EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024DC0617
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on the economic, social, employment, structural and budgetary policies of Hungary
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS Ungari majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS Ungari majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
COM/2024/617 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.6.2024
COM(2024) 617 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Ungari majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2024) 600 final} - {SWD(2024) 617 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Ungari majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, 1 eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, 2 eriti selle artikli 6 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 3 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.
(2)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 4 eesmärk on kaotada järk-järgult ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitaks saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Ungari lisas oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke.
(3)16. märtsil 2023 avaldas komisjon teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 5 et anda teavet poliitiliste otsuste tegemiseks ja luua raamtingimused majanduskasvu hoogustamiseks. Teatises käsitletakse konkurentsivõimet üheksa üksteist tugevdava teguri kaudu. Need tegurid on muu hulgas juurdepääs erakapitalile, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja oskused ning ühtne turg, mis on esmatähtsad poliitikaprioriteedid reformide ja investeeringute elluviimiseks, et lahendada praegused tootlikkusega seotud probleemid ning suurendada ELi ja selle liikmesriikide pikaajalist konkurentsivõimet. Pärast kõnealust teatist esitas komisjon 14. veebruaril 2024 ühtse turu ja konkurentsivõime aruande 6 . Aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa ühtse turu tugevaid külgi ja probleeme ning kajastatud aasta jooksul toimunud muutusi, tuginedes eespool nimetatud üheksale konkurentsivõimet edendavale tegurile.
(4)21. novembril 2023 võttis komisjon vastu 2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 7 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2024) tsükli algust. 22. märtsil 2024 kiitis Euroopa Ülemkogu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks. 21. novembril 2023 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2024. aasta häiremehhanismi aruande, milles nimetati Ungarit ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 12. aprillil 2024, ning ettepaneku 2024. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 11. märtsil 2024.
(5)30. aprillil 2024 jõustus ELi uus majanduse juhtimise raamistik. Raamistik hõlmab uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97. See hõlmab ka muudetud määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta ja muudetud direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta 8 . Uue raamistiku eesmärgid on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv eelarve järkjärgulise konsolideerimise ning reformide ja investeeringute kaudu. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmise tagamisega. Iga liikmesriik peaks esitama nõukogule ja komisjonile riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad sisaldavad liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning hõlmavad riikliku seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast planeerimisperioodi. Riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades esitatud netokulude 9 kava peaks olema kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, sealhulgas nõudega hoida valitsemissektori koguvõlg usutavas langustrendis või viia see langustrendi hiljemalt kohandamisperioodi lõpuks või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % SKPst ning viia valitsemissektori eelarvepuudujääk keskpika perioodi jooksul alla kontrollväärtuse 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse teha asjakohased reformid ja investeeringud vastavalt määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele. Nende kavade koostamise toetamiseks esitab komisjon [21. juunil] 2024 liikmesriikidele suunised nende esitatavate kavade ja järgnevate iga-aastaste eduaruannete sisu kohta ning edastab kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 5 neile eelarvekohanduste tehnilised suunised (vajaduse korral võrdlustrajektoorid ja tehnilise teabe). Liikmesriigid peaksid esitama oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 20. septembriks 2024, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra. Liikmesriigid peaksid tagama, et kaasatakse nende parlamendid ning vajaduse korral konsulteeritakse sõltumatute eelarveasutuste, sotsiaalpartnerite ja muude riigi sidusrühmadega.
(6)2024. aastal jätkub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta areng kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimastel aastatel esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.
(7)11. mail 2021 esitas Ungari vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 15. detsembril 2022 võttis nõukogu vastu Ungari taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmist käsitleva otsuse, 10 mida muudeti 8. detsembril 2023, et lisada REPowerEU peatükk 11 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Ungari on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid.
