EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE, ET

1.

noortele on muu hulgas avaldanud sügavat mõju viimaste aastate majandus- ja sotsiaalkriisid ning ülemaailmne COVID-19 tervisekriis ja kliimakriis ning Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, mis on suurendanud ebavõrdsust ja inimõiguste rikkumisi, tuues samal ajal esile nende probleemide keerukuse, millega noored Euroopa Liidus (edaspidi „EL“) iga päev silmitsi seisavad. Kõnealuste probleemide käsitlemine on osa Euroopa Liidu noortestrateegiast 2019–2027 (2) ja eelkõige Euroopa noorte eesmärgist nr 3 „Kaasav ühiskond“;

2.

kõnealune järjestikuste kriiside kogemine on välja toonud mõned meie ühiskonna varasemad struktuursed probleemid. Noorte ees seisvate probleemide keerukus on muutunud ilmsemaks kui kunagi varem ning selle aluseks on asjaolu, et sellised tegurid nagu tööhõivele, eluasemele ja kvaliteetsele haridusele võrdne juurdepääs on tihedalt seotud sotsiaalse ühtekuuluvuse, sotsiaal-emotsionaalse heaolu, poliitilise ja ühiskondliku osaluse ning noorte selliste ootuste täitmisega, mis hõlmavad võimalusi pakkuvat Euroopa Liitu, kus on tagatud, et täielikult saab kasutada õigust sotsiaalsele õiglusele (3);

3.

Euroopa Liidu üks esmatähtsaid eesmärke on võitlus sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja igat liiki vägivalla vastu. Eelkõige mittediskrimineerimise põhimõte on üks Euroopa Liidu alusväärtusi, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 9, 10 ja 18 ja põhiõiguste harta artiklites 14, 21, 24, 32 ja 33;

4.

eurooplased vanuses 16–29 aastat kogevad suurt materiaalset puudust suurema tõenäosusega kui elanikkond üldiselt. Oht kogeda vaesust või sotsiaalset tõrjutust oli 2021. aastal 16–29 aastastel suurem kui elanikkonnal üldiselt (24,8 % võrreldes 21,6 %ga). Seda suundumust – suurem vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht noorte seas – võib täheldada peaaegu pooltes ELi liikmesriikides (13 liikmesriigis 27st) (4);

5.

võimalused iseseisvaks eluks on jätkuvalt ebapiisavad, võttes arvesse ELi noorte poolt eluasemele juurdepääsul kogetavaid raskusi, mis on tingitud ebakindlusest töösuhetes ja kõrgetest ostu- või üürikuludest, mis ei ole suurele osale noortest taskukohased. Juurdepääs korralikule eluasemele on tõeliselt kaasava ja võrdõigusliku ühiskonna tagamise üks põhitingimusi, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi resolutsioonis, (5) milles julgustatakse ELi tunnustama juurdepääsu korralikule ja taskukohasele eluasemele inimõigusena, mis on noorte puhul veelgi pakilisem küsimus (6);

6.

vägivalla eri vormid, millega noored eurooplased kokku puutuvad, on veel üks probleem, mida tuleb käsitleda, pöörates erilist tähelepanu psühholoogilisele vägivallale, mis on seotud väärinformatsiooni ja desinformatsiooniga ja sotsiaalvõrgustike mõjuga vaimsele tervisele. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet märkis oma 2021. aasta aruandes, (7) et füüsilise vägivalla, ahistamise ja küberkiusamise määr oli noorte hulgas palju suurem kui teistes vanuserühmades. Lisaks rõhutati aruandes asjaolu, et vägivalla ja ahistamise suhtes on eriti haavatavad LGBTI-inimesed, puuetega inimesed, etnilised vähemused ja noored naised. See kehtib veelgi enam juhul, kui noori mõjutavad mitmed ja läbipõimunud diskrimineerimise vormid või muud ebasoodsad tingimused, nagu on märgitud eesistujariigi järeldustes LGBTI-inimeste turvalisuse kohta Euroopa Liidus (8) (9);

7.

kõige hiljutisemas Euroopa Parlamendi noorteuuringus (10) ütles 55 % ELi noortest, et nad teavad Euroopa Liidust vähe või üldse mitte midagi. Enamik küsitletud noortest leidis, et neil ei ole võimalik neid mõjutavate oluliste otsuste, õigusaktide ja poliitika vallas eriti palju või üldse mitte kaasa rääkida (11). Noored kasutavad oma poliitiliste seisukohtade väljendamiseks üha enam institutsiooniväliseid viise. Sellist arengut võib pidada üldjoontes positiivseks, kuid murettekitav on, kui see põhineb arusaamal, et Euroopa institutsioonid ei paku noortele mingit võimalust osaleda otsustusprotsessides või käsitleda nende vajadusi ja raskusi. Seega nõuab noori mõjutavaid probleeme käsitlev terviklik lähenemisviis nende kaasamist avalikesse institutsioonidesse ja poliitikakujundamise protsessidesse ning noorte osalemist nendes, nii institutsiooniväliste kui ka institutsiooniliste osalusvormide kaudu;

8.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (12) rõhutab, et on oluline hinnata ELi poliitikakujundamise protsesside mõju noortele, et võtta arvesse noorte ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja ootusi ning tagada kohaldamisala, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi, mis noori otseselt ja kaudselt mõjutavad. Mõju hindamine ulatub kaugemale noortepoliitikast kui traditsioonilisest valdkonnast;

9.

oma resolutsioonis Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta kutsub Euroopa Parlament (13) komisjoni üles võtma kasutusele täiemahulise ELi noortetesti, et tagada noorte sisuline kaasamine, osalemine ja pühendumus kõigi ELi poliitikavaldkondade ettevalmistamisel, koostama süstemaatilisi mõjuhinnanguid oma ettepanekute kohta, et tagada noorte vajaduste edendamine ja kajastamine, ning võtma leevendusmeetmeid, kui neil ettepanekutel on negatiivne mõju;

10.

oma noorte ja demokraatia hartas kutsub Euroopa Regioonide Komitee (14) üles looma noortetesti mehhanismi, tagamaks et kõigi uute ELi õigusaktide ja poliitikameetmete kohta koostatakse noortele suunatud mõjuhinnang, mis hõlmab konsulteerimist noorteorganisatsioonidega eri tasanditel ja noorteekspertidega ELi tasandil ning leevendusmeetmete väljatöötamist negatiivse mõju tuvastamise korral;

11.

Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevas aruandes kutsutakse üles kehtestama õigusaktide noortekontrolli, mis hõlmaks nii mõjuhindamist kui ka noorte esindajatega konsulteerimise mehhanismi, kui leitakse, et õigusaktid mõjutavad noori, ning nagu on kirjeldatud ettepanekus 47, tuleks selle tagamiseks, et kogu ELi tasandi poliitikakujundamisel arvestatakse noorte arvamusega. Lisaks kutsutakse aruandes üles töötama välja ELi noortetesti kõigi uute õigusaktide ja poliitika jaoks, et tagada noortele suunatud mõjuhinnang, sealhulgas konsulteerimine noortega (15);

TUNNISTADES, ET

12.

Euroopa Liidu noortestrateegias 2019–2027 on esile toodud järgmist: „Aina enam noori ei usalda ELi ning neil on raskusi selle põhimõtete, väärtuste ja toimimise mõistmisel. Demokraatia nappust ELi protsessides on määratletud ka kui üht edeneva euroskeptitsismi põhjust noorte seas.“ (16) Eurobaromeetri 2022. aasta noori ja demokraatiat käsitleva uuringu kohaselt on noortel siiski ELi suhtes teatavad ootused, näiteks rahu säilitamine, noorte töövõimaluste suurendamine, võitlus vaesuse ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu (17);

13.

ELi noortedialoogi kuuenda tsükli konsultatsioonidest, mille eesmärk oli võimaldada noortel kaasa rääkida ELi noortestrateegia väljatöötamise protsessis, selgus, et noored tunnevad end otsustusprotsessides alaesindatult ja et neil on piiratud suutlikkus avaldada valdkonnaülest mõju kõigile poliitikameetmetele, mis mõjutavad nende ees seisvaid probleeme kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. See arusaam püsib ka hiljuti lõpule viidud noortedialoogi üheksandas tsüklis, milles noored jätkuvalt nõuavad „asjakohaseid meetmeid lõimimaks noorte sisulise kaasamise kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse“ (18);

14.

2021. aasta juunis korraldatud Eurobaromeetri kiiruuring näitas, et noorte üks peamisi ootusi ühiskonna kui terviku ja eelkõige otsustajate suhtes oli, et nende seisukohti võetaks rohkem kuulda ja nende vajadusi käsitletaks. Niimoodi vastas 33 % noortest (19);

15.

nagu näitavad statistilised tõendid vanussurve kohta, on vanus oluline diskrimineerimise tegur, mis põhjustab meie ühiskonnas ebavõrdsust, nagu on tunnistanud Maailma Terviseorganisatsioon, (20) ning on äärmiselt tähtis, et seda võetaks noorteküsimustega seotud avaliku poliitika kujundamisel arvesse, et kaitsta põlvkondadevahelise solidaarsuse väärtusi kui sotsiaalse ühtekuuluvuse alustala;

16.

haridusest ja koolitusest tööturule üleminek on endiselt takistusi täis paljude Euroopa noorte jaoks, kellel on tõsiseid raskusi sellega, et leida inimväärne töö, mis võimaldab neil täielikult teostada oma elu puudutavaid projekte ja omada paremaid tulevikuväljavaateid;

17.

noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), moodustavad olulise osa kõigist Euroopa noortest. 2021. aastal oli NEET-noori 13,1 % kõigist 15–29aastastest (st üle 9,3 miljoni inimese), kusjuures ELi liikmesriikide vahel olid suured erinevused. Euroopa oskusteaastal (21) pööratakse sellele rühmale erilist tähelepanu;

18.

töötus mõjutab noori suuremal määral ja sellel on oluline mõju neile, kes on sotsiaalse tõrjutuse olukorras, ning neile, kes elavad ja töötavad ELi liikmesriikide riskipiirkondades (22). See näitab, et noorte haavatavust seoses töötusega süvendab neid mõjutavate ebavõrdsuse eri vormide intersektsionaalsus või nende poolt eri vormides kogetav tõrjutus (23) (24);

19.

haridus, töö, eluase ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele on olulised õigused kõigile, sealhulgas neile, kes alustavad uut eluetappi ebasoodsas olukorras, seistes silmitsi ebakindlate tööväljavaadete ja muude valdkonnaüleste probleemidega, mis süvendavad seda ebavõrdsust, kusjuures võimaluste puudumine vähendab nende lootust paremale elule ja asetab paljud noored kohe algusest peale nõrka positsiooni (25);

20.

neid ebasoodsaid tingimusi on hüppeliselt rohkem noorte naiste, LGBTI-noorte, rändetaustaga noorte ja puuetega noorte puhul;

21.

kliimakriis ja globaalse soojenemise tagajärjed, mis mõjutavad eelkõige noorte elu, ei ole kunagi olnud nii pakilised küsimused kui praegu. Selleks et mitte seada ohtu noorte eluväljavaateid, on paljudes poliitikavaldkondades vaja struktuurseid, pikaajalisi ja kestlikke meetmeid, mis peavad olema suunatud eelkõige noortele, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise mitmete vormide või muude ebasoodsate tingimustega;

22.

Euroopa Komisjoni tulevane teatis Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta ja Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 vahehindamine pakuvad suurepärast võimalust teha kokkuvõte varasematest kogemustest ja tõhustada olemasolevaid peamisi noortepoliitika vahendeid (26) ning seada poliitikakujundamise keskmesse sellised prioriteedid nagu noorte heaolu ja pakkuda neile võrdseid võimalusi teostada oma elu puudutavaid plaane ilma vägivallata ning olles täielikult teadlikud oma õigustest ja kasutades neid täiel määral (27);

23.

Üks Euroopa Liidu noortestrateegiast 2019–2027 tulenev oluline uuendus oli ELi noortekoordinaatori ametikoha loomine Euroopa Komisjonis, et edendada valdkondadevahelist koostööd ja süvalaiendamist ning noortevaldkonda käsitlevates küsimustes teadmiste arendamist ja vahetamist Euroopa Komisjoni talitustes, samuti töötada käsikäes erinevate huvirühmadega, et tagada noorte ühtne teavitamine;

ARVESTADES, ET

24.

kõik noored on ühiskonna jaoks ressurss ning kõigi noori puudutavate poliitikameetmete ja tegevustega peaks toetama noorte õigust osaleda neid mõjutavate poliitikameetmete väljatöötamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises, viies seda ellu noorte ja noorteorganisatsioonide sisulise osalemise kaudu. Seega peaks Euroopa Liit, sealhulgas selliste programmide kaudu nagu programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus, töötama selle nimel, et kaitsta noorte õigusi, tegeleda nende probleemidega ning vastata nende vajadustele ja ootustele. See tagab, et EL investeerib oma tulevikku ning säilitab oma majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnakestlikkuse;

25.

noored on õigussubjektid koos kogu oma potentsiaali, suutlikkuse ja andega, mis on oluline iga ühiskonna jaoks, ning nad tuleks täielikult kaasata poliitilistesse protsessidesse ja otsustusprotsessidesse;

26.

noorte osalemine on oluline tingimus mis tahes poliitilise protsessi seadustamiseks ja tõhustamiseks, samuti selleks, et võimaldada noortel usaldada Euroopa institutsioone ja uskuda neisse, tugevdades sidemeid, mis seovad neid sellise Euroopa identiteedi ja väärtustega, mis peab pühenduma ka oma noorte tulevikule;

27.

Euroopa noored kujutavad endast kompleksset ja mitmekesist elanikkonnarühma ning EL peaks tagama, et noortele suunatud poliitikameetmete kujundamisel kasutatakse õigustepõhist käsitust, millega süvalaiendatakse noorte perspektiivi, võimaldades asjaomastel poliitikameetmetel olla tõeliselt kaasavad ja suunatud kõigile Euroopa noortele kogu oma mitmekesisuses;

28.

noorte elu kujundavad poliitikameetmed, mis tuginevad mitmesugustele poliitikavaldkondadele ja eri rakendustasanditele. Seega saab vaid noorteküsimuste prioriteetse süvalaiendamisega erinevatesse poliitikavaldkondadesse tagada, et noorte konkreetseid vajadusi või neile avalduvat mõju võetakse kavandatavates poliitikameetmetes või programmides arvesse (28);

29.

need Euroopa poliitikameetmed peavad keskenduma ka heaolule, vaimsele tervisele ja tervishoiule, sealhulgas kollektiivsele arutelule ja sellele järgnevale poliitilisele tegevusele, et kaitsta noorte rolli ressursside jagamisel ja nende võimet mõjutada otsustusprotsessi põlvkonnapõhisest vaatepunktist läbi põlvkondadevahelise koostöö;

KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES

30.

tõhustama noorteküsimuste süvalaiendamist kõikidesse poliitikavaldkondadesse kooskõlas Euroopa Liidu noortestrateegiaga 2019–2027 ja Euroopa noorteaastaga, et edendada noorte perspektiivi lõimimist ELi poliitikameetmete väljatöötamisse; konkreetsemalt integreerima noorteperspektiivi poliitika kujundamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, kohaldades seda seisukohta kõigis noorte elu mõjutavates valdkondades ja kaasates ELi tasandil asjakohasel määral ELi noortekoordinaatori;

31.

tagama komisjoni olemasolevate parema õigusloome vahendite täieliku kasutamise, et ELi poliitika kujundamisel võetaks arvesse noortele avalduvat mõju. Noorteperspektiivide suurem lõimimine poliitika kujundamisse võib aidata kaasa ELi noortetesti eesmärkide saavutamisele;

32.

Uurida ja täiendavalt analüüsida ELi noori käsitleva poliitika regulatiivse mõju hindamise kasutamist. See võib hõlmata ELi noortetesti võimalikku kohaldamist. Sellist ELi noortetesti võiks käsitada analüütilise vahendina, mille abil hinnata ELi poliitikameetmete mõju noortele. Selle puhul võiks aluseks võtta mudeleid, mis on mõnes liikmesriigis juba olemas;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET JÄRGIDES OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES JA ASJAKOHASTEL TASANDITEL

33.

tegema koostööd noorteküsimuste süvalaiendamiseks kõikidesse poliitikavaldkondadesse, kui see on asjakohane, kooskõlas Euroopa Liidu noortestrateegiaga 2019–2027, et edendada noorteperspektiivi lõimimist ELi poliitikameetmete väljatöötamisse; konkreetsemalt edendama noorteküsimuste süvalaiendamist otsuste tegemisse ning poliitika kujundamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, kohaldades seda seisukohta kõigis noorte elu mõjutavates valdkondades;

34.

tõhustama avalikus poliitikas kaasavate lähenemisviiside rakendamise vallas koostööd, sealhulgas vastastikust õpet, Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, muu hulgas olemasolevate tavade, näiteks vastastikuse õppimise tegevuste kaudu, mille raames analüüsitakse asjaomase poliitika mõju noorte elule;

35.

edendama sellist otsuste tegemist, mille puhul tuginetaks kindlalt tõenditele ja empiirilistele andmetele (29), ning tunnistama, et noorteküsimuste süvalaiendamine ja noorte sisuline kaasamine on avaliku poliitika väljatöötamisel väga olulised;

36.

tegema koos asjaomaste sidusrühmadega vajalike jõupingutuste vallas koostööd, et lõimida noortemõõde ELi poliitikameetmete mõjuhinnangutesse ja hindamisse, eesmärgiga parandada otsustusprotsesse ja võimaldada ELi noortel täita oma tuleviku määratlemisel olulist rolli;

37.

tuginema Euroopa noorteaasta saavutustele ja koosloovale lähenemisviisile ning jätkama sellise mitmetasandilise koostöö kujundamist, millesse on kaasatud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ja ELi noored, rõhutades läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse väärtusi, et avaldada positiivset mõju sidemetele, mis seovad noori eurooplasi ELiga.

---

(1)  Käesolevates järeldustes tähistab noorteküsimuste süvalaiendamine lähenemisviisi, millega lõimitakse noorte perspektiiv ja vajadused poliitika kujundamise, järelevalve ja hindamise protsessidesse ning otsustusprotsessidesse. Süvalaiendamine tagab, et noortele omaseid probleeme ja muresid ei käsitleta eraldi, vaid need lõimitakse valdkonnaüleselt laiematesse poliitikaraamistikesse.

(2)   „Täiustada poliitilisi otsuseid seoses nende poolt noortele avaldatava mõjuga kõigis sektorites, eelkõige tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas.“

(3)   22. veebruarist kuni 4. märtsini 2022 läbi viidud noori ja demokraatiat käsitleva Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt oli noorte kõige levinum ootus Euroopa noorteaastale 2022 see, et otsustajad kuulaksid rohkem nende nõudmisi ja võtaksid neid tegutsemisel arvesse (72 %) ning toetaksid noorte isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut (71 %). Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on süvendanud noorte veendumust, et rahu säilitamine, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine on ELi primaarne eesmärk (37 %). Suurimatest ootustest on järgmisel kohal see, et EL suurendaks noorte töövõimalusi (33 %), võitleks vaesuse ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu (32 %) ning edendaks keskkonnasõbralikku poliitikat ja võitleks kliimamuutuste vastu (31 %). Noored peavad Euroopa noorteaasta peamisteks sihtvaldkondadeks mitte ainult vaimset ja füüsilist tervist ning heaolu (34 %), keskkonnakaitset ja kliimamuutuste vastast võitlust (34 %), vaid ka haridust ja koolitust, sealhulgas õppijate vaba liikumist (33 %).

(4)  Eurostat. veebisait „Statistics Explained“: „Young people and social inclusion“ („Noored ja sotsiaalne kaasatus“).

(5)  Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele (2019/2187(INI)).

(6)  Eurostati 2020. aasta andmete kohaselt oli kõigis ELi liikmesriikides väga halbades tingimustes elavate inimeste määr noorte hulgas suurem kui kogu elanikkonna hulgas.

(7)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2021. aasta põhiõiguste aruanne.

(8)  Eesistujariigi järeldused LGBTI-inimeste turvalisuse kohta Euroopa Liidus, 9942/23.

(9)  2020. ja 2021. aastal võeti võrdõiguslikkuse liidu loomiseks vastu viis võrdõiguslikkuse strateegiat: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 152 final); LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 698 final); ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 (COM(2020) 565 final); romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)620 final); ja puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (COM(2021) 101 final).

(10)  Eurobaromeetri kiiruuring, 2021. aasta septembri aruanne.

(11)  See tunne on seda suurem, mida kaugem on vastav valitsemistasand: 53 % tunneb, et neil ei ole võimalik eriti palju või üldse mitte kaasa rääkida oma kohalikku piirkonda mõjutavate otsuste, õigusaktide ja poliitika vallas, tõustes 70 %ni küsimustes, mis mõjutavad ELi tervikuna.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, „ELi noortetest“ (omaalgatuslik arvamus), 21. september 2022, SOC/728 -EESC-2022.

(13)  Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta resolutsioon Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta (2022/2953(RSP)).

(14)  Noorte ja demokraatia harta. Euroopa Regioonide Komitee, november 2022.

(15)  Euroopa tuleviku konverents. Aruanne lõpptulemuste kohta, mai 2022.

(16)  Noortega 2017.–2018. aastal peetud struktureeritud dialoogi tulemusena kindlaks määratud noorte eesmärkides märgitakse järgmist: „Demokraatia nappust ELi protsessides on määratletud ka kui üht edeneva euroskeptitsismi põhjust noorte seas“, ning seejärel pakutakse välja kõnealuse nappusega seotud konkreetsed meetmed. Euroopa noortestrateegia, 3. lisa.

(17)  Vt joonealune märkus 4.

(18)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste kohta (2023/C 185/04).

(19)  Eurobaromeetri kiiruuring, Euroopa Parlamendi noorteuuring, september 2021.

(20)  Maailma Terviseorganisatsioon peab vanussurvet kolmandaks peamiseks diskrimineerimise põhjuseks kogu maailmas.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2023/936 Euroopa oskusteaasta kohta (ELT L 125, 11.5.2023, lk 1).

(22)  Eurostat, veebisait „Statistics Explained“: „Youth unemployment“ („Noorte töötus“,) august 2022.

(23)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final).

(24)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 698 final).

(25)  Euroopa Nõukogu ministrite komitee 21. jaanuaril 2015 vastu võetud soovitus CM/Rec(2015)3.

(26)  Vahendid, mis on loetletud ELi noortestrateegias: tegema koostööd vahendite ja hea juhtimistava alusel.

(27)  Vt joonealune märkus 3.

(28)  Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljanda tippkohtumise järgne Reykjavíki deklaratsioon „United around our values“ („Väärtuste kaudu ühinenud“) (16. ja 17. mai 2023, Reykjavík).

(29)  Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1).