52023PC0765

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2023

COM(2023) 765 final

2023/0442(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse komisjoni 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2023) 392 final}

2023/0442 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse komisjoni 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu 1 , eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast seda, kui Itaalia oli 30. aprillil 2021 esitanud oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi „taaste- ja vastupidavuskava“ ja „kava“), tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis positiivse hinnangu andmise heaks oma 13. juuli 2021. aasta rakendusotsusega 2 .

(2)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 tuleks igale riigile tagastamatus vormis antava maksimaalse rahalise toetuse arvutust määruses sätestatud metoodika kohaselt ajakohastada 30. juuniks 2022. 30. juunil 2022 esitas komisjon ajakohastamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(3)7. augustil 2023 esitas Itaalia kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21c komisjonile muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab ka REPowerEU peatükki.

(4)Muudetud taaste- ja vastupidavuskavas võetakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2 arvesse ka ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust ja see sisaldab põhjendatud taotlust komisjonile esitada ettepanek muuta nõukogu rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, pidades silmas, et teatud osa taaste- ja vastupidavuskavast ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik täita. Muudatusi on tehtud 123 Itaalia taaste- ja vastupidavuskava meetmes.

(5)14. juulil 2023 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Itaaliale oma soovitused. Nõukogu soovitas Itaalial vähendada sõltuvust fossiilkütustest, ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi, suurendada gaasi riigisisese edastamise suutlikkust, et mitmekesistada energiaimporti ja tugevdada varustuskindlust, suurendada energiatõhusust elamu- ja ettevõtlussektoris, sealhulgas sihipärasemate stimuleerimiskavade abil, mis on suunatud eelkõige kõige haavatavamatele leibkondadele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, edendada kestlikku liikuvust ning suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöörde läbiviimiseks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks. Lisaks soovitati Itaalial võtta meetmeid, et suurendada maksusüsteemi tõhusust ja avaliku halduse tulemuslikkust ning parandada haldussuutlikkust nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil.

(6)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava esitati pärast konsultatsioone, mis korraldati kooskõlas riikliku õigusraamistikuga ning kuhu kaasati kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, noorteorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi. Koos muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga esitati ka kokkuvõte konsultatsioonidest. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 19 hindas komisjon muudetud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, lähtudes kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistest.

Ajakohastamine vastavalt määruse 2021/241 artikli 18 lõikele 2

(7)Itaalia esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskavas on vastavalt uuele rahalise toetuse ülemmäärale ajakohastatud ühte meedet. Itaalia selgitas, et kuna rahalise toetuse ülemmäär suurenes 68 880 513 748 3 eurolt 69 023 756 552 4 eurole, siis taotleb ta võimalust kasutada lisavahendeid seniste meetmete nõutava rakendamise taseme tõstmiseks.

(8)Itaalia esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskava kohaselt muudetakse vastavalt osutatud õiguslikule alusele kahte meedet. Esiteks muudetakse rahalise toetuse ülemmäära muutmise tõttu ülesande 4 komponenti 1 „Haridusteenuste osutamise tõhustamine lasteaiast ülikoolini“. Eelkõige muudetakse meetmeid M4C1-11 ja 15, sest kuna assigneeringuid on suurendatud, suurendatakse ka nõutavat rakendamise taset võrreldes esialgse kavaga.

(9)Samast õiguslikust alusest lähtudes lisas Itaalia ühe uue reformi: reform 1.9.1 – Ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamise reform, ülesande 1 komponent 1 ja sellega seotud M1C1–14a. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 9 ei kaeta selle reformiga seotud kulusid taaste- ja vastupidavusrahastust.

(10)Komisjon leiab, et Itaalia esitatud põhjustel on määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 2 kohane ajakohastamine õigustatud ja nõukogu rakendusotsust tuleks seetõttu muuta.

Määruse 2021/241 artikli 21 kohased muudatused

(11)Itaalia taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 96 meedet.

(12)Itaalia selgitas, et 30 meedet ei saa enam täielikult rakendada, sest kiire inflatsioon on suurendanud nende meetmete hinnangulisi kulusid. See puudutab järgmisi meetmeid: investeering 1.7 – Põhilised digioskused, ülesande 1 komponent 1; investeering 4.1 – Digitaalne turismikeskus, ülesande 1 komponent 3; investeering 3.2 – Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt), ülesande 1 komponent 3; investeering 4.3 – Caput Mundi – Next Generation EU turismialastele suurüritustele, ülesande 1 komponent 3; investeering 1.1 – Põllumajanduses kasutatavate päikeseenergiasüsteemide arendamine, ülesande 2 komponent 2; investeering 1.2 – Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega, ülesande 2 komponent 2; investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega, ülesande 2 komponent 2; investeering 5.4 – Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile, ülesande 2 komponent 2; investeering 1.1 – Uute koolide ehitamine hoonete asendamise teel, ülesande 2 komponent 3; investeering 2.1 – Ecobonuse ja Sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel, ülesande 2 komponent 3; investeering 4.3 – Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks, ülesande 2 komponent 4; investeering 4.4 – Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse, ülesande 2 komponent 4; investeering 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteetaristute haldamine), ülesande 3 komponent 1; investeering 1.1 – Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava, ülesande 4 komponent 1; investeering 1.2 – Täistööajaga töötamise pikendamise kava, ülesande 4 komponent 1; investeering 3.3 – Koolide ehitamise turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava, ülesande 4 komponent 1; investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine; ; investeering 3.2. – Uute ettevõtete rahastamine, ülesande 4 komponent 2; reform 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe, ülesande 5 komponent 1; investeering 3 – Kahepoolse süsteemi tugevdamine, ülesande 5 komponent 1; investeering 4 – Avaliku teenistuse tugevdamine, ülesande 5 komponent 1; investeering 1.1 – Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja taristu edendamine, ülesande 5 komponent 3; investeering 2 – Organiseeritud kuritegevuse teel soetatud vara konfiskeerimise suurendamine, ülesande 5 komponent 3; investeering 4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides, ülesande 5 komponent 3; investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad, ülesande 6 komponent 1; investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht; investeering 2.3 – Telemeditsiinistrateegiad, ülesande 6 komponent 1; investeering 1.3 – Kogukonnahaiglad, ülesande 6 komponent 1; investeering 1.2 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine – suured sanitaarseadmed, ülesande 6 komponent 2; investeering 1.1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine, ülesande 6 komponent 2; investeering 1.2 – Ohutud haiglad, ülesande 6 komponent 2. Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetmete ning vajaduse korral nende eesmärkide ja sihtide muutmist ning kahe meetme kõrvaldamist. Nõukogu rakendusotsust tuleks vastavalt muuta. Kuna pärast meetmete väljajätmist vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21 vabanes vahendeid, on Itaalia mõne meetmega seotud eesmärkide nõutava rakendamise taseme jätnud muutmata. Nende meetmete ning nendega seotud eesmärkide ja sihtide kirjeldus jääb samaks.

(13)Itaalia selgitas, et tarneahela häirete tõttu ei saa kuut meedet enam täielikult rakendada. See puudutab järgmisi meetmeid: investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris, ülesande 2 komponent 1; investeering 3.3 – Po piirkonna looduskeskkonna taastamine, ülesande 2 komponent 4; investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine, ülesande 3 komponent 1; investeering 2.2 – Lennuliikluse korraldamise digiteerimine, ülesande 3 komponent 2; investeering 1 – Avalike tööturuasutuste tugevdamine, ülesande 5 komponent 1; investeering 5 – Linnade integratsioonikavad, ülesande 5 komponent 2; Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetmete ning vajaduse korral nende eesmärkide ja sihtide muutmist, mistõttu tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.

(14)Itaalia selgitas, et seitset meedet ei saa enam täielikult rakendada, kuna turutingimuste muutumine, sealhulgas hankekulude kasv on avaldanud mõju turunõudlusele. See puudutab järgmisi meetmeid: investeering 1.4 – Digiteenused ja kodanike kogemused, ülesande 1 komponent 1; investeering 3 – Kiire internetiühendus (lairibaühendus ja 5G), ülesande 1 komponent 2; investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid, ülesande 1 komponent 3; investeering 2.1 – Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistikakava, ülesande 2 komponent 1; investeering 1.3 – Innovatiivsete süsteemide, sealhulgas avameresüsteemide edendamine, ülesande 2 komponent 2; investeering 3.3 – Vesinikukatsed maanteetranspordis, ülesande 2 komponent 2; investeering 2.2 – Omavalitsuste vastupidavuse, territooriumi tugevdamise ja energiatõhususe meetmed, ülesande 2 komponent 4. Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetmete ning teatavatel juhtudel nende eesmärkide ja sihtide muutmist ning kahe meetme väljajätmist, mistõttu tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.

(15)Itaalia selgitas, et ühte meedet ei saa tarneahela häirete tõttu enam täielikult rakendada. See meede on „Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine, ülesande 4 komponent 2“. Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetme ja selle eesmärgi M4C2-1-1a kirjelduse muutmist, ning vastavalt tuleks muuta ka nõukogu rakendusotsust.

(16)Itaalia selgitas, et meetmete algse eesmärgi saavutamiseks on 43 meedet muudetud ja rakendatakse paremaid alternatiive. See puudutab järgmisi meetmeid: reform 1.4 – Tsiviilõiguse reform, ülesande 1 komponent 1; reform 1.8 – Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused, ülesande 1 komponent 1; investeering 1.1 – Digitaristu, ülesande 1 komponent 1; investeering 5 – Küberturvalisus, ülesande 1 komponent 1; investeering 6 – Digipööre suurtes keskasutustes, ülesande 1 komponent 1; reform 1.9 – Avaliku halduse reform, ülesande 1 komponent 1; reform 1.10 – Riigihankeid käsitleva seadusandliku raamistiku reform, ülesande 1 komponent 1; reform 1.11 – Haldus- ja tervishoiuasutuste maksete hilinemise vähendamine, ülesande 1 komponent 1; reform 1.15 – Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform, ülesande 1 komponent 1; investeering 1 – Üleminek 4.0, ülesande 1 komponent 2; reformi 2 – Iga-aastased konkurentsiseadused, ülesande 1 komponent 2; investeering 2.3 – Programmid, mille eesmärk on parandada kohalikku identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad, ülesande 1 komponent 3; reform 4.1 – Giidide kutsealade korralduse reguleerimine, ülesande 1 komponent 3; investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine, ülesande 2 komponent 1; reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm, ülesande 2 komponent 1; investeering 1.4 – Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele, ülesande 2 komponent 2; investeering 3.2 – Vesiniku kasutamine tööstussektorites, kus heidet on raske vähendada, ülesande 2 komponent 2; investeering 4.2 – Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tramm, kiire bussitransport) arendamine, ülesande 2 komponent 2; investeering 4.3 – Laadimistaristu, ülesande 2 komponent 2; investeering 5.1 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni saavutamine taastuvenergia ja akude valdkonnas, ülesande 2 komponent 2; investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine, ülesande 2 komponent 4; investeering 1.2 – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed, ülesande 2 komponent 4; investeering 3.2 – Digitehnoloogia kasutuselevõtt rahvusparkides, ülesande 2 komponent 4; investeering 4.1 – Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks, ülesande 2 komponent 4; ; investeering 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine, ülesande 2 komponent 4; investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire, ülesande 2 komponent 4; investeering 1.1 – Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused, ülesande 3 komponent 1; investeering 1.2 – Põhjaosa ülejäänud Euroopaga ühendavad kiirraudteeliinid, ülesande 3 komponent 1; investeering 1.3 – Diagonaalühendused, ülesande 3 komponent 1; investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed, ülesande 1 komponent 3; investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus, ülesande 3 komponent 1; investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (lõuna raudteetaristu haldamine), ülesande 3 komponent 1; investeering 2.1 – Logistikaahela digiteerimine, ülesande 3 komponent 2; reform 1.1 – Tehniliste ja kutseinstituutide reform, ülesande 4 komponent 1; reform R.2.1 – Õpetajate värbamine, ülesande 4 komponent 1; investeering 2.1 – Integreeritud digiõpe ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku jaoks, ülesande 4 komponent 1; reform 1.7 – Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse, ülesande 4 komponent 1; investeering 4.1 – Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand), ülesande 4 komponent 1; investeering 3.3 – Innovaatiliste doktorikraadide loomine vastavalt ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendades teadlaste värbamist ettevõtete poolt, ülesande 4 komponent 2; investeering 5 – Naiste juhitavate ettevõtete edendamine, ülesande 5 komponent 1; investeering 4 – Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalse olukorra halvenemist, ülesande 5 komponent 2; investeering 1.2 – Läheduses asuvad tervishoiuasutused, ülesande 5 komponent 3; investeering 1.2.1 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht, ülesande 6 komponent 1. Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetmete ning vajaduse korral nende eesmärkide ja sihtide muutmist, mistõttu tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.

(17)Itaalia selgitas, et ettenägematute asjaolude tõttu ei saa kolme meedet algse taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud tingimustel rakendada. Need asjaolud on järgmised: ettevalmistused, mida tuleb teha meetmete poliitiliste eesmärkide täielikumaks saavutamiseks, on algselt kavandatust pikemad; konsultatsiooni- ja hankemenetlused ei ole kulgenud ootustekohaselt; uute menetluste vastuvõtmiseks on vaja ootamatult palju aega; ilmnenud on nõudlusest lähtuvaid asjaolusid; kohandamist vajab meetmete rakendamise haldus- ja õigusraamistik. See puudutab järgmisi meetmeid: investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates, ülesande 3 komponent 2; investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa, ülesande 4 komponent 2; investeering 1.1.2 – Läheduses asuvad tervishoiuasutused. Selle põhjal taotleb Itaalia eespool nimetatud meetme ning vajaduse korral selle eesmärkide ja sihtide muutmist, mistõttu tuleks nõukogu rakendusotsust vastavalt muuta.

(18)Lisaks taotleb Itaalia võimalust osaliselt, 8 421 000 000 euro ulatuses kasutusele võtta määruse 2021/241 artikli 21 kohaselt meetmete tühistamise või muutmise tõttu vabanenud vahendeid, mis võimaldaks lisada kavasse REPowerEU peatüki viis meedet. See puudutab investeeringuid 13 – Aadria mere torujuhtme 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino–Minerbio gaasijuhe) (punkt M7-35-36-37); 14 – Gaasi piiriülene eksporditaristu (punkt M7-38-39); 15 – Transizione 5.0 (punkt M7-40-41-42), 16 – Taastuvatest energiaallikatest oma tarbeks tootvate VKEde toetamine (punkt M7-43-44-45); 17 – Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhususe suurendamise rahastamisvahend (punkt M7-46-47-48). Itaalia taotleb võimalust osaliselt kasutusele võtta määruse 2021/241 artikli 21 kohaselt meetmete tühistamise või muutmise tõttu vabastatud vahendeid, mis võimaldaks lisada kuus uut meedet. See puudutab ülesande 1 reformi 2.3 – Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine (punkt M1C2-14a-14b); ülesande 1 investeeringut 1.10 – Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked (punktid M1C1-75a ja M1C1-99a); ülesande 1 investeeringut 7 – Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavuse toetamine (punkt M1C2-30-31-32); ülesande 2 investeeringut 3.4 – Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), millega toetatakse tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse ning lille- ja taimekasvatuse sektoris (punkt M2C1-22-23-24-25), ning ülesande 3 investeeringuid 1.9 – Piirkondadevahelised ühendused (punkt M3C1-8-8a) ja 2.3 – Elektriühendused kail (punktid M3C2-7 ja M3C2-12).

(19)Komisjon leiab, et Itaalia esitatud põhjustel on määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 2 kohaste muudatuste tegemine õigustatud.

Tehniliste vigade parandus

(20)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuse tekstist on leitud tehnilisi vigu 25 meetmes. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 30. aprillil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Itaalia selles kokku leppisid. Tehnilised vead on reformi 1.14 – Madalama kui riigi tasandi eelarveraamistiku reform punktides M1C1-119 ja M1C1-120 ning investeeringu 5.2 – Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus punktis M1C2-29 (ülesande 1 komponent 2). Tehnilisi vigu on ka investeeringu 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark punktides M2C1-4, M2C1-5 ja M2C1-6, investeeringu 2.1 – Tarkvõrkude tugevdamine punktides M2C2-9, M2C2-10 ja M2C2-11, investeeringu 3.4 – Vesiniku katsetamine raudteetranspordi valdkonnas punktis M2C2-17, investeeringu 3.5 – Vesinikualane teadus- ja arendustegevus punktis M2C2-19, investeeringu 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega punktis M2C2-32-34-35-33a/b, investeeringu 4.4.3 – Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine punktis M2C2-31. Tehnilisi vigu on ka investeeringus 5.3 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni saavutamine (ülesande 2 komponent 2); investeeringu 1.2 – Õigusemõistmise valdkonna hoonete ehitamine, kinnisvara otstarbe muutmine ja kinnisvara tugevdamine punktides M2C3-7 ja M2C3-8 (ülesande 2 komponent 3); investeeringu 3.5 – Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse punktis M2C4-26 (ülesande 2 komponent 4); investeeringu 1.4 – Erakorraline sekkumine eesmärgiga vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II astmes ja vähendada koolist väljalangemist punktides M4C1-7 ja M4C1-25, investeeringu 1.6 – Aktiivne kutseorientatsioon koolist ülikooli minejatele punktis M4C1-24, investeeringu 1.7 – Stipendium ülikooliõpingute kättesaadavaks tegemiseks punktides M4C1-11 ja M4C1-15; investeeringu 1.1 – Märkimisväärset riiklikku huvi pakkuvate teadusprojektide fond (PRIN)) punktis M4C2-5-6-7, investeeringu 1.3 – Ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete partnerlus ning alusuuringute projektide rahastamine punktis M4C2-8, investeeringu 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtivate ettevõtete“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas punktis M4C2-9, investeeringus 1.5 – Kestliku innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine, teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete juhtivate ettevõtete väljakujundamine, investeeringu 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt punktis M4C2-22, investeeringu 3.1 – Teadus- ja innovatsioonitaristu integreeritud süsteemi rajamise fond (ülesande 4 komponent 2) punktis M4C2-16; investeeringu 3 – Esmane eluase ja postijaamad (ülesande 5 komponent 1) punktis M5C1-10; investeeringu 7 – Spordi ja sotsiaalse kaasatuse projekt (ülesande 5 komponent 2) punktis M5C2-21-22; investeeringu 1.3 – EHR (ülesande 6 komponent 2) punktis M6C2-13. Paranduste tegemine ei mõjuta nimetatud meetmete rakendamist. Lisaks on tehnilisi vigu investeeringu 1.6.5 – Digitehnoloogia kasutuselevõtt riiginõukogus punktis M1C1-16 ja investeeringu 1.1 – Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused punktis M3C1-4.

REPowerEU peatükk, mis põhineb määruse 2021/241 artiklil 21

(21)REPowerEU peatükk sisaldab viit uut reformi ja 17 uut investeeringut.

(22)Esimese reformiga (taastuvenergia lubade andmise menetluste ühtlustamine kesk- ja kohalikul tasandil) võetakse vastu ja jõustatakse üks Testo Unico nime all tuntud esmane õigusakt, kuhu on konsolideeritud kõik taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu reguleerivad normid. Teise reformiga vähendatakse keskkonnakahjulikke toetusi, mis on loetletud keskkonna- ja energiajulgeoleku ministeeriumi avaldatud iga-aastases keskkonnakahjulike toetuste kataloogis. Kolmanda reformiga (biometaani gaasivõrguga ühendamise kulude vähendamine) edendatakse biometaani tootvate rajatiste integreerimist riigi energiavõrku. Neljanda reformiga (taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski vähendamine) luuakse tagatiste süsteem, et maandada taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriske. Viienda reformiga (uute oskuste kava) ajakohastatakse koolituse õigusraamistikku, parandatakse oskuste nõudlusega vastavusese viimise vahendite rakendamist ning ajakohastatakse juba vastu võetud uute oskuste kava. Üks REPowerEU peatükis nimetatud investeering (17 – Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhususe suurendamise rahastamisvahend) aitab vähendada energiaostuvõimetust. Sellega luuakse rahastamisvahend avalikule sektorile kuuluvate ja sotsiaaleluruumide ning vähekindlustatud leibkondade kasutatavate muude eluruumide energiatõhususe suurendamiseks. REPowerEU peatükk sisaldab ka meetmeid, mis aitavad parandada energiataristut ja -rajatisi varustuskindluse suurendamise huvides. Need meetmed on järgmised: kaks investeeringut (13 – Aadria mere torujuhtme 1. etapp, 14 – Gaasi piiriülene eksporditaristu), millega parandatakse riiklikku gaasitaristut ja suurendatakse gaasiga varustamise kindlust Itaalias ja Kesk-Euroopas; kolm investeeringut (4 – Türreeni ühendus, 5 – SA.CO.I.3, 6 – Itaalia ja tema naaberriikide elektrivõrkude ühendamise projektid), millega parandatakse elektrivõrgu taristut. Nendega integreeritakse Sardiinia ja Sitsiilia võrgud mandriga, ühendatakse omavahel Korsika ja Sardiinia võrgud ning suurendatakse Itaalia, Austria ja Sloveenia vaheliste ühenduste võimsust; üks investeering (7 – Riiklik tark ülekandevõrk), millega edendatakse digitehnoloogia kasutamist riigi ülekandevõrgus. Peale selle tehakse üks investeering (16 – Taastuvatest energiaallikatest oma tarbeks tootvate VKEde toetamine), millega luuakse vahend, millest toetatakse eraettevõtteid, mis investeerivad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimisse ja tootmisse; ühe investeeringuga (15 – Transizione 5.0) toetatakse tootmisprotsesside üleviimist kestlikule tootmismudelile maksusoodustuste kava abil; ühe investeeringuga (8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitiliste toorainetega) toetatakse teadusprojekte, mille eesmärk on edendada eriti tähtsa tooraine, eelkõige elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning tuuleturbiinide labade ja päikesepaneelide taaskasutamist ja ringlussevõttu; üks investeering (10 – Oskuste katseprojekt „Crescere Green“) tehakse oskuste arendamiseks mõeldud koolitusmeetmesse, mis lähtub eri sektorite vajadusest tööturul enim nõutavate, rohepöörde läbiviimiseks vajalike oskuste järele.

(23)REPowerEU peatükis on ka võimendatud meetmeid, mille hulga kuuluvad komponentide M1C1 (digitehnoloogia kasutuselevõtt, innovatsioon ja turvalisus avalikus halduses) ja M2C2 (taastuvenergia, vesinik, võrk ja kestlik liikuvus) alla kuuluvad neli meedet. Need REPowerEU peatüki võimendatud meetmed suurendavad oluliselt riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas juba sisalduvate meetmete ambitsioonikust.

Komisjoni hinnang

(24)Komisjon andis määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtudes muudetud taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas selle REPowerEU peatükile, oma hinnangu.

Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused

(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa kriteeriumile 2.1 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle REPowerEU peatükk, suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad kaasa kõigi kuue, kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(26)Komisjon leiab, et Itaalia esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskava ja selles sisalduv REPowerEU peatükk ei mõjuta eelmist hinnangut, et taaste- ja vastupidavuskava on kooskõlas kuue sambaga ning et sellega pakutakse liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, nagu on osutatud eelmises punktis. Seega aitab kava kaasa kõigi kuue taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse Itaalia konkreetseid probleeme ja lähtudes talle eraldatud rahalistest vahenditest.

(27)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmed ja REPowerEU peatükk pakuvad igakülgseid lahendusi ja tagavad sammaste vahel sobiva üldise tasakaalu, kusjuures paljud komponendid toetavad suuremalt jaolt või osaliselt rohkem kui ühte sammast. Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava keskendub endiselt kuuele peamisele poliitikavaldkonnale: digitehnoloogia kasutuselevõtt, innovatsioon, konkurentsivõime ja kultuur; rohe- ja ökopööre; säästva liikuvuse taristu; haridus ja teadus; kaasatus ja ühtekuuluvus; tervishoid. REPowerEU peatüki meetmed aitavad märkimisväärselt või osaliselt kaasa eespool nimetatud sammaste rakendamisele. Viie uue reformi ja 17 uue investeeringu eesmärk on toetada keskkonnahoidlikke oskusi, edendada heitevaba transporti, parandada elektri- ja gaasiülekannet ning suurendada energiatõhusust.

Kõigi või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 peaks muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle REPowerEU peatükk, aitama lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on toodud asjakohastes Itaaliale esitatud riigipõhistes soovitustes (sealhulgas eelarvesoovitustes) ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt esitatud soovitustes, ning probleeme, mida on nimetatud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(29)Eelkõige on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas ja selle REPowerEU peatükis arvesse võetud riigipõhiseid soovitusi, mille nõukogu võttis ametlikult vastu enne seda, kui komisjon oli muudetud kava hinnanud. Kuna Itaaliale antavat maksimaalset rahalist toetust on veelgi suurendatud, võetakse üldhinnangu andmisel arvesse ka kõiki 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud struktuurseid soovitusi.

(30)Olles 2023. aasta Euroopa poolaasta raames hinnanud kõigi asjakohaste riigipõhiste soovituste täitmisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses soovitustega, mis käsitlevad maksudest kõrvalehoidumist (2019. aasta riigipõhine soovitus 1.3), tsiviilõigust (2019. aasta riigipõhine soovitus 4.1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus 4.1), reaalmajandusele likviidsuse tagamist (2020. aasta riigipõhine soovitus 3.1) ning rohe- ja digipöördeks tehtavate avaliku sektori investeeringute suurendamist (2022. aasta riigipõhine soovitus 1.2).

(31)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava ning selle REPowerEU peatükk sisaldavad ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või suurt osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, mis on esile toodud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Itaaliale Euroopa poolaasta raames, eelkõige probleemid avaliku halduse ja haldussuutlikkuse (2023. aasta riigipõhine soovitus 2.1), taastuvenergia ja energiataristu (2023. aasta riigipõhised soovitused 3.1, 3.2, 3.3), energiatõhususe (2023. aasta riigipõhine soovitus 3.4), säästva transpordi (2023. aasta riigipõhine soovitus 3.6) ning roheoskuste (2023. aasta riigipõhine soovitus 3.7) valdkonnas.

(32)REPowerEU peatükk võib aidata suurendada taaste- ja vastupidavuskava ambitsioonikust riigipõhistes soovitustes käsitletud energeetika ja rohepöörde küsimustes. Selle kohaselt tugevdatakse jaotusvõrke, sealhulgas gaasi ülekande- ja jaotusvõrke. Seda eesmärki täidab näiteks elektrivõrgu vastupidavuse suurendamise meetme (M2C2-I2.2) võimendamine. Reform, mille eesmärk on ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi riigi ja kohalikul tasandil (M7-R1), peaks aitama suurendada energiajulgeolekut ja laiendada taastuvenergia tootmist. Lisaks peaks see peatükk kaasa aitama energianõudluse vähendamisele ja energiatõhususe suurendamisele. Reform, millega esitatakse uute oskuste kava (M7-R5) ja oskustesse investeerimise kava „Crescere Green“ (M7-I12), on suunatud rohepöörde läbiviimiseks vajalike oskuste loomisele ja tugevdamisele. REPowerEU peatükiga edendatakse ka transpordi säästvust. Sellega on näiteks ette nähtud reform, millega vähendatakse keskkonnale kahjulikke toetusi (M7-R2). Transpordi säästvuse vajadustele vastavad muu hulgas investeeringud piirkondliku ühistranspordi tugevdamiseks, heitevabade rongide kasutuselevõtuks ja universaalteenuse pakkumiseks (M2C2-I4.4.2), investeeringute suurendamine piirkondliku ühistranspordi tugevdamiseks, heitevabade rongide kasutuselevõtuks ja universaalteenuse pakkumiseks (M2C2-I4.4.2) ning uus investeering „Toetuskava rahvusvahelise juhtpositsiooni saavutamiseks elektribusside valdkonna tööstuslikus ning teadus- ja arendustegevuses“ (M7-I2).

(33)Läbivaadatud kava võimaldab tugevdada ka riigi ja piirkondliku tasandi haldussuutlikkust rohe- ja digipöörde elluviimisel ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust. Nii näiteks võimendatakse REPowerEU peatükiga meedet, millega antakse tehnilist abi ja suurendatakse suutlikkust rakendada Itaalia taaste- ja vastupidavuskava (M1C1-I1.9), ning ühtlasi vaadatakse sihipäraselt ja tulemuslikkust silmas pidades läbi avaliku halduse reform (M1C1-R1.9).

(34)Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskavas on pakutud lahendusi ka eespool nimetatud sõlmküsimustele, peaks see aitama korrigeerida määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt 2019., 2020., 2022. ja 2023. aastal esitatud soovitustes osutatud tasakaalustamatust, mis on eelkõige seotud Itaalia valitsemissektori suure võla ja konkurentsivõime aeglase paranemisega tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse

(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa kriteeriumile 2.3 aitab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(36)Võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava muutmise raames esitatud reforme ja investeeringuid, kinnitatakse esialgset hinnangut, et kava avaldab kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning territoriaalsele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele positiivset mõju. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, aitab jätkuvalt kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele Itaalias ning aitab suurendada riigi majanduse suutlikkust reageerida energiasüsteemi ümberkujundamisest tulenevatele sotsiaalprobleemidele. Sellega seoses käsitletakse muudetud kavas majanduse haavatavust mitme eri nurga alt, sealhulgas liigset tuginemist fossiilkütustele, aegunud energia ülekande- ja jaotusvõrku, eriti maapiirkondades, ning vaeste leibkondade piiratud võimalusi parandada oma eluruumide energiatõhusust. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, toetab ka rohepöörde jaoks oluliste keskkonnahoidlike oskuste arendamist, edendades rohelisi kutseoskusi ja heiteta transporti, parandades elektri- ja gaasitarneid, vähendades sõltuvust keskkonnakahjulikest toetustest ja suurendades energiatõhusust.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(37)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa kriteeriumile 2.4 peaks muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, aitama tagada, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 5 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(38)Muudetud kavas hinnatakse vastavust kooskõlas metoodikaga, mis on esitatud komisjoni tehnilistes suunistes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (2021/C 58/01) alusel.

(39)Itaalia esitas hinnangu selle kohta, kuidas muudetud kava iga uue ja läbivaadatud meetme, sealhulgas REPowerEU peatüki puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Esitatud teave näitab, et kava peaks tagama selle põhimõtte järgimise. Lisaks kehtestatakse nende meetmete jaoks, mis nõuavad projektide valimist tulevikus, vastavates eesmärkides ja sihtides asjakohased kaitsemeetmed. Itaalia esitatud teabe põhjal võib järeldada, et kava peaks tagama, et ükski meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

(40)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikele 6 leiab komisjon Itaalia esitatud teabe põhjal, et põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ei tuleks kohaldada kahe meetme suhtes, mis aitavad kaasa selle määruse artikli 21c lõike 3 punktis a esitatud eesmärgi saavutamisele. See hõlmab meetmeid M7.I11 „Aadria mere torujuhtme 1. etapp“ ja M7.I12 „Gaasi piiriülene eksporditaristu“. Esimene meede hõlmab kompressorjaama ehitamist Sulmonasse ja umbes 140 km gaasijuhet ning teine võimaldab ehitada kompressorjaama Poggio Renaticosse, mis asub Austria piiri lähedal. Esiteks on need meetmed vajalikud ja proportsionaalsed, et rahuldada vahetuid varustuskindluse vajadusi, võttes arvesse keskkonnasõbralikumaid teostatavaid alternatiive ja seotuse efekti ohtu kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 6 punktiga a. Aadria mere torujuhtme 1. etapp ja Poggio Renatico kompressorjaam võimaldavad täielikult ära kasutada Itaalia olemasolevat gaasivõimsust, sealhulgas veeldatud maagaasi, ja kanda üle täiendavat võimsust Kesk-Euroopasse. Nii võimaldab taristu Itaalial ja naaberliikmesriikidel mitmekesistada oma gaasitarneallikaid. Ilma torujuhtmeta ei oleks see võimalik olemasoleva võrgu kitsaskohtade tõttu, mis takistavad imporditud veeldatud gaasi ja lõunapoolsete sisenemispunktide kaudu imporditava gaasi sisestamist võrku. Seepärast aitavad Aadria mere torujuhtme 1. etapp ja Poggio Renatico kompressorjaam üheskoos rahuldada vahetuid varustuskindluse vajadusi ja võimaldavad tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides. Lisaks ei saa keskkonnahoidlikemaid alternatiive võrreldava aja jooksul kasutusele võtta. Seotuse efekti riski loetakse leevendatuks, võttes arvesse kavas ja REPowerEU peatükis sisalduvaid ning rohepööret soodustavaid reforme ja investeeringuid ning nendest tingitud prognoositavat gaasinõudluse vähenemist, nagu on märkinud Itaalia ametiasutused.

(41)Teiseks on Itaalia teinud Poggio Renatico kompressorjaama juures rahuldavaid jõupingutusi, et piirata võimalikku kahju keskkonnaeesmärkidele määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, kui see on teostatav, ja leevendada kahju muude meetmete abil, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmete abil, kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 6 punktiga b. Kuigi Aadria mere torujuhtme 1. etapi kohta on keskkonnamõju hinnang juba olemas, on lisatud projekti rakendamisega seotud konkreetne eesmärk, millega tagatakse, et Itaalia: kehtestab projektist mõjutatud Natura 2000 alade jaoks alapõhised kaitse-eesmärgid vastavalt metoodikale, mille keskkonna- ja energiajulgeoleku ministeerium võttis vastu 2022. ja 2023. aastal; kontrollib elupaikade direktiivi alusel juba tehtud asjakohaseid hindamisi, võttes arvesse hiljuti seatud alapõhiseid kaitse-eesmärke; ajakohastab vajaduse korral asjakohaseid hindamisi (Valutazione di incidenza ambientale), mida juba tehakse elupaikade direktiivi alusel kooskõlas 28. detsembri 2019. aasta riiklike suunistega, ning tagab nende integreerimise üldisesse keskkonnamõju hindamise menetlusse. Kolmandaks ei ohusta meetmed liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ega 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 6 punktiga c. Keskpikas ja pikas perspektiivis pakuvad Aadria mere torujuhe ja Poggio Renatico kompressorjaam varundust elektri- ja soojusenergia varustuse stabiliseerimiseks, toetades seeläbi taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Peale selle sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, reforme ja investeeringuid energiatõhususe, taastuvenergia ja kestliku liikuvuse arendamiseks, mis peaks aitama kaasa liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele.

(42)Lisaks esitas Itaalia tõendavad dokumendid, millest nähtub, et Sulmona ja Poggio Renatico kompressorjaamade ning Sestino ja Minerbio vahelise torujuhtme väljaehitamine ja tehniline vastuvõtmine peaksid aset leidma 2026. aasta juunis ning taristu on kavas kasutusele võtta 31. detsembriks 2026 kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 6 punktiga d.

(43)Määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 6 kohaselt positiivse hinnangu saanud meetmete hinnangulised kogukulud on 375 000 000 eurot Aadria mere torujuhtme 1. etapi jaoks, samas kui Poggio Renatico kompressorjaama ajakohastamise hinnanguline maksumus on 45 000 000 eurot. Nende kahe meetme hinnangulised kogukulud moodustavad 3,8 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest maksumusest.

(44)Määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 8 kohaselt ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtavat tulu kasutada reformide ja investeeringute jaoks, mille suhtes kohaldatakse erandit põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“. Seetõttu on komisjon teinud kindlaks, et nende reformide ja investeeringute hinnangulised kulud, mille suhtes ei kohaldata erandit põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, on vähemalt võrdsed REPowerEU meetmete jaoks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21a kohaselt liikmesriigile eraldatava täiendava tagastamatu rahalise toetusega (HKSi tulu).

Panus REPowerEU eesmärkide saavutamisse

(45)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga da ja V lisa kriteeriumiga 2.12 peaks REPowerEU peatükk suures ulatuses (hinne A) tulemuslikult kaasa aitama energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisele, energiasalvestusvõimsuse suurendamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat.

(46)REPowerEU peatüki meetmete rakendamine peaks aitama eelkõige kaasa määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktides a, b, c, d, e ja f sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(47)Investeeringute 13, Aadria mere torujuhtme 1. etapi (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe) ja 14 – Gaasi piiriülene eksporditaristu – rakendamine aitab eeldatavasti saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis a sätestatud eesmärki arendada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid gaasi varustuskindluse vajadusi, võttes arvesse, et nende eesmärk on ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi kesk- ja kohalikul tasandil.

(48)Investeeringu 3 rakendamine, võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel; investeering 4: Türreeni ühendus; investeering 5: SA.CO.I.3; investeering 6: Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel; investeering 15: Transizione 5.0; reform 1: taastuvenergia lubade andmise menetluste ühtlustamine kesk- ja kohalikul tasandil; reform 3: Biometaani gaasivõrguga ühendamise kulude vähendamine; reform 4: Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski leevendamine peaks aitama kaasa määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis b sätestatud eesmärgile, parandades ehitiste ja elutähtsa energiataristu energiatõhusust, vähendades tööstussektori CO2 heidet, suurendades kestliku biometaani ja taastuvallikatest saadud rohelise vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu ning taastuvenergia osakaalu ja kiirendades selle kasutuselevõttu.

(49)Investeeringu 17 – Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhususe suurendamise rahastamisvahend, mis on suunatud ka muude elamute vähekaitstud leibkondadele – rakendamine peaks aitama saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis c sätestatud eesmärki, milleks on leevendada energiaostuvõimetust. See meede seisneb avaliku sektori investeeringus rahastusse, mille eesmärk on stimuleerida erainvesteeringuid ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, et renoveerida energiatõhusamaks avaliku sektori ja sotsiaaleluruume ning vähekaitstud leibkondadele kuuluvaid muid elamuid, parandades energiatõhusust vähemalt 30 %. Meetme eesmärk on toetada renoveerimisel väikese sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondi.

(50)Investeeringu 1 rakendamine, võimendatud meede: Tarkvõrkude tugevdamine, investeering 15 – Transizione 5.0 –, millega toetatakse tootmisprotsesside energiatõhusale, kestlikule ja taastuvenergial põhinevale tootmismudelile üleviimist maksusoodustuste kava abil, ja investeering 16 – Taastuvatest energiaallikatest oma tarbeks tootvate VKEde toetamine – peaksid aitama saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis d sätestatud eesmärki, milleks on stimuleerida energianõudluse vähenemist.

(51)Investeeringu 2 rakendamine, võimendatud meede: Meetmed, mille eesmärk on suurendada elektrivõrgu vastupidavust, ja investeering 7 – riiklik tark ülekandevõrk – peaksid aitama saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis e sätestatud eesmärke, milleks on lahendada riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, toetada elektrienergia salvestamist ja kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist.

(52)Reform 2: Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine, investeering 11: võimendatud meede: piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamine heitevabade rongide ja universaalteenuse osutamisega; investeering 12: Toetuskava rahvusvahelises juhtpositsiooni saavutamiseks elektribusside valdkonna tööstuslikus ning teadus- ja arendustegevuses peaks toetama heitevaba transporti ja selle taristut, sealhulgas raudteed, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis e.

(53)Investeeringu 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega – rakendamine; investeering 9, võimendatud meede: tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks; ja investeering 10 – oskuste katseprojektid „Crescere Green“ – aitavad eeldatavasti saavutada määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punktis f sätestatud eesmärki, millega toetatakse kõnealuse määruse artikli 21c lõike 3 punktides a–e sätestatud eesmärke tööjõu kiirema ümberkvalifitseerimisega keskkonnahoidlike ja seonduvate digioskuste omandamiseks ning rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja tehnoloogia väärtusahelate toetamisega.

Piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga projektid

(54)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktiga db ja V lisa kriteeriumiga 2.13 peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed olema suures ulatuses (hinne A) piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga.

(55)REPowerEU peatükk aitab tagada energiavarustust liidus tervikuna, lahendades muu hulgas probleeme, mis esitati komisjoni viimases vajaduste hinnangus vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 3 sätestatud eesmärkidele, võttes arvesse Itaaliale kättesaadavat rahalist toetust ja Itaalia geograafilist asukohta ning vähendades sõltuvust fossiilkütustest ja energianõudlust.

(56)Itaalia REPowerEU peatüki üheksal meetmel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Investeeringul „Sardiinia-Korsika-Itaalia 3“, piiriülestel elektrivõrkude ühendamise projektidel Itaalia ja naaberriikide (Austria ja Sloveenia) vahel ning gaasi piiriülesel eksporditaristul Poggio Renaticos on piiriülene mõõde. Ülejäänud seitsme investeeringu eesmärk on parandada võrgu võimsust elektri või gaasi transportimiseks põhja suunas ning seega hõlmavad nad mitut riiki.

(57)Nende meetmete kogukulud on 1 923 200 000 eurot, mis moodustab 17 % REPowerEU peatüki hinnangulistest kuludest.

(58)Võttes arvesse kõigile REPowerEU peatükis kavandatud meetmetele antud hinnangut, võib eeldada, et peatüki meetmetel on suures osas piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju.

Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkusesse

(59)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 39,0 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 68,4 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava ja selle REPowerEU peatükk kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.

(60)Rohepöördega seotud meetmete puhul on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas tehtud määruse (EL) 2021/241 artikli 21 kohaseid muudatusi 26 meetmes ning parandatud tehnilisi vigu. Need muudatused ei mõjuta panust rohepöördesse, kuna meetmetega toetatakse tööstuse CO2 heite vähendamist, taastuvenergia ja rohelise vesiniku kasutuselevõttu, säästvat transporti, energiatõhusust, veemajandust, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ja kestlikku turismi. REPowerEU peatükk sisaldab 20 meedet, mille eesmärk on tagada energiavarustuskindlus liidus tervikuna; sealhulgas lahendab see komisjoni viimases vajaduste hindamises kindlaks tehtud probleeme kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 3 sätestatud eesmärkidega, võttes arvesse Itaaliale kättesaadavat rahalist toetust ja tema geograafilist asukohta. Nende meetmete eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja energianõudlust.

(61)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava ning REPowerEU peatüki meetmetel rohepöörde ja elurikkuse vallas on püsiv mõju, kuna nende meetmete eesmärk on teha struktuurseid muudatusi, et vähendada Itaalia üldist sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada energiasäästu, minnes üle keskkonnahoidlikule tehnoloogiale, eeskätt lahendustele, mis on seotud taastuvate energiaallikate, energia salvestamise, energiatõhususe ja tööstuse CO2 heite vähendamisega. Selle tulemusena aitavad need meetmed saavutada ka 2030.–2050. aasta eesmärke ja jõuda ELi kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks.

Panus digipöördesse

(62)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid (hinne A), mis aitavad suures ulatuses kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 25,6 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodika kohaselt.

(63)REPowerEU peatükk peaks aitama kaasa digipöördele ja sellest tulenevate probleemide lahendamisele mitmesuguste meetmetega, nagu tarkvõrkude tugevdamine ja tark ülekandevõrk. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab muudatusi, mis vähendavad ülesannete 1, 3 ja 4 ambitsioonikust, aidates seega varasemast vähem kaasa digieesmärkide saavutamisele. Vähendamist kompenseerib siiski ülesande 6 suurem ambitsioonikus. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikele 5 ei võeta REPowerEU peatükis esitatud reforme ja investeeringuid arvesse kava kogueraldise arvutamisel, et kohaldada kõnealuses määruses sätestatud digieesmärgi nõuet. Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava (v.a REPowerEU peatükk) panus digipöördesse on 46 872 000 000 eurot.

Püsiv mõju

(64)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa kriteeriumile 2.7 on muudetud taaste- ja vastupidavuskaval, sealhulgas REPowerEU peatükil, eeldatavasti Itaaliale suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(65)Muudetud kava kui terviku ambitsioonitase ei ole alanenud. Selles on arvesse võetud COVID-19 kriisi pikaajalist mõju, inflatsiooni ja tarneahela häireid, samuti mõningaid ootamatuid õiguslikke ja tehnilisi raskusi või paremate alternatiivide kättesaadavust mõne meetme rakendamiseks ning meetmeid on muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 2. Muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga suurendatakse olemasolevate meetmete ambitsioonikust suurema rahalise toetuse abil ning sellele on lisatud REPowerEU peatükk. Nendel meetmetel on eeldatavasti püsiv positiivne mõju Itaalia majandusele ning need hoogustavad veelgi rohe- ja digipööret.

Seire ja elluviimine

(66)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa kriteeriumile 2.8 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja rakendamine.

(67)Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga ei muudeta kava rakendamise ja seire mitmetasandilist juhtimissüsteemi. Sellist korda loetakse ka edaspidi asjakohaseks, et tagada taaste- ja vastupidavuskava tõhus seire ja rakendamine, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava kavandatud muudatuste laad ja ulatus ei mõjuta kava seire ja rakendamise tõhususele varem antud positiivset hinnangut, mis on esitatud nõukogu 19. septembri 2023. aasta rakendusotsuses. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate muudetud meetmetega kaasnevad eesmärgid ja sihid, sealhulgas need, mis on esitatud REPowerEU peatükis, on selged ja realistlikud ning nende eesmärkide ja sihtide jaoks kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja kindlad. Eesmärgid ja sihid on asjakohased ka määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike, ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja, et need eesmärgid ja sihid oleksid rahuldavalt saavutatud.

Kulud

(68)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, esitatud põhjendused muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(69)Muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga. Seega peetakse enamiku muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmete kuluprognoose mõistlikeks ja realistlikeks. Itaalia on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et hinnanguline kogukulu ei ole kaetud liidult juba saadud või saadava rahasummaga. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga. Seepärast on muudetud taaste- ja vastupidavuskavale asjakohane hinne B.

Taaste- ja vastupidavuskava sidusus

(70)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa kriteeriumile 2.11 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, suures ulatuses (hinne A) meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamisel sidus tegevus.

(71)Kava muutmisega muudetakse kõiki kuut olemasolevat ülesannet ja lisatakse täiendav ülesanne – REPowerEU peatükk. Olemasolevatesse peatükkidesse tehtud muudatused ei mõjuta kava üldist sidusust, pidades silmas seda, kuidas ülesanded, eeskätt rohe- ja digipöördega ning lisatud REPowerEU peatükiga seotud ülesanded, üksteist tugevdavad ja täiendavad. Uued, sh REPowerEU peatükis sisalduvad investeeringud ja reformid täiendavad taaste- ja vastupidavuskava olemasolevaid meetmeid. Need uued investeeringud ja reformid tugevdavad ja täiendavad suurenenud ambitsioonidega investeeringuid ja reforme ning vastupidi.

Muud hindamiskriteeriumid

(72)Komisjon leiab, et Itaalia esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuses [ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2] (Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) kava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktis j sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud positiivset hinnangut.

Võrdsus

(73)Soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste loomise varasem kirjeldus jääb kehtima. Itaalia on selgitanud, et mitmel muudetud ja taaste- ja vastupidavuskavasse lisatud meetmel, sealhulgas REPowerEU peatükil, on eeldatavasti positiivne mõju sotsiaal-majanduslikule kaasamisele ja kõigi jaoks võrdsetele võimalustele.

Konsulteerimisprotsess

(74)Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava sisaldab selle ettevalmistamiseks ja rakendamiseks korraldatud konsultatsioonide kokkuvõtet. Muudetud kava ettevalmistamisel korraldas Itaalia sotsiaalpartnerite, sidusrühmade, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude poliitiliste rühmitustega sihipärased konsultatsioonid taaste- ja vastupidavuskava muudatuste, sealhulgas REPowerEU peatükiga seotud üldiste kavatsuste üle. Itaalia on oma esildises esitanud üksikasjalikud andmed sidusrühmade kohta, kellega konsulteeriti, selgitanud selle sihipärase täiendava konsultatsiooni tulemusi ja kirjeldanud, kuidas sidusrühmadelt saadud teavet algselt kajastati, ka REPowerEU peatükis esitatud meetmete puhul.

(75)Selleks et tagada osalejate isevastutus, on äärmiselt oluline kaasata muudetud taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis, sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.

Positiivne hinnang

(76)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile, positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada muudetud kava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud kava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.

Rahaline toetus

(77)Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 194 415 951 466 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sh REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on suurem kui Itaalia jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Itaalia muudetud kava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks eraldatud ja artikli 11 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema võrdne Itaalia muudetud kava, sealhulgas REPowerEU peatüki jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga. See summa on 69 023 756 552 eurot.

(78)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõikele 5 esitas Itaalia 7. augustil 2023 taotluse kõnealuse määruse artikli 21a lõikes 1 osutatud summa eraldamiseks, mis jaotatakse liikmesriikide vahel määruse (EL) 2021/241 IV lisas esitatud metoodikas sätestatud näitajate alusel. REPowerEU peatükis sisalduvate artikli 21c lõike 3 punktides b–f osutatud meetmete hinnanguline kogukulu on 10 757 950 000 eurot. See summa on suurem kui Itaaliale ette nähtud jaotusosa, ent Itaaliale antav täiendav tagastamatu rahaline toetus peaks olema jaotusosaga võrdne. See summa on 2 755 867 236 eurot.

(79)Itaalia jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusumma peaks olema 71 779 623 788 eurot.

REPowerEU eelmaksed

(80)Itaalia on taotlenud REPowerEU peatüki rakendamiseks järgmist rahastust: 2 755 867 236 eurot heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel.

(81)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21d taotles Itaalia kõnealuste summade puhul 23. novembril 2023 eelmakset, mis moodustab 20 % taotletud rahastamisest. Sõltuvalt olemasolevatest vahenditest tuleks see eelmakse Itaaliale kättesaadavaks teha määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohaselt komisjoni ja Itaalia vahel sõlmitava lepingu („rahastamisleping“) jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(82)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2 Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta tuleks seepärast vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) [ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2] muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 1

Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Itaalia muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava alla kuuluvad reformid ja investeerimisprojektid, kava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“

2) Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Liit teeb Itaaliale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 71 779 623 788 6 eurot. See toetus hõlmab järgmisi summasid:

1.47 925 096 762 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022;

2.21 098 659 790 eurot, mis on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;

3.2 755 867 236 eurot 7 , mis on vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21a lõikele 6 nähtud ette üksnes kõnealuse määruse artiklis 21c osutatud meetmete jaoks, välja arvatud artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmed;

2. Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Itaaliale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 13 tehakse eelmaksena kättesaadavaks 8 954 466 787 eurot.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 21d tehakse eelmaksena kättesaadavaks 551 173 447 eurot. Komisjon võib eelmakse teha kuni kahes osas.

Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.“

Artikkel 2
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2) ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2.

(3) See summa vastab rahalisele toetusele, millest on maha arvatud Itaalia proportsionaalne osa määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 osutatud kuludest ja mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud meetodile.

(4) See summa vastab rahalisele toetusele, millest on maha arvatud Itaalia proportsionaalne osa määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 osutatud kuludest ja mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud meetodile.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(6) See summa vastab rahalise toetuse summale, mis jääb alles pärast seda, kui määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest on maha arvatud Itaalia proportsionaalne osa, ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

(7) See summa vastab rahalise toetuse summale, mis jääb alles pärast seda, kui määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest on maha arvatud Itaalia proportsionaalne osa, ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2023

COM(2023) 765 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse komisjoni 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21; ST 10160/21 ADD 1 REV 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2023) 392 final}

LISA

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A.ÜLESANNE 1 KOMPONENT 1.

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine: Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 1. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada Itaalia avaliku halduse digiteerimist, ning hõlmab seitset investeeringut ja kolme reformi. Investeeringute eesmärk on eelkõige: i) ratsionaliseerida ja konsolideerida avaliku halduse olemasolevaid digitaalseid taristuid; ii) soodustada pilvandmetöötluse kasutuselevõttu, iii) pöörates erilist tähelepanu platvormide ja andmeteenuste ühtlustamisele ja koostalitlusvõimele, ühekordsuse põhimõtte rakendamisele ja andmete kättesaadavusele rakendusliideste kataloogi kaudu; iv) kõigi digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse, tõhususe ja juurdepääsetavuse parandamine eesmärgiga suurendada vastuvõtmise taset ja kasutajate rahulolu, v) Itaalia kaitse tugevdamine küberkuritegevusest tulenevate ohtude vastu, vi) suurte keskasutuste digiülemineku edendamine; vii) digitaalse lõhe vähendamine kodanike digioskuste tugevdamise kaudu. Selle tegevussuuna reformide eesmärk on eelkõige i) lihtsustada ja kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste hankeprotsessi avalikus halduses; ii) toetada avaliku halduse digiüleminekut ja iii) kõrvaldada tõkked, mis takistavad avalikul haldusel pilve kasutuselevõttu, ning ühtlustada avaliku halduse asutuste vahelisi andmevahetusprotsesse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlesid vajadust „parandada avaliku halduse tulemuslikkust, sealhulgas investeerides avaliku sektori töötajate oskustesse, kiirendades digiüleminekut ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ja „keskenduda investeeringu puhul üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

Telg 2 – Õigusküsimused: Itaalia kohtusüsteemi tulemuslikkus jääb menetluse kestuse poolest teiste liikmesriikide omast kaugele, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni viimases aruandes õigusemõistmise tõhususe kohta. Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 2. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on muuta kohtusüsteem tõhusamaks, lühendades menetluste kestust ja tuues Itaalia lähemale ELi mediaanile. Selles komponendis käsitletakse Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamise ja korruptsioonivastase võitluse tõhustamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4). Lisaks on kohtusüsteemi digiteerimine oluline ka digiülemineku seisukohast.

Telg 3 – Avalik haldus: Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 telg 3 sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia avalikku haldust ja parandada haldussuutlikkust. Itaalia on alla EL 27 keskmise nii valitsuse tõhususe kui ka valitsuse usaldamise poolest. Itaalia avaliku halduse reforme mõjutas tõsine ülevalt alla suunatud reformide rakendamise puudujääk ning väärtuslike alt üles suunatud uuenduste vähene tunnustamine ja levitamine. Haldussuutlikkus on väga madal. Jätkata tuleks jõupingutusi strateegilise planeerimise suutlikkuse, järelevalve- ja hindamismehhanismide ning tõenditel põhinevate poliitikakujundamise vahendite tugevdamiseks. Selle komponendi peamine eesmärk on suurendada Itaalia haldusasutuste haldussuutlikkust kesk- ja kohalikul tasandil nii inimkapitali (valik, pädevus ja karjäär) kui ka haldusmenetluste lihtsustamise osas. Selles osas tutvustatakse üldist struktuurilist personalistrateegiat, mis ulatub valikumenetlustest karjäärivõimalusteni. Reform hõlmab ka meetmeid menetluste lihtsustamiseks. Investeeringud uutesse digitaalsetesse töövahenditesse ja tugevdatud elukestva õppe meetmed sisalduvad 1. missiooni 1. komponendis. Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi avaliku halduse tõhususe parandamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4).

Telg 4 – Riigihanked ja administratsiooni maksed: Taastumis- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 4. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia riigihangete õigusraamistiku teatavaid põhiaspekte ning vähendada kesk-, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste ning piirkondlike tervishoiuasutuste hilinenud makseid . Reformi peamine eesmärk on lihtsustada riigihanke-eeskirju, suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja kiirendada riigihankelepingute sõlmimist, säilitades samal ajal menetluslikud tagatised läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise osas. Need reformid toetavad seega kava alusel rahastatavate taristute ja projektide õigeaegset elluviimist.

Telg 5 – Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud): Majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponendi M1C1 5. telg hõlmab mitut reformi, mille eesmärk on toetada Itaalia riigi rahanduse jätkusuutlikkust (riigipõhine soovitus 1, 2019) . Tulude poolel on reformide eesmärk parandada maksude kogumise protsessi, soodustada maksukuulekust ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid maksumaksjate jaoks ja suurendada valitsemissektori tulusid, aidates parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Kulude poolel on reformide eesmärk parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust nii kesktasandil, tugevdades olemasolevat iga-aastaste kulutuste läbivaatamise raamistikku, kui ka piirkondlikul tasandil, viies lõpule eri valitsustasandite fiskaalsuhete reformi.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine

Investeering 1.1 – Digitaristu

Selle investeeringu eesmärk on tagada, et avaliku halduse süsteeme, andmekogumeid ja rakendusi majutatakse väga usaldusväärsetes andmekeskustes, kus on kõrged turvalisuse, jõudluse, skaleeritavuse, Euroopa koostalitlusvõime ja energiatõhususe kvaliteedistandardid. Selleks nähakse investeeringuga ette tipptasemel, täielikult rikkaliku riikliku pilvepõhise hübriidtaristu (Polo Strategico Nazionale, PSN) loomine, turvaliste ja laiendamiskõlblike avaliku pilve alternatiivide sertifitseerimine ning avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon pilvekeskkonda.