(8)30. aprillil 2024 esitas Ungari kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 8 lõikega 1 oma 2024. aasta riikliku reformikava ja 2024. aasta stabiilsusprogrammi. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2024. aasta riiklik reformikava ka Ungari kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(9)19. juunil 2024 avaldas komisjon Ungari kohta 2024. aasta riigiaruande 12 . Selles hinnati Ungari edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2023 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Ungari on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Ungari edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõivet, oskusi ja vaesuse vähendamist puudutavate eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
(10)Komisjon tegi määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Ungari kohta põhjaliku analüüsi. Komisjoni talituste poolt nimetatud määruse kohaselt Ungari makromajanduslikule haavatavatusele antud hinnangu peamised järeldused avaldati 2024. aasta aprillis 13 . 19. juunil 2024 jõudis komisjon järeldusele, et Ungaris esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Ennekõike seisab Ungari silmitsi haavatavustega, mis tulenevad hinnasurvest ning välisrahastamise ja valitsemissektori rahastamise vajadusest ning on endiselt aktuaalsed, ehkki paranev väliskeskkond on teatavaid lühiasjalisi riske leevendanud. 2023. aastal jooksevkonto suur puudujääk kadus, kuna majanduslanguse kontekstis kahanes Ungaris sisenõudlus ja tulenevalt madalamatest energiahindadest. Koos rangema rahapoliitikaga aitasid need asjaolud alandada ülimalt kõrget inflatsioonimäära. Sellest hoolimata on alusinflatsioon endiselt ELi üks suuremaid ja tööjõu ühikukulu on jõudsalt kasvanud, avaldades survet konkurentsivõimele. Eelduste kohaselt tekib lähiaastatel väike jooksevkonto puudujääk, kuna sisenõudlus taastub, samas kui majandus ja selle välisrahastamine on endiselt energiahindade ja riskipreemiate muutuste meelevallas. Tulenevalt kõrgematest intressimäärades aeglustus 2023. aastal eluasemehindade kasv ja vähenes ülehindamine. Endiselt püsib suur eelarvepuudujääk, mille põhjuseks on ekspansiivne poliitika ja pärast majanduslangust alates 2023. aastast üha aeglustunud majanduskasv. Prognooside kohaselt väheneb puudujääk mõnevõrra, ent püsib siiski suur, kiirendades inflatsiooni ja kasvatades välislaenuvajadusi. Valitsussektori võla suhe SKPsse ja võlateeninduskulud jäävad suureks. Kõigis valdkondades, eriti eelarve- ja struktuuripoliitika alal, on tehtud ainult piiratud edusamme ja see on aidanud kaasa tuvastatud nõrkuste püsimisele. Eelarve kohandamine aitaks vähendada alusinflatsiooni ja kindlustada välispositsiooni, ohjeldades samas valitsemissektori võla suurenemist, ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine peaks nimetatud kohandamist toetama. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava õigeaegne ja tulemuslik rakendamine peaks eelduste kohaselt aitama haavatavusi vähendada; seda peaks võimendama moonutavate turumeetmete järk-järguline kaotamine ja eelarve konsolideerimist toetavad reformid.
(11)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 14 suurenes Ungari valitsemissektori eelarvepuudujääk 6,2 %-lt SKPst 2022. aastal 6,7 %ni SKPst 2023. aastal, samas kui valitsemissektori võlg suurenes 74,1 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 73,5 %ni SKPst 2023. aasta lõpus. Nagu on märgitud 2024. aastaks esitatud eelarvepoliitika suunistes, 15 astub komisjon kooskõlas kehtivate õigusnormidega esimese sammu eelarvepuudujäägil põhinevate ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste algatamiseks 2023. aasta eelarve täitmise andmete põhjal. 19. juunil 2024 võttis komisjon vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande 16 . Selles aruandes hinnati Ungari eelarveseisundit, kuna riigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2023. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst. Aruandes jõuti järeldusele, et seda hinnangut silmas pidades ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 alusel loodud majandus- ja rahanduskomitee arvamust arvesse võttes teeb komisjon juulis ettepaneku algatada Ungari suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, soovitades nõukogul võtta vastu artikli 126 lõike 6 kohane otsus, milles kinnitatakse ülemäärase puudujäägi olemasolu Ungaris.
