EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2024

COM(2024) 236 final

2024/0133(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Uue protokolli eesmärk on anda liidu laevadele kalapüügivõimalused Cabo Verde vetes asuvates püügipiirkondades kooskõlas teaduslike nõuannete ja ICCATi soovitustega. Lisaks võimaldab kalandusalase partnerluslepingu rakendamine liidul ning Cabo Verdel teha mõlema lepinguosalise huvides tihedamat koostööd, et edendada kalavarude säästvat kasutamist Cabo Verde vetes ja toetada Cabo Verde kalandussektorit.

Uue protokolliga on liidu laevadel lubatud püüda Cabo Verde vetes tuuniliike ja nähtud ette kalapüügivõimalused:

– 24 tuunipüügiseinerile,

– 22 triivõngelaevale,

– 10 ritvõngelaevale

ning abilaevadele vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni asjakohastele resolutsioonidele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v ja lõige 7, mis käsitlevad lepingute sõlmimist liidu ja kolmandate riikide vahel ning võimalust volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, mis on vastu võetud lihtsustatud korras või mille on teinud lepingus sätestatud organ.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvates küsimustes. Seega on ainult komisjonil pädevus teavitada Cabo Verdet ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimisest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d kohaselt Euroopa Liidu ainupädevusse. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Läbirääkimiste tulemusel koostatud protokoll sisaldab klauslit Samoa lepingu 5 artiklites 8 ja 9 sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

Rahaline toetus kogu protokolli kehtivusajaks on 3 900 000 eurot (s.o 780 000 eurot aastas) järgmiste summade alusel:

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2024/0133 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi heakskiitu (…) 7

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt nõukogu […] otsusele [XXX] 8 allkirjastati […] Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2024–2029) (edaspidi „protokoll“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Protokolli eesmärk on anda liidu laevadele võimalus Cabo Verde püügipiirkonnas kala püüda ning võimaldada liidul ja Cabo Verdel teha tihedat koostööd, et veelgi edendada säästva kalanduspoliitika arengut ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Cabo Verde püügipiirkonnas. See koostöö aitab samuti luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

(3)Käesolev protokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(4)Selleks et protokoll jõustuks, peaks komisjon liidu esindajana võtma nõukogu otsuse suhtes järelmeetmeid ning teatama Cabo Verdele liidu nõusolekust end protokolliga siduda.

(6)Lepingu artikliga 9 moodustatakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu rakendamise järelevalve eest. Kõnealusel komiteel on õigus protokolli teatavad muudatused heaks kiita. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need sisulistel ja menetlustingimustel lihtsustatud korras liidu nimel heaks kiita.

(7)Liidu seisukoha protokolli kavandatud muudatuste kohta peaks kehtestama nõukogu. Esitatud muudatusettepanekud tuleks heaks kiita, välja arvatud juhul, kui selle vastu on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 vastav liikmesriikide blokeeriv vähemus.

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 9 artikliga 42 kooskõlas konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [palun lisada kuupäev],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2024–2029) (edaspidi „protokoll“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele 1. lisana.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse 2. lisas esitatud sätete ja tingimuste kohaselt, on Euroopa Komisjon volitatud liidu nimel heaks kiitma protokollimuudatused, mis on vastu võetud partnerluslepingu artikliga 9 asutatud ühiskomitees.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond / Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

X uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus / põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja mis lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X    Kehtib alates 20.5.2024 kuni 19.5.2029 (eeldusel et leping sõlmitakse enne 20. maid 2024).

–X    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2024–2028 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2024–2029.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist.

–    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.
Hinnanguline mõju tuludele 

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Vt 15485/23 + ADD 1, heaks kiidetud COREPERi poolt, 1. osa, 15.12.2023; https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16673-2023-INIT/et/pdf

(2)    ELT L 28, 31.1.2023, lk 1–219. Vt 3. jagu ja lisa ID.

(3)    Seda ajutist erandit on alates 2008. aastast korrapäraselt uuendatud, alates 2017. aastast on sellesse kaasatud tuunikalakonservid, tuuni filee ja seljafilee, oodates kui kujuneb välja riiklik laevastik ja allkirjastatakse piirkondlik majanduspartnerlusleping Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) liikmesriikidega, kuhu Cabo Verde kuulub.

(4)    Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, Defaux, V., Cappell, R., Évaluation rétrospective et prospective du Protocole de mise en œuvre de l’accord de partenariat dans le domaine de la pêche entre l’Union européenne et la République de Cabo Verde – Rapport final (Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli tagasiulatuv ja tulevikku suunatud hindamine – lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, https://data.europa.eu/doi/10.2771/814998  

(5)    Partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahel (ELT L, 2023/2861, 28.12.2023) https://data.europa.eu/eli/reg/2023/02862/oj

(6)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 20 (ELT L 433I, 22.12.2020).

(7)    lisada viide.

(8)    ELT L […], […], lk […].

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(10)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(11)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/FR/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(12)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(13)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(14)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(15)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(16)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(17)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(18)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(19)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(20)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(21)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(22)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(23)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(24)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(25)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(26)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2024

COM(2024) 236 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

1. LISA

 Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise PROTOKOLL (2024–2029)

Artikkel 1
Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu (edaspidi „leping“) artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

(a)Euroopa Liit, varem Euroopa Ühendus, edaspidi „liit“;

(b)Cabo Verde Vabariik; edaspidi „Cabo Verde“;

edaspidi koos „lepinguosalised“:

(c)„Cabo Verde püügipiirkond“ – Cabo Verde veed, millele liidu laevadel on juurdepääs, et seal tegutseda;

(d)„saak“ – merevees elavad liigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

(e)„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

(f)„delegatsioon“ – Euroopa Liidu delegatsioon Cabo Verdes;

(g)„püügiluba“ – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastavalt lisas sätestatud tingimustele; vastab mõistele „kalapüügiluba“ ELi õiguses;

(h)„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

(i)„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(j)„kalur“ – isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid teostav kaldapersonal ning kalandusvaatlejad. Lepingus määratletud AKV riikide meremehi käsitatakse kaluritena käesoleva määratluse tähenduses;

(k)„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

(l)„protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

(m)„erakorralised asjaolud“ – asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad püügitegevust Cabo Verde vetes;

(n)„kalapüügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või laevade arvuna;

(o)„abilaev“ – liidu laev (v.a laeva pardal veetav veesõiduk), millel puudub varustus kala püüdmiseks ja mida ei kasutata ümberlaadimiseks ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;

(p)„kalandustooted“ – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid;

(q)„vesiviljelustooted“ – vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil või neist valmistatud tooted;

(r)„kalandussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustustegevusi.

Artikkel 2
Põhimõtted

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Cabo Verde püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. Cabo Verde kohustub kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigile oma püügipiirkonnas tegutsevatele tööstuslikele tuunipüügilaevastikele, et aidata kaasa kalavarude heale majandamisele.

2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelist kalandussektori partnerluslepingut 1 (edaspidi „leping“) kohaldatakse kooskõlas ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu 2 (edaspidi „Samoa leping“) artiklitega 8 ja 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.

3.Kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kalurite suhtes kohaldavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188. See hõlmab ühinemisvabaduse austamist ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamist, tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimise kaotamist, samuti ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.

4.Lepinguosalised kohustuvad edendama kalurite suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist. Samuti kohustuvad nad edendama kalurite erialast väljaõpet, eelkõige IMO kalalaevade töötajate väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (STCW-F) ette nähtud koolitust.

5.Lepinguosalised kohustuvad avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel püügipiirkonda siseneda, neist lepingutest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige väljastatud püügilubade arvu ja püütud saagi kohta, ilma et see puudutaks artiklit 14.

6.Lepingu artikli 6 kohaselt tegelevad liidu kalalaevad Cabo Verde püügipiirkonnas kalapüügiga üksnes juhul, kui neil on kalalaevatunnistus, mille Cabo Verde on neile käesoleva protokolli kohaselt välja andnud.

7.Cabo Verde ametiasutused tagavad, et Cabo Verde kaluritel on nimetatud protokollis sätestatud piiridest välja jäävates kalastusvööndites ainuõigused.

Artikkel 3
Kohaldamisperiood

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie (5) aasta jooksul alates artiklile 17 vastava ajutise kohaldamise esimesest päevast, juhul kui ei teatata artikli 16 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 4
Kalapüügivõimalused

1.Cabo Verde annab liidu laevadele välja püügilube vastavalt lepingu artiklile 6 järgmistes piirides:

(a) tuunikülmutusseinerid: 24 laeva;

(b) ritvõngedega tuunipüügilaevad: 10 laeva;

(c) triivõngelaevad: 22 laeva.

Need kalapüügivõimalused hõlmavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud pika rändega liikide püüki käesoleva protokolli 2. liites sätestatud piirides, välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste konventsioonide raames kaitstud või keelustatud liigid.

2.Vastavalt ICCATi soovitustele kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd merelindude, merikilpkonnade, haide ja mereimetajate juhupüügi vähendamiseks. Sel eesmärgil kohaldavad liidu laevad teaduslikult tõendatud tehnilisi meetmeid, mille abil parandada püügivahendite selektiivsust ja vähendada sihtgruppi mittekuuluvate liikide juhupüüki.

3.Liidu ritvõngelaevadele antakse luba elussöödaga püügiks kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustele.

