EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.6.2024

COM(2024) 598 final

KOMISJONI ARUANNE

Belgia, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

KOMISJONI ARUANNE

Belgia, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

1.Sissejuhatus

1 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlust on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas nõukogu määruses 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 hinnatakse käesolevas aruandes mitme liikmesriigi olukorda seoses eelarvepuudujäägi kriteeriumiga. Koondaruande vorming aitab mitut juhtumit võrrelda, samas kui iga liikmesriigi juhtumit käsitletakse eraldi.

2 3 Määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) 1467/97, jõustus 30. aprillil 2024. See muutmismäärus on osa paketist, kuhu kuuluvad lisaks veel määrus (EL) 2024/1263 ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265. Need kolm õigusakti üheskoos reformivad liidu majanduse juhtimise raamistikku. Reformitud raamistiku eesmärgid on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv reformide ja investeeringute kaudu. Raamistikuga edendatakse ka riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmise tagamisega.

Määruses (EÜ) nr 1467/97 tehtud seadusandliku muudatusega on põhimõtteliselt muutmata jäetud eelarvepuudujäägi kriteeriumile vastavuse hindamine. Võlakriteeriumile vastavuse hindamist on seevastu oluliselt muudetud (vt allpool).

4 Käesolev aruanne, mis on esimene ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohane aruanne pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist 2023. aasta lõpus, on kooskõlas reformitud raamistiku eeskirjadega.

Eelarvepuudujäägi ja võla kriteerium

Eelarvepuudujäägi kriteerium on täidetud, kui valitsemissektori eelmise aasta (2023) eelarvepuudujääk ja jooksvaks aastaks (2024) kavandatud eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst. Kui kumb tahes seda määra ületab, uurib komisjon, kas eelarvepuudujääk on oluliselt ja pidevalt vähenenud ning kas see on ligilähedane kontrollväärtusele. Samuti uurib komisjon, kas kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk on erandlik ja ajutine ning ligilähedane kontrollväärtusele (2. jagu). Menetluses, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, võtavad komisjon ja nõukogu arvesse asjakohaseid tegureid, kui i) valitsemissektori võlg ei ületa 60 % SKPst või ii) kui võlg ületab 60 % SKPst, kuid eelarvepuudujääk on ligilähedane tasemele 3 % SKPst ja seda ületav puudujääk on ajutine (4. jagu).

Aluslepingu kohaselt on võlakriteerium täidetud, kui valitsemissektori koguvõlg ei ületa 60 % SKPst, välja arvatud juhul, kui suhe väheneb piisavalt ja läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega. Määruse (EÜ) nr 1467/97 (muudetud versiooni) artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse valitsemissektori võla suhet sisemajanduse koguprodukti piisavalt vähenevana ja kontrollväärtusele rahuldava kiirusega lähenevana, kui asjaomane liikmesriik järgib oma netokulude kava, mille nõukogu on kehtestanud määruse (EL) 2024/1263 alusel 5 . Kuna nõukogu ei ole veel kehtestanud liikmesriikide netokulude kava, 6 ei saa võlakriteeriumi praeguses etapis uue raamistiku kriteeriumide alusel täielikult hinnata 7 .

Käesoleva aruande aluseks olevad ja seda ajendavad põhiandmed

Eelarvepuudujäägi kriteeriumi hindamisel võtab komisjon arvesse tegelikku 2023. aasta eelarvepuudujääki Eurostati teatatud tulemusandmete põhjal. 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk põhineb valitsuse kavadel, mis esitati Eurostatile 2024. aasta kevadise eelarveteatise raames 8 . Peale selle võetakse eelarvepuudujäägi kriteeriumile vastavuse hindamisel arvesse ka komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi. Samuti võrreldakse käesolevas aruandes valitsemissektori eelarve puudujääki valitsemissektori investeerimiskulutustega ning võetakse arvesse kõiki muid asjakohaseid tegureid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikliga 2.

Käesolevas aruandes hinnatakse eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist kaheteistkümnes liikmesriigis: Belgias, Tšehhis, Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes. Eelkõige (vt ka tabel 1):

-Eurostati poolt 22. aprillil 2024 9 avaldatud andmete kohaselt ületas 2023. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust 3 % SKPst kümnes liikmesriigis: Belgias, Tšehhis, Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Maltal, Poolas ja Slovakkias 10 . 2023. aasta tegelik eelarvepuudujääk üle 3 % SKPst on esmapilgul usutav tõend ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta igaühes nendest liikmesriikidest.

-Peale selle kavandavad ka Soome ja Sloveenia 2024. aasta kevadise eelarveteatise kohaselt valitsemissektori eelarve puudujääki, mis ületab 2024. aastal 3 % SKPst 11 . Need 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägid on esmapilgul usutav tõend ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kummaski liikmesriigis. Eurostat kavandatud eelarvepuudujääke ei kinnita ja selles küsimuses valitseb ebakindlus.

Nagu eespool osutatud, ei saa võlakriteeriumi praeguses etapis uue raamistiku kriteeriumide alusel täielikult hinnata. Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse ületas 2023. aasta lõpus kontrollväärtust 60 % SKPst 13 liikmesriigis: Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis, Sloveenias ja Soomes (vt tabel 3).

Hiljutiste eelarvepoliitika soovituste majanduslik kontekst

Pandeemia kõige ägedamas etapis vähenes majandustegevus ELis 2020. aastal märkimisväärselt (5,6 %), sest tõkestamismeetmed mõjutasid igapäevast elu tugevalt ja äritegevust piirasid lisaks veel tarneraskused. ELi majandus taastus jõuliselt tänu vaktsiini kiirele kasutuselevõtule, tugevale suvisele turismihooajale ja paremale kohanemisele 2021. aastal kehtinud leebemate tervishoiumeetmetega. Samal ajal kogu maailmas aset leidnud majandustegevuse elavnemine suurendas aga materjalinappust ja tõi juba 2021. aastal kaasa energiahindade tõusu. Seejärel hakkas Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda majanduskasvu veelgi pärssima, mis tõi kaasa energiahindade edasise järsu tõusu ja ebakindluse suurenemise. ELi majandus püsis vastupidavana ning SKP reaalkasv aeglustus 2021. aasta 6,0 %-lt 2022. aastal 3,5 %-le.

Samal ajal täiustati eelarvepoliitika soovitusi, mille nõukogu oli muutuvale majandusolukorrale reageerimiseks vastu võtnud. Koordineeritud poliitikameetmed ELi ja liikmesriikide tasandil leevendasid COVID-19 pandeemia mõju liikmesriikide majandusele ja avasid tee jõulisele pandeemiajärgsele taastumisele 2021. ja 2022. aastal. Taasterahastul „NextGenerationEU“ ja selle keskmes oleval taaste- ja vastupidavusrahastul oli otsustav roll liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kaitsmisel ja edendamisel, positiivse majanduskliima toetamisel ning era- ja avaliku sektori investeeringute säilitamisel. Euroopa majandus on suutnud ohjeldada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kahjulikku mõju energiakriisis tänu tarnete kiirele mitmekesistamisele ja gaasitarbimise märkimisväärsele vähenemisele. Kava „REPowerEU“ kaudu on liikmesriigid võtnud kohustuse viia ellu olulisi reforme ja investeeringuid, et tulla toime energiakriisiga, mitmekesistades energiavarustust, ja kiirendada taastuvenergia tootmist. 2023. aastal majandustegevus ELis aeglustus, kusjuures majanduskasvu pidurdasid kõrge elukallidus, rahapoliitika karmistamine, eelarvetoetuste osaline lõpetamine ja vähenev välisnõudlus. Oodatust parem majanduskasv 2024. aasta alguses ja jätkuv inflatsiooni vähenemine panid aluse tegevuse järkjärgulisele kasvule prognoosiperioodil. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks SKP reaalkasv ELis 2024. aastal olema 1,0 % ja paranema 2025. aastal 1,6 %ni, mis on suuresti tingitud eratarbimise kasvust reaalpalga ja tööhõive kasvu tõttu.

Pidades silmas üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist 2023. aasta lõpus, iseloomustas nõukogu 2024. aasta eelarvesuuniseid kvantitatiivselt sõnastatud diferentseeritud riigipõhiste soovituste jätkamine. 14. juulil 2023 soovitas nõukogu 12 liikmesriikidel, kes prognooside kohaselt ei saavuta oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki, piirata riiklikult rahastatavaid esmaseid netokulusid 2024. aastal diferentseeritud kasvumääradega, mis tagaksid konservatiivse eelarvepoliitika. Liikmesriikidel, kes prognooside kohaselt saavutavad oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, soovitati säilitada 2024. aastal usaldusväärne eelarvepositsioon, kuigi ilma sellise kvantitatiivse piiranguta. Kõigil liikmesriikidel soovitati kaotada energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti ning juhul, kui nad ei saavuta oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki, kasutada sellega seotud sääste valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Nõukogu soovitas ka, et kõik liikmesriigid peaksid säilitama riiklikult rahastatavad investeeringud ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude liidu vahendite tulemusliku kasutuselevõtu, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks. Euroala liikmesriikidel hindas komisjon eelarvekavasid ja esitas nende kohta arvamusi, võttes arvesse nimetatud nõukogu soovitusi 13 .

2023. aastal teatas komisjon mitmel korral, 14 et teeb nõukogule ettepaneku algatada 2024. aasta kevadel puudujäägipõhised ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused, ning kutsus liikmesriike üles võtma seda arvesse oma 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvepoliitika elluviimisel.

15 16 12. aprillil 2024 esitatud nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta nõutakse, et euroala liikmesriigid peavad järgima kooskõlastatud ja konservatiivset eelarvepoliitikat, et hoida võlg usaldusväärsel tasemel või vähendada usutavalt võla suhet (kuigi valitsevat ebakindlust silmas pidades tuleb jääda paindlikuks) ning saavutada euroalal üldine piirav eelarvepoliitika. Samuti soovitatakse liikmesriikidel kaotada 2024. aastal võimalikult kiiresti energiaga seotud erakorralised toetusmeetmed ja kasutada sellega seotud sääste eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

2.Valitsemissektori eelarvepositsioon

Belgia, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia ületasid 2023. aastal eelarvepuudujäägi kontrollväärtust. Nende hulgas kavandavad Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia ka 2024. aastaks eelarvepuudujääki, 18 mis on üle 3 % SKPst.

Sloveenia ja Soome valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal kontrollväärtusest väiksem, kuid 2024. aastaks 19 kavandatud eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst.

Kõigis liikmesriikides, kus eelarvepuudujääk ületas 2023. aastal 3 % SKPst, välja arvatud Eesti, ületas valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtust ega olnud sellele lähedasel tasemel (vt tabel 2). Eesti puhul ületas puudujääk kontrollväärtust, kuid oli kontrollväärtusele lähedasel tasemel.

Soome puhul ületab 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk taset 3 % SKPst, kuid on sellele lähedasel tasemel 20 . Sloveenia puhul on 2024. aastaks 21 kavandatud eelarvepuudujääk 3,6 % SKPst, samas kui komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi 22 kohaselt on eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst ja seega alla kontrollväärtuse 3 %. Seepärast ei ole kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2024. aastal ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 tähenduses Sloveenia puhul kinnitust leidnud.

Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia valitsemissektori eelarve puudujääk nii 2024. kui ka 2025. aastal jätkuvalt 3 % SKPst. Seepärast eeldatakse, et nende liikmesriikide kontrollväärtust ületav puudujääk ei ole ajutine. Tšehhi, Hispaania ja Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk seevastu praeguse prognoosi kohaselt 2024. ja 2025. aastal kontrollväärtust ei ületa ning seepärast eeldatakse, et ülemäärane eelarvepuudujääk on ajutine. Soome puhul peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema kontrollväärtusest suurem 2024. aastal, kuid mitte 2025. aastal; seega eeldatakse, et ülemäärane eelarvepuudujääk on ajutine.

Stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetati 2023. aasta lõpus, nagu komisjon on mitmel korral teatanud 23 . Üldist vabastusklauslit kohaldati kogu 2023. aasta jooksul, tuginedes komisjonipoolsele majandusolude eelhindamisele 2022. aasta kevadel 24 . Eelkõige leiti, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis süvenenud ebakindlus ja suured langusriskid majandusprognoosile, enneolematud energiahindade tõusud ja jätkuvad tarneahela häired õigustavad 2023. aastal klausli kohaldamist. ELi majandus tuli järjestikuste kriisidega algselt eeldatust paremini toime tänu tugevale koordineeritud poliitilistele vastusammudele, mis tõid kaasa energiaallikate kiire mitmekesistamise ja selle tulemusena ka vastupidava tööturu. Peale selle ei ole mõned langusriskid realiseerunud. Selle tulemusena kaotati energiahindade majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetud meetmed 2023. aastal enamikus liikmesriikides järk-järgult, nagu nõukogu oli soovitanud 25 . Peale selle ei olnud COVID-19 pandeemiaga seotud ajutiste meetmete kulud enam makromajanduslikult olulised 26 . Nende kaalutluste põhjal 27 ei saa 2023. aasta kontrollväärtust ületavat eelarvepuudujääki üldiselt pidada erakorralistest majandusoludest põhjustatuks.

