EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.8.2024

COM(2024) 386 final

2024/0213(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „ÜKP alusmäärus“) 1 tuleb mere bioloogilisi elusressursse kasutada viisil, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) saamiseks vajalikku taset. Oluline vahend selle tagamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane püügivõimaluste kindlaksmääramine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139, 2 millega kehtestati Läänemere mitmeaastane kava, on täpsustatud kalastussuremuse sihtvahemikud. Neist vahemikest lähtutakse käesolevas ettepanekus selleks, et saavutada ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärgid ning eelkõige selleks, et taastada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks majanduslikult kõige olulisemate Läänemere kalavarude püügi võimalused 2025. aastaks. Lisaks on ettepaneku eesmärk reguleerida harrastuspüüki meres sellises ulatuses, mis on vajalik käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude säilitamiseks. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse püügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused vastavalt ÜKP alusmääruse ja Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidele. ÜKP alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas neile eraldatud püügivõimalused jaotatakse nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vastavalt neis artiklites sätestatud teatavatele kriteeriumidele. Seega võivad liikmesriigid neile eraldatud lubatud kogupüükide jaotamisel kasutada vajalikku kaalutlusruumi vastavalt nende eelistatud sotsiaalsele/majanduslikule mudelile ettepanekuga hõlmatud püügivõimaluste kasutamiseks.

•Vahendi valik

Kõige sobivamaks vahendiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada, et kõiki nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris sidusrühmadega (eelkõige Läänemere nõuandekomisjoni kaudu), tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks“ (COM(2024) 235 (final)). Ettepaneku tarbeks koostas teadusliku aluse Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Kaaluti kõiki konsulteeritud sidusrühmade poolt asjaomaste kalavarude kohta esitatud esialgseid seisukohti ja neid võeti ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik, minemata vastuollu praeguse poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra halvenemist.

Teaduslikku nõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2024. aasta juunis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon konsulteeris ICESiga, kelle teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul ning on esitatud kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

Liit küsib igal aastal ICESilt teaduslikku nõuannet tähtsate kalavarude seisundi kohta. Saadud nõuanne hõlmab kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüükide ettepanek tehakse majanduslikult kõige olulisemate varude kohta 3 .

•Mõjuhinnang

Ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille alusel kohandatakse kalapüüki pikaajaliselt kestliku tasemeni ja seejärel hoitakse sellel tasemel. Eelduste kohaselt toob selline strateegia aja jooksul kaasa i) stabiilse püügisurve, ii) suuremad kvoodid ning seega ka iii) suurema tulu kaluritele ja nende peredele. Kasvav lossimismaht toob eeldatavasti kasu kalandussektorile, tarbijatele, töötlejatele, jaekaubandussektorile ning ka ülejäänud sektorile, mis on seotud tööndusliku ja harrastuspüügiga. Sellega seoses tuleb rõhutada seost säästva kalapüügi ja merekeskkonna hea seisundi vahel Läänemerel, tuginedes elurikkuse strateegiale ja muudele seonduvatele algatustele, eelkõige ELi mereökosüsteemide ja kalanduse tegevuskavale 4 .

Ettepanekus on püütud vältida lühiajalisi strateegiaid ja tehtud otsuseid pikaajalise kestlikkuse kasuks. Selles on seepärast võetud arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek põhines mõjuhinnangul (SEK(2011) 891), milles kinnitati, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse tingimus, ei saa ühtegi neist kolmest saavutada eraldi.

Kuni 2019. aastani suudeti Läänemere püügivõimalusi käsitlevate otsustega viia lubatud kogupüügi kehtestamise ajaks kõigi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega hõlmatud kalavarude kalastussuremus kooskõlla maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikega, välja arvatud Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüügi puhul. Näib, et nende otsustega õnnestus ka taastada kalavarud ning tasakaalustada püügivõimsust ja -võimalusi. Paraku selgus 2019. aastal, et Läänemere idaosa tursk on olnud suure surve all. Sellest ajast on ICES hinnanud, et see varu jääb lähiaastatel tõenäoliselt allapoole kaitse piirväärtust Blim. Aastal 2021 selgus, et ka Läänemere lääneosa tursavarud on palju aastaid olnud allpool kaitse piirväärtust Blim, ning ICES rõhutas, et mitme lõhepopulatsiooni seisund ei ole samuti hea. Kuni 2020. aastani hindas ICES Läänemere keskosa räime biomassi olevat allpool piirväärtust Btrigger. Alates 2023. aastast on ICES hinnanud, et see biomass on alates 1990ndate keskpaigast tegelikult olnud piirväärtuse Blim lähedal ja mitu aastat sellest väiksem. Hinnangute kohaselt ületab see biomass 2024. aastal veidi Blim väärtust. ICES lükkas Botnia lahe räime käsitleva nõuande esitamise edasi 2024. aasta septembri keskpaika, kuid ICESi 2023. aasta nõuande kohaselt on selle varu biomass alates 2021. aastast olnud allpool piirväärtust Btrigger. Kilu biomass on märkimisväärselt vähenenud, kuid ületab siiski piirväärtust Btrigger. Seetõttu on vaja teha veelgi edusamme, et saavutada kõigi Läänemere kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja see säilitada.

