EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.7.2024

COM(2024) 329 final

2024/0190(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepinguga asutatud ühiskomitees seoses selle lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 kohaselt elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele kehtestatud üldnõuetega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi – Norra vahelise lepingu ühiskomitees seoses sellise otsuse kavandatava vastuvõtmisega, millega kehtestatakse üldnõuded elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele.

2.Ettepaneku taust

2.1.Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline leping

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu 1 (edaspidi „leping“) eesmärk on edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise abil lepinguosaliste vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut. Leping jõustus 1. juulil 1973.

2.2.Ühiskomitee

Lepingu artikli 29 kohaselt moodustatud ühiskomitee võib anda soovitusi ja võtta vastu otsuseid. Ühiskomitee teeb oma otsused ja esitab oma soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

2.3.Ühiskomitee kavandatav akt

Ühiskomiteel tuleb järgmisel koosolekul või kirjavahetuse teel võtta vastu otsus, millega kehtestatakse üldnõuded elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele (edaspidi „kavandatav akt“).

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Brüsselis 5. veebruaril 2020 toimunud esimesel üleminekuaja päritolureeglitega seotud tehnilisel kohtumisel leppis enamik Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) 2 osalisi kokku, et rakendavad konventsiooni läbivaadatud reegleid 3 (edaspidi „üleminekuaja päritolureeglid“) paralleelselt konventsiooni reeglitega üleminekuajal kahepoolselt kuni konventsiooni läbivaadatud reeglite vastuvõtmiseni.

1. septembril 2021 jõustus konventsiooniosaliste vahel päritolureeglite kahepoolsete protokollide võrgustik, mis muudab üleminekuaja reeglid kohaldatavaks, sealhulgas ELi ja Norra jaoks.

Üleminekuaja päritolureeglite eesmärk on leevendada reegleid ja muuta kauba sooduspäritolustaatuse määramine hõlpsamaks ning näha ette võimalus kasutada elektrooniliselt väljastatud ja/või elektrooniliselt esitatud päritolutõendeid.

Kuna EL ja Norra leppisid kokku, et kohaldavad elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 sätteid, tuleb kindlaks määrata üldnõuete raamistik.

Konventsiooniosalised võtsid 7. detsembril 2023 toimunud konventsiooni ühiskomitee koosolekul ühehäälselt vastu ühiskomitee soovituse elektrooniliste sertifikaatide kasutamise kohta kehtiva konventsiooni alusel. Soovituses on esitatud loetelu tingimustest, mis peavad olema täidetud, et importiv konventsiooniosaline saaks aktsepteerida liikumissertifikaadi EUR.1 vormis päritolutõendeid.

Need tingimused on identsed käesolevas ettepanekus esitatud tingimustega, mille alusel kehtestatakse üldnõuded elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele.

Selleks, et tagada Euroopa Liidus elektrooniliselt väljastatavate liikumissertifikaatide vormis päritolutõendeid käsitlevate sätete ühetaoline kohaldamine, kavatseb komisjon luua elektroonilise süsteemi elektrooniliselt väljastatavate liikumissertifikaatide taotluste esitamiseks, sertifikaatide väljaandmiseks ning teabe säilitamiseks ja teabevahetuseks liikmesriikide tolliasutuste vahel ja konventsiooniosalistega. Elektrooniline päritolutõendite süsteem (ELi e-PoC süsteem) tuleks luua kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 ja selle rakendussätetega. Ühiskomitees võetava ELi seisukoha kehtestab nõukogu.

Kavandatav raamistik on tehnilist laadi ja seotud praegu lepinguosaliste vahel kohaldatavate üleminekuaja päritolureeglitega ega mõjuta päritolureegleid käsitleva protokolli sisu. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaselt võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ühiskomitee on lepinguga, nimelt Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepinguga loodud organ.

Akt, mille ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt.

Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning ühte neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, mis on nõutav tulenevalt peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Mõju eelarvele

Elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele kehtestatud üldnõuetel ei ole märgatavat mõju ELi eelarvele, kuna nende kohaldamisala hõlmab peamiselt kaubanduse lihtsustamist ja kaasaegsete tavade konsolideerimist tolliasutustes. Üldnõuetega nähakse ette hõlbustamine valdkondades, mis jäävad ametiasutuste pädevusse, ilma et see mõjutaks nende reeglite sisu, mille alusel kaubad saavad sooduspäritolustaatuse. Elektrooniliselt väljastatud päritolutõendite kasutamine parandab tollikontrolli tõhusust ja vähendab pettuseohtu, luues turvalise keskkonna päritolutõendite väljastamiseks ja kontrollimiseks.

