52024PC0114

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.3.2024

COM(2024) 114 final

2024/0063(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 1 on määratud 2024, 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Ettepanekuga muudetakse kõnealuseid püügivõimalusi, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid ja muid suundumusi. Lisaks parandatakse ettepanekuga teatavad vead määruses (EL) 2024/257.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 2 eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 16 ja 17 kohaselt otsustab iga liikmesriik teatavate kalapüügivõimaluste jaotamise kriteeriumide alusel ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi. Seega on liikmesriikidel neile kättesaadavate kalapüügivõimaluste kasutamisel olemas vajalik kaalutlusruum neile eraldatud lubatud kogupüükide jaotamisel, võttes arvesse oma sotsiaalseid/majanduslikke kriteeriume.

•Vahendi valik

Kuna ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust, on kõige asjakohasem õiguslik vahend määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige nõuandekomisjonide kaudu, tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2024. aastaks“ (COM(2023) 303).

Sidusrühmade vastused komisjoni sellele iga-aastasele teatisele kajastavad nende vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning sellele, kuidas varusid asjakohaselt majandada. Komisjon võttis neid vastuseid käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud raamistikul ning on kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

•Mõjuhinnang

Ettepaneku kohaldamisala on piiratud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks. Selles võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek põhines mõjuhinnangul (SEK(2011) 891), milles kinnitati, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on vajalik tingimus keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse seisukohast, ei saa ühtegi neist kolmest saavutada eraldi.

Mis puutub piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavatesse püügivõimalustesse ja varudesse, mida majandatakse ühiselt ELi-väliste riikidega, siis rakendatakse ettepanekuga rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmeid. Kõiki püügivõimaluste võimaliku mõju hindamise seisukohast olulisi asjaolusid käsitletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbirääkimiste käigus, mille raames lepitakse ELi-väliste riikidega kokku ELi püügivõimalustes.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud meetmed ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määrust (EL) 2024/257 järgmiselt.

Peentäpp-rai La Manche’i lääneosas

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati railiste (Rajiformes) lubatud kogupüük ICESi 6.a, 6.b, 7.a–7c ja 7.e–7.k rajooni ELi ja Ühendkuningriigi vetes (Šotimaa lääneosa, Keldi mere lõunaosa ja La Manche’i väin). Selle määrusega kehtestati ka kõnealuse lubatud kogupüügi eritingimus. Selle eritingimuse kohaselt võivad EL ja Ühendkuningriik püüda 2024. aastal ICESi 7.e rajoonis (La Manche’i lääneosa) peentäpp-raid (Raja microocellata), et võimaldada kontrollpüüki eesmärgiga koguda kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalikke kalandusandmeid. Selleks et tagada õiguskindlus ja võimaldada ellu viia kontrollpüügi seireprogramme, tuleks kõnealuse eritingimuse kohased kogused liikmesriikidele eraldada kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega ning railaste jaotamispõhimõttega ICESi 6.a, 6.b, 7.a–7.c ja 7.e–7.k rajooni ELi ja Ühendkuningriigi vetes.

Harilik pikklest ja väikesuulest Skagerrak-Kattegatis

6. detsembril 2023 jõudsid lõpule ELi ja Ühendkuningriigi kahepoolsed konsultatsioonid ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 3 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) 35. lisas loetletud kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramise üle. Nende konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 6. detsembril 2023 allkirjastatud kirjalikus protokollis, mida täiendati 8. detsembril 2023 addendum’iga ja mis rakendati liidu õiguses määrusega (EL) 2024/257.

Kahepoolsete konsultatsioonide käigus kehtestasid EL ja Ühendkuningriik esmakordselt muu hulgas järgmiste liikide lubatud kogupüügi: i) harilik pikklest (Glyptocephalus cynoglossus) ICESi 3.a rajooni ELi vetes (Skagerrak-Kattegat) ja ii) väikesuulest (Microstomus kitt) samas piirkonnas. Kuni liikmesriigid jõuavad kokkuleppele nimetatud püügivõimaluste jaotamises, tähistati nende kalavarude lubatud kogupüük määruses (EL) 2024/257 märkega „kehtestatakse hiljem“. Selleks et liikmesriigid saaksid neid püügivõimalusi kasutada, tuleks kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük ja ELi kvoodid kehtestada kirjalikus protokollis sätestatud tasemetel. Kuna liikmesriikidevahelised arutelud jaotamise üle on veel pooleli, ei ole liikmesriikide kvoote lisatud. Niipea kui arutelude tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek järgmise kohta: i) liikmesriikide kvoodid; või ii) mitte eraldada ELi kvoote liikmesriikidele ja võimaldada kõigil liikmesriikidel püüda ELi kvootide kohaselt seni, kuni need on täielikult ära kasutatud.

Tobias Põhjameres

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati 2024. aastaks ICESi 4. alapiirkonna (Põhjameri) Ühendkuningriigi ja ELi vetes, ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja 3.a rajooni ELi vetes (Skagerrak ja Kattegat) tobiate ja seotud kaaspüügi (Ammodytes spp.) lubatud kogupüügiks ajutiselt null, kuni ICES avaldab kõnealust kalavaru käsitleva teadusliku nõuande 2024. aastaks.