ICES avaldas 31. mail 2024 oma teadusliku nõuande Läänemere eri kalavarude kohta, välja arvatud Botnia lahe räim, mille kohta esitatakse nõuanne hiljem. Oma nõuandes hindab ICES, et i) Läänemere lääneosa räime ning Läänemere ida- ja lääneosa tursa biomass on ikka veel allpool piirväärtust Blim ja ii) Läänemere keskosa räime biomass ületab piirväärtust Blim, kuid on allpool piirväärtust Btrigger. Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Soome lahe lõhe kohta esitatud nõuanne põhineb ettevaatusprintsiibil. Ülejäänud kuue kalavaru kohta esitati järgmine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlev nõuanne:

·kilu, Liivi lahe räime ja atlandi merilesta tase ületab hinnangute kohaselt piirväärtust Btrigger;

·Läänemere keskosa räime tase on hinnangute kohaselt allpool piirväärtust Btrigger;

·Läänemere lääneosa räime tase on hinnangute kohaselt allpool piirväärtust Blim;

·eri lõhepopulatsioonide seisund Läänemere avaosas on hinnangute kohaselt ikka veel väga erinev (olles vahemikus allpool piirväärtust Rlim kuni ülalpool piirväärtust RMSY).

Seepärast tehakse ettepanek säilitada lõhe puhul võetud lähenemisviis Läänemere avaosas ja vähendada seejuures lubatud kogupüüki 2024. aastaga võrreldes 36 %. Ettepanekuga vähendatakse Soome lahe lõhe püügi võimalusi 20 % ja kilu püügi võimalusi 42 % võrreldes 2024. aastaga. Ettepanekuga suurendatakse Liivi lahe räime püügi võimalusi 20 % ja Läänemere keskosa räime püügi võimalusi 108 % võrreldes 2024. aastaga. Atlandi merilesta püügi võimalusi ettepanekuga ei muudeta. Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Läänemere lääneosa räime kaaspüügiks lubatud koguseid vähendatakse vastavalt 68 %, 73 % ja 50 %.

Ettepanekusse ei ole võimalik lisada Botnia lahe räime püügi võimalusi, mistõttu ei saa praegu hinnata ettepaneku mõju 2025. aasta püügivõimaluste kogumahule.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere püügivõimaluste kohta. ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele ei tulene ettepanekust uusi norme ega haldusmenetlusi, mis võiksid suurendada halduskoormust.

Ettepanekus käsitletakse iga-aastast määrust, mida kohaldatakse 2025. aasta suhtes. Seepärast ei sisalda see läbivaatamisklauslit.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused Läänemeres 2025. aastaks.

Selleks et kehtestada liidu kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati ICESi soovitatud püükidest maha vastavad kogused, mis vastavad Vene Föderatsiooni varasemale osale neist ühistest varudest. Lubatud kogupüük ja liikmesriikidele eraldatud kvoodid on esitatud käesoleva ettepaneku lisas.

