1.

kordab oma täielikku toetust nõukogu soovitusele, millega luuakse Euroopa lastegarantii (1), ja ELi lapse õiguste strateegiale (2). Need algatused on ÜRO lapse õiguste konventsiooni (3) ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide seisukohast ülimalt olulised. kuna nende eesmärk on aktiivselt kaasata liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi laste vaesuse vastu võitlemisse ja laste õiguste tugevdamisse, edendades seeläbi liidus suuremat õiglust ja kaasatust. Laps on ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt määratletud kui iga alla 18aastane inimolend, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks;

2.

oodates Euroopa Komisjoni tulevast soovitust integreeritud lastekaitsesüsteemide (4) kohta, mis on liigitatud Euroopa Komisjoni 2024. aasta tööprogrammi prioriteetseks algatuseks, rõhutab vajadust seada esikohale lastega arvestavad sotsiaalkaitsesüsteemid. Need kaitsemeetmed peaksid olema täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Nad peaksid olema kontekstipõhised, lapsekesksed ja neid tuleks rakendada kõige sobivamal valitsemistasandil. Järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, peaksid need kaitsemeetmed olema kontekstipõhised, lapsekesksed ja neid tuleks rakendada kõige sobivamal haldustasandil, et hõlbustada koostööd ja koordineerimist kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi ametiasutuste vahel, eesmärgiga luua integreeritud lastekaitsesüsteemid, mis kaitsevad tõhusalt laste heaolu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 tähenduses, pidades silmas nii vägivalla ennetamist kui ka kaitset vaesuse, haavatavuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest kogu Euroopa Liidus;

3.

rõhutab seost lastekaitse ja vaesuse vahel, kuna vaesus ja sotsiaalne tõrjutus võivad suurendada laste haavatavust vägivalla suhtes. Võttes arvesse laste haavatavust ja vaesusest tulenevat lapstööjõu kasutamist, tuleks korrata lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise ILO konventsiooni eesmärke. Stress, piiratud ressursid ja piiratud juurdepääs tugiteenustele vaesunud keskkonnas võivad suurendada lastevastase vägivalla ohtu. Nende omavahel seotud küsimuste lahendamiseks on vaja terviklikke strateegiaid, mis ühendavad lastekaitse ja vaesuse vähendamise;

4.

toonitab laste õiguste teostamise keskset rolli kestliku arengu 16. eesmärgi saavutamisel, et mitte jätta kõrvale ühtki last ning seada kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide rakendamisel eelkõige esikohale eriti vaesusest, vägivallast ja sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud lapsed nende haavatavuses;

5.

rõhutab vajadust töötada välja eeskujulikud lähenemisviisid, mille eesmärk on tugevdada jõupingutusi laste kaitsmiseks ja parandada laste juurdepääsu elutähtsatele teenustele; toetab sellega seoses kindlalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist teadlikkuse suurendamise algatustesse ja parimate tavade vahetusse kogu liidus;

6.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ELi lapse õiguste strateegiale vajaliku ja tugeva rahalise toetuse, rõhutades lastekaitse keskset rolli. See rahaline kohustus on ülimalt oluline tugevate lastekaitseteenuste tagamiseks, mille eesmärk on vältida majanduslikku haavatavust ning kaitsta lapsi väärkohtlemise ja vägivalla eest;

7.

rõhutab, viidates ulatuslikult kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkidele, et lastekaitse kattub eri teemavaldkondadega, nagu tervishoid, sealhulgas vaimne tervishoid, vaesus, võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, haridus ja õiglus, ning et nende kattuvate küsimuste terviklikuks käsitlemiseks on oluline terviklik lähenemisviis;

8.

tõstab esile, et lapsi tuleb Euroopa poolaasta raames nõuetekohaselt arvesse võtta, et tagada terviklik, õiglane ja tulevikku suunatud lastepoliitika, mis toob lõppkokkuvõttes kasu nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Selleks, et aidata kaasa Euroopa Liidu kui terviku heaolule ja tulevikule, on tervitatav laste vaesuse ja lapstööjõu kasutamise kaotamise kaasamine Euroopa poolaasta protsessi;

9.

