English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 52024BP2340
Resolution (EU) 2024/2340 of the European Parliament of 11 April 2024 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the budget of the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust) for the financial year 2022
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2024/2340, 11. aprill 2024, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2024/2340, 11. aprill 2024, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
ELT L, 2024/2340, 10.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2024/2340/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF - authentic OJ
e-signature
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2024/2340 |
10.10.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2024/2340,
11. aprill 2024,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0099/2024), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2022. aasta lõplik eelarve 50 183 522 eurot, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes 5,84 % suurust vähenemist; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest; |
|
B. |
arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2022 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
märgib rahuloluga, et eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli 2022. aasta kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 99,93 %; märgib, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,22 %, mis on 2021. aastaga võrreldes 4,64 % kõrgem; |
|
2. |
märgib, et 2022. aastal tekkisid mitmesugused uued rahastamisvajadused, sealhulgas seoses uue kriminaalasjade haldamise süsteemi (CMS) taristuga, assigneeringute suurendamisega seoses raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi (CICED) uute ülesannetega ja kõrgest inflatsioonist tingitud palgatõusuga; märgib, et need rahastamisvajadused kaeti kahe paranduseelarvega (kokku 5,7 miljonit eurot) ja mitme ümberpaigutusega eelarves; |
|
3. |
võtab teadmiseks, et amet võttis 2022. aastal kasutusele komisjoni uue finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteemi (SUMMA) ning sellega seotud tehnilised probleemid, mis mõjutasid ameti eelarve täitmist ja aruandlust; võtab eelkõige teadmiseks ameti seisukoha, et need probleemid mõjutasid ka õigeaegselt tegemata maksete kõrget määra (52,9 %) ja raskendasid suure kulude kõikumisega valdkondade, näiteks koordineerimisnõupidamiste jälgimist; võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku, et amet, minnes vastuollu finantsmääruse teatavate sätetega, ei ajakohastanud oma riskijuhtimis- ja kontrollistrateegiat, et hõlmata SUMMA rakendamisega seotud riske, ega oma raharinglust ning eel- ja järelkontrolli strateegiat ega kontrolli konkreetselt kasutajale selles süsteemis antud õigusi, mis kujutab endast ohtu, et SUMMAs ei pruugita kasutaja rolle õigesti määrata ega ajakohastada; |
|
4. |
võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruandes sisalduva tähelepaneku, et amet ei järginud finantsmääruses sätestatud maksetähtaegu 1 222 makse puhul 2 308st (52,9 %); tuletab meelde ja rõhutab, et kokku 720 juhul (31,5 %) hilinesid maksed rohkem kui 30 päeva; märgib, et amet selgitab seda puudust, mis kontrollikoja hinnangul tekitab ametile rahalise ja maineriski ning on vastuolus säästlikkuse põhimõttega, SUMMA rakendamisega; võtab teadmiseks ameti vastuse, et SUMMA on olnud katseetapis ning tehingute töötlemisel esines viivitusi ja tehnilisi raskusi, mis mõjutasid töötajate koolitamist ja tekitasid mõningaid probleeme eelarve haldamisel; märgib, et kokkuvõttes, vaatamata hilinenud maksete suuremale summale, ei maksnud amet viivist; kutsub ametit üles seda tähelepanekut täiel määral käsitlema, tegelema tehniliste raskustega tehingute töötlemisel ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile saavutatud edusammudest aru; |
Tulemuslikkus
|
5. |