Avaliku võrgu taristut hakkab eeldatavasti haldama Euroopa hankemenetluse kaudu valitud tehnoloogiapakkuja ja see projekteeritakse kooskõlas Euroopa tasandil Gaia-X algatuse raames kindlaks määratud andmete koostalitlusvõime standarditega, et võimaldada isikustamata andmete vaba vahetamist eri liikmesriikide vahel, ühendades omavahel nende riiklikud pilvemudelid. Sarnased nõuded võetakse eeldatavasti kasutusele avalike pilveteenuste osutajate eelkvalifitseerimisel.

Avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon PSNi või turvalise sertifitseeritud avaliku pilveteenuse osutaja suunas sõltub eeldatavasti eri haldusasutuste määratletud andmete toimivuse, skaleeritavuse ja tundlikkuse nõuetest, millest igaüks peaks säilitama oma sõltumatuse rakenduste väljatöötamisel ja andmete haldamisel.

Investeering 1.3 – Andmed ja koostalitlusvõime

Selle investeeringu eesmärk on tagada kesksete ja kohalike haldusasutuste peamiste andmestike ja teenuste täielik koostalitlusvõime.

Meetmega nähakse ette riikliku digitaalse andmeplatvormi („Piattaforma Digitale Nazionale Dati“) arendamine, mis tagab andmekogumite koostalitlusvõime rakendusliideste kataloogi kaudu, mida jagavad kesk- ja kohalikud haldusasutused (investeering 1.3.1). Kui see platvorm on loodud, peab see tagama andmekogumite koostalitlusvõime rakendusliideste kataloogi kaudu, mida jagatakse kesk- ja kohalike haldusasutuste vahel. Platvorm peab olema täielikult kooskõlas ELi õigusega.

Lisaks luuakse meetmega ühtne digivärav kooskõlas ELi määrusega 2018/1724, et aidata kesk- ja haldusasutustel prioriteetsed menetlused ümber korraldada ning võimaldada ühekordsuse põhimõtte (investeering 1.3.2) täitmist.

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Itaalia kaitset küberkuritegevusest tulenevate ohtude eest, eelkõige võttes kasutusele riikliku küberjulgeoleku Perimeetri (PSNC) kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevas direktiivis (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse direktiiv) sätestatud turvanõuetega ning tugevdades riiklikku küberkaitsevõimet tehnilise kontrolli ja riskiseire alal.

Meetmega nähakse ette tipptasemel integreeritud süsteemi arendamine, eri üksuste tihe ühendamine kogu riigis ning rahvusvaheliste sidemete loomine partnerite ja usaldusväärsete tehnoloogiapakkujatega. See koosneb neljast sambast: i) tugevdada üldsuse ja ettevõtete/üksuste eesliini suutlikkust hallata hoiatusi ja tegelikke avalikult tunnustatud sündmusi; ii) ehitab/tugevdab/tugevdab riigi suutlikkust kontrollida ja auditeerida riist- ja tarkvara, mida kasutavad isikud, kellel on olulised funktsioonid usaldusväärsuse/ohu ennetamiseks; iii) suurendada õiguskaitse- ja küberüksuste üksusi politseijõududes, kes vastutavad kuritegevuse uurimise eest; iv) Tugevdada märkimisväärselt riikliku julgeoleku ja küberohtudele reageerimise eest vastutavaid kübervarasid ja inimressursse.

Investeering 1.7 – Põhilised digioskused

Selle investeeringu eesmärk on vähendada praeguse digitaalse tõrjutuse ohus oleva elanikkonna osakaalu, käivitades algatuse „Digitaalne kodanikuteenistus“, mis on eri taustaga noorte vabatahtlike võrgustik kogu Itaalias, et pakkuda digitaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele koolitust digioskuste arendamiseks ja parandamiseks (investeering 1.7.1), ning tugevdades olemasolevat digitaalse lihtsustamise keskuste võrgustikku (Investeering 1.7.2).

Digitaalsed tugikeskused on füüsilised juurdepääsupunktid, mis asuvad tavaliselt raamatukogudes, koolides ja sotsiaalkeskustes, mis pakuvad kodanikele nii personaalset kui ka internetipõhist digioskuste alast koolitust, et toetada tõhusalt nende digitaalset kaasamist. Algatuses kasutatakse ära olemasolevaid edukaid kogemusi ja selle eesmärk on tagada selliste keskuste laialdane areng riiklikul tasandil. Kuigi 600 keskust on juba aktiivsed, tugevdatakse nende kohalolekut sihtotstarbelise koolitustegevuse ja uute seadmetega, mille üldeesmärk on luua Itaalias 2 400 uut juurdepääsupunkti ja koolitada välja üle 2 000 000 digitaalse tõrjutuse ohus oleva kodaniku. 3 000 keskusest ligikaudu 1 200 koondatakse Lõuna-Itaaliasse.

Algatus „Digitaalne kodanikuteenistus“ on jagatud kolmeks aastaks ja järk-järgult on selle eesmärk saavutada järgmised tulemused: i) viia ellu kolm iga-aastast üleskutset digitaalse avaliku teenistuse projektideks, mis on suunatud universaalsete kodanikuteenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud mittetulundusühingutele; ii) iga-aastases digitaalse avaliku teenistuse projektikonkursis osalevate mittetulunduslike organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ning digilihtsustus- ja digiõppe projektide käivitamine; iii) koolitus ja kohapealne kogemus ligikaudu 8 300 vabatahtliku digitaalse avaliku teenistuse projektides; pakutakse 700 000 digilihtsustuse ja/või digiõppe algatust, mis hõlmavad kodanikke, mis on välja töötatud digitaalse avaliku teenistuse projektide raames, milles töötab 8 300 vabatahtlikku.

Reform 1.1 – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hanked

Reformi eesmärk on tagada, et avalik haldus saaks hankida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kiiremini ja tõhusamalt, ühtlustades ja kiirendades IKT teenuste ja varade hankeprotsessi.

Reformi rakendamine koosneb kolmest tegevussuunast. Esiteks luuakse ühtne andmebaas, mis sisaldab nende ettevõtjate valget nimekirja, kellel on lubatud pakkuda kaupu ja teenuseid haldusasutustele, ning tarnijate sertifitseerimiseks luuakse spetsiaalne tehnoloogiataristu. Teiseks võetakse vastu lihtsustatud lähenemisviis (kiirmenetlus) PNRRi projektide IKT-ostude ühtlustamiseks. Kolmandaks luuakse digitaalne hanketeenus, mille eesmärk on i) hõlmata üksnes sertifitseeritud tarnijaid (ettevõtjad võivad igal ajal taotleda sertifitseerimist kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 64); ii) võimaldada kiiresti kindlaks teha tarnijad, kes vastavad konkreetsele vajadusele (nt konfiguraatori kaudu); iii) pakkuda haldusasutustele intuitiivset kasutajakogemust (nt pakutavate teenuste selge kirjeldus, tarnijate võrdlev hindamine). See üldine ülesehitus tugineb Itaalia riigihangetega tegeleva riigiasutuse CONSIP olemasolevale suutlikkusele.

Reform 1.2 – Digipöörde toetamine

Selle reformi eesmärk on toetada kõigi kesk- ja kohalike haldusasutuste üleminekut digitehnoloogiale spetsiaalse digitaalse Palestiina omavalitsuse ümberkujundamise büroo loomise kaudu. Ümberkujundamisbüroo koosneb tehnoloogiaalase pädevusega ajutisest ressursside reservist, mis korraldab ja toetab migratsioonialaseid jõupingutusi ning tsentraliseeritud läbirääkimisi sertifitseeritud välisabi „pakettide“ üle. Lisaks nähakse meetmega ette sellise ettevõtte loomine, mis keskendub tarkvara arendamisele & käitamise juhtimisele, et toetada keskasutuste digitaalset arengut. Ümberkujundamisbüroo toetab eelkõige avalikku haldust käesoleva rahastamisvahendi alla kuuluvate investeeringute 1.1-1.7 rakendamisel ning toetab ka 6. missiooni alla kuuluvate tervishoiu digiteerimisega seotud investeeringute ja reformide rakendamist.

Reform 1.3 – Cloud first ja koostalitlusvõime

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada tõkked pilveteenuste kasutuselevõtult ja ühtlustada bürokraatiat, mis aeglustab andmevahetusprotsesse haldusasutuste vahel, kehtestades stiimulid ja kohustused, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut pilveteenuste kasutamisele ja kõrvaldada menetluslikud piirangud digiteenuste laialdasele kasutuselevõtule.

Reform hõlmab kolme tegevussuunda. Esiteks, kuna pilvelahendused suurendavad kulutasuvust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna kulutustes pärast eelnevalt kindlaks määratud ajapikendust (nt kolm aastat pärast ümberkujundamise alustamist), näevad ametiasutused, kes ei järginud pilvandmetöötluse ümberkujundamist, oma IKT-kulueelarves piiranguid.

Teiseks, osana pilvandmetöötlusele ülemineku stiimulitest vaadatakse läbi praegused avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjad pilveteenustega seotud kulude kohta. Võttes arvesse, et pilvandmetöötlusele üleminek hõlmab praegu eelarvete ülekandmist kapitalikuludest tegevuskuludesse, tuleb pilveteenustega seotud kulude avaliku sektori raamatupidamiseeskirjad läbi vaadata, et mitte pärssida avaliku halduse asutuste motivatsiooni pilvandmetöötlusele üleminekuks.

Kolmandaks vaadatakse läbi andmete koostalitlusvõime eeskirjadega seotud normid kooskõlas avatud andmeid ja isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega ning lihtsustatakse praeguseid haldusasutustevahelise andmevahetuse menetlusi, et ühtlustada menetluslikke aspekte ja kiirendada haldusasutuste andmebaaside koostalitlusvõime rakendamist. Lisaks vaadatakse läbi digitaalne elu- või asukoht ja integreeritakse see riiklikusse elanikeregistrisse (ANPR), et võimaldada kodanike ja haldusasutuste vahel teatavat ja turvalist digitaalset kirjavahetust.

Telg 2 – Õigusküsimused

Reform 1.4 – Tsiviilõigus

Reformi eesmärk on keskenduda peamiselt tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamisele, määrates kindlaks hulgaliselt hagisid, et vähendada sissetulevate kohtuasjade arvu kohtutes, lihtsustades olemasolevaid menetlusi, vähendades kohtuasjade kuhjumist ja suurendades kohtute tootlikkust. Sissetulevate kohtuasjade arvu vähenemine kohtutes saavutatakse vahendusmenetluse, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vahekohtumenetluse tugevdamisega ning kehtiva kohtulõivude kvantifitseerimise ja sissenõutavuse süsteemi läbivaatamisega. Lihtsustamise poole püüeldakse, tugevdades filtreerimismenetlusi apellatsiooni tasandil, laiendades juhtumeid, kus otsuse tegemine on ainukohtuniku pädevuses, tagades menetluste siduvate tähtaegade tegeliku rakendamise. Kohtute suurem tootlikkus saavutatakse järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus. Reformi eesmärk on ka vähendada kohtuasjade kuhjumist tsiviilkohtutes ajutiste värbamismeetmete ja sihipäraste meetmete, sealhulgas pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamiseks mõeldud stimuleerimiskavade abil.

Reform 1.5 – Kriminaalõigus

Reformi peamine eesmärk on vähendada kriminaalmenetluste kestust, tehes olemasolevate menetluste lihtsustamise ja kohtute tööviljakuse suurendamise abil kindlaks arvukad meetmed. Lihtsustamise eesmärk on laiendada lihtsustatud menetluste kohaldamist, laiendada digitehnoloogia kasutamist, määrata kindlaks tähtajad eeluurimise ajaks, vaadata läbi teavitussüsteem, et muuta see tõhusamaks. Kohtute suurem tootlikkus saavutatakse järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus.

Reform 1.6 – Maksejõuetus

Reformi eesmärk on digiteerida ja tõhustada maksejõuetusmenetlusi, kehtestades enne maksejõuetust varajase hoiatamise mehhanismid, spetsialiseerudes kohtutele ja kohtueelsetele asutustele, et juhtida maksejõuetusmenetluse kõiki etappe tulemuslikumalt, sealhulgas kohtu- ja haldusasutuste liikmete koolitamise ja spetsialiseerumise kaudu.

Reform 1.7 – Maksukohtud

Reformi eesmärk on muuta maksuõiguse jõustamine tõhusamaks ja vähendada kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.

Reform 1.8 – Õigussüsteemi digiteerimine

Reformiga nähakse ette kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilmenetluste jaoks. Samuti on see suunatud esimese astme kriminaalmenetluse digitaliseerimisele, välja arvatud eelistungid. Lõpuks on selle eesmärk luua tasuta, täielikult juurdepääsetav ja otsinguvõimalusega tsiviilõiguslike otsuste andmebaas vastavalt õigusaktidele.

Investeering 1.8 – Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused

Investeeringute eesmärk on lähiajal tegeleda organisatoorsete teguritega, et väljatöötatavad reformid saaksid kiiremini tulemusi saavutada, maksimeerides koostoimet ja saavutades samal ajal ümberkujundava muutuse kava raames antavate erakorraliste vahendite abil.

Organisatoorne vahend nimetusega „kohtumenetluse kantselei“ seisneb kohtunike tugirühmade loomises (või nende tugevdamises, kui see on juba olemas) (ajutise töölevõtmise kaudu), eesmärgiga vähendada Itaalias mahajäämust ja korralduse tegemise aega.

Selle meetme eesmärk on parandada õigusemõistmise kvaliteeti, toetades kohtunikke tavapärastes uuringutes, õigusalastes uuringutes, õigusaktide koostamisel ja toimikute koostamisel ning võimaldades kohtunikel keskenduda keerukamatele ülesannetele.

Investeeringud hõlmavad ka taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide rakendamist toetavate tehniliste ja haldustöötajate palkamist. Kohtumenetluse osakonna töötajad ja tehniline halduspersonal toetavad haldus-, tsiviil- ja kriminaalkohtuid ning justiitsministeeriumi territoriaalseid ja kesktalitusi, kes vastutavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest. Personaliüksuse lepingute kestus on kolm aastat, mida võib pikendada kuni 30. juunini 2026.

Investeeringud hõlmavad ka koolitust , et toetada kohtusüsteemis digiüleminekut.

Telg 3 – Avalik haldus

Reform 1.9 – Avaliku sektori tööhõive reform ja lihtsustamise reform

Avaliku sektori tööhõivereformid järgivad kaheastmelist lähenemisviisi. Lühiajalises perspektiivis võetakse kiireloomulisi meetmeid, et kasutada parimal viisil ära RRFi vahendeid seoses kava juhtimisega ja kohese abiga haldusasutustele, kellel puudub haldussuutlikkus. See strateegia on täienduseks organisatsioonireformidele ja inimressursside strateegiale, mille eesmärk on pöördeline muutus avalikus halduses tervikuna. Inimressursside strateegiliste kavade koostamisel on kindlaks määratud terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on: ametikirjelduste ajakohastamine (pidades silmas ka topeltüleminekut); värbamismenetluste ümberkorraldamine, et need oleksid sihipärasemad ja tõhusamad; reformida kõrgemat avalikku teenistust, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlusi avalikus halduses; elukestva õppe ja premeerimismehhanismide või konkreetsete karjäärivõimaluste vahelise seose tugevdamine; avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine; soolisele tasakaalule pühendumise tugevdamine; ning töötajate horisontaalse ja vertikaalse liikuvuse reform. Reform hõlmab kiireloomulisi meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ettevõtjate ja kodanike hüvanguks, tagades samal ajal ka piirkondliku reformikava sujuva rakendamise.

Lihtsustamise reformiga kõrvaldatakse load, mis ei ole põhjendatud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega, ning kaotatakse tarbetud või uusi tehnoloogiaid mittekasutavad kohustused. Lisaks võtab komisjon kasutusele vaikiva nõusoleku mehhanismi, lihtsa teabevahetuse ning piirkondade ja omavalitsustega ühise ühtse korra.

Lihtsustamisreform hõlmab järgmisi elemente: äri- ja ehitusprotseduuride koostalitlusvõime (SUAP & SUE); ühiste tulemustele suunatud tulemusnäitajate rakendamine; ning võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kogumi määratlemine, et juhtida organisatsioonilisi muutusi haldusasutustes. Esimese peamiste tulemusnäitajate aruande avaldamisele järgneb järgmiste aruannete avaldamine iga kuue kuu järel.

Esimese maksetaotluse esitamise ajaks peab olema sisse seatud ja töökorras teabehoidla süsteem, mille abil teostatakse järelevalvet riskikapitalifondi rakendamise üle.

Reform 1.9.1 – Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Reformi eesmärk on kiirendada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ja tõhusust, täiendades seda riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega. Selles võetakse arvesse ühtse erimajandustsooni strateegilist kava.

Siseriiklikes õigusaktides nõutakse ühtse konverentsi arvamust enne selle seaduseks muutmist, nagu on ette nähtud seadusandlikus dekreedis nr 281/1997.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 9 võib reform saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et selline toetus ei kata samu kulusid. Taaste- ja vastupidavusrahastust ei kaeta reformiga seotud kulusid.

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Investeering seisneb ekspertide reservi ajutises värbamises, et pakkuda ametiasutustele tehnilist abi ja tugevdada haldussuutlikkust, eelkõige kohalikul tasandil, konkreetsete piirkondliku reformikava projektide rakendamiseks, mida kasutatakse vastavalt vajadusele. See investeering hõlmab ka avaliku sektori töötajate koolitusprogramme suutlikkuse suurendamise raames.

Telg 4 – Riigihanked ja riigiasutuste maksed

Reform 1.10 – Riigihangete õigusraamistiku reform

Reformi esimene samm on võtta 2021. aasta maiks vastu esimesed kiireloomulised lihtsustamismeetmed koos dekreetseadusega, et: lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi; lepingute registreerimine riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis; luua ministeeriumides, piirkondades ja suurlinnades riigihankemenetluste eest vastutavad bürood; seada eesmärk vähendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist ning lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega; ning stimuleerib vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme lepingute täitmise etapis. Enne 2021. aasta lõppu on riigihankepoliitika ühtsel koordineerimisasutusel piisaval arvul töötajaid ja ta võtab vastu professionaalsuse suurendamise strateegia, pakkudes koolitusi eri tasanditel; dünaamilised hankesüsteemid tehakse kättesaadavaks kooskõlas riigihankedirektiividega; ANAC viib lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise.

Reformi teine etapp koosneb riigihankeseadustiku muudatustest, mis tuleb rakendada 2023. aasta teises kvartalis ja mille eesmärk on: vähendada avaliku sektori hankijate killustatust; nõuda e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises; ning anda riiklikule korruptsioonivastasele asutusele volitused vaadata läbi hankijate kvalifikatsioonid. Reformi eesmärk on ka kesksete hankijate menetluste edasine lihtsustamine ja digiteerimine ning koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuete määratlemine. Reformiga vähendatakse ka allhangete võimaluse piiranguid, mis praegu sisalduvad riigihangete seadustikus.

See reform hõlmab ka riikliku e-riigihangete süsteemi kasutuselevõttu 2023. aasta lõpuks ja sihipäraste meetmete kehtestamist, sealhulgas esmaste ja/või teiseste õigusaktide vastuvõtmise kaudu, et veelgi parandada avaliku sektori hankijate kvalifitseerimist ja kutseliseks muutmist ning suurendada konkurentsi (nt muutes projektide rahastamise suhtes kohaldatavaid eeskirju).

Reform 1.11 – Haldus- ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada hilinenud makseid ja vältida viivitusi maksete tegemisel alates avalikust haldusest kuni ettevõteteni. Reform hõlmab alates 2024. aastast struktuuripaketi vastuvõtmist, mis hõlmab nii kesk- kui ka kohaliku tasandi meetmeid, sealhulgas õigusaktide jõustumist.

Reformi eesmärk on tagada, et 2025. aastaks i) keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksaksid 30 päeva jooksul ja ii) piirkondlikud tervishoiuasutused maksaksid 60 päeva jooksul. Selleks et tagada hilinenud maksete probleemi struktuurne lahendamine, hõlmab reform ka seda, et 2026. aastal i) jätkavad keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksete tegemist 30 päeva jooksul ning ii) piirkondlikud tervishoiuasutused jätkavad maksete tegemist 60 päeva jooksul.

Telg 5. Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud)

Reform 1.12 – Maksukorralduse reform

Võetakse vastu mitu meedet, et edendada maksukuulekust ning parandada auditite ja kontrollide suunamise tõhusust, sealhulgas: i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu loomine eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks; ii) parandada vastavuskirjade jaoks kasutatava andmebaasi kvaliteeti, muu hulgas eesmärgiga vähendada valepositiivsete teadete esinemist, suurendades järk-järgult maksumaksjatele edastatavate teadete arvu; iii) kehtivate õigusaktide reformimine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui erasektori teenusepakkujad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast; iv) andmete pseudonüümimise ja suurandmete analüüsi protsessi lõpuleviimine, et suurendada auditite valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. Nende reformide rakendamiseks ja maksuameti tegevussuutlikkuse suurendamiseks suurendatakse ameti töötajate arvu 4113 üksuse võrra kooskõlas ameti tulemuslikkuse kavaga aastateks 2021-2023. Lisaks vaatab valitsus läbi võimalikud meetmed, et vähendada arvete esitamata jätmisest tingitud maksudest kõrvalehoidumist kõige haavatavamates sektorites, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu, ning võtab läbivaatamise tulemuste põhjal tõhusaid meetmeid, võttes ambitsioonika kohustuse vähendada maksudest kõrvalehoidumise kalduvust.

Reform 1.13 – Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Kava hõlmab kulude läbivaatamise raamistiku reformi, mille eesmärk on parandada selle tõhusust, sealhulgas tugevdades rahandusministeeriumi rolli ja järelhindamise protsessi ning parandades keskkonnahoidliku ja sooteadliku eelarvestamise tava. Kava sisaldab ka kohustust teha kehtiva õigusraamistiku alusel iga-aastane kulutuste läbivaatamine ajavahemikul 2023-2025, et saavutada eelarvekokkuhoid, et toetada riigi jätkusuutlikku rahandust ja/või rahastada majanduskasvu soodustavaid reforme maksude või avaliku sektori kulutuste valdkonnas.

Reform 1.14 – Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Reform seisneb eelarve föderalismi lõpuleviimises, nagu on sätestatud delegeerimisseaduses nr 42/2009, eesmärgiga parandada fiskaalsuhete läbipaistvust eri valitsustasanditel, eraldada vahendeid riigi tasandist madalama tasandi valitsustele objektiivsete kriteeriumide alusel ja soodustada kulutuste tõhusust riigi tasandist madalamal tasandil. Eelkõige määratakse reformiga kindlaks asjakohased parameetrid ja rakendatakse fiskaalföderalismi tavapärase staatusega piirkondade, provintside ja suurlinnade puhul.

Reform 1.15 – Avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade reform

Reformi eesmärk on kaotada lõhe Euroopa raamatupidamisstandarditega, rakendades avaliku sektori jaoks ühtset tekkepõhist raamatupidamissüsteemi. Reformiga viiakse lõpule tekkepõhise raamatupidamissüsteemi kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine vastavalt Eurostati määratletud kvalitatiivsetele omadustele, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standarditele ja mitmemõõtmelisele kontoplaanile. Reformi täiendab 18 000 avaliku sektori asutuse esindajatele mõeldud koolituse esimene voor üleminekuks uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile.

