Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 60/24)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Bohusläns blåmusslor“

ELi nr: PDO-SE-02616 — 17.6.2020

KPN (X) KGT ( )

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Bohusläns blåmusslor“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Rootsi

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toote „Bohusläns blåmusslor“ puhul on tegemist söödavate rannakarpidega (Mytilus edulis), mida kasvatatakse Bohusläni saarestikus.

Tootel „Bohusläns blåmusslor“ on järgmised omadused.

Füüsikalised omadused

välimus: tootel „Bohusläns blåmusslor“ on õhuke kest, poolmeid on karbil kaks ja need on sarnaselt pikad ning ühest otsast ahenevad. Kest on allpool sageli pisut laiem ja mõnevõrra lamedam kui muudes vetes elavatel rannakarpidel. Värvus on pruunikasmust siniste varjunditega. Kest on seestpoolt läikiv ja sillerdav. Värvus on pärlvalge helesiniste varjunditega. Karbi poolmed on täidetud erineval määral marja (emasisendid) ja niisaga (isasisendid);

suurus: kuni 50 rannakarpi ühe kilogrammi kohta;

pikkus: 4,5 kuni 10 sentimeetrit;

lihasisaldus: liha moodustab vähemalt 20 % eluskaalust.

Keemilised omadused:

vesi: 85 g/100 g söödav osa

valgud: 10–12 g/100 g söödav osa

rasv: 1,4–1,6 g/100 g söödav osa,

millest

küllastunud rasvhapped: 0,25–0,4 g/100 g söödav osa

monoküllastumata rasvhapped: 0,3–0,4 g/100 g söödav osa

polüküllastumata rasvhapped: 0,4–0,5 g/100 g söödav osa,

millest

oomega-3-rasvhapped 0,30–0,35 g/100 g söödav osa

oomega-6-rasvhapped 0,10–0,15 g/100 g söödav osa

Organoleptilised omadused

Värvus: rannakarbi liha on läikiv, kollaka kuni helepruuni tooniga; marjaga emasisenditel võib see kudemisperioodil olla roosaka varjundiga;

lõhn: värske, merd ja merevetikaid meenutav eriline lõhn pähklite ja mulla nootidega;

maitse: selgelt värske, umami, pähklite ja krabi maitsega. Viimatinimetatud maitsed tulevad paremini esile kudemisajal mai ja juuli vahel;

konsistents: ühtlane, tugeva tekstuuriga, mis on hamba all kõva, ilma et tunduks nätske;

säilivusaeg: toode „Bohusläns blåmusslor“ püsib värske 7–11 päeva eeldusel, et külmaahel ei katke.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Söödavad rannakarbid toituvad vees looduslikult esineva fütoplanktoni filtreerimise kaudu.

Toorained: toote „Bohusläns blåmusslor“ jaoks kasvatatava rannakarbi liigiks on tootmispiirkonnas looduslikult elav söödav rannakarp (Mytilus edulis). Kõnealuseid söödavaid rannakarpe kasvatatakse vabalt nööridele riputatult kuni ligikaudu 9 meetri sügavusel, ilma et need puutuksid kokku merepõhjaga.

Rannakarpe korjatakse aasta ringi, kui need on saanud vähemalt 15 kuu vanuseks.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Söödavate rannakarpide kasvatamine ja puhastamine peab toimuma punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Bohusläns blåmusslor“ tootmispiirkond hõlmab Bohusläni saarestikku Norra piirist põhjas kuni Nordre jõeni lõunas, samuti kuulub sellesse osa Bohusläni rannikust kuni 5 kilomeetri kauguseni normaalse veetaseme korral järgmistes valdades ja piirkondades:

Hodali, Strömstadi ja Tjärnö vald Vätte laevanduspiirkonnas;

Luri ja Tanumi vald Tanumi laevanduspiirkonnas;

Kville, Svenneby ja Bottna vald Kville laevanduspiirkonnas;

Tossene ja Askumi vald Sotenäsi laevanduspiirkonnas;

Bro, Brasäteri ja Lyse vald Stagenäsi laevanduspiirkonnas;

Håby ja Fossi vald Tunge laevanduspiirkonnas;

Skredsviki, Herrestadi, Högåsi, Bokenäsi, Dragsmarki ja Bäve vald Lane laevanduspiirkonnas;

Forshälla, Resterödi ja Ljungi vald Fräkne laevanduspiirkonnas;

Skaftö, Torpi, Myckleby, Långelanda, Stala, Tegneby, Röra ja Morlanda vald Ordosti laevanduspiirkonnas;

Klövedali, Valla ja Stenkyrka vald Tjörni laevanduspiirkonnas;

Ödsmåli, Norumi, Jörlanda, Solbergi ja Hålta vald Inlands Nordre laevanduspiirkonnas;

Lycke, Marstrandi, Torsby ja Harestadi vald Inlands Söndre laevanduspiirkonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise piirkonna ja toote „Bohusläns blåmusslor“ konkreetsete omaduste vahel tuleneb nii piirkonna looduslikest tingimustest kui ka inimteguritest.

Toote eripära

Söödavaid rannakarpe kasvatakse vabalt rippuvatel köitel, ilma et rannakarbid puutuksid kokku merepõhjaga. Erinevalt mitmest teisest turul olevast rannakarbiliigist ei ole toote „Bohusläns blåmusslor“ rannakarpides tänu sellele liiva ega savi.

Rannakarbid „Bohusläns blåmusslor“ on õhukese kestaga ja rammusad (liha moodustab vähemalt 20 % rannakarbi eluskaalust). Karbi poolmed on tavaliselt allpool pisut lamedamad ja laiemad kui teistes vetes kasvatatavatel söödavatel rannakarpidel.

