This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024BP2240
Resolution (EU) 2024/2240 of the European Parliament of 11 April 2024 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the general budget of the European Union for the financial year 2022, Section VI – European Economic and Social Committee
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2024/2240, 11. aprill 2024, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2024/2240, 11. aprill 2024, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ELT L, 2024/2240, 10.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2024/2240/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
2024/2240 |
10.10.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2024/2240,
11. aprill 2024,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
EUROOPA PARLAMENT,
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0072/2024), |
A. |
arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava; |
B. |
arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on liidu nõuandev organ, mis pakub foorumit konsulteerimiseks, dialoogiks ja üksmeelele jõudmiseks liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu ning kodanikutegevuse eri alade esindajate vahel; |
C. |
arvestades, et komitee aitab kaasa liidu otsustusprotsessile ja, tagades sidemed liidu poliitika ning majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku olukorra vahel, täidab oma põhiülesannet, mis seisneb õigusloome parandamises, osalusdemokraatia tugevdamises alt üles lähenemisviisi abil ning liidu väärtuste edendamises; |
D. |
arvestades, et teatavatel juhtudel on komisjon ja nõukogu kohustatud komiteega konsulteerima, kuid komitee võib arvamusi vastu võtta ka omal algatusel ning tal on ulatuslik konsulteerimistaotlusbaas, mis on kindlaks määratud aluslepingutes ja mille alusel võib Euroopa Parlament temaga konsulteerida; |
E. |
arvestades, et komitee rahandus- ja eelarvekomisjon on komitee järelevalveorgan kõigi eelarvemenetluste puhul, eelkõige eelarveprognooside koostamise, eelarve täitmise, iga-aastase tegevusaruande, eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja kontrollikoja aastaaruande järelmeetmete puhul; |
1. |
märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2022. aastal kokku 11,6 miljardit eurot, st 5,9 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest; märgib, et 2022. aastal moodustas komitee eelarve 1,31 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 7; |
2. |
märgib, et kontrollikoda kontrollis oma 2022. aasta aruandes 60 halduse rubriigi tehingust koosnenud valimit (sama palju tehinguid kontrolliti ka 2021. aastal); märgib lisaks, et kontrollikoda kirjutab, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis 2022. aastal moodustasid umbes 70 % kõigist halduskuludest, ning hoonete, seadmete, energia, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja aastatepikkune töö näitab, et üldiselt on need kulud madala riskiga; |
3. |
märgib, et 2022. aasta auditi raames uuris kontrollikoda komitee järelevalve- ja kontrollisüsteeme, eelkõige sisekontrollistandardite rakendamist, riskijuhtimist ja finantsmääruses määratletud põhikontrollide toimimist, sealhulgas maksete eel- ja järelkontrolli; |
4. |
märgib, et 60 tehingust 14 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär viie kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära; |
5. |
märgib rahuloluga, et kontrollikoda märgib oma 2022. aasta aruandes, et ta ei tuvastanud komiteega seotud konkreetseid probleeme; märgib lisaks, et kontrollikoda leidis oma järelkontrollis, et komiteele eelarveaasta 2019 aastaaruandes antud soovitust selle kohta, et komitee peab töötama välja tundlike funktsioonide poliitika kooskõlas oma sisekontrollistandarditega, rakendati osaliselt; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
6. |
märgib, et 2022. aastal oli komitee lõplik vastuvõetud eelarve 152 451 643 eurot, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes 5,1 % suurust üldist kasvu; märgib, et ajavahemikul 2021–2022 suurenes töötasude ja hüvitiste eelarverida palkade iga-aastase indekseerimise tõttu 5 %; märgib, et ajavahemikul 2021–2022 vähenes ruumide sisustamise eelarverida 77 % ja saavutas pärast oluliste renoveerimistööde tegemist 2021. aastal tavapärase taseme; märgib, et muul juhul jäi 2022. aasta eelarve assigneeringute jaotus eelarveridade vahel võrreldavaks eelmiste aastate jaotusega; |
7. |
märgib, et eelarve täitmise määr oli 2022. aastal 96,12 % pärast seda, kui COVID-19 pandeemia ja sellega seotud reisipiirangute tõttu oli eelarve täitmise määr kaks aastat madalam; märgib, et maksete täitmise määr järgis sama suundumust ja jõudis 2022. aastal 88,12 %-ni; |
8. |
märgib, et assigneeringuid kanti 2022. aastasse üle summas 20 162 518 eurot, st ligikaudu 13 % 2022. aasta eelarvest, mis oli eelmiste aastate keskmisest oluliselt suurem; mõistab, et see ülekandmine oli seotud ehitustööde edasilükkamisega 2020. ja 2021. aastal; |
9. |