Eesti puhul on kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk 2023. aastal otseselt tingitud erakorralistest majandusoludest ja seega peetakse seda erandlikuks 28 . Majandus kahanes 2022. aastal 0,5 % ja 2023. aastal veel 3,0 %. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see 2024. aastal kahanema 0,5 %, viies majanduse kolmeaastasesse majanduslangusesse.

Kokkuvõttes näitab käesolev analüüs, et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist ei täida eelarvepuudujäägi kriteeriumi 12 liikmesriiki: Belgia, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

3.Valitsemissektori võlg

Käesolevas aruandes käsitletud liikmesriikidest ületas valitsemissektori koguvõlg 2023. aasta lõpus 60 % SKPst ja seega ka kontrollväärtust seitsmes liikmesriigis: Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Sloveenias ja Soomes (vt tabel 3) 30 . Peale selle vähenes valitsemissektori võla suhe SKPsse Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris ja Sloveenias 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga; Belgia ja Soome puhul seevastu osutus see suhe 2023. aastal suuremaks kui 2022. aastal. Lähtudes komisjoni 2024. aasta kevadprognoosist, peaks käesoleva aruandega hõlmatud liikmesriikidest Tšehhi, Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Poola, Slovakkia ja Soome valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aastaga võrreldes suurenema nii 2024. kui ka 2025. aastal. Hispaania ja Sloveenia valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks seevastu 2024. aastal vähenema ja 2025. aastal veelgi enam vähenema, võrreldes 2023. aastaga. Belgias peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes veidi vähenema ja seejärel 2025. aastal suurenema, samas kui Ungari puhul peaks see kõigepealt suurenema (2024. aastal võrreldes 2023. aastaga) ja seejärel 2025. aastal vähenema, jäädes siiski kõrgemaks kui 2023. aastal.

4.Asjakohased tegurid eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise hindamisel

Aluslepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et aruandes tuleb iga liikmesriigi kohta „võtta arvesse seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisund“.

Neid tegureid on täiendavalt selgitatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 ja need viitavad järgmisele:

a) keskpika perioodi võlapositsioon, st valitsemissektori võlaprobleemide ulatus, valitsemissektori võlapositsiooni ja selle rahastamise areng ning sellega seotud riskitegurid, eelkõige tähtajastruktuur, võla valuuta ja tingimuslikud kohustused, sealhulgas rahvastiku vananemisega seotud kaudsed kohustused ja erasektori võlg;

b) keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas eelkõige see, kui palju kaldutakse tegelikult kõrvale nõukogu kehtestatud netokulude kavast aastas ja kumulatiivselt, mõõdetuna kontrollikonto järgi;

c) keskpika perioodi majanduspositsioon, kaasa arvatud potentsiaalne majanduskasv, inflatsiooni suundumused ja tsüklilised suundumused võrreldes nõukogu kehtestatud netokulude kava aluseks olevate eeldustega;

d) reformide ja investeeringute rakendamine, kaasa arvatud eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad meetmed, ning riigi rahanduse üldine kvaliteet, eelkõige riiklike eelarveraamistike tõhusus;

e) valitsuse kaitseinvesteeringute kasv, kui see on asjakohane, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste kajastamise aega.

Täpsemalt on majanduse juhtimise raamistiku reformi tulemusena asjakohaste tegurite hulka arvatud valitsuse kaitseinvesteeringute kasv.

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 on samuti sätestatud, et käesolevas aruandes tuleb asjakohast tähelepanu pöörata „kõikidele muudele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud.“

Peale selle peetakse oluliste valitsemissektori võlaprobleemide olemasolu artikli 2 lõike 4 kohaselt peamiseks raskendavaks asjaoluks.

Eelarvepuudujäägi kriteeriumi järgimise hindamise kohta on määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4 sätestatud, et nõukogu ja komisjon võivad asjakohaseid tegureid arvesse võtta sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kuid üksnes järgmistel juhtudel:

a)valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust 60 % või

b)kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse 60 %, siis on täidetud topelttingimus – st valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtusele lähedasel tasemel ja see ületab kontrollväärtust ajutiselt.

Käesolevas aruandes käsitletud liikmesriikidest ei ületa valitsemissektori võla suhe SKPsse kontrollväärtust 60 % SKPst Tšehhis, Eestis, Maltal, Poolas ja Slovakkias. Seepärast võivad nõukogu ja komisjon nende viie liikmesriigi puhul edasistes sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (ELi toimimise lepingu artikli 126 lõiked 4, 5 ja 6), asjakohaseid tegureid arvesse võtta.

Mis puudutab aruandes käsitletud ülejäänud liikmesriike, siis Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Ungaris ületab valitsemissektori võla suhe SKPsse kontrollväärtust 60 % SKPst ning asjaomaste tegurite arvessevõtmiseks vajalik topelttingimus (lähedus kontrollväärtusele ja ajutine iseloom) ei ole täidetud. Seepärast ei või nõukogu ja komisjon nende liikmesriikide puhul sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (ELi toimimise lepingu artikli 126 lõiked 4, 5 ja 6), asjakohaseid tegureid arvesse võtta. Sloveenia ja Soome puhul seevastu on topelttingimus täidetud.

Väljakujunenud tava kohaselt ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 4 käsitletakse allpool asjakohaseid tegureid isegi nende liikmesriikide puhul, kus nõukogu ja komisjon ei saa neid arvesse võtta edasistes sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi põhjal.

4.1.Riikidevahelised asjakohased tegurid

ELi majandus seisis viimastel aastatel silmitsi mitmete raskete kriisidega. COVID-19 kriis põhjustas ülemaailmseid tarnehäireid, sest nõudlus suurenes pandeemiajärgse tugeva taastumise ajal jõuliselt. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu teravdas energiahinna järsku tõusu, mis oli alanud juba 2021. aastal, ning majanduslik mõju varieerus liikmesriigiti sõltuvalt sõjapiirkonna lähedusest, energiaturgude ja tarneteede struktuurist ning liikmesriigi kaubandussuhete struktuurist. 2022. aasta oktoobris suurenes THHI inflatsioon ELis kahekohalisele tasemele, kusjuures Kesk- ja Ida-Euroopas oli inflatsioon märgatavalt kiirem. See tõi kaasa kodumajapidamiste ostujõu järsu vähenemise ja tarbijate hoiakute muutumise. Lisaks COVID-19 toetusele ja erakorralistele energiatoetusmeetmetele mängisid need tegurid oma osa liikmesriikide eelarve arengus, näiteks automaatsete indekseerimismehhanismide või suuremate kaitse- ja piiriohutusega seotud kulutuste kaudu.

ELi majandustegevus püsis 2023. aastal üldjoontes muutumatuna, SKP kasv aeglustus vähese sisenõudluse ja väliskeskkonna toetuse tõttu 2023. aastal 0,4 %-le. Viimasel ajal suurendas Lähis-Ida konflikt ELi ja maailma majanduse langusriske ning see võib mõjutada ELi ja maailma majandust. Samal ajal on inflatsioon jätkuvalt vähenenud: 2022. aasta 9,2 %-lt 2023. aastal 6,4 %-le. 2024. aasta esimeses kvartalis elavnes majandusaktiivsus ELis, sest inflatsioon aeglustus veelgi.

ELi valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine peatus 2023. aastal, kui majandustegevus nõrgenes. Pärast märkimisväärset vähenemist 2021. ja 2022. aastal 2020. aasta väga kõrgelt tasemelt suurenes ELi valitsemissektori eelarvepuudujäägi koondnäitaja 2023. aastal vähesel määral – 3,5 %-le SKPst – ja peaks 2024. aastal vähenema 3,0 %-le SKPst. Käesolevas aruandes käsitletud liikmesriikide eelarvepuudujäägi suundumustes peaks 2024. aastal esinema suuremaid erinevusi, sest prognoosi kohaselt suureneb eelarvepuudujääk võrreldes 2023. aastaga Poolas, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes, jääb Belgias ja Eestis stabiilseks ning väheneb Tšehhis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris ja Maltal.

2023. aasta lõpus oli ELi valitsemissektori võla suhe SKPsse 82,9 % (2022. aasta lõpus 84,8 %), mis on ligikaudu 9 protsendipunkti madalam kui 2020. aasta lõpus registreeritud tipptase 92 %. See ületab siiski ligikaudu 4 protsendipunkti võrra COVID-19-eelset taset. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aastal stabiliseeruma. Aruandes käsitletud liikmesriikide valitsemissektori võla suhe SKPsse ei vähenenud 2023. aastal Belgias, Eestis, Poolas ega Soomes.

Pärast seda, kui üldine kasv oli aastatel 2020–2022 olnud hinnanguliselt ligikaudu 3,5 % SKPst, muutus ELi eelarvepoliitika 32 2023. aastal neutraalseks. See neutraalne poliitika tulenes energiaga seotud meetmete eelarvekulu mõningasest vähenemisest, mis tähendas esmaste jooksvate netokulude pärssivat panust, mida tasakaalustas riiklikult rahastatavate investeeringute, taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulude ning muude investeeringukulude ekspansiivne panus. 2024. aastaks prognoositakse pärssivat ELi eelarvepoliitikat (veidi üle 0,5 % SKPst), mis on peamiselt tingitud valitsuste poolt erainvesteeringutele antavate toetuste (muud investeeringukulud) eeldatavast vähenemisest ja energiaga seotud meetmete peaaegu täielikust kaotamisest. Prognoos, mille kohaselt poliitikat ei muudeta, osutab 2025. aastaks neutraalsele ELi eelarvepoliitikale. Vajadus vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki ja suunata valitsemissektori võla suhe SKPsse tagasi langusele võib siiski tuua 2025. aastal kaasa seni prognoositust piiravama eelarvepoliitika.

4.2.Riigipõhised asjakohased tegurid

Käesolevas jaos antakse hinnang riigipõhistele asjakohastele teguritele iga liikmesriigi kohta. Nende tegurite hulka kuuluvad keskpika perioodi makromajanduslik väljavaade, keskpika perioodi eelarveseisund (sealhulgas avaliku sektori investeeringud; vt tabel 4), keskpika perioodi võlapositsioon, riigi rahanduse üldine kvaliteet, reformide ja investeeringute rakendamine (sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise poliitikameetmed ning liidu ühise majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamise poliitikameetmed, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad meetmed), valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine ning muud liikmesriigi esitatud asjakohased tegurid.

Seoses valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemisega käsitletakse käesolevas aruandes valitsemissektori kulude jaotust vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile, eelkõige kaitseotstarbelist kapitali kogumahutust põhivarasse. Need on Eurostati avaldatud ametlikud andmed, mis vastavad tavapärastele kajastamistavadele, mida kasutatakse ka teatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete puhul. Valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmed muutuvad aga kättesaadavaks ajalise viivitusega 33 ja praegu on need kättesaadavad ainult 2022. aastani. Liikmesriigid on esitanud 2023. ja 2024. aasta kaitsekulude ja/või -investeeringute kohta lisateavet ja esialgseid hinnanguid, mis on esitatud riigipõhistes punktides.

Kuigi riigipõhistes punktides on esitatud põhiteave keskpika perioodi makromajandusliku positsiooni kohta, sealhulgas majanduskasvule kaasaaitamise ning keskpika perioodi eelarve- ja võlapositsiooni kohta, leiab üksikasjalikumad makromajanduslike ja eelarveväljavaadete kirjeldused komisjoni 2024. aasta kevadprognoosist. Lisateave iga allpool käsitletud liikmesriigi eelarvemeetmete, eelarvepoliitika ja võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohta on esitatud komisjoni soovituses, mis käsitleb nõukogu soovitust majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta, ning 2024. aasta riigiaruannetes 34 .