Eeldatavasti avaldab ICES oma teadusliku nõuande tobia kohta ICESi 4. alapiirkonnas ning 3.a rajoonis 2024. aasta kohta 29. veebruaril 2024. Pärast selle nõuande avaldamist peab EL Ühendkuningriigiga kahepoolseid konsultatsioone kõnealuse kalavaru 2024. aasta lubatud kogupüügi taseme üle vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Kuni kahepoolsete konsultatsioonide ametlike tulemuste selgumiseni on nõukogu määruse (EL) 2023/194 4 asjakohase põhjenduse tekst esitatud nurksulgudes ning tobia lubatud kogupüügiks ICESi 4. alapiirkonnas ning 2.a ja 3.a rajoonis 2024. aastaks on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kahepoolsete konsultatsioonide ametlikud tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek asjakohase lubatud kogupüügi kohta 2024. aastaks Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel.

SPRFMO

Määruses (EL) 2024/257 on märgitud, et Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal kehtestatakse lubatud kogupüük hiljem ja lubatud kogupüügiga funktsionaalselt seotud meetmed jäävad ajutiselt kehtima, kuni saadakse 29. jaanuaril – 2. veebruaril 2024 toimunud SPRFMO 2024. aasta koosoleku tulemused.

SPRFMO võttis oma 2024. aastal toimunud 12. aastakoosolekul vastu tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) püügi piirnormid ja säilitas kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimusliku püügi endisel tasemel. Lisaks säilitas SPRFMO funktsionaalselt seotud meetmed või muutis neid. Seepärast tuleks neid meetmed rakendada liidu õiguses.

WCPFC

Määruses (EL) 2024/257 on märgitud, et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alal kehtestatakse lubatud kogupüük hiljem ja lubatud kogupüügiga funktsionaalselt seotud meetmed jäävad ajutiselt kehtima, kuni saadakse 4.–8. detsembril 2023 toimunud WCPFC 2023. aasta aastakoosoleku tulemused.

WCPFC otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada seinnooda püügikoormuse piirangud ja troopikatuuni püüdvate seinnoodalaevade maksimaalse arvu. Lisaks muutis WCPFC meetmeid, mis on seotud peibutuspüügivahendite kasutamise korraldusega troopikatuuni püügil, eelkõige peibutuspüügivahendite keelamisega. Neid meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

ICCAT

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal harilikku tuuni (Thunnus thynnus) püüdvate ELi laevade püügikoormuse piirangud ning hariliku tuuni ELi kasvandustesse viidavad maksimumkogused ja maksimaalne kasvatamisvõimsus põhinevad teabel, mis on esitatud liikmesriikide iga-aastastes püügikavades, püügivõimsuse haldamise kavades ja hariliku tuuni kasvatamise majandamiskavades. Liikmesriigid peavad esitama need kavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 5 artikli 16 lõikele 1. Seejärel komisjon koondab need kavad ja koostab nende alusel liidu iga-aastase kava, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita, nagu on nõutud määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikes 2. Kuni ELi aastakava esitamiseni ja selle heakskiitmiseni ICCATi poolt on nõukogu määruse (EL) 2023/194 asjakohase põhjenduse tekst esitatud nurksulgudes ning ELi püügikoormuse piiranguteks ja ELi 2024. aasta kasvandustesse viidavateks maksimumkogusteks ja maksimaalseks kasvatamisvõimsuseks on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui ICCAT on ELi aastakava heaks kiitnud, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek 2024. aasta asjakohaste püügikoormuse piirangute ning kasvandustesse viidavate maksimumkoguste ja maksimaalse kasvatamisvõimsuse kohta.

Harilik liivhai

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul, mis toimus 12.–17. veebruaril 2024 Samarkandis Usbekistanis, lisati harilik liivhai (Carcharias taurus) kõnealuse konventsiooni I ja II lisas esitatud kaitsealuste liikide loetellu. Seepärast tuleks neid meetmed rakendada liidu õiguses, keelates i) ELi kalalaevadel kõikides vetes ning ii) kolmandate riikide laevadel ELi vetes seda liiki püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2124 6 artikli 98 lõikega 2 on selline keeld juba Vahemeres hariliku liivhai suhtes kehtestatud. Selleks et vältida sama reguleerimisesemega sätete kattumist Vahemere puhul, tuleks selline keeld kehtestada üksnes ELi laevadele kõigis vetes, välja arvatud Vahemeri, ja kolmandate riikide laevadele ELi vetes.

Hariliku liivhai suhtes kehtestatud keeldu tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2024, st: i) pärast konventsiooniosaliste konverentsi 14. istungjärku, mis toimus 12.–17. veebruaril 2024, ning ii) enne konventsiooni I ja II liite muudatuse jõustumist 17. mail 2024.

Vigade parandamine

Nii määruse (EL) 2024/257 artikli 41 lõikes 4 kui ka artiklis 43 on osutatud samale maksimaalsele ELi kalalaevade arvule, millel on lubatud WCPFC konventsiooni alal mõõkkala (Xiphias gladius) püüda. Esimene säte tuleks seetõttu õigusliku selguse huvides välja jätta.

