Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2023/C 224/11)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Bairrada“

PDO-PT-A1537-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 2.3.2017

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1.   Viinamarjasaaduste kategooriad – ajakohastamine

Kirjeldus

Tootekategooria „vahuvein“ asendatakse kategooriaga „kvaliteetvahuvein“.

Põhjused

Tootekategooriat kohandatakse vastavalt õigusaktides sätestatud ajavahemikule.

Muudatused koonddokumendi osades: kõik varasemad viited tootekategooriale „vahuvein“ kehtivad nüüd kategooria „kvaliteetvahuvein“ kohta.

Muudatused spetsifikaadi osades: kõik varasemad viited tootekategooriale „vahuvein“ kehtivad nüüd kategooria „kvaliteetvahuvein“ kohta.

2.2.   Viinamarjasaaduste kategooriad – uus viinamarjasaaduste kategooria

Kirjeldus

Lisatakse kategooria „liköörvein“.

Põhjused

Aidata suurendada piirkonnas juba valmistatava toote majanduslikku väärtust, tunnustades seda päritolunimetuse andmisega.

Seda liiki toodet valmistavad tootjad juba vastavalt piirkonna traditsioonilistele tavadele ning sellel on eristuv kvaliteet ja iseloomulikud omadused. Selle uue toote lisamisega kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ toodete nimistusse tunnustatakse selle tähtsust ja kvaliteeti ning luuakse selle tootjate jaoks lisaväärtust.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi järgmisi osi: „Viinamarjasaaduste kategooriad“, „Veini(de) kirjeldus“, „Veinivalmistamise eritavad“, „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja „Lisatingimused“.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi järgmisi osi: „Viinamarjasaaduste kategooriad“, „Veini(de) kirjeldus“, „Veinivalmistamise eritavad“, „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja „Lisatingimused“.

2.3.   Veini(de) kirjeldus – veinide ja kvaliteetvahuveinide kategooria

Kirjeldus

Veinide ja kvaliteetvahuveinide kategooria kirjeldust on parandatud ja kohandatud.

Põhjused

Leiti, et eelmine kirjeldus oli üldistav ega andnud piisavalt üksikasjalikku teavet, mistõttu seda kohandati, lisades kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud toodetega seostatavaid omadusi. Kohandamine on vajalik, et tagada koonddokumendi ja spetsifikaadi vastavus kohaldatavatele õigusaktidele.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi osa pealkirjaga „Veini(de) kirjeldus – veinide ja kvaliteetvahuveinide kategooria“.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Veini(de) kirjeldus – veinide ja kvaliteetvahuveinide kategooria“.

2.4.   Maksimaalne saagikus – vein ja kvaliteetvahuvein

Kirjeldus

Maksimaalse saagikusega seotud muudatus

Valge ja roosa vein: 100 hl

Punane vein: 80 hl

Kvaliteetvahuvein: 120 hl

Põhjused

Maksimaalse saagikuse näitaja väärtusi on suurendatud, et viia need vastavusse piirkonna tegelike tootmismahtudega, ilma et nende eriomadused seetõttu kannataks.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi osa pealkirjaga „Veinivalmistuse eritavad“.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Veinivalmistuse eritavad“.

2.5.   Peamised viinamarjasordid – uued sordid

Kirjeldus

Sortide loetelu muutmine/ajakohastamine. Lisandunud on sort „Viognier“.

Põhjused

Vajadus kohandada ja ajakohastada piirkonna veinide tootmiseks kindlaks määratud sortide loetelu, et see oleks kooskõlas uue riikliku õigusraamistikuga, mis käsitleb Portugali veinide tootmiseks sobilike sortide riiklikku loetelu, lisades loetellu piirkonna veinide omaduste tagamiseks sobiva sordi. See sort kuulub geograafilise piirkonna traditsioonilisse sordivalikusse, mistõttu selle loetellu lisamisega pigem optimeeritakse kui muudetakse kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ veinide eriomadusi.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi osa pealkirjaga „Peamised viinamarjasordid“.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Peamised viinamarjasordid“.