4.2.1.Liikmesriigid, kelle puhul saab arvesse võtta asjakohaseid tegureid

Tšehhi

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 5,5 %. Pärast 3,6 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 2,4 % ja kahanes 2023. aastal 0,3 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 1,2 % ja 2025. aastal 2,8 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema eratarbimisest ja netoekspordist.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 5,1 %-lt SKPst 2022. aastal 3,2 %-le SKP-st ning suurenes seejärel 2023. aastal 3,7 %-le. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aastal vastavalt 2,4 % ja 1,9 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud jäid 2021. ja 2022. aastal 4,7 %-le SKPst ning suurenesid 2023. aastal 5,0 %-le ning on seega 2022. ja 2023. aastal suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk. Prognoosi kohaselt peaksid valitsemissektori investeeringud 2024. ja 2025. aastal jääma tasemele 4,9 % SKPst ja olema seega endiselt suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk samadel aastatel.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,9 % ulatuses SKPst pärssiv. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,7 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude vähenemist 0,1 % SKPst. Samuti hõlmab see väiksemaid kulusid Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumiseks (0,1 % SKPst). Kokkuvõttes oli riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude prognoositud kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 1,1 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,4 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti suurust kasvu. Tšehhi rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks energiatõhusaks renoveerimisse ja taastuvate energiaallikate paigaldamisse, raudteede moderniseerimisse ja ohutuse suurendamisse ning elektrifitseerimise projektide ettevalmistamisse, üleujutuste vastu kaitsmisesse ning maakondade ja omavalitsusüksuste veevarude säilimisse, Tšehhi ettevõtete projektidesse, mille eesmärk on vähendada veetarbimist ja rakendada ettevõtjate jaoks ringmajanduse lahendusi, avaliku ja erasektori partnerlustesse teadusuuringutes ja innovatsioonis või digiseadmete pakkumisse koolidele, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 2,3 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Tšehhi riiklikult rahastatavad esmased netokulud 2024. aastal vähenema 1,1 %, mis jääb alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 1,2 % SKPst ning 2024. aastal –0,2 % ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 1,4 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 2,2 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samuti prognoositakse, et sellega seotud sääste kasutatakse täielikult valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Ka see on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal vähenema 4,2 %-le SKPst (2023. aastal 4,4 %). See vähenemine on tingitud asjaolust, et lõpeb ELi struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani. Seda täiendavat tegurit arvesse võttes hinnatakse, et 2024. aasta avaliku sektori investeeringud on nõukogu soovitusega kooskõlas. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal vähenema 1,0 %-le SKPst (2023. aastal 1,1 %). See vähenemine on tingitud asjaolust, et lõpeb ELi struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg suurenes 2020. aasta lõpu 37,7 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 42 %-le. 2022. aasta lõpus suurenes see veelgi 44,2 %-le SKPst ja vähenes seejärel veidi 2023. aastal 44,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 45,2 % ja 45,5 %.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt suureneks valitsemissektori võla suhe SKPsse veidi, jõudes 2034. aastal 48 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes suhteliselt tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on vähe tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusu ja lühiajalise võla suure osakaaluga. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade stabiilsus viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesise ja laia investoribaasiga) ja võla valuuta.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Tšehhi riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Riiklik eelarveraamistik. Sõltumatute eelarveasutuste kohustusi täidavad kaks seaduslikult asutatud organit: eelarvenõukogu ja eelarveprognooside komisjon. Samal ajal tuleks veel parandada institutsiooni juurdepääsu teabele ja hindamisülesannetele. Mõned Tšehhi eelarvetavad (näiteks eelarve-eeskirjade aluseks olevate parameetrite muutmine ja riigiasutuste kasutamine väljaspool tavapärast eelarvet) kalduvad eelarveraamistikku nõrgendama.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,0 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,2 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Tšehhi esitatud esialgsete hinnangute kohaselt suurenesid kaitsekulutused 2023. aastal 0,3 protsendipunkti SKPst (kaitseinvesteeringute kohta ei ole esitatud konkreetset näitajat).

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. Tšehhi teatas, et ta võttis 2024. aastal konsolideerimismeetmeid, mille kogumõju on ligikaudu 1,5 % SKPst. Tšehhi sõnul peaksid need meetmed tähendama aasta lõikes eelarvepuudujäägi vähenemist 2,3 %-ni SKPst, seega 2024. aastal tunduvalt alla 3 % SKPst.

Eesti

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 1,0 %. Pärast 7,2 % kasvu 2021. aastal kahanes reaalne SKP 2022. aastal 0,5 % ja 2023. aastal veelgi (3,0 %). 2024. aastal peaks see kahanema 0,5 %, viies majanduse kolmeaastasesse majanduslangusesse. Alles alates 2025. aastast prognoositakse positiivset kasvu 3,1 %. 2024. aastal peaks kahanemine tulenema peamiselt nii era- kui ka avaliku sektori tarbimise vähenemisest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2020. aasta 5,4 %-lt SKPst 2021. aastal 2,5 %-le SKPst ja 2022. aastal 1,0 %-le SKPst ning suurenes seejärel 2023. aastal 3,4 %-le SKPst, kus see peaks prognoosi kohaselt püsima ka 2024. aastal. 2025. aastal peaks eelarvepuudujääk suurenema 4,3 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis suurenesid 2020. aastal 5,7 %-le SKPst, vähenesid 2021. aastal 5,6 %-le SKPst ja 2022. aastal 5,1 %-le SKPst ning suurenesid seejärel 2023. aastal 6,3 %-le SKPst ja on seega kogu aeg olnud suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk samadel aastatel. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal veelgi, jõudes 7,0 %-ni SKPst, ja vähenevad 2025. aastal veidi (6,9 %-le), jäädes mõlemal aastal suuremaks kui valitsemissektori eelarve puudujääk.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 1,6 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,0 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude vähenemist 0,1 % SKPst. Samuti hõlmab see Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumise kulude suurenemist (0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude ekspansiivne panus 2023. aastal oli seega ainult osaliselt tingitud Ukrainast põgenevate inimeste toetamisest. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) tulenes suurematest kulutustest avaliku sektori palkadele ja pensionidele ning täiendavatest uutest alalistest kaitse-, haridus- ja lapsetoetuskulude programmidest, mida ei kompenseerinud tulude proportsionaalne suurenemine. Kokkuvõttes ei olnud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 1,4 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 5,8 % SKPst, mis on 1,4 protsendipunkti võrra rohkem kui 2022. aastal. Eesti rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nt ettevõtjate sündmusteenuste ja digivärava arendamine, rohefondi (mis investeerib riskikapitalifondidesse ja teeb omakapitaliinvesteeringuid ettevõtetesse) kapitaliseerimine ning elektrivõrgu tugevdamine, et suurendada taastuvenergia tootmise võimsust ja kohaneda kliimamuutustega, kusjuures kõiki neid meetmeid rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal üldjoontes neutraalne (0,1 % SKPst). Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on Eesti struktuurne eelarvepositsioon 2024. aastal –0,7 % SKPst (2023. aastal –1,3 % SKPst), st riik täidab oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on –0,75 % SKPst. Seepärast leitakse, et Eesti näitaja on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 0,2 % SKPst ning 2024. ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud suurenema 2024. aastal 6,3 %-le SKPst (2023. aastal 5,8 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 18,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 17,8 %-le SKPst ning seejärel suurenes 2022. aasta lõpus 18,5 %-le SKPst ja 2023. aasta lõpus 19,6 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt kasvusuundumus jätkub, kusjuures valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2024. aasta lõpus hinnanguliselt 21,4 % ja 2025. aasta lõpus 24,6 %.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 27 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss ei ole makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusu, lühiajalise võla suure osakaalu ja mitteresidentide hoitavate valitsemissektori võlakirjade suure osakaaluga. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka väike kogurahastamisvajadus ning see, et valitsemissektori võlg on ikka veel üldiselt väike ja täielikult nomineeritud eurodes.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Eesti riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine edeneb jõudsalt.

Riiklik eelarveraamistik. Riiklikku eelarveraamistikku reformiti põhjalikult 2014. aastal, kui loodi Eesti eelarvenõukogu. Riikliku eelarveraamistiku nurgakivi on struktuurse eelarvepositsiooni nõue. Seda muudeti 2017. ja 2024. aastal, kusjuures viimati nimetatud muudatusega leevendati nõudeid ja võimaldati struktuurset eelarvepuudujääki kuni 1 % SKPst, tingimusel et võlatase ei ületa 30 % SKPst. Eesti eelarvenõukogu kinnitab makromajanduslikud ja eelarveprognoosid ning hindab eelarvetasakaalu nõude täitmist.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 2,2 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,7 % SKPst, mis oli 0,2 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Eesti esitatud esialgsete hinnangute kohaselt suureneksid kaitseinvesteeringud 2023. aastal 0,45 % SKPst ja 2024. aastal 0,44 % SKPst.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 17. mail 2024 esitas Eesti täiendavad asjakohased tegurid, mida ei ole eespool nimetatud. Need on seotud tugeva majanduslangusega 2023. aastal (ligikaudu 3 %) ja plaaniga võtta täiendavaid eelarvemeetmeid kulukärbete kujul, mis peaksid 2024. aastal vähendama eelarvepuudujäägi vähem kui 3 %-le SKPst. Peale selle teatasid Eesti ametiasutused oma kirjas komisjonile, et valitsus nõustus 2024. aasta lisaeelarvega (riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 456 SE 35 ) ja saatis selle 5. juunil 2024 Riigikogusse; seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 10. juunil ja teise 14. juunil ning peaks läbima kolmanda lugemise 19. juunil. Tänu lisaeelarvele peaks valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk vähenema 0,4 % SKPst (millest enamik on alalised kulukärped, kuid on ka tulusid suurendavaid meetmeid) 36 .

Malta

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 8,2 %. Pärast 12,5 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2021. aastal 5,6 % ja 2023. aastal 4,6 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 4,6 % ja 2025. aastal 4,3 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema eratarbimisest ja netoekspordist.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 7,6 %-lt SKPst 2022. aastal 5,5 %-le SKPst ja 2023. aastal 4,9 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt väheneb see 2024. ja 2025. aastal veelgi vastavalt 4,3 %-le ja 3,9 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis olid 2021. aastal 3,9 % SKPst, vähenesid 2022. aastal 3,4 %-le SKPst ja suurenesid 2023. aastal veidi: 3,5 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt moodustavad need 2024. aastal 3,7 % SKPst ja 2025. aastal 3,9 % SKPst.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,6 % ulatuses SKPst pärssiv. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,6 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude suurenemist vähem kui 0,1 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 0,9 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 2,6 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti suurust kasvu. Malta rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks era- või üldkasutatavate hoonete, sealhulgas haiglate ja koolide renoveerimisse, transpordisektori elektrifitseerimisse ning avaliku halduse ja erasektori digitaliseerimisega seotud projektidesse, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 1,3 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Malta riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 5,5 %, mis jääb alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. 2023. aastal olid netokulud siiski suuremad kui soovituse esitamise ajal eeldati (0,8 % võrra SKPst). Kuna 2024. aasta soovitus sõnastati kasvuna, tuleb vastavuse hindamisel seega arvesse võtta ka 2023. aasta baasmõju. Kui netokulud oleksid 2023. aastal olnud samad, mida eeldati soovituse esitamise ajal, oleks sellest tulenev netokulude kasvumäär olnud 2024. aastal soovitatud kasvumäärast 0,7 % SKPst suurem. Seepärast leitakse, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud ei pruugi olla soovitusega täielikult kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 1,7 % SKPst ning 2024. aastal 2,0 % ja 2025. aastal 1,0 % SKPst. Prognooside kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Sellest tulenevalt ei ole sellega seotud sääste, mida saaks kasutada valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud suurenema 2024. aastal 2,8 %-le SKPst (2023. aastal 2,6 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele: 0,9 % SKPst.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg suurenes 2020. aasta lõpu 52,2 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 53,9 %-le SKPst, seejärel vähenes see 2022. ja 2023. aasta lõpus vastavalt 51,6 %-le ja 50,4 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. aasta lõpus 52,0 %-le SKPst ja 2025. aasta lõpus 52,6 %-le SKPst.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema, jõudes 2034. aastal 56 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss ei ole makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on prognooside tundlikkus ettenägematute, kuid usutavate sündmuste suhtes üldiselt keskmine.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud lühiajalise võla suure osakaaluga. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka riigisiseselt hoitava võla suur osakaal ning nii valitsemissektori kogu- kui ka netovõlasuhte järsk vähenemine aastatel 2010–2022.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Malta riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine edeneb jõudsalt.