märgib, et keskmine maksete tegemiseks kuluv aeg 2022. aastal oli 18 päeva, mis kujutab endast järsku vähenemist võrreldes 2019. aastaga, mil see oli 30,19 päeva; peab kiiduväärseks, et samal ajal suurenes e-arvete kasutamine 58,54 %-lt 2018. aastal 88,84 %-le 2022. aastal, mis eeldatavasti aitas sel perioodil maksete tegemiseks kuluvat aega lühendada; väljendab heameelt selle üle, et komitee muutis oma tavasid tulenevalt maksete tegemise aega puudutavatest siseauditi soovitustest, mis algatati ja lõpetati 2022. aastal, ning see aitas vähendada hilinenud maksete osakaalu 2022. aastal ligikaudu 10 %-le; |
10. |
märgib, et komitee omatalitused algatasid 2022. aastal 15 läbirääkimistega hankemenetlust, mille maksumus oli väiksem kui 60 000 eurot, peamiselt eksperditeadmiste, uuringute ja logistilise toe jaoks; märgib, et logistikavaldkonna hankemenetlused algatasid ühistalitused, mida komitee jagab Regioonide Komiteega (edaspidi „RK“); |
11. |
märgib, et 2022. aastal jätkas komitee oma töömeetodite kulutõhususe parandamist, eelkõige tänu hübriidtööle, raharingluse täielikule dematerialiseerimisele ja energiatarbimise vähendamisele; märgib lisaks, et eelarve- ja haldussääst saavutati institutsioonidevahelise koostööga, eelkõige ühistalituste kaudu RKga ja konkreetsete teenuste tegevuse edasiandmisega komisjonile (iga-aastase tasu eest) personaliküsimuste käsitlemiseks ning mitmete IT-platvormide kasutamisega finantsjuhtimise ja personalijuhtimise valdkonnas, samuti osalemisega institutsioonidevahelistes hankemenetlustes, mida juhivad teised institutsioonid; |
12. |
on teadlik, et otsused, mis käsitlevad komitee liikmetele koosolekutel osalemise eest makstavaid hüvitisi ja selliste hüvitiste suurust, võtab vastu nõukogu; peab kahetsusväärseks, et pärast COVID-19 pandeemiaga seotud reisipiirangute järkjärgulist kaotamist otsustas nõukogu mitte tunnistada kehtetuks 2021. aasta ajutist otsust, millega määrati liikmete koosolekutel kaugosalemise eest 145 euro suurune hüvitis, mis kehtis kuni 25. maini 2023, mil võeti vastu uus nõukogu otsus, mille kohaselt makstakse koosolekutel kaugosalemise eest kindel summa, milleks on 145 eurot päevas; leiab, et kaugosalemine on moodsate institutsioonide jaoks oluline vahend, kuna see vähendab muu hulgas koosolekute kulusid ja võimaldab laiemat osalemist, eriti kriisiolukordades, nagu näitas COVID-19 pandeemia; leiab siiski, et hüvitis kaugosalemise eest, hoolimata selle vähendamisest, on üldsusele raskesti mõistetav, seda enam, kui võtta arvesse erinevust, mida makstakse komitee ja RK liikmetele kaugosalemise eest; võtab teadmiseks mitu kontrollitasandit, mis on loodud tõendamaks enne hüvitise maksmist, et liige osaleb kaugühenduse kaudu koosolekul; |
13. |
märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu seadis komitee eelarve surve alla, kaasa arvatud inflatsiooni suurenemise ning palkade korrigeerimise, samuti energiakulude ning ehitus- ja toorainekulude suure kasvu tõttu; märgib eelkõige, et ajavahemikul 2021–2022 suurenesid energiakulud 726 000 eurolt 3 125 000 eurole, st 330 %; märgib, et Ukraina kodanikuühiskonda toetavate sihtotstarbeliste tegevustega kaasnesid otsesed ja kaudsed kulud, näiteks kulud, mis on seotud kirjaliku ja suulise tõlkega ukraina keelde ja ukraina keelest, Ukraina valitsusväliste organisatsioonide vastuvõtmisega ning Ukrainasse suunduvate lähetuste julgeolekuteenuste ja koolitustega; |
14. |
märgib, et töötajate lähetuste 2022. aasta eelarve suurenes 2021. aastaga võrreldes 25 000 euro võrra, mida rahastati eelarve ümberpaigutamisega, et katta suuremad kulud, mis tulenevad lendude ja hotellihindade tõusust 2022. aastal, ning kogusumma moodustas 398 974 eurot; märgib, et 2022. aastal osales komitee president 26 lähetusel, mille kogumaksumus oli 38 042 eurot, võrreldes 12 lähetusega, mille kogumaksumus oli 15 327 eurot, 2021. aastal reisipiirangute kaotamise järel pärast COVID-19 pandeemia lõppu; |
Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus
15. |
märgib, et komitee täidab oma põhiülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (konsulteerimistaotlused), omaalgatuslike arvamuste kaudu, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ja ettevalmistavate arvamuste kaudu, mis annavad panuse komisjoni töösse seoses tema kavandatud algatustega, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides või lisada hindamis- ja teabearuannetesse; märgib, et 2022. aastal võttis komitee vastu 202 arvamust ja aruannet, mis on kooskõlas komitee keskmise iga-aastase tulemuslikkusega, v.a 2019. ja 2020. aasta, kui komitee tegevus oli väiksem; märgib, et komitee suurendas ka oma osalemist poliitilises ja õigusloometsüklis, osaledes 345 kõrgetasemelisel riiklikul, liidu tasandi ja rahvusvahelisel kohtumisel, tippkohtumisel ja konverentsil ning korraldades 116 kuulamist ja 29 konverentsi; |
16. |