nõuab mitmetasandilist koordineerimist kooskõlas Haagi lastekaitse konventsiooni (5) ja kestliku arengu 16. eesmärgiga, mille puhul kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, õiguskaitseasutused, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenistused teevad koostööd, et reageerida tõhusalt lastekaitsega seotud probleemidele. Komitee nõuab sellega seoses andmete kogumise ja järelevalve süsteemide loomist, sealhulgas piirkondlikul tasandil ja igal muul tasandil, millel on lastekaitse suhtes pädevus, et jälgida edusamme, teha kindlaks suundumused ja eraldada tõhusalt vahendeid;

10.

nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimused oleksid lastekaitsepoliitika lahutamatu osa, võttes arvesse kestliku arengu eesmärki nr 5. Keskenduda tuleks tütarlaste kaitsele soolise vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse, usuvägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja selliste tavade eest nagu lapsega sõlmitud abielud, sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine. Lisaks tuleks edendada sootundlikku poliitikat koos jõustatavate õigusaktidega, et edendada soolist võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist;

11.

toonitab erilist teadlikkust konkreetsetest vajadustest ja probleemidest valdkonnaülesest vaatenurgast, nagu puuetega lapsed või rändajad, ning seetõttu vajadust kaasavate toetusmeetmete järele, nt seoses (füüsilise) juurdepääsetavuse, keelebarjääri ja laste võimalike traumade märkimisväärse mõjuga;

12.

tunnistab eri valdkondades (sotsiaalteenused, õigussüsteemid, haridus, sport, vaba aeg) lastega töötavate spetsialistide ja vabatahtlike teadlikkuse suurendamise tähtsust, et vältida väärkohtlemist, kahju, taasohvristamist ja edendada parimaid tavasid ning aidata sellega kaasa laste jaoks kaasavamatele ja turvalisematele linnadele ja piirkondadele kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 11;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll lastekaitses

13.

rõhutab, et süsteemid laste heaolu ja kaitsmise edendamiseks on kõige tõhusamad kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning et kaasata tuleb sotsiaalteenused, tervishoiuasutused, koolid ja kogukonnaorganisatsioonid;

14.

tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli haavatavate laste kaitsmisel vägivalla eest oma kogukonnas ning rõhutab, kui olulised on kogukonna meetmed laste kaitsmiseks ja nulltolerantsi edendamiseks lastevastase vägivalla puhul. Komitee ergutab korrapäraseid teadusuuringuid ja vajaduste hindamist, et teha kindlaks konkreetsed nõrgad kohad ja riskid, millega ebasoodsas olukorras olevad lapsed kogukonnas kokku puutuvad, ning kohandada vastavalt meetmeid;

15.

toetab kohalike laste tugikeskuste loomist, tagades juurdepääsu ja konfidentsiaalsuse kuritarvitamisest teatamiseks ja abi otsimiseks. Komitee soovitab kasutada ka mobiilseid teavitusrühmi, kes suudavad hinnata lastekaitseriske ja toetada abivajavaid perekondi;

16.

rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele tihedas koostöös lastega töötavate asjaomaste sidusrühmade vahel, nt hariduse ja koolitamise, tervishoiu, sotsiaalteenuste, kohtusüsteemide, õiguskaitse, spordi ja vaba aja veetmise valdkonnas, kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes edendavad dialoogi kogukondadega, et parandada laste õiguste kaitset. Komitee ergutab lisaks ELi rahastatavaid kohalikke ja piirkondlikke teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust integreeritud lastekaitsesüsteemist, milles võetakse arvesse laste vägivalla ennetamist ja majanduslikku haavatavust, tuues kasu nii ühiskonnale kui ka lastele tervikuna;

17.

Komitee soovitab seetõttu luua kogukondades turvalised ruumid, mis pakuvad lastele kaitset ja tuge vägivalla või väärkohtlemise ajal; toonitab, kui oluline on, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuksid vahendeid ja osaleksid aktiivselt algatustes, mille eesmärk on edendada positiivseid haridustavasid, pöörates erilist tähelepanu vägivallata distsipliini vormide edendamisele ja kahjuliku käitumise ennetamisele.

18.