6.Kavandatava akti avaldamine

Kuna ühiskomitee aktiga täiendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3, on asjakohane see pärast vastuvõtmist avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

2024/0190 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepinguga asutatud ühiskomitees seoses selle lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 kohaselt elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele kehtestatud üldnõuetega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (edaspidi „leping“) nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1691/73 5 ja see jõustus 1. juulil 1973.

(2)Lepingu artikli 29 kohaselt võib lepingu artikli 29 sätete alusel moodustatud ühiskomitee võtta vastu otsuseid.

(3)Ühiskomiteel tuleb oma järgmisel koosolekul võtta vastu otsus, millega kehtestatakse üldnõuded elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna ühiskomitee otsus on liidule siduv.

(5)Brüsselis 5. veebruaril 2020 toimunud esimesel üleminekuaja päritolureeglitega seotud tehnilisel kohtumisel leppis enamik Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) 6 osalisi kokku, et rakendavad konventsiooni läbivaadatud reegleid 7 (edaspidi „üleminekuaja päritolureeglid“) paralleelselt konventsiooni reeglitega üleminekuajal kahepoolselt kuni konventsiooni läbivaadatud reeglite vastuvõtmiseni.

(6)Üleminekuaja päritolureeglite kohaldamine tagab, et kaubavood ja tollitavad kohandatakse 1. jaanuariks 2025, kui jõustuvad konventsiooni muudetud sätted, millel üleminekuaja päritolureeglid põhinevad.

(7)Alates 1. septembrist 2021 jõustus mitme konventsiooniosalise vahel päritolureeglite kahepoolsete protokollide võrgustik, 8 mis muudab üleminekuaja päritolureeglid kohaldatavaks 9 kuni konventsiooni muudatuse jõustumiseni.

(8)Üleminekuaja päritolureeglite kaks peamist eesmärki 10 on leevendada reegleid ja muuta kauba sooduspäritolustaatuse määramine lihtsamaks ning näha ette võimalus kasutada elektrooniliselt väljastatud või elektrooniliselt esitatud päritolutõendeid.

(9)Liit ja Norra leppisid kokku, et kohaldavad elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 sätteid. Seetõttu tuleks kindlaks määrata üldnõuete raamistik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)     EÜT L 171, 27.6. 1973 , lk 2.

(2)    ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(3)    ELT L 339, 30.12.2019, lk 1.

(4)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(5)    Nõukogu 25. juuni 1973. aasta määrus, millega sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Vabariigi vaheline leping ning võetakse vastu selle rakendussätted (EÜT L 171, 27.6.1973, lk 1).

(6)    ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(7)    ELT L 339, 30.12.2019, lk 1.

(8)    EL, Island, Šveits (sealhulgas Liechtenstein), Norra, Fääri saared, Iisrael, Jordaania, Palestiina (sellist nimekasutust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses võetud liikmesriikide individuaalseid seisukohti), Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Põhja-Makedoonia, Serbia, Montenegro, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.

(9)    ELT C, C/2024/1637, 20.2.2024.    

(10)    ELT L 395, 9.11.2021, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.7.2024

COM(2024) 329 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepinguga asutatud ühiskomitees seoses selle lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 kohaselt elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele kehtestatud üldnõuetega

LISA

[Eelnõu] ELi-NORRA ÜHISKOMITEE

XX XX 2024. aasta

OTSUS nr ..., millega kehtestatakse üldnõuded Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 kohaselt elektrooniliselt väljastatavatele päritolutõenditele

ELi-NORRA ÜHISKOMITEE,

Võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut 1  (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 pandeemia kiirendas päritolureeglite valdkonnas vajadust paberivaba tollikeskkonna järele ning valdav enamik Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni 2 (edaspidi „konventsioon“) osalistest otsustas aktsepteerida liikumissertifikaatide elektroonilisi koopiaid.

(2)Reegleid kohaldavad konventsiooniosalised töötasid välja elektroonilised süsteemid või kohandasid olemasolevaid süsteeme, et viia digiteerimise vajadus kooskõlla üleminekuaja päritolureeglites 3 (lepingu protokolli nr 3 A liide) kirjeldatud liikumissertifikaatide vormi nõuetega.

(3)EL ja Norra Kuningriik (edaspidi „lepinguosalised“) tunnistavad, et elektrooniliste tollisüsteemide arengut arvesse võttes tuleks liikumissertifikaatide vormis päritolutõendeid ajakohastada, pidades silmas nende väljaandmist, esitamist ja kontrollimist.