Investeering 1.10 – Toetus kvalifikatsioonidele ja e-riigihangetele

Selle investeeringuga luuakse avaliku sektori hankijate professionaalsuse strateegia raames hangete tugifunktsioon, mis on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et täita riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetada neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C1-1	Reform 1.1. IKT hanked	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine	Seaduse säte, mis viitab info- ja sidetehnoloogia riigihangete reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad seadusandlikke sekkumisi lihtsustusi käsitlevasse dekreeti (Decreto Legge semplificazioni). Nendes sätestatakse: Võimalus kasutada riigihangete seadustiku artikli 48 lõikes 3 osutatud menetlust ka riigihangete seadustiku artiklis 35 osutatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul arvutikaupade ja -teenuste, eelkõige pilvetehnoloogial põhinevate ostude puhul, samuti ühenduvusteenuste puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt broneeringuinfo projektide rakendamiseks ette nähtud vahenditest; Riigihankelepingute seadustiku artiklis 80 osutatud nõuete kontrollimise protsessi kaasatud sertifitseerimisasutuste hallatavate eri andmebaaside koostalitlusvõime; Ettevõtjate virtuaalfaili loomine, milles on esitatud andmed artiklis 80 osutatud kõrvaldamise põhjuste puudumise kontrollimiseks, mis võimaldab kindlaks määrata nende ettevõtjate valge nimekirja, kelle puhul kontrollimine on juba läbi viidud.
M1C1-2	Reform 1.3. Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine	Seaduse säte, mis viitab esimese pilvandmetöötlust ja koostalitlusvõime reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: Rakendusaktid, mis käsitlevad eelkõige i) Agenzia per l’Italia digitale (AgID) määrust Polo Strategico Nazionale (PSN) kohta (sätestatud dekreetseaduse 179/212 artiklites 33-septies) ja ii) AgID suuniseid koostalitlusvõime kohta (sätestatud Codice dell’Amministrazione Digitale (CAD) artiklites 50 ja 50ter). CAD artikli 50 muudatused: i) kaotada kohustus sõlmida raamlepingud haldusasutuste jaoks, kellel on juurdepääs riiklikule digitaalsele andmeplatvormile; ii) selgitused eraelu puutumatuse kohta: andmete edastamine ühest infosüsteemist teise ei muuda andmete omandiõigust ega töötlemist, ilma et see piiraks andmeid vastu võtvate ja töötlevate haldusasutuste kui autonoomsete vastutavate töötlejate kohustusi. Decreto del Presidente della Repubblica (DPR) 445/2000 muudatused seoses andmetele juurdepääsuga: i) andmetele otseseks juurdepääsuks vajaliku loa kehtetuks tunnistamine; ii) artiklis 72 jäetakse välja viide raamlepingutele. Dekreetseaduse 179/2012 artikli 33-septies muudatused: i) näha AgID-le ette võimalus reguleerida Centri Elaborazione Dati (CED) ja Cloud Regulations’iga tingimusi ja meetodeid, millega haldusasutused peavad CED-migratsioone läbi viima; ii) kehtestada sanktsioonid pilvele ülemineku kohustuse täitmata jätmise eest.
M1C1-3	Investeering 1.1. Digitaristu	Eesmärk	Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine	„Pilve kasutuselevõtu aruanne“, tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeerium (MITD)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kogu projekt viiakse täielikult lõpule, kui kõik sihtmärgiks olevad haldusasutused on lõpule viinud kindlaksmääratud baaside liikumise Polo Strategico Nazionale (PSN) suunas ning edukalt on lõpule viidud nelja andmekeskuse testimine, mis võimaldab alustada sihtmärgiks olevate haldusasutuste andmekogumite ja rakenduste migreerumisprotsessi riikliku kontaktpunkti suunas .
M1C1-4	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Eesmärk	Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib	Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi aruanne riikliku digiandmete platvormi käivitamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Platvorm võimaldab asutustel: - avaldama oma rakendusliidesed platvormi rakendusliideste kataloogis; - loob platvormi kaudu digitaalse koostalitlusvõime lepingud ja allkirjastab need; - autentida ja lubada rakendusliideste juurdepääsu, kasutades platvormi funktsioone; - valideerida ja hinnata vastavust riiklikule koostalitlusvõime raamistikule.
M1C1-5	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine	Asutamisdokument	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Eesmärk saavutatakse 1) praegu viimistletava riikliku küberjulgeoleku ameti moodustava dekreetseaduse muutmisega seaduseks; 2) peaministri dekreedi (Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri, DPCM) avaldamine ametlikus väljaandes, mis sisaldab riikliku küberjulgeoleku ameti sise-eeskirju.
M1C1-6	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt	Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku ülesehituse kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Eesmärk saavutatakse riikliku küberturvalisuse arhitektuuri kogu ökosüsteemi üksikasjaliku ülesehituse määratlemisega (st riiklik teabejagamis- ja analüüsikeskus (ISAC), infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid), riiklik HyperSOC, tehisintellekti/masinõppe (AI/ML) vahenditega integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötlus, et analüüsida riigi tasandi küberintsidente).
M1C1-7	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine	Esitatud dokumendid, mis tõendavad kindlaksmääratud protsesse ja menetlusi, mida laborid omavahel jagavad, ning esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt ühe labori aktiveerimist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Eesmärk saavutatakse: i) Riiklik küberturvalisuse amet teeb kindlaks, kus sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborid ja -keskused luuakse, millised ekspertide profiilid värvatakse, ning määrab täielikult kindlaks protsessid ja menetlused, mida laborid omavahel jagavad. ii) Ühe labori aktiveerimine. Kontrollilaborite moodustamiseks ja aktiveerimiseks loodud tegevuste üle teostab järelevalvet Ministero dello Sviluppo Economico (MISE) koos küberturvalisuse riikliku kontrolli- ja sertifitseerimislaboriga (CVCN ) ning need integreerivad hindamiskeskusesse siseministeerium ja kaitseministeerium .
M1C1-8	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Keskse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & ampi jaoks; võrgu- ja infoturbemeetmed	Esitatud aruanded, mis näitavad auditi kesküksuse käivitamist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riiklikus küberturvalisuse ametis nimetatakse ametisse siseüksus, mille ülesanne on täita PSNC ja NISi aruandva keskse auditiüksuse ülesandeid; võrgu- ja infoturbemeetmed. Protsessid, logistika ja käitamiskord vormistatakse asjakohasteks dokumentideks, pöörates erilist tähelepanu tööprotsessidele, st töövõtu-, auditeerimis- ja aruandluskorrale. IT-vahendid koguvad, haldavad ja analüüsivad auditiandmeid ning need töötab välja ja neid kasutab auditiüksus. Esitatakse dokumendid vahendite väljatöötamise lõpuleviimise kohta.
M1C1-9	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1	Ei kohaldata	Arv	0	5	4. kv	2022	Vähemalt viis tugevdatud sekkumist, millega ajakohastatakse julgeolekustruktuure riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektorites. Sekkumisliikide hulka kuuluvad turvaoperatsioonide keskuste ajakohastamine, küberpiiride kaitse parandamine ning siseseire ja -kontrolli võimekus. Sekkumised keskenduvad tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus) .
M1C1-10	Reform 1.2. Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine	Õigusakti säte, milles osutatakse ümberkujundamisameti loomist käsitleva õigusakti jõustumisele ja uue tolliseadustiku loomist käsitleva õigusakti jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Ümberkujundamisbüroo loomiseks vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: -Dekreetseaduse „reclutamento“ avaldamine (mis on juba heaks kiidetud ministrite nõukogu 4. juuni 2021. aasta otsusega nr 22 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (“ Gazzetta Ufficiale „) 10. juunil 2021) ; -Osalemiskutse avaldamine; -Ekspertide valimine ja neile ülesande andmine (ajutiselt RRFi kestuse ajaks). NewCo puhul on vajalikud järgmised põhietapid: -Seadusandlik luba; -Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri (DPCM), kes annab loa äriühingu asutamiseks ning määrab kindlaks äriühingu eesmärgid, aktsiakapitali, kestuse ja juhatuse liikmed; -Notariaalaktiga äriühingu asutus; -Äriühingu toimimiseks vajalikud toimingud – põhikiri ja mitmesugused eeskirjad.
M1C1-11	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1	Ei kohaldata	Arv	0	5	1. kv	2023	Professionaalsete andmeteaduse teenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, mis hõlmab kokku viit töötajat, kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.
M1C1-12	Investeering 1.3.2. Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav	Ei kohaldata	Arv	0	19	4. kv	2023	19 prioriteetset haldusmenetlust, mida kohaldatakse Itaalias ELi määruses (EL) 2018/1724 sätestatud 21-st, on täielikult kooskõlas ELi määruse (EL) 2018/1724 artiklis 6 sätestatud nõuetega. Täpsemalt: a) kasutajate tuvastamine, teabe ja tõendavate dokumentide esitamine, allkirjastamine ja lõplik esitamine toimub elektrooniliselt vahemaa tagant teenuskanali kaudu, mis võimaldab kasutajatel täita menetlusega seotud nõudeid kasutajasõbralikul ja struktureeritud viisil; b) kasutajatele antakse automaatne vastuvõtuteatis, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus edastatakse viivitamata; c) menetluse tulemused edastatakse elektrooniliselt või, kui see on vajalik kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse järgimiseks, füüsilisel teel; d) kasutajatele antakse elektrooniline teade menetluse lõpuleviimise kohta.
M1C1-13	Investeering 1.4.6 Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M1	Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) aruanne koostöös ülikoolidega, milles kirjeldatakse kolme katseprojekti rakendamist ja hinnatakse nende tulemusi.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Ellu on viidud kolm katseprojekti, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust tehnoloogiliselt arenenud suurlinnades. Katseperioodil on iga lahust kasutanud vähemalt 1 000 kasutajat. Iga katseprojekt on avatud vähemalt 1 000 kasutajale, kes saavad sellele juurde pääseda vabatahtlikkuse alusel ja omal kulul ning anda individuaalse hinnangu, võimalusega valida ja osta liikuvusteenuseid platvormil pakutavate teenuste hulgast. MaaS-teenus pakub ühtse tehnoloogilise platvormi kaudu kodaniku-kasutajale tema vajadustest lähtuvat parimat reisilahendust, kasutades ära erinevate olemasolevate liikuvusvõimaluste (kohalik ühistransport, ühistransport, kabiin, autorent) vahelist integratsiooni, et optimeerida reisikogemust nii planeerimise (mitmeliigiline marsruudiplaneerija ning reaalajas teave aegade ja vahemaade kohta) kui ka kasutamise (teenuste broneerimine ja maksmine) seisukohast.
M1C1–14a	Reform 1.9.1: Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Eesmärk	Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Õigusakti säte, mis viitab siseriiklike õigusaktide jõustumisele ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Selliste siseriiklike õigusaktide jõustumine, millega määratakse partnerluslepingu raames ja kõigi praeguste programmide jaoks kindlaks ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks ja parandamiseks vajalik kord. Selleks et tagada institutsiooniline dialoog ja koostöö ning ühine arusaam vajalikest meetmetest, moodustab valitsus 31. detsembriks 2023 koos kõigi Cabina di regia PNRRi piirkondlike ja riiklike programmide korraldusasutustega tehnilise töörühma, ilma et see piiraks ühtset konverentsi käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. Õigusaktides sätestatakse kord, mis on vajalik sekkumiste prioriseerimiseks järgmistes strateegilistes sektorites, ranges kooskõlas asjakohaste eeltingimuste jaoks kindlaks määratud kavandamisdokumentidega, ning nende konkreetseks rakendamiseks, sealhulgas konkreetselt haldussuutlikkuse suurendamiseks neis sektorites: – vesi; – hüdrogeoloogiliste riskide ja keskkonnakaitse infrastruktuurid; – jäätmed, – transport ja säästev liikuvus; – energia, – Ettevõtluse arendamise ja atraktiivsuse toetamine, sealhulgas digi- ja rohepöörde jaoks.
M1C1-15	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2	Ei kohaldata	Arv	5	10	1. kv	2024	Professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, kellel on viis täiendavat töötajat (kümme kokku), kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide koostamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.
M1C1-17	Investeering 1.1. Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le	Ei kohaldata	Arv	0	100	3. kv	2024	Vähemalt 100 keskset riigiasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali) viivad täielikult üle vähemalt ühe haldustalituse (sh süsteemid, andmekogum ja rakendused) infrastruktuuri (Polo Strategico Nazionale). Täielikult üleviimine võib tähendada, et iga institutsioon koosneb järgmistest osadest: ei ole pelgaks hostimiseks valmis, lifti- ja nihkevahetuseks, infrastruktuuri ajakohastamiseks teenusena (IaaS), platvormina teenusena (Paas) või tarkvarana teenusena (SaaS). Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur. Need strateegiad võivad varieeruda alates puht hostimisest ja tõstuki- ja nihkevahetusest mittepilvevalmidusega tarkvara puhul kuni migreerumiseni IaaS-i, PaaS-i või SaaS-i pilvevalmidusega tarkvara puhul. Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks. „Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku: • Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (nt riiklik sotsiaalkindlustusamet ja justiitsministeerium); • Keskvalitsuste valduses olevad andmed vananenud andmekeskustes vastavalt hiljuti läbi viidud uuringule „Pilvandmetöötluseks valmisolek“; • Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.
M1C1-18	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1	Ei kohaldata	Arv	0	400	4. kv	2024	Eesmärk on jõuda vähemalt 400 rakendusliideseni, mida asutused rakendavad ja mis avaldatakse rakendusliideste kataloogis ning mis on integreeritud riikliku digitaalse andmeplatvormiga. Reguleerimisalasse kuuluvad rakendusliidesed on juba kaardistatud. Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad järgmisi valdkondi: i) 31. detsembri 2023. aasta lõpu seisuga: prioriteetsed sotsiaalkindlustusteenused ja maksukuulekus, sealhulgas põhilised riiklikud registrid (nt rahvastikuregister ja avaliku halduse register); ii) 31. detsembri 2024. aasta lõpu seisuga: ülejäänud sotsiaalkindlustusteenused ja maksukuulekus. Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peab vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele ja toetama riikliku digitaalse andmeplatvormi raamistikku; eespool nimetatud platvorm pakub funktsioone, mis võimaldavad vastavust hinnata.
M1C1-19	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2	Ei kohaldata	Arv	5	50	4. kv	2024	Vähemalt 50 sekkumismeedet on lõpule viidud riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektoris. Sekkumisliikide hulka kuuluvad näiteks turvaoperatsioonide keskused, küberpiiride kaitse parandamine ning võrgu- ja infoturbe nõuetele vastav siseseire ja -kontrolli suutlikkus. Võrgu- ja infoturbe sektori sekkumistes pööratakse erilist tähelepanu tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus ja jäätmekäitlus).
M1C1-20	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt	Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku aktiveerimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	See eesmärk täidetakse sektoripõhiste infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid) aktiveerimisega, nende ühendamisega Itaalia küberturbe intsidentide lahendamise üksuse (CSIRT) ning teabe jagamise ja analüüsimise keskusega (ISAC), vähemalt 5 turvaoperatsioonikeskuse integreerimisega riiklikusse HyperSOCi, küberturvalisuse riskijuhtimisteenuste, sealhulgas tarneahela analüüsi ja küberriski kindlustamise teenuste täieliku toimimisega.
M1C1-21	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine	Esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt 10 labori ja kahe hindamiskeskuse (CV) täielikku aktiveerimist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Vähemalt 10 läbivaatus- ja sertifitseerimislaboratooriumi ning kahe hindamiskeskuse (CV) aktiveerimine.
M1C1-22	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli	Esitatud aruanded , inspekteerimisaruanded	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Keskauditi üksuse täielik tegevus koos vähemalt 30 kontrolli lõpuleviimisega.
M1C1-23	Investeering 1.4.6 Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M2	Katseprojekti tulemusi hindas Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) koostöös ülikoolidega	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2025	Eesmärgiks on seitsmest katseprojektist koosneva teise etapi rakendamine, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust „järgmistes“ valdkondades. Omavalitsused peaksid kasutama ära esimese laine raames välja valitud digitaalselt valmis suurlinnade kogemusi. 40 % katseprojektidest peab asuma lõunas.
M1C1-24	Investeering 1.7.1 Digitaalne avalik teenistus	Siht	Kodanikud, kes osalevad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonide pakutavates digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes	Ei kohaldata	Arv	0	700 000	4. kv	2025	Vähemalt 700 000 kodanikele suunatud digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatust, mida pakuvad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonid.
M1C1-25	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks	IT-süsteemide täiustamine uute funktsioonide, toimivuse ja kasutajakogemuse osas	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Operatiivsete infosüsteemide uute funktsioonide järkjärguline (iga-aastane) avaldamine, et tagada nende päevakajalisus vastavalt kiiresti muutuvatele õigusstsenaariumidele, mis on seotud ka pandeemiaolukorraga.
M1C1-26	Investeering 1.1. Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le	Ei kohaldata	Arv	100	280	2. kv	2026	Vähemalt 280 keskset riigiasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali) läksid üle „Polo Strategico Nazionale“ vastavalt digiülemineku osakonna heakskiidetud rändekavale. Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur. Need strateegiad võivad varieeruda alates pelgast hostimis- ja tõste- ja vahetusrändest pilvandmetöötluseta tarkvarale üleminekuni teenusena (IaaS), platvormi teenusena (PaaS) või tarkvara teenusena (SaaS) pilvevalmis tarkvarale. Vähemalt 40 % üleviidud teenustest rakendatakse kas IaaSi, PaaSi või SaaSi lahenduste kaudu. Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks. „Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku: • Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (näiteks riiklik sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium); • Kesksed avaliku halduse asutused, kes võtavad andmeid vastu aegunud andmekeskustes, vastavalt hiljutisele „pilvvalmiduse“ uuringule; • Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.
M1C1-27	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2	Ei kohaldata	Arv	400	1 000	2. kv	2026	See eesmärk seisneb selles, et kataloogis avaldatakse veel vähemalt 600 rakendusliidest (kokku 1 000). Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad järgmisi valdkondi: i) 31. detsembriks 2025: avalikud menetlused, nagu värbamine, pensionile jäämine, koolidesse ja ülikoolidesse registreerimine (nt riiklik üliõpilasregister ja autolubade register); ii) 30. juuniks 2026: heaolu, hanketeenuste haldamine, riiklik infosüsteem meditsiiniliste andmete ja sanitaarhädaolukordade jaoks, nagu patsiendid ja arstide registrid. Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peab vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele ja toetama riikliku digitaalse andmeplatvormi raamistikku; eespool nimetatud platvorm pakub funktsioone, mis võimaldavad vastavust hinnata.
M1C1-28	Investeering 1.7.2 Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik	Siht	Digilihtsustuskeskuste pakutavates uutes digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes osalevate kodanike arv	Ei kohaldata	Arv	0	2 000 000	2. kv	2026	Vähemalt 2 000 000 kodanikku osaleb digiõppes ja/või digilihtsustuskeskuste pakutavates algatustes. Koolitustegevus, mida peetakse eesmärgi saavutamiseks vajalikuks, on järgmine: a) isikustatud digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatused, mida pakutakse digilihtsustusmeetodite kaudu, mida tavaliselt viiakse läbi teenuse broneerimise alusel ja mis registreeritakse seiresüsteemis; b) vahetu ja veebipõhise digiõppe ja/või hõlbustamisalgatused, mille eesmärk on arendada kodanike digioskusi, mida viivad sünkroonselt ellu digivahenduskeskused ja mis salvestatakse seiresüsteemis; c) veebipõhise digiõppe ja/või hõlbustamise algatused, mille eesmärk on arendada kodanike digioskusi ka iseõppides ja asünkroonses režiimis, kuid kindlasti koos registreerimisega seiresüsteemis, mis on tehtud osana koolituskataloogist, mille on koostanud digilihtsustusteenuste võrgustik ja mis on kättesaadav rakendatud teadmushaldussüsteemi kaudu.
M1C1-29	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Volitust andvad õigusaktid hõlmavad vähemalt järgmisi meetmeid: i) lihtsustatud menetluse kehtestamine esimese astme/kohtu tasandil ja „filtreerimismenetluse“ kohaldamise tugevdamine apellatsiooni tasandil, sealhulgas lihtsustatud menetluste laialdasem kasutamine ja juhtumid, mille puhul on otsuse tegemiseks pädev ainult üks kohtunik; ii) tagada menetluste siduvate tähtaegade tegelik rakendamine ning tõendite kogumise ja mis tahes asjakohase õigusakti ja dokumendi elektroonilise esitamise ajakava; iii) reformida vahenduse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist koos abistatud vahenduse, vahekohtu ja muude võimalike alternatiividega, et muuta need instituudid tõhusamaks tsiviilõigussüsteemile avaldatava surve deflateerimisel, sealhulgas stiimulite kaudu; iv) reformida sundtäitmise menetlust, et vähendada olemasolevat keskmist aega, sealhulgas muuta sissenõutavaks tunnistatud summade jõustamine kiiremaks ja odavamaks; reformida praegust kohtukulude kvantifitseerimise ja sissenõudmise süsteemi, et vähendada põhjendamatuid kohtuvaidlusi; v) võtta kasutusele järelevalvesüsteem kohtute tasandil ja suurendada tsiviilkohtute tootlikkust stiimulite abil, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.
M1C1-30	Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võimaldav õigusakt, mis sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: i) läbivaadatud teavitamissüsteem, ii) lihtsustatud menetluste laiem kasutamine, iii) dokumentide elektroonilise esitamise laiem kasutamine, iv) lihtsustatud eeskirjad tõendite kohta, v) esialgse uurimise kestuse tähtaegade kindlaksmääramine ja meetmed, et vältida seisakut uurimisetapis, vi) kuriteo kustutamise võimaluse laiendamine, kui kahju on hüvitatud, vii) järelevalvesüsteemi kasutuselevõtt kohtute tasandil ja kriminaalkohtute tootlikkuse suurendamine stiimulite kaudu, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.
M1C1-31	Reform 1.6. Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksejõuetusreform hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid: i) vaatama läbi kohtuvälise lahendamise korra, et teha kindlaks valdkonnad, kus võib olla vaja teha täiendavaid parandusi, et motiveerida asjaomaseid pooli selliseid menetlusi paremini kasutama; ii) kehtestada varajase hoiatamise mehhanismid ja juurdepääs teabele enne maksejõuetust; iii) üleminek kohtute spetsialiseerumisele (äriõigus, maksejõuetuskolleegium/-koda) ja kohtueelsetele institutsioonidele, et juhtida maksejõuetusmenetlusi maksejõuetuse korral; iv) lubada tagatud nõuetega võlausaldajatele esimese makse tegemist (enne maksunõuete ja töötajate nõuete esitamist); v) võimaldada ettevõtjatel anda nõudeõiguseta tagatisõigus. Lisaks maksejõuetuse reformile tuleb tagada restruktureerimismenetlustega tegelevate õigus- ja haldusasutuste liikmete koolitamine ja spetsialiseerumine, restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste üldine digiteerimine ning veebipõhise platvormi loomine vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, eelkõige maksejõuetuseelses etapis, mille kasutamist stimuleeritakse, et vähendada kohtusüsteemi koormust (maksejõuetuseelse restruktureerimise taotlused, mitmepoolsete restruktureerimiste edendamine ning eelnevalt heaks kiidetud automaatse restruktureerimise menetluste ja otsuste lubamine madala maksumusega juhtumite puhul). Selline veebiplatvorm tagab ka koostalitlusvõime pankade IT-süsteemidega ning muude riigiasutuste ja andmebaasidega, et tagada kiire ja elektrooniline dokumentide ja andmete vahetamine võlgnike ja võlausaldajate vahel. Sel eesmärgil annaks taotleja (võlgnik) nõusoleku oma isikuandmete vahetamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja see säte tuleks lisada seadusesse. Reformiga luuakse tagatisregister.
M1C1-32	Investeering 1.8. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud töölevõtmist reguleerivate eriõigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kiita heaks eriõigusaktid, millega reguleeritakse riiklikku taaste- ja vastupidavuskava koos loaga kuulutada välja ja värvata töötajaid.
M1C1-33	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Arv	0	168	2. kv	2022	Alustada vähemalt 168 katse- ja halduskohtuameti töötaja töölevõtmise menetlust ning võtta teenistusse üksused. Lähteväärtuseks on 31. detsembril 2021 teenistuses olnud töötajate arv.
M1C1-34	Investeering 1.8. Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Arv	0	8 764	4. kv	2022	Alustada vähemalt 8 764 töötaja töölevõtmist tsiviilkohtu- ja kriminaalkohtuametisse ning võtta teenistusse üksused. Lähtealuseks on töötajate arv 2021. aasta lõpus.
M1C1-35	Reform 1.7. Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform	Seaduse säte, mis viitab muudetud õigusliku raamistiku jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Muudetud õigusraamistik muudab maksuõiguse jõustamise tõhusamaks ja vähendab kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.
M1C1-36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6. Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine	Delegeeritud õigusaktide säte, milles osutatakse delegeeritud õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad kõik delegeeritud õigusaktid , mille sisu on märgitud tsiviil- ja kriminaalõigusreforme ning maksejõuetusreformi võimaldavates õigusaktides.
M1C1-37	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine	Teiseste õigusaktide säte, mis viitab teiseste õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Viia lõpule kõigi selliste määruste ja teiseste seadusandlike allikate vastuvõtmine, mis on vajalikud kohtureforme võimaldavate seaduste tõhusaks kohaldamiseks.
M1C1-38	Reform 1.8. Õiguse digiteerimine	Eesmärk	Kohtusüsteemi digiteerimine	Esma- ja teisestes õigusaktides sisalduv säte, mis viitab vastavate õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kehtestatakse kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilkohtumenetluse jaoks. Esimese astme kriminaalmenetlus on digiteeritud (v.a eelistungi kantselei). Tasuta, täielikult juurdepääsetava ja otsinguvõimalusega tsiviilotsuste andmebaasi loomine vastavalt õigusaktidele.
M1C1-39	Investeering 1.8. Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute ning justiitsministeeriumi piirkondlike ja kesktalituste värbamismenetluste lõpuleviimine, kes vastutavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest	Ei kohaldata	Arv	0	10 000	2. kv	2024	Viia lõpule vähemalt 10 000 katsebüroo töötaja ja tehnilise halduspersonali värbamine või pikendamise kord ning paigutada nad teenistusse. Lähtealuseks on töötajate arv 2021. aasta lõpus.
M1C1-40	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine	Ei kohaldata	Arv	168	326	2. kv	2024	Viia läbi vähemalt 326 katse- ja halduskohtute personaliüksuse töölevõtmise menetlus ning võtta teenistusse üksused. Lähteolukorraks on 2022. aasta teise kvartali töötajate arv.
M1C1-41	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2024	Vähendada 2019. aastal 25 % võrra piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohtutes) pooleliolevate kohtuasjade arvu (109 029).
M1C1-42	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	65	2. kv	2024	Vähendada 35 % riiginõukogus (teine aste) 2019. aastal pooleliolevate kohtuasjade arvu (24 010).
M1C1-43	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	5	4. kv	2024	Vähendada 95 % tsiviilkohtutes (esimese astme kohtud) pooleliolevate kohtuasjade arvu 2019. aastal (337 740). Lähtealuseks on 2019. aastal tsiviilasju menetlevate üldkohtute menetluses olnud kohtuasjade arv, mis kestis üle kolme aasta.
M1C1-44	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	5	4. kv	2024	Vähendada 2019. aastal 95 % tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu (98 371). Lähtealuseks on Tsiviilkohtutes (2019. aastal) rohkem kui kahe aasta jooksul pooleli olevate kohtuasjade arv.
M1C1–37bis	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Mahajäämuse vähendamiseks võetud meetmete jõustumine	Seaduse säte, mis viitab esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumisele, et vähendada mahajäämust				1. kv	2024	Esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide allikate jõustumine, et võimaldada: I.Katsebüroode tugevdamine, sealhulgas stiimulite abil, et meelitada ligi ja hoida töötajaid, kes on tööle võetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamiskava alusel; II.Stiimulite loomine, et: 1) toetada vähem tõhusaid kohtuid tsiviilõiguse mahajäämuse vähendamisel; 2) premeerida kohtuasutusi, kes saavutavad konkreetsed iga-aastased eesmärgid vähendada pooleliolevate kohtuasjade arvu tsiviilõigussüsteemis.
M1C1-45	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	60	2. kv	2026	Vähendada korralduse tegemise aega 40 % kõigi tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul võrreldes 2019. aastaga.
M1C1-46	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2026	Vähendada korralduse tegemise aega 25 % võrra kõigist kriminaalasjadest võrreldes 2019. aastaga
M1C1-47	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 90 % võrra nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2022 ja mis olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga veel pooleli (1 197 786) tsiviilkohtutes (esimese astme kohus).
M1C1-48	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 90 % võrra nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022 ja mis olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga veel pooleli (179 306) tsiviilkohtutes (teine aste).
M1C1-49	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).	Ei kohaldata	Protsent	100	30	2. kv	2026	Vähendada 2019. aastal 70 % võrra piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohus) pooleliolevate kohtuasjade arvu (109 029).
M1C1-50	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	30	2. kv	2026	Vähendada 2019. aastal 70 % riiginõukogus (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu (24 010).
M1C1-51	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Esmased õigusaktid käsitlevad vähemalt järgmist: 1) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava projektide koordineerimine ja järelevalve kesksel tasandil; 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimises, järelevalves ja rakendamises osalevate eri asutuste ja haldusasutuste pädevuste kindlaksmääramine ja eraldamine ning asjaomaste volituste heakskiitmine; 3) rakendusprobleemide varajase avastamise süsteemi loomine; 4) jõustamismehhanismi eelnev määratlemine, et lahendada rakendamisega seotud probleeme ja vältida viivitusi, eelkõige seoses eri haldustasanditega; 5) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisele, järelevalvele ja rakendamisele pühendunud töötajate (arv ja eksperditeadmised) kindlaksmääramine kaasatud haldusasutustes; 6) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega tegelevatele ametiasutustele eelkõige kohalikul tasandil antava tehnilise abi määratlus, millega tagatakse haldussuutlikkuse suurendamine avalikus halduses; 7) „kiirmenetluste“ piiritlemine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ning vahendite õigeaegseks kasutamiseks; 8) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava auditeerimis- ja kontrollikorraldus ning -menetlused.
M1C1-52	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Kõnealused meetmed hõlmavad: 1) kõrvaldada kriitilised kitsaskohad, mis on seotud eelkõige riikliku ja piirkondliku keskkonnamõju hindamisega, uute jäätmete ringlussevõtu jaamade lubamisega, taastuvenergia ja hoonete energiatõhususe saavutamiseks vajalike lubade andmise menetlustega (nn Super Bonus) ning linnade taaselustamisega. Erimeetmeid võetakse menetluste lihtsustamiseks Conferenza di servizi raames (ametlik kokkulepe kahe või enama haldusasutuse vahel).
M1C1-53	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Meetmed hõlmavad sätet, mis võimaldab võtta ajutiselt tööle: i) 2 800 tehnilist näitajat lõunapoolsete riikide avaliku halduse tugevdamiseks, mida rahastatakse riigieelarvest; ii) 1 000 eksperdist koosnev reserv, mis lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute tehnilise abi menetluste haldamisel.
M1C1-54	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Lõpule viidud ekspertide värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	4. kv	2021	Viia lõpule värbamismenetlused 1 000 eksperdist koosnevas reservis, kes lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute menetluste haldamisel tehnilise abi andmiseks.
M1C1-55	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist	Seaduse säte, mis viitab metoodika laiendamise jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Luua RRFiga sarnanev eesmärkide ja sihtide lihtsustatud süsteem projektide kavandamiseks, elluviimiseks ja rahastamiseks täiendava investeerimisfondi raames (30,5 miljardit eurot).
M1C1-56	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Volitust andvad õigusaktid sisaldavad järgmisi meetmeid: määratleda avalikule sektorile omased ametiprofiilid, et meelitada ligi vajalikke pädevusi ja oskusi; luua ühtne värbamisplatvorm, et tsentraliseerida kõigi keskvalitsuste värbamismenetlused, kohustudes laiendama platvormi kasutamist ka kohalikele omavalitsustele; värbamisprotsessi reform, et: i) üleminek üksnes teadmistel põhinevalt süsteemilt peamiselt pädevustel ja asjakohastel võimetel põhinevale süsteemile; ii) hinnata riigiteenistuja ametikohal töötamise pädevust; iii) eristada värbamisprotsesse alustavate töötajate värbamisel, mis peab põhinema üksnes pädevusel, ja erialaste ametikohtade täitmisel, mis peaks ühendama pädevused asjakohase töökogemusega ja viima karjäärile juurdepääsuni kõrgemal tasandil. Avaliku halduse ministeerium tagab uue protsessi järjepideva rakendamise kõigis haldusasutustes; - kõrgema avaliku teenistuse reform, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlused avalikus halduses, määratledes ametiprofiilid ja hinnates nende tulemuslikkust; - tugevdada seost töötajate elukestva õppe ja koolitusvõimaluste ning osalemise stiimulite vahel, näiteks nähes ette premeerimismehhanismid või konkreetsed karjäärivõimalused, pöörates erilist tähelepanu kahesuunalistele üleminekutele; - avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine selgete eeskirjade, tegevusjuhendite ja selleteemaliste koolitusmoodulite abil; - tugevdada pühendumist soolisele tasakaalule; - uuendada vertikaalset liikuvust reguleerivat raamistikku, reformides karjäärivõimalusi keskastme juhtide (quadri) ametikohtade loomiseks ja neile juurdepääsuks ning juurdepääsu kõrgematele tsiviilvaldkonna ametikohtadele (dirigenti di prima e seconda fascia) administratsioonis. See hõlmab tulemuslikkuse hindamise süsteemi reformi ning karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise vahelise seose tugevdamist; - vaadata läbi horisontaalset liikuvust käsitlev õigusraamistik, et saavutada haldusasutustes tõhus tööturg, sealhulgas a) luua läbipaistev ühtne reklaamisüsteem kõigile vabadele ametikohtadele kesk- ja kohalikes haldusasutustes, b) võimalus kandideerida mis tahes vabale ametikohale kus tahes, c) kaotada päritoluriigi ametiasutuste väljastatud liikuvuse luba ja d) kehtestada olulised piirangud selliste alternatiivsete liikuvusvahendite kasutamisele, mis ei too kaasa üleviimisi (st comandi ja Distacchi), et muuta need range ajapiiranguga ja erandlikeks.
M1C1-57	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine	Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud lihtsustamise tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas kokkulepped piirkondadega ainu- ja samaaegse piirkondliku pädevuse korral.
M1C1-58	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Säte, mis viitab avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud reformi tõhusaks rakendamiseks.
M1C1-59	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses	Säte, mis viitab strateegilise personalijuhtimise sisseviimist käsitleva õigusakti jõustumisele avalikus halduses Poolaastaaruanne peamiste tulemusnäitajate kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Õigusaktid ja delegeeritud õigusaktid strateegilise personalijuhtimise sisseseadmiseks avalikus halduses hõlmavad järgmist: personalistrateegia kavade koostamine integreeritud tegevus- ja korralduskava (PIAO) raames töölevõtmiseks, karjääri kujundamiseks ja koolituseks kõigi kesk- ja piirkondlike haldusasutuste jaoks, mida toetab oskuste ja profiilidega integreeritud andmebaas; luua keskne rakendusüksus, kes koordineeriks ja toetaks inimressursside planeerimise süsteemi. Teises etapis laiendatakse personalistrateegiaid omavalitsustele, samas kui väikesed ja keskmise suurusega omavalitsused on konkreetsete suutlikkuse suurendamise investeeringute objektiks.
M1C1–59A	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses	Esimese poolaastaaruande avaldamine peamiste tulemusnäitajate kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Avaldatakse esimene poolaastaaruanne peamiste tulemusnäitajate kohta.
M1C1-60	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	200 kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava kriitilise tähtsusega menetluse lihtsustamise ja/või digiteerimise täielik rakendamine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)	Teisesed õigusaktid on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Lihtsustamist vajavad prioriteetsed valdkonnad on: 1.Keskkonnaload, taastuvad energiaallikad ja keskkonnahoidlik majandus 2.Ehitusload ja linnaehituse ümberkvalifitseerimine 3.Digitaalsed taristud 4.Ärimenetlused Järgmised kriitilise tähtsusega sektorid on: 1.Tööõigus ja sotsiaalkindlustus 2.Turism 3.põllumajanduslik toidutööstus Valitud riiklikud ja piirkondlikud menetlused võib kokku võtta järgmistes peamistes valdkondades: 1.Keskkonna- ja energiaalased load: -Riiklik keskkonnamõju hindamise menetlus -Piirkondliku keskkonnamõju hindamise menetlus -Keskkonna tervendamise load -Keskkonnamõju strateegiline hindamine -Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC) -Taastuvenergiale loa andmise kord -Ajakohastamis-, ümberehitamis- ja tühjendamisprotseduurid -Energiainfrastruktuuridele loa andmise kord -Jäätmetega seotud load 2.Ehitus ja linnaehituse ümberkvalifitseerimine: -Energiasäästu ja energiakasutuse ratsionaliseerimise menetlused (vastavusmenetlused jne) - Talituste konverents 3.Digitaalsed taristud: -Sideinfrastruktuuride load 4.Äriprotseduurid: -Menetlused jaemüügisektoris -Äri- ja ehitusmenetlused (SUAP ja SUE) -Käsitööga seotud protseduurid 5.Muud menetlused: -Vaikiva nõusoleku sertifitseerimine -Asendusvõimsus -Tulekahjude ennetamise menetlused -Erimajandustsoonide load -Avaliku julgeoleku load -Maastikukasutusload -Ravimi- ja tervishoiuload -Seismilised ja hüdrogeoloogilised protseduurid/load
M1C1-61	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Kodanikke otseselt mõjutava 50 kriitilise menetluse lihtsustamise ja/või digitaliseerimise lõpuleviimine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)	Teisesed õigusaktid on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Lihtsustatud protseduurid mõjutavad järgmisi valdkondi: -Register ja perekonnaseis -Identiteet, digitaalne elukoht ja juurdepääs internetipõhistele teenustele -Puuetega inimesed
M1C1-62	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist	Rahandusministeeriumi rakendamisaruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Avaldada rakendamisaruanne, et mõõta selliste meetmete mõju, mille eesmärk on pakkuda tehnilist abi ja suurendada suutlikkust, parandada suutlikkust kavandada, hallata ja täita riigieelarvest rahastatavaid kapitalikulusid, saavutada kuni 2024. aastani eraldatud lisafondi vahendite märkimisväärne kasutamine.
M1C1-63	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule lihtsustamine ja luua kõigi lihtsustatud menetluste ja vastavate halduskordade andmekogu, millel on täielik õiguslik kehtivus kogu riigi territooriumil;	Hoidla avaldamine asjaomase ministeeriumi veebisaidil Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Menetluskorra läbivaatamine viiakse lõpule kõigi lihtsustatud menetluste puhul. Samuti kontrollitakse ja jälgitakse järgmist: 1.Tagatakse lihtsustatud menetluste, uute standardvormide ja vastava digiteeritud haldamise tõhus rakendamine. 2. 3. Lihtsustust kohaldatakse kokku 600 kriitilise tähtsusega protseduuri suhtes, sealhulgas eesmärkidega M1C1 60 ja M1C1 61 hõlmatud protseduuride suhtes.
M1C1-64	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Arv	0	350 000	2. kv	2026	Vähemalt 350 000 keskvalitsuse avaliku sektori töötajat on registreerunud täiendus- või ümberõppe algatustes.
M1C1-65	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Arv	0	400 000	2. kv	2026	Vähemalt 400 000 muude haldusasutuste avaliku sektori töötajat on registreerunud täiendus- või ümberõppe algatustes.
M1C1-66	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Arv	0	245 000	2. kv	2026	Vähemalt 245 000 (70 %) keskasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud punktis M1C1–64 osutatud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang).
M1C1-67	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Arv	0	280 000	2. kv	2026	Vähemalt 280 000 (70 %) teiste haldusasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud punktis M1C1–65 osutatud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang).
M1C1-68	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave	Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	RRFi rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) koguda andmeid ning jälgida eesmärkide ja sihtide saavutamist; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.
M1C1-69	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine	Riigihangete süsteemi lihtsustamist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte. Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Dekreetseadus lihtsustab riigihangete süsteemi vähemalt järgmiste kiireloomuliste meetmetega: i. Siia on koondatud eesmärgid, et lühendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist aega. ii. Kehtestatakse eesmärgid ja järelevalvesüsteem, et lühendada lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega („fase esecutiva“). iii. Eeldab, et kõikide lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis. iv.. Rakendada ja stimuleerida vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme riigihankelepingute täitmise etapis. v. Riigihankemenetluste eest vastutavad ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade bürood. Täiendavad spetsifikatsioonid: - Kesksete hankijate menetluste lihtsustamine ja digiteerimine („centrali di committenza“) - Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artikleid 41 ja 44 - Määratleda, kuidas menetlused tuleks digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded - Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artiklit 44.0
M1C1-70	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)	Seaduse säte, mis viitab kehtiva riigihangete süsteemi seadustikku reformiva delegeerimisseaduse jõustumisele (D.Lgs. n. 50/2016)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Käesoleva seadusega kehtestatakse riigihankeseadustiku süsteemse reformi täpsed kriteeriumid ja põhimõtted. Delegeerimisseadusega nähakse ette vähemalt järgmised põhimõtted ja kriteeriumid: i. Vähendada avaliku sektori hankijate killustatust, 1) kehtestades kvalifitseerimissüsteemi põhielemendid, 2) nõudes e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises, 3) volitades riiklikku korruptsioonivastast asutust (ANAC) vaatama läbi avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise hankesuutlikkuse seisukohast (hangete liigid ja mahud), 4) luues stiimulid olemasolevate kesksete kutseliste hankijate kasutamiseks. ii. Lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi („centrali di committenza“) iii. Määratleda, kuidas menetlused tuleks digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded iv.. Vähendada järk-järgult allhangetega seotud piiranguid.
M1C1-71	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine	Kõigi vajalike õigusaktide ja rakendusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kõik vajalikud õigusaktid, määrused ja rakendusaktid (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) peavad andma järgmised tulemused: i. Riigihangete poliitika ühtse koordineerimisasutuse personali ja rahaliste vahendite tase peab olema piisav (täpsustatakse tegevuskorras), et olla täielikult toimiv, seda ka ANACi eriotstarbelise struktuuri toetuse tõttu. ii. Riigihangete poliitika ühtne koordineerimisorgan võtab ANACi ja riikliku halduskooli toetusel vastu professionaalsuse suurendamise strateegia (mis on seotud Itaalia riikliku riigihangete reformi ettepanekuga 2.1.6), mis hõlmab eri tasandi koolituse liike, spetsiaalset juhendamist ja tegevussuuniste koostamist. iii. Dünaamilised hankesüsteemid teeb kättesaadavaks Consip ja need on kooskõlas riigihankedirektiividega. iv.. Lisaks riigihangete seadustiku artikli 38 rakendamisele viib ANAC lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise seoses hankevõimekusega. v. Lepingu sõlmimise ja taristutööde lõpuleviimise vahelisel ajal toimib järelevalvesüsteem. vi. Kõigi lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis. vii. Kõik ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade riigihankemenetluste eest vastutavad bürood.
M1C1-72	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele	Seaduse säte, millega nähakse ette makseasutuse poolt ettevõtjatele tehtavate maksete hilinemise vähendamise eeskirjade jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtjatele. Meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i. Süsteemi INIT kasutatakse keskses avalikus halduses, et toetada majandus- ja finantsarvestust ning avaliku sektori kulutuste tegemist. ii. Hilinenud maksmine: rahandusministeeriumi IT-süsteemi andmebaasil (Commercial Credit Platform – PCC) põhinevad näitajad on riigiasutuste kaalutud keskmine makseaeg ettevõtjatele ja ametiasutuste kaalutud keskmine makseviivitus ettevõtjatele kõigil järgmistel avaliku halduse tasanditel: -keskasutused (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) -piirkondlikud omavalitsused (Regioni ja Province Autonome), -kohalikud omavalitsused (enti locali) -riiklikud tervishoiuasutused (enti del Servizio sanitario nazionale)
M1C1–72bis	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks kesksel/kohalikul tasandil	Seaduse säte, milles osutatakse esmaste õigusaktide jõustumisele ja meetmete võtmisele, et vähendada maksete hilinemist makseasutuselt ettevõtetele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Jõustuvad järgmised seadusandlikud ja erimeetmed: – suunised, millega selgitatakse äritehingute ja mitteäriliste tehingute kohaldamisala kooskõlas hilinenud maksmise direktiiviga; – suunised hilinenud maksmise direktiivi artikli 4 lõike 6 kohaldamisala täpsustamiseks kooskõlas viimasega; – õigusaktid, millega tagatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad rahalisi vahendeid oma arvete õigeaegseks esitamiseks kesktasandilt; – õigusaktid, millega nõutakse, et ametiasutused võtaksid vastu iga-aastased rahavoogude kavad, millega tagatakse seaduslikest maksetähtaegadest kinnipidamine; – ministeeriumide ja piirkondade siseauditi- ja kontrollisuutlikkus õigeaegselt tasumata arvete olukorra jälgimiseks. Järgmisi erimeetmeid võetakse: Kesktasand: – Võtma meetmeid tagamaks, et ministeeriumid ja keskasutused, kelle Itaalia ametiasutused määratlevad 2023. aasta lõpuks struktuurselt hilinenud maksjatena, maksavad individuaalselt 30 päeva jooksul (nt põllumajandus-, justiits-, kaitse-, sise- ja taristuministeerium); – Ministeeriumide avaldatavad võlgnevuste varud, mida ajakohastatakse kord kvartalis; Rakkerühmade tugevdamine, kui need on olemas, ja rakkerühmade loomine, kui neid ei ole veel käivitatud; nähakse ette rakkerühmade automaatsem aktiveerimine struktuurselt hilinenud maksjate korral. Kohalikul tasandil võetakse järgmisi erimeetmeid: – Võtma meetmeid tagamaks, et kohalikud omavalitsused, keda Itaalia ametiasutused käsitavad struktuurselt hilinenud maksjatena (näiteks Napoli, Lecce ja Salerno kommuunid), maksavad [2023. aasta] lõpuks 30 päeva jooksul; – Ametiasutused avaldavad oma võlgnevuste andmed, mida ajakohastatakse kord kvartalis.
M1C1–72ter	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Suurendada hilinenud maksetega seotud inimressursse	Säte, milles osutatakse hilinenud maksetega tegelevate inimressursside suurendamist käsitlevate õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette personali suurendamine seoses maksetega järgmistes valdkondades: – Ministeeriumid ja keskasutused sõltuvalt asjaomase keskvalitsuse konkreetsetest organisatsioonilistest vajadustest; – kohalikud haldusasutused sõltuvalt asjaomase kohaliku omavalitsuse konkreetsetest organisatsioonilistest vajadustest.
M1C1–72quater	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Krediidi loovutamine kolmandatele isikutele	Seaduse säte, mis viitab esmase õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette sätted, mis võimaldavad krediidi loovutamist kolmandatele isikutele pärast 30 päeva möödumist avaliku halduse poolsest vaikimisest või tegevusetusest
M1C1–72quinquies	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Maksete tegemine InIT andmebaasis	INITi andmebaas toimib maksete tegemiseks.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	InIT-andmebaas toimib täielikult ja sellel on järgmised võimalused: –See võimaldab teha makseid, tuginemata koostalitlusvõimele vanade makseplatvormidega. –See tagab, et makseviivitusi on võimalik kontrollida ministeeriumide auditi- ja kontrollifunktsioonide ning Itaalia kontrollikoja poolt.
M1C1–72sixies	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Horisontaalsed meetmed maksete hilinemise vähendamiseks makseasutuse poolt ettevõtetele	Platvorm toimib	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Kasutusele võetakse spetsiaalne platvorm kommertslaenude kohta kreeditorettevõtetele ja deebitorriigi ametiasutustele. Platvorm pakub vähemalt järgmist: teave ettevõtjatele (võlausaldajatele) avalikule haldusele antavate laenude õigusliku raamistiku, kreeditoräriühingu õiguste, makse hilinemise korral võetavate õiguslike meetmete, tarnijate maksemehhanismi toimimise ja kreeditorettevõtete kontaktpunkti kohta. Teave riigiasutustele (võlgnikele) ärivõlgade maksmise õiguslike nõuete kohta, haldussuunised, avaliku halduse käsutuses olevad järelevalvevahendid ja võimalikud parimad tavad maksete tulemuslikkuse parandamiseks. Kõigil ministeeriumi veebisaitidel peab olema link sellele platvormile.
M1C1-73	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankeseadustiku reformi jõustumine	Seaduse säte, mis näeb ette seadusandliku dekreedi jõustumise, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi käsitleva delegeerimisseaduse sätteid.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Seaduse jõustumine, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi delegeerimisseaduse sätteid.
M1C1-74	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Kõigi vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi riigihankesüsteemi reformimiseks/lihtsustamiseks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (mis tuleneb ka riigihangete seadustiku läbivaatamisest).
M1C1–73bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi rakendamist käsitlevate suuniste vastuvõtmine.	Avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi rakendamist käsitlevate suuniste vastuvõtmine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Võtta pärast ANACiga konsulteerimist vastu ringkiri, milles esitatakse suunised kehtivate kohaldatavate eeskirjade süstematiseerimiseks ja selgitatakse, et kvalifitseerimine ka allapoole piirmäära jäävate lepingute puhul on endiselt võimalik ja soovitatav ning et stimuleerida (kvalifitseeritud) kesksete hankijate kasutamist, kui kvalifitseerimine ei ole olemas või ei ole võimalik (D.lgs 36/2023 artikli 62 lõike 6 punkt a)
M1C1–73ter	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni ja kutseliseks muutmise stiimulid.	Rakendusmeetmete vastuvõtmine ja seaduse säte, mis viitab õigusaktide jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Cabina di Regia endine riigihangete seadustiku artikkel 221, olles konsulteerinud ANACiga, hinnang riigihangete seadustiku rakendamise mõju kohta järgmisele: -kvalifitseeritud avaliku sektori hankijate ja kesksete hankijate arv; -nende riigihankelepingute arv ja maksumus, mida nad haldavad enda ja kvalifitseerimata üksuste nimel; -süsteemi mõju seoses lepingute sõlmimise ja riigihankelepingute täitmise ajakavaga. Mittekvalifitseeritud üksuste suutlikkuse suurendamise meetmetes osalemise kaardistamise tulemuste avaldamine. Pärast ANACiga konsulteerimist võetakse vastu täiendavad algatused, mille eesmärk on stimuleerida avaliku sektori hankijate kvalifitseerimist, killustatuse vähendamist ja kvalifitseerimata üksuste kutseliseks muutmist. Kui tsentraliseerimine ei ole kättesaadav või teostatav, võetakse vastu täiendavad vahendid kohalikele või kvalifitseerimata avaliku sektori hankijatele tehniliseks/haldustoetuseks, mis on töökorras.
M1C1–73quater	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Ringkiri alla ELi piirmäära jäävate hangete kohta võeti vastu ja avaldati Itaalia Euroopa Liidu Teatajas. Ringkirjas selgitatakse, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete puhul avatud ja piiratud hankemenetlusi.
M1C1–73quinquies	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab uute õigusnormide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja konkurentsi, eelkõige selleks, et suurendada kontsessioonide avatust konkurentsile.
M1C1-75	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine	Teostatavusuuringus määratletud funktsioonide olemasolu (koostatakse projekti 1. ülesandena)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Riiklik e-riigihangete süsteem peab olema toimiv ja täielikult kooskõlas ELi riigihankedirektiividega ning hõlmama menetluste täielikku digiteerimist kuni lepingu täitmiseni (arukad hanked), olema koostalitlev avaliku halduse haldussüsteemidega, sisaldama tootjaorganisatsioonide digitaalset hõlvamist, enampakkumisi, masinõpet suundumuste kindlakstegemiseks, vestluste korraldamist, digitaalset kaasamist ja olekuahelat.
M1C1–75bis	Investeering 1.10. Kvalifikatsioonide ja e-riigihangete toetamine	Eesmärk	Kvalifikatsioonide ja e-riigihangete toetamine	Hanke tugifunktsiooni kasutuselevõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Riigihangete tugifunktsioon luuakse avaliku sektori hankijate professionaalsuse strateegia raames. Hanketugi on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et täita riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetada neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimise vastuvõtmisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.
M1C1-76	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg olema kuni 30 päeva .
M1C1-77	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseaeg ( tempo di pagamento) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.
M1C1-78	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg (tempo di pagamento) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.
M1C1-79	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	60	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) kaalutud keskmine maksetähtaeg ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.
M1C1-80	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) kuni 0 päeva.
M1C1-81	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	1. kv	2025	Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-82	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-83	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	1. kv	2025	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) maksimaalselt 0 päeva.
M1C1-84	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel	Ei kohaldata	Arv	139	100	4. kv	2023	Tuginedes Euroopa Liidu Teatajas (TED) vastu võetud meetoditele, kasutades ANACi hallatava riikliku IT-riigihankelepingute andmebaasi (BDNCP) andmeid, vähendatakse pakkumuste esitamise tähtaja ja lepingu sõlmimise vahele jäävat keskmist aega vähem kui 100 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.
M1C1–84bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Meetmed, millega parandatakse otsuste tegemise kiirust avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel	Rakendusmeetmete vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Selleks et kiirendada otsuste tegemise kiirust lepingute sõlmimisel ja kiirendada riigihangete seadustiku reformiga algatatud protsessi riigihangete digiteerimise ja avaliku sektori hankijate professionaalsemaks muutmise kaudu, teeb Cabina di regia (endine riigihangete seadustiku artikkel 221) pärast ANACiga konsulteerimist järgmist: – analüüs e-riigihangete mõju kohta lepingu sõlmimise ajale kuni lepingu sõlmimiseni; – otsustuskiiruse hindamine tehnika taseme kohta; – avaliku sektori hankijate parimate tavade jälgimine, mille eesmärk on lühendada lepingute sõlmimise aega; õigusliku raamistiku analüüs, mille eesmärk oli teha kindlaks mis tahes kriitilised probleemid hankemenetlustes, ning analüüsi põhjal ettepanek algatuste kohta, mis on lõpule viidud, et lühendada otsuste tegemise kiirust. Alates 2024. aasta andmetest jälgib ANAC igal aastal avaliku sektori hankijate keskmist otsustuskiirust, tuginedes talle riigihankeseadustiku artikliga 222 antud volitustele. Avaliku sektori hankijad, kelle keskmine otsuste tegemise kiirus on TEDis üle 160 päeva, peavad osalema kvalifitseerimise ja kutseliseks muutmises.
M1C1-85	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg	Ei kohaldata	Protsent	100	90	4. kv	2023	Lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri (fase esecutiva) realiseerimise vahelist keskmist aega vähendatakse vähemalt 10 %.
M1C1-86	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames	Ei kohaldata	Protsent	0	20	4. kv	2023	Vähemalt 20 % riigiteenistujatest on saanud koolituse avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames. Selles võetakse arvesse riigihangetes aktiivselt osalevate riigiteenistujate koguarvu, st 100 000 avaliku sektori hankijat, kes on 30. aprilli 2021 seisuga registreeritud riiklikusse e-riigihangete süsteemi, mida haldab Consip MEFi nimel.
M1C1-87	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Ei kohaldata	Protsent	0	15	4. kv	2023	Vähemalt 15 % avaliku sektori hankijatest kasutab dünaamilisi hankesüsteeme, nagu on sätestatud ELi direktiivis 2014/24 ( kaheaastane jälgimisperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DPSi kasutamine suunatud peamiselt piirmäära ületavatele ostudele, arvestades, et künnisest allapoole jäävad ostud tehakse peamiselt e-kaupluste kaudu) . Eesmärk on seotud keskvalitsuste tasandi hankijatega (250 makseasutust, mis registreeriti 30. aprillil 2021 riikliku e-riigihangete süsteemi kaudu, mida haldab Consip MEFi nimel).
M1C1-88	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg olema kuni 30 päeva .
M1C1-89	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseaeg ( tempo di pagamento) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.
M1C1-90	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg (tempo di pagamento) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.
M1C1-91	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	60	60	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) kaalutud keskmine maksetähtaeg ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.
M1C1-92	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) kuni 0 päeva.
M1C1-93	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	1. kv	2026	Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-94	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-95	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	1. kv	2026	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) maksimaalselt 0 päeva.
M1C1-96	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel	Ei kohaldata	Arv	193	115	4. kv	2025	Euroopa Liidu Teataja andmebaasist (TED) saadud andmete põhjal vähendatakse pakkumuste esitamise tähtaja ja lepingu allkirjastamise kuupäeva vahelist keskmist aega kuni 115 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid. Tagama, et TEDis ja BDNCPs (ANAC) lepingu sõlmimist käsitlevate andmete avaldamise vahel oleks täielik järjepidevus ja ajavahe.
M1C1-97	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg	Ei kohaldata	Protsent	100	88	4. kv	2024	Lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri (fase esecutiva) realiseerimise vahelist keskmist aega vähendatakse vähemalt 12 %.
M1C1–97bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg	Ei kohaldata	Protsent	100	85	4. kv	2025	Lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri (fase esecutiva) realiseerimise vahelist keskmist aega vähendatakse vähemalt 15 %.
M1C1-98	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames	Ei kohaldata	Protsent	20	40	4. kv	2024	Vähemalt 40 % riigiteenistujatest on koolitatud avaliku sektori hankijate professionaalsuse strateegia kaudu kvalifikatsiooni omandamiseks. Selle protsendi puhul võetakse arvesse riigihangetes aktiivselt osalevate riigiteenistujate koguarvu, s.o 100 000 avaliku sektori hankijat, kes on registreeritud 30. aprilli 2021. aasta seisuga riiklikus e-riigihangete süsteemis, mida haldab Consip MEFi nimel.
M1C1–98bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames	Ei kohaldata	Protsent	20	60	4. kv	2025	Vähemalt 60 % riigiteenistujatest on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia kaudu kvalifikatsiooni omandamiseks. Selle protsendi puhul võetakse arvesse riigihangetes aktiivselt osalevate riigiteenistujate koguarvu, s.o 100 000 avaliku sektori hankijat, kes on registreeritud 30. aprilli 2021. aasta seisuga riiklikus e-riigihangete süsteemis, mida haldab Consip MEFi nimel.
M1C1-99	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Dünaamilist hankesüsteemi kasutavate keskvalitsuste tasandi hankijate osakaal vastavalt ELi direktiivile 2014/24	Protsent	15	20	4. kv	2024	Vähemalt 20 % avaliku sektori hankijatest kasutab direktiivi 2014/24 kohaseid dünaamilisi hankesüsteeme (kaheaastane jälgimisperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DPSi kasutamine suunatud peamiselt piirmäära ületavatele ostudele, arvestades, et künnisest allapoole jäävate ostude puhul kasutatakse peamiselt e-kauplusi). Eesmärk on seotud keskvalitsuste tasandi hankijatega (250 makseasutust, mis registreeriti 30. aprillil 2021 riikliku e-riigihangete süsteemi kaudu, mida haldab Consip MEFi nimel).
M1C1–99bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform Investeering 1.10. Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine	Siht	Avaliku sektori hankijate digipädevus	Digitaalselt pädevate kohalike omavalitsuste hankijate protsent	Protsent	0	50	4. kv	2025	Vähemalt 50 %-l kohalikest avaliku sektori hankijatest on kvalifikatsiooniga nõutavad digipädevused. Eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse ka avaliku sektori hankijaid, kes täidavad samu nõudeid tsentraliseeritud hankijate kaudu.
M1C1-100	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Keskvalitsuse (ministeeriumid) kulude läbivaatamise läbivaadatud raamistik parandab selle tõhusust, tugevdades majandus- ja rahandusministeeriumi rolli. Eelkõige nähakse sellega ette majandus- ja rahandusministeeriumi suurem roll eelhindamisel, järelevalvel ja järelhindamisel, mis võimaldab põhjalikult jõustada läbivaatamiste läbiviimist ja kavandatud eesmärkide saavutamist.
M1C1-101	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Eesmärk	Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine	Läbivaatamise avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võtta vastu aruanne, et teavitada valitsusi meetmetest, mille eesmärk on vähendada arvete esitamata jätmisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist, eelkõige sektorites, kus maksudest kõrvalehoidumine on kõige suurem, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu.
M1C1-102	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Aruande koostab rahandusministeeriumi raamatupidamisosakond koostöös valitud haldusasutustega, et: -Hindama oma tavasid säästukavade koostamisel ja rakendamisel. -Määratleda suunised kõigile haldusasutustele.
M1C1-103	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle	Õigus- ja haldusnormid, mis osutavad jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Need sätted hõlmavad järgmist: i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu täielik kasutuselevõtt eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 127/2015 artikli 4 lõikes 1. ii) „vastavuskirjade“ jaoks kasutatavat andmebaasi (esialgsete teatiste edastamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid) täiustatakse, et vähendada valepositiivsete teadete esinemist ja suurendada maksumaksjatele edastatavate teadete arvu. iii) reformitud õigusaktide jõustumine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui eraõiguslikud teenuseosutajad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast (viidatakse dekreetseaduse 124/2019 algsele artiklile 23, mis tunnistati seaduseks muutmisel kehtetuks). iv) Seaduse nr 160/2019 artikli 1 lõigetes 681-686 sätestatud andmete pseudonüümimise protsessi lõpuleviimine ja digitaalse taristu loomine täielikult pseudonüümitud andmebaaside koostalitlusvõimest tulenevate suurandmete analüüsimiseks, et suurendada valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. v) Selliste esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse täiendavaid tõhusaid meetmeid, mis põhinevad arvete esitamata jätmisest tuleneva maksudest kõrvalehoidumise vähendamise võimalike meetmete läbivaatamise tulemustel.
M1C1-104	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025	Majandus- ja rahandusdokumendis määratletud riigi koguvalitsuse kvantitatiivse säästu eesmärk (eurodes)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Seada 2016. aasta dekreetseaduste 90 ja 93 ning seaduse nr 163/2016 alusel majandus- ja finantsdokumendis eesmärgid keskvalitsuse koguhalduse kulutuste iga-aastaseks läbivaatamiseks 2023., 2024. ja 2025. aastal. Säästueesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad.
M1C1-105	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv	Ei kohaldata	Arv	2 150 908	2 581 090	4. kv	2022	Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 20 %.
M1C1-106	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine	Ei kohaldata	Arv	126 500	132 825	4. kv	2022	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu (varajane teavitamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid, kuid kelle puhul ei avastata pettusi tagantjärele) vähendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 5 %.
M1C1-107	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	eurot	2 130 000 000	2 449 500 000	4. kv	2022	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb 2019. aastaga võrreldes 15 %.
M1C1-108	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine	Rahandusministeeriumi raamatupidamisosakonna otsus, millega kiidetakse heaks tekkepõhise raamatupidamisarvestuse juhtimisstruktuur	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi aluseks oleva kontseptuaalse raamistiku lõpuleviimine vastavalt Eurostati (EPSASi töörühm) määratletud kvalitatiivsetele omadustele; Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kehtestamine IPSAS/EPSASi alusel; Töötada välja mitmemõõtmeline ja mitmetasandiline kontoskeem.
M1C1-109	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine	Ei kohaldata	Arv	0	2 300 000	2. kv	2023	Vähemalt 2 300 000 maksumaksjat saavad 2022. maksustamisaasta kohta eelnevalt koostatud käibedeklaratsioonid.
M1C1-110	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakuludega ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega lisatakse 2024. aasta eelarveseadusesse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	2024. aasta eelarveseadusega antakse parlamendile säästva arengu eelarve, mis koosneb riigieelarve liigitamisest vastavalt keskkonnakuludele ja soolist võrdõiguslikkust edendavatele kulutustele. Liigitus peab olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide määratlemise aluseks olevate kriteeriumidega ja 2030. aasta tegevuskava eesmärkidega.
M1C1-111	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2023. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: -tõendab kulude läbivaatamise menetluse lõpuleviimist 2023. aastaks seoses kulude läbivaatamise raamistikuga. -tõendama 2022. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1-112	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust, nagu on osutatud maksuameti tulemuslikkuse kavas aastateks 2021-2023.	Ei kohaldata	Tööle võetud töötajate arv	0	4 113	2. kv	2024	Maksuameti töötajate arvu suurendatakse 4 113 ühiku võrra, nagu on osutatud 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kavas.
M1C1-113	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv	Ei kohaldata	Arv	2 150 908	3 011 271	4. kv	2024	Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 40 %.
M1C1-114	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	eurot	2 130 000 000	2 769 000 000	4. kv	2024	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb võrreldes 2019. aastaga 30 %.
M1C1-115	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2024. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: - tõendab, et 2024. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku. - tõendab 2022. ja 2023. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1-116	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“	Ei kohaldata	Protsent	0	-5	4. kv	2025	Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2023. aastal 2019. aastaga võrreldes 5 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 5 % vähendamist tuleb vaadelda võrdluses hinnangutega, mis sisalduvad sama aruande ajakohastatud versioonis, mis avaldatakse 2025. aasta novembris 2023. maksustamisaasta andmete põhjal.
M1C1-117	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Avaliku sektori asutused, kes on saanud koolituse uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks	Ei kohaldata	Arv	0	18 000	1. kv	2026	18 000 avalik-õigusliku üksuse esindajate uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile ülemineku alase koolituse esimese vooru lõpp.
M1C1-118	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Jõustub tekkepõhise raamatupidamisarvestuse reform, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist.	Seaduse säte, milles on märgitud kõigi tekkepõhise raamatupidamisarvestuse rakendusmeetmete (sealhulgas suunised, tegevusjuhised ja koolitusprogramm) jõustumine vähemalt 90 % ulatuses kogu avalikust sektorist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Esitatakse avaliku halduse finantsaruanded, mis hõlmavad vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist. Võetakse vastu seadusandlik reform, millega nähakse ette uue tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi kasutuselevõtmine vähemalt 90 % haldusasutuste jaoks alates 2027. aastast. Võetakse vastu teisesed õigusaktid, milles sätestatakse: Suunised ja tegevusjuhised raamatupidamisstandardite kohaldamiseks koos näidete ja praktiliste esitlustega ettevõtjate toetamiseks; Koolitusprogramm: koolitusprogrammide koostamine uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks.
M1C1-119	Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab fiskaalse föderalismi jõustumisele tavalise staatusega piirkondades.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Kehtiva delegeeritud seadusega 42/2009 ette nähtud fiskaalföderalismi (Federalismo fiscale) reguleeriva raamistiku jõustumine. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid, mis rakendatakse fiskaalföderalismi üldise staatusega piirkondade puhul, nagu on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artiklid 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 176/2020 (artikkel 31-sexties).
M1C1-120	Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab maksuföderalismi jõustumisele provintsides ja suurlinnades.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	„Fiskaalföderalismi“ (Federalismo fiscale) reguleeriva raamistiku jõustumine, nagu on sätestatud kehtivas delegeerimisseaduses nr 42/2009. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid, mis rakendatakse vajaduse korral provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi, nagu see on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artikkel 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 178/2020 (artikkel 1, koma 783).
M1C1-121	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“	Ei kohaldata	Protsent	0	-15	2. kv	2026	Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2024. aastal 2019. aastaga võrreldes 15 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 15 % vähendamist täheldatakse viitega 2024. maksustamisaasta hinnangule, mis sisaldub rahandusministeeriumi poolt 2026. aasta juuniks koostatavas spetsiaalses aruandes, mis põhineb samal metoodikal, mida kasutatakse seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artiklis 2 nõutud aruande koostamiseks.
M1C1-122	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023., 2024. ja 2025. aastaks seatud säästueesmärki.	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2025. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: - tõendab, et 2025. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku. - tõendab 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Selle investeeringu eesmärk on viia kohaliku avaliku halduse olulise osa andmekogud ja rakendused üle turvalisse pilvetaristusse, mis annab igale ametiasutusele vabaduse valida sertifitseeritud avalikus pilvekeskkonnas.

Meetmega nähakse ette ka ametiasutustele suunatud tugipakett „ränne teenusena“, mis hõlmab järgmist: esialgne hindamine, ii) jõupingutuste käivitamiseks vajalik menetluslik/halduslik tugi, iii) läbirääkimised vajaliku välisabi üle ja iv) projekti üldine juhtimine selle elluviimise käigus. Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi (MITD) järelevalve all tegutsevalt rühmalt oodatakse kvalifitseeritud teenuseosutajate laia nimekirja kindlaksmääramist ja sertifitseerimist ning läbirääkimisi standardsete toetuspakettide üle, mis on kohandatud vastavalt administratsiooni suurusele ja migratsiooniga seotud teenustele.

Investeering 1.4 – Digitaalteenused ja kodanike kogemused

Selle investeeringu eesmärk on töötada välja tipptasemel kodanikele suunatud digitaalteenuste integreeritud ja ühtlustatud pakkumine, tagada nende laialdane kasutuselevõtt nii kesk- kui ka kohalikes haldusasutustes ning suurendada kasutajate kogemusi.

Meede:

(I)suurendada digitaalsete avalike teenuste kogemust, määratledes korduvkasutatavad teenuse osutamise mudelid, millega tagatakse täielik ligipääsetavusnõuete täitmine (investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine);

(II)digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine: Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine);

(III)edendada kodanike ja haldusasutuste vaheliste maksete digitaalse rakenduse (PagoPA) kasutuselevõtmist ning rakenduse „IO“ kasutuselevõtmist kodanike ja haldusasutuste vahelise peamise digitaalse kontaktpunktina mitmesuguste teenuste (sh teadete) jaoks kooskõlas ühtse kontaktpunkti loogikaga (investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine);

(IV)toetada riiklike digitaalse identiteedi platvormide (Sistema Pubblico di Identità Digitale, SPID ja Carta d’Identità Elettronica, CIE) ja riikliku registri (Anagrafe nazionale della popolazione residente, ANPR) kasutuselevõtmist (Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine);

(V)töötada välja ühtne teavitamisplatvorm (investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine);

(VI)edendada liikuvuse kui teenuse paradigma kasutuselevõtmist suurlinnades, et digiteerida kohalikku transporti ja pakkuda kasutajatele integreeritud liikuvuskogemust reisi kavandamisest makseteni eri transpordiliikide puhul (investeering 1.4.6 – mobiilsus kui teenus Itaaliale, kusjuures viimast meedet rahastatakse tagastamatust rahalisest toetusest).

Investeering 1.6 – Suurte keskvalitsuste digiüleminek

Selle investeeringu eesmärk on ümber kujundada ja digiteerida peamiste keskasutuste prioriteetsed protsessid, tegevused ja teenused, et suurendada nende asutuste tõhusust ja lihtsustada menetlusi. Asjaomaste keskasutuste hulka kuuluvad: i) riiklik sotsiaalkindlustusamet (INPS) ja riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise instituut (INAIL), ii) kohtusüsteem, iii) kaitseministeerium, iv) siseministeerium, v) rahanduspolitsei.

Siseministeeriumi osas nähakse projektiga ette i) kodanikele suunatud teenuste digiteerimine ja selle aluseks olevate siseprotsesside ümberkujundamine; ii) sisemiste rakenduste ja haldussüsteemide arendamine, et töötada välja füüsilise ja digitaalse identiteedi ning nendega seotud tunnuste keskne sisekontroll, mis võimaldab ametiisikutel (nt politseil) reaalajas kontrollida kodanikele kuuluvaid ja CIEga seotud isiklikke dokumente ja litsentse (nt tervisekaart, juhiluba jne); iii) töötajate oskuste täiendamine digivõimekuste tugevdamiseks (1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine).

Kohtusüsteemi osas nähakse projektiga ette i) viimase kahekümne aasta (01.1.2006–30/06/2026) arhiivide (7 750 000 kohtudokumenti) digiteerimine, mis on seotud madalama astme kohtute (Tribunali ordinari), apellatsioonikohtute ja ülemkohtu kohtutoimikute, piirkonna pealinnade rahukohtunike, alaealiste ametite, kohtute ja apellatsioonikohtute kriminaalkolleegiumide ning prokuratuuridega; ii) andmebaasi (tarkvarakihi) loomine, mis toimiks ühtse juurdepääsupunktina kohtusüsteemi kogu toorandmetele. Andme järves säilitatavat teavet kasutatakse tehisintellektilahenduste abil, et: i) muuta tsiviil- ja kriminaalkaristused anonüümseks; ii) kuriteoohvri ja kurjategija vahelise suhte automaatne tuvastamine õigusnormides; iii) hallata, analüüsida ja korraldada varasemaid kohtuasju, et hõlbustada konsulteerimist tsiviilkohtunike ja prokuröridega; iv) viia läbi kohtusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse põhjalik statistiline analüüs; v) Kohtuametite tegevuse menetlemise aja haldamine ja jälgimine (Investeeringud 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine ja 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

INPSi ja INAILi puhul hõlmab projekt nende sisemiste süsteemide ja menetluste põhjalikku läbivaatamist ning nende digitaalsete kontaktide arendamist residentide, ettevõtete ja teiste haldusasutustega, et pakkuda kasutajatele sujuvat digitaalset kogemust (1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine).

Kaitseministeeriumi puhul hõlmab projekt i) kolme põhilise teabekogumi (personal, haldusdokumendid, sise- ja välissuhtlus) turvalisuse suurendamist ning ii) kõigi süsteemide ja rakenduste üleviimist avatud lähtekoodiga paradigmale, mis on kooskõlas aluseks olevas õigusraamistikus määratletud julgeolekupoliitikaga (investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine).

Finantspolitsei puhul on projekti eesmärk eelkõige i) andmebaaside ümberkorraldamine; ii) Andmeteaduse lisamine tegevus- ja otsustusprotsessidesse (investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C1-14	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid	Ei kohaldata	Arv	0	800 000	4. kv	2023	Haldusjurisdiktsiooni süsteemiga seotud selliste kohtudokumentide (nagu kohtuotsused, arvamused ja dekreedid) arv, mis on andmepangas täielikult kättesaadavad.
M1C1-16	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid	Ei kohaldata	Arv	800 000	2 500 000	4. kv	2023	Haldusjurisdiktsiooni süsteemiga seotud kohtudokumentide (nt kohtuotsused, arvamused ja dekreedid) arv, mis on andmehoidlas täielikult kättesaadavad.
M1C1-123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1	Ei kohaldata	Arv	0	35	4. kv	2022	INPSi institutsioonilisel veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust . Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool). 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed sorbeerijad •Töötushüvitised •Invaliidsushüvitised •Vabastamine •Toetuse kogumine ettevõtete poolt •Põllumajandustöötajate teenused •Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajate poolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, kasu automaatse pikendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lõpuks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.
M1C1-124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1	Ei kohaldata	Arv	0	4 250	4. kv	2022	Vähemalt 4 250 INPSi töötajat, keda on hinnatud seoses nende teavitamisega ja tõendatud täiustatud oskustega järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavandamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine. Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1-125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Eesmärk	Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine	Kohaliku avaliku halduse hangete pilveteenuste osutamise (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade (kõikide) avalike osalemiskutsete sõlmimise kohta iga asjaomase avaliku halduse asutuse (kohalikud omavalitsused, koolid, kohalikud tervishoiuasutused) jaoks, et koguda ja hinnata rändekavasid. Kolme spetsiaalse projektikonkursi väljastamine võimaldab tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumil hinnata iga asjaomase avaliku halduse liigi väga spetsiifilisi vajadusi. Sõlmitud pakkumismenetlused (st rahastamiseks lubatud haldusasutuste nimekirja avaldamine) olid seotud kolme avaliku projektikonkursiga vastavalt omavalitsustele, koolidele ja kohalikele tervishoiuasutustele, et koguda ja hinnata üleminekukavasid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C1-126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Arv	9 000	11 450	4. kv	2023	Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul: - riigiasutused, mis on juba baasstsenaariumis (9 000 üksust) - platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 450 uut üksust). Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31.3.2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine	Ei kohaldata	Arv	2 700	7 000	4. kv	2023	Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine: - riigiasutused, mis on juba baasstsenaariumis (2 700 üksust) - platvormiga ühinevad uued haldusasutused (4 300 uut üksust). Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31.3.2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-128	Investeering 1.4.5 – Avalike teadete digitaliseerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Arv	0	800	4. kv	2023	Vähemalt 800 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.
M1C1-129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1	Ei kohaldata	Arv	0	7	4. kv	2023	Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (kuni 31. detsembrini 2023 kokku 7 protsessi) ja neid on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).
M1C1-130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1	Ei kohaldata	Arv	0	3 500 000	4. kv	2023	Viimase 20 aasta 3 500 000 kohtutoimiku digiüleminek (1.1.2006–30.6.2026), mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega kohtutes.
M1C1-131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusalased andmebaasid T1	Lepingu täitmise algust tõendav aruanne Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Lepingu täitmise algus kuue uue andmejärve teadmussüsteemi loomiseks: 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks. Iga hankelepingu täitmine algab menetluse eest vastutava konkreetse haldusaktiga, mida nimetatakse „täitmise alustamiseks“.
M1C1-132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2	Ei kohaldata	Arv	35	70	4. kv	2023	Inps’i institutsioonide veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust . Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool). 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed sorbeerijad •Töötushüvitised •Invaliidsushüvitised •Vabastamine •Toetuse kogumine ettevõtete poolt •Põllumajandustöötajate teenused •Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajate poolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, kasu automaatse pikendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lõpuks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.
M1C1-133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2	Ei kohaldata	Arv	4 250	8 500	4. kv	2023	Lisaks 4 250 INPSi töötajat, kellel on tõendatud paremad oskused järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavandamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine. Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1-134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1	Ei kohaldata	Arv	29	53	4. kv	2023	Eesmärk on saavutada 53 (52%) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et need täielikult digiteerida. INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine. Eelkõige on iga piirkonna eeldatav eesmärk väljendatud eespool: ·Kindlustus: 8 (25 %) ·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused 18 (50 %) ·Ennetus- ja ohutustöö: 9 (80 %) ·Sertifikaadid ja kontrollid: 18 (80 %).
M1C1-135	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1	Ei kohaldata	Arv	4	15	4. kv	2023	Kaitsepersonali juhtimisega seotud 15 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades neljast juba digiteeritud menetlusest.
M1C1-136	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	190 000	450 000	4. kv	2023	Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (450 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 190 000 juba digiteeritud sertifikaadist.
M1C1-137	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine	Täielikult toimivad institutsioonilised veebiportaalid ja intraneti veebiportaalid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Arendada ja rakendada i) institutsioonilisi veebiportaale ja ii) intranetiportaale sisekommunikatsiooni erivajaduste rahuldamiseks.
M1C1-138	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T1	Ei kohaldata	Arv	0	10	4. kv	2023	Esialgne üleminek uuele avatud lähtekoodiga taristule ja selle kriitilise tähtsusega rakenduste operatiivne kättesaadavus. See hõlmab riistvarakeskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist ja rakenduste ümberkavandamist.
M1C1-139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1	Ei kohaldata	Arv	0	4 083	3. kv	2024	4 083 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.
M1C1-140	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Ei kohaldata	Protsent	0,1	40	4. kv	2024	Haldusasutused (omavalitsused, esimese ja teise astme haridusasutuste põhi- ja keskkoolid ning konkreetsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiasutused), kes järgivad ühist mudelit ja disainisüsteemi, lihtsustavad kasutajate suhtlust ja lihtsustavad hooldust järgnevatel aastatel. Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist: 1) Esitatud projektide hindamine; 2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi.
M1C1-141	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2	Ei kohaldata	Arv	15	20	4. kv	2024	Kaitsepersonali juhtimisega seotud 20 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades viieteistkümnest juba digiteeritud menetlusest, mille eesmärk on 1.
M1C1-142	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	450 000	750 000	4. kv	2024	Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (750 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 450 000 juba digiteeritud sertifikaadist, mille eesmärk on 1.
M1C1-143	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T2	Ei kohaldata	Arv	10	15	4. kv	2024	Nelja missiooni kriitilise tähtsusega ja üheteistkümne missiooniga mitteseotud kriitilise tähtsusega rakenduse lõplik üleviimine uude avatud lähtekoodiga taristusse, mis hõlmab riistvara keskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist, rakenduste ümberkavandamist, alustades lähteolukorrast, milleks on kümme juba üle viidud 1. eesmärgiga.
M1C1-144	Investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine – Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Ei kohaldata	Arv	0	55	2. kv	2025	2025. aasta teiseks kvartaliks toetab AgID 55 kohalikku avalikku haldust, et: - Pakkuda 28 tehnilist ja erialast eksperti - Vähendada vigade arvu 50 % võrra vähemalt kahe iga administratsiooni osutatava digitaalteenuse puhul. - Levitada ja koolitada vähemalt 3 vahendit, mille eesmärk on ümber kujundada ja arendada kõige enam kasutatavaid digiteenuseid, mis kuuluvad igale ametiasutusele; - Tagada, et vähemalt 50 % tugitehnoloogiatest ja tarkvaravajadustest pühendatakse puuetega töötajatele.
M1C1-145	Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)	Ei kohaldata	E-identimist omavate kodanike arv	17 500 000	42 300 000	4. kv	2025	Kehtiva digitaalse identiteediga Itaalia kodanike arv riiklikul digitaalse identiteedi platvormil.
M1C1-146	Investeering 1.4.4 – riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)	Ei kohaldata	Arv	6 283	16 500	1. kv	2026	E-identimist (SPID või CIE) kasutavate haldusasutuste arv (kokku 16 500st).
M1C1-147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2	Ei kohaldata	Arv	4 083	12 464	2. kv	2026	12 464 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.
M1C1-148	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2	Ei kohaldata	Protsent	40	80	2. kv	2026	Haldusasutused (omavalitsused, esimese ja teise astme haridusasutuste põhi- ja keskkoolid ning konkreetsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiasutused), kes järgivad ühist mudelit ja disainisüsteemi, lihtsustavad kasutajate suhtlust ja lihtsustavad hooldust järgnevatel aastatel. Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist: 1) Esitatud projektide hindamine; 2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi. Omavalitsused peavad tagama, et kõigi eesmärgi saavutamisele kaasaaitavate omavalitsuste seas järgitakse vähemalt 3,5 teenuse puhul ühist projekteerimisteenuste mudelit.
M1C1-149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Arv	11 450	14 100	2. kv	2026	Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul: - haldusasutused juba ühinevad platvormiga (11 450 üksust); - platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 650 uut üksust). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine	Ei kohaldata	Arv	7 000	14 100	2. kv	2026	Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine: - haldusorganid, mis juba kasutavad IOd (7 000 üksust); - platvormiga ühinevad uued haldusasutused (umbes 7 100 uut üksust). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-151	Investeering 1.4.5 – Avalike teadete digitaliseerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Arv	800	6 400	2. kv	2026	Vähemalt 6 400 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.
M1C1-152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2	Ei kohaldata	Arv	7	45	2. kv	2026	Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (31. augustiks 2026 kokku 45 protsessi), mida on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).
M1C1-153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2	Ei kohaldata	Arv	3 500 000	7 750 000	2. kv	2026	Viimase 20 aasta 7 750 000 kohtutoimiku digiüleminek (1.1.2006–30.6.2026), mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega kohtutes.
M1C1-154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusalased andmebaasid T2	Ei kohaldata	Arv	0	6	2. kv	2026	Kuue uue andmejärve teadmussüsteemi rakendamine. 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks. Need kuus elementi on eraldi süsteemid, mis kasutavad sarnaseid tehnoloogiaid. Süsteemide raamistik on sama: sise- ja välisallikatest pärit andmete ja dokumentide ühendamine; süsteemide mudelid on kasutajate (nt tsiviil- ja kriminaalkohtunikud) ja eesmärkide (nt statistika ja kohtuotsused) lõikes erinevad.
M1C1-155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T2	Ei kohaldata	Arv	53	82	2. kv	2026	Eesmärk on saavutada 82 (80%) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et need täielikult digiteerida. INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine. Eelkõige on iga piirkonna eeldatav eesmärk väljendatud eespool: ·Kindlustus: 26 (80 %) ·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused 29 (80 %) ·Ennetus- ja ohutustöö: 9 (80 %) ·Sertifikaadid ja kontrollid: 18 (80 %).

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 2.

Telg 1. Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi 1 komponent 2 käsitleb investeeringuid ja reforme, mille peamine eesmärk on i) toetada digiüleminekut ja tootmissüsteemi innovatsiooni stiimulite kaudu, et investeerida tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; ii) Ülikiirete lairiba- ja 5G -võrkude kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet ning satelliitside konstellatsioone ja -teenuseid; iii) strateegiliste väärtusahelate arendamise edendamine ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine, keskendudes VKEdele.

Selle komponendi raames võetavate meetmete eesmärk on tegeleda lünkadega, mis tulenevad digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI) 2020 seoses ettevõtete digiülemineku ja ühenduvuse puudustega, et tugevdada riigi sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust „tugevdada kaugõpet ja parandada oskusi, sealhulgas digivahendite vallas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), „soodustada täiendusõpet, sealhulgas digioskuste suurendamist“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning teatavas ulatuses „toetada uuenduslike ja väiksemate ettevõtete pankadevälist juurdepääsu rahastamisele“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 5).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Ülesande 1 komponendi 2 telje 2 peamine eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, et hõlbustada ettevõtlust, ning konkurentsi raamtingimusi, et soodustada ressursside tõhusamat jaotamist ja tootlikkuse kasvu. Peamine vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane konkurentsiseadus, mis võetakse vastu igal aastal.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale 2019. aastal esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, seoses vajadusega „tegeleda konkurentsi piiravate asjaoludega, [...] muu hulgas uue iga-aastase konkurentsiseaduse kaudu“ (2019. aasta riigipõhine soovitus 3).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1. – Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Investeering 1. Üleminek 4.0

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale, stimuleerides erainvesteeringuid digiteerimist toetavatesse varadesse ja tegevustesse. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatav meede on osa laiemast üleminekukavast 4.0, mis hõlmab muid riigi tasandil rahastatavaid toetusmeetmeid, et hoogustada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale.

Meede koosneb maksu ümberarvutuse kavast ja hõlmab ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (30. novembrini 2024 nende äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale) esitatud maksudeklaratsioonides esitatavaid kulusid. Meede hõlmab ka maksukrediidi koodide määratlust, mis määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile.

Maksusoodustused hõlmavad järgmisi varasid ja tegevusi:

1.kapitalikaubad, mis koosnevad: i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsed kapitalikaubad, näiteks tootmismasinad, mille tegevust kontrollivad arvutisüsteemid või andurid/liidrid, masinad ja süsteemid, mida kasutatakse toodete või protsesside kontrollimiseks, ning interaktiivsed süsteemid; neid kõiki iseloomustavad digifunktsioonid, nagu automatiseeritud integratsioon ja inimene-masin liides; ii) 4.0 immateriaalsed kapitalikaubad, nagu 3D mudelid, tehasesisesed sidesüsteemid ning tehisintellekt ja masinõppe tarkvara, süsteemid, platvormid ja rakendused; iii) standardsed immateriaalsed kapitalikaubad, näiteks ärijuhtimisega seotud tarkvara. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

2.Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus, mis koosneb teadus- ja arendustegevusest, tehnoloogilisest innovatsioonist, keskkonnasäästlikust ja digitaalsest innovatsioonist ning disainitegevusest. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

3.koolitustegevus, mille eesmärk on omandada või konsolideerida teadmisi asjakohaste tehnoloogiate kohta, nagu suurandmed ja andmeanalüüs, inimene-masin liides, asjade internet, äriprotsesside digitaalne integreerimine, küberturvalisus. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

Meede hõlmab teaduskomitee loomist, kuhu kuuluvad eksperdid majandus- ja rahandusministeeriumist, majandusarengu ministeeriumist ja Itaalia Pangast, et hinnata kava majanduslikku mõju.

Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform

Reformi peamine eesmärk on kohandada tööstusomandi süsteem tänapäevastele väljakutsetele ja tagada, et innovatsioonipotentsiaal aitab tõhusalt kaasa riigi taastumisele ja vastupanuvõimele. Täpsemalt on selle eesmärk saavutada järgmised eesmärgid: tööstusomandi kaitse süsteemi tõhustamine; tööstusomandi kasutamise ja levitamise soodustamine, eelkõige VKEde poolt; hõlbustada juurdepääsu immateriaalsele varale ja selle jagamist, tagades samal ajal investeeringute õiglase tasuvuse; tööstusomandi rangema austamise tagamine; Itaalia rolli tugevdamine tööstusomandit käsitlevatel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel.

Meede on seotud Itaalia tööstusomandi seadustiku reformiga, mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) vaadata läbi reguleeriv raamistik, et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi, ii) suurendada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret ja v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.

