EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.5.2024

COM(2024) 186 final

KOMISJONI KOOSTATUD AASTAÜLEVAADE

liikmesriikide aastastest tegevusaruannetest, milles käsitletakse määruse (EL) nr 1233/2011 kohaldamisalasse kuuluvat ekspordikrediiti

1. Sissejuhatus

Käesolev 2021. aasta ülevaade riiklikult toetatud ekspordikrediiditoimingutest esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist. See käsitleb liikmesriikide ekspordikrediidiasutuste poolt tehtud riiklikult toetatud ekspordikrediiditoiminguid tuginedes teabele, mille liikmesriigid on kõnealuse määruse kohaselt oma tegevuse aastaaruannetes komisjonile esitanud. Aruanded on koostatud standardvormi järgi (nn kontrollnimekirja vorm), mida on aja jooksul läbi vaadatud ja täiendatud. Vormi viimane ajakohastatud versioon, mida kohaldatakse alates aruandeaastast 2020, sisaldab üksikasjalikumaid punkte inimõiguste, kliimamuutuste ja keskkonnakaitse kohta.

2. 2021. kalendriaasta kohta saadud tegevusaruanded

2021. aastal andsid kakskümmend liikmesriiki riiklikult toetatavat ekspordikrediiti riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe kohaldamisalas ja esitasid 2021. aasta kohta tegevusaruande: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Ülejäänud liikmesriigid – Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, ja Malta – kinnitasid, et nad ei andnud aruandeaasta jooksul riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.

3. Aasta tegevusaruannete analüüs

(a)Üldine teave

2021. aastal olid kõik kakskümmend riiklikult toetatavat ekspordikrediiti andnud liikmesriiki täiemahulise tagatise andjad, st andsid ekspordikrediite garantiide ja/või kindlustustoodete kujul. Neist liikmesriikidest kolmteist (Belgia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) andsid riiklikku finantseerimistoetust, st otserahastamist, kommertslaenude refinantseerimist eksporditehingute jaoks või intressitoetust. Väike arv liikmesriike (Austria, Hispaania, Poola, Portugal, Ungari) on teatanud, et nad annavad seotud abi, mis on soodustingimustel ekspordikrediidi vorm, mis on reguleeritud OECD kokkuleppe raames.

Riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkulepe ja OECD soovitused riiklikult toetatava ekspordikrediidiga seotud riskide maandamise kohta tagavad tavade ühtlustamise kogu ELis. Selle raames kujundavad valitsused oma poliitikat. Enamikul ekspordikrediidiasutustest on lisaks OECD suunistele täiendavad eeskirjad, näiteks riikliku ja kohaliku sisu kohta, ning rangemad standardid, sealhulgas selleks, et kajastada oma riiklikku poliitikat ja rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kliimakaitse valdkonnas. Mõni ekspordikrediidiasutus pakub konkreetsetele sektoritele või eesmärkidele kohandatud programme. See võib kokkuleppes kajastada sektoreid käsitlevate erikokkulepete eripärasid, kaaskindlustusstruktuure või strateegilisi suundi.

Ekspordikrediidiasutuste organisatsiooniline struktuur ja reguleerimisala on ELi liikmesriigiti erinev. Riiklikult toetatavat ekspordikrediiti haldab ELis rohkem kui 26 avalik-õiguslikku asutust või eraettevõtet, kes tegutsevad riikliku volituse alusel ja valitsuse järelevalve all. Need on loetletud 1. lisas. Nendel liikmesriikidel, kes pakuvad nii tagatist kui ka rahastamist, on rahastamise jaoks tavaliselt eraldi spetsiaalne asutus, mida mõnikord nimetakse EXIM-pangaks (st ekspordi-impordipangaks).