(4)Alates 1. septembrist 2021 jõustus konventsiooniosaliste vahel päritolureeglite kahepoolsete protokollide võrgustik, 4 mis muudab üleminekuaja päritolureeglid kohaldatavaks.

(5)Lepinguosalised kinnitavad oma tahet jätkata COVID-19 pandeemia ajal erakorraliste meetmete raames kasutusele võetud häid tavasid, tunnistavad elektrooniliste vahendite kasutuselevõtu tähtsust ning teevad koostööd elektroonilistel päritolutõenditel ja elektroonilisel halduskoostööl põhineva ühise süsteemi loomiseks Euroopa – Vahemere piirkonnas 5 .

(6)Lepinguosalised leiavad, et üleminek elektroonilistele päritolutõenditele ja üleminekuaja päritolureeglite kohase halduskoostöö digiteerimine on esimene samm päritolutõendite täielikuks digitaliseerimiseks Euroopa – Vahemere piirkonnas, pidades eelkõige silmas konventsiooni muudatuse peatset jõustumist 6 .

(7)Lepinguosalised leppisid kokku, et kohaldavad elektrooniliselt välja antud päritolutõenditega seoses lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõike 4 sätteid; seega kohaldatakse päritolustaatusega toodete suhtes neid sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepinguosalised lepivad lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 17 lõikega 4 seoses kokku, et artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud päritolutõendeid võib välja anda elektrooniliselt.

Artikkel 2

Lepinguosalised aktsepteerivad importimisel elektrooniliselt väljastatud liikumissertifikaate, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a. elektrooniliselt väljastatud liikumissertifikaatide vorm on sarnane A liite IV lisas osutatud näidisega;

b. eksportiva lepinguosalise toll näeb ette turvalise veebipõhise süsteemi elektrooniliselt väljastatud liikumissertifikaatide ehtsuse kontrollimiseks;

c. elektrooniliselt väljastatud liikumissertifikaadil on kordumatu seerianumber ja võimaluse korral turvaelemendid, mille abil saab sertifikaati identifitseerida;

d. kuupäev, millest alates lepinguosaline alustab elektrooniliste liikumissertifikaatide väljaandmist, tuuakse välja Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) avaldatavas teates ja vastavalt lepinguosalise enda kehtestatud korrale. Elektrooniliselt välja antud liikumissertifikaate võib aktsepteerida sellises teates märgitud kuupäevast alates.

Artikkel 3

Lepinguosaline võib otsustada elektrooniliselt välja antud liikumissertifikaatide aktsepteerimise peatada, kui artiklis 2 loetletud tingimused ei ole täidetud, ning teatab teisele lepinguosalisele sellest ette. Artikli 2 punktis d osutatud teates märgitakse peatamise alguskuupäev.

Artikkel 4

Lepingu protokolli nr 3 A liite artiklite 34 ja 35 kohase halduskoostöö tegemiseks võivad lepinguosalised üksteisele abi osutada, kasutades selleks elektroonilisi vahendeid.

Artikkel 5

Teated käesoleva otsuse kohaldamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ja Norra ametlikus väljaandes vastavalt Norra kehtestatud korrale.

Artikkel 6

Artikleid 1–5 kohaldatakse kuni kuupäevani, mil jõustub lepinguosaliste kokkulepe kasutada teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega välja töötatud päritolutõendite puhul Euroopa – Vahemere piirkonna digitaalset keskkonda, mis võimaldab päritolutõendeid elektrooniliselt välja anda ja/või esitada.

Artikkel 7

Kuna üleminekuaja päritolureeglid kaotavad kehtivuse konventsiooni muudatuse jõustumise kuupäeval, jätkavad lepinguosalised käesoleva otsuse artiklite 1–6 kohaldamist konventsiooni raames kuni kuupäevani, mil jõustub konventsiooni ühiskomitee otsus, millega kehtestatakse elektrooniliselt välja antud ja/või esitatud päritolutõendite üldnõuded.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

[Koht, kuupäev]

   Ühiskomitee nimel

   esimees

(1)    Nõukogu 25. juuni 1973. aasta määrus, millega sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline leping ning võetakse vastu selle rakendussätted (EÜT L 171, 27.6.1973, lk 1).

(2)    ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(3)    ELT L 395, 9.11.2021, lk 1.

(4)    ELT C, C/2024/1673, 20.2.2024.    

(5)    EL, Island, Šveits (sealhulgas Liechtenstein), Norra, Fääri saared, Iisrael, Jordaania, Palestiina (sellist nimekasutust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses võetud liikmesriikide individuaalseid seisukohti), Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Põhja-Makedoonia, Serbia, Montenegro, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.

(6)    ELT L 390/2024, 19.2.2024.