Investeering 6. Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Investeeringu eesmärk on toetada tööstusomandi süsteemi ja toetada selle reformi, nagu on ette nähtud selle komponendi reformi nr 1 raames. Meede hõlmab rahalist toetust ettevõtete ja teadusasutuste tööstusomandiga seotud projektidele, nagu patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirdebüroode tugevdamine.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside suunistes sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid teadus- ja arendustegevust, mis on pühendatud järgmistele tegevustele: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 2 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused 2021, 2022, 2023 ja 2024

Konkurentsiseadus võetakse vastu igal aastal, suurendades konkurentsipõhist hankemenetlust, et sõlmida avaliku teenindamise lepinguid kohalike avalike teenuste osutamiseks (eelkõige jäätmete ja ühistranspordi valdkonnas), vältides sadamate, maanteede, elektrisõidukite laadimisjaamade ja hüdroenergia kontsessioonide põhjendamatut pikendamist turgu valitsevatele ettevõtjatele paljudes sektorites, nähes ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohase reguleerimise, vaadates läbi agregeerimise eeskirjad ning kohaldades avaliku teenindamise lepingute kestuse ja nõuetekohase hüvitamise suhtes proportsionaalsuse üldpõhimõtet. Konkurentsiseadusega suurendatakse ka piirkondade stiimuleid avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks piirkondlike raudteeteenuste osutamiseks. Samuti nähakse ette selge lahusus reguleerimis-/kontrollifunktsioonide ja lepingute haldamise vahel.

Sektoripõhiste meetmete osas sisaldavad iga-aastased konkurentsiseadused energeetika (elekter, gaas ja vesi), jäätmekäitluse ja transpordi (sadamad, raudtee ja maanteed) valdkonna meetmeid, mis täiendavad 2. ja 3. missiooni investeeringuid ja reforme. Täiendavad meetmed konkurentsi tagamiseks elektri jaeturgudel jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. 2022. aasta konkurentsiseadusega võetakse eelkõige vastu elektrivõrgu arengukava ja edendatakse teise põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu, mis 31. detsembriks 2025 ulatuvad 33 miljoni ühikuni kogu Itaalias.

Lisaks parandatakse seadustega ettevõtluskeskkonda vähemalt järgmiste meetmete abil: i) ühinemiste kontrolli käsitlevate eeskirjade vastavusse viimine ELi õigusega, ii) turujärelevalveasutuste konsolideerimine, digiteerimine ja professionaliseerimine ning iii) töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise tähtaja lühendamine seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu.

Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Reform hõlmab kõigi ettevõtetele suunatud riiklike stiimulite ja nendega seotud vahendite süstemaatilist läbivaatamist.

Reform viiakse ellu kahes etapis:

1.Ettevõtetele pakutavate stiimulite hindamise aruande avaldamine. Aruandes töötatakse välja ka konkreetsed ettepanekud ettevõtete stiimulite lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks.

2.Seadusandliku akti jõustumine, millega rakendatakse volitusseadust „Legge delega Incentivi“. Õigusaktide reguleerimisalaks on ettevõtete stiimulite ühtlustamine ja ratsionaliseerimine.

Reform hõlmab Itaalia ettevõtlus- ja Made’i ministeeriumi (MIMIT) hallatava kahe peamise vahendi ümberkorraldamist ja edasist rakendamist:

a) RNA (riiklik riigiabiregister) ja

b) platvorm incentivi.gov.it, et katta sellega seotud andmekogumis-, seire- ja analüüsikulud.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C2-1	Investeering 1. Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine	Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusaktidega tehakse 4.0 üleminekuga seotud maksusoodustused võimalikele abisaajatele kättesaadavaks. Need on maksuvähendused i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsetele kapitalikaupadele, ii) 4.0 immateriaalsetele kapitalikaupadele, iii) standardsetele immateriaalsetele kapitalikaupadele, iv) teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele ning v) koolitustegevusele. Maksukrediidi koodid määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile. Ministeeriumi määruse vastuvõtmisega luuakse teaduskomitee, kuhu kuuluvad majandus- ja rahandusministeeriumi, majandusarengu ministeeriumi ja Itaalia Panga eksperdid, et hinnata ülemineku 4.0 maksusoodustuste majanduslikku mõju.
M1C2-2	Investeering 1. Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid	Ei kohaldata	Arv	0	69 900	2. kv	2024	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele antud vähemalt 69 900 üleminekuga 4.0 seotud maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse põhivaraga, 4.0 immateriaalse põhivaraga, standardse immateriaalse põhivaraga, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega või koolitustegevusega. Eeldatakse , et eelkõige : - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud 4,0 materiaalse kapitalikauba eest vähemalt 17 700 maksukrediiti; - ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele 4.0 immateriaalse kapitalikauba eest antud vähemalt 27 300 maksukrediiti; - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud standardse immateriaalse kapitalikauba eest vähemalt 13 600 maksukrediiti; - ettevõtetele on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud vähemalt 10 300 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonid; - ettevõtetele on koolitustegevuseks antud vähemalt 1 000 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonid; Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024.
M1C2-3	Investeering 1. Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid	Ei kohaldata	Arv	69 900	111 700	2. kv	2025	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele antud vähemalt 111 700 üleminekuga 4.0 seotud maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse põhivaraga, 4.0 immateriaalse põhivaraga, standardse immateriaalse põhivaraga, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega või koolitustegevusega. Eeldatakse , et eelkõige : - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud 4,0 materiaalse kapitalikauba eest vähemalt 26 900 maksukrediiti; - ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele 4.0 immateriaalse kapitalikauba eest antud vähemalt 41 500 maksukrediiti; - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud standardse immateriaalse kapitalikauba eest vähemalt 20 700 maksukrediiti; - ettevõtetele on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud vähemalt 20 600 maksukrediiti, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid; - ettevõtetele on koolitustegevuseks antud vähemalt 2 000 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. Jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid; Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Lähtealus on äriühingutele võimaldatud üleminekuga 4.0 seotud maksukrediitide arv , mis põhineb ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonidel 4,0 materiaalsete kapitalikaupade, 4,0 immateriaalsete kapitalikaupade ja standardsete immateriaalsete kaupade kohta ning ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning koolitustegevuse kohta esitatud maksudeklaratsioonidel. Ettevõtete puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, lisatakse kõigi ülalnimetatud maksukrediitide baasjoonele ka kuni 30. novembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid.
M1C2-4	Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine	Uue tööstusomandi seadustiku jõustumisele viitav õigusnorm ja sellega seotud rakendusaktide jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Uue seadusandliku dekreediga muudetakse Itaalia tööstusomandi seadustikku (seadusandlik dekreet nr 30, 10. veebruar 2005) ja see hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) reguleeriva raamistiku läbivaatamine , et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi , ii) tugevdada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret, v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.
M1C2-5	Investeering 6. Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid	Ei kohaldata	Arv	0	254	4. kv	2025	Vähemalt 254 täiendavat projekti, mida toetatakse tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest ettevõtetele ja teadusasutustele, näiteks patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirde ametid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet .
M1C2-6	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis viitab 2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. See käsitleb: - Konkurentsieeskirjade jõustamine - Kohalikud avalikud teenused - Energia - Transport - Jäätmed - Ettevõtte loomine - Turujärelevalve Konkurentsieeskirjade jõustamine: i. kõrvaldada täiendavad takistused ühinemiste kontrollimisel, ühtlustades Itaalia ühinemiste kontrolli eeskirjad veelgi enam ELi õigusega. Kohalikud avalikud teenused: ii. Tugevdada ja laiemalt kasutada konkurentsipõhimõtet kohalike avaliku teenindamise lepingute puhul, eelkõige jäätmete ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas. iii. Piirata otselepingute sõlmimist, nõudes kohalikelt ametiasutustelt, et nad põhjendaksid mis tahes kõrvalekaldumist avaliku teenindamise lepingute pakkumismenetlustest (nagu on sätestatud riigihangete seadustiku artiklis 192). iv.. Näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane reguleerimine, rakendades seaduse 124/2015 artiklit 19 kohalike avalike teenuste ühtse tekstina, eelkõige jäätmekäitluse valdkonnas. v. Eeskirjad ja koondamise mehhanismid stimuleerivad omavalitsusliite, et vähendada üksuste ja avaliku sektori hankijate arvu, sidudes nad vähemalt 350 000 elanikuga optimaalsete territoriaalsete üksustega („ambiti territoriali ottimali“) ning kohalike ja piirkondlike ühistransporditeenuste alade ja piisava tasemega („bacini e livelli adeguati di servizi di trasporto pubblico locale e regionale“). Kohalikke avalikke teenuseid käsitlevas õigusaktis, millega rakendatakse seaduse 124/2015 artiklit 19, tehakse vähemalt järgmist: - määratleda avalikud teenused ELi õiguse kriteeriumide alusel; - sätestatakse kohalike avalike teenuste osutamise, reguleerimise ja haldamise üldpõhimõtted; - kehtestada avaliku teenindamise lepingute kestuse proportsionaalsuse üldpõhimõte; - eraldada selgelt reguleerimis- ja kontrollifunktsioonid ning avaliku teenindamise lepingute haldamine; - tagada, et kohalikud ametiasutused põhjendavad oma osaluse suurendamist ettevõttesisestes auhindades osalevates äriühingutes; - näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane hüvitamine, mille aluseks on sõltumatute reguleerivate asutuste (nt ARERA energia või ART transpordi puhul) järelevalvetav kuluarvestus; - piirata siselepingute keskmist kestust ning vähendavad ja ühtlustavad hankeüksustes pakutavate lepingute standardkestust, tingimusel et kestus tagab lepingute majandusliku ja finantstasakaalu, mis põhineb ka transpordiameti kehtestatud kriteeriumidel. Energeetika: vi. Muuta kontsessioonilepingute hanked hüdroenergia puhul kohustuslikuks ja määratleda hüdroenergia kontsessioonide õiguslik raamistik. vii. Muuta kontsessioonilepingute pakkumine gaasi jaotamiseks kohustuslikuks. viii. Kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad nõuded üldkasutatavate ruumide eraldamiseks elektrisõidukite laadimiseks või valiku laadimispunktide/jaamade käitajatele. ix. Kaotada reguleeritud tariifid elektritoitele elektrisõidukite laadimiseks. Hüdroenergia kontsessioonide konkurentsiraamistik peab vähemalt: - Nõuda, et olulisi hüdroelektrijaamu reguleeritaks üldiste ja ühtsete kriteeriumidega kesksel tasandil. - Nõuda piirkondadelt kontsessioonilepingute kestuse aluseks olevate majanduslike kriteeriumide kindlaksmääramist. - Lepingute pikendamise võimaluse järk-järguline kaotamine (nagu Itaalia konstitutsioonikohus on juba otsustanud). - Nõuda piirkondadelt hankekriteeriumidele juurdepääsu kriteeriumide ühtlustamist (et luua prognoositav ärikeskkond). Transport: x. Kehtestada selged, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad sadamakontsessioonide andmise kriteeriumid. xi. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad sadama kontsessionääridel ühendada sadamakontsessionääri tegevust mitmes suures ja keskmise suurusega sadamas. xii. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad kontsessionääridel osutada teatavaid sadamateenuseid ise ja kasutada oma seadmeid, ilma et see piiraks töötajate ohutust, tingimusel et asjakohased tingimused töötajate ohutuse kaitsmiseks on vajalikud ja proportsionaalsed eesmärgiga tagada ohutus sadamaaladel. xiii. Lihtsustada sadamatele loa andmise kavade läbivaatamise menetluste läbivaatamist. xiv. Rakendada dekreetseaduse 50/2017 artikli 27 lõike 2 punkti d, milles nähakse piirkondadele ette stiimulid piirkondlike raudteelepingute sõlmimiseks. Jäätmed: xv. Lihtsustada jäätmekäitlusrajatistele loa andmise korda. Ettevõtte loomine: xvi. Lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu. Turujärelevalve. xvii. Riiklike turujärelevalveasutuste konsolideerimine kuni kümnes Itaalia peamistes piirkondades asuvas asutuses, millest igaüks hõlmab kõiki tooterühmi ja annab aru määruse 2019/1020 (kaupade pakett) kohaselt loodud ühtsele kontaktametnikule. xviii. Nõuda riiklikelt turujärelevalveasutustelt toodete digiteeritud kontrollimist ja andmete kogumist, tehisintellekti kasutamist ohtlike ja ebaseaduslike toodete jälgimiseks ning ühtse turu suundumuste ja riskide kindlakstegemist. xix. Nõuda, et riiklikud turujärelevalveasutused hõlmaksid koolitust ning info- ja teavitussüsteemi kasutamist üleeuroopaliseks turujärelevalveks. xx. Luua uued akrediteeritud laborid toodete katsetamiseks kõigi tooterühmade jaoks. Need laborid viivad läbi e-kaubanduse katseid, füüsilisi laboratoorseid katseid ja ühismeetmeid (tolli-/turujärelevalveasutused; kaks või enam riiklikku turujärelevalveasutust, riiklikud ja ELi turujärelevalveasutused).
M1C2-7	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), et: i. Kaotada alates 1. jaanuarist 2023 järk-järgult reguleeritud hinnad mikroettevõtjate ja kodumajapidamiste jaoks. ii. Võtta kõrvalmeetmeid, et toetada konkurentsi kasutuselevõttu elektri jaeturgudel. Täiendavad meetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, peavad tagama vähemalt järgmise: - Müüa enampakkumisel kliendibaasi, et tagada uutele turuletulijatele võrdsed võimalused. - Määrata kindlaks igale tarnijale kättesaadava maksimaalse turuosa ülemmäär; - Võimaldada Itaalia tarbijatel paluda oma energiatarnijal avaldada oma arvetega seotud andmed kolmandast isikust teenuseosutajatele; - Suurendada elektriarve läbipaistvust, andes tarbijatele juurdepääsu „spesi per oneri di sistema“ alakomponentidele; - Kaotada nõue, mille kohaselt tarnijad peavad koguma tasusid, mis ei ole seotud energiasektoriga.
M1C2-8	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad kõik rakendusmeetmed (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2-9	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis viitab 2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine Iga-aastane konkurentsiõigus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2023. See peaks: i) kehtestama selge menetluse järgmise kümnendi elektrivõrgu arengukava vastuvõtmiseks eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegade jooksul ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks (iga kahe aasta järel)(), mis tagab menetluse lõpuleviimise ja heakskiitmise protsessi lihtsustamise. () 2021. aasta elektrivõrgu arengukava võetakse vastu 31. detsembriks 2023. ii) edendama 2. põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu. Konkurentsiõigus: iii) pikendatakse Itaalia konkurentsiameti (Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato) poolt selliste koondumiste hindamise kestust, mis võivad seaduse 287/1990 artikli 6 alusel märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi, 45 päevalt 90 päevale. Jaenõuded: iv) eri omavalitsusüksustes asuvaid müügikohti omavate ettevõtjate müügiedendustegevuse lubade andmise menetluse lihtsustamine. Ravimid: v) tagada galeanravimite müügi loanõuete proportsionaalsus.
M1C2-10	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi nimetatud meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks, mis tulenevad 2022. aasta konkurentsiseadusest.
M1C2-11	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis viitab 2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine. Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2024. See hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid: Maanteed: i) kontsessioonidele juurdepääsu ja lepingu lõpetamise osas peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt: – muuta kontsessioonilepingute hankemenetlus maanteede puhul kohustuslikuks ning tugevdada maanteede kontsessioonide andmist ja maanteekasutajatele piisava teeninduse tagamist reguleeriva raamistiku jõustatavust, ilma et see piiraks siseruumides teenuste osutamist ELi õigusega kehtestatud piirides(); – parandada kontsessioonilepingutega seotud otsustamismenetluste tõhusust; – nõuda kontsessioonilepingu eseme üksikasjalikku ja läbipaistvat kirjeldust. nõuda, et kontsessiooni andvad asutused määraksid maanteelõikude kontsessioonid, mis on antud avaliku menetluse teel, võttes arvesse reguleeriva asutuse (Autorità di Regolazione dei Trasporti – ART) koostatud hinnanguid mastaabi tõhususe ja maanteekontsessionääride kulude kohta; tugevdada infrastruktuuriministeeriumi kontrolli maanteede infrastruktuuri kulude ja teostamise üle; – takistada kontsessioonilepingute automaatset uuendamist, muu hulgas kõigi majandus- ja finantsplaanide korrapärase ajakohastamisega seotud tehniliste ja haldusmenetluste ning nende kavade iga-aastase rakendamisega seotud haldustõhususe olulise parandamise kaudu ning keelates kasutada riigihankeseadustiku artikliga 193 reguleeritud menetlusi aegunud või lõppenud maanteede kontsessioonilepingute sõlmimise vahendina; – lihtsustada/selgitada lepingu lõpetamise ja tühistamise tingimuste reguleerimist, muu hulgas selleks, et säilitada kontsessioonide piisav konkurentsile avatuse tase asjaomas(t)e turu(te) jaoks; – rakendada õigeaegselt ja täielikult vastu võetud juurdepääsutasude reguleerimise mudel, võttes arvesse järgmist: i) kontsessionääride mitmeaastase majandus- ja finantsplaneerimise perioodiline ajakohastamine (mille on heaks kiitnud pädev reguleeriv asutus) ja ii) nende kavade iga-aastane kasutuselevõtt. - Avalikes huvides lepingu lõpetamise puhul nähakse seadusega ette vähemalt piisav hüvitis, mis võimaldab kontsessionääril tagasi teenida investeeringud, mida ei ole täielikult amortiseeritud. Lepingu lõpetamisel tõsise rikkumise korral nähakse seadusega ette piisav tasakaal kontsessionäärile taotletud kahju hüvitamise ja nende investeeringute õiglase hüvitamise vahel, mida ei ole veel tagasi makstud. Tõsise rikkumise juhud määratakse selgesõnaliselt kindlaks seadusega. ii) tasude reguleerimise mudeli puhul peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt: – Nõuda kontsessionääridelt, et nad tagaksid juurdepääsutasude arvutamiseks ART tasude reguleerimise mudeli täieliku ja õigeaegse rakendamise. – Nõuda kontsessionääridelt, et nad tagaksid elektrisõidukite laadimise ja muude teenuste osutamiseks antavate allkontsessioonide hinnakujundus- ja pakkumiskavade reguleeriva mudeli täieliku ja õigeaegse rakendamise. – Juurdepääsutasud stimuleerivad investeeringuid ja põhinevad hinnalae metoodikal, mida toetab kogu majandussektori kulude läbipaistev võrdlev analüüs selgete, ühtsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. ii) kasutajate õiguste osas peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt: – tagada kasutajate õiguste kaitsmise ja piisava teenustaseme pakkumisega seotud ART reguleeriva raamistiku täielik ja õigeaegne rakendamine. iv) ehitustööde allhanke korral peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt: – Seadusandliku dekreedi nr 36/2023 artikli 186 lõike 2 kohaselt kehtestatakse maanteekontsessionääridele kohustus usaldada kolmandatele isikutele avalike tõendite esitamise menetluse teel 50–60 % ehitustööde, teenuste ja asjade hankelepingutest. Osad arvutatakse vastavalt kontsessioonidokumentidele lisatud majandus- ja finantsplaanide summadele ning võttes arvesse kontsessionääri majanduslikku suurust ja omadusi, kontsessiooni andmise kestust, järelejäänud kestust, eset, majanduslikku väärtust ja tehtud investeeringute summat. () asutusesiseste ülesannete puhul on seadusega ette nähtud: – nõuda sisevolituse õiguspärasuse kohustuslikku eelkontrolli ja keelata pakkumismenetluse või sisevolituse algatamine ilma selle kontrollita; – anda transpordi reguleerimise ametile (ART) piisavad vahendid ja volitused eespool nimetatud kontrollide tegemiseks ning riikliku korruptsioonivastase ameti (ANAC) (õigusliku) toetuse andmiseks; – nõuda minimaalse arvu elektrisõidukite laadimispunktide rajamist, kaubaveoettevõtjatele sobivate parkimis- ja puhkealade rajamist ning ART poolt kasutajate õiguste kaitseks ja piisava teenindustaseme tagamiseks välja töötatud reguleeriva raamistiku täielikku järgimist, mis on uute maanteekontsessioonide andmise kriteeriumid. Külm triikimine: v) jõustuvad regulatiivsed stiimulid külma triikimisteenuste kasutamiseks sadamates; Maagaasi jaemüüjate loetelu: vi) määratleda seadusandliku dekreedi nr 164/2000 artikliga 17 kehtestatud maagaasi jaemüüjate nimekirjas ettevõtjate juurdepääsu ja püsivuse kriteeriumid ja nõuded, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja toetada tarbijate valikut konkurentsile avatud turgudel; Kindlustus: vii) jõustuvad vajalikud õigusaktid, et võimaldada andmete ülekantavust kindlustusandjate vahel automustade kastide puhul; Ettevõtte loomine: viii) idufirmasid, innovaatilisi VKEsid ja riskikapitali käsitlevate õigusaktide läbivaatamine ja ajakohastamine (nt 2012. aasta Start Up Act), et ratsionaliseerida kehtivaid õigusakte, vaadata läbi idufirmade määratlus ning edendada era- ja institutsiooniliste investorite investeeringuid riskikapitali.
M1C2-12	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2-13	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis viitab 2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumine. Eelnõu esitatakse parlamendile 2024. aasta juuniks. Kojad kiidavad selle heaks 2024. aasta lõpuks. Teisesed õigusaktid (vajaduse korral) hiljemalt 2025. aasta 4. kvartalis.
M1C2-14	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.	Ei kohaldata	Arv	20	33	4. kv	2025	Kasutusele võetakse vähemalt 33 miljonit 2G nutiarvestit.
M1C2–14a	Reform 3. ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Aruande avaldamine kõigi ettevõtetele suunatud stiimulite kohta	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Itaalia Ettevõtlusministeerium ja Made avaldab aruande, milles hinnatakse kõiki ettevõtete stiimuleid ja investeeringuid. Aruandes töötatakse välja konkreetsed ettepanekud riiklike stiimulite ratsionaliseerimiseks.
M1C2–14ter	Reform 3. ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Siduvate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Esmaste õigusaktide jõustumine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Kõigi kindlate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate õigusaktide jõustumine. Reform hõlmab riigi tasandi stiimuleid.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2. Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Investeeringu eesmärk on toetada mikroelektroonika strateegilise väärtusahela arengut, investeerides ränikarbiidi põhimikesse, mis on kõrgtehnoloogiliste elektriseadmete tootmiseks vajalik sisend. Investeering tehakse kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja sellel on eeldatavasti positiivne mõju tööhõivele.

Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Investeeringu eesmärk on viia lõpule riikliku ülikiire ja 5G sidevõrgu rajamine kogu riigi territooriumil. Eeldatavasti aitavad need investeeringud märkimisväärselt kaasa digiülemineku eesmärkide saavutamisele ja digitaalse lõhe vähendamisele Itaalias.

Investeering hõlmab kontsessioonide andmist ja viit kiiremat ühendusprojekti:

1.„Italia a 1 Giga“, mis pakub 1 gigabit/s allalaadimist ja 200 Mbit/s üleslaadimise ühenduvust halli ja musta põlvkonna turutõrgetega piirkondades. Need alad määratakse kindlaks pärast kaardistamist;

2.„Italia 5G“, mis pakub 5G ühendusi turutõrkega piirkondades, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud; või on kättesaadavad ainult 3G-võrgud ning lähitulevikus ei kavandata 4G- ja/või 5G-mobiilvõrke; või esineb tõendatud turutõrge;

3.„Ühendatud koolid“, mis pakuvad koolihoonetele 1 gigabit/s lairibaühendust;

4.„Ühendatud tervishoiuasutused“, mis pakuvad 1 gigabit/s lairibaühendust riiklikele tervishoiuasutustele;

5.„Ühendatud väikesaared“, mis pakuvad ülilairibaühendust valitud väiksematele saartele, kellel puuduvad kiudoptilised ühendused mandriga.

Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Investeeringu eesmärk on arendada digi- ja rohepööret silmas pidades satelliitühendusi ning aidata kaasa kosmosesektori arendamisele. Investeeringuga soovitakse võimaldada ka selliseid teenuseid nagu erinevatele majandussektoritele suunatud turvaline side ja seiretaristu, ning seetõttu hõlmab see nii eelneva (kanderaketiteenus, satelliitide tootmine ja käitamine ning taristu) kui ka järgneva (sobivate toodete ja teenuste loomine) etapi tegevusi.

Investeering sisaldab hankelepingute sõlmimist ja hõlmab nelja projekti:

1.Satcom, mis hõlmab kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja süsteemide arendamisega seotud tegevusi, mida kasutatakse riiklikuks kasutamiseks mõeldud üliturvaliste innovatiivsete satelliitsideteenusete osutamiseks.

2.Maa seire, mis koosneb i) eelneva etapi tegevustest: sealhulgas kaugseiresüsteemi (sünteesavaradar (SAR), hüperspektraal) kirjeldus, projekteerimine ja arendamine ning maismaa, mere ja atmosfääri seirele keskenduvate kanderakettide hanked; ii) Järgmised tegevused: projekti CyberItaly elluviimine, mis hõlmab riigi digitaalse kujutise loomist.

3.Space Factory, mis koosneb kahest allprojektist: i) Kosmosetehas 4.0: väikeste satelliitide digitaalsete tootmis-, kooste- ja katserajatiste kirjeldus, projekteerimine ja ehitamine ning küberfüüsikaliste tootmissüsteemi ja satelliitide digitaalse mestimise rakendamine, mille eesmärk on luua kahesuunaline side digitaalse mudeli ja selle füüsilise vastaspoole vahel; ii) Juurdepääs kosmosele: teadus- ja arendustegevus ning prototüüpide loomine tulevase põlvkonna korrektsioonmootorite ja kanderakettide jaoks keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks, sealhulgas valitud tehnoloogiate lennudemonstratsioonid.

4.Orbiidimajandus, mis seisneb orbiidil kasutatavate hooldustehnoloogiate näidisprojektide rakendamises orbiidil toimiva koostalitlusvõime raames; kosmose jälgimise ja seire (SST) riikliku suutlikkuse suurendamine, sealhulgas maapealsete andurite võrgustiku loomine kosmoseprügi jälgimiseks ja seireks; kosmoseliikluse korraldamisega seotud tegevusi toetava andmeteenuse hankimiseks, haldamiseks ja osutamiseks vajalike vahendite projekteerimine, arendamine ja kasutuselevõtmine.

Eeldatakse, et investeeringul puuduvad sõjalised või kaitsealased eesmärgid või mõju.

Investeering 5. Tööstuse tarneahela poliitika ja rahvusvahelistumine

Investeeringu eesmärk on tugevdada tööstuslikke tarneahelaid, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, ning edendada ettevõtete (eelkõige VKEde) konkurentsivõimet, eelkõige toetades nende rahvusvahelistumist ja tugevdades nende vastupanuvõimet pärast COVID-19 kriisi.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

1.SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine. See hõlmab olemasoleva fondi refinantseerimist, mida praegu haldab avalik-õiguslik asutus SIMEST ja millega antakse rahalist toetust ettevõtetele, eelkõige VKEdele, et toetada nende rahvusvahelistumist mitmesuguste vahendite abil, nagu välisturgudele juurdepääsu programmid ja e-kaubanduse arendamine.

2.Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus. See hõlmab ettevõtete rahalist toetamist arengulepingu kaudu projektide jaoks, mis on seotud peamiste strateegiliste väärtusahelatega, nagu tööstusliku arengu programmid, keskkonnakaitse arenguprogrammid, säästev liikuvus ja turismitegevus.

Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju puudumise põhimõtte kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilises juhises „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), peab Itaalia ja volitatud üksuse või finantsinstrumendi eest vastutava finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ning sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika:

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

II.jätab rahastamiskõlblikkusest välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 6 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 8 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering 7. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine:

See meede koosneb kahest allinvesteeringust.

Allinvesteering 1.

See alainvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust nullnetotehnoloogiate rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia tootmine omatarbimiseks ja tootmisprotsessi säästev ümberkujundamine.

Investeeringuga toetatakse järgmist:

I)riikliku tootmissüsteemi ökoloogiline üleminek eri tasanditel, toetades investeeringuid ökoloogilise ülemineku seisukohast oluliste seadmete (nt akud, päikesepaneelid, tuuleturbiinid, soojuspumbad, elektrolüüsiseadmed ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmed) tootmisahelate tugevdamisse;

II)tootmisprotsesside energiatõhusus (ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia omatarbeks tarbimiseks, välja arvatud biomass);

III)tootmisprotsesside kestlikkus, pidades silmas ka ringmajandust ja ressursside tõhusamat kasutamist.

Rahastu tegevus seisneb tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste andmises otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 3 600 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Rahastu hõlmab järgmisi rahastamisvahendeid:

·Arendusleping, millega toetatakse nullnetotehnoloogia projekte, mis ületavad 20 000 000 eurot, andes toetusi, intressitoetusi ja subsideeritud laene.

·Tööstuse ümberkujundamise fond, millest toetatakse projekte vahemikus 3 000 000 kuni 20 000 000 eurot, andes toetusi, intressitoetusi ja subsideeritud laene.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõplikud investeerimis- ja toetuse andmise otsused teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 9 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 10 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 12 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia S.p.A. auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning

III.järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5. Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 1 787 500 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 13 .

Allinvesteering 2:

See allinvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, et tugevdada tööstuslikke tarneahelaid.

Investeeringuga toetatakse peamiste strateegiliste väärtusahelatega seotud projekte, nagu tööstusliku arengu programmid ja keskkonnakaitse arenguprogrammid.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

I)Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

II)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

III)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 14 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 15 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 17 .

IV)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia erikaitseala auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C2-15	Investeering 2. Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus	Ei kohaldata	Arv	0	374 400	2. kv	2026	Tootmisvõimsust suurendatakse vähemalt 374 400 ränikarbiidi substraadi võrra aastas. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 700 täiendava töötaja tööhõivest, mis on seotud täiendava suutlikkusega.
M1C2-16	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Eesmärk	Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine	Teatis kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade kiirema ühenduse projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis koosneb i) „Italia a 1 Giga“, ii) „Italia 5G“, iii) „Ühendatud koolid“, iv) „Ühendatud tervishoiuasutused“; ja v) „Ühendatud väikesaared“
M1C2-17	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega majanumbrid	Ei kohaldata	Arv	0	3 400 000	2. kv	2026	Vähemalt 3 400 000 täiendavat majanumbrit (millest vähemalt 450 000 hajutatud leibkonda, st asuvad äärepoolsetes piirkondades), mis on ühendatud vähemalt 1 Gbit/s ühendusega Fiber-to-the-home/Hoe (FTTH/B), püsiühendusega traadita juurdepääsu (FWA) kaudu
M1C2-18	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused	Ei kohaldata	Arv	0	17 700	2. kv	2026	Vähemalt 9 000 kooli ja 12 279 riiklikku tervishoiuasutust, kus on vähemalt 1 Gbit/s ühendus
M1C2-19	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Saartel on ülilairibaühendus.	Ei kohaldata	Arv	0	18	4. kv	2024	Vähemalt 18 saarel puuduvad kiudoptilised ühendused kontinendiga, mis pakuvad uue optilise tagasiühenduse kaudu ultralairibaühendust
M1C2-20	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Linnavälised teed ja 5G levialaga koridorid	Ei kohaldata	Arv	0	12 600	2. kv	2026	Veel vähemalt 12 600 km ulatuses 5G levialaga linnaväliseid teid ja koridore.
M1C2-21	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Turutõrgete valdkonnad, kus on võimalik kasutada 5G leviala	Ei kohaldata	Arv	0	1 400	2. kv	2026	Veel vähemalt 1 400 ruutkilomeetrit turutõrgetega asustatud piirkondi, millel on 5G leviala, millest vähemalt 500 ruutkilomeetrit on 5G levialaga.
M1C2-22	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine	Teade kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta , mis hõlmavad i) satelliitsidet, ii) Maa seiret, iii) kosmosevabrikut ja iv) orbiidimajandust.
M1C2-23	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatakse maapealseid teleskoope, toimivat SST keskust, kosmosetehast ja vedela jõuseadme näidisseadmeid	Ei kohaldata	Arv	0	6	2. kv	2026	Vähemalt kolm kõrgefektiivset teleskoopi, mis on võimelised kosmoseobjekte identifitseerima, üks toimiv kosmose jälgimise ja seire keskus (SST) (kosmosejäätmete jälgimise ja seire võrgustik), üks kosmosetehas (väikeste satelliitide tootmise, kokkupaneku, integreerimise ja katsetamise (M-AIT) integreeritud liinid), üks vedelike tõukejõu demonstraator kasutusele võetud uue põlvkonna kanderakettide jaoks.
M1C2-24	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine	Ei kohaldata	Arv	0	2	2. kv	2026	Vähemalt kaks satelliitside ja Maa seire algatuste raames kasutatavat konstellatsiooni või konstellatsiooni kontseptsiooni tõestamist
M1C2-25	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Haldusasutustele osutatavad teenused	Ei kohaldata	Arv	0	8	2. kv	2026	Vähemalt kaheksa täiendavat avalikele haldusasutustele pakutavat teenust, mis tulenevad toetatud kosmosealgatustest , nagu rannikuteenindus ning mere- ja rannikuseire, õhukvaliteedi teenus, maapealse liikumise teenus, seireteenuste ulatus ja maakasutus, hüdrometeoroloogia teenus, veeressursside teenus, hädaabiteenused, turvateenused.
M1C2-26	Investeering 5.1. SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine	Seaduse säte, mis viitab dekreetseaduse (dekreetseaduste) jõustumisele, millega refinantseeritakse fondi 394/81 toetus- ja laenukomponent Heakskiit juhatuse otsusele, millega kehtestatakse rahastatavate projektide valikukriteeriumid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Dekreetseaduses (dekreetseadustes) nähakse ette fondi 394/81 toetus- ja laenukomponendi refinantseerimine. Fondi nõukogu kiidab heaks otsuse, millega kehtestatakse investeerimispoliitika. Fondi 394/81 refinantseerimisega seotud investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega; Tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile“ Mitte tekitada olulist kahju" (2021/C58/01) , kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmaks olevaid toetusesaajaid, kelle hulgas on ülekaalus VKEd, ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .
M1C2-27	Investeering 5.1. SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	VKEd, kes said toetust fondist 394/81	Ei kohaldata	Arv	0	4 000	4. kv	2021	Alates 1. jaanuarist 2021 sai fondist 394/81 toetust veel vähemalt 4 000 VKEd
M1C2-28	Investeering 5.2. Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine	Seaduse säte, mis viitab dekreedi jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Arenduslepingute investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega; Tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile“ Mitte tekitada olulist kahju" ( 2021/C58/01 ) , kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmas olevaid toetusesaajaid ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .
M1C2-29	Investeering 5.2. Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Siht	Arenduslepingud on heaks kiidetud	Ei kohaldata	Arv	0	40	4. kv	2023	Kooskõlas nende investeerimispoliitikaga on heaks kiidetud vähemalt 40 arenduslepingut. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 500 miljoni euro suuruste investeeringute käivitamisest.
M1C2-30	Investeering 7. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Rakenduskokkuleppe jõustumine.
M1C2-31	Investeering 7 Toetus ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemile, nullnetotehnoloogiale ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Üleviimistunnistus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 2 500 000 000 eurot. millest: ·2 000 000 000 eurot allinvesteeringuks 1 nullnetotehnoloogia; ·500 000 000 eurot allinvesteeringule 2 „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“.
M1C2-32	Investeering 7. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine	Protsent	0	100	2. kv	2026	Invitalia on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu 2 500 000 000 EUR suurusest investeeringust 100 % kasutamiseks (võttes arvesse haldustasusid). Eelkõige: ·2 000 000 000 eurot allinvesteeringuks 1 nullnetotehnoloogia; ·500 000 000 eurot allinvesteeringule 2 „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“.

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 3. Turism ja kultuur 4.0

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse kahe COVIDi kriisist tugevasti mõjutatud sektori taaskäivitamisele: kultuur ja turism. Kultuurisektoriga seotud meetmete eesmärk on muuta kultuuriobjektid ligipääsetavamaks nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, energiatõhusamaks ja loodusõnnetuste suhtes ohutumaks, toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, sealhulgas toetades väikeste kultuuriobjektide ja maapiirkondade arhitektuuri atraktiivsust, et suurendada ka territoriaalset ühtekuuluvust. Kavandatakse kolme liiki meetmeid: i) sekkumised järgmise põlvkonna kultuuripärandi arendamiseks, sealhulgas investeeringud digiüleminekusse ja kultuuriobjektide energiatõhususe parandamisse, ii) kultuuripõhine väikeste ajalooobjektide taaselustamine, usu- ja maapärand; iii) kultuuri- ja loomemajandusega seotud sekkumismeetmed 4.0. Turismiga seotud meetmete eesmärk on suurendada sektori konkurentsivõimet, sealhulgas vähendades sektori killustatust ja suurendades mastaabisäästu, parandades ja ajakohastades majutussektori standardeid, soodustades digitaalset innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtjate poolt, ning toetada sektori üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele. Sellega seoses kavandatakse meetmeid turismisektoris tegutsevate ettevõtete, sealhulgas VKEde ja turismiettevõtjate toetamiseks, sealhulgas digivahenditesse investeerimise kaudu.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses vajadusega „edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse elavdamist ja keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti toetavad nad sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning Itaalia majanduse konkurentsivõimet, edendades samal ajal turismisektori digiteerimist ja jätkusuutlikkust.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Meede hõlmab meetmeid Itaalia kultuuripärandi digiteerimiseks, et parandada juurdepääsu kultuuriressurssidele ja digitaalteenustele.

Sekkumisega luuakse uus riiklik digitaristu, et koguda, integreerida ja säilitada digitaalseid ressursse, tehes need sihtotstarbeliste platvormide kaudu üldsusele kättesaadavaks. „Füüsilise“ pärandiga seotud sekkumistega kaasneb muuseumide , arhiivide, raamatukogude ja kultuurimälestiste digiteerimine , et võimaldada kodanikel uurida kultuuripärandist kasu saamise uusi vorme.

Investeering 1.2. Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist

Meetme eesmärk on kõrvaldada arhitektuurilised, kultuurilised ja kognitiivsed takistused mitmetes Itaalia kultuuriasutustes. Sekkumisi kombineeritakse haldustöötajate ja kultuurivaldkonnas tegutsejate koolitamisega, edendades juurdepääsetavuse kultuuri ning arendades eriteadmisi õiguslike aspektide, vastuvõtmise, kultuurivahenduse ja edendamise kohta.

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Meetmega parandatakse kultuuri- ja loomesektoriga seotud hoonete energiatõhusust. Sageli leidub neid vananenud ja vähetõhusates rajatistes, mis tekitavad suuri hoolduskulusid seoses kliimaseadmete, valgustuse, side ja ohutusega. Investeeringuga rahastatakse meetmeid, mille eesmärk on parandada Itaalia muuseumide, kinode ja teatrite (nii avaliku kui ka erasektori) energiatõhusust.

Reform 3.1. Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on parandada kultuuriürituste (näitused, festivalid, kultuuriüritused ja muusikaüritused) ökoloogilist jalajälge, lisades sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid riigiasutuse rahastatavate, edendatavate või korraldatavate kultuuriürituste riigihangetesse.

Investeering 3.3. Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut

Investeeringu üldeesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist. See koosneb kahest sekkumisest.

Esimese sekkumise („Kultuuritegevuse taastamise toetamine innovatsiooni ja digitaaltehnoloogia kasutamise ergutamisega kogu väärtusahelas“) eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejaid digistrateegiate rakendamisel ja suurendada nende haldussuutlikkust.

Teise sekkumise („rohelise lähenemisviisi edendamine kogu kultuuri- ja loomeahelas“) eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi kogu ahelas, vähendades ökoloogilist jalajälge, edendades uuenduslikku ja kaasavat ökodisaini, sealhulgas ringmajanduse kontekstis, et suunata üldsus vastutustundlikuma keskkonnakäitumise poole .

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 19 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 21 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Meetme eesmärk on luua spetsiaalse veebiplatvormi kaudu juurdepääsetav digitaalse turismi keskus, mis võimaldab kogu turismi ökosüsteemi edendada, lõimida ja edendada oma pakkumist. Investeeringuga rahastatakse uut digitaristut ja toetatakse ettevõtjaid riikliku turismi vaatluskeskuse andmeanalüüsivahenditega.

Meetmega nähakse ette ka pädevuskeskuse loomine kiirendusprogrammide toetamiseks.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 23 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 25 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Reform 4.1. Giidide kutsealade korralduse reguleerimine

Digitaalse turismi keskusesse tehtavaid investeeringuid täiendab reform, mille eesmärk on ühtlustada turismisuuniseid käsitlevaid eeskirju. Meetmega nähakse kohalikke eeskirju nõuetekohaselt arvesse võttes ette giidide ja nende päritolupiirkonna kutseorganisatsioon. Reformi süstemaatiline ja ühtne kohaldamine võimaldaks reguleerida kutseala aluspõhimõtteid ja standardida teenuste osutamise taset kogu riigi territooriumil, avaldades positiivset mõju turule. Reform hõlmab koolitust ja täiendkoolitust, et pakkumist parimal viisil toetada.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C3-1	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu	Ei kohaldata	Arv	0	30 000	4. kv	2025	Koolitatud sihtkasutajad mõõdavad elukestva õppe programmi jaoks digitaalselt pakutava koolituspakkumise tõhusust. Sekkumised hõlmavad järgmist: koolituskursuste koostamine, nende rakendamine esiõppe ja e-õppe programmide kaudu, mis on välja töötatud õppijate eri sihtrühmade pädevuse hindamise alusel (vastab kolmele kursusetasemele: alusoskused, erioskused, juhtimisoskused). Meetmest saavad kasu: ministeeriumi töötajad, kohalike omavalitsuste kultuuriasutuste töötajad, vabakutselised kultuurivaldkonnas tegutsejad.
M1C3-2	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus	Ei kohaldata	Arv	0	65 000 000	4. kv	2025	Sihtmärgiks olevate digitaalsete ressurssidega mõõdetakse selliste digiteeritud kultuuriväärtuste hulga suurenemist, mille digitaalseid reproduktsioone võib kasutada internetis digitaaltehnoloogia abil. Täidetavad digitaalsed ressursid hõlmavad järgmist : raamatute ja käsikirjade, dokumentide ja fotode, kunstiteoste ning ajalooliste ja arheoloogiliste artefaktide, monumentide ja arheoloogiliste paikade, audiovideomaterjalide digiteerimine, sealhulgas varasemate digiteerimiste ja metaandmete normaliseerimine Saajad: muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja kultuuriinstituudid
M1C3-3	Investeering 1.2 Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades	Ei kohaldata	Arv	0	617	2. kv	2026	352 muuseumi, mälestisi/mälestisi, arheoloogilisi alasid ja parke, 129 arhiivi, 46 raamatukogu ja 90 mitteriiklikku kultuuriobjekti. Sekkumised hõlmavad füüsilisi sekkumisi arhitektuuriliste tõkete eemaldamiseks ja tehnoloogiliste vahendite paigaldamist, et võimaldada nende kasutamist piiratud sensoorse võimekusega (kompleksne, heliline, haistmiskogemustega) ainete puhul. 37 % sekkumistest tehakse lõunapoolsetes piirkondades.
M1C3-4	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)	Ei kohaldata	Arv	0	80	3. kv	2023	Näitaja viitab lõpuleviidud sekkumiste arvule, mida tõendab tööde korrapärase teostamise sertifitseerimine. Lõpuleviidavad sekkumised hõlmavad järgmist: – tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine; – sõnavõtud hoone välispiirete kohta; – seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi; – intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.
M1C3-5	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)	Ei kohaldata	Arv	0	420	4. kv	2025	Näitaja viitab 55 sekkumisele riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, 230 teatrihalli ja 135 kino puhul, mille kohta on sõlmitud teoste korrapärase teostamise sertifikaat. Lõpuleviidavad sekkumised hõlmavad järgmist: – tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine; – sõnavõtud hoone välispiirete kohta; – seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi; – intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.
M1C3-6	Reform – 3.1 Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine	Eesmärk	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid	Dekreedi säte, milles mainitakse kultuurisündmuste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmist käsitleva dekreedi jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Võetakse vastu kriteeriumid järgmiste aspektide kohta: paberi ja trükiste kasutamise vähendamine, keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, ringlusse võetud ja korduskasutatud materjalidest ja säästvatest sisustusmaterjalidest valmistatud lavastamine, vähese keskkonnamõjuga kingad, asukoha valimine bioloogilise mitmekesisuse kaitse alusel, vähese keskkonnamõjuga toitlustusteenused, transport üritusele jõudmiseks ja materjalide transportimiseks, energiatarbimine ürituse korraldamiseks. Juurdepääsetavust ja kaasatust edendavad sotsiaalsed kriteeriumid hõlmavad järgmist: puuetega inimeste juurdepääsetavuse edendamine; noorte, pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste (nt võõrtöötajad ja rahvusvähemused) ja puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamine; tagada võrdne juurdepääs hangetele ettevõtetele, mille omanikud või töötajad kuuluvad etnilistesse või vähemusrühmadesse, nagu ühistud, sotsiaalsed ettevõtted ja mittetulundusühendused; inimväärse töö edendamine tähendab õigust produktiivsele ja vabalt valitud tööle, aluspõhimõtetele ja -õigustele töökohal, inimväärsele töötasule, sotsiaalkaitsele ja sotsiaaldialoogile. Reform hõlmab kultuuriüritusi, nagu näitused, festivalid ja etenduskunstide üritused.
M1C3-7	Investeering 3.3 Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele	Teade kõigi selliste organisatsioonide ja võrgustikega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta, kes vastutavad suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Valitud rakendusasutused on spetsialiseeritud organisatsioonid või võrgustikud, kellel on oskused ja kogemused nii koolituse kui ka kultuuriloome, keskkonna, kultuurijuhtimise ja -koolituse valdkonnas. Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta projektide puhul, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, peab vastama tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-8	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta digitaalse turismi portaali arendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Digitaalse turismi portaali arendamiseks (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine . Digitaalse turismi portaal uuendab praegust portaali Italia.it, rakendades pilve ja avatud arhitektuuri, soodustades suuresti sidumist ökosüsteemiga. Ajakohastatud portaal sisaldab järgmist: uue front-end-liidese ja navigatsioonipuu loomine; osade, lehekülgede ja artiklite paigutuse, struktuuri ja funktsioonide läbivaatamine; kaartide kasutuselevõtt; mitmekeelne haldamine (ümberlülituse ajal esitatakse portaal itaalia ja inglise keeles). Teiste praegu toetatavate keelte integreerimist on oodata käikulaskmisele vahetult järgnevate kuude jooksul. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-9	Investeering 4.1.: Digitaalne turismikeskus	Siht	Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskuse tegevusse	Ei kohaldata	Arv	0	20 000	2. kv	2024	Asjaomaste turismiettevõtjate (nt hotelli-, reisikorraldaja ja ATECO koodidega 55.00.00 määratletud ettevõtete) arv; 56.00.00 79.00.00 ja muud sektorisse kuuluvad struktuurid) vastab 4 %-le hinnanguliselt 500 000 Itaalia ettevõtjast (oskuste täiendamine, koolitus, kommunikatsioon, andmeanalüüs, innovatsiooni toetavad lahendused). Vähemalt 37 % asjaomastest turismiettevõtjatest peavad asuma lõunas.
M1C3-10	Reform 4.1 Giidide kutsealade korralduse reguleerimine	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlemine	Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist. Reformiga nähakse ette ka koolitus ja kutsealane ajakohastamine, et pakkumist paremini toetada. Reform kvalifitseerub ainulaadse kutsekvalifikatsiooni omandamise meetodiks, mis on riiklikul tasandil vastu võetud ühtsete standarditega riikliku seaduse ja sellele järgnevate vastastikuse mõistmisega hõlmatud riikide piirkondade rakendusmäärustega.
M1C3-11	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades	Määruse säte, mis näitab kultuuriministeeriumi (MIK) määruse jõustumist ressursside eraldamiseks energiatõhususe parandamiseks kultuuripaikades	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuripiirkonnad on kinod, teatrid ja muuseumid. (Investeering 1.3) Muuseumide ja kultuurikohtade energiatõhususe parandamiseks viiakse sekkumine läbi projektiettepanekute tunnustamise kaudu riiklikes kultuurikohtades kultuuriministeeriumis eesmärgi 1 puhul. Muudel juhtudel toimub valitsusväliste institutsioonide kindlaksmääramine eesmärkide 2 ja 3 puhul pakkumiskutsete kaudu. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

C3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1. Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus

See investeering on integreeritud programmi „Piano Nazionale Borghi“, mille eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis põhineb väikeste linnade kultuurilisel taaselustamisel ja turismi taaselustamisel. Meetmed on üles ehitatud integreeritud kultuuripõhistele kohalikele projektidele.

Meetmed keskenduvad järgmisele: i) ajaloopärandi taastamine, avatud avaliku ruumi ajakohastamine (nt arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, linnamööbli parandamine), väikeste kultuuriteenuste loomine, sealhulgas turismi eesmärgil; ii) soodustatakse uute marsruutide (nt temaatilised marsruudid, ajaloolised marsruudid) ja giidiga ekskursioonide loomist ja edendamist; iii) kultuuri-, loome-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusliku tegevuse rahaline toetamine, mille eesmärk on elavdada kohalikku majandust, edendades kohalikke tooteid, teadmisi ja tehnikaid.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 27 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 29 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 2.2. Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine

See investeering soodustab ajalooliste maaehitiste (era- või kolmanda sektori üksused) ja maastikukaitse süstemaatilise ajakohastamise protsessi.

Paljud maapiirkonna hooned ja põllumajandusstruktuurid on järk-järgult maha jäänud, lagunenud ja muutunud, mis on kahjustanud nende eriomadusi ja seost ümbritseva keskkonnaga. Maapiirkondade hoonefondi taastamisega parandab meede maapiirkonna maastiku kvaliteeti, tagastades kogukonnale alakasutatud hoonefondi, mis ei ole üldsusele juurdepääsetav.

Investeering 2.3. Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad

Selle investeeringu eesmärk on võidelda linnade mahajäämise vastu ja taastada kohtade ühine identiteet, luua uusi võimalusi kohaliku majanduse elavdamiseks ja kriisi mõju leevendamiseks ning parandada ajalooliste parkide ja aedade haldamise ja hooldamise oskusi.

Investeeringuga nähakse ette ajalooliste parkide ja aedade renoveerimine ning luuakse ulatuslikud teadmised Itaalia ajalooliste parkide ja aedade kohta, et neid nõuetekohaselt hooldada, hallata ja kasutada. Vahendid eraldatakse nende kohtade taaselustamiseks ja kohalike töötajate koolitamiseks, kes võivad neid aja jooksul ravida/säilitada.

Lisaks kultuurilisele ja ajaloolisele väärtusele aitavad aiad ja ajaloolised pargid edendada keskkonnaväärtusi ning mängivad olulist rolli säilitamisel, hapniku tootmisel, keskkonnareostuse ja müra vähendamisel ning mikrokliima reguleerimisel.

Investeering 2.4. Pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele (taastuskunst)

Koostatakse maavärinavastane ennetusmeetmete kava, et märkimisväärselt vähendada kultuspaikadega seotud riske ja seeläbi vältida võimalikke katastroofijärgseid taastamiskulusid ning paljude varade püsivat kadumist. Tegevuskaval on kolm tegevussuunda: pühakodade kaitsmine seismiliste ohtude eest; Fondi pühapaikade pärandi taastamine ja ladude ehitamine kunstiteoste varjualusena katastroofiliste sündmuste korral .

Investeeringuga nähakse ette ka riikliku kultuurivarade kaitse inim- ja loodusriskide eest (CEFURISC) loomine, mis võimaldab olemasolevate tehnoloogiate ja keskkonnasüsteemide sünergilisemat kasutamist kultuuripaikade seireks, jälgimiseks ja haldamiseks.

Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Meetme eesmärk on toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. See hõlmab maksusoodustust majutusvõimaluste parandamiseks tehtavatele töödele, tagatisfondi, et hõlbustada sektori ettevõtete juurdepääsu krediidile (VKEde tagatisfondi sihtotstarbelise osa kaudu), EIP temaatilise turismifondi aktiveerimist, et toetada innovaatilisi investeeringuid sektoris, aktsiafondi (riiklik turismifond) suure turismipotentsiaaliga kinnisvara ümberehitamiseks. Eespool nimetatud meetmeid täiendab täiendav rahastamisvahend (FRI – Fondo rotativo), et toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ära tee olulist kahju“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes „ära tee olulist kahju“ kohaldamise kohta vastavalt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määrusele (2021/C58/01).

Tagamaks, et meede on kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), rahastamisvahendite õigusliku kokkuleppega ja sellele järgneva investeerimispoliitikaga,

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

II.jätta välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 31 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 33 seotud tegevus; ning iv) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. ning

Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Investeeringu eesmärk on suurendada Itaalia filmi- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Projekti eesmärk on leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju eesmärgiga suurendada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, sealhulgas koolituse kaudu, kasutades kolme tegevussuunda.

·Rida A: Uute stuudiote ehitamine ning olemasolevate ja lisade, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste lahenduste taastamine.

·Rida B: Uuenduslikud investeeringud kino eksperimentaalkeskuse tootmis- ja koolitustegevuse tõhustamiseks, sealhulgas uued vahendid audiovisuaalse tootmise, rahvusvahelistumise, kultuuri- ja haridusvahetuse jaoks; professionaalseks ja hariduslikuks kasutuseks vajaliku infrastruktuuri (virtuaalne tootmine) arendamine e-õppe, hoonete ja rajatiste digiteerimise ja moderniseerimise kaudu, pidades eelkõige silmas tehnoloogia ja keskkonna ümberkujundamise edendamist; audiovisuaalpärandi säilitamine ja digiteerimine

·Rida C Kutseoskuste ja -pädevuste tugevdamine audiovisuaalsektoris kolmes kutsealases makrovaldkonnas: äritegevus/juhtkond; loov/kunstlik; tehnilised töötajad.

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele.