Rannakarpidel „Bohusläns blåmusslor“ on läikiv liha. Neil on värske merd ja merevetikaid meenutav pähklinootidega lõhn ning märgatavate umami, pähklite ja krabi nootidega maitse. Tekstuur on kõva, mis tekitab suus meeldiva tunde.

Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Toote „Bohusläns blåmusslor“ tootmispiirkond on see osa Skagerrakist, mis hõlmab Bohusläni saarestikku. Saarestik koosneb põhimõtteliselt vaid ühest või kahest saarteahelikust, mis eraldavad mandrit sageli karmide mereolude ja tugevate tuultega avamerest.

Vee temperatuur, soolsus ja toitainetega varustatuse olukord, samuti looduslikult esinevate söödavate rannakarpide (Mytilus edulis) vabalt vees hõljuvate vastsete olemasolu moodustavad looduslikud tingimused, millele tugineb toote „Bohusläns blåmusslor“ rannakarpide kasvatamine.

Rannakarpide kasvatamise looduslikke tingimusi mõjutavad mitu merehoovust. Kõige olulisem neist on Balti hoovus, mis kannab toitainerikast vett Läänemere estuaarist Öresundis põhja suunas edasi tootmispiirkonda. Oma teel mööda Rootsi rannikut põhja poole kogub Läänemere hoovus jõgedest, peamiselt Göta ja Nordre jõest, toitaineid veelgi juurde.

Kui Balti hoovus jõuab Skagerrakini, on selle soolasisaldus 24–28 %. Suhteliselt madal soolasisaldus tähendab seda, et hoovus moodustab Skagerraki palju soolasema vee kohal (35–37 %) omaette kihi. Selle kihi pinnavesi püsib keskmisel temperatuuril 10–11 °C. Kihi madalamas osas langeb temperatuur 8–9 kraadile.

Toitainete, peamiselt fosfori ja lämmastiku tase toote „Bohusläns blåmusslor“ tootmispiirkonnas varieerub aasta lõikes ja suurenenud äravoolu tõttu pinnasest on see talvel kõrgem kui suvel. Fosfori- ja lämmastikusisaldus varieerub seega vahemikus vastavalt 0,4–1,0 μM ja 15–21 μM.

Tootmispiirkonna soolasema vee peal voolava toitainerikka pinnavee temperatuur ja kihilisus soosivad fütoplanktoni kasvu, mis omakorda on toote „Bohusläns blåmusslor“ koostisesse kuuluvate söödavate rannakarpide põhitoit (fütoplanktoni sisaldus klorofüll A-na mõõdetuna on 1,2–3,0 μg/l). Toidu hea kättesaadavus tähendab seda, et kõnealused rannakarbid kasvavad kiiresti ja see omakorda muudab nende karbi õhukeseks ja rannakarbid rammusaks ning annab nende lihale iseloomuliku maitse ja lõhna.

Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Toote „Bohusläns blåmusslor“ söödavate rannakarpide kasvatamiseks on vaja õige soolsuse ja temperatuuriga toitainerikast vett, et tagada rannakarpide hea juurdepääs toidule ning et põllumajandusettevõtted oleksid looduslikult varustatud söödava rannakarbi vastsetega.

Samas on tugevatel tuultel ja mereoludel negatiivne mõju söödavate rannakarpide kasvatamisele ja võimalusele koguda rannakarpe sügisel ja talvel, mil tootmispiirkonna tingimusi mõjutavad sageli tormid ja tugevad iilid.

Rannakarpide „Bohusläns blåmusslor“ jaoks kasvukohta valides peavad kasvatajad eespool esitatud tegureid arvesse võtma. Kasvatajad valivad rannakarpide „Bohusläns blåmusslor“ kasvatamiseks sobiva asukoha, ühendades traditsioonilised teadmised tootmispiirkonna eri osade kohalikest tingimustest (tuuled, tuulte suunad ja hoovused) teabega merekeskkonna omaduste kohta (veetemperatuur, soolsus, toitainelised tingimused), mis saadakse tootmispiirkonnas korrapäraselt tehtavate analüüside käigus.

Toote „Bohusläns blåmusslor“ omadused sõltuvad ka rannakarpide käitlemise viisist pärast korjamist. Kasvavate rannakarpide omaduste säilitamiseks jahutavad kasvatajad värskelt korjatud rannakarpe tsirkuleerivas merevees (5–6 °C) viie tunni jooksul pärast nende korjamist. Suvel, juunist kuni augustini, kui õhutemperatuur on suhteliselt kõrge, jahutatakse rannakarpe vahetult püügilaeva pardal. Korjatud rannakarpe jahutatakse veebasseinides või suurtes kottides. Värskelt korjatud rannakarpe võib hoida jahutusvees kuni seitse päeva, ilma et see mõjutaks nende omadusi, eeldusel, et rannakarbid on sel ajal puhkefaasis.

Enne müügiks pakendamist puhastatakse rannakarbid harjaga merevetikatest ja muudest kasvudest. Rannakarpe kontrollitakse seejärel käsitsi, et tagada müüki minevate rannakarpide vastavus toote „Bohusläns blåmusslor“ kvaliteedinõuetele.

Söödavate rannakarpide „Bohusläns blåmusslor“ kasvatamine tugineb nende populatsiooni kestlikule majandamisele ja nõuab kasvatajatelt teadmisi rannakarpide elutsükli ja tingimuste kohta toote „Bohusläns blåmusslor“ tootmispiirkonnale omastes looduslikes tingimustes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://www.livsmedelsverket.se/globalassets/foretag-regler-kontroll/livsmedelsinformation-markning-halsopastaenden/skyddade-beteckningar/produktspecifikation_blamusslor_2022_10_12.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.