4.Lõiget 1 kohaldatakse artiklite 7 ja 9 tingimustel.

Artikkel 5
Rahaline toetus

1.Lepingu artiklis 7 osutatud rahalise toetuse kogusumma artiklis 3 nimetatud ajavahemikul on 3 900 000 eurot. Peale selle maksavad laevaomanikud lisas sätestatud rahalist toetust.

2.Nimetatud rahaline kogutoetus hõlmab järgmist:

(a)350 000 euro suurune aastane toetus, mis vastab võrdlustonnaažile 7 000 tonni aastas juurdepääsuks Cabo Verde vetele ja kalavarudele;

(b)430000 euro suurune aastane eritoetus Cabo Verde kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust makstakse igal aastal vastavalt protokollile ja selle sätetele, kui rahalise toetuse summa suurus muutub käesoleva protokolli artiklite 7, 9, 12 ja 16 ning lepingu artiklite 7, 12 ja 13 kohaldamise tõttu.

4.Kui liidu laevade kogupüük Cabo Verde püügipiirkonnas ületab lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaaži, suurendatakse kõnealuses sättes osutatud rahalist toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 50 euro võrra. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi aga olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

5.Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 90. päeval pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt käesoleva protokolli aastapäeva saabumisel.

6.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Cabo Verde ametiasutuste pädevusse.

7.Lõike 2 punktides a ja b sätestatud rahaline toetus kantakse Cabo Verde riigikassa kontodele. Rahaline toetus kantakse riigieelarvesse. Cabo Verde ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Komisjonile oma arvelduskontode andmed.

Artikkel 6
Valdkondlik toetus

1.Käesoleva protokolli kohane valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse ja sinise majanduse riikliku strateegia rakendamisele. Selle eesmärk on edendada kalavarude säästlikku majandamist ja sektori arengut, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

(a)kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamine;

(b)kalavarusid käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste suurendamine;

(c)kalandustoodetele suunatud tervisekontrolli suutlikkuse suurendamine;

(d)rannikukogukondade toetamine (kalapüük, koolitus, tööhõive, kalurite ohutus ja majandusareng), pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele suunatud meetmetele;

(e)rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

(f)kestliku vesiviljeluse arendamise toetamine;

(g)sinise majanduse toetamine.

2.Hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist lepivad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakendustingimustes, eelkõige järgmises:

(a)ühe- ja mitmeaastased suunised käesoleva protokolli artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

(b)ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale Cabo Verde vetes jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Cabo Verde riikliku kalanduspoliitikaga või muude poliitiliste suundade prioriteetidega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

(c)kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud valdkondliku toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse igal aastal vastavalt saavutatud edusammudele.

4.Protokolli kohaldamise esimesel aastal makstakse rahalist toetust ühiskomitee poolt heaks kiidetud mitmeaastase kava alusel. Liit võib seda rahalist toetust maksta alles pärast seda, kui Cabo Verde on täitnud eelmisest protokollist (2019–2024) 3 tulenevad valdkondliku toetuse kohustused ja pärast seda, kui liit on teinud eelmise protokolli kohased valdkondliku toetuse maksed.

5.Protokolli kohaldamise järgnevatel aastatel makstakse rahalist toetust valdkondliku programmi rakendamisel saadud tulemuste alusel vastavalt lõike 2 punktis b osutatud kriteeriumidele ja menetlustele ning teostatud projektide nähtavusele suunatud meetmetele. Rahalise toetuse maksmine peab toimuma hiljemalt 45 päeva jooksult pärast ühiskomitee otsust saavutatud tulemuste kohta.

6.Võttes arvesse viivitusi protokolli 2019–2024 kohase valdkondliku toetuse rakendamisel, eelkõige COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi, tuleks 2019.–2024. aasta protokolli artikli 5 lõikes 7 sätestatud ajavahemikku pikendada veel kuue kuu võrra. Siiski ei tohi protokolli 2019–2024 artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse maksmine kesta kauem kui kaksteist kuud pärast kõnealuse protokolli 4 kehtivuse lõppemist.

7.Iga-aastase või mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepaneku peab heaks kiitma ühiskomitee, vajaduse korral kirjavahetuse teel.

8.Cabo Verde esitab ühiskomiteele igal aastal valdkondliku toetuse abil rakendatud projektide eduaruande. Tulemusi hindab ja eduaruannet arutab ühiskomitee.

9.Valdkondlikku toetust makstakse osamaksetena vastavalt programmitöö käigus kindlaks määratud vajadustele ja saavutatud tulemustele.

10.Liit võib käesoleva protokolli artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomitee tehtud hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule.

11.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet, kui see on rakendamise tulemustega põhjendatud. Siiski ei tohi käesoleva protokolli artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse maksmine kesta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

12.Lepinguosalised tagavad, et valdkondlikust toetusest rahastatavad meetmed on nähtavad. Cabo Verde esitab ühiskomiteele iga-aastase aruande kõnealuste nähtavusele suunatud meetmete kohta.

13.Lõikes 8 osutatud aruannete esitamine ning lõikes 12 osutatud nähtavusele suunatud meetmed on vältimatu tingimus lõikes 5 osutatud eritoetuse järgmiste osamaksete ülekandmiseks liidu poolt.

14.Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse suhtes kohaldatakse Cabo Verde riigi rahanduse juhtimise eeskirju ja menetlusi. Selles võetakse arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, eelkõige säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid, pidades eriti kinni läbipaistvuse, proportsionaalsuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtetest.

15.Valdkondlikust toetusest rahastatavaid toiminguid ja projekte võivad auditeerida Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja talitused ning uurida Euroopa Pettustevastane Amet.

Artikkel 7
Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks

1.Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul püüavad liit ja Cabo Verde ametiasutused jälgida kõigi käesoleva protokolliga hõlmatud liikide puhul püügi, püügikoormuse ja kalavarude seisundi arengut Cabo Verde püügipiirkonnas. Lepinguosalised lepivad eelkõige kokku tõhustada selliste andmete kogumist ja analüüsi, mis võimaldavad arendada riiklikku haide säilitamise ja haldamise tegevuskava.

2.Lepinguosalised järgivad ICCATi soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalavarude säästva majandamise valdkonnas.

3.Vastavalt lepingu artiklile 4 võivad lepinguosalised ICCATi soovituste ja resolutsioonide ning parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kokku kutsuda ühise teaduskohtumise, et uurida liidu laevade püütavate peamiste liikide, eelkõige pelaagiliste haide olukorda. Teaduskohtumise tulemused esitatakse ühiskomiteele. Ühiskomitee võtab vajaduse korral täiendavaid meetmeid, et tagada liidu laevade püütavate kalavarude säästev majandamine.

4.Kuna liidu laevad püüavad tuunipüügiga kaasneva liigina ka pelaagilisi haisid, ning arvestades, et ICCATi teaduslikust seisukohast tulenevalt on tegemist tundlike liikidega, on kõnealuste liikide püük õngejadalaevadega käesoleva protokolli raames erilise tähelepanu all. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püütavate liikidega seotud teaduslike andmete kättesaadavust ja nendega arvestamist.

5.Sel eesmärgid töötavad lepinguosalised välja kõnealuse püügi eriti täpse järelevalve mehhanismi, millega tagada kõnealuse kalavaru säästev kasutamine. Järelevalvemehhanismi aluseks on haipüügiga seotud andmete vahetamine kord kvartalis. Kui aastane väljapüük on suurem kui 20 % artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaažist, hakatakse kohaldama suurendatud järelevalvet, st andmete vahetamist kord kuus, ja lepinguosaliste vahelist koostööd. Kui aastane väljapüük on suurem kui 30 % eespool osutatud võrdlustonnaažist, võtab ühiskomitee vajaduse korral täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

6.Ühiskomitee võib otsustada eespool nimetatud järelevalvemehhanismi kohandada vastavalt ühise teaduskohtumise tulemustele.

Artikkel 8
Koostöö kalapüügi kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

1.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses säästva kalapüügi juurutamiseks.

2.Ühiskomitees peetud konsultatsioonide käigus võivad lepinguosalised leppida kokku, et teevad koostööd ja viivad läbi liidu laevade riskipõhiseid ühisinspekteerimise programme, et tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate käesoleva lepingu rakendamise protokolli sätete ning nendega seotud parandusmeetmete kohaldamist.

Artikkel 9
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.Ühiskomitee võib artiklis 4 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata ja neid vastastikusel kokkuleppel kohandada, kui ICCATi soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune kohandamine aitab tagada käesoleva protokolliga ette nähtud kalavarude jätkusuutlikku majandamist. Sellisel juhul kohandatakse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused käesolevas protokollis ja selle lisas. Vajaduse korral tagastab Cabo Verde enammakstud summad.

2.Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid kalapüügitingimuste kohta ning käesoleva protokolli ja selle lisadega ette nähtud valdkondliku toetuse kohaldamise reegleid.

Artikkel 10
Ettevõtjate koostöö edendamine

1.Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada lossimisvõimalusi Cabo Verde sadamates.

2.Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtjate sidemete edendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

Artikkel 11
Koostöö sinise majanduse valdkonnas

1.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd sinise majanduse edendamiseks, eelkõige vesiviljeluse, merealade ruumilise planeerimise, energeetika, mere biotehnoloogia ja mereökosüsteemide kaitse valdkonnas.