võtab teadmiseks, et amet kasutab põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist; rõhutab ameti uut mitmeaastast strateegiat aastateks 2022–2024, milles seatakse viis eesmärki, millest igaüks hõlmab mitut strateegilist tegevusvaldkonda; märgib, et amet määras oma 2022. aasta töökavas kindlaks 67 põhilist tulemusnäitajat ja 14 mitmeaastast põhilist tulemusnäitajat mitmeaastase strateegia jaoks; märgib, et jättes välja põhilised tulemusnäitajad, mida ei peeta mõõdetavaks ega asjakohaseks, saavutas amet 59-st põhilisest tulemusnäitajast 47 (88 %) eesmärgid, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes suurenemist (73 %); märgib, et 2022. aastal tegi amet pidevaid edusamme oma mitmeaastaste põhiliste tulemusnäitajate saavutamisel, millest kümne puhul (72 %) oldi eesmärgi saavutamisel graafikus ja kolm (21 %) vajasid lisatähelepanu, kuivõrd mitmeaastase strateegia põhiliste tulemusnäitajate lõplikud tulemused esitatakse 2024. aasta lõpus; |
|
6. |
märgib, et liikmesriikide poolt ametile edastatud juhtumite arv jätkuvalt suurenes, kusjuures 2022. aastal menetleti kokku 11 544 juhtumit (millest 5 227 olid äsja algatatud), mis on 14 % rohkem kui 2021. aastal; tunnustab sellega seoses ameti panust õigusalase nõu, analüüsi ja operatiivabi pakkumisel, mille tulemuseks on 941 operatiivtulemust 528 juhtumi toetamisel, sealhulgas seoses keerukate juhtumitega, mis viisid inimeste (sealhulgas rändajate) ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vahistamiseni ning kuritegelike võrgustike mahasurumiseni või nendevastaste meetmeteni sellistes valdkondades nagu rahapesu, seksuaalne ärakasutamine, internetipõhised investeerimispettused ja uimastikaubandus; märgib lisaks rahuloluga, et 2022. aastal toetas amet 265 ühist uurimisrühma (millest 78 ühist uurimisrühma olid hiljuti loodud), korraldas 528 koordineerimisnõupidamist ja 22 koordineerimiskeskust, hõlbustas 1 262 Euroopa vahistamismääruse täitmist (millest 504 olid uued juhtumid) ja võimaldas kasutada 5 415 Euroopa uurimismäärust (millest umbes pooled olid äsja tehtud); märgib, et ametil on Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) koostöösuhted, et tõhustada võitlust liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu; |
|
7. |
tunnustab ametit meetmete eest, mida on võetud vastusena Venemaa ebaseaduslikule ja provotseerimata sissetungile Ukrainasse 2022. aastal; märgib, et kolm nädalat pärast sõja algust toetas amet ühise uurimisrühma loomist, et uurida Ukrainas toime pandud väidetavaid raskeid rahvusvahelisi kuritegusid, eesmärgiga hõlbustada uurimist ja süüdistuste esitamist asjaomastes riikides; märgib, et amet andis riiklikele büroodele õiguslikku ja operatiivtuge seoses ühiste uurimisrühmade kokkuleppe laiendamisega uutele osalistele (Eesti, Läti, Rumeenia ja Slovakkia), samuti pakkus amet õiguslikke analüüse ja arvamusi, mis on seotud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ühises uurimisrühmas osalemisega; märgib lisaks, et amet pakub operatiivtuge komisjoni loodud varade külmutamise ja arestimise ELi töökonnale, koordineerides liikmesriikide poolset liidu sanktsioonide täitmise tagamist kriminaalõiguse kaudu, tehes seda mitme meetme abil, näiteks võrreldes korrapäraselt nende isikute ja äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse liidu sanktsioone, ameti andmetega ameti menetletavate käimasolevate juhtumite kohta ning kogudes riiklikul tasandil asjakohast teavet varasemate ja käimasolevate uurimiste kohta, mis on seotud sanktsioonide loetellu kantud isikutega, et hõlbustada kriminaalmenetlusi; |
|
8. |
väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal tõhustas amet oma operatiiv- ja strateegilist koostööd eri sidusrühmadega, nagu justiits- ja siseküsimustega tegelevad ELi asutused, liidu institutsioonid, OLAF, Euroopa Prokuratuur ning õigustöötajate võrgustikud, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; võtab eelkõige teadmiseks ameti koostöö Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA) seoses tehisintellekti käsitleva ühisaruandega, millega toetatakse piiriülest koostööd kriminaalõiguse valdkonnas, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL) seoses 16 õigusalast koostööd käsitleva kursusega ning Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) seoses projektiga Sirius ja Europoli päringutabamusel või selle puudumisel põhinev süsteemiga, 20 liikmesriigi ametiasutuste, Europoli, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga seoses operatsiooniga Sentinel, mis on suunatud COVID-19 taastefondidega seotud pettuste vastu; rõhutab ameti panust komisjoni algatustesse õigusemõistmise digitaliseerimise valdkonnas (muu hulgas SIS II, CMS, ECRIS-TCN); märgib, et amet on tuginenud üha kasvavale kontaktpunktide võrgustikule kolmandate riikide pädevate asutustega, pidades silmas, et 2022. aastal ameti kontaktpunktide koguarv kasvas ja hõlmab nüüd ka Austraaliat, Bahreini ja Marokot; tunnustab ameti kriminaalasjades tehtava koostöö laiendamist rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna õigusprogrammi kaudu lõunapoolsete partnerriikidega ja ELi rahastatud projekti kaudu, mis keskendub piiriülesele koostööle kriminaalõiguse valdkonnas Lääne-Balkani riikides; |
|
9. |
tunnustab asjaolu, et amet on hõlbustanud riikidevahelist koostööd õigusasutuste vahel ja tihedat koostööd kõigi kriminaalõigusahelas osalejatega, mis aitas kaasa enam kui 4 000 kahtlusaluse vahistamisele, peaaegu 3 miljardi euro väärtuses kuritegeliku vara arestimisele ja/või külmutamisele ning uimastite konfiskeerimisele peaaegu 12 miljardi euro väärtuses; |
Tõhusus ja selle suurendamine
|
10. |
rõhutab, et lisaks SUMMA kasutuselevõtule tõhustas amet oma tegevuspõhiseid juhtimisprotsesse ja -vahendeid veelgi, suurendades oma planeerimisvahendi tõhusust, selle andmete kvaliteeti/usaldusväärsust ja kasutatavust, võttes kasutusele uue tegevuse registreerimise vahendi ning jätkates järkjärgulist üleminekut väljunditelt tulemustele; tunnustab ametit selle eest, et ta algatas arutelu Europoliga, et uurida meditsiiniteenuste võimalikku jagamist tulevikus; tunnustab lisaks ameti otsust säilitada teatavates aspektides COVID-19 pandeemia ajal saavutatud tõhusus; võtab ameti vastuste põhjal Euroopa Parlamendi kirjalikele küsimustele teadmiseks, et 2022. aastal korraldas amet 47 % koordineerimisnõupidamistest ning kõik töötajate koolitused ja valikumenetlused veebis, vähendades seega märkimisväärselt nendega seotud rahalisi ja personalikulusid, ning korraldas 29 % kõigist koordineerimisnõupidamistest hübriidrežiimis; |
|
11. |
märgib, et tõhususe suurendamiseks käivitati 2022. aastal kaks organisatsiooniülest projekti, ameti iseteenindusportaal ja Pexip, mis on uus videokonverentside süsteem koordineerimisnõupidamiste ja koordineerimiskeskuste jaoks koos vähemalt 10 sünkroontõlkega; märgib lisaks, et olemasoleva extranet’i migratsiooni ja raamatukogusüsteemi asendamiseks tarnijate valimise analüüs on lõpule viidud, samas kui sertifitseeritud e-allkirja vahend on alles väljatöötamisel ja tulemust oodatakse 2024. aastal; kiidab ametit nelja uue SYSPERi mooduli (hindamine, ametinimetused/töökirjeldused, NDP, aruandlus) rakendamise eest lisaks eelmistel aastatel juba rakendatud viiele moodulile; võtab teadmiseks ameti võetud kohustuse rakendada SYSPER täielikult 2024. aastaks; |
|
12. |
võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet ei kuulu veel nende asutuste hulka, kes on koostanud oma tegevuse energiatõhususe ja kliimaneutraalsuse parandamise kava, kes on oma iga-aastasesse tegevusaruandesse lisanud mingil kujul keskkonnaaruandluse või on saanud keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu; tuletab meelde, et 2021. aastal algatas amet EMASi/ISO 14001 vastavusraamistiku rakendamise; märgib sellega seoses, et 2022. aastal sai amet väliselt konsultatsioonifirmalt lõpparuande, sealhulgas kogu asjakohase teabe Madalmaade keskkonnaga seotud normide kohta; märgib lisaks, et 2022. aastal ühines amet avaliku hankega, et saada konsultatsioone keskkonnajuhtimissüsteemide ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kompenseerimise valdkonnas; |