Komitee nõuab hariduse tugirühmade hõlbustamist, et anda lapsevanematele ja hooldajatele põhisuunised positiivse distsipliini ja stressi ohjamise kohta; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selliste strateegiate määratlemisel ja parandamisel, millega edendatakse koostööd noorte hoolekandeasutuste, õiguskaitseasutuste ja meediaorganisatsioonide vahel, et tõhusalt tegeleda kadunud laste juhtumitega, sealhulgas olukordadega, kus lapsed on end ära peitnud;

19.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selliste strateegiate määratlemisel ja parandamisel, millega edendatakse koostööd noorte hoolekandeasutuste, õiguskaitseasutuste ja meediaorganisatsioonide vahel, et tõhusalt tegeleda kadunud laste juhtumitega, sealhulgas olukordadega, kus lapsed ei ole eri põhjustel süsteemis nähtavad, nt vägivallahirmu, tagakiusamise või selle tõttu, et nad on ebaseaduslikud rändajad;

20.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll on kohustada oma territooriumil asuvaid koole rakendama terviklikku lastekaitsepoliitikat, mis peaks hõlmama jõulisi meetmeid, et võidelda kiusamise vastu internetis ja väljaspool seda, et tagada kõigile õpilastele turvaline õpikeskkond. Komitee toonitab eelkõige vajadust kättesaadavate ja kaasavate teenuste järele, et toetada vaimse tervise probleemidega lapsi. Komitee rõhutab sellega seoses, kui olulised on riiklikud ja teatud juhtudel piirkondlikud koolipõhised programmid, mis teavitavad lapsi nende õigustest, isiklikust turvalisusest ja väärkohtlemisest teatamisest, koolitades samal ajal haridustöötajaid, et tuvastada kuritarvitamise märke;

21.

kordab üleskutset tagada juurdepääs kõigile olemasolevatele vahenditele, nagu ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, InvestEU, ReactEU, taaste- ja vastupidavusrahastu ning Erasmus+ ja kasutada neid ulatuslikult (6) integreeritud lastekaitsesüsteemide tõhusaks rakendamiseks. Komitee tuletab meelde, et kõik liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu võitlemisele suunatud meetmetele ja struktuurireformidele ning et see künnis on vaid miinimum ja et liikmesriike tuleks julgustada kasutama suuremat osa ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks. Komitee tõstab ka esile, et vastavalt ESF+ määrusele peab enim puudust kannatavate isikute toetamiseks ettenähtud kaasrahastamise määr olema 90 %, mis peaks hõlbustama juurdepääsu kõnealusele rahastamisele integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamiseks selle määraga hõlmatud laste jaoks;

22.

rõhutab igasuguse lastevastase vägivalla, ka füüsilise ja vaimse vägivalla kaotamise tähtsust nii füüsilises ruumis (nagu perekond, kool, sport ja vaba aeg) kui ka digimaailmas (sealhulgas küberkiusamine, väärkohtlemine veebis ja muud tehisintellekti ja virtuaalmaailmaga seoses esilekerkivad digiriskid) ning ennetavate lähenemisviiside väljatöötamist, millega edendada laste ja noorte head kohtlemist ja luua neile kaitsev keskkond kõigis nende eluvaldkondades. Komitee toonitab, et noored on vägivalla teatud vormide suhtes eriti haavatavad;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tugevdama oma otsese rahastamise mehhanisme ja lihtsustama menetlusi, eesmärgiga võimaldada kohalikel omavalitsustel pääseda lihtsamini juurde ELi rahastusele, et edendada kiiremaid ja sihipärasemaid meetmeid võitluses laste vaesuse vastu;

24.

rõhutab vajadust kaasavate menetlustega lapsesõbralike kohtusüsteemide järele, et tagada laste õigus olla ära kuulatud kõigis neid mõjutavates küsimustes, pakkudes vajaduse korral juurdepääsu tasuta ja tõhusale õigusabile, mis hõlmab õigusnõustamist, seaduslikku esindatust, suulise ja kirjaliku tõlke teenuseid ja toetust,

25.

nõuab, et lapsi jälgiksid tähelepanelikult lastekaitseasutused ja avaliku sektori asutused, kes peaksid olema ettevalmistatud tegelema laste vägivaldse käitumisega ja aitama kaasa noorte õigusrikkujate taasintegreerimisele. Komitee rõhutab, et järelevalvealastele otsustele peab eelnema lapse parimate huvide hindamine ning et laste vägivaldse käitumise vastu võitlemiseks võetavad meetmed peaksid põhinema tõenditel;