2.Lepinguosalised kohustuvad edendama investeeringuid kalandusse ja meremajandusse kooskõlas Cabo Verde ja liidu vahelise eripartnerluse eesmärkidega.

3.Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada liidu eraettevõtjate teadlikkust kaubandus- ja tööstusvõimalustest Cabo Verde kalandussektoris ja meremajanduses.

4.Lepinguosalised teevad koostööd, et töötada välja ühismeetmed, vahetada teavet ja parimaid tavasid. Selleks lepivad nad kokku kontaktpunktides ja teabevahetuse korras.

Artikkel 12
Käesoleva protokolli rakendamise peatamine

1.Käesoleva protokolli rakendamise, sealhulgas rahalise toetuse maksmise võib peatada ühe lepinguosalise algatusel, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

(a)vääramatu jõud või ettenägematud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Cabo Verde püügipiirkonnas;

(b)ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

(c)Samoa lepingu artikliga 101 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Samoa lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste oluliste osade ja põhiosa rikkumisega;

(d)liidu makse tegemata jätmine muudel kui käesoleva protokolli artiklites 5, 7, 9, 12 ja 16 sätestatud põhjustel;

(e)lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes;

2.Kui käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatud põhjustel, peab asjaomane lepinguosaline esitama kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse käesoleva protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui sellisele lahendusele jõutakse, jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist.

4.Kui on tegemist protokolli kohaldamise peatamisega, vähendatakse käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Vajaduse korral tagastab Cabo Verde enammakstud summad.

Artikkel 13
Elektrooniline teabevahetus

1.Cabo Verde ja liit tagavad, et on olemas süsteemid kogu käesoleva protokolli rakendamisega seotud liidu laevade tegevust käsitleva teabe ja dokumentide järelevalveks ja elektrooniliseks vahetamiseks, nagu on sätestatud lisas.

2.Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.Kui süsteem ei toimi, teavitavad Cabo Verde ja liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid edastatakse seejärel automaatselt alternatiivse teabevahetusviisi kaudu.

4.Liit tagab, et liidu laevad edastavad Cabo Verdele korrapäraselt:

–laeva asukoha andmed Cabo Verde majandusvööndis,

–teave laevade igapäevase püügi kohta Cabo Verde majandusvööndis,

– teated laeva sisenemise kohta Cabo Verde majandusvööndisse,

–teated laevade lahkumise kohta Cabo Verde majandusvööndist,

–ümberlaadimise eelteated ja liidu laevalt ümber laadimise deklaratsioonid Cabo Verde majandusvööndis,

–sadamasse naasmise eelteated ja laevade lossimisdeklaratsioonid Cabo Verde sadamas.

Andmete edastamise kord, sealhulgas talitluspidevuse sätted, on esitatud lisas.

Artikkel 14
Andmekaitse

1.Cabo Verde ja liit tagavad, et pädev asutus kasutab säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende kalapüügiga seotud tundlikke ja isikuandmeid, mis on saadud säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva kalapüügi kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3.Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 6. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5.Lepingu alusel vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja 6. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

Artikkel 15
Riigisiseste õigusaktide kohaldamine

1.Käesoleva protokolli raames Cabo Verde vetes kala püüdvad liidu laevad järgivad Cabo Verdes kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Cabo Verde kalavarude haldamise kava, välja arvatud juhul, kui lepinguga või käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2.Cabo Verde ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 16
Lõpetamine

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli lõpetada ootamatutel asjaoludel, näiteks asjaomaste varude vähenemise või liidule antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise tõttu või suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.

2.Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

3.Lõikes 2 osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

4.Käesoleva protokolli artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Vajaduse korral tagastab Cabo Verde enammakstud summad.

Artikkel 17
Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 20. maist 2024, tingimusel et pooled sellele alla kirjutavad, või alates allakirjutamise kuupäevast, kui see on allkirjastatud pärast 20. maid 2024.

Artikkel 18
Jõustumine

1.Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.Liidu puhul saadetakse lõikes 1 osutatud teade Euroopa Liidu ametiasutustele.

Artikkel 19
Autentsed tekstid

Protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI CABO VERDE PÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, peetakse käesolevas lisas liidule või Cabo Verdele viidates silmas järgmisi pädevaid ametiasutusi:

a)    liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajadusel liidu Cabo Verdes asuva liidu delegatsiooni vahendusel;

b)    Cabo Verde puhul: kalandusministeerium.

2. Püügipiirkond

Cabo Verde püügipiirkonna koordinaadid on sätestatud 1. liites. Liidu laevad võivad kala püüda väljaspool 2. liites iga kategooria jaoks sätestatud piire ning Cabo Verde kalurid säilitavad püügi ainuõiguse kehtestatud piiride raames.

Käitajale püügiloa väljastamisel teatab Cabo Verde talle navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad. Sellest teavitatakse ka liitu.

3. Kohaliku agendi määramine

Iga Cabo Verde sadamas lossida või ümberlaadida soovivat liidu laeva võib esindada Cabo Verdes asuv agent.

4. Pangakonto

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab Cabo Verde liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele kantakse lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad käitaja kanda.

II PEATÜKK

PÜÜGILUBA

1. jaotis

Kohaldatavad menetlused

1. Püügiloa saamise tingimus – nõuetele vastavad laevad

Lepingu artiklis 6 osutatud püügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse. Püügilube menetletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2403, 5 milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist. Kõik käitaja, kapteni või laevaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames Cabo Verdes toimuvast kalapüügist, peavad olema enne püügiloa väljastamist täidetud.

2. Püügiloa taotlemine (süsteem LICENCE)

2.1. Liit esitab Cabo Verde pädevatele ametiasutusele püügiloa taotluse liidu iga laeva kohta lepingu alusel vähemalt 15 tööpäeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva.

2.2. Püügilubade taotlused võib elektrooniliselt edastada ja väljastada Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise püügilubade haldamise süsteemi LICENCE abil. Euroopa Komisjoni talitused teevad Cabo Verde ametiasutustega koostööd, et hõlbustada süsteemi LICENCE järkjärgulist kasutamist. Cabo Verde teavitab Euroopa Komisjoni niipea, kui süsteemi LICENCE on võimalik kasutada.

2.3. Kuni süsteem LICENCE on Cabo Verdes täielikult toimiv ja kasutatav, edastatakse püügiload e-posti teel.

2.4. Püügiloa taotlus peab sisaldama 4. liites loetletud teavet ja järgmisi dokumente:

a) tõend asjaomase aastase loa kehtivusaja eest ettemakse tasumise ja vaatlejaga seotud kulude kohta 6 . Ettemakset ei tagastata, välja arvatud juhul, kui taotlus tühistatakse enne loa väljastamist; sellisel juhul võib makstud ettemakset käsitada kui käitaja krediiti järgmise taotluse eest või see ettevõtjale tagasi maksta;

b) hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on selgelt näha laeva nimi ja pardatähis;

c) laeva registreerimistunnistuse koopia.

Kui püügiluba uuendatakse käesoleva protokolli alusel, peab pikendamistaotlus sisaldama üksnes 4. liites sätestatud teavet ning tõendit vaatlejatasu ja -lõivu tasumise kohta.

3. Püügiloa väljastamine

Cabo Verde ametiasutused annavad käitajale või tema agendile välja püügilubade originaalid 15 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest.

Pärast püügiloa väljastamist laadivad Cabo Verde ametiasutused allkirjastatud originaali elektroonilise koopia viivitamata süsteemi LICENCE, kui see on täielikult toimiv, ning saadavad selle viivitamata liidu ametiasutustele e-posti teel.

Püügiloaga liidu laev hoiab pardal püügiloa originaaleksemplari. Püügiloa elektroonilist versiooni võib siiski kasutada maksimaalselt 60 kalendripäeva pärast kalapüügiloa väljastamise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

4. Süsteemi LICENCE tõrked

4.1. Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ja Cabo Verde vahelisse süsteemi LICENCE tekivad raskused, vahetatakse püügilubasid elektrooniliselt e-posti teel, kuni süsteem on jälle töökorras.

4.2. Kui süsteem on taastatud, ajakohastab kumbki lepinguosaline teavet süsteemis LICENCE.

5. Püügiloaga laevade nimekiri

Pärast püügiloa väljastamist koostab Cabo Verde viivitamata iga laevakategooria kohta selliste laevade lõpliku nimekirja, kellel on lubatud Cabo Verde piirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule. Laevad võivad alustada püügitegevust niipea, kui nad on kõnealusesse nimekirja kantud.

6. Püügiloa kehtivusaeg

Püügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

Aastase kehtivusajana mõistetakse

a)    käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)    seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)    käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemise kuupäevani.

7. Püügiloa hoidmine laeva pardal

Püügiloa originaali või selle koopiat hoitakse pardal lõikes 3 osutatud maksimaalse kasutusaja jooksul.

8. Püügiloa edasiandmine

8.1 Püügiluba väljastatakse laevale ning seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva püügiloa asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue püügiloaga, ilma selle eest täiendavat tasu nõudmata.

8.2. Edasiandmiseks tagastab käitaja või tema agent Cabo Verdes asendamist vajava püügiloa ja Cabo Verde annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse käitajale või tema agendile välja viivitamata pärast asendatava püügiloa tagastamist. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava püügiloa tagastamise päeval.