Määruse (EL) 2024/257 artiklit 59 jõustumise ja kohaldamise kohta tuleks parandada euroopa angerja (Anguilla anguilla) suhtes kohaldatavate meetmete osas ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna ELi merealadel ja riimvetes ning sellega piirnevates ELi riimvetes järgmiselt:

–Määruse (EL) 2023/194 artikli 13 lõiget 4, mille kohaselt peavad liikmesriigid määrama kindlaks euroopa angerja tööndusliku püügi keeluajad osutatud piirkonnas igas angerja eluetapis, kohaldatakse alates 1. märtsist 2023 kuni 31. märtsini 2024. Seepärast tuleks määruse (EL) 2024/257 artikli 13 lõiget 6, millega osutatud meede kehtestatakse, kohaldada alates 1. aprillist 2024 ning

–määruses (EL) 2024/257 sätestatud meetmeid, mis käsitlevad euroopa angerja töönduslikku püüki osutatud piirkonnas igas angerja eluetapis, kohaldatakse kuni 31. märtsini 2025. Seepärast tuleks kõnealuse määruse artikli 13 lõike 7 kohast euroopa angerja harrastuspüügi keeldu osutatud piirkonnas kohaldada samuti kuni 31. märtsini 2025.

Määruse (EL) 2024/257 IA lisa B osas tuleks parandada järgmised vead:

–tabel 60: liikmesriikide 2024. aasta kvoodid väikesuulesta ja hariliku pikklesta püügiks ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja ELi vetes ning 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes tuleks parandada, et kõrvaldada nende kvootide arvutamisel tekkinud viga. Lisaks tuleks parandada joonealustes märkustes 3 ja 4 esitatud aruandluskoodid: i) väikesuulesta kohta 3.a rajooni ELi vetes; ja ii) hariliku pikklesta kohta 3a rajooni ELi vetes;

–tabel 93: hariliku kammelja ja sileda kammelja (Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus) lubatud kogupüük 2024. aastaks ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja ELi vetes ning 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes tuleks märkida ICESi asjaomase nõuande 7 kohaselt kui „analüütiline lubatud kogupüük“. Lisaks tuleks joonealuses märkuses nr 4 parandada 3.a rajooni ELi vetes asuva sileda kammelja aruandluskoodi;

–tabel 101: lainelise rai (Raja undulata) lubatud kogupüügi tabelites ICESi 8. alapiirkonna ELi vete ja 9. alapiirkonna kohta tuleks selgemalt esitada, et kontrollpüügis osalevatele laevadele eraldatud täiendavast püügiosast saadud saak tuleks teatada eraldi;

–tabel 103: Põhjamere ja Läänemere makrelli (Scomber scombrus) lubatud kogupüügi tabelis: i) piirkonna kirjeldust ja aruandluskoodi tuleks parandada, et kajastada Põhjameres ja Läänemeres hariliku makrelli lubatud kogupüügi geograafilist ulatust, mis lisati määrusesse (EL) 2023/194 8 ; ii) joonealuse märkuse 1 teine lause tuleks välja jätta, kuna see on vastuolus ülejäänud joonealuse märkusega; iii) joonealuse märkuse 2 tabeli esimeses veerus tuleks piirkonna kirjeldust ja aruandluskoodi parandada, et kajastada lubatud kogupüügi piirkonna kirjeldust; ning iv) joonealuses märkuses 4 tuleks õigusselguse huvides välja jätta pealkiri „Pärast ülekandmist“ ning

–tabel 106: hariliku merikeele (Solea solea) lubatud kogupüügi tabelis ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja ELi vete kohta ning 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes kohta tuleks joonealuses märkuses 1 parandada aruandluskood.

–

Määruse (EL) 2024/257 XI lisas tuleks parandada järgmised vead:

–punkt 2: Põhjamere ja Läänemere makrelli (Scomber scombrus) lubatud kogupüügi tabelis: i) joonealuse märkuse 1 teine lause tuleks välja jätta, kuna see on vastuolus ülejäänud joonealuse märkusega; ii) joonealuse märkuse 2 tabeli esimeses veerus tuleks piirkonna kirjeldust ja aruandluskoodi parandada, et kajastada lubatud kogupüügi piirkonna kirjeldust ning iii) joonealuses märkuses 4 tuleks õigusselguse huvides välja jätta pealkiri „Pärast ülekandmist“;

2024/0063 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 9 on määratud 2024, 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Lubatud kogupüüke (TAC) ja püügikoormuse piiranguid ning määrusega (EL) 2024/257 kehtestatud meetmeid, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüükide ja püügikoormuse piirangutega, tuleks muuta, et võtta arvesse teadusliku nõuande avaldamist ning kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumiste tulemusi.

