NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TEATAVAD, et jõuka, kaasava, turvalise ja kestliku tuleviku kujundamisel on vaja kõikide kodanike, aga eelkõige noorte inimeste loovust, energiat ja erinevaid andeid, et säilitada demokraatia, tagada rahu, kaitsta kindlalt Euroopa väärtusi ja kasutada täiel määral ära rohe- ja digiüleminekut. Euroopa noorteaasta (edaspidi „noorteaasta“) (1) raames tuletati meelde, et Euroopal on vaja kõiki oma noori inimesi, ning rõhutati seda, kuidas Euroopa Liit (EL) annab noorte elule lisaväärtust, toetab nende isiklikku arengut ja varustab neid peamiste vahendite ja oskustega, et neist saaksid aktiivsed kodanikud, kes edendavad solidaarsust ja viivad ellu positiivseid muutusi. Noorteaasta kajastas ka noorte soovi, et noorteperspektiiv lisataks asjaomastesse liidu poliitikavaldkondadesse, eelkõige noorteküsimuste süvalaiendamise kaudu (2);

RÕHUTAVAD, et noorteaasta on osutunud Euroopa koostöö haripunktiks ning noorteaasta pärandit tuleb edasi kanda, et maailm oleks parem paik järgmistele põlvkondadele. Kõik ELi võetavad meetmed peaksid olema inspireeritud põlvkondadevahelisest solidaarsusest. Selleks et Euroopa Liit saaks täita Euroopa noortele antud lubadusi, pöörates erilist tähelepanu piiratud võimalustega noortele, tuleb Euroopa noortepoliitikaalast koostööd, nagu see on esitatud ELi noortestrateegias 2019–2027, kohandada noorteaastal kindlaks määratud uute suundumuste ja vajadustega. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et saavutada konkreetseid tulemusi noorte jaoks ja koos nendega;

TOONITAVAD olulist rolli, mida täidavad noorte osaluskogud, noorte- ning noorsootööorganisatsioonid ja noorsootöötajad ning muu hulgas riiklikud ametiasutused noorte kaasamisel ning toetamisel kõikidel tasanditel, nagu ilmnes noorteaasta jooksul;

KINNITAVAD TAAS, et noorteküsimuste süvalaiendamine ning noorteperspektiivi lõimimine kõikidesse asjaomastesse liidu poliitikavaldkondadesse on Euroopa Liidu jaoks olulised töösuunad;

TERVITAVAD mitmeid algatusi, mille eesmärk on käsitleda noorteaasta pärandit, (3) ning Euroopa noorteaastat käsitlevas teatises (4) välja käidud ambitsiooni edendada tegevusi kahes peamises valdkonnas: suurendada noorte sõnaõigust ELi poliitika kujundamisel ning võtta arvesse nende mureküsimusi kõikides poliitikavaldkondades;

VÕTAVAD TEADMISEKS peamised teatises soovitatud meetmed, et käsitleda noorte poolt väljendatud mureküsimusi viies nendega seotud poliitikavaldkonnas: tervis ja heaolu, keskkond ja kliima, haridus ja koolitus, rahvusvaheline koostöö ja Euroopa väärtused, tööhõive ja kaasamine;

KUTSUVAD komisjoni ÜLES tegema koos liikmesriikidega nende vastavate pädevuste piires tööd koos noortega ja noorte jaoks, eesmärgiga:

(1)  Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsuses (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021).

(2)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused noorteküsimuste süvalaiendamise edendamise kohta Euroopa Liidu poliitilistes otsustusprotsessides (C/2023/1342), eelkõige selle punktid 30 ja 32.

(3)  Need algatused hõlmavad 6. detsembril 2022 toimunud Euroopa noorteaasta lõppkonverentsi „Claim the Future“ („Haarake tuleviku ohjad“), 26. aprillil 2023 korraldatud ELi noortetesti/-kontrolli ning 19. juunil 2023 Brüsselis noorteküsimuste süvalaiendamiseks korraldatud üritust noorteaasta pärandi kasutamise kohta.

(4)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa noorteaasta 2022 kohta (COM(2024) 1).

(5)   „Vastastikune õppimine liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja asjaomaste huvirühmade vahel peaks olema vahend noortepoliitika edendamiseks nii põhivaldkondades kui ka valdkondadeüleselt. Eksperdirühmad jätkavad poliitiliste suuniste ja praktiliste vahendite koostamist ja heade tavade jagamist; see strateegia pakub uusi võimalusi vastastikuseks õppimiseks, hõlmates näiteks vastastikuseid eksperdihinnanguid ja kogemusnõustamist, kõrgetasemelisi foorumeid, analüüse ja uuringuid, lähtudes kogu ELi noortestrateegia prioriteetidest ja iga kolme aasta tagant koostatavatest töökavadest. Strateegia puhul järgitakse süstemaatilisemat lähenemisviisi noortele suunatud kvaliteetse teabe ning teavitus- ja levitustegevuse suhtes, toetudes olemasolevatele võrgustikele.“ Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (2018/C 456/01).

(6)  Vt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni (ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste kohta (2023/C 185/04)) punkt 35, nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni (ELi noortedialoogi kaheksanda tsükli tulemuste kohta (2021/C 504/01)) punkt 34 ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate reolutsiooni punkt 14 (noorte sotsiaalset kaasamist hõlmava struktureeritud dialoogi protsessi ülevaate kohta (2014/C 183/01)).