finantsstabiilsuse tagamisel on EKP alati toetanud ELi poliitilisi jõupingutusi, mille eesmärk on parandada kestlikkusega seotud finantsriskide tuvastamist ja juhtimist, et suurendada krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust (21).

2.2.2.

Sellest tulenevalt on EKP avaldanud ka tugevat toetust seadusandlikele algatustele, mille eesmärk on tõhustada krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud nõudeid ning pädevate asutuste vastavaid volitusi (22). Eelkõige peavad pädevad asutused, sealhulgas EKP, tagama, et krediidiasutustel on usaldusväärne sisejuhtimise ja riskiohjamise kord keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning et krediidiasutused testivad oma vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite pikaajalisele negatiivsele survele (23). See hõlmab mitmesuguste keskkonnategurite, sealhulgas elurikkuse vähenemise ja looduse seisundi halvenemisega seotud finantsriskide mõistmist ja juhtimist (24). Lisaks peavad pädevad asutused hindama ja jälgima krediidiasutuste plaane käsitleda kohandamis- ja üleminekuprotsessist tulenevaid finantsriske kooskõlas asjaomaste liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide regulatiivsete eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus (25).

2.2.3.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide piisavaks tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks on seetõttu oluline kvaliteetse kestlikkusteabe kättesaadavus nii granulaarsel kui agregeeritud tasandil. Lisaks hõlbustab asjaomase teabe kättesaadavus riskide hinnakujundust turul kooskõlas avatud turumajanduse põhimõttega. On väga oluline, et kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete mis tahes lihtsustamine ei piiraks krediidiasutuste poolt nende riskijuhtimistegevuse ja -protsessidega seotud andmete kogumist ega takistaks usaldatavusjärelevalve asutuste tegevust.

2.3.   Puutumus finantsstabiilsusega

Nagu EKP ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) on mitmes aruandes märkinud, on kliima- ja looduskriisist tulenevate finantsriskide ning kestlikuma majanduse suunas ettevõtete poolt tehtavate kohanduste täpse hindamise eeltingimuseks piisavalt paljudelt ettevõtetelt kogutud usaldusväärne, järjepidev ja võrreldav teave erinevate sektorite ettevõtete kestlikkusega seotud riskide kohta (26). Asjaomane teave on oluline selleks, et suurendada EKP ja finantsstabiilsuse asutuste suutlikkust jälgida ja käsitleda kestlikkusega seotud riskide, eelkõige kliima- ja looduskriisidest tulenevate riskide mõju finantsstabiilsusele (27). Selleks et kestlikkusaruandluse raamistikust täiel määral kasu saada, on otstarbekas tagada nii see, et teavet esitaks piisavalt suur valim ettevõtteid kui ka see, et aruandlusstandardid oleksid lihtsad ja eesmärgipärased. Selline lähenemisviis aitab tagada raamistiku tõhususe ja vältida olulise teabe hägustumist, tagades seeläbi, et aruandlus on sihipärane ja raamistik ei ole liiga keeruline.

2.4.   Puutumus rahapoliitikaga

2.4.1.

Kliima- ja looduskriisidega seotud füüsilistel ja üleminekuriskidel on suur mõju nii hinna- kui ka finantsstabiilsusele, kuna need mõjutavad majanduse ja finantssüsteemi struktuuri ja tsüklilisust. Seetõttu peab EKP võtma arvesse nende kriiside tagajärgi, et määrata kindlaks asjakohane rahapoliitika kurss ja täita oma hinnastabiilsuse tagamise ülesanne (28). Kestlikkusteabe kättesaadavus on miinimumnõue, mis võimaldab tal nimetatud ülesannet täita (29).

2.4.2.

Pärast EKP 2021. aasta rahapoliitika strateegia läbivaatamist teatas EKP 2022. aasta juulis mitmest meetmest, mille eesmärk on kaasata kliimakaalutlused oma rahapoliitika operatsioonidesse (30). Lisaks teatas EKP 2024. aasta märtsis, et operatsioonilise raamistiku ülesehituse eesmärk on kaasata kliimakaalutlused tulevastesse struktuursetesse rahapoliitika operatsioonidesse (31). Kestlikkusaruandluse raamistik on nende rahapoliitika meetmete kavandamisel asjakohane, kuna see annab teavet muu hulgas kasvuhoonegaaside heite, üleminekukavade ja süsinikuheite vähendamise eesmärkide, keskkonnahoidlike investeeringute ja keskkonnahoidlike rahastamisvahendite kasutamise kohta ettevõtte tasandil. Seetõttu võivad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekud mõjutada EKP kavandatud meetmeid. Kui kohaldamisala piiratakse, hõlmates üksnes ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaseid kestlikkusaruandluse nõudeid, vähendaks see ettevõtte tasandi andmete kättesaadavust ning pärsiks eurosüsteemi võimet üksikasjalikult hinnata kliimaga seotud finantsriske oma rahapoliitika operatsioonides. Viivitused äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ülevõtmisel euroala liikmesriikide õigusesse ning äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatav edasilükkamine võivad negatiivselt mõjutada eurosüsteemi võimet rakendada varem teatavaks tehtud meetmeid.