(12)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 17 Ungaril võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, 18 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Ungaril soovitati olla valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Ungaril suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid. Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitiline hoiak 19 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes pärssiv (4,7 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,7 % SKPst. Kokkuvõttes oli riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Samas on oluline märkida, et see oli suuresti tingitud netokulude 2022. aasta tasemest, mis oli võrreldes 2023. aastaga väga kõrge, sealhulgas makromajanduslikku tasakaalustamatust suurendavatest mittesihtotstarbelistest kulutustest mitmes valdkonnas, mida rahastati juhuslikule kasumile kehtestatud ajutiste ja valdkondlike maksudega peamiselt energia-, finantsi- ja jaemüügisektoris. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,6 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust kasvu. Ungari rahastas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nagu investeeringud energiatõhususe suurendamisse ning digitaliseerimisse tervishoiu ja hariduse vallas. Ungari ei ole veel esitanud maksetaotlust taaste- ja vastupidavusrahastu raames.
(13)2024. aasta lähenemisprogrammi peamised prognoosid võib kokku võtta järgmiselt. Eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 2,5 % ja 2025. aastal 4,1 %, samas kui THHI inflatsioon on 2024. aastal 4,2 % ja 2025. aastal 3,6 %. Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal suurenema 4,5 %ni SKPst ja olema 2025. aastal 3,7 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks suurenema 73,2 %ni ja 2025. aasta lõpuks 72,1 %ni. Pärast 2025. aastat peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult vähenema, jõudes 2026. aastal 2,9 %ni SKPst, 2027. aastal 2,4 %ni SKPst ja 2028. aastal 1,9 %ni SKPst. Seega peaks valitsemissektori eelarvepositsioon prognooside kohaselt jõudma 2026. aastal allapoole eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst. Seevastu valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb prognoosi kohaselt pärast 2025. aastat järk-järgult, jõudes 2026. aastal 68,8 %ni, 2027. aastal 66,0 %ni ja 2028. aastal 62,8 %ni SKPst.
(14)Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 2,4 % ja 2025. aastal 3,5 % ning THHI inflatsioon on 2024. aastal 4,1 % ja 2025. aastal 3,7 %.
(15)Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 5,4 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks tõusma 74,3 %ni. Puudujäägi vähenemine 2024. aastal kajastab peamiselt järk-järgulist maksutulu taastumist, väiksemaid kulutusi kommunaalettevõtjatele makstavatele toetustele elamutes tarbitava energia hinna ülempiiride tõttu kantud kahju eest ja avaliku sektori investeeringute vähenemine. Valitsemissektori võla ja SKP suhte kasv tuleneb valitsemissektori suurest eelarvepuudujäägist, SKP väiksemast nominaalkasvust ja muudest võlga suurendavatest tehingutest, nagu eeldatav Budapesti lennujaama omandamine valitsemissektorisse kuuluvate üksuste poolt ja RePowerEU laenudega finantseeritavate rahastamisvahendite rakendamine. Komisjoni prognooside kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal pärssiv (1,0 % SKPst).
(16)Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2024. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest kulusid mahus 0,8 % SKPst (2023. aastal 0,3 % SKPst). Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Ungari valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga. Taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate laenudega rahastatakse 2024. aastal kulusid mahus 0,4 % (2023. aastal puudusid laenudega rahastatud kulud).
(17)14. juulil 2023 soovitas 20 nõukogu Ungari järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige piirata riiklikult rahastatavate esmaste netokulude 21 nominaalkasvu nii, et see ei ületaks 2024. aastal 4,4 %. Liikmesriikidel paluti 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvete koostamisel võtta arvesse, et komisjon teeb 2023. aasta eelarve täitmise andmete põhjal nõukogule ettepaneku algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvavad Ungari riiklikult rahastatavad esmased netokulud 2024. aastal 3,6 %, mis on alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. Samas olid 2023. aasta netokulud soovituse esitamise ajal eeldatust suuremad (1,8 % SKPst). Kuna soovitus 2024. aasta kohta esitati kasvumäärana, tuleb nõuete täitmise hindamisel samuti arvesse võtta 2023. aastast tulenevat baasefekti. Kui 2023. aasta netokulud oleksid olnud samad nagu soovituse esitamise ajal eeldati, oleks sellest tulenev netokulude kasvumäär ületanud 2024. aastal soovituslikku kasvumäära 1,5 % SKPst . Hindamise kohaselt esineb riiklikult rahastatavate esmaste netokulude puhul seega risk, et need ei ole soovitusega täielikult kooskõlas.