26.

rõhutab, kui oluline on lihtsustada vägivalla ohvriks sattunud laste juurdepääsu sotsiaal- ja vaimse tervise teenustele, et hõlbustada nende taastumist;

27.

tunnistab laste osalusplatvormi (7) nõuet, et lapsed peavad end koolides turvalisemalt tundma. Lisaks koolile on vältimatult vajalikud tõhusamad meetmed turvaliste mänguväljakute ja parkide ning tänavavalgustuse jaoks ning täiskasvanute ja laste parem teavitamine ja koolitamine turvalise veebikäitumise kohta;

28.

viidates ELi lapse õiguste strateegiale, kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles kehtestama meetmed laste ja noorte kaitsmiseks digikeskkonnas, käsitledes mitmesuguseid aspekte, nagu sobimatule sisule juurdepääsu piiramine, algoritmide ja automaatsete andmetöötlussüsteemide jälgimine, ennetavad meetmed ohutu ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks, digitoodete ja -teenuste eakohane kujundamine ja vastutustundliku digitaalse kodanikupädevuse haridus;

29.

kordab seoses ELi lapse õiguste strateegiaga, kui oluline on võimaldada lastel osaleda nende elu mõjutavates otsustes, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad parandaksid piisavate vahendite eraldamisega laste osalemist kõigil tasanditel. Komitee väljendab sellega seoses heameelt ELi laste osalusplatvormi üle, mis on hea tava laste kuulamiseks ja võimestamiseks ning konkreetne järelmeede seoses Euroopa tuleviku konverentsi soovitustega kodanike osalemise vallas. Komitee pooldab tähelepanu juhtimist sellele, kui oluline on vältida lünka laste ja noorte osaluse toetamise vahel, nagu soovitati ELi noortestrateegias 2019–2027 (8) ja tuletati meelde teatises Euroopa noorteaasta 2022 kohta (9);

30.

kutsub Euroopa Liitu ja eelkõige Euroopa Komisjoni üles tugevdama olemasolevaid rahastamisvahendeid, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tegeleda saatjata alaealistega, arvestades saatjata alaealiste arvu märkimisväärset suurenemist nende territooriumil, ning ühtlustama nende kaitset ja hooldust käsitlevaid ELi õigusakte;

31.

rõhutab üleskutset kaasata lapsed otsuste tegemisse selle kohta, kuidas tagada nende turvalisus kodus, koolis, kohalikes piirkondades ja tervishoiuasutustes. See on üks peamisi järeldusi lastega konsulteerimisel ELi laste osalusplatvormi raames.

32.

Komitee nõuab kaasavat lähenemisviisi, et tugevdada laste ja noorte osalemist neid mõjutavates otsustusprotsessides, austades samal ajal vanuse, soo, etnilise päritolu ja puude mitmekesisust ning tagades, et nende häält võetakse kuulda ja arvesse; kordab veel üht olulist lastega konsulteerimise tulemust vajaduse kohta luua ja säilitada laste jaoks mitmeid otseseid suhtlus- ja tagasisidekanaleid, mida tuleks käsitleda integreeritud lastekaitsesüsteemide põhielemendina;

33.

juhib tähelepanu sellele, et kõik poliitikameetmed ja kohaliku, piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi meetmed peaksid juhinduma lapse parimatest huvidest, et tagada lapse õigusi käsitlevate rahvusvaheliste ja ELi standardite järgimine ning lastekaitsepoliitika sidusus kõigil;

34.

rõhutab pikaajalise lähenemisviisi tähtsust lastekaitse tagamisel, kehtestades meetmed ja poliitika, mis edendavad lastele pakutavate teenuste stabiilsust ja järjepidevust; julgustab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, kui neil on selles valdkonnas pädevus, korrapäraselt läbi vaatama oma lastekaitsetavasid ja -poliitikat, võttes arvesse Euroopa soovitusi ja rahvusvahelisi parimaid tavasid, et pidevalt parandada oma reageerimist laste ja perekondade vajadustele.