Läänemere idaosa tursa puhul alandas ICES väheste sisendandmete ja hindamismudeliga seotud probleemide tõttu oma hinnangu 3. kategooria ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks 6 . Kuuendat aastat järjest soovitab ICES lubada Läänemere idaosa tursa nullpüüki. ICESil ei ole enam võimalik kindlaks määrata enamikku Läänemere idaosa tursa kaitse piirväärtusi, kuid ta hindab, et selle kalavaru suurus 2024. aastal on allpool piirväärtust Blim ja jääb selliseks lühiperspektiivis ka edasi, isegi kui püüki üldse ei toimu. Lisaks leiab ICES, et varu täienemist käsitlevad hinnangud ei ole usaldusväärsed, kuid biomassi ja kalastussuremuse suundumused on kooskõlas varasemate hinnangutega. Kalavarude ammendumist arvestades on nõukogu alates 2019. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi ja võtta vastu püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed (kudemiskohtade püügiks sulgemise aeg ja harrastuspüügi keeld). Need parandusmeetmed ei ole veel kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund saaks paraneda, mistõttu soovitakse ettepanekuga need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f. Lubatud kogupüügi taseme suhtes avaldas ICES 2019. aastal kaks erinõuannet Läänemere idaosa tursa vältimatu kaaspüügi kohta muude kalavarude püügil; nende kohaselt esineb tursa kaaspüüki kõigi püügiliikide puhul, kuid ICES ei saanud seda kaaspüüki kvantifitseerida 7 . Seepärast on kaaspüügi lubatud kogupüük alates 2019. aastast kehtestatud ICESi esitatud teatava kaaspüügi künnise stsenaariumi põhjal. ICES kinnitas 2024. aastal, et tal ei ole ikka veel võimalik vältimatut kaaspüüki kvantifitseerida 8 . Kui Läänemere idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük Läänemere idaosa tursa majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest täielikust püügikeelust tulenevaid raskeid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogupüügiks 191 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt Läänemere idaosa tursa majandamise piirkonnas 2023. aastal lossitud kogus.

Läänemere lääneosa tursa puhul alandas ICES 2024. aastal oma hinnangu 3. kategooria ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks ning esitas 2024. ja 2025. aastaks väga väiksemahulise püügi nõuande 9 . Selle kalavaru biomass on olnud möödunud 15 aastast suurema osa jooksul allpool piirväärtust Blim. Seetõttu on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi ja võtta vastu püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed (kudemiskohtade püügiks sulgemise aeg ja harrastuspüügi keeld). Need parandusmeetmed ei ole veel kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund saaks paraneda, mistõttu soovitakse ettepanekuga need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida Läänemere lääneosa tursa kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid Läänemere lääneosa tursa kaaspüüki esineb kõigi muude püügiliikide puhul 10 . Kui Läänemere lääneosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük Läänemere lääneosa tursa majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest täielikust püügikeelust tulenevaid raskeid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere lääneosa tursa kaaspüügi lubatud kogupüügiks 93 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt Läänemere lääneosa tursa majandamise piirkonnas 2023. aastal lossitud kogus.

Atlandi merilesta lubatud kogupüük põhineb i) maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleval nõuandel alarajoonide 21–23 varude kohta ning ii) maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleval nõuandel alarajoonide 24–32 varude kohta, mille ICES ajakohastas 2022. aastal 2. andmekategooria maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuandeks 11 . ICESi 2025. aastat käsitleva nõuande kohaselt on alates 2019. aastast mitme aasta jooksul toimunud mõlema kalavaru erakordne täienemine. Lisaks sellele on alates 2020.–2021. aastast lossitud üldkogus oluliselt vähenenud ja tagasiheide suurenenud. Arvesse tuleks võtta ka mitme liigi vastastikust mõju, arvestades, et atlandi merilesta püügil püütakse vältimatu kaaspüügina turska ning et kaaspüük võib olla märkimisväärne, kuigi 2025. aastal peaksid komisjoni delegeeritud määruse alusel muutuma kohustuslikuks selektiivsemad püügivahendid. Kuna ICESilt puudub lisateave ning selleks, et saavutada tasakaal kõnealuse atlandi merilesta sihtpüügi jätkamise võimaldamise ja sellega kaasneva Läänemere tursa kaaspüügi minimeerimise vahel, teeb komisjon ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 4 ja jätta selle tase muutmata.

Läänemere lääneosa räime puhul arvestas ICES 2025. aastat käsitlevas nõuandes kalavaru suuruse märkimisväärselt väiksemaks ja hindas, et kuigi see on alates 2023. aastast kasvanud, on see 2024. aastal vaid 60 % piirväärtusest Blim 12 . ICESi hinnangul jääks selle kalavaru biomass väiksemaks kui Blim vähemalt kuni 2026. aastani ka siis, kui püüki üldse ei toimuks. Varu täienemine on umbes kümne aasta jooksul olnud rekordiliselt vähene. Kuna ükski püügistsenaarium ei võimalda kasvatada Läänemere lääneosa räime biomassi 2026. aastal suuremaks kui Blim, kordab ICES seitsmendat aastat järjest oma soovitust lubada nullpüüki. Nõukogu on alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi, välja arvatud teaduslik püük ja väikesemahuline rannapüük, ning piirata lubatud kogupüüki vältimatu kaaspüügiga, et hoiduda muu kalapüügi piiramisest. Need parandusmeetmed ei ole veel kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund saaks paraneda. Seepärast teeb komisjon kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 ettepaneku hoida alal sihtpüügikeeld ning lõpetada väikesemahulise rannapüügi suhtes tehtud erand. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida Läänemere lääneosa räime kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid Läänemere lääneosa räime kaaspüüki esineb kilu sihtpüügi puhul 13 . Selleks et vältida Läänemere lääneosa räime majandamise piirkonnas kilu sihtpüügi keelamisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere lääneosa räime kaaspüügi lubatud kogupüügiks 394 tonni.

