EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.4.2024

COM(2024) 158 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Teine aruanne raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL toimimise kohta

1Sissejuhatus

1.1Raadioseadmete direktiiv

Raadioseadmete direktiiviga 1 tagatakse raadioseadmete ühtne turg 2 . Selles on kehtestatud olulised nõuded ohutusele, tervisekaitsele, elektromagnetilisele ühilduvusele ja raadiospektri tõhusale kasutamisele. Ühtlasi loob see aluse mõningate täiendavate aspektide edasisele reguleerimisele.

Raadioseadmete direktiivi artikli 47 lõike 2 kohaselt vaatab komisjon raadioseadmete direktiivi toimimise läbi ning annab selle kohta aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 12. juunil 2018 ja pärast seda iga viie aasta järel. Käesoleva aruandega on see nõue täidetud kuni 12. juunini 2023.

1.2Poliitiline taust

Käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku, mil digiajastule vastav Euroopa oli üks komisjoni poliitiliste suuniste prioriteete aastateks 2019–2024. Raadioseadmete puhul on tähtis asjaolu, et nendes suunistes mainiti esemevõrku, ELi 5G-võrkude ühiseid standardeid, uute tehnoloogiate standardeid ning eraelu puutumatuse, (küber)turvalisuse, ohutuse ja eetika kõrgeid standardeid.

Seda perioodi iseloomustas ka COVID-19 pandeemia, mis suurendas tublisti nõudlust kaugjuurdepääsu järele, kiirendas asjaomaste raadioseadmetehnoloogiate kasutuselevõttu ja tingis vajaduse edendada küberturvalisust.

Mis puutub Ühendkuningriigi väljaastumisse EList, siis sai igast ELis asuvast ettevõtjast, kes ostab toote Ühendkuningriigist, importija. Lisaks kaotasid Ühendkuningriigi teavitatud asutused oma staatuse ELi teavitatud asutustena ja nad eemaldati komisjoni teavitatud asutuste infosüsteemist ( NANDO andmebaas ).

Venemaa ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on suurendanud teadlikkust telekommunikatsiooniseadmete rollist küberturvalisuses ja vajadusest suurendada raadioseadmete kerksust ELi turul. Rõhutada tuleb täppisraadioseadmete, nagu droonide või kahesuguse kasutusega toodete (sh mitmesugused traadita seadmed) tähtsust nii sõjalises kui ka tsiviilkasutuses.

2Seadusandlikud muudatused

Alates 2018. aastast on vastu võetud mitu raadioseadmete direktiiviga seotud õigusakti ja mõned on veel ettevalmistamisel.

2.1Määrus (EL) 2018/1139: tsiviillennundus (pardaseadmed, droonid)

Määrusega (EL) 2018/1139 3 (EASA määrus) muudeti raadioseadmete direktiivi ja eelkõige lennunduse raadioseadmete turule laskmise korda.

2.2Delegeeritud määrus 2019/320: juurdepääs hädaabiteenustele Galileo süsteemi kasutavate nutitelefonide abil

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/320 4 hakati raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis g sätestatud olulist nõuet kohaldama nutitelefonide suhtes alates 17. märtsist 2017. Nutitelefonid peavad hädaabiteenustele juurdepääsul toetama tehnilisi lahendusi, et võtta vastu ja töödelda WiFi andmeid ning vähemalt Galileo süsteemiga ühilduvatest ja koostalitlusvõimelistest globaalsetest satelliitnavigatsioonisüsteemidest saadud andmeid; samuti peavad nad toetama nende andmete kättesaadavaks tegemist hädaolukorra side tarbeks.

Harmoneeritud standardite puudumisel peavad tootjad laskma teavitatud asutusel hinnata oma raadioseadmete vastavust sellele olulisele nõudele.

2.3Määrus (EL) 2019/1020: turujärelevalve ja toodete vastavus 

Määrust (EL) 2019/1020 5 kohaldatakse alates 16. juulist 2021 toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi ühtlustamisõigusakte, sealhulgas raadioseadmete direktiivi.