2.4.3.

EKP kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava (32) raames on EKP võtnud endale kohustuse hinnata looduse seisundi – ja seeläbi kliima – halvenemise mõju majandusele ja finantssüsteemile ning sellega seotud riske EKP enda bilansis, mis avalduvad EKP portfellipositsioonide kaudu. Selleks on EKP-l vaja usaldusväärseid andmeid, sealhulgas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt kogutavaid andmeid elurikkust ja ökosüsteemide kohta. Tulevikus võib EKP oma hinnangutes hakata arvesse võtma ka andmeid, mis on seotud muude keskkonnateguritega, nagu saaste, vee- ja mereressursid, ressursikasutus ja ringmajandus.

2.5.   Puutumus statistilise teabe kogumisega

Andmeesitajate koormuse vähendamiseks tugineb EKP oma ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel võimalikult suurel määral olemasolevatele ametlikele andmetele. Juurdepääs piisavalt paljudelt ettevõtetelt kogutud ja asjakohaselt standardiseeritud kestlikkusteabele aitab EKP-l oma ülesandeid paremini täita, sealhulgas koostada parema katvuse ja kvaliteediga statistilist teavet kestliku rahanduse, süsinikuheite ja füüsiliste riskide kohta.

3.   Äriühingute kestlikkusaruandlus

3.1.   Aruandluskohustuse ulatus

3.1.1.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekute kohaselt piiratakse asjaomase direktiivi kohaldamisala, hõlmates kestlikkusaruandluse kohustusega üksnes suurettevõtjad ja suurte kontsernide emaettevõtjad, kellel on aruandeaasta jooksul keskmiselt üle 1 000 töötaja (33).

3.1.2.

EKP mõistab teatavat kasu, mida kohaldamisala muutmine kaasa toob. Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu vaatenurgast võib börsil noteeritud ja noteerimata ettevõtjate eristamise kaotamine avaldada positiivset mõju. On oluline, et ettevõtjatel on oma elutsükli erinevates etappides juurdepääs piisavale rahastamisele ning börsil noteerimine võib siin etendada olulist rolli, eriti kasvuprotsessi hilisemates etappides (34). Seetõttu tuleb tagada, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõuete täitmisega seotud kulud ei heidutaks äriühinguid kaalumast börsile minekut.

3.1.3.

EKP märgib siiski, et kavandatav kohaldamisala piiramine on oluline muudatus äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis. Muudatusettepaneku kohaselt väheneks nende ettevõtjate arv, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid, ligikaudu 80 %. Selline muudatus võib oluliselt piirata sidusrühmade juurdepääsu olulisele teabele ja viia järgmiste soovimatute tulemusteni.

3.1.4.

Esiteks vähendaks kavandatav kohaldamisala piiramine kestlikkusega seotud teabe, sealhulgas ettevõtjate tekitatud kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe üldist kättesaadavust. Näiteks katab äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi praegune kohaldamisala hinnanguliselt vaid umbes 37 % liidu ettevõtjate tekitatud süsinikuheitest (35). Kohaldamisala piiramine vähendaks seda protsenti märkimisväärselt ning võib isegi kaasa tuua olukorra, kus teatavad olulised heitetekitajad, sealhulgas fossiilkütuste valdkonnas tegutsevad äriühingud, jäävad aruandluskohustuse alt välja. Puudulike andmete tõttu võib olla keeruline tuvastada kliimaga seotud finantsriske. Üldisemalt võib see vähendada kestlikkusteabe rolli liidu prioriteetide, sealhulgas konkurentsivõime kompassis sätestatud prioriteetide saavutamisel, nagu on kirjeldatud punktis 1.3.

3.1.5.

Teiseks ei kohaldataks äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekute kohaselt kestlikkusaruandluse nõudeid teatavate ettevõtjate suhtes, kes praegu esitavad aruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/95/EL (36) (edaspidi „muu kui finantsteabe avaldamist käsitlev direktiiv“) alusel. Muu kui finantsteabe avaldamist käsitlevas direktiivis on sätestatud kestlikkusaruandluse nõuded suurettevõtjatele, kellel on aruandeaasta jooksul keskmiselt enam kui 500 töötajat. Need ettevõtjad annavad märkimisväärse osa – hinnanguliselt 77 % – liidu suurettevõtjate kogukäibest. Seda hoolimata asjaolust, et nad ise moodustavad ainult väikese arvu – hinnanguliselt 33 % – suurettevõtjate koguarvust (37).

3.1.6.