ICES lükkas Botnia lahe räime käsitleva hinnangu esitamise edasi 2024. aasta septembri keskpaika. Seepärast on selle kalavaru püügi võimalused tähistatud käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ (pro memoria). Kui kõige viimane olemasolev teaduslik nõuanne on kättesaadav, ajakohastatakse ettepanekut komisjoni talituste mitteametliku dokumendiga.

Läänemere keskosa räimevaru biomassi olukord on alates 2020. aastast olnud ebakindel. Seepärast korraldas ICES 2023. aastal võrdlusuuringu. ICESi hinnangul on selle kalavaru biomass olnud väiksem kui Blim suurema osa ajast viimase 30 aasta jooksul, sealhulgas 2023. aastal, kuid see suurenes 2024. aastal ja ületab nüüd piirväärtust Blim 14 . Selle kalavaru suundumuse lühiajalise prognoosi põhjal oleks püüginõuanne peaaegu kolmekordistada lubatud kogupüüki võrreldes 2024. aastaga. See prognoos põhineb siiski optimistlikel varu täienemist käsitlevatel hinnangutel ja ICES on sõnaselgelt märkinud, et need hinnangud on ebakindlad. Pealegi oleks isegi nende optimistlike varu täienemist käsitlevate hinnangute põhjal ja igasuguse püügitegevuse puudumise korral kõnealuse varu 2026. aastal allapoole piirväärtust Btrigger jäämise tõenäosus 55 %. Seepärast teeb komisjon kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 5 lõikega 1 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük FMSY-vahemiku kõige alumisel tasemel.

Liivi lahe räime varu 15 ületab näitajat MSY Btrigger ja komisjon teeb seega ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 3.

Kiluvaru biomass ületab ICESi 2025. aastat käsitleva nõuande kohaselt endiselt piirväärtust Btrigger, kuid on märkimisväärselt vähenenud peamiselt varu pideva rekordiliselt vähese täienemise tõttu alates 2021. aastast 16 . ICES rõhutab ka seda, et selle kalavaru suundumuse prognoos põhineb optimistlikel varu täienemist käsitlevatel hinnangutel, mis tähendab, et selle varu biomass võib väheneda allapoole piirväärtust Btrigger, kui tegelik varu täienemine on väiksem. Lisaks ei taga FMSY-vahemiku püügistsenaariumid, et kõnealuse varu allapoole piirväärtust Blim langemise tõenäosus on väiksem kui 5 %. Seepärast teeb komisjon kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük allpool FMSY-vahemiku kõige alumist taset.