Personalipoliitika
|
13. |
märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli ameti ametikohtade loetelu 100 % täidetud (nagu ka 2021. aastal) ja liidu 2022. aasta eelarves heaks kiidetud 221 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 221, samal ajal kui 221st ajutisest teenistujast 209 olid ametikohal ja 12-le oli saadetud tööpakkumist sisaldav kiri; märgib, et 2022. aastal töötas ametis ka 18 lepingulist töötajat ja 22 lähetatud riiklikku eksperti; märgib lisaks, et viidi läbi ümberliigitamine, mille tulemusel liigitati ümber 53 töötajat; |
|
14. |
võtab teadmiseks soolise esindatuse ametis 2022. aastal: 6 meest (60 %) ja 4 naist (40 %) kõrgema ja keskastme juhtide hulgas, 16 meest (64 %) ja 9 naist (36 %) ameti haldusnõukogus ning 85 meest (33 %) ja 175 naist (67 %) töötajate hulgas kokku; kutsub ametit üles tagama kõigi tasandite töötajate hulgas parema soolise tasakaalu ja julgustama naissoost kandidaate kandideerima juhtivatele ametikohtadele, samuti meeskandidaatide kandideerimist välisvalikutel ülejäänud ametikohtadele; võtab teadmiseks, et amet ei vastuta oma haldusnõukogu (edaspidi „kolleegium“) koosseisu eest, kuna kolleegiumi liikmesriigi liikmed nimetavad ametisse asjaomased liikmesriigid otse; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid soolise tasakaalu tagamise tähtsust kolleegiumisse oma kandidaatide esitamisel arvesse; |
|
15. |
märgib, et aastatel 2017–2022 küsis amet liidu avaliku teenistuse õigusele spetsialiseerunud väliselt õigusbüroolt nõu mitme abitaotluse kohta seoses väidetava psühholoogilise ahistamisega; märgib, et 2021. aastal saadud abitaotluse alusel algatati kaks eraldi haldusuurimist, mille käigus amet taotles kahe välise uurija toetust; märgib, et mõlemal juhul lõpetati uurimine ilma lisameetmeteta, samas kui üks neist juhtumitest esitati kohtule lahendada; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellega seotud tulemusest; |
|
16. |
rõhutab, et 2022. aastal võttis amet vastu personalieeskirjade rakenduseeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimist, kolmandas riigis töötavate töötajate kodumaapuhkust ja teatavatel tingimustel töötajatele makstavat õppetoetust; väljendab heameelt ameti võetud meetmete üle puuetega inimeste integreerimisel ning ameti võetud kohustuse üle võtta personalistrateegia rakendamise raames vastu mitmekesisuse ja kaasamise harta, mille on heaks kiitnud justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustiku mitmekesisuse ja kaasamise töörühm; |
|
17. |
märgib, et ameti töötajad tegid kuni 2022. aasta märtsini peamiselt kaugtööd; märgib, et 2022. aasta aprilli seisuga pöördusid kõik töötajad tagasi tööle ameti ruumidesse; märgib sellega seoses, et amet kehtestas kontoritöö ja kaugtööga seoses üleminekumeetmed ning korraldas õpikodasid, et aidata töötajatel pärast kaheaastast pidevat kaugtööd kontorisse naasmisega vaimselt kohaneda; märgib samuti, et ameti 2023. aasta personaliuuringu tulemused näitavad, et ameti 2022. aastal võetud heaolumeetmed leevendasid tõhusalt mõju, mida kaugtöö laiendamine töötajatele avaldas; märgib eelkõige, et 96 % vastanutest oli rahul sellega, et suutis rühmaliikmetega tegevust koordineerida, kuigi nad töötasid eri asukohtades; |
|
18. |
märgib rahuloluga, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga on ametis töötajaid 26 liikmesriigist; märgib, et ameti töötajate hulgas on kõige arvukamalt esindatud Madalmaade, Itaalia, Hispaania ja Rumeenia kodanikud; tuletab meelde geograafilise tasakaalu tähtsust ja julgustab ametit jätkama vajalike meetmete võtmist, et tagada tasakaalustatud ja õiglane geograafiline esindatus; |
Hanked
|
19. |