2.4Delegeeritud määrus (EL) 2022/30: küberturvalisus

Komisjon võttis 29. oktoobril 2021 vastu delegeeritud määruse (EL) 2022/30, 6 millega muudetakse raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõike 3 punktides d, e ja f sätestatud olulised nõuded kohaldatavaks teatavate raadioseadmete kategooriate suhtes. Komisjon on koostanud mõjuhinnangu .

Täpsemalt parandatakse delegeeritud määrusega võrgu vastupidavust, kaitstakse paremini tarbijate eraelu puutumatust ja vähendatakse finantspettuste ohtu.

Delegeeritud määrus hõlmab internetiühendusega traadita seadmeid ja muid seadmeid, nagu raadioühendusega mänguasjad, lapsehooldusseadmed ja ihunutikud.

Delegeeritud määrust hakatakse kohaldama alates 1. augustist 2025. Seega on tootjatel piisavalt aega oma toodete kohandamiseks 7 .

Komisjon esitas 5. augustil 2022 Euroopa Standardikomiteele (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) standardimistaotluse 8 asjakohaste harmoneeritud standardite väljatöötamiseks 30. juuniks 2024 9 . See aitab tootjatel uusi nõudeid täita.

Küberkerksuse määrus kujutab endast delegeeritud määruse (EL) 2022/30 edasiarendust, sest see hõlmab kõiki digitooteid ja käsitleb nende kogu elutsüklit.

2.5Direktiiv (EL) 2022/2380 (ühtse laadija direktiiv)

Mitmeid ühtse laadija rakendamise võimalusi uuriti mõjuhinnangus . Raadioseadmete direktiivi muudeti direktiiviga (EL) 2022/2380 10 (ühtse laadija direktiiv), millega kehtestatakse raadioseadmete direktiivis ühtse laadimislahenduse nõuded, eelkõige:

·ühtlustatud laadimisport saab olema USB-C;

·ühtlustamine peatab laadimiskiiruse põhjendamatu piiramise eri tootjate poolt ja tagab, et iga ühilduvat laadijat kasutades on laadimiskiirus sama;

·tarbijad saavad osta uue elektroonikaseadme ilma uue laadijata; 

·tootjad on kohustatud andma asjakohast visuaalset ja kirjalikku teavet laadimisomaduste kohta.

Neid nõudeid kohaldatakse alates 2024. aastast kõigi käeshoitavate mobiiltelefonide, tahvelarvutite, digikaamerate, kõrvaklappide, peakomplektide, kaasaskantavate kõlarite, käeshoitavate videomängukonsoolide, e-lugerite, nööpkõrvaklappide, klaviatuuride, hiirte ja kaasaskantavate navigatsioonisüsteemide suhtes. Alates 28. aprillist 2026 kohaldatakse neid ka sülearvutite suhtes. Seda kohaldamisala võib edaspidi laiendada uutele toodetele.

Ühtse laadija direktiivi täiendatakse vastavate nõuetega, mis tulenevad välistoiteallikate ökodisaini rakendusmääruse läbivaatamisest. Peamised pakutud nõuded on järgmised:

·teavitada tarbijaid, märgistades „ühtsed laadijad“ vastava logo ja piktogrammiga;

·vältida nõuetele mittevastavate laadijate müüki koos raadioseadmete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate seadmetega;

·suurendada koostalitlusvõime eeliseid, laiendades ühtsete laadijate kasutusala muudele seadmetele kui raadioseadmete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad seadmed.

Regulatiivne läbivaatamine viiakse eeldatavalt lõpule 2024. aastal.

Komisjon esitab aruande selle kohta, kas tuleks kaaluda eraldamisnõuete ja/või kohustusliku eraldamise laiendamist kaablitele.

3Muu kui seadusandlik areng

3.1Raadioseadmete direktiivi teavitatud asutused

Raadioseadmete direktiivi nõuete arvu suurenemise üks peamisi tagajärgi on see, et teavitavad asutused peavad hindama teavitatud asutuste pädevust täita äsja kehtima hakanud olulisi nõudeid.

NANDO süsteemi on kohandatud, et näidata, millistele olulistele nõuetele teavitatud asutus on suuteline vastama.