Riiklik eelarveraamistik. Malta eelarve nõuandekomisjon on väike sõltumatu eelarveasutus. 2014. aasta eelarvepoliitilise vastutuse seaduses nõutakse, et valitsemissektori eelarve peab olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis ning et valitsemissektori võla suhe SKPsse peab jääma alla 60 %, või kui see ületab seda taset, vähenema. Malta keskpika perioodi eelarvestrateegias esitatakse valitsuse eelarve-eesmärgid ja strateegilised prioriteedid ning soovituslikud eelarve-eesmärgid koos nende aluseks olevate eelduste kirjeldusega. Üldiselt on Maltal suhteliselt tugev eelarveraamistik.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 0,5 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,1 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti vähem kui 2019. aastal.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 16. mail 2024 esitas Malta ühe täiendava asjakohase teguri, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt riikliku lennuettevõtja restruktureerimisega seotud kulu, mis oli 2023. aastal hinnanguliselt 0,7 % SKPst.

Poola

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 2,0 %. Pärast 6,9 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 5,6 % ja 2023. aastal 0,2 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 2,8 % ja 2025. aastal 3,4 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema nii era- kui ka avaliku sektori tarbimisest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 2021. aasta 1,8 %-lt SKPst 2022. aastal 3,4 %-le SKPst ja 2023. aastal 5,1 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aastal vastavalt 5,4 % ja 4,6 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis olid 2021. aastal 4,1 % SKPst, vähenesid 2022. aastal 3,8 %-le SKPst ja suurenesid 2023. aastal 5,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal 5,1 %-le SKPst ja 2025. aastal 5,4 %-le SKPst ning on seega suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk viimati nimetatud aastal.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,8 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse üldjoontes neutraalse panuse 0,0 % SKPst, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude üldjoontes neutraalne panus tulenes asjaolust, et vähenesid kulud kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud ja suunamata erakorralistele toetusmeetmetele, millega reageeriti energiahindade tõusule (1,2 protsendipunkti SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma tulumeetmeteta) tulenes peamiselt avaliku sektori palkade ja pensionide suurenemisest. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 1,5 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 3,8 % SKPst, mis on 0,8 protsendipunkti võrra rohkem kui 2022. aastal. Poola rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitas riiklikult rahastatavad investeeringud. Poola rahastas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks toetusesse elektrivõrkudele ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, meretuuleenergiajaamadele, hoonete energiatõhusale renoveerimisele ning keskkonnahoidlikule ja arukale liikuvusele, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 2,4 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Poola riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 12,8 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 0,6 % SKPst ja 2024. aastal 0,5 % SKPst ning 2025. aastal vähem kui 0,1 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,2 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 2,0 % SKPst. Prognoosi kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Samuti prognoositakse, et sellega seotud sääste ei kasutata valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Ka see ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal suurenema 4,0 %-le SKPst (2023. aastal 3,8 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal suurenema 1,9 %-le SKPst (2023. aastal 1,5 %).

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu tasemelt 57,2 % SKPst 2021. aasta lõpus 53,6 %-le SKPst ja 2022. aasta lõpus 49,2 %-le SKPst. See suurenes 2023. aastal 49,6 %-le SKPst ning prognoosi kohaselt suureneb see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 53,7 %-le ja 57,7 %-le SKPst.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 85 %ni SKPst. Võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes suhteliselt tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on mõõdukalt tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusuga. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (suur riigisisene investoribaas) ja võla valuuta (ligikaudu kolm neljandikku tasumata võlast on nomineeritud kohalikus vääringus).

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Poola riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Riiklik eelarveraamistik. Poola eelarveraamistikku on viimase kahe aasta jooksul tugevdatud, sealhulgas riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete kaudu. Raamistiku keskmes on endiselt arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad. Kui keskvalitsusele kehtivad põhiseaduses sätestatud võla ülemmäärad, siis omavalitsusüksuste suhtes kohaldatakse eraldi võlareeglit. Stabiliseerivat kulutuste tegemise eeskirja tugevdati hiljuti selliselt, et see hõlmab nüüd täiendavaid üksusi ja eriotstarbelisi fonde, ning valitsus on teinud ettepaneku kohandusteks, et viia see kooskõlla ELi reformitud nõuetega. Valitsus kavatseb luua ka sõltumatu eelarvenõukogu, et koondada eelarve-eeskirjade järelevalve ja muud asjakohased kohustused, mis on praegu mitme asutuse vahel hajutatud.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,6 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks. Poola esitatud esialgsete hinnangute kohaselt moodustasid valitsemisfunktsioonide klassifikaatori sõjalised kogukulud 2023. aastal 2,1 % SKPst, sealhulgas kaitseotstarbelise varustuse tarned ja muud sõjalised investeeringud hinnanguliselt 0,7 % SKPst. Poola on seisukohal, et kuna raamatupidamiseeskirjades ei registreerita sõjalisi kulusid mitte makse tegemise hetkel, vaid tarnimisel, ilmnevad praegused suured kassapõhised sõjalised kulud tekkepõhiselt järgnevatel aastatel, mil kaitseotstarbeline varustus tarnitakse. Täpsemalt eeldab Poola, et järgmise nelja aasta jooksul kaitsekulutused kahekordistuvad, jõudes 2024. aastal hinnanguliselt 2,8 %-ni SKPst, 2025. aastal 3,2 %-ni SKPst, 2026. aastal 3,7 %-ni SKPst, 2027. aastal 4,3 %-ni SKPst ja 2028. aastal 4,1 %-ni SKPst.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 17. mail 2024 esitas Poola täiendavad asjakohased tegurid, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt teabe ELi Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga külgneva välispiiri tugevdamise mõju kohta eelarvele (0,3 % SKPst) ning erakorralise toetuse kohta põllumajandustootjatele (0,4 % SKPst). Peale selle rõhutab Poola, et ta kulutab kaitsevaldkonnale ELi liikmesriikidest kõige rohkem, täites seega laiemat eesmärki tugevdada Euroopa julgeolekut ja aidata pakkuda eurooplastele ühist avalikku hüve. Poola kinnitas ka oma pühendumust eelarvedistsipliinile ja sellele, et hoida valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 %. 30. aprillil 2024 võttis valitsus vastu riigi mitmeaastase rahastamiskava aastateks 2024–2027, milles võttis kohustuse konsolideerida eelarvet vähemalt 0,5 % SKPst aastas; eelarvepuudujääk väheneks järk-järgult 2024. aasta 5,1 %-lt SKPst 2025. aastal 4,6 %-le SKPst, 2026. aastal 4,0 %-le SKPst, 2027. aastal 3,5 %-le SKPst ja 2028. aastal 2,9 %-le SKPst.

Sloveenia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 4,2 %. Pärast 8,2 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 2,5 % ja 2023. aastal 1,6 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 2,3 % ja 2025. aastal 2,6 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema avaliku sektori tarbimisest ja varudest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2021. aasta 4,6 %-lt 2022. aastal 3,0 %-le SKPst ja 2023. aastal 2,5 %-le. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aastal vastavalt 2,8 % ja 2,2 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis suurenesid 2021. aastal 4,7 %-le SKPst ja 2022. aastal 5,4 %-le SKPst, vähenesid veidi, jõudes 2023. aastal 5,3 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal 5,8 %-le SKPst, seejärel vähenevad 2025. aastal veidi: 5,4 %-le SKPst. Alates 2021. aastast on valitsemissektori investeeringud olnud suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,5 % ulatuses SKPst pärssiv. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,4 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude vähenemist 0,3 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 1,3 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,6 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust vähenemist. Sloveenia rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks raudteetaristusse, taastuvatesse energiaallikatesse ja loodusõnnetuste ennetamisse, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 0,2 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Sloveenia riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 5,6 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega täielikult kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu ( 37 ) olema 2023. aastal 1,4 % SKPst ning 2024. aastal 0,1 % ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 1,3 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,1 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski ei kasutata sellega seotud sääste prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal suurenema 5,3 %-le SKPst (2023. aastal 4,6 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele 1,3 % SKPst (2023. aastal ka 1,3 %).

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 79,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 74,4 %-le. 2022. ja 2023. aasta lõpus vähenes see veelgi, vastavalt 72,5 %-le ja 69,2 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 68,1 % ja 66,4 %.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 74 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes suhteliselt tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on mõõdukalt tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusu ja mitteresidentide hoitavate valitsemissektori võlakirjade suure osakaaluga. Peale selle tulenevad riskid ka eluasemesektorist, tingituna eluasemehindade kiirest tõusust. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade suur stabiliseerumine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas) ja riigisisese keskpanga hoitava võla suur osakaal.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Sloveenia riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Riiklik eelarveraamistik. Sloveenia eelarvenõukogu on üks kahest Sloveenia sõltumatust eelarveasutusest ning keskendub eelarve-eeskirjade täitmise jälgimisele ja valitsuse eelarveprognoosi hindamisele. Sloveenias on kehtestatud eelarve-eeskiri, mis on suunatud struktuursele eelarvepositsioonile, samal ajal kui puuduvad eeskirjad valitsemissektori võla piiramiseks riigi tasandil. Keskpika perioodi eelarvekava on üksikasjalik ja hõlmab suurt osa valitsemissektorist, kuid kava siduvus ja seos aastaeelarvega ei ole eriti tugev: igal aastal võib esitada uusi arve kõigi kavaga hõlmatud aastate kohta ning aastaeelarved võivad erineda varem vastu võetud keskpika perioodi kavadest.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,2 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,1 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks. Sloveenia esitatud esialgsete hinnangute kohaselt suureneksid kaitseinvesteeringud 2023. aastal 0,1 % SKPst ja 2024. aastal veelgi (0,25 % SKPst).

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 16. mail 2024 esitas Sloveenia täiendava asjakohase teguri, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt 2023. aasta üleujutuste mõju eelarvele. See hõlmas viivitamatut abi üleujutustest mõjutatud isikutele ning ulatuslikke meetmeid ülesehitamiseks, arendamiseks ning kaitseks üleujutuste ja maalihete eest. Katastroofidega seotud kulud olid 2023. aastal eeldatust väiksemad ja peaksid 2024. aastal moodustama 1,7 % SKPst. Sloveenia sõnul tuleks 2024. aasta katastroofijärgse taastumise meetmeid käsitleda ühekordsete meetmetena 38 . Sloveenia viitab ka valitsuse kavale vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlga lähiaastatel. Prognoosi kohaselt langeb eelarvepuudujääk 2025. aastal allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja väheneb 2027. aastal veelgi: 1,9 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt väheneb sel perioodil ka valitsemissektori võlg: 2023. aasta 69,2 %-lt SKPst 2027. aastal 64,3 %-le SKPst.

Slovakkia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 3,3 %. Pärast 4,8 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 1,9 % ja 2023. aastal 1,6 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 2,2 % ja 2025. aastal 2,9 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema varudest ja avaliku sektori tarbimisest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2021. aasta 5,2 %-lt SKPst 2022. aastal 1,7 %-le SKPst ning suurenes seejärel 2023. aastal 4,9 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. aastal 5,9 %-le ja väheneb 2025. aastal veidi: 5,4 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis olid nii 2021. kui ka 2022. aastal 3,1 % SKPst, suurenesid 2023. aastal 4,7 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt vähenevad need 2024. aastal 4,1 %-le SKPst, seejärel suurenevad 2025. aastal 4,5 %-le SKPst.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 6,1 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 3,8 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude vähenemist 0,2 % SKPst. Samuti hõlmab see väiksemaid kulusid Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumiseks (0,1 % SKPst). Seega ei tulenenud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne panus, mis ületas keskpika perioodi potentsiaalset majanduskasvu, suunatud erakorralisest toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukraina põgenikele. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) tulenes suunamata erakorralistest energiameetmetest, avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste püsivast suurenemisest, suurematest kulutustest tervishoiule ja valitud toodete käibemaksumäärade vähendamisest. Kokkuvõttes ei olnud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 3,2 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 3,2 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,8 protsendipunkti suurust kasvu. Slovakkia rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks investeeringuid energiataristusse ja heiteta transporti ning hoonete energiatõhususse, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 1,4 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Slovakkia riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 6,2 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega täielikult kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 2,1 % SKPst ning 2024. aastal 0,4 % ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 1,7 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud 39  annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,2 % SKPst. Prognoosi kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Samuti prognoositakse, et sellega seotud sääste ei kasutata täielikult valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Ka see ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal vähenema 3,0 %-le SKPst (2023. aastal 3,2 %). See vähenemine on tingitud asjaolust, et lõpeb ELi struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani. Selle põhjuseks on ka kaitseotstarbelise varustuse tarnimise edasilükkamine 2025. aastani. Neid täiendavaid tegureid arvesse võttes hinnatakse, et avaliku sektori investeeringud 2024. aastal on nõukogu soovitustega kooskõlas. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal vähenema 2,0 %-le SKPst (2023. aastal 3,2 %). See vähenemine on tingitud asjaolust, et lõpeb ELi struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg suurenes 2020. aasta lõpu 58,8 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 61,1 %-le SKPst ning seejärel vähenes 2022. aasta lõpus 57,7 %-le SKPst ja 2023. aasta lõpus 56,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 58,5 %-le ja 59,9 %-le.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse lähiaastatel pidevalt suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 106 %-ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on mõõdukalt tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud Slovakkia negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooniga. Teiselt poolt on riske maandavad tegurid seotud võla struktuuriga. Võla jätkusuutlikkusega seotud riske aitavad eelkõige leevendada valitsemissektori lühiajalise võla väike osakaal ja asjaolu, et valitsemissektori koguvõlg on nomineeritud eurodes (seega puudub valuutarisk).

