Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Rosalejo“

PDO-ES-02880

Taotluse esitamise kuupäev: 9. detsember 2022

1.   Nimetus(ed)

Rosalejo

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Väga intensiivne rubiinpunane värvus. Väga intensiivne punaste puuviljade aroom, milles on tunda tammepuidus laagerdumise vürtsiseid ja röstimisnüansse. Veinid on meeldiva struktuuri ja hea püsivusega, tasakaalustatud happesusega ning maitselt värsked ja noored.

*	Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,7
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Viljelusviis

Viinamarjaistandused asuvad põhja- ja lõunapoolsetel nõlvadel ning seal viljeldakse mitmesuguseid keskkonnahoidlikke majandamisviise, nagu külgvõrsete ja juurevõsude eemaldamine ning kobarate harvendamine.

2.   Veinivalmistuse eritavad

Veinikodades tehakse mitmesuguseid toiminguid, näiteks viinamarjade jahutamine külmhoidlas kohe, kui need veinikotta jõuavad, kobarate valimine enne viinamarjadelt rootsude eemaldamist, tooreste osade ja tooreste viinamarjade eraldamine pärast marjarootsude eemaldamist ning kontrollitud temperatuuril alkoholkäärimine.

Maksimaalne saagis on 68 liitrit punast veini 100 kg viinamarjade kohta.

Alkoholkäärimine peab toimuma kontrollitud temperatuuril.

Minimaalne tammevaadis laagerdumise aeg on kuus kuud.

Vein peab seisma pudelis vähemalt üks kuu enne selle turule laskmist.

5.2.   Maksimaalne saagi(ku)s

1.   Sort ’Syrah’

6 000 kg viinamarju hektari kohta

40,80 hektoliitrit hektari kohta

2.   Sordid ’Tempranillo’ ja ’Garnacha’

8 000 kg viinamarju hektari kohta

54,4 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Rosalejo“ tootmiseks määratletud piirkond asub Anchurase (Ciudad Real) ja Sevilleja de la Jara (Toledo) omavalitsusüksuses. Asjaomased maatükid on vastavalt Hispaania maatükkide identifitseerimise süsteemile (sistema de información geográfica de parcelas agrícolas, SIGPAC) ja kinnistusregistrile järgmised:

—

Anchurase omavalitsusüksuses: — katastriüksuse nr 5 maatükid nr 319 ja 333; — katastriüksuse nr 7 maatükid nr 1–4, 70, 71, 73, 78, 87, 98, 99, 100, 108, 109, 111, 135–138, 140–146, 155–157, 1077, 1082, 1083 ja 60001; — katastriüksuse nr 9 maatükid nr 29–32, 34, 44, 46, 47, 49, 50, 51 ja 54; — katastriüksuse nr 21 maatükid nr 181, 238, 244 ja 245; — katastriüksuse nr 22 maatükid nr 5–13, 15–62, 79, 81–86, 93, 97, 105, 1074–1076 ja 1078; — katastriüksuse nr 23 maatükk nr 56.

—	Sevilla de la Jara omavalitsusüksuses: — katastriüksuse nr 13 maatükid nr 1 ja 3; — katastriüksuse nr 14 maatükid nr 52–55.

Piirkonna kogupindala on 1 338,70 hektarit.

7.   Veiniviinamarjasordid

Garnacha Tinta

Syrah

Tempranillo

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta (looduslikud ja inimtegurid)

Looduslikud tegurid

Mullastik

Rosalejo veiniistandus asub Sierra de Sevilleja mäeahelikus, mis on osa Montes de Toledo mäestikust.

Montes de Toledo ei olnud kvaternaari ajastul kaetud liustikega, tänu millele on selle nõlvad vähem järsud kui teistel Pürenee poolsaare lavamaa mäestikel, näiteks keskmäestikul. Mäestik koosneb loode- ja kagusuunalistest mägedest ja depressioonidest.