Kolmandaks mõjutab aruandluskohustuse kohaldamisala vähendamine neid krediidiasutusi, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid. Kehtiva äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt kohaldatakse kõikide krediidiasutuste suhtes kestlikkusaruandluse nõudeid (38). EKP hinnangul tooks äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisala kavandatav piiramine kaasa olukorra, kus kestlikkusaruandluse nõudeid ei kohaldataks enam ligikaudu kaheksast ühe olulise krediidiasutuse suhtes ning valdava osa vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Pangandussektori kohta avalikult kättesaadav keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteabe kogum oleks seetõttu ebatäielik ning ei soodustaks liidu kestliku rahanduse raamistiku eesmärki tagada finantsturgudele terviklik läbipaistvus. Lisaks peavad järelevalveasutused krediidiasutuste ja finantsturgude keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide nõuetekohaseks hindamiseks hankima piisavad ja piisavalt üksikasjalikud andmed kõikidelt selliste riskidega asutustelt. Selles osas väärib märkimist, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid ei pruugi olla proportsionaalsed krediidiasutuse suurusega. Oluliste krediidiasutuste kestlikkusaruandlus annaks lisateavet, võrreldes usaldatavusraamistiku 3. samba kohase avalikustamisega (39), eelkõige keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide kohta, mis ei hõlma kliimat. Seetõttu soovitab EKP jätkuvalt kestlikkusaruandluse nõudeid kohaldada vähemalt kõikide oluliste krediidiasutuste suhtes.

3.1.7.

Neid kitsaskohti silmas pidades kutsub EKP liidu seadusandjaid üles täiendavalt kaaluma kestlikkusaruandluse kohaldamisalaga setud asjaolusid, et need oleksid paremini kalibreeritud. Kindlasti on ka muid võimalusi, mis toetavad komisjoni eesmärki regulatsiooni lihtsustada, kuid aitavad samal ajal paremini väärtustada kestlikkusaruandlusest tulenevat kasu konkurentsivõimele ning kliima- ja loodusriskide ohjamisele. Üks võimalus oleks lisada äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekutesse aruandluskohustus suurettevõtjatele ja suurte kontsernide emaettevõtjatele, mille keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on üle 500, kuid alla 1 000 (edaspidi „keskmise suurusega ettevõtjad“ (40)). Keskmise suurusega ettevõtjate suhtes võiks kohaldada aruandlusnõudeid lihtsustatud kestlikkusaruandluse standardite kohaselt, mis on proportsionaalsed ja asjakohased selliste ettevõtjate võimaluste ja omaduste ning nende tegevuse ulatuse ja keerukuse seisukohast. Lisaks, nagu on märgitud punktis 3.1.6, soovitab EKP kohaldada kestlikkusaruandluse nõudeid vähemalt kõikide oluliste krediidiasutuste suhtes. Sellisel juhul oleks hõlmatud ka vähem kui 500 töötajaga olulised krediidiasutused, kelle suhtes tuleks kohaldada samu nõudeid kui keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.

3.1.8.

Selle variandi puhul oleks otstarbekas kombineerida aruandlusnõuete lai kohaldamisala lihtsustatud ja proportsionaalsete kestlikkusaruandluse standarditega. See aitaks märkimisväärselt parandada teabe kättesaadavust ja usaldusväärsust, vähendades samal ajal ettevõtjate aruandluskoormust. Lisaks sellele on äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekutega sisse toodud kestlikkusaruandluse „kaljuefekti“ kontseptsioon. Sellega kaasneb oht, et suurettevõtjad ja emaettevõtjad, kellel on aruandeaasta jooksul keskmiselt üle 1 000 töötaja, kasutavad kestlikkusaruandluse vältimiseks tegevuse edasiandmist ja kärbivad seeläbi kunstlikult töötajate arvu, tuues selle künnisest allapoole. Astmelisem lähenemisviis aruandluskohustuse suhtes ning lihtsustatud aruandlusstandardite kehtestamine keskmise suurusega ettevõtjatele aitaks tõhusalt vähendada ettevõtja stiimulit kunstlikult kärpida töötajate arvu.

3.1.9.

Lõpetuseks märgib EKP, et kestlikkusaruandluse kohustuse kohaldamisala on vähendatud ka kolmandate riikide ettevõtjate osas, suurendades märkimisväärselt kestlikkusaruandluse netokäibe künniseid (41). Need muudatused tähendaksid, et liidus tegutsevate kolmandate riikide ettevõtjate arv, kes ei ole kohustatud täitma kestlikkusaruandluse nõudeid, oleks suurem kui kehtiva äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi puhul. See suurendaks andmete kättesaadavuse erinevust liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate vahel, millel oleks negatiivne mõju finantsasutuste riskijuhtimisele. Lühiajalises perspektiivis võib see luua ebasoodsa konkurentsiolukorra suurettevõtjatele, kelle peakorter asub liidus. Seetõttu soovitab EKP mitte muuta kolmandate riikide ettevõtjate käibekünniseid.

3.2.   Vabatahtliku aruandluse standardid

3.2.1.

EKP avaldab toetust asjaolule, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekutega kehtestatakse vabatahtlikud aruandlusstandardid ettevõtjatele, kelle suhtes ei kohaldata kestlikkusaruandlust äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt (42). Vabatahtlikud standardid tuleks kavandada viisil, mis aitaks ettevõtjatel esitada kõige olulisemat kestlikkusteavet struktureeritud ja ühtlustatud kujul. Vabatahtlikul aruandlusel on siiski märkimisväärseid puudusi, kui vabatahtlikke standardeid kasutavate ettevõtjate valim on liiga suur ja keerukas.