(18)Lisaks soovitas nõukogu Ungaril võtta meetmeid, et kaotada kehtivad erakorralised energiatoetusmeetmed võimalikult kiiresti 2023. ja 2024. aastal ning kasutada selle tulemusena kokku hoitavaid vahendeid valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Nõukogu täpsustas, et kui uue energiahindade tõusu tõttu on vaja uusi või jätkuvaid toetusmeetmeid, tuleks Ungaril tagada, et sellised toetusmeetmed on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu 22 olema 2023. aastal 1,6 % SKPst, 2024. aastal 0,9 % SKPst ja 2025. aastal 0,4 % SKPst. Eelkõige eeldatakse, et ka 2024. ja 2025. aastal jätkatakse toetuste maksmist kommunaalettevõtjatele elamutes tarbitava energia hinna ülempiiride tõttu kantud kahju eest 23 . Kui selle tulemusena kokku hoitavaid vahendeid kasutataks valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tooks see kõnealuse prognoosi kohaselt 2024. aastal kaasa eelarvekohanduse 0,6 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud 24 annavad sellel aastal eelarvepositsiooni pärssiva panuse 1,9 % SKPst. Prognooside kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla kooskõlas nõukogu soovitusega. Samas kasutatakse sellega seotud kokkuhoidu prognooside kohaselt täies ulatuses valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitseks mõeldud erakorraliste energiatoetusmeetmete hinnanguline eelarvekulu on 2024. aastal 0,0 % SKPst (2023. aastal 0,1 %) ning 0,0 % sellest säilitab hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks (2023. aastal 0,1 %).
(19)Lisaks soovitas nõukogu Ungaril säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude liidu vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal vähenema, jõudes 4,0 %ni SKPst (võrreldes 2023. aasta 4,6 %ga). Suuresti on selle põhjuseks riiklikult rahastatud investeerimisprojektide kärped ja edasilükkamised, millest ametiasutused teatasid tulenevalt suurest prognoositavast eelarvepuudujäägist. See ei pruugi olla kooskõlas nõukogu soovitusega. ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust finantseeritavad avaliku sektori kulutused, mis olid 2023. aastal 0,8 % SKPst, omakorda suurenevad, jõudes 2024. aastal 1,7 %ni SKPst. Suurenemine tuleneb sellest, et ELi ühtekuuluvuspoliitika 2020–2027. aasta programmitöö perioodi rahastuse kasutamine peaks hoogustuma, samuti suurematest kulutustest taaste- ja vastupidavusrahastust finantseeritavateks investeeringuteks.
(20)Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, hinnatakse komisjoni 2024. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2025. aastal 4,5 % SKPst. Puudujäägi vähenemine 2025. aastal kajastab peamiselt käibemaksust ja üksikisiku tulumaksust saadavat suuremat tulu johtuvalt jõulisemast majanduskasvust, kommunaalettevõtjatele elamutes tarbitava energia hinna ülempiiride tõttu kantud kahju eest makstavate toetuste edasisest vähendamisest ja väiksematest intressikuludest, kuna inflatsiooniga seotud jaevõlakirjade kupongimaksed vähenevad. Samas on alates 2022. aastast juhuslikult kasumilt nõutavate ajutiste ja valdkondlike maksude eeldataval järkjärgulisel kaotamisel (vastavalt nende aegumisklauslitele) võlga suurendav mõju. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2025. aasta lõpuks pisut vähenema ja jõudma 73,8 %ni. Konservatiivne eelarvepoliitika peaks aitama vähendada alusinflatsiooni, mis on ELi keskmisest tunduvalt hoogsam ja võib püsimise korral pärssida konkurentsivõimet, ning tugevdada oma välispositsiooni.