2.6.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kirjeldus

Kirjeldust selle kohta, milline on seos geograafilise piirkonnaga, on kohandatud ja parandatud. Teave geograafilise piirkonna, tootega seotud üksikasjade ja põhjusliku seose kohta on läbi vaadatud (juba varem lisatud tootekategooriad) või lisatud (uued tootekategooriad).

Põhjused

Kuna ühelt poolt leiti, et seost käsitlev varasem kirjeldus on liiga üldistav ega anna piisavalt üksikasjalikku teavet, ning teiselt poolt tekkis vajadus lisada seose kirjeldus uue tootekategooria (liköörvein) kohta, tehti kõnealuse osa sisus muudatusi ja hõlmati kõik tootekategooriad. Sellega muudetakse sisu objektiivsemaks, kuna määratletud seos geograafilise piirkonnaga kehtib kõigi kategooriate puhul.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi osa pealkirjaga „Seos geograafilise piirkonnaga“

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Seos geograafilise piirkonnaga“.

2.7.   Veinid – nimetus „Clássico“

Kirjeldus

Märgistusel nimetuse „Clássico“ kasutamisega seotud nõuete sätestamine.

Põhjused

Vajadus sätestada veinide etiketil nimetuse „Clássico“ märkimise tingimused ja seotud nõuded.

Muudatused mõjutavad koonddokumendi osa pealkirjaga „Lisatingimused – märgistamisega seotud lisasätted“.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Lisatingimused – märgistamisega seotud lisasätted“.

2.8.   Teave taotleja kohta

Kirjeldus

Taotlejaga seotud andmete ajakohastamine

Põhjused

Teave on aegunud, mistõttu tuleb seda ajakohastada. Ajakohastus on vajalik, et tagada spetsifikaadi vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja lisada selgitusi varasemale kirjeldusele.

Muudatuste mõju koonddokumendi osadele: see muudatus ei too kaasa muudatusi koonddokumendis.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Muu teave – taotleja andmed“.

2.9.   Teave sidusrühmade kohta

Kirjeldus

Sidusrühmade kohta esitatud teabe väljajätmine.

Põhjused

Arusaamatuse tõttu olid asjaomasele väljale sisestatud taotleja andmed. See teave on nüüd kustutatud. Muudatus on vajalik, et tagada spetsifikaadi vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja lisada selgitusi varasemale kirjeldusele.

Muudatuste mõju koonddokumendi osadele: see muudatus ei too kaasa muudatusi koonddokumendis.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Muu teave – sidusrühmade andmed“.

2.10.   Teave kontrollorganite kohta

Kirjeldus

Kontrollorganeid käsitleva teabe ajakohastamine.

Põhjused

Teave on aegunud, mistõttu tuleb seda ajakohastada. Ajakohastus on vajalik, et tagada spetsifikaadi vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja lisada selgitusi varasemale kirjeldusele.

Muudatuste mõju koonddokumendi osadele: see muudatus ei too kaasa muudatusi koonddokumendis.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Muu teave – teave kontrollorganite kohta“.

2.11.   Teave pädevate järelevalveasutuste kohta

Kirjeldus

Pädevaid järelevalveasutusi käsitleva teabe ajakohastamine.

Põhjused

Teave on aegunud, mistõttu tuleb seda ajakohastada. See on vajalik, et tagada spetsifikaadi vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja lisada selgitusi varasemale kirjeldusele.

Muudatuste mõju koonddokumendi osadele: see muudatus ei too kaasa muudatusi koonddokumendis.

Muudatused mõjutavad spetsifikaadi osa pealkirjaga „Muu teave – teave pädevate järelevalveasutuste kohta“.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Bairrada

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

4.1.   Vein (valge, punane ja roosa)

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid. Need on maitselt värsked ja värvilt tsitriinkollased, mõnikord roheka või kergelt kuldse varjundiga, kui neid on kääritatud uutes puidust vaatides. Neil on õrn lille- ja/või puuviljaaroom, milles on mõnikord tunda ka intensiivsemaid troopilisi ja võiseid nüansse. Need on struktuursed veinid, mille happesus ja alkoholisisaldus on heas loomulikus tasakaalus ning mida iseloomustab täiuslik värskus.