8.3. Lepinguosalised ajakohastavad sellist edastamist käsitlevat teavet süsteemis LICENCE.

8.4. Cabo Verde ajakohastab püügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

9. Abilaevad

Kui liit esitab taotluse ja pädevad ametiasutused on teinud vastava analüüsi, lubab Cabo Verde, et püügiluba omavaid liidu laevu assisteerivad abilaevad.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega saagi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud püügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Cabo Verde koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata liidule.

Selliste laevade eest tuleb maksta iga-aastast tasu summas 3 500 eurot.

Kui abilaeva püügiluba tühistatakse enne, kui Cabo Verde ametiasutused on püügiloa välja andnud või laev on alustanud tegevust Cabo Verde püügipiirkonnas, makstakse makstud summa tagasi. Seda võib krediteerida ka käitajale või tootjate ühendusele ning seda võib kasutada muu makse tegemiseks.

2. jaotis

Loatasud ja ettemaksed

1. Käitaja makstav tasu määratakse kindlaks järgmiselt:

–seinerite puhul 80 eurot esimese kolme aasta jooksul püütud tonni kohta 7 , 85 eurot kolme viimase aasta jooksul püütud tonni kohta;

–õngejadalaevade ja ritvõngelaevade puhul 75 eurot esimese kolme aasta jooksul püütud tonni kohta, 8 80 eurot kolme viimase aasta jooksul püütud tonni kohta.

2. Püügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised ettemaksena makstavad kindlasummalised loatasud, mis on

tuunipüügiseinerite puhul

–6 800 eurot kogu kalendriaasta kohta, mis vastab 85 tonni suurusele tonnaažile, kui kohaldatakse tasu 80 eurot tonni kohta, ja 80 tonni, kui kohaldatakse tasu 85 eurot tonni kohta;

ritvõngelaevade puhul

–1 500 eurot kogu kalendriaasta kohta, mis vastab 20 tonni suurusele tonnaažile, kui kohaldatakse tasu 75 eurot tonni kohta, ja 18,75 tonni, kui kohaldatakse tasu 80 eurot tonni kohta;

õngejadalaevade puhul

–3 900 eurot kogu kalendriaasta kohta, mis vastab 52 tonni suurusele tonnaažile, kui kohaldatakse tasu 75 eurot tonni kohta, ja 48,75 tonni, kui kohaldatakse tasu 80 eurot tonni kohta.

3. Ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud. Esimese ja viimase aasta jooksul arvutatakse eeldatav kindlasummaline tasu ja selle ekvivalent tonnaaži alusel laeva kohta pro rata temporis põhimõttel.

Lõikes 5 osutatud kindlasummalised ettemaksed ja jääksummad makstakse Cabo Verde riigi erikontole, mille andmed esitab Cabo Verde.

4. Püügiaruannete alusel koostab liit iga laeva jaoks eelneva aastase kehtivusajaga püügihooaja eest maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Liit edastab lõpliku arvestuse Cabo Verdele ja käitajale liikmesriikide vahendusel enne jooksva aasta 30. aprilli. Pärast lõpliku arvestuse kättesaamist on Cabo Verdel õigus esitada põhjenduste olemasolul selle kohta vastuväide 30 kalendripäeva jooksul. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Cabo Verde ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

5. Kui lõplik arvestus ületab ettemaksena makstava kindlasummalist loatasu, mis maksti püügiloa saamiseks, kannab käitaja puuduva summa Cabo Verdele 45 päeva jooksul üle, kui viimane seda ei vaidlusta. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole käitajal õigus ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Püügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa 2. liites.

Laevad peavad kalapüügi- ja peibutuspüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest asjaomase püügipiirkonna kohta.

Nende meetmete ja soovituste kohaselt püüavad lepinguosalised vähendada kilpkonnade, merelindude ja muude kui sihtliikide juhupüüki. Liidu laevad vabastavad juhupüügina võrku sattunud isendid, et vastavate liikide eluvõimalusi suurendada.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. jaotis

Registreerimine püügipäevikus ja saagi andmete edastamine elektroonilise süsteemi (ERS) kaudu 

1. Käesoleva protokolli alusel välja antud püügiluba omava liidu kalapüügilaeva kapten peab püügipäevikut kooskõlas ICCATi asjakohaste soovituste ja resolutsioonidega.  

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. 

2. Kõik käesoleva protokolli kohaselt väljastatud püügiluba omavad liidu kalapüügilaevad peavad olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (Electronic Reporting System, ERS), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“). 

3. Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigust püügitegevuseks Cabo Verde püügipiirkonda siseneda. 

4. Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Cabo Verde püügipiirkonnas. Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need Cabo Verde püügiseirekeskuse jaoks automaatselt kättesaadavaks. 

5. ERSi andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. ERSi side tehnilised nõuded on sätestatud 5. liite punktides 1 ja 3. 

6. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Cabo Verde ametiasutustel õigus sätteid rikkuva laeva püügiluba peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata käitajale Cabo Verde kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Liitu. Kui aga kalapüügiandmete (edaspidi „ERSi andmed“) edastamist lepinguosaliste püügiseirekeskuse vahel takistab tehniline rike, ei loeta rikkumisest mõjutatud liidu laevu nõuetele mittevastavaks.

2. jaotis 

Saagi koondandmete kvartaliaruanded 

1. Liit esitab Cabo Verdele enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu jooksva aasta eelmise kvartali (eelmiste kvartalite) kuude püügiandmed. Need andmed esitatakse kord kuus püügikategooriate, laevade ja liikide kaupa, mis on märgitud FAO koodiga.  

2. Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni liidu ametiasutused teatavad saagi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest kooskõlas II peatüki 2. jaotisega. 

3. Cabo Verde kasutab neid andmeid ja teatab vastuoludest ERSi kaudu saadud andmetega vastavalt käesoleva peatüki 1. jaole.

V PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1. Teade ja aruanne

Liidu laeva kapten, kes soovib Cabo Verde püügipiirkonnas püütud saaki mõnes Cabo Verde sadamas lossida või ümber laadida, järgib ICCATi soovitusi Cabo Verdele kui sadamariigile edastatava teabe ja tähtaegase kohta:

– sadamasse sisenemise eeltaotlus 9 ;

– ümberlaadimise eelteade 10 ;

– ümberlaadimise aruanne 11 .

Lisaks edastatakse Cabo Verdele Cabo Verde sadamates toimuva lossimise aruanded samade tähtaegade ja vormide kohaselt, mis on ette nähtud nende edastamiseks lipuriigile.

2. Teadete ja aruannete esitamise kord

Käesolevas peatükis osutatud teated ja aruanded edastatakse lipuriigi ja Cabo Verde ametiasutuste vahel eelistatavalt ERSi kaudu. Kui kogu kõnealustes teadetes ja aruannetes esitatud teavet ei edastata ERSi kaudu, esitab käitaja kogu asjaomase sündmusega seotud teabe Cabo Verde ametiasutustele e-posti teel. Sellisel juhul kinnitavad ametiasutused teabe kättesaamist viivitamata.

Ümberlaadimine toimub Cabo Verde selleks ette nähtud sadama vetes. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Kui kõnealusteid tungimusi ei täideta, rakendatakse Cabo Verde kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

3. Tehingute kontrollimine

Cabo Verde kontrollib ümberlaadimist ja lossimist sadamates vastavalt sadamariigi meetmeid käsitlevast lepingust tulenevatele kohustustele. Lossimise või ümberlaadimisega tegelevate liidu laevade kaptenid lubavad neid toiminguid kontrollida. Kohaldatakse VI peatüki lõikes 3 sätestatud kontrolliprotseduure.

Inspektorite taotlusel hõlbustab kapten juurdepääsu teabele, mis on seotud laeva sanitaarloaga.

4. Lossimise stiimulid

Lepinguosalised teevad koostööd, et aidata kaasa Cabo Verde kalandussektori arengule ning tugevdada lepingu majanduslikku ja sotsiaalset mõju, eelkõige suurendades liidu laevade lossimismahtu ja väärtustades kalandustooteid.

Tuuni püüdvate laevade käitajad püüavad lossida osa oma Cabo Verde vetes püütud saagist. Lossitava püügi võib müüa kohalikele ettevõtjatele hinnaga, mis on määratud kindlaks majandustegevuses osalejate vahelistel läbirääkimistel.

Sellise strateegia rakendamist, mille eesmärk on lossimiste suurendamine, samuti sadama- ja töötlemistaristu tõhus töökorda seadmine, jälgib korrapäraselt ühiskomitee, olles konsulteerinud asjaomaste ettevõtjatega.

Cabo Verde ametiasutused kehtestavad vajalikud meetmed, et hõlbustada liidu laevade sisenemist sadamasse lossimiseks.

VI PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

1. Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiluba omava liidu laeva Cabo Verde püügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Cabo Verdet teavitada kolm tundi enne sisenemist või lahkumist.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

a)    kuupäev, kellaaeg ja kavandatud piiriületuspunkt;

b)    iga pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

Kui püügiretk tühistatakse, tuleb sellest võimalikult kiiresti teada anda. Püügipiirkonda sisenemisest ja väljumisest teatatakse esmajärjekorras ERSi süsteemi kaudu või selle puudumisel e-posti või raadio teel. Cabo Verde teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi või edastussageduse muudatustest.

Iga Cabo Verde püügipiirkonnas kalapüügilt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse rikkumiselt tabatud laevana.