3.2.2.

Need puudused avaldavad tõenäoliselt negatiivset mõju kestlikkusandmete kvaliteedile, kättesaadavusele ja usaldusväärsusele nii individuaalsel kui ka agregeeritud tasandil. Esiteks võivad vabatahtliku aruandluse tulemused olla kallutatud – ettevõtjad, kelle tulemused kestlikkust puudutavates küsimustes on head, võivad anda aru vabatahtlikult, samas kui ettevõtjad, kelle tulemused nii head ei ole, võivad aruandlusest hoiduda. Teiseks, kui vabatahtlik standard võimaldab vabatahtlikku aruandlust, võib tekkida rohepesu oht: ettevõtjad võivad esitada andmeid valikuliselt ning anda seeläbi eksitava ülevaate oma kestlikkusalastest näitajatest. Kolmandaks tuleks rõhutada, et vabatahtlikku aruandlust ei kontrollita ühelgi viisil (nagu näiteks piiratud kindluse andmine audiitorteenuse puhul). Neljandaks võib andmete piiratud kvaliteet ja võrreldavus suurendada äriühingu õiguslikke riske. Need kitsaskohad võivad viia süstemaatilise ja mittekvantifitseeritava kallutatuseni agregeeritud kestlikkusteabe arvutamisel andmekasutajate, sealhulgas ettevõtjate, investorite, krediidiasutuste ja avaliku sektori asutuste poolt. Näiteks ettevõtjatel, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse direktiivi alusel kestlikkusaruandluse nõudeid, võib olla vaja andmelünkade täitmisel tugineda asendusnäitajatele, mis peavad olema konservatiivsed. Asjaomased näitajad tuleb arvutada usaldusväärselt, sest kui need põhinevad kallutatud ja ebausaldusväärsel sektori keskmisel, on andmed madala kvaliteediga ja pärsivad ettevõtja suutlikkust mõista oma kestlikkusriske, nende mõju ja võimalusi. Liigne tuginemine vabatahtlikule aruandlusele võib seega viia usaldusväärsete ja võrreldavate andmete puudumiseni kogu süsteemis. Keskpankadel ja järelevalveasutustel võib seetõttu tekkida raskusi oma volituste täitmiseks hädavajalike täpsete koondandmete kogumisel. Lisaks võib usaldusväärsete ja võrreldavate andmete puudumine piirata krediidiasutuste suutlikkust tõhusalt juhtida kestlikkusriske, mis võib omakorda ohustada finantsstabiilsust ja majandust laiemalt.

3.2.3.

Seetõttu soovitab EKP kohustusliku kestlikkusaruandluse kohaldamisala paremini kalibreerida, et hõlmata piisavalt suur andmeid esitav üldkogum, nagu on soovitatud punktis 3.1.

3.3.   Väärtusahelaga seotud piirang

3.3.1.

EKP võtab teadmiseks äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kavandatavate muudatustega kehtestatava väärtusahelaga seotud piirangu (43). Väärtusahelaga seotud piirangu kohaselt peavad liikmesriigid äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis nõutava kestlikkusteabe esitamise osas tagama, et ettevõtjad ei hangiks oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud selles sektoris üldiselt jagatud teave. Piirangu eesmärk on vähendada kestlikkusaruandlusega seotud kohustuste edasikandumist väiksematele ettevõtjatele.

3.3.2.

On oluline, et finantsturu osalised saaksid langetada teadlikke laenu- ja investeerimisotsuseid ning viia ellu nõuetekohaseid riskijuhtimistoiminguid ja -protsesse. Seetõttu väljendab EKP heameelt asjaolu üle, et väärtusahelaga seotud piirangu kehtestamine ei takista ettevõtjatel nõuda kestlikkusteavet muul eesmärgil kui kestlikkusaruandluseks äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt. EKP arusaamise kohaselt võivad ettevõtjad jätkata asjaomase teabe nõudmist, eelkõige kestlikkusriskide tõhusaks hindamiseks ja juhtimiseks. EKP on teinud mõned sõnastusettepanekuid antud küsimuse täpsustamiseks.

3.4.   Kestlikkusaruandluse standardid

3.4.1.

EKP toetab komisjoni kavatsust võtta vastu delegeeritud õigusakt esimeste Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) läbivaatamiseks ja ühtlustamiseks (44). Aruandlus vastavalt ESRSile võib mõne ettevõtja jaoks olla keeruline, eriti rakendamise esimestel aastatel ja eelkõige üksuste puhul, kelle suhtes varem kestlikkusaruandluse nõudeid ei kohaldatud (45). Võttes arvesse ESRSi uudsust ja keerukust ning õigusraamistiku ja aruandlustavade kiiret arengut, on otstarbekas standardeid sihipäraselt täiendada, et kõrvaldada aja jooksul ilmnevad puudused, mida ettevõtjad, audiitorid ja kasutajad on täheldanud. EKP toetab ulatuslikke jõupingutusi ESRSi ülesehituse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, et parandada kasutatavust ja vähendada kattuvusi (46). Need jõupingutused tuleks hoolikalt läbi vaadata ja nende osas konsulteerida. Selles osas on EKP valmis andma oma panuse komisjoni töösse ESRSi läbivaatamisel, keskmise suurusega ettevõtjate jaoks lihtsustatud aruandlusstandardi koostamisel, nagu on soovitatud punktis 3.1.7, ja vabatahtlike standardite väljatöötamisel äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekute alusel.