Punased veinid. Need on intensiivset punast värvi ja mõnikord ka sinaka varjundiga, nende aroomis on tunda põldmarjade, bergamoti ja vürtside hõngu ning neile on iseloomulik tugev tanniinine struktuur ja happesus. Laagerdumise tulemusena pääsevad esile kolmanda taseme aroomid, näiteks metsamarjade, vaigu, vürtside, mee ja suitsulõhn, ning kujuneb välja meeldiv struktuur, mille tagab alkoholi, happe ja tanniinide vaheline hea tasakaal ning mis on tõenduseks veini pikaealisusest.

Roosad veinid. Need on oranži kuni punase värvusega ning punaste puuviljade aroomiga. Maitseomadustelt on need mõõdukalt suure happesusega ja väga värsked.

Muude analüütiliste parameetrite puhul kehtivad õigusaktides sätestatud väärtused.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammi liitri kohta)

4.2.   Kvaliteetvahuveinid (valged, punased ja roosad)

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid. Need on kahvatut tsitriinkollast värvi ja kergelt kuldse varjundiga. Aroomis valitsevad lille- ja puuviljalõhnad ning on tunda valge viljalihaga puuviljade hõngu. Pikemalt laagerdunud valgetel veinidel on intensiivne ja röstimise lõhna meenutav aroom. Maitseomadustelt on need intensiivsed, harmooniliselt täidlased, väga värsked ning meeldivalt vahused.

Punased veinid. Need on punakat värvi, kohati intensiivsed, väga värske ja meeldivalt vahuse maitsega. Aroomis on tunda lille- ja puuviljalõhnad. Pikemalt laagerdunud valgetel veinidel on intensiivne ja röstimislõhna meenutav aroom. Need veinid on maitseomadustelt tanniinide tõttu täidlased ja tasakaalustatud, nende mullid on pisikesed ja püsivad.

Roosad veinid. Nende värvus varieerub oranžist roosani. Aroomis valitsevad lille- ja puuviljalõhnad ning tunda on punaste puuviljade (nt kirss, mustikas ja maasikas) nooti, pikema laagerdumise järel tulevad esile röstimise hõng ja intensiivsemad lõhnad. Need on maitse poolest kerged ja tasakaalus happesusega, suurepäraselt värsked ja meeldivalt vahused.

Muude analüütiliste parameetrite puhul kehtivad õigusaktides sätestatud väärtused.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammi liitri kohta)

4.3.   Liköörvein (valge ja punane)

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid. Need on kergelt kuldkollased ja mõnikord ka kastanitooni, mis tuleneb puidust vaatides laagerdumisest. Mõnikord on neil tsitruseviljale omane aroom, millele lisanduvad pähklised noodid ja kerge oksüdatsiooni lõhn. Maitse on mõõdukalt magus ja selles on tunda alkoholi. Seda iseloomustab struktuursus ja tugev happesus ning sellest tulenev värskus, mis on üldmuljes domineeriv.

Punased veinid. Värvus võib varieeruda mõõdukast punakast kuni tumedama punaseni ning selles võib aimata ka kollase, oranži ja kastanipruuni toone, mis tekivad puidust vaatides laagerdumisest. Aroomis on tunda kuivatatud puuviljade ja väga värskete punaste puuviljade lõhna, näiteks hapukirsside oma, ning ka oksüdeerumise lõhna. Aimata võib ka kerget mee- ja/või viigimarjanooti. Punased liköörveinid on maitselt struktuursed ja tugeva happesusega, millest tuleneb üldmuljes domineeriv värskus, kuid neid iseloomustab ka mõõdukas magusus. Kui vein on laagerdunud tammevaadis, võib tunda maitses viskoosset nüanssi.