Teavitamine toimub eelisjärjekorras ERSi või laevaseiresüsteemi kaudu või nende rikke korral e-posti teel. Cabo Verde ametiasutused teatavad asjaomastele laevadele ja liidule viivitamata e-posti aadressi muutumisest.

2. Laeva asukohaandmed (laevaseiresüsteemis VMS – Vessel Monitoring System) – laevaseireseade

Kõik käesoleva protokolli alusel püügiloa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva ja ühendatud laevaseireseadmega, mille abil saab laeva automaatselt leida ja identifitseerida jälgimisseadme abil, mis võimaldab laeva asukohaandmeid (edaspidi „laevaseiresüsteemi andmed“) edastada automaatselt korrapäraste ajavahemike järel.

Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Püügiluba omavad liidu laevad peavad Cabo Verde püügipiirkonnas tagama, et nende asukoht edastatakse iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi püügiseirekeskusele. Need andmed tehakse Cabo Verdele kättesaadavaks vastavalt 5. liites sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

Liidu laevu ei loeta nõuetele mittevastavaks, kui asjaomaste püügiseirekeskuste vahel toimiva laevaseiresüsteemi andmete edastamisel esineb tehniline rike.

Iga asukohateade peab sisaldama laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %, ja 5. liites sätestatud vormingus esitatud teavet.

3. Inspekteerimised

Kalapüügiluba omavaid liidu laevu inspekteerivad merel Cabo Verde püügipiirkonnas Cabo Verde laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgelt kindlaks tehtav.

Enne pardale minekut teavitavad Cabo Verde inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerivad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

Cabo Verde inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Liidu laeva kapten aitab Cabo Verde inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Cabo Verde inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Cabo Verde inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Cabo Verde edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

Cabo Verde ametiasutused võivad lubada liidu ametiasutusel osaleda inspekteerimisel vaatlejana.

4. Ühisinspekteerimised

Riskihindamise põhjal võivad lepinguosalised kokku leppida liidu laevade ühisinspekteerimistes, eelkõige lossimise ja ümberlaadimise ajal, et tagada nii liidu kui ka Cabo Verde õigusaktide järgimine. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste selles küsimuses lähetatud inspektorid vastavalt liidu ja Cabo Verde õigusaktide sätteid inspektsioonide tegemise kohta.

Lepinguosalised võivad oma lipu- ja rannikuriikide kohustuste raames otsustada teha koostööd kontrollimeetmete osas vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele. Lisaks võivad Cabo Verde ametiametiasutused liidu taotlusel volitada liidu liikmesriikide kalandusinspektoreid inspekteerima nende lipu all sõitvaid liidu laevu nende siseriiklikust õigusest tuleneva pädevuse piires.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, on Cabo Verde ametiasutustel õigus peatada nõudeid rikkuva liidu laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Cabo Verde õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse liidu lipuliikmesriiki ja liitu.

5. Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad liidu laevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Cabo Verde püügipiirkonnas, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Cabo Verde ja vaatlust teostanud laeva liidu lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe liidule või viimase määratud asutusele. Cabo Verde edastab liidule kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded liidu laevade kohta, mille tegevuses Cabo Verde püügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva iga rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira käitaja õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2. Laeva peatamine – teavitamiskoosolek

Kui see on Cabo Verde kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise toime pannud liidu laeva sundida püügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Cabo Verde sadamasse.

Cabo Verde teatab ühe tööpäeva jooksul liidule kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatele lisatakse peatamist selgitavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna või lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsmise meetmed) enne, kui on toimunud teavitav nõupidamine, mille Cabo Verde korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab Cabo Verde kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Cabo Verde ja liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4. Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumise kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumise toime pannud laeva käitaja Cabo Verde osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Cabo Verde, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulud, hinnangulise trahvi ja võimalikud rahalised toetused. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata käitajale:

a)    täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)    summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Cabo Verde teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

VIII PEATÜKK

AKV KALURITE TÖÖTAMINE LIIDU LAEVADE PARDAL

Käesoleva peatüki kontekstis on „kalalaevareeder“ laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juht, laevaagent või laevapereta prahtija, kes on võtnud omanikult enda peale vastutuse laeva töö eest ning kes on selle vastutuse võtmisel nõustunud üle võtma kalalaevareederite suhtes käesoleva kokkuleppe kohaselt kehtestatud kohustused ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isik täidab kalalaevareederi nimel teatavaid kohustusi või ülesandeid.

1. Pardale võetavate AKV kalurite nõutav arv

1.1. Kalalaevareeder võtab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) kalureid pardale, et nad töötaksid laeva pardal laeva meeskonnaliikmetena kogu protokolli kohase püügitegevuse ajal.

1.2. Punkti 1.1 kohaselt pardale võetavate kalurite miinimumarv on järgmine:

a)    tuunipüügiseinerid: vähemalt kuus kalurit;

b)    ritvõngedega tuunipüügilaevad: vähemalt kaks kalurit;

c)    triivõngelaevad: vähemalt viis kalurit.

Liidu kalalaevareederid annavad omapoolse panuse suurema arvu Cabo Verde meremeeste töölevõtmiseks.

1.3. Punkti 1.1 kohaselt pardale võetavad kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 12 sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja põhikoolituse tunnistuse osas. Lipuriik edastab Cabo Verde ametiasutustele kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuete loetelu piisavalt varakult. Punkti 1.1 kohaselt pardale võetavad AKV kalurid peavad olema võimelised mõistma kalalaeva pardal kasutatavat töökeelt, andma selles keeles korraldusi ja juhiseid ning esitama aruandeid.

1.4. Cabo Verde pädevad ametiasutused koostavad, ajakohastavad korrapäraselt ja edastavad kalalaevade omanikele pädevate kalurite nimekirja.

1.5. Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab meeskonna nimekirja vastavalt IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (FAL konventsioon) vormile 5 ning edastab nimekirja koopia Cabo Verde määratud ametiasutustele enne laeva lahkumist sadamapiirkonnast.

1.6. Juhul kui laev ei vasta punktis 1.3 osutatud nõuetele, ei võta kalalaevareeder või tema nimel kapten kalurit pardale.

2. Töötingimused

AKV kalurite pardalevõtmise tingimused peavad olema kooskõlas lipuriigi õigusaktidega, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- või puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.

3. Kaluri tööleping

3.1. Iga punkti 1.1 kohaselt liidu laeva pardale võetava kaluri puhul peavad nii kalur kui ka tööandja läbirääkimisi kirjaliku töölepingu üle ja allkirjastavad selle.

3.2. Tööleping on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159 (direktiivi I lisa).

4. Kalurite töötasu

4.1. Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otseselt või kaudselt, juhul kui kaluri tööandja on eraõiguslik tööturuteenus, kalalaevareeder.

4.2. AKV kaluritele tuleks maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega, olenemata kala tegelikust püügist ja/või müügist. Töötasud määratakse laevaomanike või nende agentide ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel lepinguga kindlaks. Kui kollektiivlepinguid ei ole sõlmitud ja lipuriikide miinimumpalka ei kohaldata, ei tohi AKV kaluritele tagatud põhipalga tingimused olla madalamad kui vastavate riikide laevaperede suhtes kohaldatavad tingimused ega mingil juhul madalamad kui meremeestele suunatud ILO standardid, mille eesmärk on luua meremeeste inimväärse töö kaitseks rahvusvaheline turvavõrk ja aidata kaasa selle tagamisele.

4.3. Kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

4.4. Kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.

5. Sotsiaalkindlustus

Cabo Verde tagab, et kaluritel, kelle alaline elukoht on tema territooriumil ja kellel on ülalpeetavaid isikuid, on siseriiklikus õiguses sätestatud ulatuses õigus sotsiaalkaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse teiste töötajate, eelkõige töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.

6. Erasektori pakutavad tööturuteenused

6.1. Erasektori tööturuteenused on järgmised:

a) värbamis- ja vahendustalitus, st avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalalaevareederite nimel kalurite värbamise või kalurite töölerakendamisega nende juures;

b) eratööhõivebüroo, st erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalurite töölevõtmise või kaasamisega, et teha nad kättesaadavaks kalalaevareederitele, kes määravad neile ülesanded ja jälgivad nende ülesannete täitmist.

6.2. Cabo Verde pädevad ametiasutused tagavad, et Cabo Verde agendid, kes osutavad erasektori tööturuteenuseid nii kaluritele kui ka kalalaevade omanikele:

a) ei kasuta vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või heidutada kalureid kohustuse võtmisel;

b) ei nõua kaluritelt otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt tasu ega muid lõive nende osutatavate tööturuteenuste eest;

c) ei anna kalurile laenu ega tarni kaupu või teenuseid summas, milles kalur peab tagasi maksma või hüvitama;

d) ei arva kaluri töötasust maha enne kaluri tööle asumist talle antud laenude tagasimakseid, saadud kaupade või osutatud teenuste hüvitamist ning

e) tagavad, et:

i) kaluri tööleping vastab käesolevale peatükile, kaluri töölepingut reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele ning kollektiivlepingutele;

ii) kaluri tööleping on koostatud kalurile arusaadavas keeles ning asjaomase liidu kalalaeva ametlikus või töökeeles;

iii) tööle võetud kalureid teavitatakse enne töölepingu allkirjastamist nende õigustest ja kohustustest;

iv) võetakse vajalikud meetmed, et võimaldada tööle võetud kaluritel tutvuda oma töölepingu üksikasjadega ja küsida nende kohta nõu enne töölepingu allkirjastamist;

v) tööle võetud kaluri saavad oma töölepingu allkirjastatud koopia;

vi) kalurid täidavad käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi ning

vii) kalalaevareeder saab õigeaegselt koopia igast palgatõendist ja tõendi igast töötasu maksmisest, kui töötasu maksab agent.