Jõgede lõhevarude kohta on ICES alates vähemalt 1990ndatest märkinud, et nende seisund Läänemere piirkonnas on ebaühtlane – mõne jõe lõhevaru seisund on hea, mõne oma aga mitte. Olles teinud võrdlusuuringu, on ICES alates 2022. aasta kohta esitatud nõuandest märkinud, et igasugune lõhe töönduslik ja harrastuspüük Läänemere avaosas tuleks lõpetada, sest tegu on oma olemuselt segapüügiga, kus lõhet püütakse kõigist jõevarudest. Samal ajal on ICES siiski leidnud ka seda, et teatavates põhjapoolsetes rannikupiirkondades lõhe suvirände ajal sihtpüügi jätkamine on endiselt võimalik. Seepärast on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada lõhe sihtpüügi Läänemere avaosas ja kehtestada vältimatu kaaspüügi suhtes lubatud kogupüügi, tehes erandi teadusliku püügi jaoks, ning hoida samas lõhe sihtpüügi suveperioodil neis põhjapoolsetes rannikupiirkondades avatuna. Alates 2021. aastast on nõukogu vastu võtnud ka kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendavaid parandusmeetmeid (õngejadadega püügi ja meriforelli püügi keeld väljaspool rannikupiirkondi; kaasavõetava saagi päevane piirmäär, milleks on üks äralõigatud rasvauimega lõhe õngitseja kohta enamikus piirkondades). ICESi 2025. aastat käsitlevas nõuandes on järgitud sama lähenemisviisi kui varasematel aastatel 17 . ICES leiab, et lõhe sihtpüük teatavatel tingimustel võiks taas toimuda Ahvenamere ja Botnia lahe piirkondades (ICESi alarajoonid 29N ja 30), kuid soovitatud maksimaalseid püügikoguseid tuleks vähendada. Samuti märgib ta, et looduslike noorlõhede ellujäämise määr vähenes 2021. aastal rekordiliselt madalaks (ja selle näol võib olla tegu isegi liigoptimistliku hinnanguga) ja et 2022. aasta hinnang on ebakindel. Lisaks on ülesvoolu ränne alates 2021. aastast märkimisväärselt vähenenud ja oli 2023. aastal kõige tootlikuma lõhejõe puhul aegreas kindlalt kõige väiksem (vaid umbes kolmandik kümne aasta keskmisest). Muule lisaks hindab ICES, et harrastuslikul landipüügil on loodusliku lõhe vabakslaskmisjärgne suremus ära lõigatud rasvauimega (st tehistingimustes kasvatatud) lõhe puhul 25 %, mis toob kaasa ligikaudu 2 000 loodusliku lõhe surma. Seepärast teeb komisjon kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f ettepaneku i) lubada rannikupiirkondades suvist lõhe töönduslikku sihtpüüki ICESi alarajoonides 29N–31, ii) kohandada lubatud kogupüüki ICESi soovitatud tasemele, iii) säilitada kehtivad parandusmeetmed, iv) säilitada piirkondadevaheline piiratud paindlikkus, et tagada ICESi alarajoonis 32 rannapüügivõimaluste täielik ärakasutamine, ning v) lõpetada lõhe harrastuspüügi võimalus, välja arvatud suvel ICESi alarajoonide 29N–31 rannikupiirkondades.

Soome lahe lõhe kohta esitas ICES 2025. aastaks ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande 18 . Seepärast teeb komisjon lubatud kogupüügi ettepaneku kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4. Varasemale kvoodikasutusele tuginedes teeb komisjon ettepaneku säilitada lõhe kahe lubatud kogupüügi vaheline piiratud piirkondadevaheline paindlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 on sätestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Selle määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kinnitamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei tuleks kohaldada artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Komisjon teeb ettepaneku mitte kohaldada määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi nende analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille biomass on väiksem kui Blim, ja nende ettevaatusprintsiibil põhineva hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või sihtpüügi peatamist. ÜKP alusmääruse artikli 15 lõikega 9 on kehtestatud ka paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning raskendaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta ÜKP alusmääruse artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist. Lisaks tuleks välistada kvootide paindlik ühest aastast teise ülekandmine alusmääruse artikli 15 lõike 9 alusel, kui see kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige i) analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude puhul, mille biomass on väiksem kui Blim ja mida lubatakse püüda vaid kaaspüügi või teadusliku püügi käigus, ning ii) ettevaatusprintsiibil põhineva hinnanguga hõlmatud kalavarude puhul, mida lubatakse püüda vaid nimetatud püügi käigus.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta nõukogu määrust (EL) 2024/257, et kehtestada lubatud kogupüük norra tursiku puhul, mille püügihooaeg algab 1. novembril 2024. Kuni ICESi nõuande avaldamiseni 11. oktoobril 2024 ja Ühendkuningriigiga peetavate konsultatsioonide tulemuste selgumiseni tähistatakse lubatud kogupüügi tase märkega „p.m.“ (pro memoria).

2024/0213 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 19 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaste ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2)Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 3 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilist ja sotsiaal-majanduslikku mõju, tagades ühtlasi kalandussektorite õiglase kohtlemise ja võttes arvesse arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 20 on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 3 lõikega 1 peaks see kava aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Eelkõige peaks kava tagama, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks peaks see kava aitama tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning et neid majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Nende eesmärkide hulgas on vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktidele c ja f ka tingimuste loomine majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele. Samuti püütakse nendega tagada rahuldav elatustase nende hulgas, kes sõltuvad püügitegevusest, pidades eelkõige silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke aspekte.

(4)Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 31. mail 2024 Läänemere kalavarusid käsitleva iga-aastase nõuande 2025. aasta kohta. ICESi hinnangul toimub enamiku Läänemerel aset leidva püügi käigus vähemalt mingil määral varude vahelist segapüüki. See segapüük puudutab nii varusid, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki, kui ka varusid, mille suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata. Kõige rohkem segapüüki toimub pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide hulgas.