tuletab meelde kontrollikoja 2020. aasta aruande tähelepanekut, et ühe ettevõtjaga sõlmitud sõidukite rentimise raamleping ei olnud nõutavate teenuste laadi arvestades asjakohane ning sõlmitud leping oli eeskirjadevastane, sest menetluse tulemus ja kõik sellega seotud maksed olid eeskirjadevastased; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2022. aastal maksis amet selle lepingu alusel eeskirjadevastaselt 59 281 eurot ja tähelepanek on endiselt lahendamata; kutsub ametit üles uurima võimalust see raamleping lõpetada ja algatada uus menetlus koos hankemenetluse taasavamisega nii, nagu kontrollikoda peab sõidukite liisimise puhul asjakohaseks; |
|
20. |
võtab ameti aruandest 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (edaspidi „järelmeetmete aruanne“) teadmiseks, et amet jätkab avalike hangete haldamise vahendi (PPMT) testimist eesmärgiga kasutada seda kõigi uute hankemenetluste puhul, mis alates 2024. aastast algatatakse; |
Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus
|
21. |
võtab teadmiseks ameti standardse töökorra huvide konfliktide haldamisega seoses, mida kohaldatakse kõigile kandidaatidele, kellele pakutakse ametikohta ametis, uutele töötajatele, ametikohta vahetavatele töötajatele ja kõigile ametist lahkuvatele töötajatele; rõhutab, et amet on kehtestanud kolleegiumi ja juhatuse liikmete eetikanormid, kuid ametil puudub nn pöördukse efekti käsitlev poliitika; märgib, et 2022. aastal teatati huvide konflikti juhtumitest, mis ka lahendati, eelkõige seoses kolleegiumi liikmete osalemisega personaliga seotud menetlustes; märgib rahuloluga, et asjaomased isikud taandasid ennast ega osalenud kolleegiumi sellega seotud aruteludes ja otsuste tegemises; |
|
22. |
märgib, et kuigi ametil ei ole lobistidega kohtumisi, avaldati ameti juhatuse kohtumised ametit külastavate väliskülalistega 2022. aastal ameti Twitteri kontol ja alates 2023. aastast avaldatakse need ameti avalikul veebisaidil; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Parlamendi korduvatele nõudmistele mitmes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis, ei avalda amet endiselt oma veebisaidil kõigi kõrgema juhtkonna töötajate, ametisiseste ekspertide ja välisekspertide elulookirjeldusi; nõuab tungivalt, et amet avaldaks need elulookirjeldused või selgitaks põhjuseid, miks amet ei ole seda veel teinud; |
Sisekontroll
|
23. |
tuletab meelde, et 2021. aastal oli käimas OLAFi uurimine, mis viidi läbi pärast anonüümset kaebust seoses väidetavate rikkumistega värbamismenetlustes; märgib, et 2022. aastal teatas OLAF, et sellega seoses ei tuvastatud ühtegi õigusnormide rikkumist; märgib sellega seoses lisaks, et kuna see uurimine oli 2022. aasta lõpus osaliselt veel pooleli, otsustas OLAF konfidentsiaalsuse kaalutlustel selles etapis rohkem üksikasju mitte jagada; väljendab järelmeetmete aruande põhjal heameelt ameti võetud kohustuse üle hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni õigeaegselt kursis kõigi selles küsimuses toimuvate arengutega; |
|
24. |
märgib, et 2022. aasta lõpus oli märkimisväärselt hilinenud meetmete võtmine nelja komisjoni siseauditi talituse 2019. ja 2021. aastal antud soovituse suhtes; märgib sellega seoses, et siseauditi talituse 2021. aasta soovituse osas, mis käsitleb omal algatusel operatiivülesannete täitmist, leppis asjaomane ametisisene töörühm kokku strateegilises dokumendis ja tegevuskavas, mis sisaldab lühiajalisi ja keskpika perspektiivi meetmeid, millest mõnda on 2023. aastal juba rakendatud, mistõttu amet on märkinud, et soovitus on ellu viidud, kuigi siseauditi talitus peab sellele andma lõpphinnangu; märgib järelmeetmete aruande põhjal seoses siseauditi talituse 2021. aasta soovitusega, et amet viiks läbi iCATi uuringu, et tugevdada pehmete kontrollide hindamist, et selle uuringu käivitamine, mis oli kavandatud 2022. aasta neljandasse kvartalisse, viibis suurte organisatsiooniüleste projektide (nt SUMMA) rakendamise, Ukraina sõjaga seotud uute prioriteetide tõttu suurenenud töökoormuse ning eelmise haldusdirektori lahkumise ja uue ametisse nimetamise vahelise üleminekuperioodi tõttu; märgib sellega seoses, et asjakohased iCATiga seotud küsimused integreeriti 2023. aasta teises kvartalis käivitatud töötajate kaasamise uuringusse; märgib lõpetuseks, et kui siseauditi talitus oma lõpphinnangu annab, siis loetakse ka see soovitus ameti poolt rakendatuks; kutsub ametit üles kiirendama siseauditi talituse ülejäänud täitmata soovituste rakendamist, eelkõige nende soovituste rakendamist, mille täitmine on märkimisväärselt viibinud; |