6.3. Cabo Verde pädevad ametiasutused tagavad, et Cabo Verde agendid, kes võtavad tööle kalureid nende lähetamiseks liidu kalalaevadele, tagavad, et kaluritega sõlmitud lepingutes on selgelt märgitud, et asjaomane kalur on agendi juures tööle võetud selleks, et ta oleks kättesaadav kalalaevade omanikele, kes annavad talle ülesandeid ja teostavad järelevalvet nende ülesannete täitmise üle.

6.4. Erandina punkti 6.2 alapunktist b kannab meremehe teenistusraamatu, tervisetõend ja passi saamise kulud kalur või muu isik või organisatsioon, kes on kindlaks määratud kohaldatavate õigusaktidega, kaluri töölepingu või kollektiivlepinguga, kui see on asjakohane. Vajaduse korral kannab viisa ja tööloa saamise kulud tööandja.

7. Vastavus käesolevale peatükile

7.1. Mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused tagavad, et kalurite suhtes kohaldatavad õigusaktid on terviklikul ja läbipaistval kujul kergesti ja tasuta kättesaadavad.

7.2. Cabo Verde ametiasutused tagavad käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja käesolevas peatükis sätestatud kohustustega.

7.3. Lipuriigi ametiasutused tagavad 1., 2. ja 3. jao nõuetekohase kohaldamise nende lipu all sõitvatel laevadel. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipuriigi poolt.

7.4. Kalalaevareeder on vabastatud punktis 7.4 osutatud kindlasummalise summa maksmisest järgmistel juhtudel:

– punktis 1.4 osutatud nimekirja kantud kalur tundub mitte vastavat punktis 1.3 sätestatud nõuetele;

– kalur, kes on sõlminud töölepingu vastavalt punktile 3.1, ei ilmu kapteni juurde töölepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal;

– Cabo Verde ametiasutused ei esita punktis 1.4 osutatud nimekirja.

7.5. Ühiskomitee jälgib käesolevas peatükis kehtestatud kohustuste täitmist.

8. Kalurite mittetöölevõtmine

Kui kalalaev ei võta tööle Cabo Verde kalureid, tasuvad selle omanikud enne jooksva aasta 30. septembrit iga lõikes 1 kehtestatud arvust puudu jääva kaluri eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot iga päeva kohta, mil nende laevad viibivad Cabo Verde püügipiirkonnas.

IX PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad lepingu raames Cabo Verde püügipiirkonnas püügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Cabo Verde pädevate asutuste poolt eespool kirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

Kalapüügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Vaatluskord vastab ICCATi vastuvõetud soovitustele.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki lõike 1 kohaldamist, loovad lepinguosalised tehnilised ja logistilised tingimused, mis võimaldavad pardale võtta minimaalse arvu vaatlejaid järgmistel tingimustel ja piirides:

a) seinnoodalaevade puhul võetakse pardale iga laeva kohta vähemalt üks teadusvaatleja, kuid mitte rohkem kui kolmele (3) juhuslikult märgistatud laevale;

b) õngejadalaevade puhul võetakse pardale iga laeva kohta vähemalt üks teadusvaatleja, kuid mitte rohkem kui kolmele (3) juhuslikult märgistatud laevale;

c) ritvõngelaevastiku puhul võetakse pardale vähemalt üks teadusvaatleja laeva kohta, kuid mitte rohkem kui kahele (2) juhuslikult märgistatud laevale.

Need liidu laevad, mis peavad vaatleja või vastava ülesande saanud vaatleja pardale võtma, määrab Cabo Verde kindlaks hiljemalt viieteistkümne kalendripäeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmiseks ette nähtud kuupäeva.

Püügiloa väljaandmisel teatab Cabo Verde liidule ning käitajale või tema agendile määratud laevad ja vaatlejad, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Cabo Verde teatab liidule ning käitajale või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

Cabo Verde püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes püügipiirkondades kui Cabo Verde püügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

Kõik liidu laeva pardal viibivad vaatlejad peavad olema saanud vajaliku väljaõppe, et oleks tagatud nende ohutus pardal ja nad saaksid täita vaatlejate ülesandeid.

Cabo Verde pakub oma vaatlejatele koolitust. Vaatlejate koolitus hõlmab liidu laevade pardal vaatluse jaoks kehtestatud menetluste arvessevõtmist, et ühtlustada ja koordineerida riiklikke vaatlusprogramme.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad uurivad elektroonilise seire võimalikku kasutamist oma vaatlusprogrammide osana. Cabo Verde ja liit teevad koostööd teiste Atlandi ookeani idaosa rannikuriikidega, et toetada vaatlusprogrammide kooskõlastatud piirkondlikku rakendamist ICCATi raames.

3. Kindlasummaline rahaline toetus

Loatasu maksmisel tasub käitaja Cabo Verdele iga laeva eest kindla summa, mis on 200 eurot aastas.

4. Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Cabo Verde.

5. Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks käitaja või tema agendi ja Cabo Verde ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab käitaja.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.

Vaatleja käsutuses on kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis on seotud tema ülesannete täitmisega.

6. Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)    käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitoiminguid;

b)    suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)    arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub käitaja valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab käitaja või tema esindaja Cabo Verdele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab käitaja vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja ei tule kohale pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul, vabaneb käitaja automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Käitaja võib sadamast lahkuda ja alustada oma püügitegevust.

Kui vaatleja ei ole Cabo Verde sadamas laevalt lahkunud, kannab käitaja kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Cabo Verdesse tagasijõudmiseks.

8. Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)    jälgib laeva püügitegevust;

b)    kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

c)    võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

d)    märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)    kontrollib pardapäevikusse kantud Cabo Verde püügipiirkonna püügiandmeid;

f)    kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

g)    edastab laeva Cabo Verde püügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või e-posti teel vähemalt üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Cabo Verdele, kes edastab selle koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

________________________________________

LISA LIITED

1. liide – Cabo Verde püügipiirkond

2. liide – Tehnilised kaitsemeetmed

3. liide – Käesoleva protokolli kohase teabevahetuse kontaktandmed

4. liide – Püügiloa taotluse vorm

4a. liide – Euroopa Liidu ja Cabo Verde vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli kohase püügiloa taotlemisel esitatav teave

5. liide – Laevaseiresüsteemi (VMS) ja püügitegevuse elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamine tehnilised nõuded

6. liide – Isikuandmete töötlemine

1. LIIDE

CABO VERDE PÜÜGIPIIRKOND

Cabo Verde püügipiirkond ulatub kuni 200 meremiilini järgmistest lähtejoontest:

Cabo Verde Vabariigi ja Senegali Vabariigi vahel 17. veebruaril 1993 sõlmitud lepingu kohaselt on merepiir Senegaliga määratletud järgmiste punktidega:

Cabo Verde Vabariigi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise lepingu kohaselt on kahe riigi vaheline merepiir määratud järgmiste punktidega:

2. LIIDE

TEHNILISED KAITSEMEETMED

1.   Kõikide püügikategooriate puhul kohaldatavad meetmed

2.   Erimeetmed

TEABELEHT 1: RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD

1)    Püügipiirkond: kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

2)    Lubatud püügivahend: ritvõnged.

3)    Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis).

4)    Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

5)    Elussööt: püük elussöödaga.

Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused, mis võimaldavad selle püügikategooria puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Kui selline tegevus toimub tundlikel aladel või ebatraditsiooniliste vahenditega, kehtestatakse see kord Cabo Verde teadusinstituudi soovituste alusel ja kokkuleppel Cabo Verde ametiasutustega.

TEABELEHT 2: TUUNIPÜÜGISEINERID

1)    Püügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest, arvestades Cabo Verde püügipiirkonna arhipelaagilist iseloomu.

2)    Lubatud püügivahend: noot.

3)    Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis).

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TEABELEHT 3: TRIIVÕNGELAEVAD

1)    Püügipiirkond: kaugemal kui 18 meremiili lähtejoonest.

2)    Lubatud püügivahend: triivõngejada.

3)    Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus).

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

3.   Ajakohastamine

Lepinguosalised peavad ühiskomitees üksteisega nõu, kuidas teadusalaste nõuannete alusel tehnilisi kaitsemeetmeid ajakohastada.