(2)Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati railaste (Rajiformes) lubatud kogupüük Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 6.a, 6.b, 7.a–7.c ja 7.e–7.k rajoonide liidu ja Ühendkuningriigi vetes. Selle määrusega kehtestati ka kõnealuse lubatud kogupüügi eritingimus. Selle eritingimuse kohaselt võivad liit ja Ühendkuningriik püüda 2024. aastal ICESi 7.e rajoonis (La Manche’i lääneosa) peentäpp-raid (Raja microocellata), et võimaldada kontrollpüüki eesmärgiga koguda kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalikke kalandusandmeid. Selleks et tagada õiguskindlus ja võimaldada ellu viia kontrollpüügi seireprogramme, tuleks kõnealuse eritingimuse kohased kogused liikmesriikidele eraldada kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega ning railaste jaotamispõhimõttega ICESi 6.a, 6.b, 7.a–7.c ja 7.e–7.k rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(3)Kahepoolsete konsultatsioonide käigus ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 10 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) 35. lisas loetletud kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramise üle, kehtestasid liit ja Ühendkuningriik esimest korda lubatud kogupüügi järgmiste liikide osas: i) harilik pikklest (Glyptocephalus cynoglossus) ICESi 3.a rajooni liidu vetes (Skagerrak-Kattegat) ja ii) väikesuulest (Microstomus kitt) samas piirkonnas. Kuni liikmesriigid jõuavad kokkuleppele nimetatud püügivõimaluste jaotamises, tähistati nende kalavarude lubatud kogupüük määruses (EL) 2024/257 märkega „kehtestatakse hiljem“. Selleks et liikmesriigid saaksid neid kalapüügivõimalusi kasutada, tuleks kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük ja liidu kvoodid kindlaks määrata Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel ning vajaduse korral eraldada need liikmesriikidele kooskõlas sellist jaotamist käsitlevate liikmesriikidevaheliste arutelude tulemustega.

(4)[Ajavahemikul 9.–13. märtsini 2023 toimusid liidu ja Ühendkuningriigi vahel kahepoolsed konsultatsioonid tobia (Ammodytes spp.) ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüügi taseme üle ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja 3.a rajooni liidu vetes. Kõnealused konsultatsioonid toimusid kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetega 2, 4 ja 6 ning nõukogu poolt 2. märtsil 2023 heaks kiidetud liidu seisukoha alusel. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kirjalikus protokollis. Asjaomane lubatud kogupüük tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel.] [Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste konsultatsioonide lõppemist.]

(5)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) võttis oma 2024. aastal toimunud 12. aastakoosolekul vastu tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) püügi piirnormid ja säilitas kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimusliku püügi endisel tasemel. Lisaks säilitas SPRFMO funktsionaalselt seotud meetmed või muutis neid. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(6)Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada seinnooda püügikoormuse piirangud ja troopikatuuni püüdvate seinnoodalaevade maksimaalse arvu. Lisaks muudeti sätteid, mis on seotud peibutuspüügivahendite kasutamise korraldusega troopikatuuni püügil, eelkõige peibutuspüügivahendite keelamisega. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(7)Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal harilikku tuuni (Thunnus thynnus) püüdvate liidu laevade püügikoormuse piirangud ning hariliku tuuni liidu kasvandustesse viidavad maksimumkogused ja maksimaalne kasvatamisvõimsus põhinevad teabel, mis on esitatud liikmesriikide iga-aastastes püügikavades, püügivõimsuse haldamise kavades ja hariliku tuuni kasvatamise majandamiskavades. Liikmesriigid peavad esitama need kavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 11 artikli 16 lõikele 1. Seejärel koondab komisjon need kavad ja koostab nende alusel liidu aastakava, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita, nagu on nõutud määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikes 2. ICCAT kiitis liidu viimase aastakava heaks 8. märtsil 2023. Seetõttu tuleks 2023. aastaks kehtestatud liidu püügikoormuse piiranguid ning kasvandustesse viidavaid maksimumkoguseid ja maksimaalset kasvatamisvõimsust kõnealuse aastakava kohaselt muuta.] [Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast seda, kui ICCAT on liidu aastakava heaks kiitnud.]

(8)Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul, mis toimus 12.–17. veebruaril 2024 Samarkandis Usbekistanis, lisati harilik liivhai (Carcharias taurus) kõnealuse konventsiooni I ja II lisas esitatud kaitsealuste liikide loetellu. Seepärast tuleks neid meetmed rakendada liidu õiguses, keelates i) liidu kalalaevadel kõikides vetes ja ii) kolmandate riikide laevadel liidu vetes seda liiki püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2124 artikli 98 lõikega 2 on selline keeld juba Vahemeres hariliku liivhai suhtes kehtestatud. Selleks et vältida sama reguleerimisesemega sätete kattumist Vahemere puhul, tuleks selline keeld kehtestada üksnes liidu laevadele kõigis vetes, välja arvatud Vahemeri, ja kolmandate riikide laevadele liidu vetes.

(9)Nii määruse (EL) 2024/257 artikli 41 lõikes 4 kui ka artiklis 43 on osutatud samale maksimaalsele ELi kalalaevade arvule, millel on lubatud WCPFC konventsiooni alal mõõkkala (Xiphias gladius) püüda. Esimene säte tuleks seetõttu õigusliku selguse huvides välja jätta.

(10)Määruse (EL) 2024/257 artiklit 59 jõustumise ja kohaldamise kohta tuleks parandada euroopa angerja (Anguilla anguilla) suhtes kohaldatavate meetmete osas ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu merealadel ja riimvetes ning sellega piirnevates liidu riimvetes.