3.2Raadioseadmed, mille suhtes ei kohaldata riigisiseseid piiranguid

Kooskõlas komisjoni otsuse 2000/299/EÜ 11 artikli 1 lõikega 3 avaldas komisjon 2020. aastal loetelu seadmetest, mis kuuluvad 1. klassi (st seadmed, mida saab piiranguteta turule lasta ja kasutusele võtta). Seda loetelu ajakohastatakse praegu, et kajastada muudatusi ELi ja liikmesriikide raadiospektrile juurdepääsu reguleerivates õigusnormides.

3.3Raadioseadmete direktiivi juhendi ajakohastamine

Raadioseadmete direktiivi juhend on mittesiduv dokument, mis aitab turujärelevalveasutustel, tööstusharul ja teavitatud asutustel raadioseadmete direktiivi järjepidevalt rakendada.

Raadioseadmete direktiivi juhendi värskeim versioon avaldati 2018. aasta detsembris ja see on avalikult kättesaadav . Praegu kaalutakse raadioseadmete direktiivi juhendi ajakohastamist.

4Raadioseadmete direktiivi toetavad harmoneeritud standardid

4.1Standarditele viitamine

Alates 2018. aastast on komisjon avaldanud Euroopa Liidu Teatajas (ELT) 72 harmoneeritud standardi viited. ELT L-seerias avaldatud standardites on sätestatud eeldus vastavuse kohta raadioseadmete direktiivi olulistele nõuetele, kui neid standardeid nõuetekohaselt kasutatakse.

CENi, CENELECi ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) asjaomaste tehniliste komiteedega on peetud mitu õiguslikku laadi arutelu. Standardimise edasiseks arendamiseks on komisjoni talitused ennetavalt selgitanud järgmisi põhiteemasid:

·selliste vastuvõtja parameetrite rakendamine, mis suurendavad raadioseadmete vastupidavust ja väldivad kahjulike häirete tekitamist;

·standardite objektiivsus ja kontrollitavus, et vältida tootjale liigse vabaduse andmist tehniliste kirjelduste rakendamisel;

·ELi katsetööstuse innovatsioon ja konkurentsivõime;

·lubatud hälbed ja mõõtemääramatused, mille abil vältida tehniliste piirnormide kunstlikku muutmist ja soodustada täpsemat mõõtmist.

4.2Standardimistaotlused

Alates 2018. aastast on komisjon võtnud vastu kaks standardimistaotlust raadioseadmete direktiivi toetavate harmoneeritud standardite kohta.

4.2.1Juurdepääs hädaabiteenustele nutitelefonilt – raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõike 3 punkt g.

Delegeeritud määruse (EL) 2019/320 rakendamise toetamiseks võttis komisjon vastu standardimistaotluse, 12 mis oli adresseeritud ETSI-le, kes otsustas sellega mitte nõustuda.

Järjepideva lähenemisviisi tagamiseks ja arvestades, et vastavushindamise tegemiseks on nõutav teavitatud asutuse osalemine, on komisjon avaldanud suunised teavitatud asutustele.

4.2.2Küberturvalisus – raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõike 3 punktid d, e ja f

Komisjon on toetanud tootjaid uute küberturvalisuse nõuete täitmisel, paludes CENil/CENELECil töötada välja kolm harmoneeritud standardit 13 . CEN/CENELEC nõustus taotlusega 2022. aasta septembris.

4.3Raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõiget 1 toetavad harmoneeritud standardid

Raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõike 1 14 toetuseks on olemas vaid mõned harmoneeritud standardid. Põhjus on selles, et Euroopa standardiorganisatsioonid ei ole neid kas esitanud või siis need ei vastanud raadioseadmete direktiivi õiguslikele nõuetele, millele tuleb viidata. Igal juhul ei ole teavitatud asutuse kaasamine kõnealustele olulistele nõuetele vastavuse tõendamiseks nõutav.

5Liikmesriikide tegevus

5.1Raadioseadmete direktiivi artikli 47 lõike 1 kohased liikmesriikide aruanded

Liikmesriigid esitasid raadioseadmete direktiivi rakendamise kohta 2021. ja 2023. aastal aruanded, milles toodi esile järgmised punktid.