3. LIIDE

Käesoleva protokolli kohase teabevahetuse kontaktandmed

I – Liidu puhul:  

Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat (MARE)

Postiaadress: Rue Joseph II 99 — 1049 Bruxelles — BELGIQUE

E-post: MARE-B3@ec.europa.eu

Kalalaevatunnistuste taotlus, inspekteerimislehed, rikkumisprotokollidest teavitamine:

E-post: MARE-LICENCES@ec.europa.eu

Püügijärelevalve:

E-post: MARE-CATCHES@ec.europa.eu

ERSi ja VMSi ühendus FLUX:

E-post: fish-fidesinfo@ec.europa.eu  

II – Cabo Verde puhul:  

DNPA- DIREÇÃO NACIONAL DE PESCA E AQUACULTURA

Cova de Inglesa (Edifício do Campus do Mar)

C. Postal 132 Mindelo São Vicente República de Cabo Verde

Telefon: + 238 230 00 68 / 986 48 25

E-post: acordo.dgpescas@dgpescas.gov.cv  

COSMAR – CENTRO DE OPERAÇÕES DE SEGURANÇA MARÍTIMA

Antigo Aeroporto da Praia- Achada Grande Frente -Ilha Santiago

República de Cabo Verde

Telefon: 238 2631043

E-post: cosmar.secretaria@gmail.com  

IGP - INSPEÇÃO GERAL DAS PESCAS

Avenida Marginal, Mindelo, Cape Verde

(Edifício do Ex-Comando Naval, Mindelo São Vicente

C. Postal 34 - Telefonid: + 238 230 00 85 / 238 516 26 52

238 991 77 84

E-post:

IMAR - INSTITUTO DO MAR

Cova de Inglesa (Edifício do Campus do Mar)

C. Postal 132 Mindelo São Vicente República de Cabo Verde

Telefon: + 238232 13 73/74

E-post: gabinete.cd@imar.gov.cv  

4. LIIDE

KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

KALANDUSLEPING CABO VERDE — EUROOPA LIIT

I TAOTLEJA

II LAEVA TUNNUSANDMED

III LAEVA TEHNILISED ANDMED

Kogumahutavus (GT London):

Kalatrümmide arv:

Kalatrümmide mahutavus (m3):

Tootja:

Mudel:

Seerianumber:

Tarkvara versioon:

Satelliidioperaator (MCSP):

IV PÜÜGITEGEVUS

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed ja korrektsed ning antud heauskselt.

(Koht), ….. (kuupäev).

Taotleja allkiri: …

4a. LIIDE

Euroopa Liidu ja Cabo Verde vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli kohase püügiloa taotlemisel esitatav teave

Taotleja, laevaomaniku, laeva identifitseerimise, selle tehniliste andmete ja asjaomase ajavahemiku kohta nõutakse järgmist teavet, kui ei ole sätestatud teisiti.

–Taotleja nimi 

–Taotleja tel nr 

–Taotleja e-posti aadress 

–Laevaomaniku nimi 

–Laevaomaniku aadress: 

–Kapteni nimi 

–Kapteni kodakondsus: 

–Kapteni e-posti aadress: 

–Kohaliku agendi nimi ja aadress: 

–Laeva nimi 

–Lipuriik 

–Registreerimissadam 

–Rahvusvaheline raadiokutsung 

–Pardatähis 

–MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number 

–IMO number (vajaduse korral)

–ICCATI nr

–Mis ajast sõidab praeguse lipu all 

–Varasem lipuriik (kui on olnud) 

–Ehitamise koht 

–Ehitamise kuupäev 

–Raadiokutsungi sagedus 

–Satelliittelefoni number 

–Laeva üldpikkus (meetrites): 

–Kogumahutavus (GT London): 

–Mootoritüüp 

–Mootori võimsus (KW) 

–Meeskonnaliikmete arv pardal 

–Meeskonnaliikmete rahvus 

–Saagi säilitusviis laeva pardal 

–Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides 

–Kalatrümmide arv 

–Kalatrümmide mahutavus (m3) 

–Tootja laevaseiresüsteem (ei ole kohustuslik). 

–Laevaseiresüsteemi näidis (ei ole kohustuslik) 

–Laevaseiresüsteemi seerianumber (ei ole kohustuslik). 

–Laevaseiresüsteemi tarkvaraversioon (ei ole kohustuslik) 

–Satelliidioperaator (ei ole kohustuslik). 

–Lubatud püügivahendid: 

–Püügi lossimiskoht: 

–Taotletava loa alguskuupäev 

–Taotletava loa lõppkuupäev 

5. LIIDE

Laevaseiresüsteemi (VMS) ja püügitegevuse elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamine tehnilised nõuded

1. jagu – Ühissätted laeva asukohaandmete edastamise ja ERSi rakendamise kohta lepinguosaliste poolt; talitluspidevus 

(1)Liidu laevu ei loeta nõuetele mittevastavaks, kui asjaomaste püügiseirekeskuste vahel takistab laeva asukohaandmete või kalapüügiandmete (edaspidi „ERSi andmed“) edastamist tehniline rike.

(2)Lepinguosalised loovad ühenduse, kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat tarkvara FLUX Transportation Layer, ning rakendavad UN/FLUXi vormingut. Cabo Verde tagab, et tema elektroonikaseadmed ühilduvad liidu süsteemiga.

(3)enne toimimiskeskkonna kasutamist võtavad mõlemad lepinguosalised katsetamiseks kasutusele heakskiitmiskeskkonna. Liit saadab Cabo Verde püügiseirekeskusele testimissõnumeid heakskiitmiskeskkonnas. Kui testid on läbitud, lepivad mõlemad lepinguosalised kokku kuupäeva, millest alates saadetakse laeva asukohaandmed ja ERSi andmed automaatselt FLUXi tarkvara kaudu.

(4)Kuni selle kuupäevani edastatakse liidu laevade asukohaandmed ning ERSi andmed käesoleva protokolli kohaldamise ajal juba kehtinud vormingus ja korras.

(5)Lipuriigi püügiseirekeskus ja Cabo Verde vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisest.

(6)Lipuriigi püügiseirekeskus ja Cabo Verde teavitavad teineteist võimalikult kiiresti automaatse side katkemisest, rakendavad nõuetekohast hoolsust automaatse side taastamiseks ja teatavad teisele lepinguosalisele, kui side on taastatud. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

(7)Kui katkestus kestab kauem kui 24 tundi, edastab lipuriigi püügiseirekeskus andmed e-posti teel punktidega 2 ja 3 ette nähtud sagedusega kuni automaatse teabevahetuse jätkamiseni.

(8)Katkestusese tõttu saatmata jäänud andmed saadetakse uuesti automaatsete sidesüsteemide abil, kui need on taastatud.

(9)Lepinguosalised tagavad andmete järjepidevuse ja eelkõige selle, et nende süsteemidesse integreeritakse asjakohased filtrid, mida kohaldatakse andmete suhtes nii, et arvesse võetakse üksnes Cabo Verde püügipiirkonna kalapüügiga seotud andmeid.

2. jaotis – Laevaseiresüsteemi andmeedastuse tehnilised nõuded 

1.    Laeva asukohaandmed – laevaseireseade

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab laeva asukohaandmete automaatse töötlemise ja elektroonilise edastamise Euroopa Komisjoni pakutava tsentraliseeritud ühenduse kaudu. Laeva asukohaandmed peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

Esimene Cabo Verde püügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Cabo Verde püügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

2.         Laevaseiresüsteemi rikke korral edastab teabe laev

Laevad, mis püüavad Cabo Verde püügipiirkonnas kala rikkis laevaseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti teel vähemalt iga nelja tunni järel ja lisama kõik kohustuslikud andmed. Lipuriigi püügiseirekeskus teavitab sellest muudatusest Cabo Verde püügiseirekeskust. Seejärel edastatakse asukohaandmed selle sagedusega.

Cabo Verde püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud püügipiirkonnast lahkumisest.

Kui rike puudutab liidu kontrolli all olevaid elektroonilisi süsteeme, edastab lipuriigi püügiseirekeskus Cabo Verde püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel e-posti teel kõik saadud asukohateated. Cabo Verde püügiseirekeskus võib taotleda sellist teabevahetust lipuriigi püügiseirekeskusele, kui rike on seotud selle süsteemiga ja hoolimata selle kõrvaldamiseks tehtud jõupingutustest kestab rike kauem kui 48 tundi.

Cabo Verde ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrollitalitusi, et liidu laevu ei karistataks, kuna nad ei ole laeva asukohaandmeid edastanud.

Sõnumi struktuur, millega edastatakse Cabo Verdele laeva asukohaandmed

3. jagu – Kalapüügi registreerimise süsteemi ja ERSi andmete esitamise süsteemi rakendamise tehnilised nõuded

1. Käesoleva protokolli alusel väljastatud püügiluba omava liidu laeva kapten peab Cabo Verde püügipiirkonnas viibides

a) registreerima iga püügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise eraldi sõnumis, milles on esitatud püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel pardal oleva liigi kogused ning sisenemise või väljumise kuupäev, kellaaeg ja koht. See sõnum edastatakse elektroonilise süsteemi (ERS) või muu teabeedastussüsteemi kaudu Cabo Verde püügiseirekeskusele hiljemalt kaks tundi enne sisenemist või väljumist;

b) registreerima iga päev laeva asukoha keskpäeval, kui püügitegevust ei toimunud;

c) registreerima iga püügitegevuse puhul tegevuse asukoha, püügivahendi, iga püütud liigi koguse, tuues eraldi välja pardale jäetud saagi ja tagasilastud saagi. Iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi; kogused peavad olema esitatud eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

d) edastama iga päev oma lipuriigile hiljemalt kell 24:00 elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmed; edastamine toimub iga Cabo Verde püügipiirkonnas viibitud päeva kohta, sealhulgas juhud, kui saaki ei saada. Seda tehakse ka enne püügipiirkonnast lahkumist.

2. Lipuriigi püügiseirekeskus teeb ERSi andmed Cabo Verde püügiseirekeskusele kättesaadavaks. Lipuriigi püügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Cabo Verde püügiseirekeskusele. Muud laevalt saadud ERSi teated edastab ta automaatselt kord päevas.