Toledo mägedele on iseloomulikud pedriza’d (kivised nõlvad) või canchal’id (veerekividega nõlvad), mis on moodustunud piki nõlvu külmast ilmast tingitud kvartsiidi erosiooni tagajärjel. Tegemist on suurte nurgeliste kvartsiidikamakate hunnikutega, kus ei kasva ühtki taime. Teine iseloomulik maastikuelement on raña’d – mägede jalamilt algavad kivised tasandikud.

Jõed ja liustikud ei ole Rosalejo raña’t uuristanud, mistõttu on tegemist ühe vanima mullaga (biokoorik) Euroopas, kuna see muld on tekkinud pliotseeni ajal (väga kuiv ja külm periood) viis miljonit aastat tagasi üle 350 miljoni aasta vanustele räni- ja graniidikivimitele.

Selle pinnahorisont on 50 % ulatuses kivine, mis tagab vee hea äravoolu. See koosneb räniliivast, ilmastiku mõjul tugevalt murenenud kiltkivist ja erineva suurusega suure rauasisaldusega kvartsiidist kivikestest. Leidub ka üle 2 mm läbimõõduga poolümaraid rauapisoliite. Suur rauamaagi sisaldus annab kvartsiidile oranžika/punaka varjundi, millest tuleneb ka mulla punakas värvus, samal ajal kui sügavamal asuv mullahorisont on kollaka värvusega.

Selle keemilised omadused on järgmised:

—	happeline muld, mille pH on alla 6, kaltsiumkarbonaadi ja aktiivse lubjakivi sisaldus on vähene ning pinnase küllastatus vähene;

—	väike kaltsiumi-, magneesiumi- ja kaaliumisisaldus;

—	suur räni-, raua-, alumiiniumi- ja mangaanisisaldus;

—	väike mikroelementide, nagu baariumi, rubiidiumi ja strontsiumi sisaldus;

—	suur haruldaste muldmetallide, nagu tseeriumi, lantaani, tooriumi, ütriumi ja neodüümi sisaldus.

Selle füüsikalised omadused põhinevad savise tekstuuri klassidel ja pisoliitide olemasolul, kusjuures suuremates sügavustes on savi sisaldus suurem. Suuremates sügavustes muutub savi värvus punasest kollaseks. See omadus tuleneb rauasisaldusest, mis on ülemistes kihtides rohkem oksüdeerunud (punakas) ja sügavamal kollasem (vähenenud rauasisaldus).

Kliima

Rosalejo veiniistandus asub mäestiku edelaküljel, Sierra de Sevilleja jalamil. See on esimene mägine takistus, mis jääb Atlandi ookeanilt saabuvate madalrõhualade teele pärast Lõuna-Portugali ja Extremadura ületamist.

Sellised tegurid nagu Atlandi ookeani mõju, asumine merepinnast 650 meetri kõrgusel ja Sierra de Sevilleja (mille kõrgeim tipp Cumbre Alta on 1 279 meetri kõrgusel) edelakülje jalamil muudavad piirkonna kliima nii talvel kui ka suvel mõõdukamaks ning põhjustavad märkimisväärset ööpäevast temperatuurikõikumist. See mõjutab viinamarjakasvatust ja seega kasvatatavate viinamarjade omadusi.

Piirkonna keskmine sademete hulk on 650 liitrit aastas ning sajab peamiselt sügisel ja kevadel. Suvekuudel praktiliselt vihma ei saja, välja arvatud tormi ajal. Suur sademete hulk sügisel ja kevadel on tingitud Toledo mägede, täpsemalt Sierra de Sevilleja loode-kagusuunalisest asendist.

Rosalejo kliimat mõjutab ka Cijara veehoidla lähedus. See veehoidla on nii oma mahutavuse (1 505 miljonit kuupmeetrit) kui ka pindala (6 556 hektarit) poolest üks Hispaania suurimaid. See suur veekogu asub 2,9 km kaugusel kaitstud päritolunimetusega veinide „Rosalejo“ tootmise piirkonnast. See mõjutab märkimisväärselt õhutemperatuuri, muutes talved soojemaks ja suved jahedamaks.