Projektiga suurendatakse juurdepääsetavate turismiobjektide arvu, luuakse sobivad ja kvalifitseeritud turismi- ja kultuurialternatiivid seoses ülerahvastatud kesksete piirkondadega ning suurendatakse digitehnoloogiate kasutamist, edendatakse rohealasid ja turismi kestlikkust. Investeeringuga nähakse ette kuus sekkumissuunda:

1.„Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks „ , mis hõlmab Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamist ja taastamist ;

2.„Jubilee rada“ (paganlusest kristliku Roomani), mis on suunatud parendamisele, ohutusele, maavärinavastasele konsolideerumisele, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamisele ning arheoloogilistele radadele;

3.#LaCittàCondivisa, mis hõlmab äärealade mälestiste ümberehitamist;

4.#Mitingodiverde, mis hõlmab parkide, ajalooliste aedade, villade ja purskkaevudega seotud sekkumisi;

5.#Roma 4.0, mis hõlmab kultuuriteenuste digiteerimist ja turistidele mõeldud rakenduste arendamist;

6.#Amanotesa, mille eesmärk on suurendada kultuurilise pakkumise pakkumist äärealadele sotsiaalseks integratsiooniks.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C3-12	Investeering 2.1 – Väikese ajaloolise linna atraktiivsus	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele osutava määruse säte, mis käsitleb kohalikele omavalitsustele vahendite eraldamist väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks . Ajaloolise väikelinna atraktiivsuse suurendamiseks kaasatud omavalitsused viitavad 250 omavalitsusele/külale, mis on kultuuriministeeriumile edastanud sekkumisprogrammid. 250 küla valimise kriteeriumid (Inv. 2.1) ühinevad Mikroneesia Liit, piirkonnad, ANCI ja siseruumid, mis kõigepealt määravad nad kindlaks territoriaalsed piirkonnad, mis on erinevate programmide vastastikuse täiendavuse tõttu abikõlblikud (Inv2.1). Seejärel valitakse külad vastavalt a) territoriaalsetele, majanduslikele ja sotsiaalsetele kriteeriumidele (statistilised näitajad), b) projekti suutlikkusele mõjutada turistide ligitõmbavust ja suurendada kultuurielus osalemist. Arvesse võetakse järgmisi statistilisi näitajaid: demograafiline suurus (kohalikud omavalitsused, kus on < 5 000 elanikku) ja trend; turistide vood, muuseumikülastajad; turismipakkumise järjepidevus (hotellid ja muud hotellid, B&Bs, tuba ja üürimajutus); kohaliku omavalitsuse demograafiline suundumus; elanikkonna kultuurielus osalemise määr; kultuuri-, loome- ja turismiettevõtete (kasumlikud ja mittetulunduslikud ettevõtted) ning nendega seotud töötajate sidusus. Konkursikutse korras valitud projektide lepingute sõlmimine hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 25% RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M1C3-13	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav määruse säte vahendite eraldamise kohta maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi määrusega eraldatakse vahendid maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks. Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks (Inv 2.2) tuleb tagasinõutavate varade valikul eelistada investeeringu võimet mõjutada maastikuväärtuste kaitse-eesmärke. Eelistatakse: - suure maastikuväärtusega territoriaalpiirkondades asuvatele varadele (maastikule huvi pakkuvatel või märkimisväärset avalikku huvi pakkuvatel aladel asuvad varad (DLgs 42/2004 artiklid 142-139), UNESCO tunnustusega hõlmatud maastikele, FAO GIAHS; - varade suhtes, mis on juba kättesaadavad avalikuks kasutamiseks või mille omanik on nõus olema juurdepääsetavad, sealhulgas kohalikes ja integraallülitustes ja võrkudes; - koondteemade kaupa esitatud „pindalaprojektidele“, mis suudavad tõhusamalt tagada maastiku ümberkujundamise eesmärkide saavutamise; - projektid, mis asuvad piirkondades, mis tugevdavad integratsiooni ja koostoimet teiste broneeringuinfo taotlejatega, ning muud territoriaalsed kavad/projektid, mida toetab programmi riiklik (kultuuriministeerium). Sekkumise objektiks olevate maaelu arhitektuuri liikide määratlemisel võib lähtuda MiBACi 6. oktoobri 2005. aasta dekreedist (24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 378 (maapiirkondade arhitektuuri kaitse ja parendamise kohta) rakendamine). Esialgu võivad kriteeriumid hõlmata järgmist: varade säilitamise seis, kasutustasemed, nende roll territoriaalses ja linnakeskkonnas. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-14	Investeering 2.3 – Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Dekreedi säte kultuuriministeeriumi määruse jõustumise kohta, mis käsitleb vahendite eraldamist projektidele, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse vahendid vastutavatele ametiasutustele projektide jaoks, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti. Ajaloolised pargid ja aiad (Inv. 2.3) sekkumise alla kuuluvad üksnes kaitstud kultuuriväärtused, mille suhtes on deklareeritud kunstiline või ajalooline huvi. Nad võivad kuuluda nii riiklikku kultuuriministeeriumisse kui ka mitteriiklikku varasse. Valik tehakse kriteeriumide alusel, mille määrab kindlaks tehniline-teaduslik koordineerimisrühm, mis koosneb MiC, ülikooli, ANCI ja valdkondlike ühenduste esindajatest. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-15	Investeering 2.4 – pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav seaduse säte vahendite eraldamise kohta seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi määrusega määratakse kindlaks rakendusüksus ning sekkumisel olevate hoonete abikõlblikkus ja rahastamine. ja tüpoloogia. (Punkt 2.4) Praktikakohtade maavärinaennetus- ja -ohutusmeetmed puudutavad piirkondi, mida on tabanud mitmed maavärinad, mis tabasid Itaalia piirkondi alates 2009. aastast (Abruzzo, Lazio, Marche ja Umbria). FECi (Fondo Edifici di Culto) sekkumised valitakse FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi varade säilimise seisundi põhjal. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-16	Investeering 2.1 – Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus	Siht	KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed	Ei kohaldata	Arv	0	1 300	2. kv	2025	Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 800 VKE toetusest projektides väikestes ajaloolistes linnades Sihtmärk mõõdab kultuuri- ja turismiobjektide edendamiseks võetud sekkumismeetmete arvu, mida tõendavad regulaarse täitmise individuaalsed sertifikaadid (kultuuripärandi taastamine ja ümberkujundamine, kultuuri- ja turismiteenusteks mõeldud ehitised, väiketurismi infrastruktuur). See peab hõlmama: - Kultuuriteenuste (muuseumid ja raamatukogud) jaoks hoonete ja avalike kohtade kohandatud korduskasutamine ja funktsionaalne, struktuuriline ja rajatiste insener-tehniline ümberarendamine, energiatõhususe parandamine, alternatiivse ja taastuva energia kasutamine ning puuetega inimeste juurdepääsu piiravate tõkete kõrvaldamine. - Kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine (nt arheoloogiline, ajalooline, arhitektuuriline, demo-etno-antropoloogiline); - teadmiste ja teabeplatvormide ning integreeritud infosüsteemide loomine; - kultuuri- ja kunstiürituste loomine, kultuuri- ja temaatiliste marsruutide, ajalooliste marsruutide, jalgrattateede ja/või jalakäijate marsruutide loomine ja edendamine turismi ja kultuuriga seotud paikade (nt muuseumid, mälestusmärgid, UNESCO objektid, raamatukogud, arheoloogilised alad ning muud kultuurilised, usulised ja kunstilised vaatamisväärsused) ühendamiseks ja kasutamiseks; - Kultuuri-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusettevõtete toetamine 37 % sekkumistest viiakse läbi vähem arenenud piirkondades.
M1C3-17	Investeering 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Siht	Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed	Ei kohaldata	Arv	0	3 000	4. kv	2025	Eesmärk on teha kindlaks nende varade koguarv, mille suhtes rakendatakse lõpuleviidud sekkumisi (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tõend). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka 900 täiendava töö alustamisest maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitse valdkonnas (mida tõendab tööde alustamise tõend). Lõpuleviidavate sekkumiste liigid on järgmised: 1. Põllumajanduslike asulate, kunstiteoste ja ajalooliste maaehitiste konservatiivne taastamine ja funktsionaalne taastamine, ajaloolise väärtusega põllukultuurid ning arhitektuuri ja maapiirkonna maastiku tüüpilised elemendid. Taastamise ja struktuurilise kohandamise meetodite hulgas tuleb eelistada ökoühilduvusega lahendusi ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist. 2. Maapiirkondade ehituspärandi loenduse lõpuleviimine ning riiklike ja piirkondlike teabevahendite rakendamine
M1C3-18	Investeering 2.3 Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv	Ei kohaldata	Arv	0	40	4. kv	2025	Näitaja viitab ümberkvalifitseeritud ajalooliste parkide ja aedade arvule (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka koolitustegevuse lõpuleviimisest vähemalt 1 260 operaatorile. Parkide ja ajalooliste aedade ümberkvalifitseerumise rahuldavaks sooritamiseks täidetavad sekkumisliigid on järgmised: -taimestiku osa arengu hooldamine/taastamine/haldamine; -praeguste arhitektuuriliste ja monumentaalsete komponentide (väikeehitised, purskkaevud ja sisustus) taastamine; -ruumide kasutamise praeguste meetodite analüüs ja optimeerimine, et võimaldada nende optimaalset kasutamist; -kõige nõrgemate või väärtuslikemate piirkondade austamine; -sekkumised, et tagada piiratud funktsionaalsusega inimeste juurdepääs; -tarastatud alade, sissepääsuväravate, videovalvesüsteemide turvamine; -teabevahendite (nt plakatite ja juhendite) rakendamine, et edendada kodanike teadmisi ja teadlikku kasutamist; -väärtustamismeetmed kultuuri-, haridus- ja vaba aja veetmise edendamiseks.
M1C3-19	Investeering 2.4 Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)	Siht	Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud	Ei kohaldata	Arv	0	300	4. kv	2025	Sihtmärk mõõdab pühapaikade maavärinakindluse, FECi restaureerimise (Fondo Edifici di Culto) ja kunstiteoste varjestamisega seotud sekkumiste arvu lõpuleviidud õnnetuste korral (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus). Sekkumised hõlmavad järgmist: i) arhitektuuriliste varade ennetav maavärinavastane sekkumine, et taastada olemasolev kahju ja kindlustada kultuuripärand; oo) taastamisartikli Kaitseprojektiga luuakse ajutised ja kaitstud hoiused vallasvara säilitamiseks õnnetuse korral.
M1C3-20	Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine	Lepingute allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine. See sekkumine hõlmab uute stuudiote ehitamist, olemasolevate stuudiote taastamist, investeeringuid uude digitehnoloogiasse, süsteemidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tugevdada Cinecittà SPA hallatavaid Cinecittà filmstuudioid. Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheline leping sisaldab toetatavate varade/tegevuste ja/või äriühingute DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valiku-/kõlblikkuskriteeriume. Kohustus/siht investeerida 20 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad digitaalse märgistamise valikukriteeriumidele, ja 70 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad kliimaseire valikukriteeriumidele.
M1C3-21	Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Nende stuudiote arv, mille ümberkvalifitseerimise, moderniseerimise ja ehitamisega seotud tööd on lõpetatud	Ei kohaldata	Arv	0	9	2. kv	2026	Sekkumised on seotud – viie uue stuudio ehitamine ja – nelja olemasoleva stuudio renoveerimine. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka meetme kirjelduse ridadel B ja C märgitud sekkumiste lõpuleviimisest.
M1C3-22	Investeering 4.2 Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: toetatavate tegevuste laad, ulatus ja ulatus, sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, finantstoetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avatud projektikonkursi kaudu; ning sätted võimalike tagasimaksete reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-23	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Fond on pühendatud Itaalia kinnisvara ostmisele, restruktureerimisele ja ümberkvalifitseerimisele, et toetada turismi arengut kriisist kõige enam mõjutatud piirkondades või marginaalsetes piirkondades (rannikualad, väikesaared, äärepoolseimad piirkonnad ning maa- ja mägipiirkonnad). Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-24	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-25	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Fondo Rotativo investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-26	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksu ümberarvutuse võimaldamise aluseks on 31. mai 2014. aasta seadus nr 83, millega kehtestati maksu ümberarvutuse lubamine majutusettevõtete ümberehitusse sekkumise korral. Toetatavate varade / tegevuste ja toetusesaajate DNSH tehniliste juhiste (2021/C58/01) järgimise valiku / abikõlblikkuse kriteeriumid, mis nõuavad vähemalt välistamisloendi kasutamist ja toetatavate varade / tegevuste asjakohase ELi ja siseriikliku keskkonnaõiguse järgimist abisaajatele ning vastavuse tagamine.
M1C3-27	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerumine jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	100	4. kv	2024	Investeering hõlmab sekkumisi, mis hõlmavad järgmist: 1. Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamine ja taastamine investeerimisliini „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“ jaoks; 2.investeerimisliini „Jubilee rajad“ tõhustamine, ohutus, maavärinavastane konsolideerumine, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamine ja arheoloogilised rajad; 3.investeerimisliini „#LaCittàCondivisa“ äärealadel asuvate alade ümberehitamine; 4.pargid, ajaloolised aiad, villad ja purskkaevud investeerimisliinil #Mitingodiverde; 5.kultuuriteenuste digiteerimine ja turistidele mõeldud rakenduste väljatöötamine või investeerimisliin #Roma 4.0; 6.Sekkumismeetmed , mille eesmärk on suurendada investeerimisliini #Amanotesa sotsiaalse integratsiooniga seotud kultuuripakkumisi äärealadele.
M1C3-28	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatavate turismiettevõtete arv;	Ei kohaldata	Arv	0	3 500	4. kv	2025	Vähemalt 3 500 turismiettevõtet, mida toetatakse taristu ja/või teenuste maksukrediidiga; Maksukrediidi pakutav toetus tõstab turismiteenuste kvaliteeti järgmiselt: -investeerimine keskkonnasäästlikkusse (taastuvad energiaallikad vähem energiamahukad) -Itaalia majutusasutuste ümberehitamine ja kvaliteedi tõstmine
M1C3-29	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv	Ei kohaldata	Arv	0	170	2. kv	2026	Toetus vähemalt 170 turismiprojektile; Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu antav toetus on suunatud ·uuenduslike investeeringute toetamine digitaalseks üleminekuks ·turismile teenuste pakkumise suurendamine ·ettevõtete liitmise protsesside soodustamine
M1C3-30	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid ettevõtted	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.	Ei kohaldata	Arv	0	350 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3-31	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Riiklik turismifond: Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.	Ei kohaldata	Arv	0	150 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3-32	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	VKEde tagatisfondist toetust saavate turismiettevõtete arv	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	4. kv	2025	Vähemalt 1 000 turismiettevõtet, mida toetab VKEde tagatisfond.
M1C3-33	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Siht	Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	300	4. kv	2025	Vähemalt 300 ettevõtet, mida toetab Fondo Rotativo; Fondo Rotativo kaudu rahastatavad sekkumised hõlmavad järgmist: -energiatõhususega seotud sekkumismeetmed; -sekkumised hoone ümbrisesse ja renoveerimisse vastavalt kunstile. 3, lõige 1, lett. b) DPR 380/2001 (ehitust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtne tekst) -sekkumised arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamiseks. -kliimaseadmete täieliku või osalise asendamise sekkumine. -eranditult käesoleva määrusega reguleeritud majutuskonstruktsioonide jaoks mõeldud mööbli ja sisustusesemete ostmine -sekkumised seismivastaste meetmete vastuvõtmiseks -sisustusosade renoveerimine. -termaalbasseinide realiseerimine ja spaateenuste osutamiseks vajalike seadmete ja seadmete soetamine ning messid näitusekonstruktsioonide uuendamiseks.
M1C3-34	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Siht	Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv		Arv	0	12	4. kv	2025	Riiklik turismifond on turismi jaoks välja töötanud vähemalt 12 kinnisvara, mis võimendusefekti arvestades võiks jõuda 17 kinnisvarani. Riiklik turismifondi tagatisfondi toetus on suunatud: -Investeerimine toote-, protsessi- ja juhtimisinnovatsiooni, et edendada turismiteenuste pakkumise digitaalset muutmist, -Investeerimine tagab turistide külalislahkuse standardite kvaliteedi -liitmise ja ärivõrkude arendamise edendamine.
M1C3-35	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Eesmärk	Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel	Turismiministeeriumi, Rooma pealinna omavalitsuse ja teiste asjaosaliste vahelise programmilepingu avaldamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Lepingud sõlmitakse 6 projekti kohta: 1) roma kultuuripärand ELi järgmise põlvkonna jaoks; 2) Paganlikust Roomast kristliku Roomani – Jubilee teed; 3) #Lacittàcondivisa; 4) #Mitingodiverde; 5) romad 4.0; 6) #Amanotesa Toetusesaajate/rakendusasutuste loetelu sisaldab järgmist: Rooma pealinn; Rooma kultuuri-, keskkonna- ja maastikupärandi arheoloogiline järelevalve (MIC); Colosseumi arheoloogiapark; Appia Antica arheoloogiapark; Rooma diokeena; Turismiministeerium Lazio maakond. Enne pakkumiskutset määratakse koos asjaomaste vahenditega kindlaks valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning projektide eripärad. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-36	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon on lõpetatud	Ei kohaldata	Arv	0	200	2. kv	2026	Investeering hõlmab sekkumisi, mis hõlmavad järgmist: -Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamine ja taastamine investeerimisliini „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“ jaoks; -investeerimisliini „Jubilee rajad“ tõhustamine, ohutus, maavärinavastane konsolideerumine, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamine ja arheoloogilised rajad; -investeerimisliini „#LaCittàCondivisa“ äärealadel asuvate alade ümberehitamine; -pargid, ajaloolised aiad, villad ja purskkaevud investeerimisliinil #Mitingodiverde; -kultuuriteenuste digiteerimine ja turistidele mõeldud rakenduste väljatöötamine või investeerimisliin #Roma 4.0; -Sekkumismeetmed , mille eesmärk on suurendada investeerimisliini #Amanotesa sotsiaalse integratsiooniga seotud kultuuripakkumisi äärealadele. Investeering hõlmab ümberkvalifitseerumist, mis toimub vähemalt viies arheoloogilises/kultuurilises mälestises investeerimisliinis „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“, vähemalt 125 arheoloogilises/kultuurilises mälestises Jubilee raja jaoks; #Lacittàcondivisa puhul vähemalt 50 arheoloogilist/kultuuriobjekti; #Mitingodiverde puhul vähemalt 15 arheoloogilist /kultuuriobjekti, Rooma puhul vähemalt 5 arheoloogilist/kultuuriobjekti 4.0 Eesmärgi rahuldav saavutamine sõltub ka kõigi investeerimisliini „#Amanotesa“ projektide lõpuleviimisest ja rakenduse „CaputMundi – Roma4U“ üldsusele kättesaadavusest.

H. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 1. Ringmajandus, põllumajanduslik toidutööstus ja üleminek keskkonnasäästlikule majandusele

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme jäätmekäitluse, ringmajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelate toetamise ja keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku valdkonnas. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi jäätmekäitluse ja kohalike avalike teenuste valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames ning parandada vee tarbimist põllumajanduses. See komponent vastab riigipõhistele soovitustele suunata investeeringud rohelisse üleminekusse, sealhulgas ringmajandusse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] jäätmekäitlusele ja veemajandusele (riigipõhised soovitused nr 3, 2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist [...]-le ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ringmajandus

Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia

Reformi käigus võetakse vastu ulatuslik riiklik ringmajanduse strateegia, mis hõlmab uut digitaalset jäätmete jälgitavuse süsteemi, maksusoodustusi ringlussevõtu ja teiseste toorainete kasutamise toetamiseks, keskkonnamaksude läbivaatamist, õigust korduskasutamisele ja parandamisele, laiendatud tootjavastutuse ja Consortia süsteemi reformi, toetust olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele (nt jäätmealased õigusaktid ja keskkonna miinimumkriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete puhul) ning toetust tööstussümbioosi projektile. Laiendatud tootjavastutuse ja konsortsiumisüsteemi reformimisel võetakse arvesse ka vajadust kasutada tõhusamalt keskkonnapanust, et tagada läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaldamine. Luuakse spetsiaalne järelevalveorgan, mille ülesandeks on jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) juhtimisel. Meede hõlmab kõiki konsortsiume (mitte ainult CONAI pakendamissüsteemi).

Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Reform hõlmab tehnilist abi, mida valitsus annab kohalikele omavalitsustele ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks, jäätmekäitlust ja hankemenetlusi käsitlevate kavade ja projektide väljatöötamiseks. Hankemenetluste toetamisega tagatakse, et jäätmekäitluse kontsessioonid antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsiprotsesse, et saavutada avalike teenuste paremad standardid. Seetõttu toetatakse käesoleva reformiga ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames kavandatud jäätmekäitlusreformide rakendamist. Tehniline tugi hõlmab ka keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Investeering 2.1 – Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistikakava

Meede seisneb toetuse andmises materiaalsetesse ja immateriaalsetesse investeeringutesse (nt põllumajandusliku tooraine ladustamisrajatised, tooraine töötlemine ja säilitamine, logistika digiteerimine ja infrastruktuuri sekkumine toiduaineturgudel), toiduainete transporti ja logistikasse tehtavatesse investeeringutesse, et vähendada keskkonna- ja majanduskulusid ning tootmisprotsesside, täppispõllumajanduse ja jälgitavuse (nt plokiahel) innovatsiooni. Valikukriteeriumid peavad olema kooskõlas vajaduste hindamisega, mille on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel välja töötanud põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeerium. Meetme eesmärk on soodustada heitkoguste vähendamist põllumajandusliku toidutööstuse transpordi- ja logistikaetappides elektrisõidukite ja transpordisüsteemide abil ning edendada sektori digiteerimist ja taastuvenergia kasutamist.

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Meede seisneb põllumajandus-, loomakasvatus- ja agrotööstussektori tootmisstruktuuridesse tehtavate investeeringute toetamises, olemasoleva katuse kõrvaldamises ja kõrvaldamises ning uue isoleeritud katuse ehitamises, automaatsete ventilatsiooni- ja/või jahutussüsteemide loomises ning päikesepaneelide paigaldamises, voogude ja akude arukas juhtimises.

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Meede seisneb toetuse andmises investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mille eesmärk on:

-põllumajanduslik innovatsioon ja mehhaniseerimine, eelkõige maastikul kasutatavad masinad;

-innovatsioon ekstra neitsioliiviõli töötlemise, ladustamise ja pakendamise protsessides.

Maastikusõidukid peavad olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis vastab direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

Investeering 3.3 – Kultuur ning teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

See investeering seisneb digitaalse infosisu kavandamises ja tootmises, et suurendada teadlikkust keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Digitaalne infosisu koosneb netisaadetest, koolivideotundidest, videotest ja artiklitest. Luuakse veebipõhine tasuta platvorm, mille eesmärk on saada kõige põhjalikumaks keskkonnaga seotud teemasid käsitlevate õppe- ja vaba aja veetmise materjalide „hoidlaks“. Digitaalse infosisu tootmises osalevad eeldatavasti peamised mõjutajad. Eri kanalite kaudu käsitletavad teemad võivad olla näiteks järgmised: üleminekueeskirjad, energiaallikate jaotus ja taastuvate energiaallikate roll, kliimamuutused, atmosfääri ja ülemaailmsete temperatuuride jätkusuutlikkus, ookeanide varjatud roll, veevarud, individuaalne ja organisatsiooniline ökoloogiline jalajälg, ringmajandus ja uus põllumajandus.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C1-1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks	Ministri määruse jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministrite dekreet riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmise kohta sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: -uus digitaalne jäätmete jälgitavuse süsteem, mis toetab ühelt poolt toorainete järelturu arengut (mis annab selge raamistiku teisese toorme tarnimiseks), teisest küljest kontrolliasutustele ebaseadusliku jäätmekäitluse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. -maksusoodustused ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise toetamiseks; -jäätmete maksustamise süsteemi läbivaatamine, et muuta ringlussevõtt mugavamaks kui prügilasse ladestamine ja põletamine kogu riigi territooriumil; -õigus korduskasutada ja parandada; -laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja konsortsiumide süsteemi reform, et toetada ELi eesmärkide saavutamist spetsiaalse järelevalveasutuse loomisega MITE juhtimisel, et jälgida konsortsiumide süsteemide toimimist ja tõhusust; -toetus olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele: Jäätmete lakkamist käsitlevad õigusaktid (riiklikud ja piirkondlikud), minimaalsed keskkonnakriteeriumid (CAM) keskkonnahoidlike riigihangete raames. EOW ja CAM arendamisel/ajakohastamisel käsitletakse eelkõige ehitus-, tekstiili-, plasti-, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. -tööstussümbioosi projekti toetamine regulatiivsete ja rahastamisvahendite kaudu.)
M2C1-2	Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine	Heakskiidetud lepingu avaldamine ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kiidetakse heaks kokkulepe töötada välja suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi keskkonnahoidlike riigihangete raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide rakendamisel hankemenetluste raames ja toetusmeetme käivitamisel. Tehnilise toe kohalikele omavalitsustele (piirkonnad, provintsid ja omavalitsused) tagab valitsus (ökoloogilise ülemineku ministeerium, majandusarengu ministeerium ja muu asjakohane) majasiseste ettevõtete kaudu. Tehniline tugi hõlmab järgmist: -tehniline abi ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks; -jäätmekäitlusega seotud kavade ja projektide väljatöötamise toetamine; -toetada hankemenetlusi, muu hulgas tagamaks, et jäätmekäitlusele antaks kontsessioone läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsivõimelisi protsesse, et saavutada avalike teenuste paremad standardid. Ökoloogilise ülemineku ministeerium töötab välja konkreetse suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi ja professionaalseid avaliku sektori hankijaid keskkonnahoidlike riigihangete raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide kohaldamisel hankemenetlustes.
M2C1-3	Investeering 2.1. Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Eesmärk	Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel	Avaldamine ministeeriumi veebisaidil või muus tugikanalis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Lõplik järjestus määratakse kindlaks heakskiitmismääruses. Logistika stimuleerimiskava hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 32 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 27 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M2C1-4	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	0	30	4. kv	2022	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 30 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Investeering tehakse kahe erineva juba olemasoleva menetluse kaudu ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine ettevõtetele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-5	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	19	32	4. kv	2023	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 32 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-6	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	32	63,5	2. kv	2024	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 63,5 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-6bis	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	63,5	100	4. kv	2024	Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 100 % investeeringule eraldatud täiendavatest rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-7	Investeering 2.3. Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.	Ei kohaldata	Arv	0	10 000	4. kv	2024	Tehakse kindlaks vähemalt 10 000 lõppsaajat investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse. Investeeringute puhul võetakse arvesse vähemalt ühte järgmistest: – Enamate toodete asendamine saastavad maastikusõidukid – Täppispõllumajanduse ja -masinate kasutuselevõtt põllumajanduses 4.0 – Oliivipressimisettevõtete vananenud rajatiste asendamine Selleks, et järgida „ei“ Olulise seisundi põhimõte, maastikusõidukid peavad olema heitevabad või neid käitatakse üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C1-8	Investeering 2.3. Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses	Ei kohaldata	Arv	10 000	15 000	2. kv	2026	Pärast projektide lõpuleviimist on vähemalt 15 000 lõppsaajat saanud toetust tasustatud investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse. Toetatavad investeeringud on järgmised: – Saastavamate maastikusõidukite asendamine – Täppispõllumajanduse kasutuselevõtt – Oliivipressimisettevõtete vananenud rajatiste asendamine Olulise seisundi ärahoidmise põhimõtte järgimiseks peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C1-9	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine	Ei kohaldata	kW	0	1 383 000	2. kv	2026	Paigaldatud vähemalt 1 383 000 kW päikeseenergia tootmisvõimsus
M2C1-10	Investeering 2.1. Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Siht	Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	48	2. kv	2026	Vähemalt 48 sekkumist logistika parandamiseks põllumajanduslikus toidutööstuses, kalanduses ja vesiviljeluses, metsanduses, lillekasvatuses ja puukoolides.
M2C1-11	Investeering 3.3. Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine	Teade sisutootjatega lepingu sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Veebiplatvormi avalik käivitamine ja lõplike lepingute allkirjastamine sisutootjatega. Projektide eesmärk on töötada välja vähemalt 180 netisaadet, koolispetsiifilist videoõpet ja videosisu, mis on koostatud ja kättesaadavad keskkonnaalase ülemineku veebiplatvormil.
M2C1-12	Investeering 3.3. Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta	Ei kohaldata	Arv	0	180	2. kv	2026	Vähemalt 180 netisaadet, koolispetsiifilist videoõpet ja videosisu, mida toodetakse ja mis on veebiplatvormil otseülekanded

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitluse programm

See reform seisneb ulatusliku riikliku jäätmekäitlusprogrammi vastuvõtmises, mille eesmärk on saavutada jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks ettevalmistamise kõrgeim tase, integreeritud jäätmekäitluseks vajalike rajatiste võrgustiku kohandamises, lõpp- ja jääkladustamise minimeerimises, seiresüsteemide loomises, uute rikkumismenetluste algatamise vältimises Itaalia vastu, jäätmete vähese kogumise vastu võitlemises, prügilasse ladestamise takistamises ja piirkondlike jäätmeprogrammidega vastastikuse täiendavuse tagamises, Euroopa ja riiklike jäätmealaste õigusaktide eesmärkide saavutamise võimaldamises ning ebaseadusliku jäätmete ladustamise ja vabas õhus põletamise vastu võitlemises.

Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Need investeeringud seisnevad omavalitsuste eraldatud jäätmekogumisvõrgustiku täiustamises ja mehhaniseerimises, orgaaniliste jäätmete, mitme materjaliga, klaas- ja paberpakendite käitlemise/ringlussevõtu uute tehaste ehitamises ning uuenduslikes töötlemis-/ringlussevõtukäitistes, mis tegelevad isikliku adsorbendi kõrvaldamise, reoveesetete, naha- ja tekstiilijäätmetega.

Investeering 1.2 – Ringmajandus: juhtalgatused

See investeering seisneb lahuskogumise võrgustiku täiustamise toetamises, sealhulgas protsesside ja/või logistika digiteerimise ning jäätmekäitlus-/ringlussevõtujaamade kaudu järgmistes sektorites:

-Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, sealhulgas tuuleturbiinide labad ja fotogalvaanilised paneelid;

-Paberi- ja papitööstus;

-Plastijäätmete ringlussevõtt (mehaaniline, keemiline ringlussevõtt, „plastikkeskused“), sealhulgas mereprügi. Selles valdkonnas soodustatakse tööstussümbioosi projekte ringpiirkondade kujul, et tagada plasti ringlussevõtu kõrvalsaaduste täielik korduskasutamine ja toota kõrge lisandväärtusega kaupu;

-Tekstiil („tekstiilikeskused“).

Lisaks töötatakse satelliitide, droonide ja tehisintellekti tehnoloogia abil välja ülemaailmne seiresüsteem ebaseaduslikule kaadamisele reageerimiseks (üldise sekkumise täpsema kirjelduse leiate ülesande 2 komponendi 4 investeeringust 1.1 - Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine). Ülemaailmne seiresüsteem koos kavandatud meetmetega jäätmete jälgitavuse kohta toetab kohalikke kontrolliasutusi ja korrakaitsejõude ebaseadusliku kaadamise ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmisel, kontrollimisel ja tõkestamisel jäätmekäitluses.

Investeering 3.1 – Rohelised saared

See investeering hõlmab projektide rahastamist ja rakendamist 19 omavahel ühendamata väikesaarel energeetika ( nt taastuvad energiaallikad, võrgud ja energiatõhusus ), vee ( nt magestamine ) , transpordi ( nt jalgrattateed , heitevabad bussid ja paadid ) ja jäätmete ( nt jäätmete eraldamine ) valdkonnas. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele. Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 34 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 35 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 36 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 37 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

See investeering seisneb toetuses maa- ja mägipiirkondadele, kes kavatsevad oma põhiressursse (nn rohelised kogukonnad) kasutada tasakaalustatult, investeerides eelkõige järgmistesse valdkondadesse:

-agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“);

-veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine;

-energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan;

-säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“);

-moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine;

-energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine;

-tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine);

-liikuvusteenuste integreerimine;

-säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiast sõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“).

-Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 38 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 39 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 40 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 41 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 3.4 – Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimepuukoolide sektoris

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris. Rahastu tegutseb toetuste ja subsideeritud laenude andmise kaudu otse ISMEA (Istituto di Servizi per il Mercato Agricolo Alimentare) kaudu. Rahastu summa on 2 miljardit eurot, sealhulgas ISMEA-le makstavad tasud.

Rahastut haldab rakenduspartnerina ISMEA. Fond hõlmab järgmisi tooteliike:

·Toetada ettevõtteid, ettevõtete rühmi või põllumajandustootjate ühendusi ning teadus- ja teadmisi levitavaid organisatsioone põllumajanduslikus toidutööstuses, kalanduses ja vesiviljeluses, metsanduses, lillekasvatuses ja taimepuukoolides, parandades tootmisprotsesse, lisades erinevate tegevuste hulka:

oParandada tootmisprotsesside keskkonnasäästlikkust investeeringutega materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et oluliselt suurendada sihtotstarbeliste tootmisprotsesside energia-, vee- ja ressursitarbimist;

oInvesteeringud teadmistesse, koolitusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnosiirdesse ja arendusprojektidesse, mis võivad samuti toetada tarneahela eri osaliste vaheliste suhete ümberkorraldamist, et suurendada tootmisprotsesside jätkusuutlikkust;

oInvesteeringud ettevõtete digitaliseerimisse, sealhulgas e-kaubandusse ja kujunemisjärgus tehnoloogiatesse;

oFotogalvaaniliste ja päikesepaneelide paigaldamine

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, toidujäätmeid ning pestitsiidide ja antimikroobikumide kasutamist, parandada energiatõhusust ning suurendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad ministeerium ja ISMEA alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Fondi lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 42 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 43 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 44 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 45 .

d.Nõue, et lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ISMEA auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digimärgistuse nõuded kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga; ning iii) järgitakse nõuet, et fondist lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 924 000 000.00 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest fondi aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 46 .

Meetme rakendamise lõpuleviimiseks kantakse fondi vahendite kogusumma üle ISMEA-le 31. augustiks 2026.

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C1-13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jäätmehoolduse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine	Seaduse säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Jäätmekäitluse riikliku programmi ministri määrus peab sisaldama vähemalt järgmisi eesmärke: saavutada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrgeim tase, saavutades vähemalt seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 181 sätestatud eesmärgid ning võttes arvesse laiendatud tootjavastutuse süsteeme; a)kohandada integreeritud jäätmekäitluseks vajalike käitiste võrku - ringmajanduse arendamise eesmärgil - tagades punktis a sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku võimsuse ja minimeerides seeläbi lõpliku ja jääkvariandina lõppladustamist, vastavalt läheduse põhimõttele ja võttes arvesse jäätmetekke vältimise riikliku kavandamise kontekstis määratletud ennetamise eesmärke, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 180; b)kehtestada piisav järelevalve programmi rakendamise üle, et pidevalt oleks võimalik kontrollida programmi eesmärkide täitmist ja võimalikku vajadust võtta vastu parandusmeetmed kavandatud meetmete elluviimiseks; c)vältida uute rikkumismenetluste algatamist Itaalia Vabariigi vastu, kes ei ole rakendanud jäätmetsükli kavandamist käsitlevaid Euroopa eeskirju; d)võidelda jäätmete vähese kogumise vastu ja hoida ära prügilasse ladestamist (vt ka riiklik ringmajanduse strateegia); e)piirkondlik jäätmekäitlusjaam täiendab riiklikku jäätmekäitlusprogrammi; f)kõrvaldada jäätmekäitluse puudujäägid ja piirkondlik lõhe seoses rajatiste võimsuse ja kvaliteedistandarditega riigi territooriumi eri piirkondade ja alade vahel, et viivitused tagasi saada; h) saavutada Euroopa ja riiklikes õigusaktides sätestatud praegused ja uued eesmärgid; i) et võidelda ebaseadusliku jäätmete ladestamise ja vabaõhupõletamise vastu (nt Terra dei Fuochi piirkonnas) meetmete abil, mis hõlmasid uue jäätmete jälgitavuse süsteemi kasutuselevõttu, töötatakse ebaseaduslikule ladestamisele reageerimiseks välja toetatud ülemaailmne seiresüsteem, kasutades satelliite, mehitamata õhusõidukeid ja tehisintellekti tehnoloogiaid .
M2C1-14	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine.	Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitleva ministri käskkirja vastuvõtmine.	Avaldamine Gazzetta Ufficiale’is	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitlev ministri käskkiri jõustub. Ministri käskkirjas sätestatakse, et projektid valitakse järgmiste kriteeriumide hulgast: -Kooskõla ELi ja riiklike õigusaktide ning Euroopa ringmajanduse tegevuskavaga, -Ringlussevõtu eesmärkide eeldatav paranemine -Kooskõla piirkondlike ja riiklike planeerimisvahenditega; -Panus ELi rikkumiste lahendamisse, koostoime muude valdkondlike kavadega (nt PNIEC) ja/või kava muude osadega, täieulatuslikel kogemustel põhinevad uuenduslikud tehnoloogiad; -Ettepaneku tehniline kvaliteet. -Kooskõla ja vastastikune täiendavus ühtekuuluvuspoliitika programmide ja sarnaste projektidega, mida rahastatakse muudest ELi ja riiklikest vahenditest Sekkumised ei hõlma investeeringuid prügilatesse, kõrvaldamisrajatistesse, mehaanilise bioloogilise töötlemise/mehhaanilise töötlemise rajatistesse või jäätmepõletustehastesse kooskõlas DNSH põhimõttega.
M2C1-15	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arv	33	11	2. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega NIF 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 33-lt 11-le (st vähemalt 66 %). 31. detsembriks 2023 saadetakse Euroopa Komisjonile vähemalt 27 tühistamistaotlust (33st). Väljajätmise taotlus peab sisaldama saastatuse (muld ja vesi) täielikku analüüsi, selget selgitust saastatuse heastamise kohta ja selle tagamist, et igasugune tulevase saastumise oht on välistatud. 30. juuniks 2024 saadetakse Euroopa Komisjonile vähemalt 29 tühistamistaotlust (33st). Väljajätmise taotlus peab sisaldama saastatuse (muld ja vesi) täielikku analüüsi, selget selgitust saastatuse heastamise kohta ja selle tagamist, et igasugune tulevase saastumise oht on välistatud.
M2C1-15bis	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arv	34	14	4. kv	2023	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 34-lt 14-le (st vähemalt 60 %).
M2C1-15ter	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumisel	Ei kohaldata	Protsendipunktid	22,8	20	4. kv	2023	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Riikliku keskmise ja halvimate näitajatega piirkonna erinevust liigiti kogumise määrades vähendatakse 20 protsendipunktini.
M2C1-15 kvartal	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Biojäätmete liigiti kogumise kohustus hakkab kehtima 31. detsembriks 2023 vastavalt ELi ringmajanduse tegevuskavale
M2C1-16	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arv	11	0	2. kv	2026	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 11-lt 0-le (st vähemalt 100 %-le).
M2C1-16bis	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arv	14	9	4. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 14-lt 9-le (st vähemalt 75 %-le).
M2C1-16ter	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades	Ei kohaldata	Protsendipunktid	27,6	20	4. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatud sekkumisega vähendatakse 20 protsendipunkti võrra erinevust kolme kõige paremaid tulemusi saavutava piirkonna ja kolme kõige halvemaid tulemusi saavutava piirkonna vahel liigiti kogumise määrade osas.
M2C1-17	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	55	4. kv	2025	Olmejäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 55 % (nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja mida on muudetud direktiiviga 2018/851) artikli 11 lõike 2 punktis C).
M2C1-17bis	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	65	4. kv	2025	Pakendijäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 65 massiprotsenti (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17ter	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	25	4. kv	2025	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 25 massiprotsenti (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI)
M2C1-17quater	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	70	4. kv	2025	Raudmetallist pakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-kinakviirused	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	50	4. kv	2025	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-sugu	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	70	4. kv	2025	Klaaspakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-septies	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	75	4. kv	2025	Paberi ja papi ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 75 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) I-VI artikli 6 lõike 1 punktis g).
M2C1-17-oktoosid	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	50	4. kv	2025	Plastikpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-nonid	Reform 1.1 Ringmajanduse riiklik programm Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine	Seaduse säte, mis viitab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses toodetud ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine kooskõlas ringmajanduse tegevuskavaga.
M2C1-18	Investeering 3.1. Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine	Dekreedi säte, mis viitab seaduse jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Direktori määrusega kiidetakse heaks avaliku teadaande tulemustega seotud projektide paremusjärjestus. Valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 37 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes. Võimalikud sekkumisvaldkonnad on järgmised: -agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“); -veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine; -energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan; -säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“); -moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine; -energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine; -tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine); -liikuvusteenuste integreerimine; -- säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiast sõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“). Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivi 2018/2001 / EL (REDII) artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artiklis 26 sätestatud toidu ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele, ning sellega seotud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid, et võimaldada meetmel järgida põhimõtet „ei tee olulist kahju” ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa 8. joonealuse märkuse asjakohaseid nõudeid.
M2C1-19	Investeering 3.1. Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel	Ei kohaldata	Väikesaarte arv	0	19	2. kv	2026	Vähemalt 19 väikesaart, kes rakendavad lõpuleviidud integreeritud projekte, mis hõlmavad vähemalt kolme erinevat liiki sekkumist. Määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 37 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. Rahastamiskõlblikud sekkumised on: -energiatõhususega seotud sekkumismeetmed; -kollektiivse liikuvuse teenuste ja taristute arendamine ja/või ajakohastamine; elektriga töötavad bussid ja paadid; ühistransporti teenindavad varjualused; autode ühiskasutus, jalgrataste ühiskasutus, motorollerite ühiskasutus; -jalgrattateede ehitamine ja/või kohandamine, varjupaikade ehitamine; -tõhus liigiti kogumine koos kogumissüsteemide tugevdamisega; -ökoloogiliste saarte ehitamine/ajakohastamine koos korduskasutamise keskusega; -magestamissüsteemid; -taastuvenergiajaamad elektri tootmiseks, sealhulgas fotogalvaaniline, avamere tuuleenergia ja mere taastuvenergia, nagu laine- või loodeteenergia; -energiatõhususe meetmed, mille eesmärk on vähendada elektrinõudlust; -sekkumised elektrivõrgus ja sellega seotud infrastruktuurides: salvestusseadmed, elektrisüsteemi integreerimine saare veesüsteemiga, arukad võrgud, uuenduslikud energiahaldus- ja seiresüsteemid.
M2C1-20	Investeering 3.2. Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta roheliste kogukondade valimiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Toetuste andmise menetlusest teatamine, mis peaks hõlmama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M2C1-21	Investeering 3.2. Rohelised kogukonnad	Siht	Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine	Ei kohaldata	Roheliste kogukondade esitatud sekkumiste protsent	0	90	2. kv	2026	Vähemalt 90 % roheliste kogukondade esitatud kavades kavandatud sekkumiste rakendamise lõpuleviimine (nagu on määratletud seaduse 221/2015 artiklis 72)
M2C1-22	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine				2. kv	2024	Rakenduskokkuleppe jõustumine.
M2C1-23	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine		0	50 %	2. kv	2025	Rahastu peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kasutamiseks fondi (võttes arvesse haldustasusid). ISMEA koostab VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles täpsustatakse kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitava rahastamise osakaal.
M2C1-24	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine		50 %	100 %	2. kv	2026	Rahastu peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust fondi (võttes arvesse haldustasusid).
M2C1-25	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Eesmärk	Ministeerium on vahendite kogusumma ümber paigutanud	Üleviimistunnistus				4. kv	2024	Itaalia kannab ISMEA-le rahastu jaoks üle 1 960 000 000.00 eurot.

E. ÜLESANNE 2, KOMPONENT 2. Energiasüsteemi ümberkujundamine ja säästlik liikuvus

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme energiasüsteemi ümberkujundamiseks. See hõlmab reforme, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia projektidele loa andmist. Komponent hõlmab investeeringuid taastuvate energiaallikate tarneahelasse, vesinikuenergiasse, biometaani rajatistesse ja arukatesse võrkudesse. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi elektriturul ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

See komponent hõlmab ka investeeringuid ja reforme säästva liikuvuse valdkonnas. See hõlmab reforme, mis hõlbustavad säästva liikuvuse projektide lubamist. Komponent hõlmab investeeringuid rattateede ning metroo-, trammi- ja bussitranspordi kiirtransporditaristu ehitamiseks ning heitevabade busside, veeremi, tuletõrje- ja lennujaamasõidukite hankimiseks. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on kõrvaldada elektrilaadimise reguleeritud hinnad ning suurendada konkurentsi laadimispunktide kontsessioonide, piirkondlike raudteede ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud „rohelisele ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele [...] säästvale ühistranspordile“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2020) ning keskenduda „investeeringutega seotud majanduspoliitikale [...] ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

See komponent toetab Itaaliale esitatud suuniseid riikliku energia- ja kliimakava (SWD(2020) 911 final) rakendamise kohta, milles kutsuti Itaaliat üles edendama, ümber kujundama ja uuendama olemasolevaid taastuvenergiarajatisi, eelkõige olemasolevaid tuuleelektrijaamu, ning uurima innovatiivset avamereenergiat kogu Vahemere piirkonnas.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 – Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise toetamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine

Reform hõlmab järgmist:

-Taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste reguleeriva raamistiku jõustumine ning olemasolevate käitiste ajakohastamine ja ümberehitamine;

-Sellise õigusraamistiku jõustumine, milles määratletakse kriteeriumid selliste piirkondade kindlaksmääramiseks, mis sobivad ja ei sobi selliste taastuvenergiajaamade rajamiseks, mille koguvõimsus on üle 50 GW, kooskõlas Itaalia riikliku energia- ja kliimakavaga ning rohelise kokkuleppe eesmärkidega; õigusraamistikus lepivad kokku piirkonnad ja teised asjaomased riigiasutused.

-Täiendada taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi ka täiendavate mitteküpsete tehnoloogiate või suurte tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning pikendada nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi (ka selleks, et võtta arvesse tervisega seotud hädaolukorrast tingitud aeglustumist), säilitades samal ajal konkurentsipõhise juurdepääsu põhimõtted;

-Direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ülevõtmise dekreedi sätete jõustumine soodustab investeerimist salvestussüsteemidesse.

Reform 2 – Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks

Reform seisneb puhta biometaani toetamise tugevdamises, võttes vastu õigusaktid, et suurendada toetuskõlblike biometaaniprojektide ulatust ja pikendada toetuste saamise tähtaega. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

Reform 3 – Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul

Reform hõlmab õigusraamistiku jõustumist, et edendada vesinikku kui taastuvat energiaallikat. Kõnealune õigusraamistik sisaldab järgmist:

-Tehnilised ohutuseeskirjad tootmise, transpordi (tehnilised ja regulatiivsed kriteeriumid vesiniku toomiseks maagaasivõrku), ladustamise ja kasutamise kohta;

-Kiirmenetlus koos ühtse kontaktpunkti menetlusega, et saada luba väikese vesinikutootmisjaama ehitamiseks ja käitamiseks (alla 1–5 MW elektrolüüsiseadmete puhul; hoiustamise künnis määratakse kindlaks eespool nimetatud vesiniku tehnilistes ohutuseeskirjades).

-Vesinikutehaste võrguteenustes osalemise reguleerimine. Energeetikasektorit reguleerivale asutusele (ARERA) tehakse ülesandeks võtta pärast sidusrühmadega konsulteerimist vastu konkreetne regulatiivmeede.

-Taastuvvesiniku päritolutagatiste süsteem, et anda tarbijatele hinnasignaale.

-Menetlused ja/või kriteeriumid kiirteede ääres asuvate valitud tanklate määratlemiseks, et optimeerida tanklate asukohta veoautodele H2 koridoride loomiseks, alustades Põhja-Itaalia piirkondadest kuni Po jõe oruni ja logistikakeskusteni ning poolsaarel asuvate peamiste maanteedeni.

-Riikliku põhivõrguettevõtja 10-aastase arengukava kooskõlastamine teiste Euroopa põhivõrguettevõtjate kavadega, mille eesmärk on töötada välja ühised standardid vesiniku edastamiseks olemasolevate gaasijuhtmete või eriotstarbeliste torujuhtmete abil.

Reform 4 – Vesinikusektori konkurentsivõimet edendavad meetmed

Reformi eesmärk on võtta vastu maksumeetmed, et stimuleerida vesiniku tootmist ja/või kasutamist kooskõlas ELi maksueeskirjadega, ning võtta üle taastuvenergia II direktiiv. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Reform 5 – arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris

Reformi käigus võetakse vastu õigusakt, millega määratakse selgelt kindlaks vastutus kohaliku ühistranspordi projektide heakskiitmisel, ning lihtsustatakse maksemenetlust.

Investeering 4.1 – investeerimine pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)

See investeering hõlmab vähemalt 565 km jalgrattaradade ehitamist suurlinnapiirkondadesse ja vähemalt 746 km turistide jalgrattateede ehitamist. Suurlinna jalgrattateed töötatakse välja vähemalt 40 suurlinnapiirkonnas või linnas, kus asuvad ülikoolid 47 . Jalgrattateed peavad hõlbustama esimese ja viimase kilomeetri vahelist pendelrännet – ühenduskohti suurlinnapiirkondades lähedal asuvate raudtee- või suursõlmedega või ülikoolidega lähedalasuvate raudtee- või metroosõlmedega. Abikõlblikud turismijalgrattateed on määratletud 28. detsembri 2015. aasta seaduses nr 208.

Investeering 4.3 – Laadimistaristu paigaldamine

See investeering seisneb järgmiste valdkondade arendamise toetamises:

-7 500 avalikku kiire laadimise taristupunkti vabal teel;

-13 755 kiiret avalikku laadimistaristu punkti linnakeskustes;

-100 katselist laadimisjaama, mis on ühendatud ladustamisega.

Seda investeeringut täiendavad ettevõtluskeskkonna reformi komponendis loetletud elektrilaadimise hindu ja kontsessioone käsitlevad reformid.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C2-6	Reform 1 Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Õigusraamistik hõlmab järgmisi eesmärke: ●taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste jaoks lihtsustatud ja juurdepääsetava reguleeriva raamistiku loomine ning olemasolevate käitiste ajakohastamine ja uuendamine kooskõlas lihtsustamisdekreedi sätetega; ●piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega ühise distsipliini kehtestamine, mille eesmärk on määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks piirkonnad, mis sobivad ja ei sobi selliste taastuvenergiajaamade rajamiseks, mille koguvõimsus on vähemalt võrdne PNIECi poolt kindlaks määratud võimsusega, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid; ●taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi lõpuleviimine ka täiendavate mitteküpsete või suure tegevuskuluga tehnoloogiate puhul ning nn taastuvate energiaallikate 1. mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine; ●reform salvestussüsteemidesse tehtavate investeeringute edendamiseks, mis kajastub seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.
M2C2-7	Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Seadusandlik dekreet sisaldab eelkõige järgmist: 1-seadusandlik muudatus, mis käsitleb lihtsustatud loaandmismenetlust ja praeguse toetuste andmise mehhanismi muutmist, et i) laiendada abikõlblikkuse piire ja ii) pikendada toetuste saamise perioodi ning iii) näha ette sisend tariifimehhanismis ja taastuvgaasi päritolutagatises 2-REDII direktiivi ülevõtmine seadusandliku dekreediga 3-Üldkoordineerimist teostab Ministero della Transizione Ecologica (mite), keda toetavad teised nõuandva funktsiooniga haldusasutused: Põllumajandusministeerium (MIPAAF), majandus- ja rahandusministeerium (MEF) ja Gestore Servizi Energetici.
M2C2-8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teatis (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta, et suurendada taastuvenergia jaotamise ja energiatarbimise elektrifitseerimise võrguvõimsust
M2C2-12	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine	Projektide sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Selliste projektide tellimine, mille eesmärk on suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4 000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikutingimustest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.
M2C2-14	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks [...]	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kohta.
M2C2-16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas	Vahendite eraldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Vahendite eraldamine vastavalt menetlustele ja kriteeriumidele, mis on kehtestatud kümne vesinikutankla ehitamiseks kuuel raudteeliinil.
M2C2-18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega	Vesinikualase teadus- ja arendustegevusega seotud hankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on parandada teadmisi vesinikuvektori rakendamise kohta tootmis-, ladustamis- ja jaotusetappides. Lepingutes tuleb välja töötada vähemalt neli teadusuuringute mõõdet: a) Rohelise ja puhta vesiniku tootmine b) vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks d) Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/25 artikli 25 kohase lähenemisviisiga analoogselt direktiivi (EL) artikli 25 kohasele nõudele vähendada elutsükli jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % vesiniku puhul [mille tagajärjel on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 CO2e/tH2] ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul, võrreldes fossiilkütuste võrdlusalusega 94 g CO2e/MJ.
M2C2-20	Reform 3 Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Vajalikes seadusandlikes meetmetes sätestatakse i) turvasätted seoses vesiniku tootmise, transpordi ja ladustamisega, ii) keskkonnahoidliku vesiniku tootmiseks väikeste rajatiste ehitamise korra lihtsustamine ja iii) meetmed seoses vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamise tingimustega. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele [mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2].
M2C2-21	Reform 4 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm	EI KOHALDATA	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Seaduses sätestatakse maksusoodustused keskkonnahoidliku vesiniku tootmise toetamiseks ja keskkonnahoidliku vesiniku kasutamise soodustamiseks transpordisektoris. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele [mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2].
M2C2-22	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Eesmärk:	Jalgrattateed T1	Ei kohaldata	Km	0	200	4. kv	2023	Vähemalt 200 km pikkuste jalgrattaradade lõpuleviimine suurlinnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses.
M2C2-23	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Jalgrattateed T2	Ei kohaldata	Km	200	1 311	2. kv	2026	Vähemalt 365 km jalgrattaradade läbimine suurlinnapiirkondades (nagu on määratletud meetme kirjelduses) ja vähemalt 746 km ulatuses turistide jalgrattateid, nagu on määratletud 28. detsembri 2015. aasta seaduses nr 208 nr 208.
M2C2-24	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine metroo-, trammi-, trollibussi- ja köisteealade ehitamiseks	Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade kõigi meetme kirjelduses määratletud taristuprojektide ehitamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimise kohta.
M2C2-27	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1	Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi vähemalt 4 700 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused) ehitamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu.
M2C2-28	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M2	Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Lepingute sõlmimine 7 500 avaliku laadimistaristu ehitamiseks vabal teel ja vähemalt 9 055 linnapiirkonnas (kõik omavalitsused). Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-29	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv vabateedel	Ei kohaldata	Arv	0	2 500	4. kv	2025	Vähemalt 2 500 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimise kiirpunkti kasutuselevõtmine vabateedel, mille võimsus on vähemalt 175 kW.
M2C2-29bis	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv linnapiirkondades	Ei kohaldata	Arv	0	4 700	4. kv	2025	Linnapiirkondades (kõigis omavalitsustes) võetakse kasutusele vähemalt 4 700 avalikku elektrisõidukite laadimise kiirtaristu punkti, mille võimsus on vähemalt 90 kW. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu.
M2C2-30	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv vabateedel		Arv	2 500	7 500	4. kv	2025	Vähemalt 7 500 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimise kiirpunkti kasutuselevõtmine vabateedel, mille võimsus on vähemalt 175 kW. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-30bis	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv linnapiirkondades		Arv	4 700	13 755	4. kv	2025	Vähemalt 13 755 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimise kiirtaristu punkti töölerakendamine linnapiirkondades võimsusega vähemalt 90 kW. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu.
M2C2-30ter	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv		Arv	0	100	4. kv	2025	Vähemalt 100 salvestusseadmega ühendatud katselise laadimisjaama kasutuselevõtmine
M2C2-33	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordisüsteemi tugevdamiseks heitevabade rongide ja universaalteenusega	Kõigi piirkondliku ühistranspordi raudteepargi heitevabasid ronge ja universaalteenust käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine 48 .
M2C2-37	Reform 5. Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine	Dekreetseaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreetseadusega lihtsustatakse kohaliku ühistranspordi projektide hindamiskriteeriume ning kiirendatakse kavandamis- ja loamenetlust.
M2C2-38	Investeering 5.1. Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministri dekreedis määratakse kindlaks olemasolevate vahendite summa, abisaajate juurdepääsunõuded, programmide ja projektide abikõlblikkuse tingimused, abikõlblikud kulud ning abi vorm ja osatähtsus tõhusate fotoelektriliste paneelide ja akude arendamiseks.
M2C2-41	Investeering 5.3. Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)	Ministri määruse jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministri käskkirjas määratakse kindlaks umbes 45 tööstusliku ümberkujundamise projekti elluviimiseks kasutada olevad vahendid „Arengulepingute“ kaudu.
M2C2-42	Investeering 5.4. Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine	Finantslepingu allkirjastamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Rahastamislepingus sätestatakse kaudsed investeeringud riskikapitalifondide valitsejate rahastamisse koos investeeringute ja ettevõtete/idufirmadega kooskõlas rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega, et suurendada teadlaste ja idufirmade jaoks kättesaadavat kapitali, tugevdada aktiivsete riskikapitalifondide tegevust, arendada uusi ja innovaatilisi ettevõtteid partnerluses äriühingutega. Rahastamisleping sisaldab järgmist: -investeerimispoliitika, -rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, käesoleva meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Need investeeringud koosnevad toetustest ja laenudest, millega toetatakse investeeringuid põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide ehitamisse ja mõõtevahendite paigaldamisse, et jälgida aluseks olevat põllumajandustegevust, et hinnata mikrokliimat, vee säästmist, mullaviljakuse taastamist, kliimamuutustele vastupanu võimet ja põllumajanduse tootlikkust eri liiki põllukultuuride puhul.

Investeering 1.2 – Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

See investeering seisneb 1 730 MW uue elektritootmisvõimsuse paigaldamise toetamises kollektiivsete omatarbimise konfiguratsioonide ja taastuvenergiakogukondade jaoks, eelkõige omavalitsustes, mille elanikkond on alla 5 000 elaniku. Toetus põhineb toetustel taastuvate energiaallikate ja tootmisjaamade ehitamiseks, mis on ühendatud energiasalvestussüsteemidega.