(21)Kitsaskohad eelarve planeerimisel ja täitmisel on suurendanud eelarvepoliitika kaldumist ekspansiivsusesse ning neil on olnud oma osa paljudes Ungari praegustes makromajanduslikes probleemides. Kuna ajavahemikul 2016–2023 võeti aastaeelarve vastu väga vara, vähenes makromajanduslike ja eelarveprognooside usaldusväärsus. Mitmed eelarve paindlikkust käsitlevad eeskirjad ja suured eelarvereservid võimaldasid suuremaid kaalutlusõigusel põhinevaid kulutusi. Üksikjuhtumipõhised kuluotsused tehti sageli eelarveaasta lõpus või võeti need aasta jooksul vastu valitsuse dekreetidega ilma piisava parlamentaarse järelevalvete ja avalikkusega konsulteerimata, mis omakorda vähendas eelarve läbipaistvust. Riiklik eelarveraamistik ei ole kaasa toonud konservatiivsemat eelarvepoliitikat, kuna riiklike eelarve-eeskirjade koostamisel on vajakajäämisi, ennekõike tulenevalt protsüklilise iseloomuga võlareeglist ja keskpika perioodi eelarveplaneerimise mitterahuldavast elluviimisest, mille tõhusust vähendavad veelgi nn ohuolukorra režiimi erisätted. Sagedased ja olulised muudatused eelarve-eesmärkides on kõigutanud eelarve positsiooni turuosaliste orientiirina ning seadnud kahtluse alla keskpika perioodi eelarveplaanide usaldusväärsuse. Eelarvepoliitika ekspansiivse kallutatuse korrigeerimisel võib abi olla sellest, kui võtta keskpika perioodi eelarveplaneerimisel aluseks mitmeaastaste kulutuste ülemmäärad, mis on esitatud ELi läbivaadatud eelarve-eeskirjades. Piiratud volitused ja vahendid pärsivad endiselt riikliku eelarvenõukogu võimalusi juhtida tulemuslikult avalikku arutelu eelarveküsimuste teemal.
(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need peaksid aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on loetletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline kiiresti jätkata kava, sealhulgas REPowerEU peatüki tulemuslikku rakendamist, et suurendada Ungari pikaajalist konkurentsivõimet rohe- ja digipöörde kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse. Kavast tulenevate kohustuste täitmiseks 2026. aasta augustiks peab Ungari ilmtingimata olulisel määral kiirendama reforme ja investeeringuid, võttes sel eesmärgil kõigepealt kiiresti meetmed, mis on vajalikud ELi finantshuvide kaitse tagamiseks. Jätkuvalt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane isevastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.
(23)Osana ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamisest vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 18 peab Ungari kõik programmid 2025. aasta märtsiks läbi vaatama, võttes muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes esile toodud probleeme, samuti riiklikku energia- ja kliimakava. Läbivaatamise tulemuste alusel eraldatakse lõplikult iga programmiga ette nähtud ELi rahastus. Ehkki Ungari tegi edusamme ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel, esineb endiselt probleeme ning riigi kõige vähem ja kõige rohkem arenenud osade, samuti linnade ja linnaväliste piirkondade vahel on märkimisväärsed sotsiaalsed ja piirkondlikud erinevused. Ülimalt oluline on kiirendada ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ja suurendada samas ajal piirkondliku tasandi haldussuutlikkust. Programmides kokku lepitud prioriteedid on jätkuvalt aktuaalsed. Eriliselt tähtis on rakendada kiiresti investeeringud rohe- ja digipöördesse, sealhulgas mis puudutab põhiliste digioskuste arendamist, ettevõtete digitaliseerimist, arukate linnade lahenduste kasutuselevõttu, looduspõhist tehnoloogiat ja nullnetotehnoloogiat ning veemajandust, samuti õiglase ülemineku territoriaalsed kavad. Lisaks sellele peaks Ungari jätkama tööd integreeritud territoriaalse arenguga funktsionaalsetes piirkondades ja riigi kõige vähem arenenud osades. Samuti on endiselt prioriteetsed investeeringud sotsiaalsesse kaasatusse ja vaesuse vähendamisse, keskendudes lastele ja kõige rohkem puudust kannatavatele piirkondadele, samuti üldine põhioskuste suurendamine ning kvaliteetse tavahariduse ja pidevõppe parem kättesaadavus. Ses suhtes on võtmetähtsus haridussüsteemi struktuurireformidel, mis on muu hulgas suunatud sellele, et teha paremini kättesaadavaks kvaliteetne alusharidus ja lastehoid, samuti sihtotstarbelistel meetmetel haavatavate rühmade ees seisvate tööturuprobleemide lahendamiseks ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks. Selleks et Ungari saaks täielikult ära kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, tuleb lahendada endiselt püsivad probleemid seoses rakendamistingimuste ja tingimuslikkuse korraga.