Inimtegurid

Viinamarjaistandused asuvad põhja- ja lõunapoolsel nõlval, kus on parim taimestik. Parimate viinamarjade saamiseks kasutatakse mitmesuguseid rohelise korje viise, nagu juurevõsude eemaldamine ja kobarate harvendamine.

Veinikodades parimate veinide saamiseks tehtav töö hõlmab mitmesuguseid toiminguid, nagu viinamarjade jahutamine külmhoidlas kohe, kui need veinikotta jõuavad, kobarate valimine enne viinamarjadelt rootsude eemaldamist, tooreste osade ja tooreste viinamarjade eraldamine pärast rootsude eemaldamist ning kontrollitud temperatuuril alkoholkäärimine.

8.2.   Teave veini kvaliteedi või omaduste kohta, mis on peamiselt või täielikult seotud geograafilise keskkonnaga

Veinidele on iseloomulik suurepärane looduslik üldhappesus ja suhteliselt väike pH. See on tingitud nende veinide väikesest kaaliumi- ja kaltsiumisisaldusest. See happesus muudab veinid värskeks ja nooreks, hoolimata sellest, et need on pärit suhteliselt lõunapoolsetelt laiuskraadidelt, kus on soe kliima.

Hea happesus tähendab, et veinid on tasakaalus maitsega.

Meie veinidele on iseloomulik ka hea värvikontsentratsioon, eriti nende rubiinpunane toon, mis aastate jooksul vaevu muutub. See omadus tuleneb juba eespool mainitud nähtusest, nimelt heast happesusest ja väikesest pHst, mille tõttu vein laagerdub aeglaselt ja selle organoleptilised omadused paranevad märgatavalt.

8.3.   Seos geograafilise piirkonna omaduste ja veini kvaliteedi vahel

Tänu mulla ainulaadsetele omadustele, s.t happelistele muldadele, kus on vähe katioone, nagu kaltsium ja kaalium, erineb veinide loomulik üldhappesus suuresti teiste samast piirkonnast pärit veinide omast. Seda värskust tunneb selgelt maitsmise ajal. Veinil on punaste puuviljade aroom. Maitse ei ole terav, vaid hoopis vastupidi, see on palju põhjapoolsematele laiuskraadidele iseloomuliku värskusega.

Veel üks ühine omadus on värvus, mis on väga intensiivne ja tavapärasest palju erksama tooniga. See rubiinpunane toon ei kahvatu aastate jooksul. See omadus tuleneb mulla väikesest pHst ja sellest tulenevast veinide väikesest pHst.

Veinide väike pH ei mõjuta mitte ainult nende värvust, vaid ka veinide laagerdumisvõimet. Seda on tunda veinide maitses ja täidlases tanniinisuses isegi laagerdumise ajal.

Rosalejo mullas on väga vähe mineraale, nagu kaalium, kaltsium, naatrium ja magneesium. Meie viinamarjaistandusest pärit lehtede analüüs näitab samuti nende elementide väikest sisaldust. Seega ei saa viinamarjadest saadud orgaanilised happed, nagu vaba viinhape, moodustada kaaliumisoolasid kaaliumbitartraadina ja kaltsiumi neutraalse kaltsiumtartraadina, mille tulemuseks on üsna väike looduslik üldhappesus ja pH. See aeglustab veini laagerdumist ja parandab märgatavalt selle organoleptilisi omadusi.

Kaitstud päritolunimetusega veine „Rosalejo“ iseloomustab nii hea polüfenoolide kui ka tanniinide sisaldus. See omadus tuleneb viinamarjaistanduse väikesest saagikusest hektari kohta ning käsitsi korjamisest, külmladustamisest ja kääritamiseelsest leotamisest.

8.4.   Ühe taotleja tingimuste põhjendus

Nagu selgub Castilla-La Mancha ülikooli põllumajandusinseneride tehnikakõrgkooli uuringust, mis käsitleb võimalikku päritolunimetusega veinide „Rosalejo“ tootmiseks kindlaks määratud territoriaalset üksust, erinevad määratletud geograafilise piirkonna omadused märkimisväärselt naaberpiirkondade omadustest.