|
25. |
võtab murega teadmiseks nõuete rikkumiste arvu ja väärtuse märkimisväärse suurenemise 2022. aastal (43 juhtumit väärtusega 294 000 eurot) võrreldes 2021. aastaga (33 juhtumit väärtusega 18 000 eurot), arvestades, et peamised probleemid niisuguste juhtumite puhul olid järgmised: arve oli suurem kui juriidiline kohustus, eelarveline kulukohustus võeti pärast juriidilise kohustuse võtmist ja ostutellimuse või erilepingu puudumine; võtab teadmiseks ameti selgituse, et see suurenemine on seotud 2022. aastal eelarvehalduses ja finantsjuhtimises tekkinud raskustega, mis tulenevad SUMMA kasutuselevõtust; kutsub ametit üles käsitlema neid tähelepanekuid ja uurima mudeleid, et selliseid olukordi tulevikus enam ei tekiks; |
|
26. |
märgib, et 2022. aastal olid ametil olemas sisekontrolliraamistiku komponendid ja põhimõtted ning need toimisid ja süsteem oli üldjoontes tõhus, ent vaja oli mõningaid parandusi, näiteks seoses SUMMA rakendamisega ja vajadusega võtta vastu avariitaastekava; tunnustab ametit tundlikke ülesandeid käsitleva poliitika vastuvõtmise, siseauditi üksuse ametisse nimetamise kulutasuvuse ja kasu hindamise projekti ning kriitilise tähtsusega auditisoovituste ja tähelepanekute puudumise eest 2022. aastal; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni siseauditi üksuse hindamise tulemustest; tunnustab lisaks ameti edasisi meetmeid seoses ameti pettustevastase strateegia vastuvõtmisega 2021. aastal; märgib sellega seoses, et amet võttis 2022. aastal vastu uued sisemenetlused vara ja inventari haldamiseks; |
Muud kommentaarid
|
27. |
tunnustab ametit selle eest, et ta investeerib oma teabevahetustegevusse, et suurendada ameti nähtavust ja arusaamist tema tööst ning jõuda laia publikuni; märgib, et selle tulemusena on ameti sotsiaalmeediaga seotud näitajad suurenenud 40 %, ameti veebisaidi külastajate arv on kasvanud peaaegu 100 % ning pressiteadete ja uudiste arv 2022. aastal 16 % võrreldes 2021. aastaga, kusjuures viimati nimetatud näitajaga kaasneb 2021. aastaga võrreldes ligi viis korda rohkem mainimisi; |
|
28. |
tunnustab ametit 2022. aastal tehtud jätkuvate jõupingutuste eest andmekaitsenõuete täitmise parandamiseks; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (2) seotud uute ülesannete täitmiseks suurendati ameti andmekaitseametniku meeskonda veel kahe töötaja võrra, ning ameti volituste laiendamise üle raskete rahvusvaheliste kuritegude puhul, millega lisandub andmekaitsenõudeid; märgib, et andmekaitseametnik ja Euroopa Andmekaitseinspektor jätkasid 2022. aastal korrapäraste (kaks korda kuus) kohtumiste ja sihtotstarbeliste kohtumiste korraldamist ning konsultatsioone muu hulgas mitmesugustes andmekaitseküsimustes, nagu andmetega seotud rikkumised ja kaebused; |
|
29. |
tunnustab lisaks ametit selle eest, et ta rakendas 2022. aastal mitmeid meetmeid, et suurendada tema valduses olevate digidokumentide küberturvalisust ja kaitset, muu hulgas nt tsentraalselt hallatavate ja turvatud töömobiiltelefonide kasutuselevõtt, küberturbealase teadlikkuse suurendamise alaste ametisiseste koolituste käivitamine ja hajusate teenusetõkestusrünnete vastase kaitse rakendamine; |
|
30. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. |
(1) ELT C 38, 31.1.2023, lk 194.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280.
ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2024/2340/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)