(24)Ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamise raames tasub rohkem tähelepanu pöörata sellistele valdkondadele nagu integreeritud meetmete võtmine energiaostuvõimetuse ja põlvkondadevahelise vaesuse kõrvaldamiseks, keskendudes kõige vähem arenenud piirkondadele ja omavalitsustele, samuti vajadus nutika spetsialiseerumise strateegia kindlama juhtimise ja suurema diferentseerimise järele. Ungari võiks kasutada Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi, et suurendada investeeringuid süva- ja digitehnoloogiasse (nagu asjade internet, suurandmed ja tehisintellekt), puhtasse tehnoloogiase (nagu taastuvenergia ja maapõueenergia) ning biotehnoloogiasse (ravimid ja meditsiinitooted), investeerides samuti oskustesse ja kvalifikatsioonidesse, mida on vaja nende sektorite tööjõunõudluse rahuldamiseks.
(25)Lisaks neile majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, mille lahendamisele on suunatud taaste- ja vastupidavuskava ning muud ELi vahendid, seisab Ungari silmitsi mitmete muude probleemidega, mis on seotud ettevõtluskeskkonnaga, oskuste taseme ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimisega tööturule, sotsiaalabi ja sotsiaaldialoogiga ning sõltuvusega Venemaa fossiilkütustest.
(26)Jätkus ettevõtluskeskkonna halvenemine, peamiselt tulenevalt riigi sagenevast sekkumisest majandustegevusse ja korduvatest ad hoc muudatustest õigusraamistikus. Ungari näitajad konkurentsivõime ja reguleerimise kvaliteedi vallas on kehvad. Arvukate maksude hulk suurenes 2024. aastal veelgi. Viimastel aastatel on kasvanud teatavates sektorites ja teatavatelt ettevõtetelt nõutavate valdkondlike maksude arv. Tavaliselt kohaldatakse neid kõrge välisomanduse määraga sektorites (näiteks jaemüük, tsemendi- ja ehitustööstus ning keraamilised materjalid), pannes asjaomastele ettevõtjatele seega ebaproportsionaalselt suure koormuse ja mõjutades ühtset turgu. Ettevõtjad kurdavad ametivõimude korraldatavate halduskontrollide või nende poolt lubade suhtes tehtavate otsuste puhul ebavõrdse kohtlemise ja meelevaldsuse üle. Kasutatakse riigi mitmesugust sekkumist, et sundida välismaiseid omanikke oma ettevõtteid ära müüma, hõlbustades nii avalikku sektorisse kuuluvate või valitsusega seotud nn riiklike tipptegijate loomist. Haldusmenetluse kiirendamiseks ja lihtsustamiseks kuulutab valitsus kuulutab üha sagedamini teatavad investeerimisprojektid „riigi majanduse seisukohast strateegilist tähtsust omavaks“. Valitsuse kasutatavad kriteeriumid ei ole läbipaistvad ja neid ei saa kohtus vaidlustada. Valitsus kasutab endiselt oma volitusi, et vabastada teatud tehinguid ühinemiskontrollist. Sellise vabastamise puhul kohaldatavad kriteeriumid ei ole läbipaistvad ja puudub ametlik menetlus nende vaidlustamiseks. Samuti kasutab valitsus jätkuvalt sageli oma volitust anda nn ohuolukorra režiimi alusel erakorralisi dekreete. Paljud neist dekreetidest ei tundu olevat seotud põhjusena toodud hädaolukorraga ning see vähendab õiguskindlust ja häirib tavapärast äritegevust.