Investeering 1.4 – Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

-Toetus biometaani tootmise uute tehaste ehitamiseks

-Olemasolevate põllumajanduslike biogaasitehaste (sealhulgas orgaaniliste tahkete olmejäätmete (FUSW)) ümberkorraldamine ja tõhususe parandamine biometaani tootmiseks transpordi, tööstuse ja kütte jaoks. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

-Vananenud ja vähetõhusate mehaaniliste sõidukite asendamine üksnes biometaaniga käitatavate sõidukitega, mis vastavad direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele.

-Ökoloogiliste tavade levitamine biogaasi tootmise etapis (minimaalse mullatöötluse kohad, uuenduslikud vähesaastavad süsteemid kääritussaaduse jaotamiseks).

Investeering 2.1 – Arukate võrkude tugevdamine

See investeering seisneb jaotusvõrkude ümberkujundamises ja haldamises, sekkudes nii elektrivõrku kui ka selle tarkvarakomponente, et võimaldada uusi energiaga seotud stsenaariume, milles saavad osaleda ka tarbijad ja tootvad tarbijad.

Investeering 2.2 – Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

See investeering seisneb sekkumises, mille eesmärk on parandada elektrivõrgu vastupidavust äärmuslikele ilmastikunähtustele (tuule-/langevad puud, jää, kuumalained, üleujutus- ja hüdrogeoloogiline oht), eelkõige jaotusvõrgule, ning vähendada elektritarnete pikaajalise katkemise tõenäosust ning negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi mõjutatud piirkondadele.

Investeering 3.1 – Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

See investeering seisneb rohelise vesiniku kohaliku tootmise ja kasutamise toetamises tööstuses, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kohalikus transpordis, luues seega uued vesiniku orud, mis asuvad peamiselt Lõuna-Itaalias, koos kohaliku tootmisega taastuvatest energiaallikatest ja kohaliku kasutamisega. Projekti eesmärk on mahajäetud tööstuspiirkondade taaskasutamine, et katsetada samas tööstusruumis ja rajatistes või naaberpiirkondades asuvatest kohalikest taastuvenergiajaamadest vesiniku tootmise seadmeid. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Investeering 3.2 – Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

See investeering seisneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamises tööstusprotsessides, eesmärgiga töötada välja algatused vesiniku kasutamiseks tööstussektorites, kus metaani kasutatakse soojusenergia energiaallikana (tsement, paberitööstused, keraamika, klaasitööstus jne). Fossiilkütuste sektor, näiteks naftarafineerimistehased, ei ole toetuskõlblikud. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Tagamaks, et meede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt väiksem, kuid on sellest siiski väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks kasvuhoonegaaside heidet ei olnud võimalik rohkem vähendada. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

Investeering 3.3 – Vesinikukatsed maanteetranspordis

See investeering seisneb vähemalt 40 vesinikul töötava tankla rajamises kiirtee teenindusaladel, logistikaladudes ja sadamates vastavalt alternatiivkütuste taristut käsitleva direktiivi 2014/94 nõuetele.

Investeering 3.4 – Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

See investeering hõlmab vähemalt kümne vesinikul põhineva raudtee tankla ehitamist vähemalt kuuele raudteeliinile. Rongide vesinikutanklad ehitatakse eelistatavalt kohalike taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiskohtade ja/või kiirteedel asuvate vesinikutanklate lähedusse.

Investeering 3.5 – Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

See investeering seisneb vesinikualase teadus- ja arendustegevuse toetamises järgmistes valdkondades:

-Keskkonnahoidliku ja puhta vesiniku tootmine

-Uuenduslikud tehnoloogialahendused vesiniku säilitamiseks, transportimiseks ja muundamiseks derivaatideks ja e-kütusteks

-Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks

-Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust

Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/25 artikli 25 kohase lähenemisviisiga analoogselt direktiivi (EL) artikli 25 kohasele nõudele vähendada elutsükli jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % vesiniku puhul [mille tagajärjel on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 CO2e/tH2] ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul, võrreldes fossiilkütuste võrdlusalusega 94 g CO2e/MJ.

Investeering 4.2 – Kiirete massitranspordisüsteemide (metro-, tänavaauto-, brt-süsteemide) arendamine

Meetme eesmärk on suurendada massitranspordisüsteemi kiiret kasutamist, soodustades üleminekut autotranspordilt ühistranspordile.

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

●Uute liinide ehitamine ja olemasolevate kiirtranspordisüsteemide liinide laiendamine vähemalt 231 km ulatuses. Projektide loetelu peab sisaldama vähemalt 96 km metrooradasid või trammiradasid ning vähemalt 135 km trollibussi- või köisteid.

●Kiirete masstranspordisüsteemide taristu ajakohastamine, sealhulgas nende digitaliseerimine. Need sekkumised hõlmavad metroojaamade ja metrooteede taristu ajakohastamist, raudteede ja trammide signalisatsioonisüsteeme, avalikke transiidihoidlaid.

●Heitevaba veeremi ostmine kiirete massitranspordisüsteemide jaoks.

Selle meetmega hõlmatud sekkumised tulenevad kahest eraldi osalemiskutsest (Macro rühmad):

a)kutsung „Avviso 1“ (lõppnimetus 2020. aastal) – vähemalt 7 sekkumist suurlinnapiirkondades 49 , sealhulgas Roomas, Genovas, Firenzes, Palermos, Bolognas, Riminis;

b)kutsung „Avviso 2“ (lõppnimetus 2021. aasta jaanuaris) – vähemalt 21 sekkumist suurlinnapiirkondades, sealhulgas Roomas, Firenzes, Napolis, Milanos, Palermos, Bari, Bolognas, Catanias, Padovas, Perugias ja Tarantos.

Nii ehitamiseks kui ka ajakohastamiseks sobiv taristu on ette nähtud heitevabale veeremile (nimelt metroorajad, trammiliinid, trollibussirajad ja/või köisteed). Investeering ei hõlma teede ehitamist ega ajakohastamist.

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi heitevaba bussipargi tugevdamine

See investeering hõlmab vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi ning vähemalt 1 000 heiteta ja vähese heitega vähese põrandaga busside laadimisjaama hankeid. Bussidel peavad olema digitaalsed funktsioonid. Nõuetele vastavad bussid on madala põrandaga (st nad kuuluvad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardite kohaselt M2- ja M3-kategooriasse) ning on kas elektri- või vesinikkütuseelement.

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tõhustamine heitevabade rongide ja universaalteenustega

See investeering hõlmab vähemalt 66 heitevaba reisirongi 50 (rong koosneb vähemalt ühest vedurist ja hõlmab reisivaguneid) ja 100 täiendava, universaalteenuse osutamiseks kasutatava vaguni hanget ja kasutuselevõtmist. Investeeringuga hangitakse kokku 523 ühikut veeremit, millest vähemalt 66 on vedurid.

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine

See investeering seisneb 200 lennujaamasõiduki ja 3 600 tuletõrjeauto hankimises kogu riikliku tuletõrjebrigaadi sõidukipargi asendamiseks ning 875 laadimisjaama rajamises. Sõidukid on heitevabad või töötavad üksnes biometaanis, mis vastab artiklites 29-31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning toidu- ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele, mis on sätestatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (REDII) artiklis 26, ning seonduvatele rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele.

Investeering 5.1 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse arendamine; juhtpositsioon taastuvenergia ja akude valdkonnas

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse „Taastuvate energiaallikate ja akude rajatisse“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, et toetada taastuvate energiaallikate ja akude väärtusahela arendamist. Rahastu tegevus seisneb tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste andmises otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1 400 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

-Esimeses keskendutakse akude tootmisele ja suurendatakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisvõimsust vähemalt 2,4 GW aastas.

-Teises keskendutakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisele ning suurendatakse akude tootmisvõimsust vähemalt 13 GW aastas.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

e.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

f.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

g.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) abikõlblikud tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 51 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 52 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 53 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 54 .

h.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

i.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

j.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

k.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

l.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia erikaitseala auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded;

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 1 000 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 55 .

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Investeering 5.2 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse arendamine;

D juhtpositsioon vesiniku valdkonnas See investeering seisneb vesiniku väärtusahela arendamise projektide toetamises Itaalias, mis sobib osalema ka Euroopa ühist huvi pakkuvates olulistes vesinikuprojektides.

Investeering 5.3 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevusse suunatu väljatöötamine; D juhtpositsioon elektribusside valdkonnas

See investeering seisneb ligikaudu 45 projekti toetamises, millega saab edendada bussitööstuse digitaalset ja keskkonnahoidlikku üleminekut elektri- ja andmesideühendusega bussidele. Selle investeeringuga loodetakse toetada ka investeeringuid elektribussipargi uuendamiseks (ilma hübriidbussideta).

Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse ehk Rohelise Ülemineku Fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid, parandada Itaalias rohepöördega tegelevate idufirmade juurdepääsu rahastamisele ja arendada selles sektoris riskikapitaliturgu. Rahastu tegutseb otse või kaudselt omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse andmise kaudu. Eelkõige otseinvesteeringute puhul pakub GTF idufirmadele omakapitali- või kvaasiomakapitali (nagu konverteeritavad võlakirjad) toetust; kaudsete investeeringute korral tegutseb SGR, rahastades kolmandate isikute fonde (–AIF – alternatiivne investeerimisfond), mis pakuvad omakapitali või kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlainstrumente. GTF investeerib järgmistesse sekkumisvaldkondadesse: Taastuvad energiaallikad, ringmajandus, liikuvus, energiatõhusus, jäätmekäitlus ja energia salvestamine.

Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 250 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina CDP riskikapitali SGR. GTFi kestus on 15 aastat, et vastata investeeritud kolmandate isikute vahendite kestusele, ning ta investeerib järgmistesse tooteliinidesse:

·Omakapitali- või kvaasiomakapitali toetus keskkonnasäästlikele idufirmadele (otseselt);

·Omakapital, kvaasiomakapitali toetus riskikapitali omakapitalile/võlafondidele (kaudne);

·Toetus omakapitali või kvaasiomakapitali kaudu inkubatsiooni-/kiirendusprogrammidele.

MIMIT ja SGR muudavad kehtivat rakenduskokkulepet („Accordo Finanziario“) ja GTFi eeskirju, et lisada järgmised sätted:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb juhatus või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega 56 .

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Idufirmadele antava üldise toetuse korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad 57 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 58 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 59 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 60 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 61 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riskirühma auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Riskikapitali omakapitali/võlafondide valimise nõuded: Rohelise ülemineku fond valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas praeguse tavaga, avaldades muu hulgas kõik nõuded ja taotlusvormid nii SGRi kui ka MIMITi veebisaitidel. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate suhtes. Huvide konflikti puudumine viitab alati rahastu „lõplikule abisaajale“.

6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: GTF allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel GTF tegutseb, sealhulgas:

1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.

2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C2-3	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Põllumajandustraktorite asendamine	Ei kohaldata	Arv	0	300	2. kv	2026	Vähemalt 300 põllumajandustraktori autopargi asendamine mehaaniliste traktoritega, mida käitatakse üksnes biometaaniga ja mis on varustatud täppispõllundustööriistadega. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et järgida põhimõtet Do-No-Significant-Harm. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C2-4	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Täiendav biometaani tootmisvõimsus	Ei kohaldata	1 000 000 000	0	0,6	2. kv	2025	Arendada biometaani tootmisvõimsust olemasolevate jaamade (sh orgaaniliste tahkete olmejäätmete (FUSW)) ümberkujundamisest ja uutest tehastest vähemalt 0,6 miljardi m³-ni 2023. aasta lõpus. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.
M2C2-5	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine	Ei kohaldata	1 000 000 000	0,6	2,3	2. kv	2026	Arendada biometaani tootmisvõimsust olemasolevate jaamade (sh orgaaniliste tahkete olmejäätmete (FUSW)) ümberkujundamisest ja uutest tehastest 2026. aasta juuni lõpuks vähemalt 2,3 miljardile m³-le. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.
M2C2-9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	4. kv	2024	Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 1 000 MW võrra;
M2C2-10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks	Ei kohaldata	Arv	1 000	4 000	2. kv	2026	Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 4 000 MW võrra
M2C2-11	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine	Ei kohaldata	Arv	0	1 500 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 500 000 elanikuni jõudva energiatarbimise elektrifitseerimine
M2C2-13	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust	Ei kohaldata	Arv	0	4 000	2. kv	2026	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4 000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.
M2C2-15	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Siht	Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine	Ei kohaldata	Arv	0	40	2. kv	2026	Töötada kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL välja vähemalt 40 kerg- ja raskeveokite vesinikul põhinevat laadimisjaama.
M2C2-17	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Siht	Vesinikutanklate arv	Ei kohaldata	Arv	0	10	2. kv	2026	Ehitada kuuele raudteeliinile kümme vesinikul põhinevat tanklat, mis määratakse kindlaks säästva liikuvuse ministeeriumi ja ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) kehtestatud avalike menetlustega.
M2C2-19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht	Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv	Ei kohaldata	Arv	0	10	2. kv	2026	Vähemalt 10 R &D projekti (üks iga R&D-mõõtme kohta), mis on läbi viidud ja mille kohta on esitatud katsetunnistus või -väljaanne Töötatakse välja neli teadus- ja arendustegevuse tegevussuunda, võttes arvesse järgmist: a) Rohelise ja puhta vesiniku tootmine b) vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks d) integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada arukate vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa artikli 25 lõike 2 kohase lähenemisviisiga analoogselt nõudele vähendada olelusringi jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % [mille tagajärjel on vesiniku elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 tCO2e/tH2] ja 70 % võrreldes fossiilkütuse võrdlusväärtusega 94 g CO2e/MJ.
M2C2-25	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heitevaba veeremi ostmiseks ja meetmed kiirete masstranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks	Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 85 veeremiühiku ostmiseks ja vähemalt 5 sekkumiseks kiirete massitranspordisüsteemide infrastruktuuri uuendamiseks, nagu on määratletud meetme kirjelduses.
M2C2-25bis	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Vähemalt viis sekkumist kiirete massitranspordisüsteemide infrastruktuuri ajakohastamiseks		Arv	0	5	2. kv	2026	Vähemalt viie sekkumise lõpuleviimine kiirete masstranspordisüsteemide infrastruktuuri uuendamiseks (nagu on määratletud meetme kirjelduses). Tööde lõpetamisel peab sihtinfrastruktuur olema töökorras või juurdepääsetav (sõltuvalt taristu liigist).
M2C2-25ter	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Vähemalt 85 veeremiühiku ostmine kiireks veoks		Arv	0	85	2. kv	2026	Vähemalt 85 heitevaba veeremi soetamine massitranspordiks suurlinnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses.
M2C2-26	Investeering 4.2 Kiirete massitranspordisüsteemide väljatöötamine (metroo, tänavaauto, busside kiirtransiit)	Siht	Ühistranspordi taristu kilomeetrite arv	Ei kohaldata	Km	0	231	2. kv	2026	Ehitada vähemalt 231 km ühistransporditaristut funktsionaalsetes linnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses.
M2C2-31	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Eesmärk	Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Teade kõigi riikliku tuletõrjebrigaadide juhtimise uuendamisega seotud lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	EI KOHALDATA	2. kv	2024	Teatis kõigi riigi tuletõrjebrigaadsõidukite ostmiseks riigihankelepingute sõlmimise kohta.
M2C2-32	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamiseks heiteta madala põrandaga bussidega	Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi soetamiseks.
M2C2-34	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Siht	Ostetud heiteta vähese põrandaga busside arv T1	Ei kohaldata	Arv	0	800	4. kv	2024	Vähemalt 800 heiteta vähese põrandaga bussi ostmine, mis on ostetud M2C2–32 alusel vastava sõidukipargi tugevdamiseks.
M2C2–34 Bis	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Heiteta rongide arv T1	Ei kohaldata	Arv	0	25	4. kv	2024	Seadusandliku dekreedi nr 57/2019 (st Dichiarazione di verifica di conformità CE di cui all’art 15 del D.Lgs 57/2019) artikli 15 kohase EÜ vastavustõendi hankimine vähemalt 25 heitevaba rongi puhul vastava veeremi tugevdamiseks.
M2C2-35	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Siht	Heiteta madala põrandaga busside arv T2	Ei kohaldata	Arv	0	3 000	2. kv	2026	Vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi kasutuselevõtt, mis on hangitud M2C2–32 alusel vastava sõidukipargi tugevdamiseks.
M2C2–35 ter	Investeering 4.4.1 Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine keskkonnasõbralike kütustega sõidukitega	Siht	Heiteta ja vähese heitega madala põrandaga busside laadimisjaamade arv		Arv	0	1 000	2. kv	2026	Heiteta või vähese heitega vähese põrandaga busside vähemalt 1 000 laadimisjaama kasutuselevõtmine.
M2C2–35a	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul	Ei kohaldata	Arv	25	66	2. kv	2026	Seadusandliku dekreedi nr 57/2019 (st Dichiarazione di verifica di conformità CE di cui all’art 15 del D.Lgs 57/2019) artikli 15 kohase EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kasutuselevõtmine ja omandamine vähemalt 53 heitevaba rongi puhul piirkondliku raudteepargi jaoks, vähemalt 13 kaheliigilist rongi ja 100 universaalveoteenust. Universaalteenuse/linnadevahelise linna puhul kuulub taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ostetud veerem riigile. Seega, kui turgu valitsevate teenuseosutajate teenusleping lõpeb, tehakse see veerem kättesaadavaks uuele teenuseosutajale, kellega sõlmitakse teenusleping, täielikus kooskõlas määrusega (EL) 1370/2007.
M2C2-36	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadide käskluse uuendamiseks kasutatavas sõidukipargis	Ei kohaldata	Arv	0	3 800	2. kv	2026	Riikliku tuletõrjekomando uuenduslaevastiku kasutuselevõtt vähemalt 3 800 keskkonnasõbraliku sõidukiga 3 500 sõidukit saab 100% -lise ökoloogilise märgistusega, kuna need peavad olema 100% elektrilised ja laadimisjaamad peavad olema varustatud fotogalvaaniliste paneelidega. 300 rasket sõidukit, 200 lennujaama ja 100 linnapäästet, kasutavad üksnes biometaani ning vastavad taastuvenergia direktiivis (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C2-38bis	Investeering 5.1. Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine				4. kv	2024	Rakenduskokkuleppe jõustumine.
M2C2-39	Investeering 5.1.Taastuvad energiaallikad ja akud	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitalia S.p.A-le	Üleviimistunnistus				4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 1 000 000 000 eurot.
M2C2-40	Investeering 5.1.1 Taastuvenergia ja akud	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud, mis käsitlevad fotogalvaaniliste või tuuleenergia tehnoloogiate energiatootmisvõimsust		Protsent (%)	0	100 %	4. kv	2025	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
M2C2–42A	Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas	Eesmärk	Ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise CDP riskikapitali SGRile	Üleviimistunnistus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks üle 250 000 000 eurot CDP riskikapitali SGRile. Eesmärgi rahuldavaks täitmiseks on vaja muuta ka Itaalia ja CDP riskikapitali SGRi vahelist rakenduslepingut ja rahastut käsitlevaid määrusi kooskõlas nõukogu rakendusotsuses sätestatud tingimustega.
M2C2-43	Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas	Siht	Riskikapitalifondide ja idufirmadega sõlmitud õiguslikud lepingud		Euro	0	100 %	2. kv	2026	Cassa Depositi e Prestiti Venture Capital peab olema sõlminud õiguslikud rahastamislepingud idufirmade, inkubatsiooni-/kiirendusprogrammide või riskikapitalifondidega summas, mis on vajalik selleks, et kasutada rahastusse 100 % (250 miljonit eurot) taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust (sealhulgas keskmine ülempiir 13 % haldustasudest ja GTFi kuludest fondi elutsükli jooksul ning mis hõlmavad ka eeltingimusi järgnevateks investeerimisvoorudeks, välja arvatud asjast huvitatud isikud, tulemustasud ning kõik kolmandate isikute vahenditega seotud kulud ja haldustasud). Investeering jagatakse kaheks järgmiseks sekkumisreaks: – Otseinvesteeringud. – Kaudsed investeeringud. Riskikapitalifondidesse tehtavate kaudsete investeeringute puhul peab Cassa Depositi e Prestiti Venture Capital olema sõlminud riskikapitalifondidega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik ligikaudu 60 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute soovituslikuks kasutamiseks rahastusse (välja arvatud haldustasud ja GTFi kulud fondi elutsükli jooksul). Idufirmadesse tehtavate kaudsete investeeringute puhul peavad riskikapitalifondidega sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud sisaldama siduvat kohustust saavutada kasutatud kapitali kumulatiivne võimendav mõju nii fondide tasandil kui ka idufirmade tasandil vähemalt 1x1 fondi kogu eluea jooksul. Otseinvesteeringute puhul peab CDP riskikapital olema sõlminud idu-/inkubatsiooni-/kiirendusprogrammidega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik ligikaudu 40 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest (250 miljonit eurot) kasutamiseks rahastusse (sh haldustasud ja GTFi kulud fondi elutsükli jooksul). Otseinvesteeringute puhul võib idufirmadega sõlmitav õiguslik rahastamisleping sisaldada eeltingimusi järgnevateks investeerimisvoorudeks (st tingimusi Serie B või Serie C rahastamiseks). Eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse ka käesoleva meetme raames võetud kohustusi, mis on võetud enne rakenduslepingu investeerimispoliitika muudatuste jõustumist ja kooskõlas eesmärgiga M2C2–42 varasema investeerimispoliitika raames sõlmitud lepinguga. Alates nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäevast peaksid uued kohustused hakkama järgima uut investeerimispoliitikat vastavalt uuele nõukogu rakendusotsusele.
M2C2-44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse elektrisüsteemidesse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta päikesepaneelide ja mõõtevahendite paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse Katselist laadi agrovolatiilsete süsteemide installeeritud võimsus peaks innustama innovaatiliste lahenduste väljatöötamist maapealsete seadmete jaoks, kus on võimalik koos kasutada mitut maakasutust, luues konkureerivaid eeliseid. Jaamade kasutuselevõtmine registreeritakse riiklikus Gaudì süsteemis (tootmisrajatiste register), mis annab vaieldamatuid tõendeid eesmärkide saavutamise kohta.
M2C2-45	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Siht	Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse	Ei kohaldata	MW	0	900	2. kv	2026	Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine agroelektrilistesse süsteemidesse võimsusega vähemalt 900 MW.
M2C2-46	Investeering 1.2 Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades	Kõikide energiakogukondadele suunatud sekkumiste rakendamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Lepingute allkirjastamine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondadele
M2C2-47	Investeering 1.2 Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Siht	Taastuvenergia tootmine energiakogukondades ja ühiselt tegutsevad omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad	Ei kohaldata	Arv	0	1 730	2. kv	2026	Toetada vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsuste energiakogukondi, et varustada käitist taastuvatest energiaallikatest vähemalt 1 730 MW suuruse võimsusega. Selle meetmega ei toetata vesinikualast tegevust, mille tulemusel kasvuhoonegaaside heide ületab 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.
M2C2-48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Eesmärk	Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Projektide tellimine vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes . Süsinikuheite vähendamise seisukohast parima tulemuse saavutamiseks rahastatakse keskkonnahoidliku vesiniku tootmist vähem kui 3 tCO2eq/tH2. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesiniku tootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine	Ei kohaldata	Arv	0	10	2. kv	2026	Viia lõpule vähemalt 10 vesiniku tootmise projekti mahajäetud tööstuspiirkondades, mille keskmine võimsus on igaühe puhul vähemalt 1-5 MW. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Eesmärk	Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule	Lepingu allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Valitud projektiomanikega lepingu allkirjastamine , et edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule. Projektid on osaliselt pühendatud arendus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni protsessile ning osaliselt vesinikku kasutava tööstusliku prototüübi realiseerimisele ja katsetamisele. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-51	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Siht	Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides	Ei kohaldata	Arv	0	1	2. kv	2026	Vesiniku lisamine vähemalt 1 tööstusettevõttesse, et vähendada süsinikdioksiidiheidet raskesti ligipääsetavates sektorites. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist. Vähemalt 400 000 000 eurot toetatakse tööstuse arengut, mis asendab 90% metaani ja fossiilkütuste kasutamisest tööstusprotsessis vesinikuga, mis põhineb elektrolüüsil, kasutades taastuvenergiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv). või elektrivõrk
M2C2-52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüserite tootmine	Kõigi riigihankelepingute avaldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Elektrolüüserite tootmiseks vajaliku tööstusrajatise ehitamise lepingu sõlmimine .
M2C2-53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Elektrilüsaatorite tööstusliku sisseseade valmimise riigihankelepingute sõlmimine	Ei kohaldata	Arv	0	1	2. kv	2026	Vähemalt ühe tootmisrajatise ehitamine elektrolüüsiseadmete tootmiseks, mille koguvõimsus on vähemalt 1 GW aastas.

F. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 3 - Hoonete energiatõhusus ja ümberkvalifitseerimine

Energiatõhusus on selle kolme peamise samba alla kuuluva komponendi nurgakivi.

·Esimene sammas on ajutise stiimuli kehtestamine eraomandisse kuuluva kinnisvara energia- ja maavärinavastaseks renoveerimiseks, vähendades sekkumistega seotud kulusid. Abikõlblikud on need meetmed, mis suurendavad eluaseme energiatõhusust vähemalt kahe energiasertifikaadi kategooria võrra, saavutades keskmiselt energiatarbimise suurenemise üle 30 %.

·Selle komponendi teine sammas on riiklike koolide ja kohtuasutuste tõhususe ja turvalisuse parandamine.

·Kolmanda samba eesmärk on stimuleerida tõhusate kaugküttevõrkude ehitamist ja laiendamist linnapiirkondades.

Lisaks on tehtud mitmeid reforme, et lihtsustada ja kiirendada hoonete energiatõhususe parandamisele suunatud projektide rakendamist.

See komponent peaks aitama oluliselt kaasa Itaalia 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, kuna tsiviilsektor tarbib peaaegu poole kogu Itaalia energiatarbimisest. Enamik ehitisi ehitati enne energiasäästu kriteeriumide vastuvõtmist ja vastavate õigusaktide jõustumist ning seega on energiatõhususe ja maavärinaohuga kohanemisega seotud vajadused märkimisväärsed.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse selles 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Fookusinvesteeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi“). ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, [...] kiirendades digiteerimist ning parandades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Meetmega Superbonus rahastatakse eluhoonete, sealhulgas sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimist, nagu on sätestatud pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks vastu võetud nn dekreedi artiklis 119. Sellel on kaks eesmärki: 1) anda oluline panus Itaalia lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) 2030. aastaks seatud energiasäästu ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisse ning 2) anda antitsüklilist toetust ehitussektorile ja erasektori nõudlusele, et leevendada majanduslanguse mõju.

Toetust antakse maksuvähendusena viie aasta jooksul. Kuni 16. veebruarini 2023 nähakse ette, et maksusoodustuse asemel võivad toetusesaajad kasutada mahaarvamise otsese kasutamise asemel finantsinstrumente (nn kreeditkorraldus ja arve diskonteerimine), et lahendada suurte algsete investeerimiskulude probleemi. Nende alternatiivsete vahenditega nähakse ette, et toetusesaaja poolt kogunenud maksusoodustus tehakse võrdses summas järgmiselt:

1. Tarnija (st ehitusettevõtjad, projekteerijad või üldisemalt peatöövõtja) ettemaksehinna vähendus, mis arvatakse arvel maha otse ja saadakse tagasi maksukrediidina, mis vähendab algse investeeringu maksumust;

2. Maksu ümberarvutus, mis antakse üle finantseerimisasutusele, kes maksab vajaliku kapitali ette. See mehhanism kompenseerib võimalikud negatiivsed stiimulid renoveerimisest loobumiseks, kuna algsed investeerimiskulud on suured. Peatöövõtja või finantseerimisasutuse valiku teeb toetusesaaja.

Sellest maksusoodustusest võivad kasu saada korterelamud, ühepereelamud, eraldamata elamuühistud, mittetulundusühendused ja vabatahtlikud ühendused, harrastusspordi ühendused ja klubid ning sotsiaaleluruumid. Tingimustele vastamiseks tuleb renoveerimine liigitada „põhjalikuks renoveerimiseks“ (st keskmiseks renoveerimiseks vastavalt komisjoni soovitusele (EL) 2019/786), millega kaasneb parendamine vähemalt kahe energiaklassi võrra (keskmiselt vastab primaarenergia säästmisele 40 % ulatuses). Selle meetmega hõlmatud rahastamiskõlblike sekkumiste ulatus on lai, hõlmates näiteks juhtimissekkumisi, veetavaid sekkumisi, läbipaistmatute pindade soojusisolatsiooni ja kliimaseadmetesse (kondensatsioonkatlad; soojuspumbad; ühendus tõhusate kaugküttevõrkudega eritingimustel; päikese soojusenergia; biomassikatlad eritingimustel), fotoelektrilised süsteemid koos asjaomaste salvestussüsteemidega või taristuga elektrisõidukite laadimiseks. Kahes ministri 6. augusti 2020. aasta käskkirjas on juba kindlaks määratud sekkumise tehnilised nõuded ning menetlused konkreetsetest maksimumnõuetest ja kuludest kinnipidamise tõendamiseks.

Superbonust on kasutatud juba alates 1. juulist 2020 ja see kehtib kuni 30. juunini 2022 (sotsiaalelamute puhul kuni 31. detsembrini 2022). Toetust võib nõuda veel kuue kuu jooksul korterelamute või sotsiaalelamutega seotud ehitustööde puhul, kui vähemalt 60 % töödest on tehtud enne eespool nimetatud kuupäevi. Andmaks keerukamatele sekkumistele rohkem aega, on kavas pikendada meetme kohaldamist korterelamute suhtes kuni 31. detsembrini 2022 ja sotsiaalelamute suhtes kuni 30. juunini 2023, olenemata sellest, kas vähemalt 60 % töödest on lõpule viidud.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige moodustavad gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud kõige rohkem 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest. Juhul kui olemasolevad ebatõhusad gaasi-, söe- ja õlikatlad asendatakse gaasikondensatsioonikateldega, peavad need olema A-klassi tõhususega. Lisaks sellele peab maagaasikatelde paigaldamine vastama DNSH tehnilises juhendis (2021/C58/01) sätestatud tingimustele.

Reform 1.1 – Energiatõhususe meetmete lihtsustamine ja kiirendamine

Reformi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada energiatõhususega seotud sekkumismeetmete rakendamise menetlusi. See koosneb neljast peamisest meetmest:

·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: Portaal toetab kodanikke ja ettevõtjaid energiatõhususe projektide juhtimisel ning on otsuste tegijatele lihtsaks allikaks teabele juurdepääsul. See sisaldab teavet riigi hoonefondi energiatõhususe kohta, mis peaks aitama ettevõtetel ja kodanikel teha otsuseid oma kinnisvara energiatõhususe parandamise kohta. Luuakse ühtne kontaktpunkt, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele abi ja kogu kasulikku teavet seoses hoonete energia kaardistamise, valdkondlike eeskirjade järgimise, tõhususe potentsiaali hindamise ja tegevusprioriteetide valimisega, sealhulgas etapiviisilised ümberarendamiskavad, kõige asjakohasemate edendamisvahendite valik ning kutseoskuste koolitus.

·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine – Teabe- ja koolituskavas võetakse arvesse vajadust töötada välja nii konkreetsed algatused, mille eesmärk on täita lõppkasutajate teabelüngad eluasemesektoris, kui ka asjakohane koolitus stiimulite ja kõige tõhusamate sekkumiste kohta ettevõtetele, kes pakuvad energiateenuseid, viivad ellu sekkumisi, ja kondomiiniumi administraatoritele. Kava väljatöötamisel võetakse arvesse Superbonuse meetmest tulenevaid vajadusi, et maksimeerida selle tulemuslikkust ja panna alus kestvale ehitustõhususe kultuurile.

·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: Riikliku energiatõhususe fondi loomist ja haldamist käsitlevate määruste läbivaatamisega (seadusandliku dekreedi 102/2014 artikkel 15 ja 22. detsembri 2017. aasta ministeeriumidevaheline dekreet) jõustuvad muudatused, et edendada olemasolevate ressursside suurendamist ja ulatuslikumat kasutamist.

·Avaliku sektori tsentraalse rekonstrueerimisprogrammi EPAC raames rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine: Viiakse läbi regulatiivne läbivaatamine, mille eesmärk on edendada spetsiaalselt avaliku halduse keskasutuse hoonete ümberkvalifitseerimise programmile (PREPAC) eraldatud vahendite tõhusamat haldamist.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C3-1	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Eesmärk	Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine	Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusakt(id) peab (peavad) pikendada Ecobonuse ja sismabonuse toetusi kuni 31. detsembrini 2022 kondomiiniumitele ja sotsiaalvaldkonnale 30. juunil 2023 elamumajandus (IACP)
M2C3-2	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T1	Ei kohaldata	Arv	0	17 000 000	2. kv	2023	Hoonete täielik renoveerimine vähemalt 17 000 000 ruutmeetri ulatuses, mis toob kaasa primaarenergia säästmise vähemalt 40 % ulatuses ja vähemalt kahe klassi võrra kõrgema energiatõhususklassi.
M2C3-3	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T2	Ei kohaldata	Arv	17 000 000	35 800 000	4. kv	2025	Hoonete täielik renoveerimine vähemalt 35 800 000 ruutmeetri ulatuses, mille tulemuseks on primaarenergia sääst vähemalt 40 %, mis suurendab vähemalt kahte energiatõhususe sertifikaadi kategooriat.
M2C3-4	Reform 1.1. Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Õigusaktiga (õigusaktidega) lihtsustatakse ja kiirendatakse energiatõhususega seotud sekkumiste menetlusi järgmiselt: ·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: ·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine ·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: ·PREPACi programmist rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine

F.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

See meede keskendub riiklike koolide hoonefondi osade järkjärgulisele asendamisele eesmärgiga luua nüüdisaegsed ja jätkusuutlikud struktuurid.

Meetmete eesmärk on vähendada energiatarbimist, suurendada hoonete maavärinakindlust ja arendada rohealasid.

Kava peaks olema suunatud 166 koolihoonele, kokku 400 000 m².

Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil

Selle meetme eesmärk on renoveerida ja ümber kvalifitseerida ebapiisavad õigusemõistmise struktuurid.

Sekkumine keskendub olemasoleva vara säilitamisele, võimaldades kaitsta, väärtustada ja taastada ajaloopärandit, mis sageli iseloomustab Itaalia kohtusüsteemi haldusameteid. Lisaks energiatõhususele on programmi eesmärk tagada ka sekkumiste majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, kasutades säästvaid materjale ja taastuvatest energiaallikatest isetoodetud elektrienergiat. Sekkumistega võidakse kohandada ka ehitisi, et vähendada hoonete seismilist haavatavust.

Nende omavalitsuste soovituslik loetelu, kus sekkumine toimub, on järgmine: Bari, Bergamo, Bologna, Cagliari, Firenze, Genova, Latina, Messina, Milano, Monza, Napoli, Palermo, Perugia, Reggio Calabria, Rooma, Trani, Torino, Velletri ja Veneetsia.

Sekkumine ei hõlma maagaasikatlaid.

Investeering 3.1. Tõhusa kaugkütte edendamine

Kaugküttel on kütte- ja jahutussektori keskkonnaeesmärkide saavutamisel oluline roll, eriti suurtes linnapiirkondades, kus probleem on veelgi teravam.

Meetmega arendatakse tõhusat kaugkütet, mis põhineb taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või koostootmisjaamades toodetud soojuse jaotamisel. Meetmega rahastatakse projekte, mis valitakse välja 2022. aastal algatatava hankemenetluse kaudu, mis on seotud uute võrkude ehitamise või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamisega. Järgmise hankemenetluse võib algatada 2023. aastal. Eelistatakse projekte, mis tagavad suurima säästu taastumatutest energiaallikatest saadavas primaarenergias.

Eeldatakse, et igal aastal saavutatakse energia- ja keskkonnakasu, mis võrdub 20 ktoe fossiilse primaarenergiaga aastas ja 40 ktonn CO2 heitega, mida välditi HKSi mittekuuluvates sektorites.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige ei kasutata tõhusa kaugküttesüsteemi ehitamisel soojusallikana fossiilkütuseid, vaid kasutatakse üksnes soojust, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või mis on toodetud koos suure jõudlusega elektrijaamades. Kaugkütte infrastruktuur peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivile 2012/27 / EL energiatõhususe kohta, millega muudetakse direktiive 2009/125 / EÜ ja 2010/30 / EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8 / EÜ ja 2006/32 / EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1) ja eeldatavasti tagavad selle vähenemise 0,04 MtCO2 aastas.

F.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C3-5	Investeering 1.1. Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Teade kõigi selliste riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis on seotud uute koolide hoonete asendamisega, mis vastavad kohalike omavalitsuste ametlikule toetusele ja mille kogupindala on vähemalt 400 000 ruutmeetrit
M2C3-6	Investeering 1.1. Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Siht	Hoone asendamise teel ehitatakse vähemalt 400 000 uut kooli SQMT.	Ei kohaldata	Arv	0	400 000	1. kv	2026	Vähemalt 400 000 ruutmeetri uute koolide ehitamise lõpuleviimine hoonete asendamise teel, mille tulemusel on primaarenergia tarbimine vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete nõue
M2C3-7	Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab avaliku sektori hankija avaliku pakkumismenetluse teel.	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis käsitlevad hoonete ehitamist, kinnisvara ümberkvalifitseerimist ja tugevdamist õigusemõistmise raames.
M2C3-8	Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Siht	Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmiseks	Ei kohaldata	Arv	0	289 000	1. kv	2026	Hoonete ehitamine, vähemalt 289 000 ruutmeetri suuruse kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmisel
M2C3-9	Investeering 3.1. Tõhusa kaugkütte edendamine	Eesmärk	Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute kaugküttevõrkude ehitamiseks või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamiseks, mis peaks hõlmama energiatarbimise vähendamise nõuet. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M2C3-10	Investeering 3.1. Tõhusa kaugkütte edendamine	Siht	Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine	Ei kohaldata	Arv	0	20	1. kv	2026	Uute kaugküttevõrkude ehitamise lõpuleviimine või olemasolevate laiendamine, et vähendada energiatarbimist vähemalt 20 KTOE võrra aastas. Investeering peab vastama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva määruse 241/2021/EL VI lisa joonealuses märkuses 9 sätestatud tingimustele.

G. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 4 - Territoriaalne planeerimine ja veevarud

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tegeleda mitme pikaajalise puudusega, mis on seotud veevarude majandamise ja hüdrogeoloogiliste riskidega Itaalias, ning võtta vastu mitmeid meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. See tuleb saavutada reformide ja investeeringute märkimisväärse ja tasakaalustatud kombineerimisega nendes eri mõõtmetes.

Reformide osas pakub komponent välja rea meetmeid, mille peamine eesmärk on parandada veevarude majandamise tõhusust, vähendades sektori killustatust, kehtestades asjakohase hinnapoliitika ja mitmed stiimulid reovee käitlemisega seotud probleemide lahendamiseks. Selle komponendi reformid hõlmavad ka meetmeid veetaristu ning hüdroloogiliste riskide juhtimise ja vähendamisega seotud projektide kavandamise ja rakendamise lihtsustamiseks.

Selle komponendiga seotud investeeringud aitavad leevendada ja paremini juhtida hüdrogeoloogilist riski Itaalias nii ennetamise kui ka kohanemise seisukohast ning nende eesmärk on muuta veega seotud taristu vastupidavamaks. Lisaks on nende eesmärk oluliselt parandada veevarude majandamist reovee parema käitlemise ja veelekete märkimisväärse vähendamise kaudu, sealhulgas põllumajandussektoris. Investeeringutega tugevdatakse nende sektorite digiteerimist ning muudetakse need energiatõhusamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks. See komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on säilitada bioloogiline mitmekesisus ja haljasalad kooskõlas ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega Euroopa Liidu nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse selles 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Fookusinvesteeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi“). ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, [...] kiirendades digiteerimist ning parandades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2.1 – hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise korra lihtsustamine ja kiirendamine

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada hüdrogeoloogiliste riskide juhtimises esinevad puudused, millele juhtis tähelepanu Itaalia kontrollikoda. See hõlmab kõnealuse valdkonna projektide rakendamise menetluste lihtsustamist ja kiirendamist, sealhulgas iga etapi jaoks maksimumtähtaegade kehtestamist; prioriseerida sekkumisi kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega; kava koostamine nende projektide rakendamise eest vastutavate üksuste haldussuutlikkuse suurendamiseks ja asjaomaste valitsustasandite vahelise koordineerimise tugevdamiseks, sealhulgas teabevoogude sujuvamaks muutmise kaudu.

Reform 2 – Veevarude parema majandamise ja säästva kasutamise õigusraamistiku reform

Selle reformi eesmärk on tegeleda Itaalia veesektori pikaajaliste probleemidega, mis kajastuvad paljudes käimasolevates rikkumismenetlustes seoses nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ nõuete täitmata jätmisega, sektori liigses killustatuses ning asjakohaste stiimulite ja hinnapoliitika puudumises. Kavandatud meetmed peaksid märkimisväärselt vähendama sektori killustatust, vähendades ettevõtjate arvu ja soodustades mastaabisäästu, luues stiimuleid veelekete ja liigse veetarbimise vähendamiseks põllumajandussektoris ning kehtestades asjakohase hinnapoliitika vee säästvamaks tarbimiseks.

Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia piirkondadega allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandumid, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis seatakse eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua kahe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku kohta.

Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“

Reformi eesmärk on lahendada veevarude majandamisega seotud suured probleemid ja muuta süsteem tõhusamaks.

Süsteem peaks vähendama käitajate arvu praegust killustatust, mis praegu takistab veevarude tõhusat kasutamist mõnes riigi osas. Samuti eeldatakse, et reformiga luuakse õiged stiimulid veevarude paremaks kasutamiseks põllumajandussektoris, võetakse kasutusele karistuste süsteem vee ebaseadusliku kaevandamise eest ning võetakse kasutusele hinnasüsteem, mis kajastab paremini ja on paremini kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, vältides samal ajal olemasolevate niisutussüsteemide laiendamist. Meetmed võetakse vastu koostöös piirkondadega, kus veevarude majandamine on praegu problemaatilisem.

Investeering 3.2 – rahvusparkide ja merekaitsealade digitaliseerimine

Selle meetmega kehtestatakse standarditud ja digiteeritud menetlused kaitsealade ajakohastamiseks, tõhususeks ja tõhusaks toimimiseks erinevates mõõtmetes, nagu looduskaitse, menetluste ja teenuste halduslik lihtsustamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele. Pärast sekkumist on loodusvarade seire eeldatavasti paranenud, et võtta vajaduse korral bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid. Samuti peaks see parandama rahvusparkide ja merekaitsealade külastajate teenuseid ja teadlikkust bioloogilisest mitmekesisusest, et muuta turism säästvamaks ja loodusvarasid vastutustundlikumalt kasutada.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C4-1	Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Uue õigusraamistiku eesmärk on vähemalt: Prioriseerida ennetusmeetmeid kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega; -Kiirendada projektide kavandamise menetlusi ja kehtestada üldpõhimõtted, et lihtsustada projektide rakendamist ja rahastamist ning hüdroloogilisi riske käsitlevaid projekte; -Ühtlustada ja ühtlustada teabevooge, et vähendada liiasust aruandluses riigi erinevate infosüsteemide vahel, ning töötada välja näitajate süsteem hüdroloogiliste riskide paremaks tuvastamiseks kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Tugevdada sekkumiste koordineerimist eri valitsustasandite vahel kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Luua kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega ühised andmebaasid vahejuhtumite kohta („dissesto“); -Iga etapi jaoks maksimaalsete tähtaegade kehtestamine. -Koostada kava asjaomaste üksuste suutlikkuse suurendamiseks.
M2C4-2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Üldine seadus / määrused veeteenuste säästva kasutamise kohta ja stimuleerivad investeeringuid veetaristusse, mis vähemalt: -Vähendada üksuste killustatust eeskirjade ja koondamismehhanismide abil, et stimuleerida praegu autonoomseid käitajaid integreerima kogu Ambito Territoriale Ottimale ainuomasse käitajasse; -Nähakse ette stiimulid vee säästvaks kasutamiseks põllumajanduses, eelkõige selleks, et toetada ühise veekasutuse seiresüsteemi (SIGRIAN) kasutamist kollektiivseks ja isevarustamiseks; -Kehtestada reguleeritud hindade süsteem, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse keskkonnaressursside kasutamist ja saastet kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“.
M2C4-3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks	Vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ökoloogilise ülemineku ministeeriumi allakirjutamine alusdokumentidele Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia maakonnaga, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks seada eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku jaoks.
M2C4-4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine	Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Muudetud õigusraamistik sisaldab vähemalt järgmist: - Luua karistuste süsteem vee ebaseadusliku ammutamise eest Nõuda mõjuhinnangut, nagu on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikes 7 , et hinnata (võimalikku kumulatiivset) mõju kõigile potentsiaalselt mõjutatud veekogudele. - Tagada , et olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) välditakse isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.
M2C4-5	Investeering 3.2. Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine	Ministri määruse (jõustumise kohta) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri käskkirjaga nähakse ette digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele.

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3.1 Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on viia vastavusse riiklikud ja piirkondlikud õigusaktid ning kehtestada seotud meetmed õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks (kooskõlas direktiivis 2016/2284 (heitkoguste siseriiklike ülemmäärade ja kliimagaaside muutmise kohta) sätestatud eesmärkidega).

Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Investeeringuga töötatakse välja seiresüsteem kliimamuutustest ja ebapiisavast ruumilisest planeerimisest tulenevate riskide kindlakstegemiseks ja prognoosimiseks, kasutades selleks kõrgtehnoloogiat. Need tehnoloogiad võimaldavad kaugjuhtimist suurtel territoriaalsetel aladel, pannes aluse riskiennetuskavade väljatöötamisele, sealhulgas olemasoleva infrastruktuuri tugevdamisele, ning jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise kindlakstegemisele. Nende eesmärkide saavutamiseks välja töötatavad peamised vahendid on ruumiandmete kogumine satelliitseiresüsteemide, mehitamata õhusõidukite, kaugandurite ja infosüsteemide integreerimise abil; kõige arenenumate turvanõuetega telekommunikatsioonivõrgud; kesk- ja piirkondlike kontrolliruumide loomine, et saada juurdepääs kohapeal kogutud teabele; ning küberturbesüsteemid ja -teenused, mis kaitsevad küberrünnakute eest. Sekkumised toimuvad peamiselt kaheksas lõunapoolses piirkonnas.

Investeering 2.1. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed

Itaalia territooriumi iseloomustab märkimisväärne hüdrogeoloogiline ebastabiilsus, mida on süvendanud kliimamuutuste mõju. Sellel riskil on kahjulik mõju mitte ainult elukvaliteedile, vaid ka kõige enam ohustatud piirkondade majandustegevusele.

See meede on jagatud kaheks tegevussuunaks: 2023. aasta mai üleujutustest mõjutatud Emilia Romagna, Toscana ja Marche territooriumide ülesehitamise erivolinik (Commissario per la ricostruzione nel territorio della regione Emilia Romagna, Toscana e Marche) on vastavalt vastutav ametiasutus.

Seoses esimese tegevussuunaga võetakse ulatuslikke ja ulatuslikke sekkumisi, et taastada kahjustatud riiklikud struktuurid ja taristud (E-tüüpi sekkumised) ning vähendada sündmusega rangelt seotud jääkriski, mille peamine eesmärk on kaitsta avalikku ja eraohutust (D-tüüpi sekkumised).

Teine tegevussuund hõlmab hädaolukorra voliniku määratletud sekkumisi, eelkõige Ascoli Piceno, Bologna, Ferrara, Fermo, Firenze, Forli-Cesena, Modena, Pesaro-Urbino, Ravenna, Reggio-Emilia, Rimini provintsi.

Sekkumised hõlmavad järgmist:

·Meetmed veeteede taastamiseks ja kaitse suurendamiseks üleujutuste eest. Sekkumised hõlmavad nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi. Sekkumised peaksid võimalikult suures ulatuses edendama ka kestlike mulla- ja maamajandamistavade kasutuselevõttu, et toetada mulla pikaajalist vastupanuvõimet, peatada mulla degradeerumine ja leevendada kliimamuutuste mõju;

·Kohaliku ja provintsi teedevõrgu taastamismeetmed. Sekkumised võivad hõlmata tehnilisi töid täiendavate taristute (sealhulgas sildade) jaoks, mis on kandnud kahju ja mis vajavad parandamist;

·Meetmed üldkasutatavate hoonete, sealhulgas riigimajade ja tervisekeskuste taastamiseks.

Investeering 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Selle meetme eesmärk on kaitsta haljasalasid ja suurendada nende arvu, et säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning parandada nende piirkondade elanike elukvaliteeti. Meetmed keskenduvad Itaalia 14 suurlinnale, mis on kõige enam mõjutatud sellistest keskkonnaprobleemidest nagu õhusaaste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või kliimamuutuste mõju. Kultiveerimismaterjal (seemned või taimed) istutatakse kõnealustele aladele vähemalt 4 500 000 puule ja põõsastele (4 500 hektaril) ning vähemalt 3,5 miljonit puud tuleb nende lõppsihtkohas ümber istutada.

Sekkumised järgnevad linnametsanduse kava vastuvõtmisele, mille eesmärk on säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, vähendada õhusaastet suurlinnapiirkondades, vähendades õhukvaliteeti käsitlevate rikkumismenetluste arvu.

Investeering 3.3 – Po piirkonna ümberkorraldamine

Po piirkonnale on alates 1970. aastast iseloomulik ülemäärane veereostus, pinnase tarbimine ja väljakaevamised jõepõhjas. Kõik need probleemid on kahjustanud mõningaid tema looduslikke elupaiku ja suurendanud hüdrogeoloogilist riski.

Selle meetme eesmärk on taastada looduslikud protsessid ja soodustada bioloogilise mitmekesisuse taastumist. See tagaks jõe taastamise ning veevarude tõhusama ja säästvama kasutamise.

Investeering 3.4. Omanikuta mälestiste tervendamine

Tööstussaaste on loonud palju nn harvikalasid, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu tervisele, avaldades tõsist mõju asjaomase elanikkonna elukvaliteedile.

Selle sekkumise eesmärk on taastada need maa-alad, vähendades keskkonnamõju ja edendades ringmajandust. Projektis kasutatakse parimaid olemasolevaid innovatiivseid uurimistehnoloogiaid, et teha kindlaks tegelikud vajadused tervendamise järele ja võimaldada nende piirkondade arengut, sealhulgas eluasemete osas.

See meede seisneb kõigepealt tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. Kavas määratakse kindlaks orbteosed kõigis 21 piirkonnas ja autonoomses provintsis ning konkreetsed võetavad meetmed.

Investeering 3.5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

See meede hõlmab ulatuslikke meetmeid merepõhja ja mereelupaikade taastamiseks ja kaitsmiseks, mille eesmärk on pöörata ümber nende ökosüsteemide jätkuv halvenemine.

Rakendatavad erimeetmed hõlmavad merepõhja elupaikade asjakohase kaardistamise väljatöötamist ja keskkonnaseiret. Suuremahuliste taastamis- ja kaitsemeetmete asjakohase kavandamise ja rakendamise tagamiseks tugevdatakse mere- ja rannikuökosüsteemide riiklikku teadus- ja vaatlussüsteemi. Lisaks tõhustatakse merevaatlusplatvorme, et suurendada tehnilist ja teaduslikku suutlikkust jälgida merekeskkonda ning eelkõige hinnata kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust kliimamuutuste stsenaariumi raames. Sellised investeeringud võimaldavad seejärel süstemaatiliselt ja põhjalikult kaardistada tundlikke elupaiku Itaalia mereakvatooriumis, rakendada keskkonna taastamist ja kaitsealade määramist kooskõlas ELi 2013. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja merestrateegia raamdirektiiviga.

Reform 4.1 Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks

Praegune õigusraamistik ja juhtimise praegune killustatus mõjutavad negatiivselt veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute kavandamise ja rakendamise suutlikkust.

Reformi eesmärk on lihtsustada ja tõhustada õigusraamistikku ning pakkuda vajaduse korral abi rakendusasutustele, kellel ei ole piisavalt suutlikkust teha ja viia kõnealused investeeringud lõpule algselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud peamised meetmed on peamiselt i) keskse avaliku sektori rahastamisvahendi loomine investeeringuteks veesektorisse, mis ühtlustab ressursse, mis on praegu üsna hajutatud; II) rahastatavate investeeringute aruandluse ja järelevalve korra lihtsustamine, iii) reguleeriva asutuse täiendav kaasamine tehtavate investeeringute kavandamisse ja kava võimalikesse läbivaatamistesse.

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium esitab veevarustussektorit käsitleva reformiettepaneku.

Investeering 4.1 Esmane veetaristu veevarustuse kindluse tagamiseks

Selle meetme eesmärk on tagada veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades ja suurtes niisutatavates piirkondades, suurendada võrgu ohutust ja vastupidavust ning parandada veetranspordi suutlikkust. Meetmed hõlmavad kogu riigi territooriumi, pöörates erilist tähelepanu suurematele rajatistele riigi lõunaosas.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Lisaks kohaldatakse alameetmete suhtes vajaduse korral keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohaseid hindamisi direktiivide 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Meede ei hõlma uute tammide ehitamist, vaid üksnes olemasolevate tammide parandamist; kavandatud sekkumiste mõjul olemasolevatele töödele võetakse arvesse stsenaariume, mille puhul asjaomane jõgi jääb oma loomulikus seisundis, mida on tööde teostamise ajal muudetud. Kõik kavandatud alasekkumised, sealhulgas need, mis on seotud olemasolevate tammidega, peavad olema kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega nõutava keskkonnaloa andmise menetlusega.

Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire

Veevarude killustatud ja ebatõhus majandamine on põhjustanud märkimisväärseid veelekkeid, mille keskmine kadu on riigi lõunaosas üle 40 % ja üle 50 %. Projekti eesmärk on oluliselt vähendada joogivee kadusid, ajakohastades ja moderniseerides veejaotusvõrke täiustatud kontrollisüsteemide abil, mis võimaldavad jälgida peamisi sõlmpunkte ja võrgu kõige tundlikumaid punkte.

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks

Selle meetme eesmärk on suurendada niisutussüsteemide tõhusust, arendades innovatiivset ja digiteeritud taristut, et muuta põllumajandussektor säästvamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks. Investeering seisneb peamiselt niisutussüsteemide muutmises tõhusamateks süsteemideks; jaotusvõrkude kohandamine, et vähendada kahjusid; tehnoloogiate paigaldamine veeressursside tõhusaks kasutamiseks, näiteks arvestid ja kaugjuhtimine. Toetatud investeeringu osana võetakse kasutusele veemõõtmine, mis võimaldab mõõta vett.

Investeering 4.4. Kanalisatsioon ja puhastamine

Veesüsteemides on kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemides suuri nõrkusi, mis väljendub paljudes riigi aglomeraatides rikkumismenetluste arvus liidu õiguse rikkumise korral.