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Slovakkia riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Hindamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Slovakkias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on Slovakkia vastamisi kulupõhise konkurentsivõime, välistasakaalu, eluasemeturu ja kodumajapidamiste võlakoormusega seotud haavatavusega ning poliitikameetmed seni veel puuduvad.

Riiklik eelarveraamistik. Slovakkia eelarvealase vastutuse nõukogul (CBR) on ulatuslikud volitused ja meedias laialdane esindatus, kuid tema dialoog valitsuse ja parlamendiga ei ole eriti tugev. Slovakkia põhiseaduse ja sellega kaasnevate seadustega kehtestati struktuurselt tasakaalus eelarve nõue ja võla nõue, mis mõlemad kehtivad valitsemissektori suhtes, ning tasakaalus eelarve nõue ja võlareegel, mis kehtivad kohalike omavalitsuste suhtes. Slovakkia on kehtestanud ka keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles kirjeldatakse valitsuse eelarve-eesmärke ja keskpika perioodi prioriteete kolme aasta jooksul, järgides soovituslikku jooksvat planeerimist. Üldiselt on Slovakkias üsna tugev riiklik eelarveraamistik.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,5 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,2 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks. Slovakkia esitatud esialgse teabe kohaselt suureneksid kaitseinvesteeringud kaitseotstarbelise varustuse tarnimise tõttu.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 16. mail 2024 esitas Slovakkia veel ühe täiendava asjakohase teguri, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt intressikulu hiljutise suurenemise. Slovakkia kinnitas täiendavalt oma kohustust vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki alates 2025. aastast 1 protsendipunkti võrra aastas.

Soome

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 2,4 %. Pärast 2,8 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 1,3 % ja kahanes seejärel 2023. aastal 1,0 %. Prognoosi kohaselt jääb toodang 2024. aastal peaaegu muutumatuks ja kasvab 2025. aastal 1,4 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema eratarbimisest ja investeeringutest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 2021. aasta 2,8 %-lt 2022. aastal 0,4 %-le SKPst ning suurenes seejärel 2023. aastal 2,7 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 3,4 % ja 2025. aastal 2,8 %. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2021. ja 2022. aastal 4,2 % SKPst ning vähenesid 2023. aastal veidi: 4,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal 4,1 %-le SKPst ja seejärel 2025. aastal 4,5 %-le ning on 2021. aastast alates viiendat aastat järjest suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,9 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,8 % SKPst. See hõlmab Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumise kulude suurenemist (0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude ekspansiivne panus 2023. aastal oli seega ainult osaliselt tingitud Ukraina põgenikest. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) oli samuti tingitud hindade ja kulude – eelkõige kohalike omavalitsuste ostetud teenuste ja personalikulude – jätkuvast ja kiirest tõusust ning asjaolust, et suurenesid valmisolekuga seotud kulutused, mis tehti vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Kokkuvõttes ei olnud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 0,4 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,0 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust vähenemist. Soome rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks taastuvenergia taristusse ja vähese heitega vesinikku, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 0,7 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Soome riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 4,0 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 0,2 % SKPst ning 2024. ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,2 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,7 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski ei kasutata sellega seotud sääste prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud suurenema 2024. aastal 4,1 %-le SKPst (2023. aastal 4,0 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele 0,4 % SKPst.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 74,7 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 72,6 %-le SKPst ja seejärel järk-järgult suurenes, olles 2022. aasta lõpus 73,5 % SKPst ja 2023. aasta lõpus 75,8 % SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. aasta lõpus 80,5 %-le ja 2025. aasta lõpus 82,4 %-le SKPst.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 96 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusuga, valitsemissektori lühiajalise võla osakaaluga ning kinnisvara- ja eluasemeturgude riskidega. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas) ja eurodes nomineeritud võla suur osakaal.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Soome riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on hilinenud.

Riiklik eelarveraamistik. Soome kehtestas struktuurselt tasakaalus eelarve nõude, mis kehtib valitsemissektori suhtes, samas kui võlareegel on kehtestatud pigem poliitilise kokkuleppega. Poliitilise kokkuleppega kehtestatud tasakaalus eelarve nõuded kehtivad ka omavalitsusüksustele ja sotsiaalkindlustussektorile. Kehtestatud on ka siduv kulutuste tegemise eeskiri: parlamendi koosseisu ametiaja alguses teeb valitsus otsuse kulupiirangute ja kogu nelja-aastase ametiaja menetlust reguleerivate eeskirjade kohta. Soome on kehtestanud ka keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles kirjeldatakse valitsuse eelarve-eesmärke ja keskpika perioodi prioriteete, järgides jooksvat planeerimist. Üldiselt on Soomes suhteliselt tugev eelarveraamistik.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,3 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Soome esitatud esialgsete hinnangute kohaselt suureneksid kaitsega seotud investeeringud 2024. aastal ligikaudu 0,5 % SKPst, mis peegeldab suuri kaitseinvesteeringuid ja investeeringuid kaitsevarustuse asendamisse Ukraina abistamisest tingituna; ent kuigi need investeeringud on võrreldavad kaitsevaldkonnaga, liigitatakse osa neist Soome sõnul tõenäoliselt siiski mõnda muusse valitsemisfunktsioonide klassifikaatori osasse (eelkõige osasse „Avalik kord ja julgeolek“).

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. Eelmistes punktides esitatud analüüs juba hõlmab asjakohaseid tegureid, mida Soome 17. mail 2024 nimetas.

4.2.2.Liikmesriigid, kelle puhul ei saa arvesse võtta asjakohaseid tegureid

Belgia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 5,3 %. Pärast 6,9 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 3,0 % ja 2023. aastal 1,4 %. Majandus kasvab 2024. aastal eeldatavasti 1,3 % ja 2025. aastal 1,4 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema eratarbimisest ja investeeringutest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 5,4 %-lt SKPst 2022. aastal 3,6 %-le SKPst ning suurenes seejärel 2023. aastal uuesti 4,4 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt jääb see 2024. aastal 4,4 %-le SKPst ja suureneb 2025. aastal 4,7 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud moodustasid 2021. aastal 2,8 % SKPst, seejärel vähenesid 2022. aastal 2,7 %-le ja suurenesid 2023. aastal 2,9 %-le. Prognoosi kohaselt suurenevad need 2024. aastal 3,1 %-le SKPst ja seejärel vähenevad 2025. aastal veidi: 2,9 %-le SKPst.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,7 % ulatuses SKPst ekspansiivne. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,4 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud erakorraliste toetusmeetmete kulude vähenemist 0,1 % SKPst. Seega ei tulenenud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv, mis ületab keskpika perioodi potentsiaalset majanduskasvu, suunatud toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) tulenes avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste püsivast suurenemisest, mis tuleneb automaatsest indekseerimismehhanismist, tööandjate sotsiaalmaksete ajutisest vähenemisest 2023. aastal ning rahvastiku vananemisega seotud suurenevatest eelarvekuludest. Kokkuvõttes ei olnud riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 0,3 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 2,8 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti suurust kasvu. Belgia rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks investeeringud raudtee- ja jalgrattataristusse, üldkasutatavate hoonete renoveerimisse ja vesinikutaristusse, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 0,1 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Belgia riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 4 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu 40 olema 2023. aastal 0,4 % SKPst ning 2024. ja 2025. aastal 0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,4 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,1 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski ei kasutata sellega seotud sääste prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud suurenema 2024. aastal 2,9 %-le SKPst (2023. aastal 2,8 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele 0,3 % SKPst.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 111,9 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 107,9 %-le SKPst ja 2022. aastal koguni 104,3 %-le SKPst, seejärel suurenes see 2023. aasta lõpus 105,2 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 105,0 % ja 106,6 %.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 119 %ni SKPst. Lähtestsenaariumi võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusuga, lühiajalise võla osakaaluga, suure brutorahastamisvajadusega, mitteresidentide hoitavate valitsemissektori võlakirjade suure osakaaluga ning eelarve koordineerimise puudumisega eri valitsustasandite vahel, kusjuures mitmed alamüksused on eriliselt haavatavad. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel, mis võimaldab kasvavad intressimäärad järkjärgulisemalt võlakoormusele üle kanda, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas) ning asjaolu, et valitsemissektori võlg on täielikult nomineeritud eurodes.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Belgia riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on siiski märkimisväärselt hilinenud.

Riiklik eelarveraamistik. Keskpika perioodi planeerimise tulemuslikkus Belgias on endiselt nõrk ja valitsemistasandite vaheline koordineerimine on piiratud. Kõrgem rahandusnõukogu ei ole veel täielikult toimiv. Kõigi valitsemistasandite vahel mitmeaastaste eelarvekavade kindlaksmääramise ja kõrgemale rahandusnõukogule nõuete täitmise jälgimise ülesande määramise küsimuses 2013. aastal sõlmitud koostöölepingu tulemuslik rakendamine on endiselt lõpule viimata. See takistab nõuete täitmise jälgimist ja suurendab keskpika perioodi eelarvekursist kõrvalekaldumise ohtu. Belgia eelarve-eeskirjades sisalduvad tervishoiukulude eesmärgid föderaaltasandil ja ranged nõuded kohalikele omavalitsustele. Kuigi föderaaltasandil ja piirkondades on valitsemissektori kulutused suure osakaaluga, reguleerib neid tasandeid vähe ametlikke eeskirju, välja arvatud Flandria hiljutine kulueesmärk. Samal ajal on Belgia võtnud oma riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas kohustuse korraldada kulutuste läbivaatamine.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori 41 andmete põhjal moodustasid valitsemissektori kogukulutused kaitsesektorile 2022. aastal 1 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,1 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 17. mail 2024 esitas Belgia täiendavad asjakohased tegurid, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt hiljutised jõupingutused suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöörde kiirendamiseks (sealhulgas riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kaudu) ning suurendada kaitsekulutusi; erakordselt kiire inflatsiooni mõju riigi rahandusele, arvestades eelkõige automaatseid indekseerimismehhanisme; ning meetmed, mille eesmärk on parandada pensionisüsteemi kestlikkust ja reformida maksusüsteemi.

Hispaania

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 11,2 %. Pärast 6,4 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 5,8 % ja 2023. aastal 2,5 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 2,1 % ja 2025. aastal 1,9 %. 2024. aasta majanduskasv tuleneb peamiselt eratarbimisest ja vähemal määral investeeringutest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 6,7 %-lt SKPst 2022. aastal 4,7 %-le SKPst ja 2023. aastal 3,6 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt väheneb see 2024. ja 2025. aastal veelgi: vastavalt 3,0 %-le ja 2,8 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud suurenesid veidi: 2021. aasta tasemelt 2,7 % SKPst 2022. ja 2023. aastal vastavalt 2,8 %-le ja 3,0 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on need 2024. ja 2025. aastal 3,1 % ning on suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk samadel aastatel.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal üldjoontes neutraalne tasemel –0,2 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,3 % SKPst ja oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude pärssiv panus tulenes asjaolust, et vähenesid kulud kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud ja suunamata erakorralistele toetusmeetmetele, millega reageeriti energiahindade tõusule (0,6 protsendipunkti SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude (ilma tulumeetmeteta) kasvu peamised põhjused olid muud kui mitterahalised sotsiaaltoetused, mis tulenesid pensionide ümberhindlusest, ja vahetarbimine, mis tulenes kaitsekulutustest. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 1,3 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 2,3 % SKPst, mis tähendab aastast suurenemist 0,1 protsendipunkti võrra. Hispaania rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nagu digivahendite komplekt, PERTE elektri- ja ühendatud sõidukite jaoks, uued kutsehariduse ja -koolituse kohad ning investeeringud saastevaba vesiniku valdkonnas, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal neutraalne (0,0 % SKPst). Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Hispaania riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 3,8 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 0,9 % SKPst ning 2024. aastal 0,2 % ja 2025. aastal –0,1 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,7 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,3 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski ei kasutata sellega seotud sääste prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud suurenema 2024. aastal 2,4 %-le SKPst (2023. aastal 2,3 %). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal suurenema 1,6 %-le SKPst (2023. aastal 1,3 %).