(11)Teatavad vead määruse (EL) 2024/257 lisades esitatud lubatud kogupüügi tabelites tuleks parandada. Nende hulka kuuluvad vead, mis on seotud järgmisega: i) liikmesriikide kvoodid; ii) lubatud kogupüügi liik (st „analüütiline lubatud kogupüük“ või „ennetuslik lubatud kogupüük“); iii) piirkonna kirjeldused ja iv) aruandluskoodid. Lisaks tuleks kõnealustes lisades esitada selgemalt teatavad sätted: i) lainelise rai (Raja undulata) lubatud kogupüügi tabelites vastavalt ICESi 8. alapiirkonna ja 9. alapiirkonna liidu vetes ja ii) Põhjamere ja Läänemere makrelli (Scomber scombrus) lubatud kogupüügi tabelites.

(12)Seepärast tuleks määrust (EL) 2024/257 vastavalt muuta ja parandada.

(13)Määruses (EL) 2024/257 sätestatud kalapüügivõimalusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kalapüügivõimalusi, tuleks seetõttu samuti kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati või need ei ole veel ammendatud.

(14)Käesoleva määruse sätteid hariliku liivhai kohta tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2024, st: i) pärast konventsiooniosaliste konverentsi 14. istungjärku, mis toimus 12.–17. veebruaril 2024, ning ii) enne konventsiooni I ja II liite muudatuse jõustumist 17. mail 2024.

(15)Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/257 muutmine ja parandamine

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 20 lõikesse 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„ba)liivhai (Carcharias taurus) kõikides vetes, välja arvatud Vahemeri;“

(2)Artikli 41 lõige 3 jäetakse välja.

(3)Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Peibutuspüügivahenditega püügi korraldamine

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel, saatelaevadel ning muudel seinnoodalaevade tegevust toetavatel laevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2024 (kell 00.00) kuni 15. augustini 2024 (kell 24.00).

2.Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel ühe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2024 (kell 00.00) kuni 30. aprillini 2024 (kell 24.00) või 1. maist 2024 (kell 00.00) kuni 31. maini 2024 (kell 24.00) või 1. novembrist 2024 (kell 00.00) kuni 30. novembrini 2024 (kell 24.00) või 1. detsembrist 2024 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2024 (kell 24.00).

3.Liikmesriigid määravad ühiselt kindlaks, millist lõikes 2 osutatud keeluaega kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvate seinnoodalaevade suhtes. Liikmesriigid teatavad ühiselt komisjonile valitud keeluaja hiljemalt 15. veebruariks 2024. Komisjon teatab WCPFC sekretariaadile liikmesriikide ühiselt valitud keeluajad enne 1. märtsi 2024.

4. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult seinnoodalaeva pardal.“

(4)Artikli 55 lõikesse 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„aa)harilik liivhai (Carcharias taurus) kõikides liidu vetes;“.

(5) Artiklis 59 asendatakse punktid a ja b järgmistega:

„a)kohaldatakse artikli 13 lõikeid 1 ja 7 alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2025;

b)kohaldatakse artikli 13 lõikeid 2–6 alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025:“.

(6) Artiklisse 59 lisatakse järgmised alapunktid ca ja ga:

„ca)kohaldatakse artikli 20 lõike 1 alapunkti ba alates 1. aprillist 2024;

ga) kohaldatakse artikli 55 lõike 1 alapunkti aa alates 1. aprillist 2024;“.

(7)IA, IG, IH, VI, IX ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(4) Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2124, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2023/2124, 12.10.2023).

(7) https://doi.org/10.17895/ices.advice.21864321.v1 https://doi.org/10.17895/ices.advice.21840735.v1

(8) Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(9) Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024).

(10) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.3.2024

COM(2024) 114 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

LISA

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/257 muutmine ja parandamine

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse ja parandatakse järgmiselt.

(1)IA lisa B osa tabel 1 asendatakse järgmisega:

„

Tabel

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed

Ammodytes spp.

Taani

p.m.

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

p.m.

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Rootsi

p.m.

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

p.m.

Ühendkuningriik

p.m.

TAC

p.m.

(1)

Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas kindlaks määratud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade Ühendkuningriigi ja liidu veed

(SAN/234_1R)(1)

(SAN/234_2R)(1)

(SAN/234_3R)(1)

(SAN/234_4)(1)

(SAN/234_5R)(1)

(SAN/234_6)(1)

(SAN/234_
7R)(1)

Taani

p.m.

Saksamaa

p.m.

Rootsi

p.m.

Liit

p.m.

Ühendkuningriik

p.m.

Kokku

p.m.

(1)

Kuni 10 % sellest kvoodist võib üle kanda ja kasutada järgmisel aastal ainult selles majandamispiirkonnas.

“

(2) IA lisa B osa tabel 29 asendatakse järgmisega:

„

			Tabel	29
Liik:	harilik pikklest			Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed
	Glyptocephalus cynoglossus					(WIT/03A-C.)
Liit		657	(1)
TAC		657
(1)	Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/*2AC4-C1)

“

(3) IA lisa B osa tabel 60 asendatakse järgmisega:

„

Tabel

Liik:

väikesuulest ja harilik pikklest

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

(L/W/2AC4-C)

Belgia

121

Ennetuslik TAC

Taani

335

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

278

Rootsi

Liit

873

(3)(4)

Ühendkuningriik

1 666

(1)(2)

TAC

2 539

(1)

Sellest võib kuni 1 125 tonni väikesuulesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEM/*07D.).