(5)ICES soovitab 2025. aastaks Läänemere lääneosa räime, Läänemere idaosa tursa ja ICESi alarajoonide 22–31 lõhe nullpüüki. Lisaks soovitab ICES 2025. aastaks Läänemere lääneosa tursa jaoks väikest püügimahtu. See tähendab aga, et kui nende kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks ICESi nõuandes soovitatud tasemel, tekitaks kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimise kohustuse rakendamine segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Turska kaaspüütakse igasuguse püügi käigus, Läänemere lääneosa räime kilu sihtpüügi käigus ja lõhet võidakse kaaspüüda mitmesuguse püügi käigus. Püüki piirav olukord mõjutaks eelkõige lestaliste ja kilu püügiga tegelevaid laevu ning sunniks neid võib-olla lõpetama püügitoimingud 2025. aastal ja tooks seega kaasa kõnealuse püügitegevuse enneaegse lõpetamise. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) andmetel on kavandatava lubatud kogupüügi piires püüda lubatud ja asjakohases vastavas piirkonnas eeldatavasti püütava atlandi merilesta ja kilu püügi väärtus esmamüügil hinnanguliselt vastavalt 19,9 ja 0,4 miljonit eurot. Paljud kalandusettevõtjad, eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes püüavad liidu lubatud kogupüügi kaudu mitte majandatavaid liike, peaksid samuti 2025. aastal püügitoimingud lõpetama. Selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane säilitada Läänemere lääneosa räime, Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe puhul ainult vältimatu kaaspüügi jaoks ette nähtud lubatud kogupüük.

(6)Läänemere idaosa tursavaru puhul soovitab ICES 2025. aastaks, st kuuendat aastat järjest nullpüüki. Lisaks alandas ICES väheste sisendandmete ning teatavate mudelipõhiste hinnangute ebakõlade tõttu oma hinnangu 3. kategooria ettevaatusprintsiibil põhinevaks hinnanguks. ICES on aga jätkuvalt kindel Läänemere idaosa tursavaru biomassi suundumustes, mis on veidi paranenud. Kudekarja biomass jääb siiski tunduvalt allapoole kaitse piirväärtust (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime väheneda. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane säilitada sihtpüügi peatamine ja muud funktsionaalselt seotud parandusmeetmed. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks ka kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid kalapüügivõimaluste nulltaseme määramisest.

(7)ICES alandas eelmisel aastal Läänemere lääneosa tursavarusid käsitleva nõuande selles esineva jätkuva ebakindluse tõttu ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks ning soovitas 2024. ja 2025. aastaks väga väikseid püügimahte. Lisaks hindas ICES 2021. aastal, et need varud vähenesid 15 aastat tagasi allapoole piirväärtust Blim ja on sellest ajast alates jäänud allapoole seda kaitse piirväärtust ning olid 2022. aastal rekordiliselt väikesed. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane säilitada sihtpüügi peatamine ja muud funktsionaalselt seotud parandusmeetmed. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks ka kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid kalapüügivõimaluste nulltaseme määramisest.

(8)ICESi alarajoonide 22–31 lõhe suhtes jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde, kuigi kaalus 2025. aastaks võimalust, et laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool asuvas piirkonnas (ICESi alarajoonid 29N–31) võiks jätkuda rannikupiirkondades suvine lõhe töönduslik ja harrastuslik sihtpüük, erinevalt 2024. aastast, mil see puudutas ICESi alarajooni 31. ICES alandas siiski oma püüginõuannet, sest noorlõhede ellujäämise määr vähenes 2021. aastal rekordiliselt madalaks ja 2022. aasta olukord on ebakindel, mistõttu on ka kalavaru suundumuse prognoos ebakindlam. Lisaks on ülesvoolu ränne alates 2021. aastast märkimisväärselt vähenenud ja oli 2023. aastal kõige tootlikuma lõhejõe puhul aegreas kindlalt kõige väiksem. Samuti esineb harrastuspüügi käigus loodusliku lõhe vabakslaskmisjärgset suremust ära lõigatud rasvauimega lõhe puhul. Kooskõlas ÜKP alusmääruse artikli 16 lõikega 4 on seepärast asjakohane kohandada püügipiirkonda ja kalapüügivõimaluste taset võrreldes 2024. aastaga vastavalt ICESi nõuandele ning säilitada nendega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed, kuid lõpetada harrastuspüügi võimalus, välja arvatud suvine rannapüük laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool.