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 120,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 116,8 %-le SKPst ja 2022. aastal 111,6 %-le SKPst. 2023. aasta lõpus vähenes see 107,7 %-le ning prognoosi kohaselt väheneb see 2024. ja 2025. aasta lõpus veelgi (vastavalt 105,5 %-le ja 104,8 %-le SKPst).

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse veidi vähenema, enne kui see taas suureneb, jõudes 2034. aastal 113 %ni SKPst. Võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud kõrgemate intressimäärade kontekstiga, võttes arvesse kõrget valitsemissektori võla taset. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas) ja eurodes nomineeritud võla väga suur osakaal. Peale selle aitaks 2023. aasta pensionireformiga kehtestatud lõpetamisklausel, kui see täielikult rakendada, kõrvaldada esilekerkivaid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse puudujääke, mis on seotud avaliku sektori pensionikuludega.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Hispaania riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Hindamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Hispaanias ei esine enam makromajanduslikku tasakaalustamatust.

Riiklik eelarveraamistik. Hispaania eelarvenõukogul (AIReF) on ulatuslikud volitused ja ta on kiiresti kehtestanud end usaldusväärse sõltumatu institutsioonina. Hispaania riiklikes eelarve-eeskirjades sisalduvad eelarvetasakaalu nõue, võlareegel ja riiklik kulutuste tegemise eeskiri. Kuna 2023. aasta lõpus lõpetatakse üldise vabastusklausli kohaldamine ja hiljuti võeti ELi tasandil vastu uued eeskirjad, on Hispaania praegu üleminekuetapis ja kohaldab taas oma siseriiklikke eelarve-eeskirju. Hispaania on oma riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas võtnud kohustuse viia läbi Hispaania eelarvenõukogu ette valmistatud kulutuste läbivaatamine ja integreerida see iga-aastasesse eelarvemenetlusse.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,1 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,4 % SKPst, mis oli 0,2 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. Eelmistes punktides esitatud analüüs juba hõlmab asjakohaseid tegureid, mida Hispaania 20. mail 2024 nimetas.

Prantsusmaa

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 7,5 %. Pärast 6,4 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 2,5 % ja 2023. aastal 0,7 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 0,7 % ja 2025. aastal 1,3 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema nii era- kui ka avaliku sektori tarbimisest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 6,6 %-lt SKPst 2022. aastal 4,8 %-le SKPst ning suurenes 2023. aastal 5,5 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt väheneb see 2024. aastal 5,3 %-le SKPst ja 2025. aastal 5,0 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud püsisid aastatel 2020–2023 üsna stabiilsed (veidi üle 4 % SKPst). Prognoosi kohaselt moodustavad need 2024. aastal 4,3 % SKPst ja vähenevad 2025. aastal 4,2 %-le SKPst.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes 0,5 % ulatuses SKPst pärssiv. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,3 % SKPst ja oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 0,4 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,1 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti suurust kasvu. Prantsusmaa rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks taastuvallikatest toodetava ja vähese CO2 heitega vesiniku lahenduste arendamisse ja tööstuslikku kasutuselevõttu, innovatsiooniprojektidesse kestlikes põllumajandussüsteemides, ringlusse võetud materjalidesse, uuenduslikesse hoonetesse, digitaliseerimisse ja liikuvuse süsinikuheite vähendamisse, samuti investeeringuid hoonete termiliseks renoveerimiseks, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 1,1 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Prantsusmaa riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 1,8 %, mis jääb alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 0,9 % SKPst ning 2024. aastal 0,2 % ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,6 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,0 % SKPst. Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samuti prognoositakse, et sellega seotud sääste kasutatakse täielikult valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Ka see on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud jääma 2024. aastal stabiilseks (4,1 % SKPst). See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal jääma samale tasemele 0,4 % SKPst.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2021. aasta lõpu 113,0 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 111,9 %-le SKPst ja 2023. aasta lõpus omakorda 110,6 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 112,4 %-le ja 113,8 %-le.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 139 %ni SKPst. Võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud intressimäärade hiljutise tõusuga, valitsemissektori lühiajalise võla osakaaluga, brutorahastamisvajaduse eeldatava suurenemisega keskpikas perspektiivis ja erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele COVID-19 kriisi ajal antud riigigarantiide võimaliku realiseerumise kaudu. Teiselt poolt kuuluvad riske maandavate tegurite hulka võlatähtaegade pikenemine viimastel aastatel ja suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (mitmekesine ja lai investoribaas).

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Prantsusmaa riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine edeneb jõudsalt.

Hindamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Prantsusmaal ei esine enam makromajanduslikku tasakaalustamatust. Eelkõige on poliitikameetmed aidanud vähendada piiriülese tähtsusega haavatavust, mis on seotud konkurentsivõimega tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes, kuid jõupingutusi tuleb jätkata, samal ajal kui valitsemissektori suure võlaga seotud haavatavus püsib.

Riiklik eelarveraamistik. Riigi rahanduse kõrgemal nõukogul on suhteliselt kitsad volitused, mis piirduvad arvamuste esitamisega aastaste ja mitmeaastaste eelarvedokumentide aluseks olevate makromajanduslike ja eelarveprognooside usaldusväärsuse kohta ning nende kooskõla kohta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkidega. Prantsusmaa põhiseaduse ja sellega kaasnevate seadustega kehtestati struktuurselt tasakaalus eelarve nõue, mis kehtib valitsemissektori suhtes, ja kohalike omavalitsuste tasakaalus eelarve nõue. Samuti on kehtestatud keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles kirjeldatakse valitsuse eelarve-eesmärke ja keskpika perioodi prioriteete kolme kuni viie aasta jooksul. Keskpikaks perioodiks seatud riiklikke eelarve-eesmärke on minevikus muudetud või neid ei ole täidetud ja seega on eelarve kohandamine edasi lükkunud, mis nõrgendab seost aastaeelarvetega. Samal ajal on Prantsusmaa võtnud oma riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas kohustuse korraldada kulutuste läbivaatamine seoses aastaeelarvega.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,8 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 22. mail 2024 esitas Prantsusmaa täiendavad asjakohased tegurid, mida ei ole eespool nimetatud, need on maksutulu väike SKP elastsus ja vähemal määral Prantsusmaa statistikaameti tehtud statistilise aluse läbivaatamise mõju.

Itaalia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Pärast 9,0 % vähenemist 2020. aastal kasvas reaalne SKP 2021. aastal 8,3 %, 2022. aastal 4,0 % ja 2023. aastal 0,9 %. Prognoosi kohaselt peaks kasv olema 0,9 % ka 2024. aastal ja veidi suurenema 1,1 %-le 2025. aastal. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema netoekspordist ja investeeringutest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 8,7 %-lt SKPst 2022. aastal 8,6 %-le SKPst ja 2023. aastal 7,4 %-le SKPst. 2020.–2023. aasta eelarvepuudujäägi näitajad hõlmavad eluasemete renoveerimisega seotud maksuvähenduste eelarvepuudujääki suurendavat mõju 42 . Valitsemissektori eelarve puudujääk peaks prognoosi kohaselt 2024. aastal vähenema 4,4 %-le SKPst ja seejärel 2025. aastal veidi suurenema 4,7 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis suurenesid 2021. aastal 2,9 %-le SKPst, vähenesid 2022. aastal 2,7 %-le SKPst ja suurenesid 2023. aastal 3,2 %-le ning peaksid prognoosi kohaselt jääma sellele tasemele ka 2024. aastal. 2025. aastal peaksid need moodustama 3,5 % SKPst.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes veidi ekspansiivne, nimelt 0,3 % ulatuses SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,0 % SKPst ja oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude pärssiv panus tulenes asjaolust, et vähenesid kulud kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud ja suunamata erakorralistele toetusmeetmetele, millega reageeriti energiahindade tõusule (1,4 protsendipunkti SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) tulenes peamiselt pensionidest ja maksukiilu vähendamisest. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavad kulud moodustasid 2023. aastal 0,8 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 2,9 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti suurust kasvu. Itaalia rahastas täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest, sealhulgas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nagu tarkvõrkude tugevdamine, Türreeni ühenduse ehitamine, kiirete ühistranspordisüsteemide arendamine, vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel, kiired internetiühendused ja avaliku halduse digitaliseerimine, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal pärssiv (3,1 % SKPst). Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Itaalia riiklikult rahastatavad esmased netokulud 2024. aastal vähenema 2,8 %, mis jääb alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. 2023. aastal olid netokulud siiski suuremad kui soovituse esitamise ajal eeldati (2,9 % võrra SKPst). Kuna 2024. aasta soovitus sõnastati kasvuna, tuleb vastavuse hindamisel seega arvesse võtta ka 2023. aasta baasmõju. Kui netokulud oleksid 2023. aastal olnud samad, mida eeldati soovituse esitamise ajal, oleks sellest tulenev netokulude kasvumäär olnud 2024. aastal soovitatud kasvumäärast 0,9 % SKPst suurem. Seepärast leitakse, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud ei pruugi olla soovitusega täielikult kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 1,0 % SKPst ning 2024. aastal 0,0 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 1,0 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 2,7 % SKPst. Viimane on aga tingitud muude investeeringukulude pärssivast panusest 3,2 % SKPst, mis tuleneb peamiselt 2024. aastal järsult vähendatud toetustest, mis on seotud eespool nimetatud eluasemete renoveerimise maksuvähendustega. Samal ajal peaks riiklikult rahastatavate esmaste netokulude panus eelarvepoliitikasse, mida mõjutab praeguste energiatoetusmeetmete järkjärguline kaotamine, olema prognoosi kohaselt ekspansiivne (0,4 % SKPst), mis osutab sellele, et kõnealustest praegustest energiatoetusmeetmetest tulenev kokkuhoid 0,8 % SKPst kasutatakse täielikult ära ekspansiivsele poliitikale, mis suurendab jooksvaid netokulusid 2024. aastal (sealhulgas maksukiilu vähendamine). Prognoosi kohaselt kaotatakse erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski ei kasutata sellega seotud sääste prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal moodustama 2,8 % SKPst (2023. aastal 2,9 %) 43 . See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal vähenema 0,8 %-le SKPst (2023. aastal 1,2 %), peamiselt seoses ReactEU-ga.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 155,0 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 147,1 %-le SKPst, 2022. aastal 140,5 %-le SKPst ja 2023. aastal 137,3 %-le. Prognoosi kohaselt suureneb see seejärel 2024. ja 2025. aasta lõpus vastavalt 138,6 %-le ja 141,7 %-le SKPst.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid suured. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori võla suhe SKPsse pidevalt, jõudes 2034. aastal ligikaudu 168 %ni SKPst. Võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on väga tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud valitsemissektori lühiajalise võla osakaaluga. Teiselt poolt kuulub riske maandavate tegurite hulka võla struktuur. Eelkõige kuulub suurem osa valitsemissektori võlast endiselt riigisisestele laenuandjatele. Peale selle välistab asjaolu, et valitsemissektori võlg on täielikult nomineeritud eurodes, valuutariskid. Itaalia positiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon vähendab veelgi eelarveriske.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Itaalia riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on käimas, kuid nende õigeaegne lõpuleviimine nõuab suuremaid jõupingutusi.

Hindamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Itaalias tehti 2023. aastal kindlaks ülemäärane tasakaalustamatus ja praegu esineb seal makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on Itaalia vastamisi piiriülese tähtsusega haavatavusega, mis on seotud valitsemissektori suure võlaga ja tootlikkuse vähese kasvuga tööturu ebakindluse ja finantssektori mõnede allesjäänud puuduste tingimustes.