3.4.2.

On oluline, et ESRSi ühtlustamisel ja lihtsustamisel säilitatakse usaldatavus- ja rahapoliitika seisukohast olulised andmepunktid. Selles osas soovitab EKP säilitada enamiku ESRS E1 (kliimamuutused) andmepunktidest koos ESRS E4 (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid) kõige olulisemate andmepunktidega. Need ESRSi andmepunktid on olulised äriühingute ja finantsasutuste füüsiliste ja üleminekuriskide hindamiseks ja juhtimiseks ning riskijuhtimismeetodite välja töötamiseks kliima- ja loodusriskide käsitlemisel. Esiteks võib kestlikkusaruandluses esitatav teave, näiteks äriühingu varade asukohaandmed, aidata tuvastada füüsilistele riskidele avatud varasid ja tulu ning hinnata äärmuslikest ilmastikunähtustest põhjustatud kahju. Teiseks, üleminekuriskide osas on oluline saada teavet muu hulgas üleminekupoliitika eeldatava finantsmõju kohta koos andmetega heitkoguste vähendamise eesmärkide, energiatõhususe ja väärtusetuks muutunud vara kohta. Lisaks on üleminekuriskide juhtimiseks väga oluline teave ettevõtete üleminekukava kohta, sealhulgas süsinikuheite vähendamise meetmete ning kava elluviimiseks eraldatud investeeringute ja vahendite kohta. See hõlmab ka nõuet, mille kohaselt peavad avalikustatud üleminekukavad tagama, et ettevõtja ärimudel ja strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 C piires kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud Euroopa kliimaseaduses (47). Sellega seoses soovitab EKP vaadata läbi ka ESRSi muud osad, et parandada standardite fookust, asjakohasust ja kasutatavust. Lisaks toetab EKP asjaolu, et muudatuste eesmärk on anda täiendavaid suuniseid olulisuse põhimõtte kohaldamise kohta ning selgitada täpsemalt ESRSi kohustuslike ja vabatahtlike andmepunktide eristamist (48).

3.4.3.

EKP avaldab tunnustust kogu tööle, mida on juba tehtud ESRSi ning kestlikkusaruandluse rahvusvaheliste standardite ja raamistike koostalitlusvõime tagamiseks (49). Koostalitlusvõime kõrge tase lihtsustab raamistike ja aruandlussüsteemide integreerimist ja võrdlemist ning vähendab oluliselt ettevõtjate – eelkõige mitmes jurisdiktsioonis tegutsevate ettevõtjate – aruandluskulusid. EKP soovitab jälgida, et liidu kestlikkusaruandluse raamistiku mis tahes lihtsustamine ei viiks koostalitlusvõime vähenemiseni. ESRSi läbivaatamise eesmärk peaks olema säilitada või parandada liidu ja rahvusvaheliste standardite koostalitlusvõime taset, ilma et see piiraks Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestliku rahanduse tegevuskava eesmärke.

3.5.   Piiratud kindluse andmine

3.5.1.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekutega kaotatakse tähtaeg, mille jooksul komisjon peab 2026. aasta oktoobriks võtma vastu piiratud kindlustandva töövõtu standardid, ning jäetakse välja säte, millega volitatakse komisjoni võtma vastu piisava kindluse standardid (50). Selle asemel annab komisjon 2026. aastaks välja suunised piiratud kindlustandva töövõtu kohta.

3.5.2.

EKP rõhutab kindla ja ühtlustatud kontrolliprotsessi tähtsust seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega, sealhulgas auditeerimisnõuetega (51). Auditeerimisnõuded on olulised selleks, et tagada kindlus ning ettevõtjate esitatud teabe usaldusväärsus kõikidele sidusrühmadele. Esitatud teabe suurem usaldusväärsus toetab finantsturgude arengut ja süvendamist mitte ainult üleminekuks vajaliku rahastuse leidmisel, vaid ka ettevõtjate ja krediidiasutuste kestlikkusega seotud riskide juhtimisel.

3.5.3.

Seetõttu soovitab EKP komisjoni suunised piiratud kindlustandva töövõtu kohta võimalikult kiiresti vastu võtta ja avaldada. Ideaaljuhul peaksid nendele suunistele viivitamata järgnema siduvad standardid piiratud kindlustandva töövõtu kohta. Lisaks soovitab EKP säilitada komisjoni võimalus kontrolliprotsessi veelgi tõhustada, võttes vastu piisava kindluse andmise standardid. Komisjon peaks seda tegema siis, kui on möödunud piisavalt aega äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohase aruandluse esimestest aastatest.

3.6.   Sektoripõhised standardid

3.6.1.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi muudatusettepanekutega jäetakse välja komisjoni õigus võtta vastu sektoripõhiseid standardeid (52).