(b)Riikliku toetuse maht

Iga-aastastes tegevusaruannetes esitatakse oluline finantsteave riikliku toetuse kohta, mille ekspordikrediidiasutused on andnud kooskõlas liikmeriigi asjaomase õigusraamistiku ja korraldusliku ülesehitusega. Komisjonil ei ole 2021. aasta tegevusaruannete finantsaspektide kohta ühtki tähelepanekut. See ei piira liikmesriikide asutuste õigusi riiklike ekspordikrediidikavade üle järelevalve tegemisel.

Täiemahulise tagatise vormis antud riikliku toetuse kohta on allpool olevas tabelis esitatud ELi suurimate toetajate teatatud nominaalne koguriskipositsioon 31. detsembri 2021. aasta seisuga.

Mis puudutab riiklikku finantseerimistoetust, siis allpool olevas tabelis on esitatud ELi suurimate toetajate riiklikult toetatud laenuportfelli nimiväärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga.

Märkus: Tabelites 1 ja 2 esitatud arvnäitajaid ei tohi kumuleerida. Vahendid ei ole mitte ainult erinevat laadi, vaid sama liikmesriik võib toetada sama eksporditehingut nii otserahastamise kui ka täiemahulise tagatisega.

(c)Keskkonnariskide käsitlemine

OECD soovituses ühiste lähenemisviiside kohta, milles käsitletakse riiklikult toetatavat ekspordikrediiti ning keskkonnaalast ja sotsiaalset hoolsuskohustust, on sätestatud ühised põhimõtted keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse täitmiseks. Kõik ELi liikmesriigid järgivad soovitust, mille kohaselt nad teevad kindlaks riikliku toetuse taotlustega seotud võimalikud mõjud ja riskid ning käsitlevad neid. Soovitus põhineb üldkasutatavatel standarditel, nagu Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemusstandardid, Maailmapanga Grupi keskkonna-, tervishoiu- ja ohutussuunised, Maailmapanga kaitsemeetmed ning Maailmapanga keskkonna- ja sotsiaalsed standardid. Soovituses käsitletakse peamisi keskkonnaküsimusi, nagu õhusaaste, sealhulgas kasvuhoonegaaside heide, ressursitõhusus, jäätmekäitlus, müra ja vibratsioon, ohtlike materjalide käitlemine, mõju ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja loodusvarade suur kasutamine. Soovitus sisaldab ka hädaolukordadeks valmisolekut ja hädaolukordadele reageerimist käsitlevaid nõudeid, et projektiomanikud oleksid võimelised tegutsema õnnetuse korral või hädaolukorras asjakohasel viisil ennetamaks ja vähendamaks keskkonnamõju.

ELi ekspordikrediidiasutuste hoolsuskohustuse põhimõtted ja riskihindamismenetlused põhinevad suuresti sellel soovitusel, isegi kui soovitusel ei ole ainuroll ning põhimõtete väljatöötamisel on lähtutud ka muudest standarditest ja liidu õigustikust. Kõik liikmesriigid, kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid soovituse keskkonnamõõdet, mis on nende hoolsuskohustuse täitmise ja riskijuhtimissüsteemi ning otsustusprotsessi lahutamatu osa. Eelhindamismenetlused sõltuvad riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotluse liigist, mahust ja kategooriast. Riskid tehakse kindlaks, liigitatakse ja neid hinnatakse ning see võib mõjutada toetuskõlblikkust. Kõik ELi ekspordikrediidiasutused kinnitasid, et nad vaatasid läbi kõik riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotlused eesmärgiga selgitada välja, kas keskkonnaülevaade on vajalik.