Selle meetme eesmärk on teha investeeringuid, mis muudavad mere- ja siseveekogudesse juhitud reovee puhastamise tõhusamaks ning muudavad puhastustehased võimaluse korral „rohelisteks tehasteks“, et puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks taaskasutada. Need investeeringud peaksid aitama vähendada nõrkade kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemidega linnastute arvu.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C4-6	Investeering 3.2. Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldamise lihtsustamine ja arendamine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	2. kv	2024	Vähemalt 70 % rahvusparkidest ja merekaitsealadest on välja töötanud digitaalteenused rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele (vähemalt kaks neist: ühendus portaaliga Naturitalia.IT; haldusmenetluste taotlus või säästva liikuvuse rakendus).
M2C4-7	Reform 3.1. Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine	Määruse jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministri dekreediga kehtestatakse riiklik õhusaaste kontrolli programm, millega kehtestatakse asjakohased meetmed õhusaaste vähendamiseks kooskõlas ELi direktiiviga 2016/2284 ja 30. mai 2018. aasta seadusandliku dekreediga nr 81, millega võetakse kõnealune direktiiv üle.
M2C4-8	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks	Ministri määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Ministri käskkirjaga kiidetakse heaks tegevuskava täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemi rakendamiseks, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid. See peab sisaldama vähemalt järgmist: -Kavandada kaugseirerakendusi ja andmevälja andureid; -Töötada välja sidesüsteem, mis võimaldab kontrolliruumide eri operaatorite vahelist koordineeritust ja koostalitlusvõimet. -Luua kesk- ja piirkondlikud kontrolliruumid -Küberjulgeoleku süsteemide ja teenuste arendamine
M2C4-9	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Siht	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks	Ei kohaldata	Protsent	0	90	2. kv	2025	90 % lõunapoolsete piirkondade pindalast peab olema kaetud täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemiga, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid.
M2C4-11	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Sekkumise kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga	Erivoliniku määrus (määrused)				3. kv	2024	Ühes või mitmes hädaolukorra voliniku määruses määratakse kindlaks täpne loetelu sekkumistest, mille eesmärk on taastada veeteed ja suurendada kaitset üleujutuste eest, meetmed üldkasutatavate hoonete, sealhulgas avalike majade ja tervisekeskuste taastamiseks ning rekonstrueeritavate teede koguarv kilomeetrites. Sekkumiste koguväärtus on vähemalt 1,2 miljardit eurot.
M2C4-11bis	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine sekkumiseks Emilia-Romagnas, Toscanas ja Marches	Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, et sekkuda riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse. Konkursikutsete koguväärtus on vähemalt 1,2 miljardit eurot.
M2C4-11ter	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine	Projektide lõpuleviimise sertifitseerimine				2. kv	2026	Järgmiste toimingute lõpuleviimine: ·vähemalt 90 % sekkumistest, mille eesmärk on taastada veeteed ja suurendada kaitset üleujutuste eest, nagu on kindlaks määratud erivoliniku määrustes; ·Kohaliku ja provintsi teedevõrgu taastamismeetmed mitme kilomeetri ulatuses, nagu on kindlaks määratud erivoliniku määrustes; ·Vähemalt 90 % sekkumistest, mille eesmärk on taastada üldkasutatavad hooned, sealhulgas riigimajad ja tervisekeskused, nagu on kindlaks määratud erivoliniku määrustes.
M2C4-12	Investeering 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine	Määruste sätted jõustumise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Riikliku kodanikukaitseteenistuse määruste, millega kiidetakse heaks esimene üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise sekkumis- ja investeerimiskava, eesmärk on taastada algsete tingimuste algus ja tagada territooriumide vastupanuvõime loodusõnnetustele.
M2C4-13	Investeering 2.1b – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	D- ja E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine	Ei kohaldata	Protsent	0	90	2. kv	2026	90 % E- ja D-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine, mille eesmärk on taastada kahjustatud riiklikud struktuurid, nagu on kindlaks määratud riikliku kodanikukaitseteenistuse määrustes.
M2C4-18	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine	Asjakohaste õigusaktide säte, milles osutatakse linnametsanduse kava vastuvõtmisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Linnametsade kava peab olema kooskõlas 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 („kliimaseadus“) eesmärkidega ja pärast linnaplaneerimisetappi. Kavas tuleks seada vähemalt järgmised eesmärgid: -Säilitada ja edendada hajusaid elurikkusi kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga; -Aidata kaasa õhusaaste vähendamisele suurlinnapiirkondades, -Vähendada õhukvaliteediga seotud rikkumismenetlusi; -Taastada inimtekkelised maastikud ja parandada suurlinnapiirkondade vahetus läheduses asuvaid kaitsealasid; Piirata mulla tarbimist ja taastada kasulik pinnas.
M2C4-19	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1	Ei kohaldata	Arv	0	1 650 000	4. kv	2022	Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt vähemalt 1 650 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.
M2C4-20	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2	Ei kohaldata	Arv	1 650 000	4 500 000	2. kv	2024	Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt vähemalt 1 500 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.
M2C4-20bis	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T3	Ei kohaldata	Arv	0	3 500 000	2. kv	2026	Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 3 kohaselt vähemalt 1 500 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.
M2C4-21	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Eesmärk	Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine	Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Jõustuvad asjakohased õigusaktid, mille eesmärk on taastada jõepõhjas paiknev ökoloogiline koridor, sealhulgas looduslik taasmetsastamine ning sekkumised külgharude ja okaspuude taastamiseks ja taasaktiveerimiseks.
M2C4-22	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	13	4. kv	2024	Vähendada jõesängi tehislikkust vähemalt 13 km võrra, mis tuuakse tagasi Po teljele.
M2C4-23	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 ümberkülvamiseks	Ei kohaldata	Arv	13	37	1. kv	2026	Vähendada jõesängi tehislikkust vähemalt 37 km võrra, mis tuuakse tagasi Po teljele.
M2C4-24	Investeering 3.4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Eesmärk	Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik	Asjaomase õigusakti säte, milles on märgitud tegevuskava vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. See peab sisaldama vähemalt järgmist: -Saastatud alade kindlakstegemine kõigis 21 piirkonnas ja/või autonoomses provintsis -Iga omanikuta ala puhul võetavad konkreetsed meetmed maa hõivamise vähendamiseks ja linnade taaselustamise tõhustamiseks
M2C4-25	Investeering 3.4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Siht	Omanikuta mälestiste taaselustamine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	1. kv	2026	Taaselustada vähemalt 70 % saastatud alade pinnast, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist.
M2C4-26	Investeering 3.5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Ei kohaldata	Arv	0	22	2. kv	2025	Viia lõpule vähemalt 22 ulatuslikku sekkumist merepõhja ja mereelupaikade taastamisse ja kaitsesse ning rannikuseire süsteemidesse.
M2C4-27	Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks	Eesmärk	Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) sätted, mis osutavad jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Läbivaadatud õigusaktidega tugevdatakse veevarustuse infrastruktuuri investeeringute juhtimist ja lihtsustatakse nende rakendamist. Uus õigusraamistik peaks olema vähemalt: - Tehke veesektori sekkumiste riiklikust plaanist veesektori investeeringute keskne rahastamisvahend. - Küsida arvamust ja kaasata aktiivselt Regulaator (Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente) kõikidesse kava muudatustesse või ajakohastamistesse. - Pakkuda toetust ja kaasnevaid meetmeid rakendusasutustele, kes ei suuda ettenähtud aja jooksul teha esmahangetega seotud investeeringuid. - Lihtsustada veesektoris rahastatavatest investeeringutest aruandmise ja nende üle järelevalve tegemise korda.
M2C4-28	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine	Esmatasandi veetaristusse investeerimist ja veevarustuse kindlust käsitlevate (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Arv	0	2 000 000 000	3. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 2 000 000 000 eurot investeeringuteks esmasesse veetaristusse ja veevarustuse kindluse tagamiseks. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades; -Ehitustööd võrgu ohutuse ja vastupidavuse suurendamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine (v.a tammid); -Vee ülekandevõime suurendamine. Valikukriteeriumid tagavad, et investeering aitab täielikult kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 40% kliimakoefitsiendiga vastavalt taastamise ja vastupanuvõimaluste rahastamise määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
M2C4-28bis	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine	Esmatasandi veetaristusse investeerimist ja veevarustuse kindlust käsitlevate (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Arv	2 000 000 000	2 500 000 000	4. kv	2024	Teade selliste riigihankelepingute sõlmimise kohta, mille kogusumma on 500 000 000 eurot, et investeerida primaarsesse veetaristusse ja veevarustuse kindlusesse. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades; -Ehitustööd võrgu ohutuse ja vastupidavuse suurendamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine (v.a tammid); -Vee ülekandevõime suurendamine. Valikukriteeriumid tagavad, et investeering aitab täielikult kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 40% kliimakoefitsiendiga vastavalt taastamise ja vastupanuvõimaluste rahastamise määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
M2C4-29	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Investeeringud esmatasandi veetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	25	1. kv	2026	Suurendada veevarustuse kindlust ja veetaristu vastupidavust vähemalt 25 keerukas veesüsteemis
M2C4-30	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Kõigi veejaotusvõrkudesse sekkumise, sealhulgas võrkude digiteerimise ja seirega seotud riigihankelepingute sõlmimine	Veejaotusvõrkudesse sekkumise, sealhulgas võrkude digitaliseerimise ja seirega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Teatis kõigi lepingute sõlmimise kohta kogusummas 900 000 000 eurot, et sekkuda veejaotusvõrkude moderniseerimisse ja tõhususse. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Sekkumised joogiveevõrkude kao vähendamiseks; -Suurendada veesüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele; -Tugevdada võrkude digiteerimist, et tagada veevarude optimaalne majandamine, vähendada raiskamist ja piirata ebatõhusust
M2C4-31	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Arv	0	14 000	4. kv	2024	Vähemalt 14 000 lisakilomeetrit veevõrku
M2C4-32	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Arv	14 000	45 000	1. kv	2026	Vähemalt 45 000 lisakilomeetrit veevõrku
M2C4-33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks	Teatis kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 880 000 000 eurot sekkumisteks võrkudesse ja niisutussüsteemidesse ning seonduvasse digiteerimis- ja seiresüsteemi.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 880 000 000 eurot, et täita meetmete lõppeesmärke, sekkuda võrkudesse ja niisutussüsteemidesse ning nendega seotud digiteerimis- ja seiresüsteemi. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Soodustada kollektiivsetes võrkudes kasutamise mõõtmist ja seiret (arvestite ja kaugkontrollisüsteemide paigaldamise kaudu), sealhulgas üleminekut isevarustamiselt kollektiivsele kasutamisele, mis on eeltingimus veehinnapoliitika kasutuselevõtu lõpuleviimiseks, mis põhineb veemahtudel, et veeressursse tõhusalt kasutada põllumajanduses, ning stimuleerides seeläbi ebaseadusliku veevõtu vähendamist maapiirkondades. -Niisutusinvesteeringute eesmärk peaks olema muuta olemasolev niisutus tõhusamaks, isegi kui asjaomane veekogu on heas seisundis. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta. (2021/C58/01). Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Peale selle tuleb sekkumise puhul, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt kohaldatav, läbi viia direktiivi 2011/92/EL kohane keskkonnamõju hindamine, samuti asjakohased hindamised direktiivide 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamine.
M2C4-34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	24	26	4. kv	2024	Suurendada arvestitega varustatud kõrvaldamisallikate osakaalu vähemalt 26 %-ni Üldised võrgu tõhususse sekkumised hõlmavad ka järgmiste seadmete paigaldamist: -150 kolmanda taseme meetrit; -7 500 neljandat tasapindmeetrit; -Digiüleminek ja võrgu täiustamine.
M2C4-34bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	26	29	2. kv	2026	Suurendada arvestitega varustatud kõrvaldamisallikate osakaalu vähemalt 29 %-ni Üldised võrgu tõhususse sekkumised hõlmavad ka järgmiste seadmete paigaldamist: -500 kolmanda taseme meetrit; -20 000 neljandat tasapindmeetrit; -Digiüleminek ja võrgu täiustamine.
M2C4-35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	8	12	4. kv	2024	Vähemalt 12 % niisutatud alade protsendi puhul kasutatakse tõhusalt niisutusressursse.
M2C4-35bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2	Ei kohaldata	Protsent	12	24	1. kv	2026	Vähemalt 24 % niisutatud aladest, mis saavad kasu niisutusressursside tõhusast kasutamisest
M2C4-36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Eesmärk	Kõigi kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingute sõlmimine	kõigist kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingutest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Vastuvõtumääruse avaldamine koos projektiettepanekute rahastamise (määramise) määramisega. Sekkumised: -Tõhustada mere- ja siseveekogudesse juhitava reovee puhastamist, muu hulgas tehnoloogiliste uuenduste abil; -Muuta mõned puhastusjaamad võimaluse korral nn rohelisteks tehasteks, kus taaskasutatakse puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks. See meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Eelkõige ei ole abikõlblik reoveesetete põletamine.
M2C4-37	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T1	Ei kohaldata	Arv	0	500 000	4. kv	2024	Vähendada asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ mittevastavates linnastutes elavate ekvivalentsete elanike arvu vähemalt 500 000 võrra.
M2C4-38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T2	Ei kohaldata	Arv	500 000	2 250 000	1. kv	2026	Vähendada asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ mittevastavates linnastutes elavate ekvivalentsete elanike arvu vähemalt 2 250 000 võrra.

H. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 1: Säästev transporditaristu

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Selle komponendi investeeringutega toetatakse raudteeinfrastruktuuri (kiirraudtee, kaubavedu, piirkondlikud raudteed, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõttu. Nendega kaasnevad reformid, mille eesmärk on kiirendada raudteetaristusse investeerimist ja parandada maanteetaristu kvaliteeti. Ettevõtluskeskkonna reformi komponent sisaldab meedet, millega luuakse piirkondadele lisastiimulid piirkondlike avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks. See osa sisaldab meetmeid vesiniku kasutamise arendamiseks raudteedel.

Selle komponendi abil toetatakse 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, milles kutsutakse Itaaliat tungivalt üles suunama investeerimisega seotud majanduspoliitika […] infrastruktuuri kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ja 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 teemal „Eelkoormusele küps täiskasvanu” investeerimisprojektid “ja„ Keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eelkõige puhta ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, säästvale ühistranspordile, jäätme- ja veemajandusele ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada põhiteenused ”.

Reform 1.1 – Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reformiga kaotatakse nõue, et parlamendikomisjonid peavad avaldama arvamust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) investeeringute loetelu kohta. Parlamentaarsed komisjonid avaldavad arvamust strateegilise investeerimisprogrammi kohta.

Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reform seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, mis võimaldavad prognoosida tööde asukohta majandusliku tehnilise teostatavuse projekti (PFTE) ajal, selle asemel et oodata projekti lõplikku kavandamisetappi. Täiendavad load, mida PFTE-l ei ole võimalik omandada, saadakse järgnevates projekteerimisetappides, ilma et Conferenza dei Servizi kokku kutsutaks erandina seadusest nr 241/1990. Need muudatused lühendavad projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult 6 kuuni.

Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse

See investeering hõlmab 119 km pikkuse kiirrongitaristu ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio ja Palermo-Catania liinidel.

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga

Investeering hõlmab 165 km kiirraudteetaristu ehitamist Brescia-Verona-Vicenza-Padova, Liguria-Alpi liinidele. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01) ning eesmärke ja eesmärke, mida Itaalia peab täitma .

Segmendis sõltub Rho-Parabiago positiivsest keskkonnamõju hindamisest, mis vastab täielikult ja sisuliselt õiguslikele kriteeriumidele, võttes vajaduse korral täielikult arvesse keskkonnamõju hindamise tulemusi ja tingimusi, et saavutada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Keskkonnamõju hindamine avaldatakse ja viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaste asjakohaste hindamistega, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamisega. Kõik keskkonnamõju hindamise raames määratletud meetmed, mis on vajalikud DNSH tehniliste juhiste (2021 / C58 / 01) täitmise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse taristu ehitamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise etapis.

Investeering 1.3 – Diagonaalühendused

Investeering seisneb 27 km kiirraudtee ehitamises nii reisijate kui ka kauba jaoks Orte-Falconara e Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteem (ERTMS)

See investeering seisneb 2 785 km raudteeliinide varustamises Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga (ERTMS) kooskõlas ERTMSi Euroopa arenduskavaga.

Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede ja peamiste riiklike sidemete tugevdamine

See investeering hõlmab 12 suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele (Liguria-Alps, Bologna-Veneetsia-Trieste/Udine, Bologna-Milano, Bologna-Verona-Brennero, kesk- ja Põhja-Türreenini ühendus, Aadria ja Joonia mere ühendus, linnatranspordisõlmed ja piirkondlikud liinid) vähemalt 1 280 km pikkuse raudteelõigu ajakohastamist; Kaubaterminalid). Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)

See investeering seisneb selliste piirkondlike liinide uuendamises 646 km ulatuses, mille omandiõigus anti üle Rete Ferroviaria Italianale (RFI) või antakse järk-järgult üle Rete Ferroviaria Italianale. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Sekkumised on kavandatud järgmistele eelarveridadele:

-Piemonte: Torino Cerese-Canavesana ajakohastamine ja moderniseerimine: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Giulia Friuli Venezia: FUC raudtee: infrastruktuuri- ja tehnoloogiatööd Udine-Cividale liinil: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Umbria: Umbriumi keskraudtee (FCU): infrastruktuuri- ja tehnoloogiaalane sekkumine;

-Campania (EAV): Cancello-Benevento liini tugevdamine ja ajakohastamine: raudteetoimingute ohutusstandardite parandamine;

-Puglia: Bari-Bitritto liin: infrastruktuuri uuendamine: vastavus riikliku raudteeinfrastruktuuri tehnilistele/regulatiivsetele standarditele; Ferrovie del Sud Est (FSE): Bari-Taranto liini infrastruktuuri uuendamine: sekkumine võimaldab kohanduda RFI toimivusstandarditega ja koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega; FSE: SCMT/ERTMSi seadmete valmimine võrgus: liiklussuutlikkuse parandamine, läbilaskevõime optimeerimine, ohutusstandardite parandamine; FSE: Ühendvedude keskuste rajamine ja 20 jaama ajakohastamine: sekkumise eesmärk on parandada jaamade juurdepääsetavust ning luua raudteebussi-, raudtee- ja eraauto- ning raudtee-jalgratturite vahetuspiirkondi;

-Calabria: Rosarno-S. Ferdinando liin: Rosarno ja San Ferdinando liinide seadmete ajakohastamine, et ühendada need Gioia Tauroga.

Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

See investeering hõlmab 650 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamist, elektrifitseerimist ja vastupidavust. Selle investeeringu lepingud hõlmavad muu hulgas Olbia lennujaamaühendust, Augusta sadamaühendust, Decimomannu-Villamassargia liini kahekordistamist, Potenza – Foggia ühenduse ajakohastamist, Brindisi ühendühendust. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (Rete Ferroviaria Italiana (RFI) juhtimine; lõunas)

See investeering hõlmab 38 raudteejaama ajakohastamist ja nende kättesaadavaks tegemist kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014 ja ELi raudteeohutuseeskirjadega. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.9 – Piirkondadevahelised ühendused

See investeering seisneb meetmete kiirendamises 221 km ulatuses järgmistel liinidel:

·Milano – Genova

·Palermo – Catania (linea storica)

·Battipaglia-Potenza

·Orte – Falconara.

Investeeringu eesmärk on parandada praeguste taristute tulemuslikkust sekkumiste kaudu, mis võiksid hõlmata järgmist:

·jaamade jalajälje kavade muutmine (PRG – Piano Regolatore Generale);

·ERTMS;

·selliste liiklusjuhtimissüsteemide nagu ACC (apparato Centrale Computerizzato) ja ACCM (apparato Centrale a calcolatore Multistazione) konfiguratsioon ja/või muutmine

·füüsilise taristu muud täiustused, mis võivad hõlmata raudteepõhja, seadmeid ja muid taristuga seotud sekkumisi.

Reform 2.1 – „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste vastuvõtmine“

Reform seisneb riskide liigitamise ja juhtimise suuniste vastuvõtmises, turvalisuse hindamises ja olemasolevate sildade järelevalves. Suuniste vastuvõtmine, mis võimaldab ühiste standardite ja metoodikate kohaldamist kogu riigi teedevõrgus.

Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele

Kõnealune reform seisneb sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõiguse üleminekus madalama tasandi teedelt kõrgema tasandi teedele (kiirteedele ja peamistele linnalähiteedele), mis võimaldab suurendada teedevõrgu üldist ohutust, sest sildasid, viadukteid ja ülesõite hooldavad ANAS ja/või kiirteede kontsessionäärid, kellel on parem kavandamis- ja hooldussuutlikkus kui üksikutel omavalitsustel või provintsidel.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C1-1	Reform 1.1 – MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuse jõustumisele Contratti di Programma heakskiitmise menetluse kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Seadusemuudatusega lühendatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) heakskiitmise protsessi aega.
M3C1-2	Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni	Seaduse säte, mis viitab õigusakti muudatuse jõustumisele, millega lühendatakse loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Regulatiivse muudatusega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.
M3C1-3	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinil täielikus kooskõlas riigihanke-eeskirjadega Lepingus viidatakse nende ridade järgmistele osadele: Napoli-Bari liin: Orsara-Bovino Palermo-Katania liin: Catenanuova – Dittaino ja Dittaino – Enna
M3C1-4	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel	Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno-Reggio Calabria liinil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno-Reggio Calabria liinil Lepingus viidatakse selle rea järgmistele osadele: Battipaglia – Romagnano
M3C1-6	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Arv	37	119	2. kv	2026	119 km kiirraudteed nii reisijate kui ka kauba jaoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria ja Palermo-Catania liinidel, mis on valmis loa andmiseks ja käitamiseks. Soovituslik jaotus on järgmine: Napoli-Bari liin 49 km; millest: Frasso – Telese 11 Telese – Vitulano 19 km Apice – Hirpinia 19 km Salerno – Reggio Calabria 33 km millest 33 km Battipaglia-Romagnano Palermo-Catania liin, 37 km, millest: Catenanuova – Dittaino 22 km Dittanio – Enna 15 km
M3C1-23	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Siht	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Ei kohaldata	Arv	0	70	4. kv	2025	70 km piirkondadevahelisi ühendusi on üles ehitatud Ümberehitatavad liinid on järgmised: Milano Genova Palermo Catania (linea storica) Battipaglia Potenza Orte Falconara
M3C1-24	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Siht	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Ei kohaldata	Arv	70	221	2. kv	2026	Kokku kiirenes 221 km piirkondadevahelisi ühendusi. Ümberehitatavad liinid on järgmised: Milano Genova (70 km) Palermo Catania (linea storica) (84 km) Battipaglia Potenza (60 km) Orte Falconara (7 km)
M3C1-9	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.	Ei kohaldata	Arv	0	165	2. kv	2026	165 km kiirraudteed nii reisijate kui ka kauba jaoks Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinil; Liguuria-Alpi ehitati, valmis loa andmiseks ja käitamiseks. 165 km ehitatakse järgmistesse lõikudesse: Brescia-Verona, 48 km Verona-Bivio-Vincenza, 44 km Genova sõlm ja kolmas Giovi ristumiskoht 53 km Rho-Parabiago 9 km Pavia-Milano-Rogoredo 11 km
M3C1-10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine ühenduste ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil	Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta ühenduste rajamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel. Lepingus viidatakse järgmistele ridadele: Orte-Falconara Taranto – Metaponto-Potenza-Battipaglia
M3C1-11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Nii reisijate kui ka kauba kiirraudtee liinil Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia	Ei kohaldata	Arv	0	27	2. kv	2026	27 km kiirraudteed nii reisijate kui ka kauba jaoks Orte-Falconara ja Taranto Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel, mis on valmis loa andmiseks ja käitamiseks. 27 km jaotus on järgmine: Orte-Falconara, 13 km Taranto – Metaponto – Potenza – Battipaglia, 14 km
M3C1-12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Eesmärk	Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi kasutuselevõtmiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmiseks
M3C1-13	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	1400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine	Ei kohaldata	Arv	0	1 400	2. kv	2025	1 400 km raudteed, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa arenduskavaga ning mis on valmis loa andmiseks ja ekspluatatsioonietapiks.
M3C1-14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	2 785 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine	Ei kohaldata	Arv	1 400	2 785	2. kv	2026	2 785 km raudteed, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa kasutuselevõtukavaga ning mis on valmis loa andmiseks ja ekspluatatsioonietapiks.
M3C1-15	Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele	Ei kohaldata	Arv	0	700	4. kv	2024	Vähemalt 700 km uuendatud liinilõikudest, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele, mis on valmis loa andmiseks ja käitamiseks.
M3C1-16	Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	1 280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele	Ei kohaldata	Arv	700	1 280	2. kv	2026	Vähemalt 1 280 km täiustatud/uuendatud liinilõikudest, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele ning on valmis loa andmiseks ja käitamiseks
M3C1-17	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Siht	Lõpule on viidud 150 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud tööd, mis on valmis loa andmise ja käitamise etapiks.	Ei kohaldata	Arv	0	150	4. kv	2023	Vähemalt 150 km pikkuste tööde lõpuleviimine, mis on seotud lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega ning mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks. 150 km tähistab järgmisi jooni: Molise maakond; -Rooma-Venafro-Campobasso-Termoli; Puglia maakond: -Pescara-Foggia -Potenza-Foggia -Brindisi link -Taranto link Calabria maakond; -Ionian Sibari-Catanzaro Lido-/Lamezia Terme Basilicata maakond; -Ferrandina-Matera Campania maakond; -Salerno Arechi – Aeroporto Pontecagnano Sitsiilia maakond -Palermo – Agrigento – Porto Empedocle -Link Augusta sadamale -Ühendus Trapani Birgi lennujaamaga Sardiinia maakond -Raudteeühendus Obia lennujaamaga -Rööbastee kahekordistamine Decimomannu-Villamassargia
M3C1–17bis	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Siht	Lõpule on viidud 650 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud töid, mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks.	Ei kohaldata	Arv	150	650	2. kv	2026	Vähemalt 650 km pikkuste tööde lõpuleviimine, mis on seotud lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega ning mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks. Sekkumised hõlmavad järgmisi eelarveridasid: Molise maakond; -Rooma-Venafro-Campobasso-Termoli; Puglia maakond: -Pescara-Foggia -Potenza-Foggia -Brindisi link -Taranto link Calabria maakond; -Ionian Sibari-Catanzaro Lido-Lamezia Terme Basilicata maakond; -Ferrandina-Matera Campania maakond; -Salerno Arechi – Aeroporto Pontecagnano Sitsiilia maakond -Agrigento – Porto Empedocle -Link Augusta sadamale -Ühendus Trapani Birgi lennujaamaga Sardiinia maakond -Raudteeühendus Olbia lennujaamaga -Rööbastee kahekordistamine Decimomannu-Villamassargia
M3C1-18	Investeering 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)	Siht	Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid	Ei kohaldata	Arv	0	646	2. kv	2026	646 km uuendatud piirkondlikke liine, mis on valmis loa andmiseks ja kasutusetapiks.
M3C1-19	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Arv	0	10	4. kv	2024	Kümmet raudteejaama ajakohastatakse ja need on juurdepääsetavad kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014 ja ELi raudteeohutuseeskirjadega.
M3C1-20	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Arv	10	38	2. kv	2026	Kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014 ja ELi raudteeohutuseeskirjadega ajakohastatakse 38 raudteejaama ja on neile juurdepääs.
M3C1-21	Reform 2.1 – hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta	Eesmärk	Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine	Dekreedi säte, mis näitab, et jõustub dekreet, millega võetakse vastu „Riski klassifitseerimise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suunised“	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Suunistes sätestatakse kogu riikliku teedevõrgu jaoks ühised standardid ja metoodikad riskide liigitamiseks ja juhtimiseks, turvalisuse hindamiseks ja olemasolevate sildade seireks.
M3C1-22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele	Eesmärk	Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)	Asjaomase õigusakti säte, milles osutatakse sildade, viaduktide ja möödasõiduteede omandiõiguse ülemineku jõustumisele madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (maanteed ja peamised riiklikud teed)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kunstiteoste omandiõiguse üleminek peab toimuma kuue kuu jooksul alates seaduse 120/20 jõustumisest. Eeldatakse, et see viiakse lõpule vastavalt seadusandliku dekreedi nr 285/1992 ja selle määruste (presidendi dekreet 495/92) eeskirjadele, millega nähakse ette sätted omandi ülemineku kohta teedeomanike vahel.

I. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 2 – Intermodaalsus ja integreeritud logistika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on muuta Itaalia sadamad tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, energiatõhusamaks ja logistikaahelasse paremini integreerituks. Samuti on selle eesmärk digiteerida lennuliikluse korraldamise süsteem.

Selleks hõlmab see ühelt poolt olulisi reforme, et lihtsustada protsesse, ajakohastada sadamaplaneerimist ja muuta kontsessioonid Itaalia sadamates konkurentsivõimelisemaks. Teiselt poolt mõned investeeringud, mille eesmärk on tagada transpordiliikide ühitamine Euroopa teabevahetuse põhisuundadega, arendades sidemeid merede ja Vahemere-sisese salakaubaveoga, suurendades Itaalia sadamasüsteemi dünaamilisust ja konkurentsivõimet, pidades samuti silmas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Eeldatakse, et selle komponendiga seotud investeeringud suurendavad oluliselt reisijate- ja kaubaveo mahtu Itaalia sadamates, avaldades positiivset mõju elavdavale majandustegevusele vastavates piirkondades ja kogu riigi majandusele.

Teisest küljest on see komponent seotud logistikasüsteemide, sealhulgas lennujaamasüsteemide digiteerimisega. Loodetakse muuta need sektorid konkurentsivõimelisemaks, kasutades uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et muuta süsteem tõhusamaks ja vähendada ka selle keskkonnamõju.

See komponent on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles kutsutakse Itaaliat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas taristu kvaliteedile“, ja 2020. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles soovitatakse „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, teadus- ja arendustegevusele, keskkonnahoidlikult ühistranspordile, jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine

Selle meetmega nähakse ette sadama planeerimise ajakohastamine, et tagada Itaalia sadamasüsteemi strateegiline visioon. Reformiga reguleeritakse vähemalt i) sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; II) täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad, iii) maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega, iv) planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid ning v) sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.

Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates

Meetme eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestuse, abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolituste, uuendamise menetluste, rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes ning kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega.

Reform 1.3 – Triikimislubade andmise korra lihtsustamine Itaalia sadamates

See meede peaks lihtsustama ja vähendama lubade andmise menetlust seoses riikliku elektriülekandevõrgu jaamade ehitamisega, et varustada laevade elektrivarustussüsteeme (külm triikimine).

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium teeb ettepaneku loa andmise menetluse lihtsustamiseks. Eelkõige tehakse ettepanek, et külmtriikimise projekte hindaksid piirkondlikud bürood, kes annavad aru majandusarengu ministeeriumile, kes võiksid projekte lähemal ajal uurida ja anda neile loa. Lisaks nähakse ette reguleeriv sekkumine, et määrata kindlaks ühtne loa andmise menetlus projektidele, mille pinge on suurem kui 132 kV ja ülejäänu, et kasutada ära protsessi sünergiat.

Reform 2.1. Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine

Eesmärk on luua ühtse kontrollipunkti jaoks spetsiaalne portaal, mis võimaldab koostalitlust riiklike andmebaasidega ja tolli kontrollitegevuse koordineerimist.

Investeering 2.1. Logistikaahela digiteerimine

See investeering peaks suurendama riikliku logistika konkurentsivõimet, luues kaubaveo ja logistika valdkonnas avaliku ja erasektori osalejate vahel koostalitlusvõimelise digitaalse süsteemi, mis lihtsustab menetlusi, protsesse ja kontrolle, keskendudes dokumentide dematerialiseerimisele ning andmete ja teabe vahetamisele.

Investeering 2.2. Lennuliikluse korraldamise digiteerimine

Selle investeeringu eesmärk on sektori digitaalne ajakohastamine, mis hõlmab nii aeronavigatsiooniteabe digiteerimise uute vahendite väljatöötamist kui ka mehitamata õhusõidukite platvormide ja teenuste rakendamist.

Projektid hõlmavad mehitamata liikluse juhtimissüsteemi (UTMS) arendamist ja ühenduvust, aeronavigatsiooniteabe digiteerimist ja uue hooldusmudeli määratlemist.

Investeering 2.3. Külm triikimine

See investeering seisneb sadamapiirkonnas elektriga varustamise võrgu (dokid) rajamises ja sellega seotud infrastruktuuris riikliku ülekandevõrguga. Kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega peab kaldaäärne elektritoide võimaldama ka elektrilaevade laadimist.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C2-1	Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusakti(de) säte, milles osutatakse strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Muudetud õigusraamistikus sätestatakse, et: Kõik sadamavaldajad võtavad vastu oma süsteemi strateegilise planeerimise dokumendid ja sadamate reguleerimiskavad, võttes täielikult arvesse Itaalia 2016. aasta sadamasüsteemide reformi, mis kiideti heaks 4. augusti 2016. aasta seadusandliku dekreediga nr 169. DPSS reguleerib vähemalt järgmisi elemente: - Sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; - täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad, - maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega - planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid - sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.
M3C2-2	Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioonide määruse jõustumine	Määruse säte, milles osutatakse sadamakontsessioonide määruse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Uues määruses määratakse kindlaks sadamakontsessioonide andmise raamtingimused. Määruses sätestatakse vähemalt: - tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestusega, - abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolitustega, - uuendamismeetoditega, - rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes - kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega
M3C2-3	Reform 2.1 - Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine	Määrus, millega nähakse ette ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreedis määratakse kindlaks ühtse tollipunkti meetodid ja spetsifikatsioonid kooskõlas määrusega (EL) 1239/2019 Euroopa merenduse ühtse kontaktpunkti rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta.
M3C2-4	Reform 1.3 - Külm triikimistehaste loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumine	Õigussäte, mis viitab külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Lihtsustada lubade andmise menetlust, et lühendada lubade andmise aega kuni 12 kuuni selliste energiatranspordi infrastruktuuride ehitamiseks, mille eesmärk on tarnida maismaalt elektrienergiat laevadele sildumisetapis (selliste sekkumiste puhul, mille suhtes ei kohaldata keskkonnamõju hindamist).
M3C2-5	Investeering 2.1 - Logistikaahela digiteerimine	Siht	Logistikaahela digiteerimine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	2. kv	2024	Vähemalt 70 % sadamasüsteemi asutustest peavad olema varustatud PCS-standardteenustega (sadamakogukonna süsteem), mis on koostalitlusvõimelised asjaomaste haldusasutustega ning on kooskõlas ELi määrusega (EL) nr 1056/2020 ja uue Poola zlotiga (riiklik digitaalne logistikaplatvorm).
M3C2-6	Investeering 2.2. Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Siht	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine	TOCi, digitaalse aeronavigatsiooniteabe ja UMSi sertifikaadid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3	1. kv	2026	Järgmise kolme projekti käivitamine: a) Tehniliste operatsioonide keskus (TOC) ja vähemalt kaks lennuliikluse korraldamise süsteemi b) digitaliseeritud lennundusteave c) mehitamata liikluskorraldussüsteem ja ühenduvus (UTMS).
M3C2-7	Investeering 2.3. Külm triikimine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 15 külma triikimistehase ehitamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2024	Pakkumiskutse avaldamine ja kõigi lepingute sõlmimine vähemalt 15 elektrit pakkuva külmtriikimistehase ehitamiseks vähemalt kümnes sadamas.
M3C2-12	Investeering 9. Külm triikimine	Siht	Külma triikimistaristu kasutuselevõtmine.		Arv	0	15	1. kv	2026	Elektritoitega vähemalt 15 külma triikimistaristu kasutuselevõtmine vähemalt 10 sadamas.

I.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates

Selle meetme peamine eesmärk on vähendada CO2-heidet ja parandada sadamalinnade õhukvaliteeti meetmete abil, mis on suunatud energiatõhususele ja taastuvenergia kasutamise edendamisele sadamates. Eesmärk on aidata vähendada CO2 aastast koguheidet asjaomases sadamapiirkonnas. Projektid valitakse nende hulgast, millele sadamasüsteemi ametiasutused on viidanud oma sadamasüsteemi keskkonna energiaplaneerimise dokumentides (DEASP). Programmi „Rohelised sadamad“ abil loodetakse vähendada märkimisväärselt ka muid põlemisel tekkivaid saasteaineid, mis on sadamalinnade õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. See investeering hõlmab heitevabade sõidukite ja teeninduspaatide ostmist või fossiilkütuseid kasutavate sõidukite ja teeninduspaatide muutmist heitevabadeks sõidukiteks.

Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine

Reformi eesmärk on muuta üksikute sadamasüsteemi asutuste sadamakogukonna süsteemid koostalitlusvõimeliseks riikliku digitaalse logistika platvormiga.

I.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C2-8	Investeering 1.1. Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde loovutamine	Ei kohaldata	Arv	0	7	4. kv	2022	Tööde määramine vähemalt seitsmele sadamasüsteemi ametiasutusele. Tööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et tööd vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 79% RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M3C2-9	Investeering 1.1. Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde lõpetamine	Tööde lõpetamine	Arv	0	75	2. kv	2026	Sadamavaldajate vähemalt 75 projekti lõpuleviimine. Vähemalt 79 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kogukuludest läheb kliimaeesmärki toetavatele tegevustele vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale.
M3C2-10	Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine	Eesmärk	Riiklik digilogistikaplatvorm	Õigusakti säte, mis näitab õigusakti jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Jõustub õigusakt, millega tagatakse sadamakogukonna süsteemide koostalitlusvõime riikliku digitaalse logistikaplatvormiga. Lisaks nähakse õigusaktiga ette, et sadamasüsteemi asutused varustatakse sadamasüsteemi standardteenustega (sadamakogukonna süsteem), mis on koostalitlusvõimelised asjaomaste haldusasutustega ning on kooskõlas ELi määrusega (EL) nr 1056/2020 ja riikliku digitaalse logistika platvormiga.

ÜLESANNE 4 KOMPONENT 1. Haridusteenuste osutamise tõhustamine: lasteaedadest ülikoolideni

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nelja sekkumisvaldkonda: i) Kvaliteedi parandamine ning haridus- ja koolitusteenuste kvantitatiivne laiendamine – lasteaedadest ülikoolini; ii) Õpetajate kutseala reform, eelkõige seoses värbamis- ja koolitusprotsessidega, et suurendada õpetajate oskusi ja tegeleda territoriaalse mittevastavuse probleemiga; iii) taristu oskuste täiendamine ja ajakohastamine digi-, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning mitmekeelsuse õpetamise edendamiseks, parandades samal ajal koolihoonete turvalisust ja energiatõhusust; iv) Akadeemiliste kraadide ja doktorikraadiprogrammide reform eesmärgiga edendada rakendusuuringuid ja suurendada doktorikraadiga seotud stipendiumide arvu.

Selle komponendi meetmete eesmärk on tegeleda Itaalia haridus-, koolitus- ja teadussüsteemi puudustega, et parandada Itaalia õpilaste haridustulemusi ja tööalast konkurentsivõimet.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „toetada naiste osalemist tööturul tervikliku strateegia kaudu, sealhulgas kvaliteetsele lapsehoiule juurdepääsu kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „parandada haridustulemusi, muu hulgas piisavate ja sihipäraste investeeringute kaudu, ning edendada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „soodustada spetsiifilisi riigipõhiseid oskusi“ ja „säästu“.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

0–6aastaste vanuserühma investeerimiskava eesmärk on suurendada lastehoiuasutuste pakkumist, ehitades ja renoveerides lasteaedu ja eelkoole ning tagades nende ohutuse, et tagada 0–6aastaste vanuserühmale pakutavate haridusvõimaluste ja vabade kohtade arvu suurenemine ning seega parandada õpetamise kvaliteeti. Meede peaks soodustama naiste osalemist tööturul ning toetama hooldajaid pere- ja tööelu ühitamisel.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 62 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 63 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 64 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 65 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 1.2. Täistööajaga töötamise pikendamise kava

Meetme eesmärk on rahastada kooliaja pikendamist, et suurendada koolide hariduspakkumist ja muuta need pärast koolitunde piirkonnale avatuks. Selle meetmega nähakse ette söökla ruumide ehitamine või renoveerimine vähemalt 1 000 rajatise jaoks, et võimaldada kooliaja pikendamist. Pikematel koolitundidel on eeldatavasti positiivne mõju koolist väljalangemise vastasele võitlusele.

Investeering 1.3. Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Sporditegevuse tugevdamine aitab eeldatavasti võidelda koolist väljalangemise vastu, suurendada sotsiaalset kaasatust ja tugevdada isiklikke võimeid. Investeeringuga uuendatakse koolide juurde kuuluvaid spordirajatisi ja spordisaale, et tagada hariduse pakkumise kasv ja kooliaja pikendamine.

Investeeringuga ajakohastatakse spordirajatisi ja koolidega seotud spordisaale, et tagada hariduspakkumise suurenemine ja edendada kooliaja pikenemist. Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 66 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 67 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 68 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 69 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 1.4. Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Meetme eesmärk on tagada õpilastele piisavad põhioskused, muu hulgas ühtse riikliku veebikoolituse portaali väljatöötamise kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse koolidele, kus tulemuslikkusega seoses on esinenud suuremaid raskusi, kohandades sekkumismeetmeid vastavalt õpilaste vajadustele – kus koolijuht toetab koolivälist juhendajat ning kõige kriitilisematel juhtudel vähemalt ühe täiendava personaliüksuse olemasolu õppeaine kohta (itaalia, matemaatika ja inglise keel) ja vähemalt kahe aasta jooksul. Investeeringuga edendatakse mentorlusmeetmete rakendamist vähemalt 820 000 koolist väljalangemise ohus oleva ja juba koolist väljalangenud noore jaoks. Selles nähakse ette veebiplatvormi kasutamine mentorlus- ja koolitustegevuseks.

Sekkumine peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ja aitama kaasa ebavõrdsuse, sealhulgas territoriaalsete erinevuste kaotamisele juurdepääsul haridusele.

Reform 1.1. Tehnika- ja kutseinstituutide reform

Reformi eesmärk on viia tehniliste ja kutseinstituutide õppekavad kooskõlla Itaalia tootmissüsteemi jaoks vajalike pädevustega, sealhulgas kohalikul tasandil. Eelkõige viiakse reformiga tehniline ja kutseharidus kooskõlla tööstuse 4.0 ja digitaalse innovatsiooniga.

Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppe reform

Reformi eesmärk on tugevdada kolmanda taseme kutseõppesüsteemi, lihtsustades intelligentsete transpordisüsteemide juhtimist, et suurendada instituutide ja liitujate arvu, pidades silmas kohalikku territooriumi.

Reform peaks kaotama ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel.

Investeering 1.5. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Meede täiendab kolmanda taseme kutseõppe reformi 1.2, mille eesmärk on tugevdada kutseõppeasutuste pakutavat haridust. See aitab suurendada kutseõppeasutuste haridusvõimalusi ja ettevõtete osalemist haridusprotsessides, et luua parem ühendus ettevõtjate võrgustikuga. Samuti peaks meede vähendama noorte töötust, tegeledes tööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise oskuste mittevastavusega.

Investeeringuga suurendatakse intelligentsete transpordisüsteemide kursustel osalevate üliõpilaste arvu ja tugevdatakse laboristruktuure (võttes kasutusele uuenduslikud tehnoloogiad 4.0), investeerides samal ajal õpetajate oskustesse. Kavas on aktiveerida riiklik digitaalne platvorm, mis võimaldab õpilastel tunda kutsekvalifikatsiooni omandanute tööpakkumisi.

Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine

Reformil on kaks eesmärki:

1)Õpilaste arvu kohandamine klassi kohta.

Õpetajate arv määratakse kindlaks samal tasemel nagu 2020/2021. õppeaastal, pidades silmas rahvastiku vähenemist ja selleks, et vähendada õpilaste arvu klassi kohta ning järk-järgult parandada õpilaste arvu ja ühistel ametikohtadel töötavate õpetajate arvu suhet. Sekkumise rakendamine ei suurenda olemasolevate hoonete arvu. Algatuses pööratakse individuaalset tähelepanu üksikutele õpilastele, eelkõige kõige haavatavamatele ja kindlasti puuetega õpilastele. Eeldatakse, et õpilaste/õpetajate suhtarvu paranemine toob kasu õpetamise kvaliteedile ja ressursside kättesaadavusele koolihoonete jaoks.

2)Koolimaja suuruse reeglite ülevaatamine.

Piirkondlik koolipopulatsioon võetakse vastu „tõhusa parameetrina“, et teha kindlaks juhtivtöötaja ja juhtivtöötajaga haridusasutused, mitte konkreetse kooli elanikkond, nagu on sätestatud kehtivates õigusaktides.

Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform

Reformi eesmärk on võtta kasutusele orientatsioonimoodulid (vähemalt 30 tundi aastas) neljanda ja viienda keskkooliklassi jaoks. Peamine eesmärk on aidata õpilastel enne tööturule integreerumist teha teadlik valik õpingute jätkamise või täiendkutseõppe vahel. Reformiga nähakse ette ka digitaalse orientatsiooni platvormi loomine, mis on seotud ülikoolide ja kutseõppeasutuste (ITS) kolmanda taseme hariduse pakkumisega.

Investeering 1.6. Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel

Meetme eesmärk on hõlbustada ja soodustada üleminekut keskkoolist ülikooli ning vähendada ülikoolist väljalangejate arvu, aidates seega suurendada lõpetajate arvu. Investeeringuga loodetakse tõsta edunäitajaid (kooliskäimine, õpitaseme tõstmine, järgmisel õppeaastal vastu võetud üliõpilaste arv jne) ning vähendada soolist ebavõrdsust nii tööhõives kui ka kõrghariduses osalemises kõigis valdkondades.

Algatusega nähakse ette kursuste pakkumine kõigile keskkooliõpilastele, et toetada neid kolmanda taseme hariduse valikul, hõlbustades ettevalmistuse ja kutseõppe paremat sobitamist ning aidates õpilastel kooli ja ülikooli vahelisele üleminekule suunata. Loenguid korraldavad kõrgharidusprofessorid ja neid korraldatakse keskkooliõpilastele. Jätkusuutlikkuse saavutamiseks laiendatakse koolitust keskkooliprofessoritele nii, et selle kolmeaastase programmi kohaselt on suunised kättesaadavad ka kõrgkoolide sisetöötajatele.

Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Meetme eesmärk on tagada võrdne juurdepääs haridusele, lihtsustades sotsiaal-majanduslikes raskustes olevate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, mille puhul kõrgtasemel õpingutega kaasnevad suhteliselt suured alternatiivkulud, võrreldes varase üleminekuga tööturul. Eelkõige saavutatakse see taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse raames üliõpilastele antavate stipendiumide arvu suurendamisega.

Seda meedet täiendab React-EU, mis peaks 2023. aastal rahastama 13 000 stipendiumi ülikoolidele juurdepääsuks lõunapoolsetes piirkondades.

Reform 1.5. Kõrgkoolide kraadirühmade reformid

Reformiga nähakse ette ülikoolide õppekavade ajakohastamine, vähendades olemasolevaid jäika piire, mis piiravad oluliselt valdkondadevaheliste radade loomise võimalust. Samuti eeldatakse, et reformiga laiendatakse kutseõppeprogrammide rakendamise võimalust, võttes kasutusele uuenduslikud töökohale suunatud kraadiõppe kursused .

Reform 1.6. Ülikoolidiplomi reformi võimaldamine

Reformiga nähakse ette selliste kutsealadele juurdepääsu menetluse lihtsustamine, mis eeldavad kutsetellimusel registreerumist spetsiaalse kutseeksami abil. Meede aitab ühtlustada iga riikliku kraadi lõpueksami vastava kutseeksamiga, pakkudes sellega üldisi ja selgeid eeskirju ja asendamist.

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Reformi eesmärk on luua uus õpetajate töölevõtmise mudel, mis on seotud õpetajate esialgse koolituse ümberhindamisega kogu nende karjääri jooksul. Selle meetme strateegiline eesmärk on oluliselt parandada Itaalia haridussüsteemi kvaliteeti. Eelkõige lihtsustatakse reformiga praegusi avaliku konkursi menetlusi. Meetmetega kehtestatakse rangemad nõuded õpetajakutsele juurdepääsuks, tõhusam õpetajate liikuvuse raamistik, liigse liikuvuse piiramine ning selge seos karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise ning pideva kutsealase arengu vahel.

Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja kohustuslik koolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele

Reformi eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem pidevaks ametialaseks ja karjääriarenguks. Sellega nähakse ette Euroopa standarditele vastavate suuniste avaldamise eest vastutava kvalifitseeritud organi loomine ning koolitusalgatuste valimine ja koordineerimine, sidudes need võimaluse korral karjääri edenemisega, nagu on ette nähtud värbamisreformis – reform 2.1: Õpetajate värbamine, mis on kavas ette nähtud.

Investeering 2.1. Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas

Meetme eesmärk on luua alaline süsteem digitaalse didaktika ning kooli töötajate digitaalsete ja õpetamisoskuste arendamiseks. Sekkumisega nähakse ette:

-süsteemi loomine õpetajate ja koolipersonali pidevaks koolitamiseks digiülemineku eesmärgil;

-Võtta vastu integreeritud digitaalse õpetamise riiklik võrdlusraamistik, et edendada digipädevuse õppekavade vastuvõtmist kõigis koolides.

Tegevussuund näeb ette umbes 650 000 õpetaja ja koolitöötaja koolitamist, umbes 20 000 koolituskursuse loomist viie aasta jooksul ja kohalike koolituskeskuste loomist. Koolitusprojektidesse kaasatakse kõik Itaalia enam kui 8 000 haridusasutust.

Investeering 3.1. Uued oskused ja keeled

Sekkumise eesmärk on integreerida koolide kõikidesse tasanditesse loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning digi- ja innovatsioonioskuste tugevdamiseks kavandatud õppekavad, metoodikad ja sisu. Meede keskendub naisüliõpilastele ja näeb ette täieliku interdistsiplinaarse lähenemisviisi. Sekkumise eesmärk on tagada võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus seoses metodoloogilise lähenemisviisi ja STEM-valdkonna suunitlusega tegevustega.

Eeldatakse, et meede tugevdab üliõpilaste ja õpetajate mitmekeelseid oskusi, laiendades programmi „Erasmus+“ käsitlevaid konsultatsiooni- ja teabeprogramme, mida toetavad riiklik dokumenteerimis-, innovatsiooni- ja haridusuuringute instituut (INDIRE) ja selle saadikute võrgustik.

Samuti töötatakse asjaomaste sertifitseerijate toel välja digitaalne süsteem keeleoskuse jälgimiseks riigi tasandil.

Investeering 3.2. Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Meetme eesmärk on ajakohastada koolirajatisi kohanemisvõimeliseks, paindlikuks ja digitaalseks õpikeskkonnaks, kasutades tehnoloogiliselt arenenud õpikodasid ja töölõppimist. Selle meetmega kiirendatakse Itaalia koolisüsteemi digiüleminekut nelja algatusega:

-Ligikaudu 100 000 traditsioonilise klassi muutmine ühendatud õpikeskkondadeks koos sellega seotud õppevahendite kasutuselevõtuga

-Teise tsükli digitaalvaldkonna elukutsete õpikodade loomine

-Koolide haldusasutuste digiüleminek

-Ligikaudu 40 000 koolimaja ja seonduvate seadmete sisemine juhtmestik

Investeering 3.3. Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava

Meetme peamine eesmärk on aidata kaasa kliimamuutustest taastumisele, suurendades koolihoonete ohutust ja energiatarbimist. Eelkõige aitab meede kaasa energiaklasside parandamisele ning vähendab tarbimist ja CO2-heidet ning suurendab hoonete struktuurset ohutust. Erilist tähelepanu pööratakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, et vähendada ja kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.

Investeering 3.4. Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused

Meetme eesmärk on ülikooliprogrammide (sealhulgas doktoriõppe programmide) kvalifitseerimine ja uuendamine kolme strateegilise eesmärgi kaudu: digiteerimine; „innovatsioonikultuur“; rahvusvahelistumine.

Eelkõige rakendatakse järgmisi osameetmeid:

-Kuni 500 doktoriõppe üliõpilast kantakse kolme aasta jooksul (100+ 200+ 200) digi- ja keskkonnaülemineku programmidesse.

-Kolme digiõppekeskuse loomine, et parandada kõrgharidussüsteemi suutlikkust pakkuda üliõpilastele ja ülikoolitöötajatele digitaalharidust;

-Kõrgharidusasutuste tugevdamine

-Kümne riikidevahelise haridusalgatuse rakendamine – riikide lähetatud eksperdid – koostöös välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumiga

-Kunsti- ja muusikakõrgkoolide (AFAM) rahvusvahelistumine, toetades 15 AFAM-asutuste rahvusvahelistumise projekti, et edendada nende rolli välismaal Itaalia kultuuri säilitamisel ja edendamisel

Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm

Reformi eesmärk on ajakohastada doktoriõppe programme käsitlevat määrust, lihtsustada ettevõtete, uurimiskeskuste ja doktoriõppe programmidesse kaasamise menetlusi ning tugevdada rakendusuuringuid. Kavandatava reformiga ühendatakse kõik investeeringud, mis on seotud doktoriõppe programmidega sihtvaldkonnas „Haridus ja teadustegevus“.

Investeering 4.1. Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Meetme eesmärk on suurendada teadusuuringutele, avalikule haldusele ja kultuuripärandile suunatud inimkapitali. Investeeringuga nähakse ette 1 200 täiendava üldise doktoriõppe stipendiumiprogrammi loomine aastas (kolme aasta jooksul), 1 000 täiendavat doktoriõppe stipendiumiprogrammi avaliku halduse kohta antakse aastas (kolme aasta jooksul) ja vähemalt 200 uue doktorikraadi stipendiumiprogrammi loomine kultuuripärandit antakse aastas (üle kolme aasta).