tunnustab 2022. aastal käivitatud projekte seoses tugevdatud järelarvamustega, mille eesmärk on suurendada valitud arvamuste ulatust ja mõju ning parandada komitee suutlikkust seada oma töö prioriteete ja parandada komitee arvamuste esitamise kiirust; märgib, et neid algatusi täiendati 2022. aasta lõpus aruteluga arvamuste vormi üle, mille eesmärk on edendada komitee arvamuste tõhusamat ja tulemuslikumat kasutamist seadusandlikus otsustusprotsessis; |
17. |
märgib, et 2022. aastal osalesid Euroopa Parlamendi liikmed komitee korraldatud koosolekutel või üritustel 68 korral, mis jäi 2021. aastaga samale tasemele, samas kui komitee liikmete osalemine samal ajavahemikul parlamendi korraldatud üritustel peaaegu kahekordistus; väljendab heameelt, et 2022. aastal keskendus komitee suhete tihendamisele Euroopa Parlamendiga ja komitee lisaväärtuse edendamisele, tihendades seega veelgi sidemeid komitee sektsioonide ja parlamendikomisjonide vahel; |
18. |
võtab teadmiseks komitee laialdase osalemise mitmesugustes algatustes, sealhulgas olulistel üritustel ja iga-aastastel konverentsidel, et teha koostööd Euroopa sidusrühmadega; väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle suurendada noorte osalemist poliitikakujundamises; |
19. |
märgib, et komitee jätkas 2022. aastal oma sisekontrolliraamistiku tugevdamist, lihtsustades mõne väikese väärtusega tehingu puhul „lihtsustatud kontrolli“ menetluse raames raharinglust, ning tundlike ametikohtade poliitika väljatöötamist, nagu kontrollikoda soovitas oma aruandes 2019. aasta kohta; märgib, et tundlike ametikohtade loetelu ajakohastamise põhjal kogu 2022. aasta jooksul ja 36 ametikohast koosneva ajakohastatud loetelu avaldamise ajal 2023. aasta alguses tegeles komitee endiselt metoodika ja riskijuhtimissüsteemi läbivaatamisega, võttes arvesse nii institutsiooni suurust kui ka selle tegevuse laadi; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni 2023. aastal tundlike ametikohtade metoodika rakendamisel tehtud edusammudest; |
20. |
väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle luua paremini määratletud ja järjepidevam auditiraamistik, vormistades lõplikult siseauditi põhimääruse ja auditikomitee ametijuhendi, mis sisaldavad menetlusnorme, mille auditikomitee kiitis heaks 2022. aasta detsembris ja mille komitee juhatus võttis vastu 2023. aasta alguses; tunnustab, et komitee siseauditi funktsiooni tugevdati 2022. aastal, eelkõige võttes tööle siseauditi talituse administraatori ja tehes tihedat koostööd RK siseaudiitoriga kõigis ühistalituste auditiga seotud aspektides; märgib, et 2022. aastal algatati neli auditit teemadel hilinenud maksed, koosolekute load, strateegiline tsükkel ja delegaatide valimine komitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni; |
Personal, võrdsus ja töötajate heaolu
21. |
märgib, et 2022. aasta lõpus oli komitees kokku 706 töötajat, võrreldes 699 töötajaga 2021. aastal; märgib, et 2022. aasta lõpus töötas komitees 50 lepingulist töötajat ja 128 ajutist teenistujat (mida on rohkem kui 2021. aasta 46 lepingulist töötajat ja 107 ajutist teenistujat), sealhulgas 19 lepingulist töötajat ja 3 ajutist teenistujat tähtajatu lepinguga; märgib lisaks, et komitees töötas 12 ajutist töötajat ja 7 koosseisuvälist töötajat, kes töötasid kohapeal, välja arvatud logistika ja IT-valdkonna välised teenusepakkujad; märgib, et 2022. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määr 95,1 %; |
22. |
väljendab heameelt komitee jätkuvate jõupingutuste üle parandada oma personaliraamistikku, et saada atraktiivseks tööandjaks ja täielikult kaasavaks töökohaks, kus iga inimene on hinnatud ja saab täielikult arendada oma potentsiaali; märgib, et 2022. aasta juunis vastu võetud integreeritud personalistrateegia põhineb kaasamise, töötajate hoidmise, pädevuste ja tulemuslikkuse põhimõtetel; märgib tunnustavalt, et üks selle esimesi järelmeetmeid oli töötajate rahulolu uuringu käivitamine 2023. aasta jaanuaris, keskendudes töötajate kaasamisele; |
23. |
rõhutab, et uute töötajate kaasamine on strateegilise ühtlustamise oluline tegur, tagades, et töötajaid teavitatakse institutsioonis kehtivatest eeskirjadest ja strateegiatest; märgib, et sissejuhatavaid koolitusi komitee uute töötajate jaoks alustati uuesti 2022. aasta aprillis; väljendab heameelt, et komitee töötas välja mentorluskava, kus mentoritele pakuti tuge ja nõuandeid parimate tavade vahetamise vormis, et kohandada oma meetodeid hübriidse töökeskkonnaga; |
24. |
märgib, et oma nappide ressursside paremaks jaotamiseks tellis komitee 2022. aastal välise personali kaardistamise, mis kinnitas paljude komitee eri talituste suurt töökoormust, võttes arvesse ressursside nappust pärast ametikohtade loetelu vähendamist 2013. aastal; märgib, et personali kaardistamise välisauditi järelmeetmena alustas komitee tegevuskava koostamist, mis hõlmab personali integreeritud strateegia kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid, nagu hindamis- ja tulemussüsteemi läbivaatamine, sisekommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, uue töötingimusi käsitleva otsuse vastuvõtmine ja töötajate kaasamise korrapärase järelevalve korraldamine; kutsub komiteed üles esitama 2023. aastal ajakohastatud teavet personali kaardistamise järelmeetmete kohta; |