Soovituse kohaselt peavad ekspordikrediidiasutused liigitama taotlused nende võimaliku kahjuliku keskkonnamõju põhjal kolme riskikategooriasse: suur risk (A-kategooria), keskmine risk (B-kategooria) või väike risk (C-kategooria). Paljud liikmesriigid on teada andnud, et nad rakendavad soovitust laiemalt, kui on selle kohaldamisala. Muu hulgas määratakse liigitus kõigile tehingutele, sealhulgas nendele, mille puhul liikmesriigi toetatav osa jääb alla 10 miljoni SDRi ja mida kontrollimisetapis põhimõtteliselt ei uurita. Liikmesriigid teatavad, et kooskõlas soovituse artikliga 18 viidi läbi keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine kõigi A-kategooria taotluste puhul, mille kohta ekspordikrediidiasutus võttis lõpliku kohustuse. B-kategooria taotluste puhul teatavad liikmesriigid, et taotlejad esitasid kooskõlas soovituse artikliga 19 alati piisavalt teavet projekti olulise keskkonnamõju kohta. Ekspordikrediidiasutused andsid teada, et enne otsust anda toetust A- või B-kategooria projekti jaoks, hindasid nad alati tehingute kontrollimise ja läbivaatamise käigus saadud teavet. Olulist teavet saadi keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise aruannetest, kuid seda koguti ka ekspordikrediidiasutuste taotlusvormide ja küsimustike, dokumentide läbivaatamise, kohapealsete kontrollkäikude, väliskonsultantide tehtud uuringute ja taotluste esitajatega toimunud otsese suhtluse teel.

Liikmesriigid ei teatanud püsivatest mittevastavustest, kuigi võib esineda väiksemaid rikkumisi, näiteks seda, et teabe või aruannete esitamise tähtaegadest ei peeta kinni. Mittevastavused lahendatakse koostöös projekti sponsoritega, nt töötatakse välja parandusmeetmed ja leevendusmeetmed, mida jälgitakse aja jooksul, või võetakse toetus tagasi või keeldutakse hüvitise maksmisest.

(d)Kliimamuutustega seotud eesmärkide arvessevõtmine

Komisjon väljendab heameelt selle üle, et kliimamuutustega seotud eesmärkidel on üha suurem roll OECD suunistes ja poliitikas, millega reguleeritakse ekspordikrediidiasutuste tööd.

Pärast söepõhise energiatootmise sektori leppe vastuvõtmist 2016. aastal ei ole ükski ELi liikmesriik andnud riiklikku toetust söeküttel töötavate elektrijaamade projektide jaoks. Sektorisisene kokkulepe jäeti välja 2021. aastal, kui osalised jõudsid kokkuleppele, et keelatakse selliste söeküttel töötavate elektrijaamade toetamine, kus ei kasutata CO2 heidet vähendavat tehnoloogiat. Pärast seda on komisjon teinud veel ettepanekuid OECD kokkuleppe muutmiseks kooskõlas kohustustega, mis tulenevad ELile Pariisi kokkuleppest ja rohelisest kokkuleppest, tuginedes komisjoni 2021. aasta veebruari kaubanduspoliitika läbivaatamisele („Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“) ning Euroopa Ülemkogu 15. märtsi 2022. aasta järeldustele ekspordikrediidi kohta (edaspidi „ekspordi rahastamisele suunatud ELi kliimapakt“).

Lisaks OECD kokkuleppes sisalduvatele kliimaga seotud valdkondlike eeskirjade kohaldamise suhtes on kuusteist liikmesriiki kehtestanud konkreetse kliimamuutuste poliitika. Kaks liikmesriiki märgivad, et nad kasutavad toetustaotluste hindamisel võrdlusalusena ELi kestliku tegevuse taksonoomiat. Fossiilkütuste energiasektori eksporditehingute järkjärgulise lõpetamise poliitika ametlikuks muutmine nõuab pidevat jõupingutust. Komisjon väljendab heameelt nõukogu 15. märtsi 2022. aasta järeldustes ekspordikrediidi kohta väljendatud kavatsuse üle, et liikmesriigid määravad sel eesmärgil 2023. aasta lõpuks kindlaks teaduspõhised tähtajad.