·Enamik liikmesriike teavitas sidusrühmi ja teisi ametiasutusi raadioseadmete direktiiviga seotud viimastest arengusuundadest.

·Asutuste sektoriülese koostööga seoses ei teatatud ühestki probleemist.

·Mõned ametiasutused kuuluvad riiklikesse ja Euroopa standardiorganisatsioonidesse. Muud standardite alase koostöö foorumid on telekommunikatsiooniseadmete vastavushindamise ja turujärelevalve komitee (TCAM), raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm ja standardikomitee.

·Teavitatud asutusteks saada soovivate vastavushindamisasutuste hindamisel tugineb enamik liikmesriike riiklikele akrediteerimisasutustele 15 . Mõned liikmesriigid on teinud ettepaneku luua koordineerimismehhanism isegi Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis (EA) ja ühtlustada teavitatud asutuste hindamist kogu ELis, võimaldades hindamist ainult akrediteerimise kaudu.

·Esilekerkivad riskid ja probleemid on seotud tehisintellekti, ümberkonfigureeritavate raadiosüsteemide, renoveeritud toodete, droonide, digitaalse märgistamise, kolmandatest riikidest pärit impordi, õigusaktide ja standardite korrapärase läbivaatamise, katsete tegemise suutlikkuse, e-kaubanduse ja toodete paigaldamisega.

5.2Ülevaade raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühma tegevusest

Alates 2011. aastast on raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm avaldanud iga-aastast statistikat turujärelevalvetegevuse kohta. Kontrollide arv suurenes 2022. aastal 11 491ni ja mittevastavuste määr oli ligikaudu 60 %. See tulemus ei näita turul olevate raadioseadmete üldist nõuetele vastavust, sest enamik turujärelevalveasutusi koondab kontrollid probleemsetesse sektoritesse.

Aastatel 2018–2022 korraldas raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm kaks kampaaniat (esemevõrgu seadmed ja individuaalse mobiilraadio (PMR ja PMR 446) tooted).

2021. aastal alustas raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm osalemist ELi rahastatavates ühismeetmetes: JAHARP 2020 (ühendatud seadmete erineelduvuskiirus, asjade internetiga ühendatud seadmed tollikoostöös ja ühtlustatud lähenemisviis määruse (EL) 2019/1020 kohaste tootesektorite haldusnõuete hindamiseks); JAHARP 2021 (Wireless Local Area Network (WLAN) 5 GHz ja raadioseadmed autodes).

Raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm on koostanud ja avaldanud sidusrühmade tarbeks mitu juhendit või muud teabeallikat mitmesugustel teemadel, nagu raadioseadmete direktiivi kohaldatavus konkreetsete toodete suhtes.

Üleeuroopalise internetipõhise turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) puhul on raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühm koostöös komisjoniga valmistanud ette raadioseadmete direktiivi liidese rakendamist.

5.3ELi katserajatis

Kooskõlas rakendusmääruses (EL) 2022/1267 16 sätestatud ELi katserajatiste määramise menetlustega määras komisjon raadioseadmete ELi katserajatiseks Leedu sideameti. ELi katserajatised peavad täitma oma määramispiirkonnas määruse (EL) 2019/1020 17 artiklis 21 sätestatud ülesandeid.

6Rakendamine ja nõuete täitmise tagamine

6.1Riskihindamine

Enne vastavushindamist peavad raadioseadmete tootjad tegema riskihindamise. Eelkõige peavad nad hindama riske ja nende tõenäosust, et võtta konkreetseid tehnilisi leevendusmeetmeid. Raadioseadmete direktiiviga ei ole kehtestatud ühtegi konkreetset riskihindamismetoodikat.

Pealegi kuulub tootjate tehtud riskihindamise hindamine liikmesriikide pädevusse. Ametiasutuste ühine lähenemisviis on seega osa raadioseadmete direktiivi halduskoostöörühma koordineerimistegevusest.

6.2Juurdepääs hädaabiteenustele laevade autonoomsete raadiosideseadmete abil (delegeeritud reguleerimine)

Eksperdirühm on kaalunud, kuidas kasutada asjakohaselt automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS) ning ülemaailmset merehäda ja -ohutuse süsteemi (GDMSS), et laevade autonoomsete raadiosideseadmetega oleks tagatud juurdepääs hädaabiteenustele, ja vältida sealhulgas muude meresideseadmete häireid.