25. |
märgib tunnustusega, et 1. aprillil 2022 jõustus katseprojektina uus otsus paindliku töökorralduse kohta, millega kehtestatakse paindlik ja usaldusel põhinev hübriidtöö poliitika, mis pakub töötajatele mitmeid osalise tööajaga töövorme ning paindlikku päeva- ja nädalakorraldust; märgib, et 2022. aastal taotles umbes 25 % komitee poolt tööle võetud naistest ja 14,4 % meestest mittestandardset töökorraldust; märgib, et töötingimusi käsitleva otsusega antakse töötajatele võimalus teha kaugtööd kuni 60 % oma tööajast, kui see on kooskõlas teenistuse huvidega, ning teha kaugtööd töökohast mujal 15 päeva kalendriaastas; märgib, et komitee töötajatele on antud vajalikud seadmed, et neil oleksid kaugtööd tehes head töötingimused; väljendab heameelt selle üle, et hindamiskomitee viis läbi töötajate rahulolu uuringu, mis käivitati 2022. aasta lõpus; märgib, et lõplik otsus töötingimuste kohta oleks tulnud pärast sotsiaaldialoogi töötajate ametiühingute ning komitee personalikomitee ja õigustalitusega vastu võtta 2023. aasta lõpuks; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni aegsasti selles küsimuses toimunud arengutest; |
26. |
peab kahetsusväärseks, et ka 2022. aastal ei suutnud komitee esitada andmeid läbipõlemise juhtumite kohta komitees; austab andmekaitsepiiranguid, kuid tuletab komiteele meelde anonüümseks muudetud statistiliste andmete tähtsust organisatsioonis juhtimisotsuste tegemisel; kordab, et arvesse tuleks võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, töökoormuse juhtimise, teabevahetuse ja konfliktide lahendamise häid tavasid ning tööle naasmise poliitikat; mõistab, et uue töökorralduse vastuvõtmine on positiivne samm läbipõlemise tõhusama ennetamise suunas organisatsiooni tasandil, mille puhul tuleks arvesse võtta ka personali kaardistamise tulemuste järeldusi; |
27. |
märgib, et 2022. aastal moodustasid komitee töötajatest jätkuvalt suure osa naised (64,6 % kõigist töötajatest), sealhulgas keskastme juhtide tasandil (59 % kõigist juhtidest); märgib, et naiste esindatust kõrgematel juhtivatel ametikohtadel tuleb veel parandada, arvestades, et 2022. aasta lõpus olid seitsmest kõrgemast juhist vaid kolm naised; julgustab komiteed jätkama jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks, eelkõige suurendades ametisse nimetava asutuse teadlikkust selles küsimuses ja tagades, et eri organite, sealhulgas personali värbamis- ja valikukomisjonide koosseis on jätkuvalt sooliselt tasakaalus; |
28. |
väljendab heameelt töö üle uue mitmekesisuse ja kaasamise poliitika vastuvõtmiseks aastatel 2022–2023, konsulteerides komitee juhtkonnaga, komitee võrdsete võimaluste ühiskomiteega ja komitee personalikomiteega; märgib, et lisaks võetud sisekommunikatsioonimeetmetele viidi 2022. aasta detsembris läbi spetsiaalne homofoobiavastane teadlikkuse tõstmise kampaania; väljendab heameelt, et juhtidele on tehtud kohustuslikuks ja töötajatele soovitavaks spetsiaalne koolitus mitmekesisuse ja kaasamise teemal ning et komitee liikmetele pakutakse iga-aastase koolitusprogrammi raames spetsiaalset kursust mitmekesisuse ja kaasamise teemal; julgustab komiteed jätkama arutelusid Euroopa Parlamendiga, et ühineda Euroopa Parlamendi toetusprogrammiga puuetega inimeste jaoks, eesmärgiga võtta tööle puuetega lepingulisi töötajaid; kordab komitee 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel esitatud üleskutset vormistada lõplikult ajakohastatud mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava; |
29. |
märgib, et kuigi kõik liikmesriigid on komitee töötajate hulgas esindatud, ei ole geograafilist tasakaalu endiselt saavutatud, kuna mõnede riikide kodanikud on teistega võrreldes endiselt üleesindatud; märgib, et 2022. aastal oli pärast 2004. aastat liiduga ühinenud 13 liikmesriigist pärit 21 % juhtivtöötajatest, mis on väike suurenemine võrreldes 19 %ga 2021. aastal; kordab oma üleskutset komiteele võtta ka edaspidi meetmeid, et saavutada oma töötajate nõuetekohane geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile; |
30. |
märgib, et 2022. aastal võttis komitee vastu kokku 52 praktikanti viieks kuuks, neli praktikanti kolmeks kuuks ja kaks praktikanti, kes said väliste avaliku sektori asutuste antud toetuse; märgib, et kõik praktikandid, kelle praktikaaeg oli viis kuud, said igakuist toetust ja hüvitist, samas kui lühemaajalistel praktikantidel ei olnud õigust rahalisele toetusele; väljendab heameelt, et järgides ka Euroopa Parlamendi üleskutset 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus, algatati 2022. aastal komitee praktika kohta tehtud otsuse läbivaatamine eesmärgiga lõpetada tasustamata lühiajaline praktika ja tagada, et kõikidele praktikantidele makstaks inimväärset tasu; rõhutab, et uus otsus praktika kohta jõustus 2023. aasta juulis, tagades nii pikaajalistele kui ka lühiajalistele praktikantidele igakuise sissetuleku ning sõidu- ja liikuvustoetuse ning, kui see on kohaldatav, puudetoetuse; |
Eetikaraamistik ja läbipaistvus