See uuring näitab, et erinevalt naaberpiirkondade muldadest on Rosalejo tasandiku mullad pärit vanade raña ja rañizo pinnavormide muldade paleosoikumi aegkonna materjalidest. See tegur koos valdavalt tasase pinnamoe ja savi rohkusega loob gleistumistingimused, mis hõlmavad redoksprotsesse, mis mõjutavad oluliselt Fe3+ ja Fe2+ dünaamikat. Uuringus jõutakse järeldusele, et päritolunimetusega veinide „Rosalejo“ tootmise geograafilise piirkonna piiritlemine põhineb tasase või peaaegu tasase raña ja rañizo tasandiku olemasolul ning et selle piirkonna muldadel on välja kujunenud mitu ainulaadset omadust. Need on muu hulgas märgatav happesus, savi- või liivsavimulla tekstuur, suur katioonide neelamismahutavus ning raua oksühüdroksiidide konkretsioonide (pisoliitide) olemasolu.

Kuigi määratletud piirkond kuulub kaitstud geograafilise tähisega veinide „Castilla“ tootmiseks määratletud piirkonna piiridesse, on veinidel „Rosalejo“ palju erinevad omadused.

PARAMEETER	KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA VEIN „CASTILLA“	ROSALEJO
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus	10 mahuprotsenti	12 mahuprotsenti
Minimaalne üldhappesus	4 g/l	4,5 g/l
Värvitugevuse miinimummäär	---	8 (nü)
Minimaalne IPT	---	50
Maksimaalne saagikus (kg/ha)	16 000	6 000 – 8 000
Maksimaalne saagis (hl/ha)	112	40,80–54,40

Kaitstud geograafilise tähisega veinid „Castilla“ võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad. Kõik veinid „Rosalejo“ on kuivad ja nende maksimaalne üldsuhkrusisaldus on 3 g/l (glükoos + fruktoos). See eristab neid kaitstud geograafilise tähisega kuivadest veinidest „Castilla“, mille maksimaalne üldsuhkrusisaldus on 4 g/l (glükoos + fruktoos). Kõik veinid „Rosalejo“ on punased ja nende värvitugevuse miinimummäär on vähemalt 8 neeldumisühikut (nü). See eristab neid kaitstud geograafilise tähisega veinidest „Castilla“, mis võivad olla valged, roosad või punased. Kaitstud geograafilise tähisega punastele veinidele „Castilla“ ei ole kehtestatud värvitugevuse miinimummäära, nii et nende värvitugevus on alla 8 nü. Lisaks sellele võivad kaitstud geograafilise tähisega veinid „Castilla“ olla pärlveinid, kvaliteetsed vahuveinid, dessertveinid või hilise korje veinid, seega on need veinidest „Rosalejo“ väga erinevad. Kaitstud geograafilise tähisega veinidele „Castilla“ ei ole ka kehtestatud minimaalse polüfenoolide kogusisalduse (IPT) piirnormi, nii et see võib olla väiksem kui veinidele „Rosalejo“ kehtestatud piirnorm 50.

Kaitstud päritolunimetuse „Rosalejo“ taotluse esitab üks ettevõtja, sellega on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 sätestatud erandi tegemise tingimused täidetud. Tegemist on määratletud geograafilise piirkonna ainsa tootjaga. Punktis 4 kirjeldatud määratletud piirkonnas on ainult üks viinamarjakasvataja (kes on ka veinivalmistaja). Teisi viinamarjakasvatajaid ega veinivalmistajaid ei ole, seega ei ole praegu võimalik, et projektiga liituks mõni teine osaleja. Teised tootjad võivad tulevikus registreeritud nimetust siiski kasutada, kui nad alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, tingimusel et nad vastavad tootespetsifikaadis esitatud tingimustele.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

veinid villitakse pudelitesse tootmispiirkonnas asuvates veinikodades, sest veinivalmistusprotsessi teine etapp hõlmab veini laagerdamist pudelites. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob välja nende maitse. Veinid on tarbimisvalmis, kui nad saavutavad vastava veinitüübi kirjelduses esitatud organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/Pliego_de_Condiciones_Rosalejo_20230829.pdf

---

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.