Rühma esialgne järeldus on, et raadioseadmete direktiivis sätestatud olulised nõuded 18 võiksid kehtida ka hiljuti avaldatud ITU-Ri soovituste 19 teemade puhul. Üksikasjalikud tehnilised kirjeldused võib integreerida asjakohastesse harmoneeritud standarditesse.

6.3Ametlik vastuväide erineelduvuskiiruse mõõtmise standardile

2022. aastal esitas Prantsusmaa ametliku vastuväite erineelduvuskiiruse mõõtmise harmoneeritud standardile 20 . Prantsusmaa leiab, et see standard on vaja läbi vaadata, sest praegune versioon võimaldab tootjal vabalt valida mõõtekauguse 0–5 mm. Prantsusmaa arvates tuleks standardis täpsustada mõõtekaugus, mille juures saavutatakse maksimumtase. Praegune lähenemisviis võimaldab tootjal kasutada vahemaad, kus erineelduvuskiirus on väiksem.

Komisjon palus CENELECilt tehnilist aruannet, milles jõuti järeldusele, et suurim erineelduvuskiirus esineb tavaliselt 0 mm kaugusel. Raadioseadmete eksperdirühm on selle lähenemisviisiga üldjoontes nõus. CENELEC ajakohastab vastavalt asjaomast standardit.

6.4Sõidukite raadioseadmed

Komisjon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et sõidukitootjad peavad (riskihindamise abil) tagama, et traadita seadme vastavust raadioseadmete direktiivi nõuetele ei muudeta pärast selle sõidukisse paigaldamist ja käitamist koos muude raadioseadmetega.

6.5Meteoroloogiliste radarite häired, mida põhjustavad 5 GHz RLAN-seadmed

5 GHz raadio-kohtvõrgu (RLAN) seadmete põhjustatud häired meteoroloogilistele radaritele on pikaajaline probleem. Sellised häired on üks ilmastikuradarite kogukonna peamisi muresid, sest häired võivad kahjustada andmete kvaliteeti ja järeltöötlemise algoritme. Häirete allikaid on raske jälgida, sest häired on nii lühikesed.

Komisjon palus Teadusuuringute Ühiskeskusel teha uuring , et probleemi analüüsida ja pakkuda välja lahendusi. Ükski neist variantidest ei paku aga täielikku lahendust, sest mõlemad teenused jagavad üht ja sama sagedusala. Lisaks nõuaksid kõige paremini teostatavad lahendused paremat kooskõlastamist riikide ametiasutuste vahel. On tõendatud, et harmoneeritud standard EN 301893 V2.1.1, millega rakendatakse dünaamilise sagedusvalimise 21 mehhanismi, aitab nõuetekohasel kasutamisel häireid vältida. Samuti ei ole puudusi seoses kehtiva ELi määrusega raadio-kohtvõrkude (RLAN) kohta sagedusel 5 GHz 22 .

6.6Juurdepääs hädaabiteenustele VoLTE tehnoloogia abil

2022. aastal tõstatasid Madalmaad küsimuse häälkõnede jaoks kasutatava VoLTE 23 tehnoloogia koostalitlusvõimetuse kohta. Üsna sageli ei saa häälkõnesid teha, kui nutitelefoni kasutatakse teise operaatori võrgus (rändlusteenus) ja see operaator on sulgenud 2G- ja 3G-võrgu. See küsimus on eriti problemaatiline juurdepääsul hädaabiteenustele (E112), sest häälkõnele ei ole alternatiivi.

Mobiilsidevõrgu tehnilised kirjeldused töötab välja 3GPP, mis on ETSI osalusega üleilmne partnerlus. ETSI on esitanud aruande, milles järeldatakse, et probleem tuleneb peamiselt võrguoperaatorite vaheliste kaubanduskokkulepete puudumisest, mis omakorda takistab VoLTE teenuse täielikku toimimist.

Komisjoni esialgse järelduse kohaselt ei ole raadioseadmete direktiiv õige vahend selle probleemi lahendamiseks, sest selle direktiiviga ei saa kehtestada võrguoperaatoritele kohustusi.