Muude analüütiliste parameetrite puhul kehtivad õigusaktides sätestatud väärtused.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	16
Minimaalne üldhappesus	grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammi liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

5.1.   Kvaliteetvahuvein – tootmismeetod

Veinivalmistamise eritavad

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ kvaliteetvahuveinide valmistamiseks tuleb kasutada klassikalist pudelis kääritamise meetodit, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

5.2.   Vein, kvaliteetvahuvein ja liköörvein – loomulik alkoholisisaldus mahuprotsentides

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ veinitoodete valmistamiseks kasutatava viinamarjavirde loomulik alkoholisisaldus peab olema vähemalt:

—	valge, punane ja roosa vein – 11 mahuprotsenti;

—	kvaliteetvahuvein – 9,5 mahuprotsenti;

—	liköörvein – 12 mahuprotsenti.

5.3.   Kvaliteetvahuvein – laagerdumine

Veinivalmistamise eritavad

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud kvaliteetvahuvein peab pärast villimist jääma villija ruumidesse vähemalt üheksaks kuuks, enne kui selle võib turule viia.

5.4.   Liköörvein – tootmine

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ liköörveini valmistatakse viinamarjadest, mis on sobilikud kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ toodete valmistamiseks ja millele lisatakse kääritamise varajases etapis veinidestillaati, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti ja mitte üle 86 mahuprotsendi, järgides kohaldatavates õigusaktides sätestatud omadustele esitatavaid nõudeid.

5.5.   Veinid, kvaliteetvahuveinid ja liköörveinid – viljelustavad, viinapuude kujundamine ja mullastik

Viljelustavad

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ veinide tootmiseks mõeldud viinamarjaistandustes tuleb rakendada piirkonna traditsioonilisi viljelustavasid või sertifitseerimisasutuse soovitatud viljelustavasid.

Viinapuude võra tuleb kujundada nn poolvabal meetodil või nöörpuumeetodil ning viinapuude istutustihedus peab olema suurem kui 3 000 taime hektari kohta.

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ veinitoodete valmistamiseks mõeldud viinapuud tuleb istutada järgmiste omadustega mulda (või peavad olema kasvanud järgmiste omadustega mullas):

a)	lubjarikas pruun- või punamuld;

b)	huumuserikas või huumusevaene kiltkivimuld;

c)	kivinemata liivasest materjalist leetmuld.

Maksimaalne saagikus

1.	Vein (valge ja roosa) 100 hektoliitrit hektari kohta

2.	Vein (punane) 80 hektoliitrit hektari kohta

3.	Kvaliteetvahuvein 120 hektoliitrit hektari kohta

4.	Liköörvein 100 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond langeb kokku päritolunimetuse „Bairrada“ omaga. Selle moodustavad:

a)	omavalitsusüksused Anadia, Mealhada ja Oliveira do Bairro;

b)

omavalitsusüksus Águeda: haldusüksused União das freguesias de Recardães e Espinhel, União das freguesias de Águeda e Borralha ja União das freguesias de Barrô e Aguada de Baixo; haldusüksuses União das freguesias de Travassô e Óis da Ribeira üksnes vald Óis da Ribeira; haldusüksuses União das freguesias de Belazaima do Chão, Castanheira do Vouga e Agadão üksnes vald Belazaima do Chão; vallad Aguada de Cima, Fermentelos ja Valongo do Vouga;

c)	omavalitsusüksus Aveiro: haldusüksuses União das freguesias de Requeixo, Nossa Senhora de Fátima e Nariz üksnes vald Nariz;

d)

omavalitsusüksus Cantanhede: haldusüksused União das freguesias de Sepins e Bolhoa, União das freguesias de Vilamar e Corticeiro de Cima, União das freguesias de Covões e Camarneira, União das freguesias de Portunhos e Outil ja União das freguesias de Cantanhede e Pocariça ning vallad Ançã, Cadima, Cordinhã, Febres, Murtede, Ourentã, Sanguinheira ja São Caetano;

e)	omavalitsusüksus Coimbra: haldusüksused União das freguesias de Souselas e Botão ja União das freguesias de Trouxemil e Torre de Vilela; haldusüksuses União das freguesias de Antuzede e Vil de Matos üksnes vald Vil de Matos;

f)	omavalitsusüksus Vagos: haldusüksuses União das freguesias de Fonte de Angeão e Covão do Lobo üksnes vald Covão do Lobo; haldusüksuses União das freguesias de Ponte de Vagos e Santa Catarinas üksnes vald Santa Catarina; vallad Ouca ja Sosa.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