(2)

Sellest võib kuni 541 tonni harilikku pikklesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/*2AC4-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WIT/*07D.).

(3)

Sellest võib kuni 590 tonni väikesuulesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C) 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LEM/*03A-C) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEM/*07D.).

Belgia	82
Taani	226
Saksamaa	29
Prantsusmaa	62
Madalmaad	188
Rootsi	3

(4)

Sellest võib kuni 283 tonni harilikku pikklesta püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (WIT/*2AC4-C); 3.a püügipiirkonna liidu vetes WIT/*03A-C.) ning 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (WIT/*07D.).

Belgia	39
Taani	109
Saksamaa	14
Prantsusmaa	30
Madalmaad	90
Rootsi	1

“

(4) IA lisa B osa tabel 61 asendatakse järgmisega:

„

			Tabel	61
Liik:	Väikesuulest			Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed
	Microstomus kitt				(LEM/03A-C.)
Liit		187	(1)	Analüütiline TAC
TAC		187
(1)	Sellest kuni 100 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (LEM/*2AC4-C1)

“

(5) IA lisa B osa tabel 93 asendatakse järgmisega:

„

Tabel

Liik:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus

(T/B/2AC4-C)

Belgia

251

Analüütiline TAC

Taani

537

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

137

Prantsusmaa

Madalmaad

1 904

Rootsi

Liit

2 898

(3)(4)

Ühendkuningriik

708

(1)(2)

TAC

3 606

(1)

Sellest võib kuni 400 tonni harilikku kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (TUR/*2AC4-C).

(2)

Sellest võib kuni 308 tonni siledat kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ja 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C); ning 7.d ja 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (BLL/*7DE.).

(3)

Sellest võib kuni 1 638 tonni harilikku kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (TUR/*2AC4-C).


Belgia	142
Taani	303
Saksamaa	77
Prantsusmaa	37
Madalmaad	1 077
Rootsi	2

(4)

Sellest võib kuni 1 260 tonni siledat kammeljat püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (BLL/*2AC4-C); 3.a püügipiirkonna liidu vetes BLL/*03A-C.); ning 7.d ja 7.e püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (BLL/*7DE.).


Belgia	109
Taani	233
Saksamaa	60
Prantsusmaa	28
Madalmaad	828
Rootsi	2

“

(6) IA lisa B osa tabel 98 asendatakse järgmisega:

„

							Tabel		98
Liik:	Railised								Püügipiirkond:		6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed
	Rajiformes										(SRX/67AKXD)
Belgia				824			(1)(2)(3)(4)(5)		Ennetuslik TAC
Eesti				5			(1)(2)(3)(4)(5)
Prantsusmaa				3 702			(1)(2)(3)(4)(5)
Saksamaa				11			(1)(2)(3)(4)(5)
Iirimaa				1 191			(1)(2)(3)(4)(5)
Leedu				19			(1)(2)(3)(4)(5)
Madalmaad				3		(1)(2)(3)(4)(5)
Portugal				20			(1)(2)(3)(4)(5)
Hispaania				996			(1)(2)(3)(4)(5)
Liit				6 771			(1)(2)(3)(4)(5)
Ühendkuningriik				2 985		(1)(2)(3)(4)(5)
TAC				9 756			(3)(4)(5)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/07D.), ilma et see piiraks liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist kõnealustes aktides määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Selle liigi püük 7.e püügipiirkonnas tuleb maha arvata selle eraldi TACi (RJU/7DE) kogusest. Juhupüügi korral 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.f–k püügipiirkonnas ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.e, 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna vetes püüda nendest kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid.
	Liik:		peentäpp-rai					Püügipiirkond:		7f ja 7g
			Raja microocellata							(RJE/7FG.)
	Belgia				5			(1)		Ennetuslik TAC
	Eesti				0			(1)
	Prantsusmaa				22			(1)
	Saksamaa				0			(1)
	Iirimaa				7			(1)
	Leedu				0			(1)
	Madalmaad				0			(1)
	Portugal				0			(1)
	Hispaania				6			(1)
	Liit				40			(1)
	Ühendkuningriik				46			(1)

	TAC				86
	(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira liidu ja Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud keeldude kohaldamist nendes kindlaks määratud piirkondades.
(5)	Eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi 7.e rajoonis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid väikesilm-rai koguseid, et võimaldada kontrollpüüki kalavarude püügipõhiste andmete kogumiseks vastavalt ICESi hinnangule.
	Liik:		peentäpp-rai					Püügipiirkond:		7e
			Raja microocellata							(RJE/07E.)
	Belgia				1			(1)		Ennetuslik TAC
	Eesti				0			(1)
	Prantsusmaa				6			(1)
	Saksamaa				0			(1)
	Iirimaa				2			(1)
	Leedu				0			(1)
	Madalmaad				0			(1)
	Portugal				0			(1)
	Hispaania				2			(1)
	Liit				11			(1)
	Ühendkuningriik				5			(1)

	TAC				16
	(1)	Selle varu saaki võivad lossida üksnes laevad, mis osalevad 7.e püügipiirkonnas väikesilm-rai kontrollpüügi programmides. Muude laevade püütud isendeid ei tohi kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Iga lepinguosaline määrab iseseisvalt kindlaks, kuidas jaotada oma kvooti laevadele, kes osalevad tema seireprogrammides. Osalevad laevad peavad koguma ja jagama andmeid järgmise kohta: lossimine ja vette tagasi laskmine ning eelistatavalt saagi bioloogilised iseloomulikud andmed (pikkus, kaal ja sugu).