6.7E-märgistamine

Tööstusharu on teinud ettepaneku võtta nõutud märgised ja teave kasutusele digitaalsel kujul. Eesmärk on parandada tööstusharu konkurentsivõimet, lõpetades vajaduse esitada trükitud teavet. Ühtlasi oleks see kooskõlas ELi rohelise lähenemisviisiga.

Mitu liikmesriiki on mures, et see võib raskendada turujärelevalveasutuste tööd, sest juurdepääs digitaalses vormingus teabele oleks keerulisem. Lisaks leiavad nad, et see meede võib olla koormav mõnedele majandustegevuses osalejatele, näiteks turustajatele.

6.8Renoveerimisele, taastamisele ja parandamisele kuuluvad tooted

Renoveerimine, taastamine ja parandamine on kiiresti kasvav turg, eriti nutitelefonide valdkonnas. Toodete kasutusea pikendamise kaudu aitab see kaasa ringmajandusele.

Raadioseadmete direktiivi seisukohast kvalifitseeruvad tooteid modifitseerivad ettevõtjad õiguslikult (sinise raamatu alusel) tootjateks, kui nad muudavad seadmeid suurel määral nii, et see võib mõjutada nende vastavust olulistele nõuetele. Tuleb välja töötada viis, kuidas viia ringmajanduse nõuded kooskõlla raadioseadmete direktiivis sätestatud tarbijakaitse ja avalike varade kaitse nõuetega.

7Ülevaade REDCA tegevusest

Raadioseadmete direktiivi täitmise tagamise ühendus ( REDCA ) on raadioseadmete direktiivi alusel vastavushindamisi tegevate teavitatud asutuste ühendus.

2018. aastal toimusid REDCAs arutelud 5G tehnoloogia, erineelduvuskiiruse ning riskihindamiste üle. CIRCABC süsteemis võeti kasutusele „Raadioseadmete direktiivi kohastele teavitatud asutustele andmata sertifikaatide“ andmebaas. Lisaks arutati riskihindamise tehnilist suunist 24 ja avaldati selle uus versioon.

2019. aastal arutati REDCAs võltsitud katsearuannete kindlakstegemist. Aktiivantenni üle peetud arutelu tulemusel vaadati läbi asjaomased tehnilised suunised. REDCA pidas esialgse arutelu küberturvalisuse üle.

2020. aastal vaatas REDCA läbi eeskirjad tehniliste suuniste üle hääletamiseks, nii et nüüd saavad hääletada ainult raadioseadmete direktiivi kohased teavitatud asutused. Ajakohastati küberturvalisuse teemat üldiselt ja jätkati arutelusid 5G aktiivantenni üle.

2021. aastal peeti täiendavaid arutelusid sõidukite raadioseadmete üle. Lisaks korraldas REDCA mitu E112/Galileo veebiseminari.

2022. aastal ajakohastati läbipaistvusregistri märkuste põhjal REDCA eeskirju. Toimusid arutelud standardite lubatud hälvete ja mõõtemääramatuste üle.

2023. aasta esimesel poolel korraldas REDCA koos CENi/CENELECiga seminari küberturvalisust käsitleva delegeeritud määruse kohase standardimistaotluse teemal.

8Raadioseadmete direktiivi artikli 47 lõikes 2 nõutud aruannete teemad

Raadioseadmete direktiivi artikli 47 lõike 2 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kuue erieesmärgi kohta. Komisjon kogus teavet, küsitledes komisjoni raadioseadmete eksperdirühma liikmeid.

8.1Eesmärk 1. Ühtne liidu tasandi süsteem kõigile raadioseadmetele

Küsitlusele vastanud tõstatasid järgmisi probleeme.

·Kooskõla tagamine paljude muude asjakohaste õigusaktidega on keeruline.

·Asjaolu, et ELis puuduvad raadiospektrile täielikult ühtlustatud juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, põhjustab turu killustumist.

·Allesjäänud erinevused liikmesriikide vahel tuleks kaotada.

·Raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõikega 3 kehtestatud olulised nõuded ei ole seotud häirete ja elektromagnetilise häiringutaluvusega ning seetõttu tuleks neid reguleerida mujal.