31. |
märgib, et komitee jätkas sisemist reformiprotsessi, võttes 2022. aasta märtsis vastu uue kodukorra ja 2022. aasta novembris selle rakendussätted; peab endiselt kahetsusväärseks, et konkreetseid suhteid komitee liikme ja ametniku vahel ei käsitleta ahistamise puhul eraldi; märgib, et kodukord on nüüd kooskõlas 2021. aastal pärast komitee siseauditit eetika ja aususe kohta vastu võetud käitumisjuhendiga; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti sellest, kas eetikat ja ausust käsitleva auditi tegevuskava rakendamise hindamine viidi ellu plaanipäraselt ja millised olid selle hindamise tulemused; väljendab heameelt 2022. aastal algatatud mõttevahetuse üle, mille eesmärk oli koostada kaasava ja osaluspõhise protsessi alusel komitee töötajate väärtuste harta, mis vormistati lõplikult ja edastati töötajatele 2023. aastal; on veendunud, et ainult täisleppimatuse poliitika ahistamise suhtes tagab, et komitee suhtes ei esitata tulevikus väiteid ahistamise ja tõsise väärkäitumise kohta; |
32. |
märgib, et pärast seda, kui 15. detsembril 2021 jõustus komitee muudetud otsus rikkumisest teatamise kohta (otsus 297/21A) ning 31. märtsil 2022 vastu võetud läbivaadatud otsus töökohal toimuva psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise ja selle käsitlemise korra kohta (otsus 090/22A), eeldati, et uuendatud eetikaalast õigusraamistikku täiendatakse 2023. aastal koostöös RKga muudetud otsusega, millega kehtestatakse distsiplinaarmenetlusi ja haldusuurimisi käsitlevad üldised rakendussätted; märgib, et 2022. aastal võeti vastu uus otsus tööülesannete ja institutsioonivälise tegevuse kohta (otsus nr 141/22A), mida kohaldatakse teenistuses olevate töötajate, lähetuses olevate töötajate ja endiste töötajate suhtes kooskõlas teenistusest lahkumise ajal kohaldatavate personalieeskirjade sätetega; |
33. |
märgib rahuloluga, et 2022. aastal jätkas komitee töötajate koolitamist ja teadlikkuse suurendamist seoses kehtiva eetikaraamistikuga, eelkõige uue käitumisjuhendiga, ahistamisest ja rikkumisest teatamisega ning nende eetikanõustajate rolli ja kohustustega, kelle volitused algasid 2022. aasta jaanuaris; märgib, et 2022. aastal osales 116 töötajat, sealhulgas juhti ja uut töötajat, asutusesisestel eetikaalastel koolituskursustel ning 26 töötajat komisjoni ja Euroopa Haldusjuhtimise Kooli korraldatud eetikaalastel koolituskursustel; märgib, et töötati välja kohandatud koolituskursus, mis viidi läbi eetikanõustajate meeskonna seas; väljendab heameelt, et 83 % 2022. aastal algatatud töötajate rahulolu uuringule vastanutest näitas üles suurt teadlikkust eetilisest käitumisest ja komitee tugevdatud eetikaraamistikust; |
34. |
märgib seoses viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus teatatud ahistamisjuhtumitega, et viimane Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtumiga OC/2018/0666/A1 seotud kompromisskokkulepe sõlmiti 1. oktoobril 2022, mis võimaldas komiteel täielikult lõpetada kõik selle juhtumiga seotud abitaotlused; väljendab heameelt selle üle, et komitee toonane president tegi 13. aprillil 2022 avaliku avalduse, mis avaldati komitee veebisaidil ja milles ta pöördus kõnealuse juhtumiga seoses komitee nimel ametliku vabandusega kõigi ohvrite, nii töötajate kui ka komitee endise liikme poole; väljendab heameelt, et Euroopa Kohus kinnitas oma 6. oktoobri 2022. aasta otsusega kohtuasjas C-673/21 (1) komitee juhatuse poolt 9. juuni 2020. aasta otsusega võetud meetmete õiguspärasust; |
35. |
kordab oma üleskutset komiteele korraldada väline ja sõltumatu uurimine, et vaadata konkreetselt läbi komitee personaliga seotud menetlused ja nende tulemuslikkus, keskendudes haldushierarhia vastutuse kindlaksmääramisele ahistamiskaebuste käsitlemisel ja töötajate heaolu tagamisel; lükkab tagasi, vaatamata viimastel aastatel komitee eetikaraamistiku tugevdamiseks võetud meetmetele, komitee seisukoha, et selline uurimine ei ole vajalik, sest olemasolevad meetmed võimaldasid ahistamisjuhtumiga tegeleda, ning tuletab meelde, et parlament on juba väljendanud muret seoses komitee korduva aeglase reageerimisega kõnealuste juhtumite korral; |
36. |
märgib, et Euroopa Ombudsman viis 2022. aastal esitatud kaebuste alusel läbi kolm uurimist; märgib, et seoses ühe juhtumiga algatati juurdlus, mille puhul jõuti järeldusele, et haldusomavoli ei esinenud; märgib, et ülejäänud kaks juhtumit lõpetati ilma juurdluseta, kuna ombudsman leidis, et mõlemad juhtumid olid vahepeal lahendatud; |
37. |
märgib murega, et veel nelja väidetava ahistamisjuhtumi uurimine oli komitees 2022. aastal veel pooleli; palub komiteel teavitada parlamenti aegsasti nende juhtumite järelmeetmetest; võtab teadmiseks, et 2022. aastal ei teatatud komitees uutest väidetava ahistamise juhtumitest, mis puudutavad komitee töötajaid või liikmeid, kuid on teadlik, et 2022. aastal teatati ühest komitee töötajat puudutavast väidetavast ahistamisest teises institutsioonis; palub komiteel hoida parlamenti kursis selle juhtumi järelmeetmetega koostöös teise asjaomase institutsiooniga; |
38. |
märgib, et komitee on tsiviilhageja käimasolevas kohtumenetluses, mille Belgia riiklikud ametiasutused on algatanud ühe endise liikme vastu, keda süüdistatakse väärkäitumises, ja et see juhtum on praegu Belgia kohtus otsuse tegemise ootel; palub komiteel teavitada parlamenti aegsasti selle juhtumi menetlemise arengust; |
39. |
märgib, et 2022. aastal algatati ametlikult kolm rikkumisest teatamise juhtumit kas liikmete või töötajate poolt; märgib, et kõiki kolme juhtumit käsitleti ja need lõpetati kiiresti, austades nõuetekohaselt rikkumisest teatajate kaitset vastavalt oma otsusele rikkumisest teatamise kohta (otsus 297/21A); märgib lisaks, et 2022. aastal esitati eetikanõustajatele kaks juhtumit, mis puudutasid võimalikku rikkumisest teavitamist, kuid kumbki neist ei leidnud kinnitust; |
40. |
tunnustab komitee valmisolekut teha koostööd liidu uurimisasutustega (OLAF ja Euroopa Prokuratuur); märgib, et 2022. aastal lõpetas OLAF kaks juhtumit, mis puudutasid väidetavat liidu vahendite omastamist ning võimalikke õigusnormide rikkumisi ja tõsiseid üleastumisi seoses kahe liikmega, kuna puudusid tõendid pettuse kohta ja leiud; märgib murega, et OLAF algatas 2023. aastal liikmete vastu kolm uut juhtumit seoses võimaliku pettusega, millest kaks lõpetati samal aastal ja edastati Euroopa Prokuratuurile läbivaatamiseks; märgib, et OLAF saatis ühe juhtumi, mis puudutas ühe liikme väidetavat käitumisjuhendi rikkumist, komitee eetikakomiteele; palub komiteel teavitada parlamenti aegsasti selle juhtumi järelmeetmetest; |
41. |
tunnustab komiteed otsuse eest ühineda alates 1. juunist 2023 ametlikult ELi läbipaistvusregistriga, mis on loodud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (2); märgib, et komitee võttis 21. märtsil 2023. aastal vastu mitmed läbipaistvusmeetmed kooskõlas ELi läbipaistvusregistri suhtes kehtestatud põhimõtetega, nagu näiteks soovitus, et ametis olevad liikmed kohtuksid ainult registreeritud sidusrühmadega, ametis olevate liikmete kohustus avaldada oma koosolekute nimekirjad ja raportööride vabatahtlik nn seadusandlik jalajälg; |
42. |
peab kahetsusväärseks, et komiteel on pettuste ärahoidmiseks olemas mitmeid meetmeid, kuid ta ei ole parlamendi varasematest nõudmistest hoolimata veel kehtestanud integreeritud pettusevastast strateegiat; väljendab heameelt, et pettusevastase raamistiku parandamiseks on komitee koostanud ülevaate valdkondadest, mis on olulised sisemise pettusevastase riskianalüüsi käivitamiseks, nagu poliitika ja menetlused, töötajate koolitus ja koostöö teiste asutustega; |
Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse
43. |
märgib, et komitee ja RK ühine IT-eelarve oli 2022. aastal 11 712 000 eurot, sealhulgas 750 000 euro suurune täiendus aasta jooksul tehtud sisemise ümberpaigutamisega, võrreldes 12 860 000 euroga 2021. aastal, mis tähendab 9 % suurust vähenemist; |
44. |
märgib, et komiteel on digistrateegia, mille eesmärk on pakkuda IT-teenuseid vastavalt IT-halduse parimatele tavadele, optimeerides samal ajal inim- ja finantsressursside kasutamist; märgib, et komitee töötas 2022. aasta jooksul mitme strateegilise IT-vahendi kohandamise ja arendamisega, mille eesmärk on suurendada komitee poliitilise töö ning haldusprotsesside ja töövoogude tõhusust ja tulemuslikkust; märgib, et 2022. aasta peamine IT-taristu projekt hõlmas Jacques Delors’i hoones asuva uue arvutiruumi jaoks vajalikku võrgu tüpoloogia kohandamist vastavalt hübriidpilve tegevuskavale; |
45. |
märgib, et komitee suurendas 2022. aastal hübriidkoosolekute arvu, et kohaneda hübriidtööga ja optimeerida oma tööviise, eelkõige vähendades lähetuste arvu; mõistab, et see uus tööviis nõudis hübriidsete koosolekuruumide seadmete tehnilist uuendamist; |
46. |
märgib, et komitee vastu ei pandud 2022. aastal toime ühtegi küberrünnet; märgib, et komitee ja RK uus ühine innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat koosneb kolmest üksusest, mis tegelevad digiülemineku, digilahenduste ja digipatvormidega; märgib, et digiplatvormide üksus vastutab muu hulgas küberturvalisuse eest; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, kuidas selle uue struktuuri loomine aitas kaasa tema töötajate küberturvalisuse alase valmisoleku suurendamisele kooskõlas NISTi (National Institute of Standards and Technology) küberturvalisuse raamistikuga ja koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistusega (CERT-EU); ergutab komiteed suurendama oma liikmete ja töötajate küberturbealast teadlikkust ning viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ja tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid; |
47. |
võtab teadmiseks, et komitee kasutab oma süsteemides avatud lähtekoodiga tehnoloogiat, eelkõige komitee poliitilise töö haldamiseks kasutatavates peamistes rakendustes (Agora ja Phoenix); märgib lisaks, et komitee jälgib avatud lähtekoodiga tehnoloogiate kasutamist oma iga-aastases IT-portfellis, et neid kasutataks uutes rakendustes; |
48. |
märgib, et 2022. aastal liikus komitee uue dokumendihalduse raamistiku vastuvõtmise suunas, et suurendada läbipaistvust ja ligipääsetavust; märgib huviga, et komitee hakkas õigeaegselt hindama komisjoni elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (Ares) kasutamise tehnilist teostatavust ja rahalist mõju; |
Hooned
49. |
märgib, et komitee ja RK kaotasid pärast 2021. aasta septembris jõustunud endise Euroopa välisteenistuse hoone Belliard 100 üürilepingu ülevõtmist ning 2022. aasta septembris jõustunud hoonete vahetust komitee ja RK hoonete Belliard 68 ja Trèves 74 ning komisjoni hoone Van Maerlant 2 (VMA) vahel 5 000 m2 büroopinda; märgib, et kahe värskelt omandatud hoone sisustustööd olid vajalikud, et võimaldada büroopinna kompaktsemat kasutamist; väljendab heameelt selle üle, et 2022. aastal loodi uute tööviiside ühine töörühm, et kaaluda töö korraldamise ja büroopindade kasutamise võimalikku optimeerimist, vähendades samal ajal keskkonnajalajälge; |
50. |
märgib, et aastatel 2021 ja 2022 eraldati komitee ja RK poolt VMA kolmanda kuni üheksanda korruse renoveerimiseks kokku 9,54 miljonit eurot; märgib, et komitee ja RK poolt teostatud renoveerimistööde käigus kasutati arukaid energiasäästutehnoloogiaid, millel on tugev keskkonnakomponent; palub komiteel esitada ajakohastatud teave nende tehnoloogiliste paigaldiste investeeringutasuvuse kohta; |
51. |
märgib, et 2022. aastal keskenduti komitee ja RK kinnisvarastrateegias hoonete geograafilisele kontsentratsioonile, mis saavutati, ühendades kõik komiteede kasutatavad hooned füüsiliselt oma peahoonega (JDE); väljendab heameelt uue füüsilise ühenduse üle parlamendi hoonetega, mis avati 2022. aasta novembris, pakkudes otsemat, lihtsamat ja 125 m lühemat teed komitee ja RK ning Parlamendi hoonete vahel; |
52. |
väljendab heameelt komitee ja RK võetud kohustuse üle rakendada oma taristus süstemaatiliselt universaaldisaini põhimõtet, tagades oma hoonetele juurdepääsu disaini teel; märgib, et komitee ja RK võtsid mitmeid meetmeid, et tagada eri liiki puuetega inimestele juurdepääs oma hoonetele; |
Keskkond ja kestlikkus
53. |
väljendab heameelt roheliste tavade ning eelkõige komitee ja RK paberivaba lähenemisviisi üle, mis aitas vastavalt digistrateegiale vähendada nende keskkonnajalajälge; tunnustab komiteesid EMASi 2021.–2025. aasta eesmärkide ületamise eest, välja arvatud gaasitarbimisega seotud eesmärgid; märgib, et komitee süsinikdioksiidi kompenseerimise kava jaoks nähti ette 60 000 euro suurune eelarve, mille raames osteti 2023. aastal kvaliteetseid CO2 arvestusühikuid; |
54. |
märgib, et 2022. aastal oli päikesepaneelide kogutoodang komitee ja RK hoonetes ligikaudu 15,5 MWh, mis moodustas 0,25 % komitee ja RK aastasest kogutarbimisest; märgib, et 16. septembri 2022. aasta seisuga oli päikesepaneelidega varustatud ainult JDE; on teadlik, et haldusmenetluste tõttu tekib komiteel ja RK-l viivitus, enne kui nad saavad oma päikesepaneelide paigaldamist laiendada; |
55. |
tunnustab komiteed äritranspordikava koostamise eest kokkuleppel pealinna Brüsseli piirkonna liikuvuse osakonnaga, mille tulemusena kohustub komitee viima oma töötajate seas iga kolme aasta tagant läbi kohustusliku liikuvusuuringu; märgib, et komitee kehtestas kestliku liikumiskeskkonna kava, mille eesmärk on ergutada oma töötajaid kasutama kestlikumaid transpordivahendeid, sealhulgas rahalise toetuse kaudu töötajatele ühistranspordi kasutamiseks või igakuise rahalise toetuse kaudu töötajatele, kes sõidavad tööle jalgrattaga; märgib, et komitee uurib täiendavaid lahendusi, nagu elektrijalgrataste pakkumine ja täiendavate laadijate paigaldamine elektriautode jaoks; |
Institutsioonidevaheline koostöö
56. |
väljendab heameelt institutsioonidevahelise koostööga saavutatud eelarve- ja haldussäästu üle, eelkõige haldustasandil loodud tiheda koostöö üle RKga, kellega komitee jagab ruume ja ühistalitusi kirjaliku tõlke, taristu, logistika ja infotehnoloogia valdkonnas, säilitades samal ajal oma täieliku institutsioonilise autonoomia; märgib, et 1. oktoobril 2022 loodi RKga 2022. aastal sõlmitud uue koostöölepingu raames uued ühistalitused, sealhulgas uus innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat, turvalisuse ja ohutuse üksus ning riigihangete ja finantsjuhtimise üksus; märgib lisaks, et komiteel ja RK-l oli 2022. aastal kokku 470 töötajat ja 55 miljoni euro suurune eelarve, millest üle 30 miljoni euro tuli komiteelt, välja arvatud töötasudega seotud kulud; kutsub komiteed üles jätkama ja laiendama seda koostööd teistes valdkondades, et vältida dubleerimist ja ratsionaliseerida veelgi komitee ja RK jagatud ruumides pakutavate teenuste tegevuskulusid; kutsub komiteed ja RKd üles uurima võimalust luua oma ühistalituste jaoks ühtne haldusasutus, säilitades eraldi direktoraadid või üksused talituste jaoks, kes tegelevad nende konkreetsete ja sõltumatute volitustega seotud küsimustega; |
57. |
väljendab heameelt selle üle, et komitee püüab saavutada sünergiat, ostes teenuseid teistelt institutsioonidelt teenustaseme kokkulepete kaudu ning osaledes institutsioonidevahelistes koordineerimisasutustes ja institutsioonidevahelistes hankemenetlustes; märgib, et parlament pakub eelkõige suulise tõlke teenust parlamendi ruumides toimuvatel komitee täiskogu istungitel ja mõnel komitee ruumides toimuval koosolekul; |
58. |
väljendab heameelt komitee suurema osalemise üle õigusloometsüklis ning kutsub komiteed üles tagama, et tema arvamusi jagataks parlamendi ja komitee vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt parlamendi asjaomaste komisjonide liikmetega; |
59. |
märgib, et 2022. aastal jätkas ja tõhustas komitee koostööd komisjoniga komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametiga sõlmitud haldusuurimiste toetamist käsitleva teenustaseme kokkuleppe raames ning 2022. aastal ajakohastatud koostööprotokolli raames, millega tugevdatakse nende kahe institutsiooni vahelist poliitilist, seadusandlikku ja kommunikatsioonialast sünergiat, eelkõige Euroopa kodanikualgatuse ja Euroopa poolaasta elluviimisel; märgib, et ajakohastatud koostööprotokolli kohaselt tugevdati komitee ettevalmistavate arvamuste kasutamist komisjoni poolt, mis tugevdab komitee osalemist liidu õigusloometsüklis; |
60. |
märgib, et komiteel on keskne roll sidemete tugevdamisel liikmesriikide riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega ja nende vahel; julgustab komiteed jätkama koostöö edendamist ühist huvi pakkuvatel teemadel ja heade tavade osas ning rõhutama, kuidas kodanikuühiskond annab oma panuse liidu praeguste probleemide lahendamisse, eelkõige töötajate vahetuse ja ühiste ürituste korraldamise kaudu; |
Teabevahetus
61. |
märgib, et 2022. aastal oli komitee teabevahetuse kogueelarve 1,5 miljonit eurot, mis oli sama suur kui 2021. aastal; märgib, et see eelarve eraldati peamiselt komitee veebisaidi arendamise ja hooldamise, sotsiaalmeediasuhtluse, meedia jälgimise, meediasuhete ning komitee peamiste tegevuste ja ürituste, nagu kodanikuühiskonna auhinna ja komiteega seotud tegevuste edendamise toetamiseks Euroopa tuleviku konverentsi töös ning komitee toetuse andmiseks Ukrainale; |
62. |
väljendab heameelt, et komitee võttis 2022. aasta oktoobris vastu uue andmepõhise kommunikatsioonistrateegia, mille eesmärk on suurendada komitee kommunikatsiooni kajastust ja tema arvamuste mõju ning määratleda oma peamiste kommunikatsioonieesmärkidena Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teised liidu institutsioonid; märgib lisaks, et 2022. aastal ajakohastas komitee partnerluseeskirju eesmärgiga tõhustada oma strateegilist koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega temaatiliste ürituste kaudu; |
63. |
märgib, et komitee korraldas suuri hübriidüritusi kodanikuühiskonna jaoks olulistel teemadel, nagu Euroopa tuleviku konverentsi kõrgetasemeline üritus „Kujundame ühiselt Euroopat – tulevik on sinu kätes“, iga-aastane noorteüritus „Sinu Euroopa, sinu arvamus“ liidu ja kandidaatriikide õpilastele ja õpetajatele ning iga-aastane noorte täiskogu istung „Tõde valede kohta. Noored võitlevad desinformatsiooni vastu“ õpilastele; märgib, et komitee korraldas ka spetsialiseeritumaid üritusi, mis keskendusid noorteaastale ja Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning mis olid suunatud ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kommunikatsioonispetsialistidele; |
64. |
väljendab heameelt, et võrreldes 2021. aastaga suurenes 2022. aastal komitee teabevahetuse üldine kajastus, eelkõige meediakajastuse ning veebis ja sotsiaalmeedias kohaloleku kaudu; märgib, et keskse Facebooki lehe külastuste arv kasvas 96,9 % (57 000 külastust) ja Instagrami konto külastuste arv kasvas 97,9 % (20 000 külastust), samal ajal kui Facebooki kasutajate arv kasvas 1,1 % (6 miljonit kasutajat), Instagrami külastajate arv kasvas 33 % (üle 3 miljoni kasutaja), LinkedInis avaldatud postitusi kuvati 1,2 miljonit korda ja X-is (endine Twitter) avaldatud postitusi kuvati üle 6 miljoni korra; väljendab heameelt selle üle, et komitee osaleb alates 2023. aastast Euroopa Andmekaitseinspektori juhitud katseprojektis, mille eesmärk on tuua liidu institutsioonid platvormidele EU-Voice ja EU-Video, mis on kaks tasuta, avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia võrgustikku, mis põhinevad Mastodoni tarkvaral, võimaldades liidu institutsioonidel suhelda avalikkusega, jagades tekste, pilte, videoid ja netisaateid; |
65. |
väljendab heameelt, et komitee tagab kodanikele avatud juurdepääsu oma dokumentidele spetsiaalse elektroonilise registri kaudu; märgib, et komitee annab oma panuse komisjoni avatud andmete portaali oma andmekogumitega, kinnitades seeläbi oma tegevuse suuremat läbipaistvust vabalt kättesaadavate andmete abil inim- ja masinloetavas vormingus ning tugevdades oma sidet kodanikega. |
(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2022, KN vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, C-673/21, ECLI:EU:C:2022:759.
ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2024/2240/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)