“

(7) IA lisa B osa tabeli 101 joonealuse märkuse 2 tabelid asendatakse järgmisega:

„

Liik:	laineline rai		Püügipiirkond:	8. püügipiirkonna liidu veed
	Raja undulata			(RJU/8-C.)
Belgia	0		Ennetuslik TAC
Prantsusmaa	13	(1)
Portugal	10
Hispaania	10	(2)
Liit	33
Ühendkuningriik	0
TAC	33
(1)	Lisaks võib eraldada 28,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/8-C.SEN). Prantsusmaa teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.
(2)	Lisaks võib eraldada 21,5 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/8-C.SEN). Hispaania teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.
Liik:	laineline rai		Püügipiirkond:	9. püügipiirkonna liidu veed
	Raja undulata			(RJU/9-C.)
Belgia	0		Ennetuslik TAC
Prantsusmaa	20
Portugal	15	(1)
Hispaania	15
Liit	50
Ühendkuningriik	0
TAC	50
(1)	Lisaks võib eraldada 50 tonni kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta riikliku teadusinstituudi poolt koostatavate kalandusandmete kogumist. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (RJU/9-C.SEN). Portugal teatab enne püügi lubamist komisjonile laeva(de) nime(d). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

“

(8) IA lisa B osa tabel 103 asendatakse järgmisega:

„

							Tabel	103
Liik:	harilik makrell							Püügipiirkond:	3.a, 3.b, 3.c ja 3.d püügipiirkonna liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed
	Scomber scombrus								(MAC/2A34-N)
Belgia				476			(1)(2)	Analüütiline TAC
Taani				27 882			(1)(2)(4)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa				496			(1)(2)
Prantsusmaa				1 498			(1)(2)
Madalmaad				1 508			(1)(2)
Rootsi				4 569			(1)(2)(3)
Liit				36 429			(1)(2)
TAC				739 386
(1)	Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
		3a (MAC/*03A.)			3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (MAC/*3A4BC)			4b (MAC/*04B.)		4c (MAC/*04C.)	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (MAC/*2AX14)
	Belgia	0			0			0		0	286
	Taani	0			4 130			0		0	9 775
	Saksamaa	0			0			0		0	298
	Prantsusmaa	0			490			0		0	899
	Madalmaad	0			490			0		0	905
	Rootsi	0			0			390		10	2 741
	Liit	0			5 110			390		10	14 903
(2)	Nende kvootide alusel ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
			2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02A4AN-)			Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia		0			Kehtestatakse hiljem
	Taani		0			Kehtestatakse hiljem
	Saksamaa		0			Kehtestatakse hiljem
	Prantsusmaa		0			Kehtestatakse hiljem
	Madalmaad		0			Kehtestatakse hiljem
	Rootsi		0			Kehtestatakse hiljem
	Liit		0			Kehtestatakse hiljem
(3)	Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
			322
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6., 7. ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2A14):
	Saksamaa		531
	Hispaania		1
	Eesti		4
	Prantsusmaa		354
	Iirimaa		1 769
	Läti		3
	Leedu		3
	Madalmaad		774
	Poola		37

“

(9) IA lisa B osa tabeli 106 joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

„Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-EU).“

(10)IG lisa asendatakse järgmisega:

„

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

			Tabel	1
Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala (BET/WCPFC)
Liit		2 000	(1)	Ennetuslik TAC
TAC		Ei kohaldata	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

			Tabel	2
Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (SWO/F7120S)
Liit		3 170,36		Ennetuslik TAC
TAC		Ei kohaldata

“

(11)IH lisa asendatakse järgmisega:

„

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

				Tabel	1
Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.				Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala, uurimisüksused A ja B(1) (TOT/SPR-AB)
TAC	162		(2)(3)(4)		Ennetuslik TAC
(1)	uurimisüksus A:
	-NW	50°30' S, 136° E
	-NE	50°30' S, 140°30' E
	-SE	54°50’S, 140°30’E
	-SW	54°50' S, 136° E
	uurimisüksus B:
	-NW	52°45' S, 140°30' E
	-NE	52°45' S, 145°30' E
	-SE	54°50' S, 145°30' E
	-SW	54°50’S, 140°30’E
(2)	Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Püük on keelatud vähem kui 600 m ja rohkem kui 2 500 m sügavuses. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 60 järjestikuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, mis võib toimuda mis tahes ajavahemikul alates 1. maist kuni 15. novembrini 2024. Alates 1. novembrist kuni 15. novembrini 2024 seatakse õngejadad vette ainult öisel ajal ja kogu kalapüük lõpetatakse viivitamata, kui hukkub: a)üks isend mis tahes järgmisest liigist: rändalbatross (Diomedea exulans), hallpea-albatross (Thalassarche chrysostoma), mustkulm-albatross (Thalassarche melanophris), hall-tormilind (Procellaria cinerea), samet-tormilind (Pterodroma mollis); või b)kolm isendit mis tahes järgmisest liigist: tuhkalbatross (Phoebetria palpebrata), hiid-tormilind (Macronectes giganteus), rait-tormilind (Macronectes halli). Lisaks piiratakse püüki maksimaalselt 100 loomusega, millel on kõige rohkem 5 000 õngekonksu ühe loomuse kohta. Õngejadad seatakse üksteisest vähemalt 3 meremiili kaugusele ning ühe kalendriaasta jooksul mitte samadesse kohtadesse. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui püügireisi jooksul on 100 loomust vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.
(3)	Sellest kuni 129 tonni võib püüda uurimisüksuses A. Kihvkalade püügist uurimisüksuses A teatatakse eraldi (TOT/SPR-A).
(4)	Sellest kuni 33 tonni võib püüda uurimisüksuses B. Kihvkalade püügist uurimisüksuses B teatatakse eraldi (TOT/SPR-A).

				Tabel	2
Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi				Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa	18 622,82				Analüütiline TAC
Madalmaad	20 185,21				Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Leedu	12 958,23				Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Poola	22 280,74
Liit	74 047,00

TAC	Ei kohaldata

“

(12)VI lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

	Kalalaevade arv(1)(2)
	Kreeka(3)	Hispaania	Prantsusmaa	Horvaatia	Itaalia	Küpros(4)	Malta(5)	Portugal
Seinnoodalaevad(6)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Õngejadalaevad	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Söödaga õngelaevad	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Käsiõngelaevad	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Traalerid	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Väikesemahulise püügi laevad	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Muud rannalähedase püügi laevad(7)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kehtestatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud. (2) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud. (3) Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga. (4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga. (5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga. (6) Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi. (7) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

“

(13) VI lisa punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Maksimaalne lõkspüüniste arv(1)
Liikmesriik	Lõkspüüniste arv
Hispaania	p.m.
Itaalia	p.m.
Portugal	p.m.
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

“

(14) VI lisa punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus(1)
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Kreeka	p.m.	p.m.
Hispaania	p.m.	p.m.
Horvaatia	p.m.	p.m.
Itaalia	p.m.	p.m.
Küpros	p.m.	p.m.
Malta	p.m.	p.m.
Portugal	p.m.	p.m.
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)(1)
Kreeka	p.m.
Hispaania	p.m.
Horvaatia	p.m.
Itaalia	p.m.
Küpros	p.m.
Malta	p.m.
Portugal	p.m.
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajad kohandatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt, kui ICCAT on liidu püügi-, kasvatamis- ja püügivõimsuse haldamise kava heaks kiitnud.

“

(15)IX lisa asendatakse järgmisega:

„

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

1. Selliste õngejadasid kasutavate liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala (Xiphias gladius) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S

Hispaania	14
Liit	14

2 Selliste liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad vahemikus 20° N ja 20° S

Hispaania	4
Liit	4

“

(13)XI lisas asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2. Määruse (EL) 2023/194 IA lisa B osas asendatakse tabelid makrelli (Scomber scombrus) kohta ICESi 3.a, 3.b, 3.c ja 3.d rajooni liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning 2.a ja 4.a rajooni Norra vetes järgmisega:

„

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus					Püügipiirkond:		3.a, 3.b, 3.c ja 3.d püügipiirkonna liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A34-N)
Belgia		501		(1)(2)		Analüütiline TAC
Taani		29 446		(1)(2)(4)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		523		(1)(2)
Prantsusmaa		1 579		(1)(2)
Madalmaad		1 589		(1)(2)
Rootsi		4 743		(1)(2)(3)
Liit		38 381		(1)(2)

TAC		782 066
(1)	Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
	3a		3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed		4b		4c		2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
	(MAC/*03A.)		(MAC/*3A4BC)		(MAC/*04B.)		(MAC/*04C.)		(MAC/*2AX14)
Belgia	0		0		0		0		301
Taani	0		4 130		0		0		10 312
Saksamaa	0		0		0		0		314
Prantsusmaa	0		490		0		0		947
Madalmaad	0		490		0		0		953
Rootsi	0		0		390		10		2 846
Liit	0		5 110		390		10		15 673
(2)	Nende kvootide alusel ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
		2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02A4AN-)		Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia	0		0
	Taani	0		0
	Saksamaa	0		0
	Prantsusmaa	0		0
	Madalmaad	0		0
	Rootsi	0		0
	Liit	0		0

(3)	Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
		266
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6, 7 ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes: 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (MAC/*2A14):
	Saksamaa	749
	Hispaania	1
	Eesti	6
	Prantsusmaa	499
	Iirimaa	2 495
	Läti	5
	Leedu	5
	Madalmaad	1 092
	Poola	53

“

Top

Choose the experimental features you want to try