·Raadioseadmete direktiiv tuleks muuta määruseks.

8.2Eesmärk 2. Telekommunikatsiooni-, audiovisuaal- ja infotehnoloogiasektori lähenemine

Küsitlusele vastanud leidsid, et traadita ühendusega toodete ja nende toodete kohta käivate õigusaktide arvu kasv takistab raadioseadmete direktiivi kohaldamist. Üks ettepanek oli liita kokku raadioseadmete direktiiv, elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv ja madalpingedirektiiv. Tehti ettepanek kehtestada nõuded ja harmoneeritud standardid raadioseadmete ja muude elektriseadmete kombinatsioonide jaoks. Samuti kutsuti üles andma aktiivsemalt suuniseid küberturvalisuse kohta.

8.3Eesmärk 3. Reguleerivate meetmete ühtlustamine rahvusvahelisel tasandil

Küsitlusele vastanud tõstatasid järgmisi probleeme.

·Õigusaktide vaheline kooskõla on äärmiselt tähtis.

·Tuleb kaaluda, kuidas ringmajandust raadioseadmete direktiivi kohaldamisalas rakendatakse (nt renoveeritud tooted).

·Standardeid peetakse rahvusvahelisel tasandil tähtsaks. Neile viitamine peab toimuma kiiremini. Pärast seda, kui komisjon karmistas norme standarditele viitamise kohta, et suurendada õiguskindlust, ei olnud mõned rahvusvahelised standardid enam harmoneeritud standardid.

·Elektroonilise CE-märgise ja digidokumentide teemat tuleks uurida.

·Turujärelevalvemeetmed ja täitmise tagamine peaksid olema paremini ühtlustatud.

·Raadioseadmetele esitatavate nõuete ühtlustamisel ELi ja Põhja-Ameerika vahel on palju potentsiaali.

·Tähtis on rahvusvaheline koostöö turujärelevalve ja akrediteerimise valdkonnas.

8.4Eesmärk 4. Tarbijakaitse kõrge tase

Küsitlusele vastanud tõstatasid mitu probleemi.

·Harmoneeritud standarditel põhinev enesehindamine loob dünaamilise ja isekohaneva raamistiku. Nõuetele vastavus sõltub aga liiga suurel määral tootjate aususest ning on langenud madalale tasemele. Nõuetele vastavust aitaks parandada register, kus üksnes teavitatud asutused saaksid tooteid registreerida.

·Kaitsemeetmete menetlust ei ole lihtne kohaldada (eriti juhul, kui otsus vaidlustatakse kohtus).

·Erineelduvuskiiruse väärtused tuleks tarbijate teavitamiseks trükkida pakendile.

8.5Eesmärk 5. Raadioseadmete koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühtsete laadimisseadmetega

Küsitlusele vastajad tervitasid ühtse laadija direktiivi vastuvõtmist ja märkisid järgmist.

·Ühtse laadija direktiivi tuleb tulevikus ajakohastada, et võtta arvesse tehnilist ja õiguslikku arengut ning reguleerida täiendavaid aspekte.

·Ühtseid laadijaid käsitlevate täiendavate õigusnormide väljatöötamisel tuleb arvesse võtta elektroonikaromude vähendamist ja ökodisaini direktiivi ajakohastamist.

·Tootejuhendid peaksid sisaldama teavet koostalitluse kohta lisaseadmetega.

8.6Eesmärk 6. Nõutava teabe kuvamine integreeritud ekraanil

Enamik vastajaid mõistis eeliseid (eelkõige seoses (paberi)jäätmete vähendamisega), kuid oli teadlik probleemidest, mida see tekitaks turujärelevalveasutustele, tollikontrollile ja lõppkasutajatele. Vastajad juhtisid tähelepanu komplikatsioonidele (nt toodetel peab olema aku, mis on vähemalt osaliselt laetud, pakend tuleb avada ja ekraani kaitsekile eemaldada ning teave ei tohi olla muudetav). Seetõttu kutsusid nad üles eelöeldut reguleerima.