(27)Hoolimata tööhõive üldiselt kõrgest määrast on mõnedel ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, nagu madala haridustasemega isikutel, romadel ja puuetega inimestel endiselt raske pääseda juurde oskuste täiendamise võimalustele ja tööturule siseneda. Tavaliselt on samadesse ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatel isikutel lisaks sellele koolis kehvad põhioskuste alased tulemused, nad lahkuvad koolist varakult, jäävad töötuks või pikaks ajaks tööturult eemale ja astuvad harva kõrgkooli. Ebavõrdsus saab alguses haridussüsteemi korraldusest, kuna seda iseloomustab sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate õpilaste koondamine teatavatesse koolidesse. 2014- ja 2022. aasta vahel pühendati märkimisväärseid summasid ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest haridussüsteemist varakult lahkumise ärahoidmisele ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamisele. Ehkki sel ajavahemikul tõusis väheste oskustega isikute ja romade tööhõive määr oluliselt, on see endiselt oluliselt madalam kui üldine tööhõive määr. Puuetega inimeste tööhõivelõhe on oluliselt üle ELi keskmise. Mitmes sektoris valitseb oskustööliste nappus, mistõttu Ungaril on raske minna majanduses üle suure lisaväärtusega kasvu mudelile. Kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal on üks ELi madalamaid ja seetõttu on keeruline rahuldada üha suurenevat nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele. Töötushüvitiste maksmise periood on lühike ja seetõttu on inimestel keeruline osaleda ümber- ja täiendõppes ning leida paremini sobivaid töökohti, mis võiksid tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendada. Ehkki viimastel aastatel on välismaalasest töötajate arv märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi see täielikult vastata oskuste nappuse ja tööjõupuudusega silmitsi seisvate sektorite vajadustele.
(28)Läinud kümnendil on vaesusnäitajad oluliselt paranenud sedamööda, kuidas on tõusnud tööhõive määr. Ent materiaalse ja sotsiaalse puuduse määr on endiselt ELi üks kõrgemaid ning laste ja romade seas, samuti äärealadel on see tõusnud. Sotsiaalsete siirete vaesust vähendav mõju on küll endiselt teiste ELi liikmesriikidega võrreldav, ent viimastel aastatel on see vähenenud. Hoolimata kiirest inflatsioonist majanduses on sisuliselt samaks jäänud teatavad sotsiaalhüvitised, nagu miinimumsissetulekutoetus, perehüvitis ja peredele võimaldatavad maksusoodustused. Miinimumsissetulekutoetuse ja töötushüvitise piisavuse määr on üks madalamaid ELis. Madalapalgaliste kogumaksukoormus on suur ja märkimisväärselt sõltutakse käibemaksust, mis paneb mitteprogresseeruva ja proportsionaalse tulumaksusüsteemi olukorras ebaproportsionaalselt suure koorma vähese sissetulekuga rühmadele. Tulenevalt inflatsioonist, energia- ja eluasemehindade tõusust ning sihipäraste toetusmeetmete puudumisest on lisaks sellele kasvanud nende inimeste osakaal, kes kulutavad üle 40 % oma leibkonna sissetulekust eluasemele. Nende probleemide lahendamine aitaks samuti toetada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist kooskõlas komisjoni talituste teise etapi riigianalüüsiga, mis põhineb sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetel 25 .
(29)Hoolimata olukorra mõningasest paranemisest on sotsiaaldialoog endiselt loid ja katkendlik. Valitsuse, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajatest koosneval erasektori kolmepoolsel foorumil on piiratud võimalused valitsuse plaane mõjutada või muuta. Piiratud ulatusega sotsiaaldialoog paneb töövõtjad ebasoodsasse olukorda, sealhulgas palgaläbirääkimistel, eriti avalikus sektoris. Eraldi tööalase staatuse kehtestamine avalike teenistujate teatavate rühmade puhul on vähendanud nende võimalusi oma kollektiivseid huve kaitsta. Mõnedel juhtudel on kollektiivlepingud selle tõttu kehtetuks muutunud ja need tuleb uuesti läbi rääkida. Sellised meetmed nagu õpetajate streigiõiguse piiramine või kollektiivläbirääkimiste välistamine tervishoiusektoris on töötajate õigusi järk-järgult õõnestanud. Uus õigusakt ametiühingu liikmemaksude kogumise kohta avalikus sektoris võib ametiühingute kui esindaja rolli veelgi vähendada. Vastavad avaliku sektori esindajad kohtusid 2023. aastal ainult korra.