(9)Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 lõhe rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, on asjakohane säilitada 2019. aastal lõhe suhtes kehtestatud piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonide 22–31 ja ICESi alarajooni 32 vahel.

(10)Meriforelli püügi keelamine vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili, ning meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on aidanud oluliselt vähendada varasemat sagedast valeandmete esitamist lõhepüügi käigus saadud saagi, eelkõige meriforelli püügi kohta. Seepärast on asjakohane säilitada kehtivad piirangud, et tagada ka edaspidi vähene valeandmete esitamine.

(11)Tursa ja lõhe harrastuspüügiga seotud meetmed ning meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

(12)[Botnia lahe räime kohta täidetakse hiljem].

(13)Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES seitsmendat aastat järjest nullpüüki. ICES korrigeeris ka varasemaid aastaid käsitlevad hinnanguid kudekarja biomassi kohta väiksemaks ja hindab biomassi 2024. aastal endiselt olevat vaid 60 % piirväärtusest Blim, kuigi see on alates 2020. aastast pidevalt suurenenud. Lisaks on selle varu täienemine endiselt rekordiliselt väike ja 2026. aastal ei eeldata biomassi taastumist ülespoole piirväärtust Blim. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 on seepärast asjakohane säilitada sihtpüügi peatamine ja lõpetada väikesemahulise püügi suhtes tehtud erand. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks ka kehtestada vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid kalapüügivõimaluste nulltaseme määramisest.

(14)ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räimevaru olnud väiksem kui Blim suurema osa ajast viimase 30 aasta jooksul. 2024. aasta kohta hindab ICES, et see varu on tänu paremale kaalu ja vanuse suhtele ja suurele varu täienemisele 2022. aastal kasvanud ülespoole piirväärtust Blim, kuid on endiselt kõvasti väiksem kui Btrigger. Püüginõuanne on püügimahtu võrreldes 2024. aastaga suurendada, kuid ICES rõhutab, et varu täienemist käsitlevad hinnangud 2023. ja 2024. aasta kohta on ebakindlad. Pealegi on isegi igasuguse püügitegevuse puudumise korral ja hoolimata hinnangute kohasest heast prognoosist kõnealuse varu 2026. aastal allapoole piirväärtust Btrigger jäämise tõenäosus 55 %. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikega 1 on seepärast asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt.

(15)Liivi lahe räime kohta hindab ICES, et selle biomass ületab piirväärtust Btrigger ja püügisurve on FMSY tasemel. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 3 on seepärast asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt.

(16)Atlandi merilesta puhul püütakse ICESi andmetel kaaspüügina turska. Lisaks on atlandi merilesta tagasiheite määr viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on seepärast asjakohane võtta neid tegureid arvesse ja kehtestada atlandi merilesta püügi võimalused sellele vastavalt.

(17)Kilu biomass on ICESi hinnangul küll endiselt suurem kui piirväärtus Btrigger, kuid on märkimisväärselt vähenenud varu rekordiliselt vähese täienemise tõttu alates 2021. aastast. Lisaks rõhutab ICES, et see arvamus põhineb optimistlikul ja ebakindlal varu täienemist käsitleval hinnangul. Lisaks sellele ei taga ükski FMSY-vahemiku püügistsenaarium, et kõnealuse varu biomassi allapoole piirväärtust Blim langemise tõenäosus 2026. aastal on väiksem kui 5 %. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 6 on seepärast asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt.

(18)Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 21 eelkõige selle artiklile 33, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist, ning artiklile 34, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seepärast tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama, kui nad saadavad komisjonile andmed käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(19)Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 22 artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku ja analüütilist lubatud kogupüüki. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kinnitamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes artiklit 3 või 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 on ette nähtud ka paindlik ühest aastast teise ülekandmise mehhanism kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane ühest aastast teise ülekandmise paindlikkus vajaduse korral välistada varude bioloogilise seisundi põhjal.

(20)Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime varu on allpool piirväärtust Blim. Kõigi nende varude puhul lubatakse 2025. aastal üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kel on kvoodiosa asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada 2025. aastal nende varude suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, et 2025. aasta püük ei ületaks asjaomaseid lubatud kogupüüke. Lisaks on laiuskraadist 59° 30′ N lõuna pool peaaegu kõigi jõgede lõhevarude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus (Rlim) ning 2025. aastal on lubatud vaid kaaspüük ja teaduslik püük. Ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid seetõttu võtnud 2025. aastaks samasuguse kohustuse ka seoses lõhe püügiga Läänemere avaosas.