Riiklik eelarveraamistik. Itaalia parlamendi eelarvebürool on ulatuslikud volitused ja see on näide Euroopa sõltumatute eelarveasutuste heast tavast. Parlamendi eelarvebüroo peab valitsusega pidevat dialoogi. Itaalia põhiseaduse ja sellega kaasnevate seadustega kehtestati valitsemissektorile struktuurselt tasakaalus eelarve nõue ja võlareegel, valitsemissektori suhtes kohaldatav kulutuste tegemise eeskiri ja piirkondlik tasakaalus eelarve nõue. Samuti on kehtestatud keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles kirjeldatakse valitsuse eelarve-eesmärke ja keskpika perioodi prioriteete kolme aasta jooksul. Samal ajal on aastaeelarve keskpika perioodi kavaga nõrgalt seotud. Itaalia on oma riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas võtnud kohustuse korraldada aastatel 2023–2025 iga-aastane kulutuste läbivaatamine.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,3 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis jäi 2019. aastaga võrreldes muutumatuks.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. Eelmistes punktides esitatud analüüs juba hõlmab asjakohaseid tegureid, mida Itaalia 17. mail 2024 nimetas.

Ungari

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal 4,5 %. Pärast 7,1 % kasvu 2021. aastal kasvas reaalne SKP 2022. aastal 4,6 % ja kahanes seejärel 2023. aastal 0,9 %. Eeldatavasti kasvab see 2024. aastal 2,4 % ja 2025. aastal 3,5 %. 2024. aasta majanduskasv peaks peamiselt tulenema eratarbimisest ja investeeringutest.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud. Valitsemissektori eelarve puudujääk on alates 2020. aastast olnud üle 3 % SKPst; see vähenes 2021. aasta 7,2 %-lt SKPst 2022. aastal 6,2 %-le SKPst ning suurenes 2023. aastal taas 6,7 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on see 2024. ja 2025. aastal vastavalt 5,4 % ja 4,5 % SKPst. Valitsemissektori investeeringud, mis suurenesid 2021. aastal 6,3 %-le SKPst, vähenesid 2022. aastal 5,4 %-le SKPst ja 2023. aastal 5,1 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt on need 2024. aastal 4,6 % SKPst ja 2025. aastal 4,7 % SKPst ning on seega suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk viimati nimetatud aastal.

Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes pärssiv (4,7 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,7 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal oli kooskõlas nõukogu soovitusega. Siiski on oluline märkida, et see oli suuresti tingitud 2022. aasta netokulude väga kõrgest tasemest võrreldes 2023. aastaga, sealhulgas mitme valdkonna suunamata kuludest, mis aitasid kaasa makromajanduslikule tasakaalustamatusele, mida rahastati juhuslikust kasumist ja sektoripõhistest maksudest, mida nõutakse peamiselt energia-, finants- ja jaemüügisektoris tegutsevatelt äriühingutelt. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 4,6 % SKPst, mis tähendab 2022. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust kasvu. Ungari rahastas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, näiteks energiatõhususe suurendamisse ja digitaliseerimisse tervishoius ja hariduses. Ungari ei ole taaste- ja vastupidavusrahastu raames veel maksetaotlust esitanud.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal 1,0 % ulatuses SKPst pärssiv. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Ungari riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 3,6 %, mis jääb alla soovitatud maksimaalse kasvumäära. 2023. aastal olid netokulud siiski suuremad kui soovituse esitamise ajal eeldati (1,8 % võrra SKPst). Kuna 2024. aasta soovitus sõnastati kasvuna, tuleb vastavuse hindamisel seega arvesse võtta ka 2023. aasta baasmõju. Kui netokulud oleksid 2023. aastal olnud samad, mida eeldati soovituse esitamise ajal, oleks sellest tulenev netokulude kasvumäär olnud 2024. aastal soovitatud kasvumäärast 1,5 % SKPst suurem. Seepärast leitakse, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud ei pruugi olla soovitusega täielikult kooskõlas. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu olema 2023. aastal 1,6 % SKPst ning 2024. aastal 0,9 % ja 2025. aastal 0,4 % SKPst. Kui sellega seotud sääste kasutataks valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks, nagu nõukogu soovitas, tähendaksid need prognoosid 2024. aastal eelarve kohandamist 0,6 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad esmased netokulud annavad kõnealusel aastal eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 1,9 % SKPst. Prognoosi kohaselt ei kaotata erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2023. ja 2024. aastal võimalikult kiiresti. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Siiski kasutatakse sellega seotud säästud prognooside kohaselt täielikult ära valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. See on kooskõlas nõukogu soovitusega. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud 2024. aastal vähenema 4,0 %-le SKPst (2023. aastal 4,6 %). See on suures osas tingitud riiklikult rahastatavate investeerimisprojektide kärbetest ja edasilükkamisest, millest ametiasutused teatasid, pidades silmas suurt prognoositud puudujääki. See ei pruugi olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Samal ajal prognoositakse, et avaliku sektori kulud, mida rahastatakse ELi vahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest, peaksid 2024. aastal suurenema 1,7 %-le SKPst (2023. aastal 0,8 %). See kasv on tingitud ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastuse kasutamise prognoositud suurenemisest programmitöö perioodil 2020–2027 ning suurematest kulutustest taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavatele investeeringutele.

Võlaprobleemid ja keskpika perioodi võlapositsioon. Valitsemissektori võlg vähenes 2020. aasta lõpu 79,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 76,7 %-le SKPst ja 2022. aasta lõpus 74,1 %-le SKPst, vähenedes 2023. aastal veelgi: 73,5 %-le SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb see 2024. aastal 74,3 %-le ja seejärel väheneb 2025. aasta lõpus 73,8 %-le.

Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema, jõudes 2034. aastal ligikaudu 78 %ni SKPst. Võlakurss on makromajanduslike šokkide suhtes suhteliselt tundlik. Stohhastiliste prognooside kohaselt, mille puhul modelleeritakse suurt hulka ajutisi šokke, mis võivad makromajanduslikke muutujaid mõjutada, on mõõdukalt tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal suurem kui 2023. aastal.

Võla jätkusuutlikkuse üldiseks hindamiseks tuleb arvesse võtta muid tegureid. Ühelt poolt on riske suurendavad tegurid seotud valitsemissektori võla struktuuriga, eelkõige nii valitsemissektori lühiajalise võla kui ka välisvaluutas hoitava valitsemissektori võla suurema osakaaluga. Pangandussektorist tulenevad tingimuslike kohustustega seotud riskid ja Ungari negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon tekitavad täiendavaid eelarveriske. Teiselt poolt kuulub riske maandavate tegurite hulka riigisiseselt hoitava valitsemissektori võla suur osakaal.

Peale selle võivad taasterahastu „NextGenerationEU“ / taaste- ja vastupidavusrahastu abil rakendatavad struktuurireformid ja investeeringud, kui need täielikult ellu viia, avaldada lähiaastatel SKP kasvule positiivset mõju. Ungari riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine on ulatuslike probleemide tõttu märkimisväärselt hilinenud.

Hindamine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Ungaris esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige seisab Ungari silmitsi haavatavusega, mis on seotud hinnasurve ning välisrahastamisvajaduse ja valitsemissektori rahastamisvajadusega, kuigi paranenud väliskeskkond on teatavaid lühiajalisi riske vähendanud.

Riiklik eelarveraamistik. Ungari sõltumatu eelarveasutus (eelarvenõukogu) on suhteliselt väike organisatsioon, millel on üsna kitsad volitused. Praegu ei osale ta eelarveprognooside koostamises, kavandatud poliitikameetmete kuluarvestuses ega makromajandusprognooside järelhindamises. Ungaris on mitu siseriiklikku eelarve-eeskirja, üks eeskiri, millega piiratakse valitsemissektori võlga, ja kaks tasakaalus eelarve nõuet. Võla vähendamise reegel piirab tõhusalt aastaeelarveid, kuid sellel on teatavad protsüklilised omadused, sest see piirab kulutusi ja võimaldab maksutõuse, kui majanduskasv ja inflatsioon on aeglasem, ja vastupidi. Mitmeaastase tasakaalus eelarve nõue piirab iga-aastast riigieelarvet vähemal määral, sest keskpika perioodi kavade eesmärke saab kõigi kavadega hõlmatud aastate osas kaks korda aastas muuta. Ungari on oma riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas võtnud kohustuse korraldada kulutuste läbivaatamine, et suurendada avaliku sektori kulude tõhusust ja leida täiendavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et tulla toime uue kulusurvega.

Valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine. Eurostati avaldatud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori andmete põhjal moodustasid valitsuse kogukulutused kaitsele 2022. aastal 1,4 % SKPst. Sellest moodustasid valitsuse kaitseinvesteeringud 2022. aastal 0,3 % SKPst, mis oli 0,1 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Ungari esitatud esialgsete hinnangute kohaselt peaksid kaitsekulutused olema 2023. aastal jõudnud ligikaudu 2 %-ni SKPst.

Muud liikmesriigi nimetatud tegurid. 17. mail 2024 esitas Ungari täiendava asjakohase teguri, mida ei ole eespool nimetatud, nimelt asjaolu, et esmane eelarvepositsioon paranes 2023. aastal märkimisväärselt, sealhulgas struktuurselt.

5.Kokkuvõte

Valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2023. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst kümnes ELi liikmesriigis: Belgias, Tšehhis, Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Maltal, Poolas ja Slovakkias. Kõigis nendes liikmesriikides, välja arvatud Eestis, ületas valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal kontrollväärtust ega olnud sellele lähedasel tasemel.

Eesti puhul ületas eelarvepuudujääk 2023. aastal kontrollväärtust, kuid oli sellele lähedasel tasemel.

Soome valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2023. aastal kontrollväärtust, kuid 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst, jäädes selle lähedale; ka komisjoni prognoosi kohaselt ületab eelarvepuudujääk 2024. aastal 3 % SKPst, kuid jääb selle lähedale.

Sloveenia valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületanud 2023. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, kuid 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst ega ole selle taseme lähedal; kuna komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb 2024. aasta eelarvepuudujääk alla 3 % SKPst, ei ole kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2024. aastal ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 tähenduses Sloveenia puhul kinnitust leidnud.

Komisjoni prognoosi kohaselt ületab Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola ja Slovakkia valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 3 % SKPst. Kontrollväärtust ületavat puudujääki hinnatakse seega mitteajutiseks Belgias, Eestis, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Maltal, Poolas ja Slovakkias. Seevastu prognoositakse praegu, et Tšehhi, Hispaania, Sloveenia ja Soome valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2025. aastal kontrollväärtust, ja seepärast hinnatakse ülemäärast eelarvepuudujääki ajutiseks.

Kontrollväärtuse ületamist hinnatakse erandlikuks Eesti puhul ja mitte-erandlikuks Tšehhi, Malta, Poola, Slovakkia, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Hispaania, Sloveenia ja Soome puhul.

Kokkuvõttes näitab käesolev analüüs, et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist ei täida eelarvepuudujäägi kriteeriumi 12 liikmesriiki: Belgia, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

Asjakohaseid tegureid võib arvesse võtta menetluses, mille tulemusel tehakse otsus valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta liikmesriikides, kus valitsemissektori võlg on alla 60 % SKPst (Tšehhi, Eesti, Malta, Poola ja Slovakkia), ning liikmesriikides, kus valitsemissektori võlg on üle 60 % SKPst, kui valitsemissektori eelarve puudujääk on ligilähedane kontrollväärtusele ja valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust ajutiselt (Sloveenia ja Soome). Need võivad mõjutada eelarvepuudujäägi kriteeriumi järgimise hindamist raskendavate või leevendavate asjaoludena, kusjuures olulisi võlaprobleeme peetakse peamiseks raskendavaks asjaoluks.

Üldkokkuvõttes leitakse, et käesolevas aruandes käsitletud asjakohased tegurid annavad Malta, Poola ja Soome kohta vastuolulise pildi. Tšehhi, Eesti ja Sloveenia puhul hinnatakse neid kokkuvõttes leevendavateks ning Slovakkia puhul raskendavateks.

Sloveenia ja Soome puhul, võttes arvesse kavandatud andmetega seotud ebakindlust ja asjaolu, et komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt ei ole kontrollväärtuse kavandatud ületamine 2024. aastal Sloveenia puhul kinnitust leidnud ning valitsemissektori eelarve puudujääk on prognooside kohaselt 2024. aastal endiselt kontrollväärtuse lähedal ja langeb Soome puhul 2025. aastal sellest väärtusest allapoole, jälgib komisjon eelarve arengut tähelepanelikult ja hindab olukorda sügisel uuesti.

Võttes arvesse Tšehhi ja Eesti esitatud asjakohaseid tegureid, leitakse, et nende liikmesriikide puhul on eelarvepuudujäägi kriteerium täidetud.