3.6.2.

Kestlikkusaruandluse raamistiku ülesehitus äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi alusel koosneb kolmest kihist: sektorist sõltumatud standardid, sektoripõhised standardid ja üksusepõhine avalikustamine. Sellise ülesehituse eesmärk oli teha aruandlus ühtlustatavaks ja võrreldavaks ning samal ajal tagada, et see võimaldaks kajastada konkreetsetes sektorites tegutsevate ettevõtjate riskide, võimaluste ja mõjude ühiseid aspekte. Sektoripõhiste standardite eesmärk oli võimaldada sama sektori ettevõtjate aruandluse võrreldavus. See on väärtuslik nii investoritele, avaliku sektori asutustele kui ka teistele kestlikkusteabe kasutajatele. Aruandluse võrreldavus vähendab sama ESRSi andmepunkti erineva tõlgendamise võimalust samasse sektorisse kuuluvate ettevõtjate poolt ning toetab seeläbi ettevõtjate võrdseid võimalusi, samuti kasutajate ja avaliku sektori asutuste võimalust koostada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste andmete põhjal mõtestatud koondandmeid ja statistilisi näitajaid. Sektoripõhistest standarditest saadav kasu oleks eriti oluline finantsasutustele, kui nad koondavad teavet mitme majandussektori kohta. Esiteks võimaldaksid sektoripõhised standardid finantsasutustel sektorisiseselt eristada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid riske, st hinnata ja võrrelda asjaomase sektori ettevõtjaid ning suunata investeeringud nendele ettevõtjatele, kes on üleminekuks kõige paremini ette valmistatud. Teiseks aitaksid finantssektori sektoripõhised standardid maandada riski, mis on seotud erinevate tõlgenduste ja lähenemisviisidega andmete koostamisel ja kohaldamisel üksikute finantsasutuste poolt. See omakorda toetaks tulemuslikku ja tõhusat usaldatavusjärelevalvet pädevate asutuste poolt.

3.6.3.

Juhul, kui komisjoni volitus võtta vastu sektoripõhiseid standardeid jäetakse siiski välja, siis - võttes arvesse sektoripõhistest standarditest saadavat kasu - julgustab EKP komisjoni siiski kaaluma sektoripõhiste suuniste välja töötamist, et edendada ühist lähenemisviisi ESRSi rakendamise suhtes konkreetsetes sektorites.

4.   Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus

4.1.   Üleminekukavad

4.1.1.

EKP toetab asjaolu, et ettevõtjad säilitavad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivist tuleneva kohustuse võtta vastu ja rakendada selgeid ja kvaliteetseid kliimamuutuste leevendamise kavasid. Kindel ülemineku kavandamine on oluline vahend mitte ainult ettevõtjate jaoks nende üldise strateegia struktureerimisel, sõnastamisel ja jälgimisel, et kohandada oma äritegevus vähese süsinikuheitega majandusele üleminekuks, vaid ka selleks, et kehtestada vajalikud riskijuhtimistavad kaasnevate finantsriskide juhtimiseks. Mittefinantsettevõtete üleminekukavadest tuleneva tulevikuteabe kättesaadavus võimaldab EKP-l saada selge ülevaate meetmetest, mida üksikud ettevõtted on süsinikuheite vähendamiseks võtnud, ning üleminekuriskidest, millega ettevõtjad ja majandus tervikuna kokku puutuvad. Seega võib selline teave olla asjakohane sisend rahapoliitika meetmete kujundamisel. Samuti on asjaomane teave oluline finantsasutuste äritegevuse arendamise ja riskijuhtimise seisukohast. Teabe olemasolu võimaldab finantsasutustel saada selge ülevaade oma klientide üleminekuvajadustest ja -riskidest ning aidata neil kohandada oma tootepakkumist. Lisaks võimaldavad üleminekukavad finantsasutustel, investoritel, keskpankadel ja usaldatavusjärelevalve asutustel hinnata võimalikke finantsriske, mis tulenevad nende portfellide mittevastavusest asjaomastele liidu regulatiivsetele eesmärkidele. Lõpetuseks on üleminekukavad ametiasutuste jaoks oluline teabeallikas nende pädevuse teostamisel usaldatavusnõuete täitmise järelevalve (53) ja finantsstabiilsuse valdkonnas (54).

4.1.2.

EKPd teeb murelikuks asjaolu, et äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudatusettepanekud, millega kohandatakse vastavat üleminekukavasid käsitlevat sätet, võivad põhjustada ebaselgust (55). On oht, et muudetud sõnastust võidakse valesti tõlgendada, justkui oleksid ettevõtjad kohustatud üleminekukava vastu võtma, kuid mitte seda rakendama. See võib õõnestada nõude eesmärki, suurendada rohepesu ohtu ning vähendada üleminekukavade kasulikkust investorite ja finantsasutuste jaoks investeeringute suunamisel üleminekuks valmistuvatele ettevõtjatele. Seetõttu soovitab EKP täpsustada asjaomase sätte sõnastust äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudatusettepanekutes, et tagada üleminekukavade rakendamine.