Mõned vastajad osutasid võimalikele lahendustele, nagu ruutkoodi esitamine või CE-märgise lisamine pakendile.

9Kokkuvõte

Raadioseadmete direktiivi on kohaldatud juba üle kaheksa aasta. Selle aja jooksul on see taganud raadioseadmete sektorile võrdsed tingimused ning kaitsnud nii kasutajate tervist kui ka raadiospektrit, et vältida kahjulikke häireid.

Raadioseadmete direktiiv on kavandatud neutraalsena, mis võimaldab kohanemist uute riskide ja tehnika arenguga, kasutades kahte mehhanismi. Esiteks toimub pidev harmoneeritud standardite ajakohastamine, et võtta arvesse tipptasemel ja uut sidetehnoloogiat. Teiseks vastab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine raadioseadmete direktiivi alusel hädaabiteenustele juurdepääsu ja küberturvalisusega seotud vajadustele.

(1)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ.

(2)

Käesolevas aruandes sisalduvaid viiteid ühtsele turule, ELile või liikmesriikidele tuleks vajaduse korral lugeda koostoimes ELi 2022. aasta toote-eeskirjade rakendamist käsitleva sinise raamatu punktiga 2.9 ja raadioseadmete direktiivi juhendi punktiga 1.2.2.1).

(3)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet.

(4)

  Komisjoni 12. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/320, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL seoses nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis g osutatud oluliste nõuete kohaldamisega, et tagada hädaolukorra sides helistaja asukoha kindlaksmääramine mobiilseadmetelt.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta.

(6)

  Komisjoni 29. oktoobri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/30, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL seoses nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punktides d, e ja f osutatud oluliste nõuete kohaldamisega.

(7)

  Komisjoni delegeeritud määruses 2022/30 sätestatud tähtaega lükati CENi ja CENELECi ametliku taotluse alusel 1. augustilt 2024 1. augustile 2025. Muudetud delegeeritud määrus (2023/2444) on vastu võetud ja avaldatud ELTs.

(8)

  Komisjoni rakendusotsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2022/30 toetava standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomiteele ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile seoses raadioseadmetega.

(9)

  Esialgne tähtaeg määrati 30. septembriks 2023 ja see lükati CENi ja CENELECi ametliku taotluse alusel edasi 30. juunile 2024.

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2380, millega muudetakse direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

(11)

 See jääb raadioseadmete direktiivi alusel kehtima, välja arvatud need komisjoni otsuse 2000/299/EÜ sätted, milles viidatakse hoiatusmärgile.

(12)

  Komisjoni rakendusotsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL koostoimes komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/320 toetava standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile seoses käeshoitavate mobiiltelefonidega.

(13)

 Komisjoni rakendusotsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2022/30 toetava standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomiteele ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile seoses raadioseadmetega.

(14)

  Ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvuse nõuded.

(15)

  Vt määrus (EÜ) nr 765/2008.

(16)

 Komisjoni 20. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1267, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord turujärelevalve ja toodete vastavuse kontrollimise jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 kohaselt.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta.

(18)

Raadioseadmete direktiivi artikli 3 lõige 2 ja artikli 3 lõike 3 punkt g.

(19)

ITU-Ri soovitus M.2135-0.

(20)

  EN 50 566:2017. Tootestandard, mille põhjal tõendada juhtmevabade sideseadmete vastavust inimesele toimivate elektromagnetväljade põhipiirangutele ja kokkupuute piirnormidele sagedusalas 30 MHz kuni 6 GHz: inimese kehaga lähedases kontaktis olevad käes hoitavad ja kehale kinnitatavad seadmed.

(21)

  Dünaamiline sagedusvalimine on tehniline element, mis suunab ülekande automaatselt teisele sagedusele, kui tuvastatakse, et kanal on kasutuses.

(22)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2307.

(23)

 Häälkõne LTE kaudu (Voice over Long Term Evolution). Seda tehnoloogiat kasutab mobiilsidevõrkude (4G) neljas põlvkond kõneteenuse jaoks.

(24)

  Tehniliste suuniste eesmärk on suurendada selgust raadioseadmete direktiivi ja/või raadioseadmete direktiivi juhendi osas, nagu seda tajutakse REDCAs.