(e)Sotsiaalne ja inimõiguste alane hoolsuskohustus

Lisaks keskkonnamõõtmele on OECD 2012. aasta soovituses ühiste lähenemisviiside kohta kindlaks määratud ettevõtja sotsiaalse hoolsuskohustuse põhimõtted. See hõlmab peamist sotsiaalset mõju, mis võib projektiga kaasneda, sealhulgas mõju töötingimustele (nt õiglane kohtlemine, diskrimineerimine, ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimised, töötajate majutamine), kogukonna tervisele, ohutusele ja julgeolekule (nt kogukonna kokkupuutumine haigustega, turvatöötajate kasutamine), maa omandamisele ja sunniviisilisele ümberasustamisele (nt füüsiline ümberasustamine, majanduslik ümberasustamine), piisavale suhtlemisele mõjutatud kogukondadega (nt teabepõhine konsulteerimis- ja osalemisprotsess, kaebuste esitamise mehhanism), põliskogukondadele (nt vabatahtliku, eelneva ja teadva nõusoleku protsess) ja kultuuripärandile. Soovitus hõlmab ka peamist projektiga seotud mõju inimõigustele, sealhulgas sunniviisilist tööd, lapstööjõu kasutamist, sooküsimusi ning töötervishoiu ja tööohutuse vaatenurgast eluohtlikke olukordi. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele rühmadele.

ELi ekspordikrediidiasutuste teatatud hoolsuskohustuse täitmise tavad on sarnased keskkonnariskide hoolsuskohustuse tavadega. Kõik aruande esitanud kakskümmend liikmesriiki, kes andsid riiklikku toetust, teatasid, et nad järgisid ühiseid lähenemisviise käsitleva OECD soovituse sotsiaalset ja inimõiguste alast mõõdet, mis on nende otsustusprotsessi, hoolsuskohustuse täitmise ja riskijuhtimissüsteemi lahutamatu osa. Kõik kinnitasid, et nad vaatasid läbi kõik riiklikult toetatava ekspordikrediidi taotlused, et selgitada välja, kas sotsiaalsed ja inimõiguste alased aspektid tuleks läbi vaadata. Liikmesriigid teatasid, et kõigi A-kategooria taotluste puhul tehti keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine. B-kategooria taotluste puhul teatasid liikmesriigid, et taotlejad esitasid alati piisavalt teavet, et hinnata projekti asjaomast mõju. Liikmesriigid andsid teada, et enne otsust anda riiklikku toetust A- või B-kategooria projekti jaoks, millel võib olla kahjulik sotsiaalne ja inimõigustega seotud mõju, hindasid nende ekspordikrediidiasutused sarnaselt keskkonnariskidega alati kontrollimise ja läbivaatamise käigus saadud teavet.

Liikmesriigid ei teatanud olukordadest, kus nende sotsiaalsete ja inimõiguste alase hoolsuskohustuse protsessides oleks pidevalt nõudeid rikutud. Kuigi üks ELi ekspordikrediidiasutus töötas 2021. aastal oma veebisaidil välja kaebuste esitamise mehhanismi, ei olnud mitte kõigil ekspordikrediidiasutustel 2021. aastal mõjutatud kogukondade jaoks sisse seatud osaluslikku konsultatsiooniprotsessi ja kaebuste esitamise mehhanismi. See ei tähenda, et konsulteerimist ei toimu, sest projektide sponsoritelt võib olenemata ekspordikrediidiasutuse osalemisest nõuda mehhanismide kehtestamist, kuid igatahes on see valdkond, mis vajab parandamist.

(f)Korruptsioonivastased meetmed

Kõik liikmesriigid, kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid OECD soovitust korruptsiooni ja riiklikult toetatava ekspordikrediidi kohta. Soovitus sisaldab läbivaatamise, hoolsuskohustuse täitmise, hindamise ja toetuskõlblikkuse üle otsustamisega seotud meetmeid, mille eesmärk on ära hoida korruptsioon riiklikult toetatava ekspordikrediidi andmisel. Eelkõige tähendab see kontrollimist, et tehingutes osalevad isikud ei ole kantud mitmepoolsete finantseerimisasutuste musta nimekirja.