3. Kuni 1. jaos sätestatud testide etapi lõpuni:

– edastatakse andmeid süsteemi DEH (Data Exchange Highway) kaudu vormingus EU-ERS (v 3.1);

– ümberlaadimisest teatatakse Cabo Verde pädevale ametiasutusele e-posti teel;

– ainult kiirsõnumid (COE – catch on entry, saak sisenemisel; COX – catch on exit, saak väljumisel; PNO – prior notification, eelnev teavitamine) edastatakse automaatselt ja viivitamata. Muud liiki sõnumid tehakse Cabo Verde püügiseirekeskusele viimase automaatse taotluse alusel kättesaadavaks. Pärast vormingu UN/FLUX tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

4. Andmed edastatakse vastavalt Euroopa Komisjoni veebisaidil kättesaadavas rakendusdokumendis kirjeldatud vormile ja protsessidele.

5. Cabo Verde püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi andmete kättesaamist samal hetkel kättesaamist kinnitava automaatvastusena, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Selliste andmete puhul, mille Cabo Verde püügiseirekeskus saab vastuseks tema enda esitatud küsimusele, kättesaamist kinnitavat vastust ei saadeta.

6. Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele ametiasutustele iga päev hiljemalt kell 24:00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

7. Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise 10 päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole laeval enam lubatud püügipiirkonnas kala püüda; ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Cabo Verde sadamasse. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

8. Kui Cabo Verde püügiseirekeskuse suutmatus ERSi andmeid saada on tingitud liidu kontrolli all olevate elektrooniliste süsteemide rikkest, edastab lipuriigi püügiseirekeskus Cabo Verde püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel e-posti teel kõik nende laevadelt rikke ajal saadud ERSi teated.

9. Kui andmete edastamata jätmine on tingitud Cabo Verde järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikkest, võtab Cabo Verde püügiseirekeskus ühendust lipuriikide püügiseirekeskusega ja viimased lepivad kokku puuduvate andmete edastamise korra. Lipuriigid edastavad andmed mõistliku aja jooksul.

10. Cabo Verde palvel võib sama menetlust kohaldada üle 24 tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab liidu või Cabo Verde järelevalve all olevaid süsteeme.

11. Cabo Verde teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitleks liidu laevu oma ERSi andmete edastamist mittetäitvatena.

6. liide

Isikuandmete töötlemine

1.    Mõisted ja kohaldamisala

1.1. Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse säästva kalapüügi lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:

a) „isikuandmed“ – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

b) „töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c) „edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;

d) „vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;

e) „andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

f) „andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“);

g) „järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva artikli kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

1.2. Kohaldamisala

Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on kalalaeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate kalalaevade pardal.

Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

– laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid;

– andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

– laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);

– kohaliku töötaja andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);

– kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);

– pardale võetud kaluritega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend.

1.3. Vastutavad ametiasutused

Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Cabo Verde.

2.    Isikuandmete kaitse meetmed

2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Käesoleva protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik protokolli rakendamiseks, st püügilubade töötlemiseks ning ELi laevade tegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

Saadud andmeid ei töödelda muul kui eespool nimetatud eesmärgil või need anonüümitakse.

Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.

2.2. Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.

2.3. Andmete säilitamise piirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni.

Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

2.4. Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.

Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesoleva protokolli sätetele.

2.5. Parandamine või kustutamine

Lepinguosalised tagavad, et edastav asutus ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesoleva protokolli sätetele, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.

Lepinguosalised teatavad teineteisele mis tahes parandamisest või kustutamisest.

2.6. Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.

2.7. Andmete edasisaatmine

Vastuvõttev asutus edastab käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes asub muus riigis kui lipuliikmesriik, vaid siis, kui see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavas õigusraamistikus, ning kui muud liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud ning

a) kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt määruse (EL) 2016/679 artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsusest (piisava kaitse otsus), mis hõlmab andmete edasisaatmist; või

b) erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees; või

c) erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik.

3.    Andmesubjekti õigused

3.1. Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a) andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

b) andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

c) esitama koopia isikuandmetest;

d) esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2. Isikuandmete muutmine

Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.

3.3. Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a) kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;

b) kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi;

c) lõpetama isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

3.4. Tingimused

Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt ning igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, peab vastuvõttev asutus teavitama andmesubjekti keeldumise põhjustest.

3.5. Piiramine

Eespool nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Neid õigusi võib piirata ka selleks, et tagada järelevalve, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.

Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

4.    Edasikaebamine ja sõltumatu järelevalve

4.1 Sõltumatu järelevalve

Isikuandmete töötlemise vastavust käesolevale protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teostab sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.

4.2 Järelevalveasutused

Liidu puhul teostab sellist järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub komisjoni pädevusse, või ELi riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse.

Cabo Verde puhul on pädev asutus Comissão Nacional de Protecção de Dados (CNDP).

Eespool nimetatud asutused tegelevad tõhusalt ja õigeaegselt andmesubjektide kaebustega, milles käsitletakse nende isikuandmete töötlemist käesoleva protokolli alusel.

4.3 Kaebuse esitamise õigus

Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekt, kes leiab, et asutus ei ole järginud artiklis 12 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on rikutud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset õiguskorras kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.

Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (Euroopa Komisjoni puhul) ja Cabo Verde puhul CNDP-le. Lisaks võib kummagi asutuse vastu esitada teatavad kaebused Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Komisjoni puhul) ja Cabo Verde kohtutele.

Kui andmesubjekt esitab isikuandmete töötlemise käigus vaidluse või kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused üksteist sellistest vaidlustest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta vastastikusel kokkuleppel.

4.5 Teave lepinguosalistele

Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.

5.    Läbivaatamine

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist. Kumbki lepinguosaline vaatab korrapäraselt läbi oma põhimõtted ja menetlused, millega rakendatakse artiklit 12 ja käesolevat liidet, ja nende tõhususe, ning poole põhjendatud taotluse korral vaatab teine lepinguosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et kontrollida ja kinnitada, et artiklis 12 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse tõhusalt. Läbivaatamise tulemused edastatakse taotluse esitanud lepinguosalisele.

Vajaduse korral lepivad nad ühiskomitees kokku käesoleva lisa vajalikes muudatustes.

6.    Edastamise peatamine

Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud vaidlusi vastastikusel kokkuleppel, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud andmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.

2. LISA

LEPINGU SELLISTE MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE MENETLUS, MILLE VÕTAB VASTU ÜHISKOMITEE

Kui ühiskomiteel palutakse võtta vastu protokolli muudatused vastavalt Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu artiklile 9 ning protokolli artiklitele 6 ja artikli 9, on komisjonil õigus kiita kavandatud muudatused liidu nimel heaks vastavalt järgmistele tingimustele.

(1)Komisjon tagab, et ELi nimel heakskiitmine:

(a)on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega;

(b)on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste reeglitega ning võtab arvesse rannikuriikide ühist haldamist;

(c)võtab arvesse komisjonile saadetud uusimat statistilist, bioloogilist ja muud asjaomast teavet.

(2)Enne kui komisjon kavandatud muudatused liidu nimel heaks kiidab, esitab komisjon need nõukogule piisavalt vara enne asjaomase ühiskomitee koosolekut.

(1)Kavandatud muudatuste vastavust käesoleva lisa punktis 1 sätestatud kriteeriumidele hindab nõukogu.

(2)Kui Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 kohasele blokeerivale vähemusele vastav arv liikmesriike ei väljenda nõukogus vastuseisu kavandatavatele muudatustele, kiidab komisjon need liidu nimel heaks. Kui blokeeriv vähemus on koos, lükkab komisjon kavandatud muudatused liidu nimel tagasi.

(3)Kui ühiskomitee järgmistel koosolekutel, sealhulgas kohapeal, on võimatu kokkuleppele jõuda, suunatakse küsimus punktides 2–4 sätestatud korras uuesti nõukogule, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid.

(4)Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes kõik vajalikud järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja selle otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

Muudes küsimustes, mis ei ole seotud protokolli muutmisega vastavalt Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu artiklile 9 ning protokolli artiklitele 6 ja artikli 9, määratakse liidu seisukoht ühiskomitees kindlaks vastavalt aluslepingutele ja väljakujunenud töötavadele.

(1)    ELT L 414, 30.12.2006, lk 3; I Série N° 12 « B.O. » da Repùblica de Cabo Verde , 26 de Março de 2007.

(2)    ELT L 2862, 28.12.2023, lk 10.

(3)    Protokolli 2019–2024 artikkel 5.

(4)    Protokolli 2019–2024 artikli 2 kohaselt kaotas protokoll kehtivuse 19. mail 2024. Kõnealuse protokolli artikli 4 lõike 2 punktiga b ette nähtud rahalise eritoetuse maksmise tähtaeg on seega 18. mai 2025.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(6)    Vt IX peatükk, 3. lõige.

(7)    Vt II peatüki 1. jao punkti 6 mõiste „aastane kehtivusaeg“ määratluse kohta.

(8)    Vt eespool.

(9)    Vt ICCAT, soovitus 18-09, punkt 13.

(10)    Vt ICCAT, soovitus 21-15 liide 3, punkt 3.1.

(11)    Vt ICCAT, soovitus 21-15 liide 3 punkt 3.3 ja liide 1.

(12)    Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 19. detsember 2016, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12).