Hispaania puhul on kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk ajutine. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk ilma lisameetmeteta 2024. ja 2025. aastal kontrollväärtusest väiksem. Kuna Hispaanial ei ole vaja eelarvet täiendavalt kohandada, et viia oma eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse, ei oleks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine praeguses etapis otstarbekas. Komisjon jälgib igal juhul Hispaania eelarve arengut ka edaspidi ja hindab olukorda sügisel uuesti.

Seda hinnangut silmas pidades ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 alusel loodud majandus- ja rahanduskomitee arvamust arvesse võttes kavatseb komisjon juulis teha ettepaneku algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, tehes nõukogule ettepaneku võtta vastu artikli 126 lõike 6 kohane otsus, millega tehakse Belgias, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Maltal, Poolas ja Slovakkias kindlaks ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu.

_________________

(1)      Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 209, 2.8.1997), viimati muudetud nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrusega (EL) 2024/1264 (ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj).

(2)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).

(3)      Nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj).

(4)      Sellises ulatuses, nagu uued eeskirjad on juba ellu viidud. Muudetud määruse teatavaid elemente ei ole veel rakendatud, nt nõukogu kehtestatud netokulude kava, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 sätestatud asjakohaste tegurite kontekstis.

(5)      Võlakriteeriumile vastavuse hindamisel võetakse alati arvesse asjakohaseid tegureid.

(6)      Kooskõlas määruse (EL) 2024/1264 artikliga 17 määratakse netokulude kava kindlaks nõukogu soovituses, millega kiidetakse heaks riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mille iga liikmesriik esitab ja mida hindab komisjon. Artikli 36 üleminekusätete kohaselt esitavad liikmesriigid oma esimese riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 20. septembriks 2024, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra.

(7)      Andmed valitsemissektori võla suhte kohta SKPsse on esitatud 3. jaos.

(8)    Kuna Eurostatile eelarveteatise raames andmeid ei esitata, on 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi allikaks stabiilsus- ja lähenemisprogramm. Käesolevas aruandes esitasid kõik asjaomased liikmesriigid peale Prantsusmaa 2024. aasta kevadise eelarveteatise raames Eurostatile oma 2024. aasta kavandatud eelarvepuudujäägi.

(9)    Eurostat, Euro Indicators, 22. aprill 2024.

(10)      Rumeenia valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2023. aastal samuti 3 % SKPst ja peaks ületama kontrollväärtust ka 2024. aastal. Rumeeniat käesolevas aruandes siiski ei käsitleta, sest nõukogu tegi 3. aprillil 2020 otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias. Viimane nõukogu soovitus Rumeenia valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on antud 18. juunil 2021. Komisjon soovitas täna nõukogul võtta vastu otsused, millega määratakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovituse (COM(2024)597) järgimiseks tõhusaid meetmeid.

(11)      Kõik tabelid, mille liikmesriigid on Eurostatile esitanud, on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/government-finance-statistics/excessive-deficit-procedure/edp-notification-tables .

(12)          Nõukogu 14. juuli 2023. aasta soovitused (2023/C 312/01 kuni 2023/C 312/27, ELT C 312, 1.9.2023, lk 1).

(13)      Komisjoni 21. novembri 2023. aasta arvamused 2024. aasta eelarvekavade kohta (C(2023) 9501 final kuni C(2023) 9520 final), komisjoni 16. jaanuari 2024. aasta arvamus Slovakkia 2024. aasta ajakohastatud eelarvekava kohta (C(2024) 343 final) ja komisjoni 18. aprilli 2024. aasta arvamus Luksemburgi 2024. aasta ajakohastatud eelarvekava kohta (C(2024) 2626 final).

(14)      8. märtsi 2023. aasta teatis „Eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks“ (COM(2023) 141 final). Vt ka teatis „2024. aasta eelarvekavade kohta: üldhinnang“ (COM(2023) 900 final).

(15)      Nõukogu 12. aprilli 2024. aasta soovitus euroala majanduspoliitika kohta (ELT C, C/2024/2807, 23.4.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/C/2024/2807/oj ).

(16)      Samas kontekstis soovitas nõukogu euroala liikmesriikidel töötada välja eelarvestrateegiad, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tugevdada vajaduse korral võla jätkusuutlikkust kindla, diferentseeritud, järkjärgulise ja realistliku konsolideerimise kaudu, koos kvaliteetsete avaliku sektori investeeringute ja reformidega, eelkõige selleks, et saavutada suurem kestlik majanduskasv ja suurendada euroala vastupanuvõimet tulevastele probleemidele. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid lisama nendesse strateegiatesse meetmed, millega muuta avaliku sektori kulud veelgi tõhusamaks ja kvaliteetsemaks ning parandada pensioni-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide kestlikkust ja piisavust.

(17)      Prantsusmaa ei esitanud 2024. aasta kevadise eelarveteatise raames Eurostatile 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki. Küll aga avaldas Prantsusmaa 2024. aasta aprillis oma 2024.–2027. aasta stabiilsusprogrammi, mille kohaselt on 2024. aasta kavandatud eelarvepuudujääk 5,1 % SKPst.

(18)      Nagu on Eurostatile teatatud 2024. aasta kevadise eelarveteatise kontekstis – ainsa erandina Prantsusmaa, kelle puhul on 2024. aastaks kavandatud andmete asjakohane allikas stabiilsusprogramm (vt joonealune märkus 17).

(19)      Nagu Eurostatile teatatud 2024. aasta kevadise eelarveteatise kontekstis.

(20)      Eurostatile 2024. aasta kevadise eelarveteatise raames teatatud 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk on 3,5 % SKPst. 25. aprillil 2024 esitatud stabiilsusprogrammis korrigeeris Soome siiski oma 2024. aastaks kavandatud eelarvepuudujääki veidi allapoole (3,4 %-le), tuginedes täiendavatele konsolideerimismeetmetele mahus 1 % SKPst, mille valitsus on kohustunud 2024. aasta kevadel lisaeelarves võtma.

(21)      Nagu on 2024. aasta kevadise eelarveteatise kontekstis Eurostatile teatatud.

(22)      Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevas aruandes esitatud 2024. ja 2025. aasta arvandmete allikas komisjoni 2024. aasta kevadprognoos (European Economy Institutional Papers 286).

(23)      Vt komisjoni teatis nõukogule „Eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks“, COM(2023) 141 final. Vt Euroopa Komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatis „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, COM(2023) 62 final. Vt Euroopa Komisjoni 23. mai 2022. aasta teatis „2022. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett“, COM(2022) 600 final.

(24)      COM(2022) 600 final.

(25)      Nõukogu 14. juuli 2023. aasta soovitused (2023/C 312/01 kuni 312/27) (ELT C 312, 1.9.2023, lk 1).

(26)      ELis on COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete eelarvekulu, mis nii 2020. kui ka 2021. aastal oli 3,3 % SKPst, hinnanguliselt vähenenud 2022. aastal 0,7 %-le SKPst. Pandeemiaga seotud meetmed kaotati 2023. aastal järk-järgult. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele pagulastele antava humanitaarabi kulud, mida on konkreetselt mainitud nõukogu 2022. aastal vastu võetud eelarvesoovitustes, ei ületanud 2023. aastal ELis 0,1 % SKPst. Kõrgete energiahindade majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetud meetmete maksumus oli 2022. aastal 1,2 % SKPst ja vähenes 2023. aastal 0,9 %-le SKPst. 2024. aastal peaks mõju eelarvele ELis vähenema 0,2 %-le SKPst.

(27)      Täiendavaid riigipõhiseid kaalutlusi käsitletakse punktis 4.2.

(28)

     Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 1 kohaselt peetakse kontrollväärtust ületavat valitsemissektori eelarvepuudujääki Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 126 lõike 2 punkti a teise taande kohaselt erandlikuks, kui see tuleneb euroalal või liidus tervikuna esinevast tõsisest majandussurutisest, mille nõukogu on kindlaks teinud vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 25, või sellistest erandlikest asjaoludest, mis ei ole valitsuse kontrolli all ja millel on suur mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, vastavalt kõnealuse määruse artiklile 26. 2022. aastal vähenes majandustegevus Eestis 0,5 % ja 2023. aastal 3,0 % ning sellel oli oma osa 2023. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägi suurenemises. Määrus (EL) 2024/1263 jõustus 30. aprillil 2024 ning seni ei ole algatatud ühtegi artiklite 25 ja 26 kohast menetlust. Komisjon leiab siiski, et erandlikel asjaoludel, mis ei ole valitsuse kontrolli all, on Eesti riigi rahandusele suur mõju, mis õigustab kontrollväärtust ületava valitsemissektori eelarve puudujäägi pidamist erandlikuks. Komisjon leiab, et selline lähenemisviis on õigustatud, võttes arvesse hiljutist üleminekut äsja kehtestatud raamistikule. See järeldus ei kujuta endast siiski pretsedenti.

 

(29)      COM(2024) 601 PO/2024/4130.

(30)

     Mis puutub teistesse liikmesriikidesse, siis ületas valitsemissektori võlg 2023. aasta lõpus 60 % kontrollväärtusest Saksamaal, Kreekas, Horvaatias, Küprosel, Austrias ja Portugalis ning kõigis neis liikmesriikides see suhe vähenes võrreldes eelmise aasta lõpuga.

(31)      COM(2024) 601 PO/2024/4130.

(32)      Eelarvepoliitika eesmärk on hinnata nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatavast eelarvepoliitikast tulenevat majanduslikku impulssi.

(33)

     ESA andmeedastusprogrammi kohane aruandlustähtaeg on t + 12 kuud, mida alates 2024. aasta septembrist tuleb lühendada (t + 11 kuud). Võttes arvesse, et Eurostat peab andmeid kinnitama ja töötlema, tähendab see, et andmed muutuvad avalikult kättesaadavaks aasta t + 2 jaanuaris-veebruaris.

(34)      Võla jätkusuutlikkuse analüüsi on võrreldes 2021. aasta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse aruandega (European Economy-Institutional Papers 171) ajakohastatud ja see kajastab komisjoni viimast prognoosi. Vt teatis 2024. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi põhielementide kohta (COM(2024) 600 final) ja komisjoni soovitused nõukogu soovituste kohta (COM(2024) 601–627). Komisjoni viimane hinnang liikmesriikidele, kus esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, on esitatud vastavates põhjalikes analüüsides (SWD(2024) 80–85 ja 100–105). Võla jätkusuutlikkuse riskide hindamise kohta kõigis käesolevas aruandes käsitletud liikmesriikides vt riigiaruannete lisasid võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohta (SWD(2024) 601–627).

(35)   https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a17529fc-9cd3-46a0-bc61-2f0ef5c7edb4/2024.-aasta-lisaeelarve-seadus/

(36)      Käesoleva aruande avaldamise ajal vahetavad Eesti statistikaamet ja Eurostat teavet sõjaliste kulutuste kajastamise aja kohta. Eurostati sõltumatu otsus selles küsimuses on menetluses.

(37) ()    Näitaja kajastab meetmete aastast eelarvekulu, milles on võetud arvesse tulusid ja kulusid ning millest on asjakohasel juhul arvatud maha energiatarnijate juhuslikule kasumile kehtestatud maksudest saadud tulud.

(38) Vastavalt komisjoni 2024. aasta kevadprognoosile Sloveenia kohta moodustavad riiklikult rahastatavad kulud 2023. aasta augusti üleujutuste järgseteks ülesehitustöödeks 0,7 % SKPst.

(39)      Panust mõõdetakse valitsemissektori esmaste kulude (ilma i) kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmetega kaasneva täiendava eelarvemõjuta, ii) ühekordsete meetmeteta, iii) tsüklilise töötuse kuludeta ja iv) taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatute toetuste ja muude liidu vahenditest rahastatavate kuludeta) muutusena keskpika perioodi (10 aasta) keskmise potentsiaalse nominaalse majanduskasvu suhtes ja väljendatakse suhtena nominaalsesse SKPsse.

(40)      Näitaja kajastab meetmete aastast eelarvekulu, milles on võetud arvesse tulusid ja kulusid ning millest on asjakohasel juhul arvatud maha energiatarnijate juhuslikule kasumile kehtestatud maksudest saadud tulud.

(41)      Valitsemisfunktsioonide klassifikaatoris liigitatakse ESAst pärit valitsemissektori kulusid käsitlevad andmed eesmärgi järgi, milleks vahendeid kasutatakse.

(42)      Vt Eurostat (2023), Advice on record of 2023 Superbonus IT+Advice+on+ Recordording+of+ 2023+Superbonus.pdf (europa.eu) .

(43)      Esimese kümnendkohani ümardamisel on riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute erinevus aastatel 2024–2023 0,0.