(g)Jätkusuutliku laenuandmise tavad

Kõik liikmesriigid, kes andsid riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, teatasid, et nad järgisid OECD soovitust jätkusuutliku laenuandmise tavade ja riiklikult toetatava ekspordikrediidi kohta. Soovitusega püütakse tagada väikese sissetulekuga riikide arenguvajaduste rahastamine ilma, et neil riikidel tekiks tulevikus ülemäärane võlakoormus. Koos selle soovituse järgimisega tuleb järgida hoolikalt ka Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi poliitikat, mis käsitleb võlapiiranguid soodustingimusteta laenude puhul ja jätkusuutlikku laenuandmist. Soovituse alusel on soovituse järgijad nõustunud ka oluliste läbipaistvusmeetmetega, sealhulgas teabe esitamisega Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile. Enamikul juhtudel on võla jätkusuutlikkuse hindamine osa üldisest riigi laenuriskide hindamisest, mis mõjutab ekspordikrediidiasutuse riigi kattepoliitikat.

(h)Muu tegevusaruannetes esitatud teave

Liikmesriigid on teatanud, et nad hoolitsevad selle eest, et nende ekspordikrediidiasutused tegutseksid võimalikult läbipaistvalt, austades samal ajal äritehingute teabe konfidentsiaalsust. Kooskõlas OECD soovitusega ühiste lähenemisviiside kohta on ELi ühtlustatud korraga ette nähtud üksikasjaliku teabe avalikustamine projektide kohta, millel võib olla kahjulik keskkonna- või sotsiaalne mõju. Ekspordikrediidiasutused avalikustasid oma veebisaitide spetsiaalsetel lehtedel, mille viited on esitatud 2. lisas, alati kogu soovituse artiklites 39 ja 41 nõutud teabe, st asjakohase eelteabe A-kategooria projektide kohta, sealhulgas keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise aruanded, ning järelteabe kõigi toetatavate A- ja B-kategooria projektide kohta.

Paljud ELi ekspordikrediidiasutused järgivad ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, mis tavaliselt hõlmavad sisemiste jõupingutuste kõrval ka tihedat dialoogi oma klientidega. Sellega seoses hindavad ekspordikrediidiasutused üha enam oma tavasid ja töötavad välja kavasid enda keskkonnamõju vähendamiseks, sealhulgas hinnangud CO2 jalajälje kohta.

4. Ekspordikrediidiasutuste tegevuse vastavus liidu eesmärkidele ja kohustustele

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on loetletud Euroopa Liidu üldeesmärgid; Artiklis 21 on sätestatud liidu välistegevuse põhimõtted ja eesmärgid. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et suhetes maailmaga Euroopa Liit „toetab […] maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist“. ELi ühise kaubanduspoliitikaga seoses on viidatud liidu välistegevuse põhimõtetele ja eesmärkidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 206 ning artikli 207 lõikes 1.

Komisjoni hinnangul annab olemasolev teave tunnistust sellest, et riiklikult toetatavad ekspordikrediiditoimingud on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 3 ja 21. OECD soovitused loovad raamistiku liikmesriikide ekspordikrediidiprogrammide haldamiseks. Liikmesriigid kehtestavad ka oma poliitika, mis põhineb kõnealustel soovitustel ja on kooskõlas ELi eesmärkidega. Rahvusvaheliste kohustuste ja ELi konkurentsiõigusest tulenevate kohustuste täitmise teemal ei ole 2021. aastal Maailma Kaubandusorganisatsioonis ELi liikmesriigi ekspordikrediidikavadega seoses vaidlusi olnud ning komisjon ei ole saanud ühtki kaebust ELi õigusaktide võimaliku rikkumise kohta, mis oleks olnud seotud mõne ELi ekspordikrediidiasutusega.

Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles andma teavet selle kohta, kas liikmesriigid järgivad riiklikult toetatava ekspordikrediidi andmisel ELi eesmärke ja kohustusi. Komisjon on koostanud määruse (EL) nr 1233/2011 kohaselt aastaülevaate. Seega põhineb komisjoni ülevaade liikmesriikide tegevusaruannetel ja seda ei saa pidada ammendavaks.