4.2.   Läbivaatamisklausel finantssektori jaoks

4.2.1.

Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse muudatusettepanekutega jäetakse välja läbivaatamisklausel, millega nõutakse, et komisjon esitaks hiljemalt 26. juuliks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta kehtestada reguleeritud finantsettevõtjatele kohandatud täiendavad kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuded (56). EKP nõustub, et aruande koostamise ajakava ei võimalda läbivaatamiseks piisavalt aega.

4.2.2.

Sellegipoolest leiab EKP, et reguleeritud finantsettevõtjaid ei tohiks kohelda teisiti kui muude sektorite ettevõtjaid, sealhulgas äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi raames. Selleks et erasektori rahalised vahendid suudaksid tõhusalt juhtida riske ja toetada reaalmajanduse rohepööret, on väga oluline, et regulatiivsed ja õiguslikud nõuded oleksid kõikides sektorites järjepidevad. Eelkõige võivad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi hoolsuskohustuse nõuded aidata tagada, et finantsasutused integreerivad kestlikkusküsimused süstemaatiliselt oma otsustus- ja riskijuhtimistavadesse. See aitab ka suurendada kindlust finantsasutuste kohustuste suhtes antud valdkonnas ning seoses kliima- ja keskkonnaalaste kohtuvaidluste riskidega finantssektoris (57).

4.2.3.

Seetõttu soovitab EKPäriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi läbivaatamisklausel säilitada, kuid teeb ettepaneku näha ette pikem tähtaeg komisjoni aruande koostamiseks.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kavandatavaid muudatusi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2025) 80 final, 26. veebruar 2025.

(2)  COM(2025) 81 final, 26. veebruar 2025.

(3)  Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11. detsember 2019.

(4)  Komisjoni teatis „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, COM(2021) 390 final, 6. juuli 2021.

(5)  Enrico Letta, „Much more than a market“, aprill 2024, avaldatud nõukogu veebilehel www.consilium.europa.eu.

(6)  Mario Draghi, „The future of European competitiveness“, september 2024, avaldatud komisjoni veebilehel www.commission.europa.eu.

(7)  Komisjoni teatis, „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final, 29. jaanuar 2025.

(8)  Komisjoni teatis „Hoiuste ja investeeringute liit. ELi kodanike jõukuse ja majandusliku konkurentsivõime kasvatamise strateegia“, COM(2025) 124 final, 19. märts 2025.

(9)  Vt Euroopa Keskpanga arvamus CON/2021/27, 7. september 2021, ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega (ELT C 446, 3.11.2021, lk 2), punkt 1.4. Kõik EKP arvamused avaldatakse EUR-Lexis.

(10)  Komisjoni teatis „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85 final, 26. veebruar 2025.

(11)  Vt ka Euroopa Pangandusjärelevalve, „Report on data availability and feasibility of common methodology for ESG exposures“, EBA/REP/2025/06, 24. veebruar 2024, avaldatud Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel www.eba.europa.eu.

(12)  Vt arvamuse CON/2021/27 punkt 1.3.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj).

(14)  EKP, „Investing in Europe’s green future, Green investment needs, outlook and obstacles to finance the gap“, EKP üldtoimetis nr 367, 5. veebruar 2025, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(15)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, 6. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste äriühingute keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9, ELI: https://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2178/oj).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1, ELI: https://data.europa.eu/eli/reg/2019/2088/oj).

(17)  Vt ka Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2022/20, 7. juuni 2022, Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) loomise ja toimimise kohta (ELT C 307, 12.8.2022, lk 3) punkt 1.3.

(18)  Äriühingute keslikkusaruandluse direktiivile ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudatusettepanekute artikli 2 punkt 9, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL, 26. juuni 2013 (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj) artikkel 29d.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1760, 13. juuni 2024, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).

(20)  Vt arvamuse CON/2021/12 punkt 2.4 ja arvamuse CON/2021/27 punkt 2.

(21)  Vt Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2021/27 punkt 2; Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2022/16, 27. aprill 2022, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskiga (ELT C 248, 30.6.2022, lk 87) punkt 1.1 ja Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2023/2, 16. jaanuar 2023, seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta punkt 1.2 (ELT C 89, 10.3.2023, lk 1).

(22)  Arvamuse CON/2022/16 punkt 1.1.

(23)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj), artikli 87a lõiked 1 kuni 3.

(24)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: https://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj) artikli 4 lõike 1 punktid 52d kuni 52q. Vt ka „Kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava 2024. ja 2025. aastaks“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(25)  Vt direktiiv 2013/36/EL, artikli 87a lõige 4.

(26)  Vt järgmised aruanded: „Positively green: measuring climate change risks to financial stability“, juuni 2020, „Climate-related risk and financial stability“, juuli 2021, „The macroprudential challenge of climate change“, juuli 2022, ja „Towards macroprudential frameworks for managing climate risk“, detsember 2023, avaldatud ESRNi veebilehel www.esrb.europa.eu.