(30)Ungari sõltub endiselt väga palju Venemaa fossiilkütustest ja tema edusammud energiajulgeoleku suurendamisel Venemaalt pärinevat impordisõltuvust vähendades on aeglased. Taastuvate energiaallikate osakaal Ungaris 2023. aastal oli 25,7 %, mis on 18 protsendipunkti alla ELi keskmise. Venemaalt imporditi toornaftat ja gaasi 2021. aastal 64 % ja 2023. aastal 75 %. Nafta ja gaas moodustavad umbes kaks kolmandikku riigi energiakasutusest. Ungari fossiilkütuste toetuste summa osakaaluna SKPst on üks ELi suuremaid tulenevalt kodumajapidamiste subsideeritud energiahindadest.
(31)Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja tasakaalustamatuse olemasolu käsitlevaid järeldusi, kajastuvad määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused allpool esitatud soovitustes 1,3 ja 4. Soovitustes 1 ja 4 osutatud poliitikameetmed aitavad vähendada väliste ja valitsemissektori rahastamisvajaduste ning hinnasurvega seotud haavatavusi. Soovituses 3 osutatud poliitikameetmed aitavad vähendada hinnasurvega seotud haavatavusi,
SOOVITAB Ungaril võtta 2024. ja 2025. aastal järgmisi meetmeid.
1.Esitada õigeaegselt keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Piirata kooskõlas reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega netokulude 26 kasvu 2025. aastal määrani, mis on kooskõlas valitsemissektori võla viimisega keskpikas perspektiivis usutavasse langustrendi ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamisega allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Kaotada erakorralised energiatoetusmeetmed enne 2024/2025. aasta kütteperioodi. Jätkata makromajanduspoliitika tõhusat koordineerimist ja selget piiritlemist, et tagada eelarve ja välispositsiooni kestlikkus. Kaotada järk-järgult veel kehtivad hindade ja intressimäärade ülempiirid, et vähendada nende moonutavat mõju ja hõlbustada rahapoliitika sujuvat üleminekut. Suunata eluasemesektori toetusmeetmed väikese sissetulekuga kodumajapidamistele. Tugevdada keskpika perioodi eelarveraamistikku, viia aastaeelarvete koostamine vastavusse eelarveaastaga ja piirata kaalutlusõigust aastaeelarvete täitmisel.
2.Kiirendada püsivate viivitustega arvestades oluliselt ühtekuuluvuspoliitika programmide ning taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamist, et tagada reformide ja investeeringute lõpuleviimine 2026. aasta augustiks, võttes kiiresti meetmed, mida on vaja ELi finantshuvide kaitse tagamiseks, ja lahendades veel püsivad probleemid seoses rakendamistingimustega. Keskenduda ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamisel endiselt kokkulepitud prioriteetidele, võttes meetmeid, et tegeleda paremini vaesuseprobleemiga, keskenduda energiaostuvõimetusele ja kõige vähem arenenud piirkondadele ja linnadele, ning täiustada aruka spetsialiseerumise strateegiat, võttes seejuures arvesse Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi pakutavaid võimalusi konkurentsivõime suurendamiseks.
3.Parandada tooteturgude ja teenuste valdkonnas õigusraamistikku ja suurendada konkurentsi, vältides meelevaldset haldussekkumist ning valikulist spetsiaalselt väljatöötatud normide kasutamist, millega pannakse konkreetne ettevõte teenimatult soodsasse või ebasoodsasse olukorda, tehes äritehingute puhul korrapäraselt järelevalvet konkurentsinõuete järgimise üle ja vähendades erakorraliste meetmete kasutamist rangelt vajalikuni, vastavalt ühtse turu ja õigusriigi põhimõttele. Parandada sotsiaalabisüsteemi vastavust vajadustele, sealhulgas töötushüvitiste piisavust. Tõsta haridustaset ning suurendada tõhusate ja aktiivsete tööturumeetmete kättesaadavust, eriti mis puudutab kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade täiend- ja ümberõppevõimalusi, ja tagada tõhus sotsiaaldialoog.
4.Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada gaasivarustuse üleminekut muudele kui Venemaalt pärit tarnetele ja astuda samme fossiilkütuste toetuste kaotamiseks.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