Alfrocheiro – Tinta-Bastardinha

Aragonez – Tinta-Roriz; Tempranillo

Arinto – Pedernã

Baga

Bastardo – Graciosa

Bical – Borrado-das-Moscas

Cabernet Sauvignon

Camarate

Castelão – João-de-Santarém (1); Periquita

Cercial – Cercial-da-Bairrada

Chardonnay

Fernão-Pires – Maria-Gomes

Jaen – Mencía

Merlot

Petit-Verdot

Pinot-Blanc

Pinot-Noir

Rabo-de-Ovelha

Rufete – Tinta-Pinheira

Sauvignon – Sauvignon-Blanc

Sercialinho

Syrah – Shiraz

Tinta – Barroca

Tinto-Cão

Touriga-Franca

Touriga-Nacional

Verdelho

Viognier

8.   Seos(t)e kirjeldus

Vein, kvaliteetvahuvein ja liköörvein

Seose suhtes olulised geograafilise piirkonna üksikasjad

Looduslikud tegurid Geograafiline piirkond piirneb põhja suunast Vouga jõe, lõuna suunast Mondego jõe, ida suunast Bussaco ja Caramulo mäeaheliku ning lääne suunast Atlandi ookeaniga.

See on enamasti tasane piirkond, kus on väikese kallakuga mäekünkad, mille kõrgus merepinnast ulatub harva üle 250 m.

Kaitstud päritolunimetuse „Bairrada“ määratletud piirkond paikneb tasandikul või platool, mis on tervenisti Atlandi ookeani lähedal ning viimane mõjutab oluliselt piirkonna kliimat.

Atlandi ookeanist tugevalt mõjutatud vahemerelisele kliimale on iseloomulikud suhteliselt madala keskmise temperatuuriga, kuid suure sademete hulgaga pikad ja jahedad talved. Suved on soojad ja mõjutatud Atlandi ookeanilt puhuvatest tuultest. Päevad on kuumad ja ööd jahedad ning temperatuuri kõikumine märkimisväärne.

Mullad on mineraalirikkad ja moodustunud erinevatel geoloogilistel ajastutel. Maa on üldiselt vilets, koosnedes liiv- või savimuldadest, samuti liivsavimuldadest. Viinapuid kasvatatakse peamiselt savimuldadel ja savistel lubjakivimuldadel.

Inimtegurid Bairrada piirkonna viinamarjakasvatus on alates keskajast aidanud kaasa piirkonna majandusarengule.

Piirkonna veinid olid tuntud ja nende kvaliteeti hinnati juba 19. sajandil, mil hakati nägema piirkonnas vahuveinide tootmise potentsiaali. Just selles piirkonnas toodeti 1890. aastal esimesed Portugali vahuveinid kaubanduslikul eesmärgil.

Toote eriomadused, mida seostatakse geograafilise piirkonnaga.

Kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud veinidel, kvaliteetvahuveinidel ja liköörveinidel on ühised iseloomulikud omadused. Nendele on omane rikkalik aroom ja eriline värskus, meeldiv struktuursus ning tasakaalus tugev happesus (mis tuleneb mittelenduvate hapete sisaldusest).

Seos geograafilise piirkonnaga.

Piirkond on tuntud oma suure sademete hulga poolest, mis tuleneb peamiselt maastiku mõõdukast kõrgusest ja Atlandi ookeani tugevast mõjust. Need omadused aitavad saada sobiva küpsusastmega viinamarjad, millest saab valmistada tugeva happesusega ja rohkelt aroomikomponente sisaldavad veinid.