(27)  Vt finantsstabiilsuse nõukogu, „Assessment of Climate-related Vulnerabilities: Analytical framework and toolkit“, 16. jaanuar 2025, avaldatud finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel www.fsb.org.

(28)  Vt „An overview of the ECB’s monetary policy strategy“, 8. juuli 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(29)  Vt Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2021/27 punkt 2 ja Euroopa Keskpanga arvamuse CON/2023/30, 4. oktoober 2023, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta, punkt 2.1 (ELT C, C/2023/1354, 1.12.2023, lk 1, ELI: https://data.europa.eu/eli/C/2023/1354/oj).

(30)  Vt EKP pressiteade „EKP astub täiendavaid samme, et võtta kliimamuutusi arvesse oma rahapoliitika operatsioonides“, 4. juuli 2022, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(31)  Vt EKP nõukogu avaldus, 13. märts 2024, „Muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(32)  Vt EKP „Kliima- ja loodusriskidega seotud tegevuskava 2024. ja 2025. aastaks“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(33)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 2 punktid 2 ja 4, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõiget 1 ja artikli 29a lõiget 1.

(34)  Vt EKP, „Capital markets union: a deep dive“, EKP üldtoimetised nr 369, 10. märts 2025, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(35)  VKEd tekitavad kokku ligikaudu 63 % ettevõtete süsiniku- ja kasvuhoonegaaside heitest. Vt Euroopa Komisjon, „Statement by the Chair of the Platform on Sustainable Finance: Facilitating Access to Sustainable Finance for SMEs“, 27. mai 2024 ja „Eurobarometer: EU SMEs working towards sustainability“, 28. märts 2022, avaldatud komisjoni veebilehel www.commission.europa.eu.

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1 (, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2014/95/oj).

(37)  Euroopa Komisjon, „ Study on the Non-Financial Reporting Directive: Final Report “, aprill 2021, avaldatud komisjoni veebilehel https://op.europa.eu/en.

(38)  Krediidiasutused võivad kuuluda direktiivi 2013/34/EL artikli 1 lõikes 3 ja artikli 2 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI: https://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj), artikli 5 lõikes 2 määratletud suurettevõtjate hulka, mis on „avaliku huvi üksused“. Lisaks võivad krediidiasutused kuuluda väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide alla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud tähenduses. Väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 6 sätestatud VKEde kestlikkusaruandluse nõudeid.

(39)  Vt määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a.

(40)  See oleks kooskõlas konkurentsivõime kompassis välja kuulutatud algatusega luua keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kategooria, mida Euroopa Investeerimispank (EIB) peab „majandusliku ülemineku seisukohast oluliseks“. Vt EIB, „Hidden champions, missed opportunities: Mid-caps' crucial role in Europe's economic transition“, 10. jaanuar 2024, avaldatud EIB veebilehel www.eib.org.

(41)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 2 punkt 12, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 40a.

(42)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 2 punkt 8, millega lisatakse direktiivi 2013/34/EL artikkel 29ca.

(43)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 2 punkti 2 alapunkt b, millega muudetakse vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõiget 3 ja artikli 29a lõiget 3.

(44)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2772, 31. juuli 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega (ELT L, 2023/2772, 22.12.2023, ELI: https://data..europa.eu/eli/reg_del/2023/2772/oj).

(45)  EKP, „ECB staff opinion on the first set of European Sustainability Reporting Standards“, jaanuar 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(46)  EKP, „ECB response to the EFRAG’s public consultation on the first set of draft European Sustainability Reporting Standards“, 22. juuli 2022, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(47)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

(48)  EKP, „ECB staff opinion on the first set of European Sustainability Reporting Standards“, jaanuar 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(49)  Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite Sihtasutus ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm, „ESRS-ISSB Standards: Interoperability Guidance“, 2. mai 2024, avaldatud IFRS veebilehel http://www.ifrs.org; TNFD ja EFRAG, „Correspondence Mapping“, 20. juuni 2024, avaldatud EFRAG veebilehel http://www.efrag.org.

(50)  Vt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikkel 1, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87, ELI: https://data..europa.eu/eli/dir/2006/43/oj) artiklit 26a.

(51)  Vt arvamuse CON/2021/27 punkt 8.

(52)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 2 punkt 6, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 29b.

(53)  Vt finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustik „Stocktake on Financial Institutions’ Transition plans and their Relevance to Micro-prudential Authorities“, 3. jaanuar 2025, avaldatud finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku veebilehel www.ngfs.net.

(54)  Vt finantsstabiilsuse nõukogu, „The Relevance of Transition plans for Financial Stability“, 14. jaanuar 2025, avaldatud FSB veebilehel www.fsb.org.

(55)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 4 punkt 10, millega muudetakse direktiivi 2013/2024/EL artikli 22 lõiget 1.

(56)  Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kavandatavate muudatuste artikli 4 punkt 13, millega muudetakse direktiivi 2013/2024/EL artiklit 36.

(57)  Frank Elderson, „Making finance fit for Paris: achieving „negative splits“ “, kõne konverentsil „The decade of sustainable finance: half-time evaluation“, korraldajad: S&D ja QED, Brüssel, 14. november 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.