(21)[Norra tursiku kohta täidetakse hiljem: Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 23 on määratud kindlaks norra tursiku püügi võimalused kuni 31. oktoobrini 2024 ICESi 3.a rajoonis (Skagerrak-Kattegat), 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes (Põhjameri). Norra tursiku püügi periood kestab alates 1. novembrist kuni 31. oktoobrini. Selleks et püüki oleks võimalik alustada 1. novembril 2024, tuleb uue teadusliku nõuande alusel ning pärast Ühendkuningriigiga konsulteerimist kehtestada norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis, 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ajavahemikul alates 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2024. See esialgne lubatud kogupüük tuleks kindlaks määrata kooskõlas ICESi 11. oktoobril 2024 avaldatud nõuandega.]

(22)[täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2024/257 muud muudatused].

(23)Määrust (EL) 2024/257 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(24)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, tuleks käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2025. Siiski tuleks käesolevat määrust selguse huvides kohaldada Skagerrak-Kattegatis ja Põhjameres püütava norra tursiku suhtes alates 1. novembrist 2024 kuni 31. oktoobrini 2025, mis on norra tursiku püügi hooaeg. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2024/257 kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2.Seda kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmiseid mõisteid:

(1)„alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 24 III lisas;

(2)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

(a)igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

(b)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(3)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(4)„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(5)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(6)„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang;

(7)„ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang puudub ja mille kohta on olemas kas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või mille kohta hinnang puudub.

II PEATÜKK
PÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4
Lubatud kogupüük ja eraldatud kogused

Lubatud kogupüügid, kvoodid ja vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud meetmed on esitatud lisas.

Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste eraldamise erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele vahel ei piira:

(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

(c)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

(d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

(e)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

3.Kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning sama määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 6
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud sihtgruppi mittekuuluvate liikide varud ohututes bioloogilistes piirides, mille suhtes võib kohaldada erandit kohustusest arvestada saak nimetatud artiklis sätestatud asjaomastest kvootidest maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas esitatud asjakohastes lubatud kogupüügi tabelites.

Artikkel 7
Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1.Alarajoonides 25 ja 26 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 1. maist kuni 31. augustini.

2.Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel et need uuringud toimuvad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 25 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

(b)liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c)liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 25 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 50 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse.

3.Alarajoonides 22 ja 23 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.

4.Lõikes 3 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel et need uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

(b)liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c)liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 24 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 40 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse;

(d)liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

5.Lõike 2 punktides b või c ja lõike 4 punktides b, c või d osutatud liidu kalalaevade kaptenid tagavad, et pädeva liikmesriigi kontrolliasutused saavad nende püügitegevust igal ajal jälgida.

Artikkel 8
Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26

Tursa harrastuspüük on alarajoonides 22–26 keelatud.

Artikkel 9
Meetmed seoses lõhe harrastuspüügiga alarajoonides 22–31

1.Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Kõik juhuslikult püütud lõheisendid lastakse kohe merre tagasi.

2.Erandina lõikest 1 on lõhe harrastuspüük lubatud alates 1. maist kuni 31. augustini laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili kaugusel.

3.Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 10
Meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed alarajoonides 22–32

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük ühelgi ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.

2.Meriforelli või lõhe õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.

3.Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 11
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.

III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 12
Määruse (EL) 2024/257 muutmine

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse järgmiselt.

(1)IA lisa B osa tabel 122 asendatakse järgmisega:

„

Tabel 122

“

(2)[täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2024/257 muud muudatused].

Artikkel 13
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025.

Erandina teisest lõigust:

(a)kohaldatakse artikli 12 punkti 1 alates 1. novembrist 2024 kuni 31. oktoobrini 2025;

(b)[täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2024/257 muud muudatused].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(3)     http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx

(4)    COM(2023)102 (final), 21. veebruar 2023.

(5)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019216  

(7)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.5276 ; https://doi.org/10.17895/ices.advice.5649

(8)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.24799266  

(9)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21820494  

(10)    Vt allmärkused 7 ja 8.

(11)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019435 ; https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019438  

(12)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019273  

(13)    Vt allmärkus 8.

(14)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.23310368  

(15)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019279

(16)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019687  

(17)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019630      

(18)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019633      

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

(21)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 ( ELT L 343, 22.12.2009, lk 1 , ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

(22)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj).

(23)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 2024/0, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.8.2024

COM(2024) 386 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites on esitatud kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele.

Kalavarudele on viidatud liikide teaduslike nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike ja tavanimetuste vastavuse tabelit: