Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2023/C 288/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Pecorino Crotonese“

ELi nr: PDO-IT-1111-AM01 – 24.1.2022

KPN (X) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di tutela della DOP Pecorino Crotonese (kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Crotonese“ tootjate ühendus), Via XXV Aprile, 62–88900 Crotone, Italia; Tel. +39 096222432; E-posti aadress (PEC) consorziodelpecorinocrotonese@consorzio-pec.it

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Crotone“ tootjate ühendusse kuuluvad juustu „Pecorino Crotonese“ tootjad. Ühendusel on õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☐	Seos piirkonnaga

☒	Märgistamine

☐

Muu

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

—	Tootespetsifikaadi artikli 3 ja koonddokumendi punkti 3.2 muutmine. Muudatus puudutab juustu välimust ja seda kuidas juustud kaalu järgi liigitatakse. Lisaks luuakse võimalus toota mittesilindrilisi juustusid.

Praegune versioon on selline:

„Tootel „Pecorino Crotonese“ on järgmised omadused.

Kuju: silindriline, kahe tasase põhjaga, sirge või kergelt kumera küljega.

Kaal: vahemikus 0,5–5 kg; enam kui kuue kuu jooksul laagerdunud juustud võivad kaaluda kuni 10 kg.

Mõõtmed: mõõtmed sõltuvad juustu kaalust.

0,5–5 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 6–15 cm ja põhjade läbimõõt 10–20 cm.

Üle 5 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 15–20 cm ja põhjade läbimõõt 20–30 cm.“

Uus versioon on järgmine.

„Tootel „Pecorino Crotonese“ on järgmised omadused.

Kuju: silindriline, kahe tasase või veidi kumera põhjaga ning sirge või kergelt kumera küljega.

Kaal:

värske juust:   väike juustukera kaalub 0,5–1,2 kg;   keskmine juustukera kaalub 1,3–3 kg;

poolkõva ja laagerdunud juust:   keskmine juustukera kaalub 1,3–2,5 kg;   suur juustukera kaalub 5–15 kg.

Suurus: mõõtmed sõltuvad juustu kaalust.

0,5–3 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 5–12 cm ja põhjade läbimõõt 10–18 cm;

5–15 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 12–20 cm ja põhjade läbimõõt 18–30 cm.“

Esimese muudatusettepanekuga lubatakse varianti, kus juustukerade küljed võivad olla ka veidi kumerad. See muudatus on vajalik, sest praeguses versioonis esitatud määratlus võib viia sõna-sõnalise ja seega kitsendava tõlgenduseni, mis tähendab, et toorpiimast (pastöriseerimata piimast) valmistatud juustu, ei saaks sertifitseerida „Pecorino Crotonese“ juustuna, kui sellel on veidi kumer kuju.

Teine muudatus puudutab juustukerade kaalu. Lisatud on täpsustused, mida mõeldakse väikeste, keskmiste ja suurte juustude all. Kavandatud muudatused vastavad vajadusele kaitsta turule viidavate juustude kvaliteeti.

Tootespetsifikaadi praeguse versiooni kohaselt tähendas 0,5 kg –5,0 kg kaaluvate poolkõva ja laagerdunud lambapiimajuustude tootmise võimalus seda, et juustukojad said laagerdada väikeseid juustukerasid (kaaluga 0,5 kg – 0,75 kg). Viimastel aastatel on väikeseid laagerdunud juustusid turule toodud väga vähe. Väikesed juustud laagerdamiseks ei sobi. Tegelikult oli traditsiooniks see, et laagerdumiseks sobivad juustud peavad kaaluma vähemalt 1,3 kg, et tagada turule viidud toote kvaliteet.

Väikesed juustud ei säilita laagerdumise ajal kaitstud päritolunimetusega määratletud organoleptilisi omadusi: koorik pakseneb, juust värvub seest tumedaks ja muutub niiskuse vähenemise tõttu liiga kõvaks.

Kavandatud muudatus välistab alla 1,3 kg kaaluvate poolkõva ja laagerdunud juustude turuleviimise, mis on kooskõlas sellega, kuidas kaitstud päritolunimetusega toodet „Pecorino Crotonese“ on traditsiooniliselt valmistatud.

Mis puudutab suuri juustukerasid, siis võimaldab muudatusettepanek tõsta nende kaalu ülempiiri 10,0 kg-lt 15,0 kg-le. Aastate jooksul, mil tootespetsifikaat on kehtinud, on välja tulnud, et suurte juustukerade kaalu on alahinnatud. See on toonud kaasa mitmesuguseid nõuetele mittevastavusi ja juustude kvaliteedi alandamist.

Selle põhjuseks on asjaolu, et juustud vormitakse käsitsi ja igas juustukeras sisalduvat juustumassi ei kaaluta elektrooniliselt. Tegelikult vormitakse suured juustud vormides, mida juustuvalmistajad oma kogemuste põhjal täidavad. See tähendab, et laagerdumiseks ettenähtud suurte juustude kaal jääb vahemikku 10–15 kg.

Eespool esitatud muudatuste eesmärk on muuta tarbijatele pakutavate lambapiimajuustude valik ühtlasemaks ja tagada seega, et toode on vastavalt selle esitusviisile kergemini äratuntav. Üleüldse, tootespetsifikaadi kehtimise aastate jooksul saadud kogemused on toonud esile eespool kirjeldatud probleemid, mida kavandatud muudatused peaksid lahendama.

Mis puudutab juustu „Pecorino Crotonese“ tootmist mittesilindrilisel kujul, siis viitab see kõnealusele tootele üksnes juhul, kui toode on lõigatud kuubikuteks või riivitud ning enne turuleviimist eelnevalt pakendatud. Muudatuse eesmärk on piirata töötlemisel tekkivate jääkide hulka.

Tootmismeetod

Toorained

—

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ja koonddokumendi punkti 3.3. Praegune versioon on selline: „Piim: kehtivate eeskirjade kohaselt lamba kuumtöödeldud või pastöriseeritud toortäispiim, mis on saadud üksnes kaitstud päritolunimetuse jaoks kindlaksmääratud piirkonnast. Laap: kitselt pärinev tainjas laap. Lubatud on piimas looduslikult sisalduvate piimhappebakterite arenemine kalgendumisprotsessis ning juustu tootmispiirkonnas olemas olevate või sealt pärinevate looduslike vadaku- (sieri innesti) või piimapõhiste (lattoinnesto) fermentide kasutamine. Sool: kivisool (NaCl).“ Uus versioon on järgmine. „Lamba täispiima võib kasutada toorelt, kuumtöödelda, termiliselt töödelda või pastöriseerida. Lisaainete ja säilitusainete kasutamine ei ole lubatud. Laap: kitselt pärinev tainjas laap. Lubatud on piimas looduslikult sisalduvate piimhappebakterite arenemine kalgendumisprotsessis ning juustu tootmispiirkonnas olemasolevate või sealt pärit looduslike vadaku- või piimapõhiste fermentide kasutamine. Pastöriseeritud või termiliselt töödeldud piimale võib lisada looduslikke piimhappekultuure, kuid kasutada võib ainult kõnealuse kaitstud päritolunimetusega toote tootjate ühenduse poolt peetavasse nimekirja kantud starterkultuure. Tootmispiirkonnast pärit lambapiima piimhappekultuuride nimekirja haldab A.R.S.A.C (Azienda Regionale per lo Sviluppo dell'Agricoltura in Calabria - Regional Agency for Agricultural Development in Calabria, Viale Trieste, 95 – 87100 Cosenza). Seda nimekirja võib korrapäraselt ajakohastada, kui tootjate ühendus on uued uuringud valideerinud. Sool: kivisool (NaCl).“ Juustu valmistamiseks kasutatav piim peab olema toortäispiim, mida on termiliselt töödeldud ja pastöriseeritud. Lisatud on, et „lisa- ja säilitusainete kasutamine ei ole lubatud“, et selles osas ei oleks tõlgendamisruumi. Pastöriseeritud ja termiliselt töödeldud piimast juustu valmistamiseks kasutatavate kultuuride puhul on lisatud see, et kasutada võib ainult kõnealuse tootjate ühenduse peetavasse nimekirja kantud kultuure. Nimekirja koostas kõnealune tootjate ühendus koostöös Bari ülikooliga ja seda haldab avalik-õiguslik asutus A.R.S.A.C., et tagada sellele juurdepääs kõigile kontrollasutuse poolt registreeritud tootjatele. Loomade sööt

—

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ja koonddokumendi punkti 3.3. Praegune versioon on selline: „Lammaste aastasest söödaratsioonist moodustab peamise osa määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööt. Lambad, kellelt pärineb juustu valmistamiseks kasutatav piim, söövad peamiselt karjamaadel saadavat rohesööta ja juustu valmistamise piirkonnast pärinevat heina. Söödaratsiooni võib täiendada GMO-vabade kontsentraatidega väljastpoolt geograafilist piirkonda, eelkõige talvisel ajal, mil lambaid ei saa karjatada, ja suvel, mil sademete hulk on väike või olematu, ning karjatamisest ei piisa lammaste söödaks. Täiendsööt ei tohi moodustada aastasest söödaratsioonist enam kui 40 %. Kasutatakse osalist välikarjatamist: st kari võib päeval vabalt karjamaal ringi liikuda ja pöördub õhtul lauta tagasi, samas loomi karjatatakse, vaktsineeritakse ja vajaduse korral ravitakse. Loomi peetakse välikarjamaadel septembrist juunini.“ Uus versioon on järgmine. „Lammaste aastasest söödaratsioonist moodustab peamise osa määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööt. Lambad söövad peamiselt karjamaadel saadavat rohesööta ja piirkonnast pärit kuiva, kääritamata heina. Söödale on lubatud lisada väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit GMO-vabu kontsentraate. Täiendsööt ei tohi moodustada aastasest söödaratsioonist enam kui 40 %. Kasutatakse loomade osalist välikarjatamist: kari võib päeval vabalt karjamaal ringi liikuda ja pöördub õhtul lauta tagasi, samas loomi jälgitakse, vaktsineeritakse ja vajaduse korral ravitakse.“

Mis puudutab GMO-vabade kontsentraatide kasutamist loomade söötmisel, siis on välja jäetud sõnad „eelkõige talvisel ajal, mil lambaid ei saa karjatada“. Muudatus ei mõjuta selle nõude tõhusust, kuna praegu kehtiva tootespetsifikaadi versiooni kohaselt võib loomade söödaratsiooni täiendada kontsentraatidega, kui karjatamisel sööta napib; muudatusettepaneku ainus eesmärk on välistada subjektiivsed tõlgendused.

Teine muudatus puudutab ajavahemikku, mil lambad on karjamaal (tootespetsifikaadi kehtivas versioonis on sätestatud, et see kestab septembrist juunini). Otsustati jätta välja viide lammaste karjatamisperioodile, sest viimastel aastatel on muutunud tavapäraseks, et kliimamuutuste tõttu on ka juuli ja augusti tingimused karjatamiseks sobimatud.

Märgistamine

—

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi punkti 3.6. Praegune versioon on selline: Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Crotonese“ turustatakse tervelt või tükkidena, vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Uus versioon on järgmine. „1–15 kg kaaluvat „Pecorino Crotonese“ juustu turustatakse tervelt või tükkidena, vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Alla 1 kg kaaluva „Pecorino Crotonese“ juustu puhul turustatakse juustu tervelt.“

Toote kaalu otsustati muuta, sest taheti täpsustada, et portsjonitena võib turustada ainult üle 1 kg kaaluvaid juustusid. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et toodete esitlemisel järgitakse rangeid nõudeid.

Väikesed juustud ei sobi tükkideks lõikamiseks. Näiteks 0,5 kg juustu lõikamine kaheks 250 g portsjoniks tähendaks pigem kahte viilu kui ühte kolmnurkset tükki. Tootjate ühenduse soov on, et juustu „Pecorino Crotonese“ müümine jätkuks tervelt ja/või portsjonitena, mis on ainsad võimalikud vormid juustu esitlemiseks tarbijatele.

Juustu jagamine portsjoniteks kiirendab ka laagerdumist, mille tulemusena omandab väike värske pecorino juust kiiresti peaaegu poolkõva juustu omadused. Väikesed juustud kuivavad kiiresti ja kaotavad oma organoleptilised omadused, kui neid ei töödelda.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 9 (toote logo üksikasjad) ja koonddokumendi punkti 3.6 (sic).

Praegune [tootespetsifikaadi] artiklit 9 ja koonddokumendi punkti 3.6 [sic] sõnastus on selline:

Uus versioon on järgmine.

Tootespetsifikaadi artikkel 9:

Koonddokumendi punkt 3.6 [sic]

Logo tuleb alati kuvada tervenisti. Lihtsustatud logo (st ilma välimise osata logo) on lubatud üksnes piltversioonis. Vastupidi aga, st logo, millel on ainult sõnad „Pecorino Crotonese“, ei ole lubatud kasutada. Kokkuvõttes on logol kolm lubatud versiooni: horisontaalne, vertikaalne ja piltversioon.

Logo piltversioon tuleb kanda põletamistehnikas, reljeef- või toiduvärvitempliga juustu ühele küljele. Märkida tuleb ka juustukoja tähtnumbriline identifitseerimiskood. Selle võib trükkida otse juustule, kasutades eespool nimetatud meetodeid, või esitada märgistusel.

Juustu põhjale võib märgistuse lisada vabatahtlikkuse alusel. Logo võib juustu sellel osal esitada, kasutades selleks kehtestatud meetodeid.“

Toote „Pecorino Crotonese“ logo on selleks, et rõhutada tootmispiirkonnaga seotud iseloomuliku ja kõrgekvaliteedilise juustu omadusi. Logo kujundati ümber, et seda tähendust tugevdada, luues rohkem kooskõla graafika ja teksti vahel, samal ajal loodi võimalus kasutada logo lihtsustatud versiooni.

Logol on graafilised kujutised ja tekst määratletud ning äratuntava pildi kujul, mis sobib paljudeks kasutusviisideks, eriti kui juustud märgistatakse (põletamise teel või reljeeftempliga).

Värvid on ühtlustatud, et vähendada märgiste trükkimise kulusid, ning koostatud on suunised (Brand Manual Guidelines), mis muudavad logo kasutamise lihtsamaks neil, kes kasutavad kaitstud päritolunimetuse märgiseid eri vormingutes ja värvides.

KOONDDOKUMENT

„Pecorino Crotonese“

ELi nr: PDO-IT-1111-AM01 – 24.1.2022

KPN (X) KGT ( )

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Pecorino Crotonese“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega juust „Pecorino Crotonese“ on kõva poolvalminud juust, mis on valmistatud üksnes lamba täispiimast.

Vabasse ringlusse lubatakse juust värskena, poolkõvana, laagerdununa, sealhulgas riivituna, ning sel on järgmised füüsikalised omadused.

Kuju: silindriline, kahe tasase või veidi kumera põhjaga ning sirge või kergelt kumera küljega.

Kaal:

värske juust: väike juustukera kaalub 0,5 kg – 1,2 kg; keskmine juustukera kaalub 1,3 kg – 3 kg;

poolkõva ja laagerdunud juust: keskmine juustukera kaalub 1,3 kg – 2,5 kg; suur juustukera kaalub 5 kg – 15 kg.

Mõõtmed: mõõtmed sõltuvad juustu kaalust.

0,5–3 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 5–12 cm ja põhjade läbimõõt 10–18 cm;

5–15 kg kaaluva juustu puhul on külje kõrgus 12–20 cm ja põhjade läbimõõt 18–30 cm;

Toodet „Pecorino Crotonese“ võib mittesilindrilisel kujul valmistada üksnes teatud otstarbel ja ainult nii, et toode on eelpakendatud (viiludena, kuubikutena või riivituna). See võimaldab järgida kaalu ja kõrguse nõudeid ning vähendada ühtlasi juustu töötlemisel tekkivaid jääke. Mittesilindrilised tükid peavad kaaluma 1 kg kuni 3 kg.

Juustumassi rasvasisaldus peab olema vähemalt 40 %; valgusisaldus peab olema vähemalt 25 % (g/100 g söödavat osa); niiskusesisaldus peab olema vähemalt 30 % ja juustukeradel peavad juustuvormi märgid olema nähtavad. Kasutus„Pecorino Crotonese“ on värske, poolkõva, laagerdunud või riivitud lauajuust.

Pecorino Crotonese Fresco [Värske Pecorino Crotonese]: valge või kergelt õlekarva koorik. Juustul on omapärane, mahe ja kergelt pikantne maitse, koorik on õhuke. Juustuvormi märgid on selgelt nähtavad. Juustu tekstuur on pehme, korrapärane ja kreemjas; see on piimavalge värvusega ja juustumassis on vaid vähesel arvul auke.

Pecorino Crotonese Semiduro [poolkõva Pecorino Crotonese]: paks, helepruun koorik. Juustu lõhn on intensiivne ja tasakaalustatud. Juustumass on poolkõva, tihke konsistentsiga ja selles on vaid vähesel arvul auke.

Kaua (üle kuue kuu) laagerdunud juust „Pecorino Crotonese“ Stagionato [laagerdunud „Pecorino Crotonese“]: koorik on kõva ja pruuni värvusega; juust võib olla niisutatud või kaetud oliiviõli kihiga. Juustu maitse on intensiivne ja terav, suhu jääb kergelt vürtsikas järelmaitse. Juustumass on õlgkollane ja selles on vaid vähesel arvul auke.

Organoleptilised omadused: kui juustu maitstakse, levib juustu lõikamisel kerge lambapiima lõhn, mis moodustab tasakaalustatud lõhnabuketi muude juustule iseloomulike lõhnakomponentidega nagu hein, niidutaimed, pähklid ja suits.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehmade aastasest söödaratsioonist moodustab peamise osa määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööt. Lambad, kellelt saadakse juustu valmistamiseks kasutatav piim, söövad peamiselt kogu aasta karjamaadel saadavat rohesööta ja juustu valmistamise piirkonnas tehtud heina. Kui karjatamine ei ole võimalik, on lubatud lisada GMO-vabu kontsentraate, mis on toodud väljastpoolt geograafilist piirkonda; seda peamiselt talvel kõige külmemal ajal, kui taimkate on harv ja ilmad halvad, ning suvel, kui pikka aega on sademeid vähe või ei ole üldse. Täiendsööt ei tohi moodustada aastasest söödaratsioonist enam kui 40 %. Kasutatakse osalist välikarjatamist: kari võib päeval vabalt karjamaal ringi liikuda ja pöördub õhtul lauta tagasi, samas loomi jälgitakse, vaktsineeritakse ja vajaduse korral ravitakse.

Kasutatakse järgmisi tooraineid:

—	piim: kehtivate eeskirjade kohaselt lamba termiliselt töödeldud või pastöriseeritud toortäispiim;

—	laap: kitselt pärinev tainjas laap;

—	sool: kivisool (NaCl).

Lamba täispiim peab pärinema eranditult lammastelt, keda kasvatatakse kaitstud päritolunimetusega „Pecorino Crotonese“ hõlmatud geograafilises piirkonnas.

Lamba täispiima võib kasutada toorelt või kuumtöödeldult, termiliselt töödelduna või pastöriseeritult. Lisandite või säilitusainete kasutamine ei ole lubatud. Pastöriseeritud või termiliselt töödeldud piimale võib lisada looduslikke piimhappebaktereid, kuid kasutada võib ainult kõnealuse kaitstud päritolunimetusega toote tootjate ühenduse poolt peetavasse nimekirja kantud starterkultuure. Tootmispiirkonnast pärit valitud lambapiima piimhappekultuuride nimekirja peab A.R.S.A.C (Azienda Regionale per lo Sviluppo dell'Agricoltura – Calabria piirkondlik põllumajandusarengu amet, Viale Trieste, 95 – 87100 Cosenza – 87100 Cosenza). Nimekirja kaasajastatakse korrapäraselt, kui tootjate ühendus kinnitab uue uuringu.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piimakarja karjatamine, piima tootmine, kalgendamine ja laagerdamine

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Crotonese“ kaaluga 1–15 kg turustatakse tervelt või tükkidena, vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Alla 1 kg kaaluvat juustu „Pecorino Crotonese“ turustatakse tervelt.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega juustule „Pecorino Crotonese“ paigaldataval märgisel on lisaks õigusaktides sätestatud teabele veel järgmised tähised: toote „Pecorino Crotonese“ logo, millele järgnevad sõnad „Denominazione di Origine Protetta“ [kaitstud päritolunimetus] või lühend „D.O.P.“ [KPN], Euroopa Liidu sümbol, vajaduse korral viide ELi määrusele, tootja ärinimi ja aadress. Rahvusvahelisele turule suunatavate juustude puhul võivad sõnad „Denominazione di Origine Protetta“ ja logo olla sihtriigi keeles. Sõnade „Pecorino Crotonese DOP“ või teiste lubatud sõnade tähed peavad olema koondatud samale väljale ja need peavad olema trükitud selgete, loetavate, kustumatute ja piisavalt suurte tähtedega, et nad paistaksid taustalt silma ja oleksid selgelt eristatavad muust tekstist ja/või muudest kujutistest. Märgisele võib lisada töötlejate ja kauplejate kaubamärke, kuid kasutada tuleb väiksemat tähesuurust kui kaitstud päritolunimetuse logo teksti puhul.

Logo peab alati olema näha tervikuna. Lihtsustatud logo (välise osata logo) kasutamine on lubatud üksnes ja eranditult piltkujutise versioonis. Vastupidine, st logo kasutamine üksnes sõnadena „Pecorino Crotonese“, ei ole aga lubatud. Kokkuvõtteks, kinnitatud on kolm logo versiooni: horisontaalne, vertikaalne ja piltkujutis.

Piltkujutis peab olema põletamise teel või reljeeftempli või toiduvärviga pressitud juustu ühele küljele. Juustutootmisettevõtja tähtnumbriline tunnuskood peab samuti olema esitatud. See võib olla pressitud otse juustule kas eespool nimetatud meetodite abil või esitatud märgisel.

Juustu külje märgistamine on vabatahtlik. Sellele juustuosale on lubatud logo kanda eelnimetatud meetodeid kasutades.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piirkond, kus juustu toodetakse ja laagerdatakse, hõlmab järgmiste Crotone provintsi kommuunide kogu haldusterritooriumi: Belvedere Spinello, Caccuri, Carfizzi, Casabona, Castelsilano, Cerenzia, Cirò, Cirò Marina, Cotronei, Crotone, Crucoli, Cutro, Isola di Capo Rizzuto, Melissa, Mesoraca, Pallagorio, Petilia Policastro, Rocca di Neto, Roccabernarda, San Mauro Marchesato, San Nicola Dell’Alto, Santa Severina, Savelli, Scandale, Strongoli, Umbriatico ja Verzino; järgmiste Catanzaro provintsi kommuunide kogu haldusterritooriumi: Andali, Belcastro, Botricello, Cerva, Cropani, Marcedusa, Petronà, Sellia, Sersale, Simeri Crichi, Soveria Simeri ja Zagarise; ja järgmiste Cosenza provintsi kommuunide kogu haldusterritooriumi: Bocchigliero, Calopezzati, Caloveto, Campana, Cariati, Cropalati, Crosia, Mandatoriccio, Crosia, Paludi, Pietrapaola e San Giovanni in Fiore, Scala Coeli ja Terravecchia.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu tootmise piirkond on geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt ühtne ning vastab suuremalt jaolt alale, mis kannab 1390. aastast (meie ajaarvamise järgi) nimetust Marchesato di Crotone.

Juustutootmise piirkonnale on iseloomulikud Crotone jaoks tüüpilised pliotseeniajastu savikünkad ja piirkonda ümbritsevad mäeahelikud, mis piirnevad Crotone provintsiga ning ulatuvad Sila Piccolast kuni Sila Grandeni. Füüsilise geograafia seisukohast on see piirkond väga hästi ühendatud Sila platooga, mille künkad kõrgemate mägede ja Joonia mere vahel pakuvad väga häid võimalusi lammaste suviseks karjatamiseks. Piirkonna reljeefi eripära mõjutab kohalikku ilmastikku, mida iseloomustavad külmad talved ja kuumad suved, kusjuures päevased temperatuurikõikumised on küllaltki piiratud. Õhuniiskus on stabiilne, keskmine suhteline õhuniiskus on 58 %.

Juustu „Pecorino Crotonese“ tootmise piirkonnas on 398 lambakasvatusettevõtet kokku ligikaudu 49 000 lambaga. Erinevalt üldisest suundumusest Itaalias on karja suurus viimase kümne aasta jooksul kasvanud ligikaudu 4 % võrra.

Lambakarjatamise meetod tugineb poolvabale karjatamisele kombineeritult hooajalise liikumisega mägikarjamaadele ja sealt tagasi. Tootmispiirkond pakub väga häid võimalusi lammaste karjatamiseks (üle 40 % kogu kasutatavast põllumajandusmaast moodustavad karjamaad ja püsirohumaad). Marchesato looduslike karjamaade taimestik koosneb peaasjalikult rohelistest taimedest, nagu raiheina, ristiku, siguri, kroon-magusristiku ja lutserni kohalikud ökotüübid.

Selles piirkonnas peetakse juustumeistri ametist lugu; see annab tunnistust pikaajalisest traditsioonist, mis on ajalooliselt dokumenteeritud. Juustumeistrite oskusteave on kõnealuse käsitsi valmistatava juustu puhul tähtis tegur. Äärmiselt oluline on, et juustumeister oskaks määrata kindlaks piima kalgendumise täpse ajahetke enne kalgendi tükeldamist kohalikku päritolu töövahendi „miscu“ abil, mille tulemusena saadakse ligikaudu riisiterasuurused kalgenditükid. See töövahend võimaldab oma kuju eripära tõttu kalgendit energiliselt tükeldada ja vabastada seejuures olulisel määral rasvainet; järele jääb piimja konsistentsiga vadak. Vadaku kohalik nimetus on lacciata ja see vadak annab tunnistust sellest, et kalgendit on töödeldud õigesti. Järgmine väga oluline juustuvalmistamise etapp on frugatura (kalgendi segamine spetsiaalse segamispulgaga), et aidata vadakul nõriseda, ja kalgendi käsitsi pressimine kalgendi vormidesse. Kalgendit segatakse seejärel taas ja see pööratakse ümber, et pressida uuesti vormidesse, enne kui see lõpuks piimavadakusse (lacciata) kastetakse. Juust jäetakse veel paariks päevaks hapenduma, enne kui algab laagerdamine. Laagerdamise käigus tekib juustu pinnale tüüpiline hallitus. Juustumeister jälgib seda protsessi ja ta peab teadma, kuidas eraldada korralikult laagerdunud juustud ülejäänutest. Laagerdamise käigus otsustab juustumeister, millal on õige aeg juustude ümberpööramiseks, harjamiseks või pesemiseks ning oliiviõlisse kastmiseks või oliiviõlikihiga katmiseks.

Juustu „Pecorino Crotonese“ eripärad: kerge lambapiima lõhn, mis moodustab tasakaalustatud lõhnabuketi muude lõhnakomponentidega nagu hein, niidutaimed, pähklid ja suits; ükski neist lõhnadest ei domineeri ülemäära, vaid lambapiima lõhn võib olla ülejäänutest pisut enam märgatav; tihke konsistentsiga juustumass, milles on vähesel arvul auke. Juustumass tundub süües väga vähe vetruv; tuntav on teralisus, mälumise käigus terad kaovad. Sel hetkel täidab juustu eripärane, kestev ja meeldiv maitse kogu suu, maitse kestab meeldivalt kaua. Pooleldi välikarjamaadel peetavate loomade karjatamise süsteemi eripära tuleneb asjaolust, et lammaste sööt koosneb peaasjalikult piirkonna looduslikest taimedest. Juustu „Pecorino Crotonese“ iseloomulik lõhn on seotud teatavate ühenditega, nagu terpeenid ja seskviterpeenid, mida sisaldavad piisavas koguses ainult mõned taimeperekonnad, nagu kõrrelised, ristõielised, sarikalised ja korvõielised taimed ning teised lammaste karjatamisel nende tavapärasesse söödaratsiooni kuuluvad taimed. Kuna tegemist on väga tugevasti lõhnavate ja teatavates kindlates taimedes esinevate ühenditega, võimaldab nende olemasolu juustus kindlaks määrata piirkonna, kus loomi on karjatatud. Seega määrab looduslik mikrofloora ära juustu „Pecorino Crotonese“ organoleptilised omadused. Traditsiooniline rändkarjatamine võimaldab vältida suvises kuumuses lammaste keskkonna- ja söödastressi ning säilitada sellest tulenevalt nende piima lõhna- ja maitseomadused. Piirkonna ilmastik avaldab otsustavat mõju juustu laagerdumise protsessile ja annab juustule „Pecorino Crotonese“ erilise tekstuuri. Juustu tootmise piirkonna iseloomulik õhuniiskuse tase on sajandite kestel soodustanud laagerdamismeetodite väljakujunemist ja on juustu laagerdumise protsessi jaoks oluline looduslik ressurss. Nõuetekohase laagerdumise jaoks ei tohi õhuniiskus olla liiga suur, sest juust ei pruugi sel juhul täielikult kuivada, samuti ei tohi niiskus ülemääraselt varieeruda, vaid peab kogu laagerdumisperioodi ulatuses võimaldama tagada ühtlased tingimused. Õhuniiskuse stabiilsus võimaldab juustul „Pecorino Crotonese“ laagerduda järk-järgult, juust omandab selle protsessi käigus oma eripärase füüsikalise struktuuri, mida iseloomustab eeskätt massi tihkus ja aukude puudumine. Piirkonna kohalikel elanikel on juustutootmisega tihe side. Juustumeistrid valmistavad juba sajandeid juustu traditsioonilisel meetodil ja see on võimaldanud säilitada Crotone kui olulise piimatöötlemispiirkonna kuulsust. Tehnilised oskused on eriti olulised teatud juustuvalmistamise etappidel, kus toimingud tehakse käsitsi: kalgendi tükeldamine, juustu vormimine, mitmed töötlemistoimingud ja juustu kontrollimine laagerdamise käigus. Juustu valmistamise geograafilises piirkonnas olemasolevate looduslike vadaku- või piimapõhiste fermentide kasutamine loob piirkonnaga olulise mikrobioloogilise seose. Kohapeal toodetud piimast saadav vadak tagab sellele piirkonnale tüüpiliste piimhappebakterite olemasolu ja sellest tulenevalt toote eripära. Juust „Pecorino Crotonese“ on tootmispiirkonnaks oleva maakoha lahutamatu osa. Juba väga varased allikad, mis pärinevad keskajaeelsest perioodist, annavad tunnistust toote valmistamisest, XVI sajandist pärinevad dokumendid tõendavad kõnealuse juustu eksportimist. Austria asevalitseja valitsemisaastatel (1707–1734) eksporditi juustu juba väga suures ulatuses. 1712. aasta jaanuari alguses müüs Giacinto Tassone di Cutro Napoli kaupmehele Aniello Montagnale „200 cantara’t sama aasta aukudeta ja pragunemata Crotone juustu, mis ei olnud paisunud, vaklade söödud, murenenud ega pragunenud“. Viimase 25 aasta jooksul on nimetust „Pecorino Crotonese“ kasutatud järjepidevalt kohalike lambakasvatajate ühingu turustatava juustu märgistel, samuti on toodet püütud mitu korda jäljendada geograafilisest piirkonnast väljaspool asuvates piirkondades.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

Spetsifikaadi kokkuvõttega saab tutvuda veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse Itaalia põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ [kvaliteet] (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP e STG“ [KPNi, KGT või GTT tooted] (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“ [ELile hindamiseks esitatud tootespetsifikaadid].

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.