Atlandi ookeani mõju, mis avaldub terves geograafilises piirkonnas, ja suur sademete hulk aitavad saavutada piirkonna veinidele iseloomuliku erilise värskuse. See tuleneb peamiselt niisugustes tingimustes kasvatatud viinamarjade loomulikust happesusest.

Geograafilise piirkonna mullad on tekkinud settekivimist. Viinapuid kasvatatakse aladel, mida katab juuraajastu lubjarikas muld, triiase ajastu liivakivi või kriidiajastu konglomeraat.

Seega loob geograafiline piirkond viinamarjakasvatuseks suurepärased tingimused, eelkõige tänu sellele, et sealses pinnases on vesi hästi kättesaadav ning muld on sademerikastel kuudel hea läbilaskvuse ja suure veesiduvusega. See aitab märkimisväärselt kaasa piirkonnas kasvatatavatest viinamarjadest valmistatud veinide omaduste kujunemisele, eelkõige nende tugevate mittelenduvate hapete tekkele, mis on oluline veinide värskuse saavutamiseks.

Inimtegur, mis aitab säilitada tavasid ja traditsioone ning kajastub geograafilise piirkonna tingimustega kõige paremini sobivate sortide valikus, on otsustava tähtsusega, kuna võimaldab kasvatada selliseid viinamarju, mis tagavad kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud veinide, kvaliteetvahuveinide ja liköörveinide eripära.

Piirkonna traditsioonidega seotud inimtegurist tulenevad kasvatustavad ja tehnilised lahendused (mida kasutatakse saagikoristusel, kääritamisel, leotamisel ja laagerdamisel) mõjutavad samuti kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud veinitoodete üldisi omadusi.

Tänu piirkonna mullastikule ja kliimatingimustele, selle viinamarjasortidele ning traditsioonidel põhinevale oskusteabele saab valmistada kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ hõlmatud veinitoodetele eriomase mineraalsuse, happesuse ja värskusega veine.

9.   Muud olulised tingimused

Vein, kvaliteetvahuvein ja liköörvein

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted.

Tingimuse kirjeldus

Märgistuse hindamine enne toote turule laskmist.

Märgistuse lisamine etiketile on kohustuslik.

Vein – nimetuse „Clássico“ kasutamine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted.

Tingimuse kirjeldus

Nimetust „Clássico“ võib kaitstud päritolunimetusega „Bairrada“ veinide etiketil kasutada järgmistel tingimustel:

a)

nimetust „Clássico“ kandvate veinide tootmiseks võib piirkonna sordiloetelust kasutada järgmisi veinisorte:   Arinto (Pedernã);   Bical (Borrado-das-Moscas);   Cercial (Cercial-da-Bairrada);   Fernão-Pires (Maria-Gomes);   Rabo-de-Ovelha;   Alfrocheiro (Tinta-Bastardinha);   Baga;   Camarate;   Castelão;   Jaen (Mencía);   Touriga-Nacional;

b)	nimetust „Clássico“ kandvate veinide tootmiseks mõeldud viinamarjaistanduste maksimaalne saagikus peab olema 55 hektoliitrit hektari kohta;

c)	nimetust „Clássico“ kandvate veinide tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt:   valge vein – 12 mahuprotsenti;   punane vein – 12,5 mahuprotsenti;

d)	nimetust „Clássico“ kandvate veinide tootmiseks kasutatava viinamarjavirde loomulik alkoholisisaldus peab olema vähemalt:   valge vein – 12 mahuprotsenti;   punane vein – 12,5 mahuprotsenti;

e)	nimetust „Clássico“ kandvate veinide minimaalne laagerdumisaeg on järgmine:   punane vein – võib villida pärast vähemalt 30-kuulist laagerdumist, millest 12 kuud peab toimuma pudelis;   valge vein – võib villida pärast vähemalt 12-kuulist laagerdumist, millest 6 kuud peab toimuma pudelis.

Link tootespetsifikaadile

https://www.ivv.gov.pt/np4/8617.html

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.