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C1-1	Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Reformid hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i) akadeemilisi kraade hõlmavate rühmade reformimise algatused, mis suurendavad paindlikkust, et vastata tööturu muutuvatele nõudmistele oskuste järele; ii) algatused, mille eesmärk on reformida akadeemilisi kraade, lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu kutsealadele; iii) algatused PHD programmide reformimiseks, et ettevõtteid paremini kaasata ja edendada rakendusuuringuid; Meetmed kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reformimiseks, sealhulgas sidemete tugevdamine ja võimalikud üleminekud kutsekvalifikatsiooniga (lauree professionalizzanti), et rahuldada tööturu nõudlust tehniliste oskuste järele
M4C1-2	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Eesmärk	Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministrite määrustega, mille on vastu võtnud ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium stipendiumide reformi kohta, parandatakse sotsiaalmajanduslikes raskustes andekate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, suurendatakse stipendiumide summat ja toetusesaajate arvu kuni 31. detsembrini 2024. Need üliõpilased identifitseeritakse ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente’i alusel.
M4C1-3	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajakutse reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik meelitab ligi, võtab tööle ja motiveerib kvaliteetseid õpetajaid, eelkõige: i) värbamissüsteemi parandamine ii) kõrgema kvalifikatsiooni kehtestamine õpetamisel, et saada juurdepääs kutsealale keskkoolis; iii) Õpetajate ülemäärase liikuvuse piiramine (pedagoogilise järjepidevuse huvides); iv) karjääri edenemise kindlaksmääramine, mis on selgelt seotud tulemuslikkuse hindamise ja pideva kutsealase arenguga.
M4C1-4	Investeering 3.2. Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0	Haridusministeerium – dekreet, millega võetakse vastu kava „Kooli 4.0“	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Haridusministeeriumi poolt Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamiseks vastu võetud kava „Kool 4.0“ hõlmab järgmist: a) 100 000 klassiruumi muutmine innovaatilisteks õpikeskkondadeks b) laboratooriumide loomine uute digitaalvaldkonna elukutsete jaoks kõigis keskkoolides. Meetmega a muudetakse traditsiooniliste klassiruumide jaoks ette nähtud kooliruumid uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud, integreeritud digitaalsete, füüsiliste ja virtuaalsete tehnoloogiatega. Investeerimine kooliruumidesse toob kõige uuenduslikumad õppetehnoloogiad (kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed, kaasava hariduse täiustatud digitaalseadmed jms vähemalt 100 000 õppetundides kasutatava alg- ja keskkooli klassiruumi). Meetmega b luuakse igas keskkoolis vähemalt üks labor digitaalsete kutsealade jaoks, labor, mis on tihedalt seotud ettevõtete ja innovatiivsete idufirmadega, et luua uusi töökohti uute digitaalsete kutsealade sektoris (nt tehisintellekt, robootika, suurandmed ja küberturvalisus, sinine ja roheline majandus). Vähemalt 40 % toetust saavatest koolidest peavad asuma Lõuna-Itaalias.
M4C1-5	Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform	Eesmärgid	Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Põhi- ja keskharidussüsteemi esmased õigusaktide reformid hariduse tulemuste parandamiseks (esmaste õigusaktide abil) peavad sisaldama vähemalt järgmisi põhielemente: i) algatused haridussüsteemi korralduse reformimiseks, et kohaneda demograafilise arenguga (näiteks koolide arv ning õpilaste ja õpetajate suhe) ii) algatused orientatsioonisüsteemi reformimiseks, et minimeerida väljalangevust kolmanda taseme hariduses; iii) Kutsekeskhariduse tugevdamise algatused (Istituti tecnico-professionali), sealhulgas uue õppekava vastuvõtmine ja nende suunamine riikliku tööstuse 4.0 kava innovatsioonitulemuste suunas (Ministero dello Sviluppo economico, Decreto 26 Maggio 2020) ; iv) algatused koolijuhtide, õpetajate ja haldus-/tehnilise personali koolitamiseks ning kolmanda taseme kogenud kooli loomine koolitamiseks, et parandada õpetamise kvaliteeti; v) algatused selliste tegevuste, metoodikate ja sisu integreerimiseks, mille eesmärk on arendada ja tugevdada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õppekavasid, digi- ja innovatsioonioskusi kõigis haridustsüklites alates lasteaiast kuni keskkoolini, eesmärgiga edendada osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika kolmanda taseme õppekavades, eelkõige naiste seas. Eesmärgi rahuldavaks täitmiseks peavad õigusaktid sisaldama kohustuslikke tähtaegu teiseste õigusaktide, suuniste ja kõigi vajalike õigusnormide väljaandmiseks (järelevalvet haridusministeeriumi andmebaasis), et tagada sujuv rakendamine.
M4C1-6	Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Õigusaktid sisaldavad sätteid, mille eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem, mis on kooskõlas pideva kutsealase ja karjääriarenguga, luua kvalifitseeritud organ, kes vastutab koolitöötajate koolitussuuniste eest, valida välja koolitusalgatused ja neid koordineerida ning siduda need töölevõtmise reformiga ette nähtud karjääri edenemisega. Põhi- ja täiendõppesüsteemi rakendamine peaks võimaldama ületada koolitusteede praeguse killustatuse, millel praegu puudub ühtne riiklik strateegia.
M4C1-7	Investeering 1.4. Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Õpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või koolituskursustel	Pakutakse mentorlust	Arv	0	820 000	3. kv	2025	Mentorlusmeetmete rakendamine vähemalt 820000 koolist väljalangemise ohus oleva noore ja juba koolist väljalangenud noorte jaoks.
M4C1-8	Investeering 1.3. Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Eesmärk	Haridusministeeriumi dekreedis ette nähtud spordirajatiste ja spordivõimurite ehitamiseks ja renoveerimiseks võetavate sekkumismeetmete lepingute sõlmimine	Kohalike ametiasutuste poolt toetusesaajatele teatamine kõigi rahastamiskõlblike sekkumistega seotud riigihankelepingute rahastamisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Spordirajatiste ja spordivõimlite ehitamiseks ja renoveerimiseks ette nähtud sekkumislepingute sõlmimine haridusministeeriumi dekreedis määratletud tingimustel ja pärast avalikku hankemenetlust. Otsus tehakse kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Investeerimiskavaga ehitatakse ja renoveeritakse koolidega seotud spordirajatisi ja võidukuid, et tagada haridusvõimaluste kasv ja koolirajatiste tugevdamine, mis soodustab kooliaja pikenemist. Algatus peaks soodustama kooli integreerimist ümbritsevate piirkondadega ning edendama spordi- ja motoorikategevust.
M4C1-9	Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Eesmärk	Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine	Toetusesaajate teavitamine kohalike ametiasutuste poolt esimeste abikõlblike sekkumiste hankelepingute sõlmimise rahastamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Lasteaedu ja eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlevate lepingute sõlmimine ja territoriaalne jaotus Lepingud sõlmitakse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M4C1-10	Reform 2.1. Õpetajate värbamine; Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.4. „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine	Eesmärk	Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega	Seaduse säte, mis viitab määruste jõustumisele. Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teisesed õigusaktid sisaldavad kõiki vajalikke määrusi, et tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega: Kolmanda taseme haridussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform; - Ministri dekreedid stipendiumide reformimiseks, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele; - Õpetajakutse reform; - Alg- ja keskharidussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks; - Õigusaktid, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C1–10a	Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform	Eesmärk	Teisesed õigusaktid on jõustunud	Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustusid teisesed õigusaktid tehniliste ja kutseinstituutide reformi kohta.
M4C1-11	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Ülikooli stipendium	Ei kohaldata	Arv	0	55 000	4. kv	2023	Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest
M4C1-12	Investeering 4.1. Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumiprogrammid aastas (üle kolme aasta)	Ei kohaldata	Arv	9 000	16 200	4. kv	2024	Aastas (kolme aasta jooksul) antakse vähemalt 1 200 täiendavat doktoriõppe stipendiumiprogrammi; aastas (kolme aasta jooksul) antakse vähemalt 1 000 täiendavat riigihalduse doktoriõppe stipendiumiprogrammi; kultuuripärandi valdkonnas antakse aastas (üle kolme aasta) vähemalt 200 uut doktorikraadiga stipendiumiprogrammi. Lähteolukorraks määrati praegune (ümardatud) doktoriõppe üliõpilaste arv, kes alustavad oma õppekava Itaalias igal aastal: a) doktorikraad kavandatakse selleks, et ettevõtteid paremini kaasata ja edendada rakendusuuringuid; avaliku halduse doktorikraad järgib reguleerivat raamistikku, mida rakendatakse koostöös avaliku halduse ministeeriumiga. Avaliku halduse doktoriõpet võib pakkuda eri doktoriõppeklassides, mille on kindlaks määranud Consiglio Universitario Nazionale (nt Õigus-, majandus- ja statistika-, poliitika- ja sotsiaalteadused), niivõrd kui selle eesmärk on kandidaadi kvalifitseerimine, et aidata kaasa tõhustatud valitsussüsteemide arendamisele. kultuuripärandi doktorikraadid peavad vastama raamistikule, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös kultuuriministeeriumiga (näiteks antiikesemed, filoloogia, kirjandusuuringud, kunstiajalugu ja ajalugu, filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia, nagu on kindlaks määranud CUN, Consiglio Universitario Nazionale).
M4C1-13	Investeering 2.1. Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas;	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine	Ei kohaldata	Arv	0	650 000	4. kv	2025	Koolitatakse vähemalt 650 000 koolijuhti, õpetajat ja haldustöötajat Integreeritud digitaalne haridus ja koolitöötajate koolitus digitaalses üleminekus (650 000 õpetajat, juhti ja administratiivtöötajat, üldine koolitus).
M4C1-14	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad	Ei kohaldata	Arv	0	20 000	4. kv	2024	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajad
M4C1–14a	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad	Ei kohaldata	Arv	0	20 000	3. kv	2025	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajad
M4C1–15 ter	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Kandidaadid, kes on reformitud värbamissüsteemi kohaselt edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks.	Ei kohaldata	Arv	0	30 000	2. kv	2026	Reformitud värbamissüsteemi kohaselt on edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks vähemalt 30 000 kandidaati. Kõik edukad kandidaadid peavad enne avalikus konkursis osalemist olema läbinud alusõppe 60 ECTSi.
M4C1-15	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	55 000	4. kv	2024	Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest
M4C1–15a	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	55 000	4. kv	2025	Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest
M4C1-16	Investeering 3.1. Uued oskused ja keeled	Siht	Koolid, mis on 2024./25. aastal käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid	Ei kohaldata	Arv	0	8 000	2. kv	2025	Vähemalt 8 000 kooli on käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid Projektide eesmärk on riikliku digiplatvormi STEM arendamine ja digiteerimine, mille eesmärk on programmi täielik rakendamine, teabe ja andmete (sooliselt eristatud) jälgimine ja levitamine alates eelkoolist ja algkoolist kuni esimese ja teise keskkoolini ning lõpetades tehnika- ja kutseinstituutide ning ülikoolidega.
M4C1-17	Investeering 3.1. Uued oskused ja keeled	Siht	Õpetajatele pakutavad iga-aastased keele- ja metodoloogilised kursused	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	2. kv	2025	Õpetajatele pakutakse vähemalt 1 000 iga-aastast keele- ja metodoloogilist kursust
M4C1-18	Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Siht	Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)	Ei kohaldata	Arv	0	150 480	2. kv	2026	Vähemalt 150 480 uut loodud kohta haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad) Lasteaedade ehitamise ja ümberehitamise kava eesmärk on suurendada vabade kohtade arvu, suurendades nullist kuue aastani ulatuvat haridusteenust.
M4C1-19	Investeering 3.2. Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Siht	Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.	Ei kohaldata	Arv	0	100 000	4. kv	2025	Klassiruumide arv, mis on uuendusmeelsetes õpikeskkondades kavale „Kool 4.0” muudetud. Meetmega kujundatakse traditsioonilistes klassiruumides kasutatavad kooliruumid ümber uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud ja integreeritud digitehnoloogiaga ning mis on koos füüsilised ja virtuaalsed. Investeeringuga viiakse kõik kõige uuenduslikumad õpetamistehnoloogiad (nt kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed ja kõrgetasemelised digiseadmed kaasavaks õpetamiseks) vähemalt 100 000 õpperuumi põhi- ja keskkoolides, mida õpetatakse.
M4C1-20	Investeering 1.5. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv	Ei kohaldata	Arv	11 000	22 000	4. kv	2025	Kutseõppesüsteemis õppivate üliõpilaste arvu suurenemine aastas (100 %).
M4C1–20a	Investeering 1.5. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Eesmärk	Uue riikliku järelevalvesüsteemi rakendamine	Uue intelligentsete transpordisüsteemide seiresüsteemi käivitamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Uus riiklik süsteem intelligentsete transpordisüsteemide kursustega saavutatud tulemuste jälgimiseks on täielikult rakendatud ja toimiv.
M4C1-21	Investeering 1.2. Täistööajaga töötamise pikendamise kava	Siht	Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	2. kv	2026	Ehitatakse või ajakohastatakse vähemalt 1 000 struktuuri, et hõlbustada kooliaja pikendamist ja koolide avamist territooriumile kauemaks kui koolitunnid.
M4C1-22	Investeering 1.3. Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Siht	Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena	Ei kohaldata	Arv	0	230 400	2. kv	2026	Ehitatud või renoveeritud vähemalt 230 400 ruutmeetrit, et seda saaks kasutada kooli juurde kuuluvate spordisaalide või spordirajatistena. Riiklik koolihoonete register ja andmed, mis tulenevad riiklikus kolmeaastases programmis kehtiva GPU seirest
M4C1-23	Investeering 3.4. Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Siht	Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames	Ei kohaldata	Arv	0	500	2. kv	2026	Vähemalt 500 uut doktorikraadi kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames Projekti eesmärk on ülikooli (ja doktoriõppe) teede kvalifitseerimine ja uuendamine järgmiste hoobade kaudu: a) digiteerimine; b) innovatsioonikultuur; c) rahvusvahelistumine.
M4C1–23a	Investeering 3.4. Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Eesmärk	Õpetamise ja kõrgtasemel ülikoolioskuste allmeetmete rakendamise lõpuleviimine	Rakendatakse osameetmeid, mis on seotud õpetamise ja kõrgtasemel ülikoolioskustega.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rakendatakse osameetmeid, mis on seotud õpetamise ja kõrgtasemel ülikoolioskustega. Allmeetmed hõlmavad järgmist: 1.Kolme digiõppekeskuse loomine; 2.Kolme kõrgema astme ülikoolikooli aktiveerimine; 3.Kümne riikidevahelise haridusalgatuse (TNE) elluviimine; 4.Kunsti- ja muusikakõrgkoolide (AFAM) 15 rahvusvahelistumise projekti elluviimine.
M4C1-24	Investeering 1.6. Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel	Siht	Õpilased, kes on osalenud kooli-ülikooli üleminekukursustel	Ei kohaldata	Arv	0	1 000 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 000 000 keskkooliõpilast osales ühel kooli ja ülikooli vahelisel üleminekukursusel.
M4C1-25	Investeering 1.4. Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Erinevus koolist väljalangemise määras keskhariduses	Ei kohaldata	Protsent	13,5	10,2	2. kv	2026	Vähendada keskkoolist väljalangemise määra erinevust, et saavutada ELi 2019. aasta keskmine (10,2 %).
M4C1-26	Investeering 3.3. Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava	Siht	Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter	Ei kohaldata	Arv	0	2 600 000	2. kv	2026	Renoveeritakse või rekonstrueeritakse vähemalt 2 600 000 ruutmeetrit koolihoonet. Koolihoonete struktuuri- ja energiaalase ümberkujundamise kavaga peaks ümber kujundama kogupindala 2 600 000 ruutmeetrit.

J.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Reformi eesmärk on julgustada era- ja avaliku sektori asutusi looma üliõpilaste majutusrajatisi, kusjuures ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium annab osa hoonete esimese kolme tegevusaasta üüritulust. Eesmärk on suurendada 2026. aastaks koolivälistele õpilastele ettenähtud majutuskohtade arvu.

Kavandatud investeeringu eesmärk on lisada 60 000 magamismajutust, vähendades seega märkimisväärselt Itaalia lõhet ELi keskmisega eluasemete pakkumise osas. Selle eesmärk on tagada laialdane juurdepääs eluasemetele, et mõistlikul arvul üliõpilastel oleks võimalik lubada kõrgemat haridust oma eelistatud valdkonnas ja asukohas, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Sel eesmärgil reserveeritakse 30 % uutest kohtadest sotsiaal-majanduslikes raskustes olevatele üliõpilastele, nagu on määratlenud „Diritto allo Studio“ (õigus õppeorganisatsioonidele).

Üliõpilaste renditasu on vähemalt 15 % madalam kui kohaliku turu hinnad.

Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.

Sihi puhul ei saa arvesse võtta majutuskohti, mida kasutati üliõpilaste majutamiseks juba enne vastava projektikonkursi algatamist. Voodikohtade lõpliku eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse 2021.–2025. aastal välja projektikonkursid.

J.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C1-27	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Muudetud õigusaktid : Muuta üliõpilaste majutamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju (seadus 338/2000 ja seadusandlik dekreet 68/2012), et: 1) Toetada uute roheliste hoonete asemel rajatiste ümberkorraldamist ja renoveerimist (suurem osa hoonekompleksidest, praegu 50 %), kusjuures esitatud projektidega tuleb tagada kõrgeim keskkonnanorm; 2) Lihtsustada ka tänu digiteerimisele projektide esitamist ja valikut ning seega rakendamise ajakava; 3) Esitada seaduse alusel erand seaduses nr 338/2000 sätestatud kriteeriumidest seoses kaasrahastamise protsendimääraga, mis võib olla Reformi viiakse ellu, lisades Itaalia üliõpilaste eluasemete reguleerivasse raamistikku järgmised olulised muudatused: 1. Rahastamises osalemise võimaldamine ka erainvestoritele (rakendamises kirjeldatud kava kohaselt), samuti avaliku ja erasektori partnerluse võimaldamine seal, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu; 2. Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks. See omakorda aitab pakkuda uut liiki majutust taskukohase üüriga; 3. Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste majutamiseks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastelt nõutavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele; 4. Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.
M4C1-28	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine	Lepingute avaldamine ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine;
M4C1-29	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele. Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reform hõlmab järgmist: 1) rahastamises osalemise avamine ka erainvestoritele, samuti avaliku ja erasektori partnerluste võimaldamine, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu; 2) Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks; 3) Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste eluasemete jaoks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastele makstavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele; 4) Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.
M4C1-30	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Tudengite magamismajutusüksused, mis on loodud asjakohaste õigusaktide kohaselt	Ei kohaldata	Arv	0	60 000	2. kv	2026	Asjaomaste õigusaktide, sealhulgas 2022. aasta augustis läbi vaadatud seaduse nr 338/2000 ja vahe-eesmärgi M4C1–29 raames vastu võetud uue seadusandliku kava alusel on loodud vähemalt 60 000 täiendavat magamismajutusüksust (eluasemeid), reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

K. ÜLESANNE 4, KOMPONENT 2: Teadusuuringutelt ettevõtetele

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, edendada innovatsiooni ja tehnoloogia levikut, tugevdada oskusi ning toetada üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Sellega toetatakse riiklikku teadussüsteemi, teadlaste oskusi ja liikuvust ning avaliku ja erasektori koostööd riiklikul ja ELi tasandil. See tugineb kolmele peamisele sambale: i) täiustatud teadusbaas; ii) tugevad äri- ja teadussidemed (teadmiste ja tehnosiire; iii) Äriinnovatsiooni toetamine (eelkõige VKEd, idufirmad).

Selle komponendi investeeringud ja reformid aitavad lahendada 2020. ja 2019. aastal Itaaliale suunatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikale teadusuuringutele ja innovatsioonile ning infrastruktuuri kvaliteedile (riigipõhine soovitus nr 3) , 2019), et edendada erainvesteeringuid majanduse taastumise soodustamiseks (riigipõhine soovitus nr 3, 2020), keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2. Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Investeeringu eesmärk on pakkuda noortele teadlastele uusi võimalusi nende hoidmiseks Itaalias. Meetmega toetatakse vähemalt 850 noore teadlase teadustegevust selliste programmide raames nagu Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Marie Skłodowska-Curie individuaalstipendiumid (MSCA-IF), kvaliteedimärgised ja rahvusvahelised doktorikraadiga teadlased, et võimaldada neil saada esimesed kogemused teadusuuringutega seotud vastutuse valdkonnas. Osa ERC teadlastele eraldatud toetusest on ette nähtud vähemalt ühe muu kui õppesuunalise teadlase töölevõtmiseks.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 70 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 71 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 72 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 73 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.2. Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“

Meetme eesmärk on toetada teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte, millele on programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud konkreetsed kutsed Euroopa partnerlustes osalemiseks. Need riikidevahelised teadusalgatused võivad olla teadus- ja arendustegevuse oluliseks edasiviivaks jõuks; I teemaks on Itaalia majanduse elavdamise strateegilised küsimused. Toetus keskendub eelkõige järgmistele partnerlustele: i) kõrgjõudlusega andmetöötlus, ii) peamised digitehnoloogiad, iii) puhtale energiale üleminek; iv) Sinised ookeanid – kliimaneutraalne, säästev ja tootlik sinine majandus; v) Uuenduslikud VKEd;

Meede, mida rakendab MiSE – majandusarengu ministeerium, peab võimaldama jätkusuutliku majanduskasvu fondi kaudu elluviidavate algatuste järjepidevust, võimaldades koostoimet valitsustasandite ja eri rahastamisallikate vahel.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 74 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 75 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 76 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 77 seotud tegevus ja varad. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.3. Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt

Meetme eesmärk on parandada kõrgetasemelisi oskusi, eelkõige progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, järgmiste meetmete abil:

·Spetsiaalsete doktoriõppeprogrammide loomine ettevõtete panusel ja kaasamisel;

·Stiimulid ettevõtetele teadlaste värbamiseks.

Täpsemalt näeb meede, mida rakendab ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium, ette kokku 6 000 doktoritoetuse andmist kolme aasta jooksul koos erasektori kaasrahastamise ja stiimulitega ettevõtjatele teadlaste värbamiseks.

Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse rakendamine; I toetusmeetmed lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Reformi viivad ellu ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR) ning majandusarengu ministeerium (MiSE), luues ministeeriumidevahelise juhatuse ja väljastades kaks ministri dekreeti: i) suurendada ja toetada kõrgetasemeliste isikute liikuvust (stiimulite kaudu) (näiteks: teadlased ja juhid) ülikoolide, teadustaristute ja ettevõtete vahel ning ii) lihtsustada teadusfondide haldamist, iii) reformida teadlaste karjäärivõimalusi, et pöörata rohkem tähelepanu teadusuuringutele. Reformiga minnakse teadus- ja arendustegevuse suhtes üle süsteemsemale lähenemisviisile, minnes kaugemale praegusest ressursside ümberjaotamise loogikast, eelistades jagatud lähenemisviisi, ning keskendutakse avaliku ja erasektori teadustegevusele eraldatud vahendite haldamisega seotud bürokraatia lihtsustamisele, avaldades olulist mõju prioriteetide hajutamise ja killustumise vältimise kaudu , mida toetab ka missiooni esimene komponent. Avalik-õiguslikel teadusasutustel on võtmeroll nii partnerluste, riiklike kampaaniate ja territoriaalsete ökosüsteemide projektijuhtidena kui ka broneeringuinfo fondi ja infrastruktuurifondi projektikonkursside potentsiaalsete osalejatena.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C2-1	Investeering 1.2. Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv	Ei kohaldata	Arv	50	300	4. kv	2022	Üliõpilastele antakse vähemalt 300 uurimisstipendiumi. Valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka seda, et leping sõlmitakse vähemalt 300 noore teadlasega.
M4C2–1 bis	Investeering 1.2. Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv	Ei kohaldata	Arv	300	850	2. kv	2025	Üliõpilastele antakse vähemalt 850 uurimisstipendiumi. Teadustoetuste andmise valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka seda, et tööle võetakse vähemalt 850 noort teadlast.
M4C2-2	Investeering 2.2. Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“	Siht	Toetust saanud ettevõtete projektide arv	Ei kohaldata	Arv	11	205	4. kv	2025	Toetust antakse vähemalt 205 projektile. Tööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 60 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu digimõju moodustab vähemalt 40 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M4C2-3	Investeering 3.3. Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt	Siht	Innovaatiliste doktorikraadide stipendiumide arv	Ei kohaldata	Arv	0	6 000	4. kv	2024	Vähemalt 6 000 doktorikraadiga stipendiumi määramine. Innovatiivsete doktorikraadide kindlakstegemise kriitilised nõuded hõlmavad järgmist: a) hõlmama distsiplineerivaid ja temaatilisi valdkondi, mis vastavad programmis osalevate piirkondade tööturu kõrge kvalifikatsiooniga tööturu vajadustele; b) kogukestus on 3 aastat; c) tagama kogu doktoriõppe-, koolitus-, teadus- ja hindamiskursuse läbiviimise toetust saava ülikooli haldus- ja tegevusüksuse peakorteris, mis asub programmi sihtpiirkondades, ilma et see piiraks õppe- ja uurimistöö perioode ettevõttes ja välismaal, mis on kavandatud kooskõlas koolitus- ja teadustegevustega, mis on kavandatud väljapakutava teema kontorites; d) näha ettevõttes ette õppe- ja uurimisperioode vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni; e) näha ette välismaal õppimise ja teadustöö perioodid vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni; f) tagama, et doktorant saab kasutada kvalifitseeritud ja spetsiifilisi tegevus- ja teadusstruktuure kooskõlas seadusega uurimis- ja teadustegevuses, sealhulgas (kui see on kursuse liigi puhul asjakohane) teaduslaborites, raamatukogudes, andmebaasides jne. ; g) näha ette didaktiliste meetmete rakendamine keeleliseks ja IT-alaseks täiustamiseks, teadusuuringute haldamiseks ning Euroopa ja rahvusvaheliste teadussüsteemide tundmiseks, uurimistulemuste ja intellektuaalomandi parandamiseks; h) näha ette ettevõtete kaasamine koolituskursuse määratlemisse ka laiemas koostöös ülikooliga; I) tagada vastavus horisontaalsetele põhimõtetele (keskkonnasäästlikkus; kestlik areng; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; puuetega inimeste juurdepääs). Valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-4	Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.	Määruse säte, mis viitab seaduse jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata		2. kv	2022	Ministri määrused sisaldavad järgmisi põhielemente: i) minna teadus- ja arendustegevuse puhul üle süsteemsemale lähenemisviisile, kasutades selleks uut lihtsustatud mudelit, mille eesmärk on saavutada oluline mõju prioriteetide hajumise ja killustatuse vältimise kaudu; ii) reformida õigusakte, et suurendada kõrgetasemeliste arvude (nt teadlased ja juhid) liikuvust ülikoolides, teadustaristutes ja ettevõtetes; iii) fondide haldamise lihtsustamine; iv) reformida teadlaste karjääri, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele.

K.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Meede hõlmab suurt riiklikku huvi pakkuvate teadusprojektide (PRIN) rahastamist. Projektid kestavad vähemalt kaks aastat ning nõuavad ülikoolide ja teadusasutuste teadusüksuste koostööd. Rahastatavad projektid valib välja ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium vastutavate isikute teadusliku profiili kvaliteedi ning teadusprojekti originaalsuse, metodoloogilise sobivuse, mõju ja teostatavuse alusel. Seda liiki tegevus stimuleerib teaduspõhiste algatuste väljatöötamist eesliiniuuringuteks ning ülikoolide ja teadusasutuste vaheliseks tihedamaks suhtluseks.

Investeeringust rahastatakse eeldatavasti kuni 2026. aastani 5 350 projekti.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 78 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 79 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 80 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 81 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused

Võrreldes teiste Euroopa sarnaste riikidega tunduvad Itaalia teadus- ja ülikoolisüsteemi madalad patendid ja võrsefirmade tootmine eriti kriitilise tähtsusega 82 . Selle põhjuseks on mõned struktuurilised probleemid, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate domineeriv roll rahvamajanduses, suured piirkondlikud erinevused sissetulekute ja tootlikkuse osas ning ülikoolide vähene suutlikkus ettevõtetega ühendust võtta.

Investeeringu eesmärk on rahastada vähemalt 14 suurt alusuuringute programmi, mida viivad ellu laialt levinud avaliku ja erasektori võrgustikud. Investeering on kooskõlas ühe broneeringuinfo eesmärgiga edendada positiivseid muutusi alusuuringute võimendamise kaudu. Iga programmi puhul viiakse läbi spetsiaalsed sidusrühmade kaasamise protsessid , et kaasata kodanikke ning hõlbustada tehno- ja teadmussiiret territooriumidele, ettevõtetele ja haldusasutustele .

Investeeringud peaksid tugevdama riiklikke tehnoloogiaahelaid ja edendama nende osalemist strateegilistes Euroopa ja ülemaailmsetes väärtusahelates. Võimalikud näited on järgmised: säästev liikuvus (säästvad patareid ja akud, materjalid, logistika jne), alternatiivsed energiaallikad, ülijuhid, kliimamuutuste seire ja ennetamine, ringmajandus moetööstuses, tööstussümbioos, ökodisain ja disain kestlikkuse tagamiseks, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja väärindamine, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnahoidlikud tootmisprotsessid, isejuhtivad sõidukid, vaktsiinid, bioreaktorid, uued toorained, veemajandus ja veevarude säilitamise kultuuripärand. Eeldatakse, et iga programm edendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koondumist suurte erasektori osalejate ja riiklike teaduskeskuste ümber ning soodustab koostööd ja täiendavat teadustegevust. Teadus- ja arendustegevuse projektid hõlmavad investeeringuid nii inimkapitali kui ka alusuuringute arendamisse ülikoolides, uurimiskeskustes ja ettevõtetes.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevastes programmikonkurssides sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 83 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 84 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 85 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 86 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.4. Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Meetme eesmärk on rahastada vähemalt viie riikliku teaduskeskuse loomist, mis valitakse välja konkurentsipõhiste menetluste abil ja mis suudavad ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete koostöö kaudu saavutada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse kriitilise künnise. Valik tehakse konkursi alusel, milles võivad osaleda riiklikud konsortsiumid, mida juhib koordineeriv juht, võttes arvesse ka eelnevat kaardistamist.

Iga riikliku keskuse põhielemendid on a) asjakohaste teadusrajatiste loomine ja uuendamine, b) erasektori osalejate kaasamine teadusprojektide rakendamisse ja rakendamisse, c) idufirmade ja kõrvaltootjate toetamine. Valik tuleks teha sihtotstarbeliste projektikonkursside kaudu, millest esimene algatatakse 2022. aasta alguseks. Projektikonkurssidel osalemise ettepanekute vahel tehakse valik Euroopa Innovatsiooninõukogus vastu võetud valikuga sarnasel viisil.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 87 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 88 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 89 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 90 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.5. „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

MURi rakendatava meetmega rahastatakse 2026. aastaks vähemalt kümmet (olemasolevat või uut) teadusuuringute ja innovatsiooni territoriaalset valimit, mis valitakse välja konkreetsete konkurentsimenetluste alusel, keskendudes suutlikkusele edendada sotsiaalse kestlikkuse projekte. Igal projektil peavad olema järgmised elemendid:a) uuenduslik koolitustegevus, mida viivad läbi ülikoolid ja ettevõtjad sünergias ning mille eesmärk on vähendada ettevõtetelt nõutavate oskuste ning ülikoolide ja tööstusdoktorantuuride pakutavate oskuste mittevastavust;b) teadustegevus ja/või teadustaristu, mida viivad ühiselt läbi territooriumil tegutsevad ülikoolid ja ettevõtted, eelkõige VKEd;c) idufirmade toetamine; d) kohalike kogukondade kaasamine innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse küsimustes.

Rahastatavad projektid valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) teaduslik ja tehniline kvaliteet ning selle kooskõla territoriaalse orientatsiooniga; ii) tõhus suutlikkus stimuleerida ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonisuutlikkust; iii) suutlikkus luua riiklikke ja rahvusvahelisi suhteid suurte teadusasutuste ja juhtivate ettevõtetega; iv) tõhus suutlikkus kaasata kohalikke kogukondi.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 91 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 92 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 93 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 94 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Meetme eesmärk on täiendada olemasolevat üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide fondi, millele on osutatud 2020. aasta eelarveseaduse artikli 1 lõikes 232, lisavahenditega.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 95 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 96 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 97 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 98 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

MiMIT-ettevõtete ministeeriumi ja Made poolt Itaalias rakendatava meetme eesmärk on muu hulgas reorganiseerimise ja ratsionaliseerimise kaudu toetada 50 keskuse (pädevuskeskused, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus, kvaliteedimärgis, testimis- ja eksperimentatsioonirahastu, riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) võrgustikku, mis vastutavad projektide arendamise, ettevõtetele kõrgtehnoloogiliste teenuste osutamise ning uuenduslike ja kvalifitseeruvate tehnosiirdeteenuste eest. Meetmega taotletava keskuste lihtsustamise ja ratsionaliseerimise protsessi eesmärk on suurendada kõrgtehnoloogilisi teenuseid ettevõtetele, keskendudes tipptasemel tootmistehnoloogiale ja spetsialiseerumisele.

Keskuste osutatavad teenused hõlmavad järgmist: i) digitaalne hindamine, ii) enne investeerimist testimine, iii) koolitus; iv) juurdepääs rahastamisvõimalustele; iv) rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (tehnoloogia valmisoleku tase on üle 5); vi) tehnoloogiline vahendamine; ning vii) teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil.

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust ja TEFi võidakse oma tegevuse elluviimiseks rahastada muudest ELi fondidest, sealhulgas programmist „Digitaalne Euroopa“.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

Esimese eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust üksnes 35 keskust ilma muudest ELi allikatest toetuseta.

Teise eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust osa 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest ning kahest katse- ja eksperimenteerimisrajatisest (TEF), millest teine osa tuleb programmist „Digitaalne Euroopa“. Eelkõige struktureeritakse 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse ja kahe TEFi tegevus, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Digitaalne Euroopa“, tööpakettideks 99 . Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus ei hõlma tööpakette, mille jaoks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus ja TEF saavad toetust programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 100 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 101 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 102 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 103 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Fondi eesmärk on soodustada osmoosi kvaliteetsetes teadustaristutes loodud teaduslike teadmiste ja majandussektori vahel, edendades innovatsiooni. Selleks toetab meede, mida rakendab ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR), tööstust ja akadeemilisi ringkondi ühendavate teadus- ja innovatsioonitaristute loomist. Ehitus- ja teadusuuringute infrastruktuuri fond toetab üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute ja sihtotstarbeliste innovatsioonitaristute loomist või tugevdamist konkurentsi alusel, edendades avaliku ja erasektori investeeringute kombineerimist.

Eelkõige rahastatakse meetmega vähemalt 30 (olemasolevat või hiljuti rahastatud) taristuprojekti koos teadusettevõtjaga iga infrastruktuuri kohta.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 104 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 105 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 106 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 107 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.2. Idufirmade rahastamine, digiülemineku fond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse ehk digiülemineku fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid, parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia digitaalsete idufirmade ökosüsteemis ja arendada selles sektoris riskikapitaliturgu. Rahastu tegutseb otse või kaudselt omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse andmise kaudu. Eelkõige otseinvesteeringute puhul pakub DTF idufirmadele omakapitali- või kvaasiomakapitali (nagu konverteeritavad võlakirjad) toetust; kaudsete investeeringute korral tegutseb SGR, rahastades kolmandate isikute fonde (AIF – alternatiivne investeerimisfond), mis pakuvad omakapitali või kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlainstrumente. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 400 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina CDP riskikapitali SGR. DTFi kestus on 15 aastat, et see vastaks kolmandate isikute rahaliste vahendite kestusele, ning ta investeerib järgmistesse tooteliinidesse:

·Omakapitali või kvaasiomakapitali toetus digitaalsetele idufirmadele (otseselt);

·Omakapitali- või kvaasiomakapitali toetus riskikapitalifondidele/börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele fondidele (kaudne);

·Toetus omakapitali ja kvaasiomakapitali kaudu inkubatsiooni-/kiirendusprogrammide rahastamiseks.

MIMIT ja SGR muudavad tegelikku rakenduskokkulepet („Accordo Finanziario“) ja DTFi eeskirju, et lisada järgmised sätted:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Idufirmadele antava üldise toetuse korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad 109 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 110 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 111 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 112 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 113 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riskirühma auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; II) järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirju ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Riskikapitali omakapitali/võlafondide valimise nõuded: Digiülemineku fond valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas praeguse tavaga, avaldades muu hulgas kõik nõuded ja taotlusvormid nii SGRi kui ka MIMITi veebisaitidel. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate suhtes. Huvide konflikti puudumine viitab alati rahastu „lõplikule abisaajale“.

6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Digiülemineku fond allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel DTF tegutseb, sealhulgas:

3.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.

4.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

K.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C2-5	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv	Ei kohaldata	Arv	0	3 150	4. kv	2023	Vähemalt 3150 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale uurimisprojekti auhind. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-6	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv	Ei kohaldata	Arv	3 150	5 350	2. kv	2025	Vähemalt 5350 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale uurimisprojekti auhind. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-7	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv	Ei kohaldata	Arv	0	900	2. kv	2025	Tööle võetakse vähemalt 900 uut tähtajalise lepinguga teadlast. Palgatud teadlased keskenduvad prioriteetidele, mis on kooskõlas Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2021–2027) kuue teemavaldkonnaga: i) tervishoid; ii) humanistlik kultuur, loovus, sotsiaalsed muutused, kaasav ühiskond; iii) sotsiaalsüsteemide turvalisus; iv) digitaalvaldkond, tööstus, lennundus ja kosmosetööstus; v) kliima, energia, säästev liikuvus; vi) toiduained, biomajandus, bioloogiline mitmekesisus, põllumajandus, keskkond.
M4C2-8	Investeering 1.3. Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused	Siht	Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv	Ei kohaldata	Arv	0	1 400	2. kv	2025	Vähemalt 100 uut tähtajalist teadlast, kes on tööle võetud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks, mis on sõlmitud uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel (1.3); Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitakse vähemalt 14 alusuuringute partnerlust. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub naisteadlastega sõlmitud tähtajaliste lepingute osakaalust: vähemalt 40 %. Projektid valitakse välja konkurentsikriteeriumide alusel, mis hõlmavad i) broneeringuinfo (Piano Nazionale di Ricerca) eesmärkide ja prioriteetide järgimist; ii) sidusrühmade kaasamine, et ühendada tehnoloogilise valmisoleku tase (TRL) ühiskondliku valmisoleku tasemega (SRL); Lisaks määratakse kindlaks konkreetsed valikukriteeriumid, et tagada i) asjaomaste territooriumide tasakaal (toetades riigi eri piirkondade ja piirkondade, sealhulgas lõunapoolsete ja saarte osalejate kaasamist), ii) nii suurte kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaasamine, pöörates erilist tähelepanu noorematele (vähem kui viis aastat pärast asutamist) ja innovaatilistele ettevõtjatele. Programmitaotluste esitamise kutse ja valikumenetlus sisaldavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 42 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M4C2-9	Investeering 1.4. Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Siht	Riiklikud keskused on riiklike keskuste tegevus ja tegevus peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas.	Ei kohaldata	Arv	0	5	2. kv	2026	Riiklikud keskused, kellega sõlmiti lepingud ja mida hinnati eesmärgiga M4C2–19, on toimivad ja on lõpetanud asjakohases konkursikutses määratletud tegevuse.
M4C2-10	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks	Osalemiskutse avaldatakse Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Toetust saavate üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide puhul eeldatakse, et neid ajakohastatakse sõltuvalt käimasoleva riikliku üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide menetluse tegelikust edenemisetapist ja riigiabist teatamise menetluse edenemisetapist. Valitud üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid käsitlevad konkreetseid innovaatilisi tööstussektoreid kooskõlas juba kindlaks määratud Euroopa väärtusahelatega. See sekkumine hõlmab nii juba heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte kui ka tulevasi, näiteks pilvandmetöötlust, tervishoidu, reamaterjale ja küberturvalisust. Konkursikutse tingimused hõlmavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 40% RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu digimõju moodustab vähemalt 60 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M4C2-11	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.	Siseriikliku õigusakti säte, milles on märgitud õigusakti jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Riiklikus õigusaktis sätestatakse projektide esitamise kord ja tähtajad ning võimalike toetusesaajate juurdepääsunõuded.
M4C2-12	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide osalejate nimekiri on valmis 30. juuniks 2023	Osalejate nimekirja avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Pärast esitatud projektide kontrollimist ja hindamist, mis viiakse läbi vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning järgides nõuet järgida asjaomast ELi ja riiklikku keskkonnapoliitikat , sisaldab loetelu heakskiidetud osalejatest, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate projektides .
M4C2-13	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Loodavate uute keskuste arv	Ei kohaldata	Arv	8	35	4. kv	2025	27 uue sõlmlennujaama käivitamine meetme esimese sekkumisliini raames. Eesmärk keskendub kolme liiki keskustele: -Pädevuskeskused -Kvaliteedimärgis -Kohapealsete innovatsioonikeskuste võrgustik
M4C2-14	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Väljamaksed summas 307 000 000 eurot.	Ei kohaldata	Euro	0	307 000 000	2. kv	2026	307 000 000 eurot makstakse meetme esimese sekkumisrea raames välja tehnosiirde keskustele, et tugevdada riiklikku võrgustikku ja osutada teenuseid ettevõtetele. Osutatavad teenused hõlmavad järgmist: -i) digitaalne hindamine, ii) enne investeerimist testimine, iii) koolitus; -iv) juurdepääs rahastamisvõimalustele; -iv) rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (TRL rohkem kui 5); -vi) tehnoloogiline vahendamine -vii) teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil.
M4C2-15	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Toetust saavate VKEde arv	Ei kohaldata	Arv	0	5 000	2. kv	2026	Vähemalt 5 000 VKEd, keda toetavad riiklikud rahastatavad keskused (pädevuskeskused; Kvaliteedimärgis; Riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) meetme esimese sekkumisliini raames selliste teenuste osutamise kaudu, mis hõlmavad järgmist: I)Digitaalne hindamine II)Testi enne investeerimist, III)koolitus; IV)juurdepääs rahastamisvõimalustele; V)rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (TRL rohkem kui 5); VI)tehnoloogiline vahendamine VII)teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil.
M4C2–15a	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Eesmärk	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja TEFi tööpakettide lõpuleviimine	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse (EDIH) ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatiste (TEF) tööpaketid on lõpule viidud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse ning kahe testimis- ja eksperimenteerimisrajatise kõigi tööpakettide lõpuleviimine meetme teise sekkumistasandi raames, välja arvatud need tööpaketid, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“.
M4C2-16	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Rahastatud taristute arv	Ei kohaldata	Arv	0	30	2. kv	2023	Vähemalt 30 taristut, mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni taristu integreeritud süsteemi jaoks. Innovatsioonitaristu hõlmab mitmeotstarbelisi taristuid, mis suudavad hõlmata vähemalt kolme teemavaldkonda : i) kvant , ii) kõrgtehnoloogilised materjalid, iii) fotoonika, iv) eluteadused, v) tehisintellekt , vi) energiasüsteemi ümberkujundamine. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 30 teadusjuhi töölevõtmisest teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuri integreeritud süsteemi jaoks .
M4C2–16a	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Loodud või tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv	Ei kohaldata	Arv	0	30	2. kv	2026	Vähemalt 30 teadus- ja innovatsioonitaristut, mis on loonud või lõpetanud oma tegevuse vastavalt asjaomasele projektikonkursile.
M4C2-17	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond; Investeeringud	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Taotlused valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: juhtpositsioon teaduses/tehnoloogias/innovatsioonis, nende innovatsioonipotentsiaal (nii avatud innovatsiooni/avatud andmete kui ka omandiõigusega seotud arengute osas), nende vastavus teemavaldkondadele või uudsetele murrangulistele arengutele, nende translatiivsed ja innovatsioonikavad, tööstuse kui partneri toetus avatud innovatsioonile ja/või kasutajatele, äritegevuse arendamise tugevus, intellektuaalomandi loomine, selged eeskirjad avatud ja kaitstud väljundite eristamiseks ning litsentsikavad, nende võime arendada ja vastu võtta tööstusdoktoreid, seosed uute ettevõtete või muud liiki fondide arendamise hõlbustamiseks. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui projektilt eeldatakse järjepidevat mõju territooriumile.
M4C2-18	Invesment1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.	Eesmärk	Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju. Riiklikud keskused luuakse konkursi alusel, ühendades ülikoolides juba tegutsevad maailma juhtivad laborid ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud uurimiskeskused ning luues uue sihtotstarbelise infrastruktuuri.
M4C2–18 Bis	Invesment1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.	Siht	Innovatsiooni ökosüsteemide elluviidav tegevus	Ei kohaldata	Arv	0	10	2. kv	2026	Vähemalt kümme innovatsiooni ökosüsteemi on lõpule viinud asjaomases konkursikutses määratletud tegevuse.
M4C2-19	Investeering 1.4. Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet . Projektid valitakse välja 30 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, keskendudes vähese süsinikuheitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele“ (IF022) ning 15 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö ringmajanduse valdkonnas“ (IF023). Projektide hindamisel võetakse arvesse nende teostatavust, jätkusuutlikkust, muudest allikatest (näiteks piirkondlikest fondidest) pärit koostööd, tootmissektori kaasamist, partnerite kvaliteeti ning mõju sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Üleskutse rahastada projekte innovatsiooni ökosüsteemidena. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju.
M4C2-20	Investeering 3.2. Uute ettevõtete rahastamine	Eesmärk	IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend	Lepingule on alla kirjutanud Itaalia valitsus ja Cassa Depositi e Prestiti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Rahastamisvahendi investeerimispoliitikas/-strateegias sisalduvad elemendid on järgmised: – Investeerimiseesmärgid (fondi suurus, tegevuste arv, aja jooksul toetatavad summad toetusesaajate kaupa, näiteks VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad/suurettevõtjad) – Reguleerimisala ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad – Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja valikuprotsess – Antava toetuse liik (tagatised, laenud, omakapital ja kvaasikapital) – Sihipärane risk/sissetulek iga investoriliigi puhul – Riskipoliitika ja rahapesu tõkestamise poliitika – Juhtimine (partnerid, fondivalitsejad, juhatus, investeeringute komitee, roll ja vastutusalad) – Riskide hajutamine ja kontsentratsiooni piirmäärad – Omakapitalipoliitika, sealhulgas omakapitaliinvesteeringute väljumisstrateegia – DNSH ja jätkusuutlikkuse hindamise poliitika ning väljajätmiste loetelu – Laenupoliitika võlainvesteeringute puhul, sealhulgas nõutavad garantiid ja tagatis – Rahaliste vahendite kogumise ja rakendamise ajakava
M4C2–21bis	Investeering 5.4 – idufirmade rahastamine	Eesmärk	Ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise CDP riskikapitali SGRile	Üleviimistunnistus				4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks üle 400 000 000 eurot CDP riskikapitali. Eesmärgi rahuldavaks täitmiseks on vaja muuta ka Itaalia ning CDP riskikapitali SGRi ja rahastu vahelist rakenduskokkulepet kooskõlas nõukogu rakendusotsuses sätestatud tingimustega.
M4C2-21	Investeering 5.4 – idufirmade rahastamine.	Siht	Idufirmade või riskikapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine	Euro	0	100 %	2. kv	2026	Cassa Depositi e Prestiti Venture Capital peab olema sõlminud õiguslikud rahastamislepingud idufirmade, inkubatsiooni-/kiirendusprogrammide või riskikapitalifondidega summas, mis on vajalik selleks, et kasutada rahastusse 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust (400 miljonit eurot) (sealhulgas keskmine ülempiir 13 % haldustasudest ja kuludest fondi elutsükli jooksul ning mis hõlmavad ka eeltingimusi järgnevateks investeerimisvoorudeks, välja arvatud asjast huvitatud isikud, tulemustasud ning kõik kolmandate isikute vahenditega seotud kulud ja haldustasud). Investeering jagatakse kaheks järgmiseks sekkumisreaks: – Otseinvesteeringud. – Kaudsed investeeringud. Riskikapitalifondidesse tehtavate kaudsete investeeringute puhul peab Cassa Depositi e Prestiti Venture Capital olema sõlminud riskikapitalifondidega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik ligikaudu 60 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute soovituslikuks kasutamiseks rahastusse (välja arvatud haldustasud ja DTFi kulud fondi elutsükli jooksul). Idufirmadesse tehtavate kaudsete investeeringute puhul peavad riskikapitalifondidega sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud sisaldama siduvat kohustust saavutada kasutatud kapitali kumulatiivne võimendav mõju nii fondide tasandil kui ka idufirmade tasandil vähemalt 1x1 fondi kogu eluea jooksul. Otseinvesteeringute puhul peab CDP riskikapital olema sõlminud idufirmade/inkubatsiooni-/kiirendusprogrammidega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik ligikaudu 40 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest (400 miljonit eurot) soovituslikuks kasutamiseks rahastusse (sealhulgas haldustasud ja DTFi kulud fondi elutsükli jooksul). Ka otseinvesteeringute puhul võib idufirmadega sõlmitav õiguslik rahastamisleping sisaldada eeltingimusi järgnevateks investeerimisvoorudeks. (st tingimused Serie B või Serie C rahastamiseks). Eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse ka käesoleva meetme raames võetud kohustusi, mis on võetud enne rakenduslepingu investeerimispoliitika muudatuste jõustumist ja kooskõlas eesmärgi [M4C2–20] raames sõlmitud lepinguga. Alates nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäevast hakkavad uued kohustused järgima uut investeerimispoliitikat vastavalt uuele nõukogu rakendusotsusele.
M4C2-22	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Siht	Toetust saanud projektide arv	Ei kohaldata	Arv	1	20	2. kv	2025	Vähemalt 20 projekti, mis saavad toetust üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mudeli kaudu; Sihtväärtuste hindamine põhineb Itaalias käivitatud üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide (Mikroelektroonika 1, akud 1 ja akud 2) töömeetoditel.

L. ÜLESANNE 5, KOMPONENT 1: Töölevõtmise põhimõtted

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmetega viiakse ellu aktiivse tööturupoliitika ja kutseõppe terviklik ja integreeritud reform. Eeldatakse, et aktiivse tööturupoliitika tugevdamine ja riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas nende integreerimine haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning eraettevõtjatega, suurendavad teenuste tõhusust. Lisaks on selle komponendi meetmete eesmärk vähendada sotsiaalset haavatavust vapustuste suhtes, eelkõige tegeledes deklareerimata töö kõigi vormide ja sektoritega, kehtestades tõhusamad karistused ja tugevamad stiimulid seaduslikuks töötamiseks. Lisaks edendab see komponent soolist võrdõiguslikkust (võrdset töötasu) soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteemi kaudu. Samuti investeeritakse noortesse, suurendades koolitusprogrammide kvantiteeti ja kvaliteeti, näiteks osalemise kaudu universaalses avalikus teenistuses.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mida käsitletakse 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 (tööturu kohta), milles kutsutakse Itaaliat tungivalt üles leevendama kriisi mõju tööhõivele, sealhulgas tööhõive aktiivse toetamise kaudu“, 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „toetada oskusi (...), sealhulgas digioskusi“, 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „suurendada jõupingutusi deklareerimata töö vastu võitlemiseks ning tagada, et aktiivne tööturg ja sotsiaalpoliitika jõuaksid (...) eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni. Toetada naiste osalemist tööturul“ ja 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 2 „edendada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Reformi eesmärk on edendada tõhusamat aktiivset tööturusüsteemi, pakkudes spetsiaalseid tööhõiveteenuseid ja personaalseid tööturu aktiveerimise kavasid. Töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riikliku programmi (GOL) loomine võimaldab pakkuda töötutele kohandatud teenuseid, tugevdades seeläbi töötute aktiveerimisvõimalusi. Programmile GL lisatakse riiklik uute oskuste kava ja kutseõppemeetmete riiklike oluliste tasemete kindlaksmääramine Itaalias tugevdatakse kutsehariduse ja -koolituse süsteemi , edendades haridus-, koolitus- ja tööturuasutuste territoriaalset võrgustikku ning arendades välja kaasava elukestva õppe süsteemi ning uuenduslikud oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmed.

Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tööhõive- ja koolitusteenuste tõhusat osutamist. See meede hõlmab infrastruktuuriinvesteeringuid, piirkondlike tööturu vaatluskeskuste arendamist, piirkondlike ja riiklike infosüsteemide koostalitlusvõime arendamist ning koolitusmeetmete kavandamist ja rakendamist, et ajakohastada töönõustajate oskusi. Meetmega nähti ette ka pakutavate teenuste sisu ja sidekanalite kavandamine ja rakendamine.

Reform 2 – deklareerimata tööga tegelemise riiklik kava.

Meetme eesmärk on parandada töö kvaliteeti ja töötajate töötingimusi. See meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd, tööjõu ekspluateerimist (Caporalato) ja muid ebaseadusliku töö vorme. Reform hõlmab järgmist: i) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata tööks muutmiseks deklareeritud tööks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata majanduses töötamise kulud; ii) Riikliku tööinspektsiooni kontrollisuutlikkuse tugevdamine; iii) deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete tootmise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamine; iv) toetada deklareerimata töö muutmist seaduslikuks tööks, toetades heidutusmeetmete ja korrapärase töö stiimulite vastuvõtmist; v) teavituskampaaniate, teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmete läbiviimine; Juhtimissüsteemi tugevdamine deklareerimata töö vastu võitlemiseks riiklikul ja kohalikul tasandil.

Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Selle meetme eesmärk on tagada naiste suurem osalemine tööturul ja vähendada soolist palgalõhet. Need investeeringud hõlmavad soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise riikliku süsteemi rakendamist ja jõustamist, et edendada läbipaistvust tööturul ja äriprotsessides ning aidata keskpikas ja pikas perspektiivis parandada naiste töötingimusi kvaliteedi, tasustamise ja mõjuvõimu suurendamise osas.

Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine

Selle meetme eesmärk on toetada keskhariduseta noori ja täiskasvanuid, kes pääsevad ligi töövõimalustele, suurendades duaalse süsteemi, sealhulgas õpipoisiõppe kaudu formaalhariduses ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate inimeste arvu. See investeering aitab muuta haridus- ja koolitussüsteemid tööturuga koostoimelisemaks ning suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet, omandades uusi pädevusi kooskõlas digi- ja rohelisele majandusele ülemineku ning töökohal toimuva õppega. See aitab kaasa järgmisele: i) ajakohastada haridus- ja koolitussüsteemi, soodustades töökohapõhise õppe loomist ja tugevdades dialoogi ettevõtetega; ii) suurendada rahaeraldisi, et pakkuda koolitust tõrjutud piirkondades; iii) Luua tugev ja kaasav juhtimine, mis hõlmab majandus- ja sotsiaalpartnereid.

Investeering 4 – Avaliku teenistuse tugevdamine

Selle meetme eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust, suurendada mitteformaalses õppes osalevate noorte arvu ning parandada nende teadmisi ja oskusi. Need investeeringud hõlmavad meetmeid, millega suurendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse tähtsusest, edendatakse noorte tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pöörates erilist tähelepanu üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C1-1	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine	Ministeeriumidevahelistes dekreetides sisalduv säte, milles osutatakse kahe ministeeriumidevahelise dekreedi jõustumisele pärast kokkuleppeid, mis sõlmiti riigi ja piirkondade konverentsil programmi GOL ja riikliku uute oskuste kava kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	GOL-i tegevus hõlmab vähemalt järgmist: i) määrata kindlaks riiklike tööturuasutuste olulised elemendid ja standardid, sealhulgas oskuste prognoosimine, individuaalsed koolituskavad, nõustamine ja tööalane nõustamine, et tagada individuaalsete tööturuteenuste tõhus osutamine vastavalt ühistele ja ühtsetele standarditele kogu riigi territooriumil, ii) tagada, et riiklike tööturuasutuste pakutav oskuste täiendamise ja ümberõppe alane koolitus oleks täielikult kooskõlas riiklike uute oskuste, sealhulgas digioskuste kavaga, iii) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid suunatud tööturuteenuste kasutajate vajadustele, iv) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid sihtrühmad; v) seadma eesmärgiks, et vähemalt 25 % töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmide toetusesaajatest oleksid asjakohase koolituse saajad, keskendudes eelkõige digioskustele ja seades esikohale kõige haavatavamad; vi) luua uusi mehhanisme, mis tugevdavad ja struktureerivad koostööd avaliku ja erasektori süsteemide vahel, sealhulgas seoses asjakohaste oskustega seotud vajaduste kindlakstegemise ja tööpakkumiste pakkumisega. Dekreedis on sätestatud, et sotsiaalsete turvavõrkude kasutajad saavad juurdepääsu riikliku programmi „Tööalane konkurentsivõime“ alusel pakutavatele teenustele 4 kuu jooksul alates hetkest, mil nad kujundavad välja õiguse sotsiaalsetele turvavõrkudele. Riikliku uute oskuste kavaga seotud aktid peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) määratleb kutsehariduse ühised standardid ja olulised tasemed kogu riigi territooriumil, ii) on suunatud nii töötajatele ja töötutele kui ka inimestele, et parandada nende digitaaloskusi ja soodustada elukestvat õpet. iii) Määrata kindlaks oskused ja asjakohased standardid, mis põhinevad avaliku ja erasektori süsteemide vahelisel koostööl, iv) võtta arvesse asjaomaste sihtrühmade erinevaid vajadusi, mis hõlmavad vähemalt kõige haavatavamaid rühmi, v) hõlmata kõiki asjakohaseid valdkondlikke strateegiaid, et omada terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas täiskasvanute pädevuste riiklikku strateegilist kava; vi) lisada säte tööturu lühiajalises ja keskpikas perspektiivis vajalike uute pädevuste prognoosimise süsteemi väljatöötamise kohta.
M5C1-2	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil	Säte, milles osutatakse piirkondade poolt vastu võetud kavade jõustumisele ja elluviidud tegevustele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Töötajate tööhõive tagamise programmi (GOL) riiklikes eeskirjades nähakse ette programmi rakendamiseks vajalike operatiivmeetmete määratlemine piirkondlikul tasandil. Riikliku määruse ja piirkondliku rakendamise vahelise sidususe tagamiseks võetakse vastu riiklike tööturuasutuste piirkondlikud kavad. Lisaks viivad piirkonnad kavade vastuvõtmisele ellu kavadel põhinevaid tegevusi, jõudes vähemalt 10 %ni programmi kavandatud toetusesaajatest (lõppeesmärk 3 000 000 inimest). Riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine võimaldab täielikult rakendada töötajate tööhõive tagamise programmi.
M5C1-3	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.	Ei kohaldata	Arv	300 000	3 000 000	4. kv	2025	Programmi „Tööalane konkurentsivõime“ raames saab toetust vähemalt 3 000 000 inimest. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 75 % toetusesaajatest on naised, pikaajalised töötud, puuetega inimesed või alla 30- või üle 55-aastased.
M5C1-4	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.	Ei kohaldata	Arv	0	800 000	4. kv	2025	Kutseõpe on viie aasta jooksul osa programmist 800 000 aktiivse tööturupoliitika toetusesaaja jaoks. Seetõttu on 3 000 000 töötajast, kellel on tagatud tööalane konkurentsivõime, kutseõppes osalenud vähemalt 800 000. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 300 000 neist toetusesaajatest on osalenud digioskuste alastel koolitustel.
M5C1-5	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis	Ei kohaldata	Protsent	0	80	4. kv	2025	Programmi põhikomponendiks on määrata kindlaks mitu olulist teenuste taset, mida tuleb pakkuda ALMPSi toetusesaajatele, alustades neist, kes on kõige haavatavamad. 2025. aasta lõpuks on vähemalt 80 % igas piirkonnas osutatavatest avalikest tööturuasutustest täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis .
M5C1-6	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).	Ei kohaldata	Arv	0	250	4. kv	2022	Vähemalt 250 riiklikku tööturuasutust on kolme aasta jooksul (2021-2023) viinud lõpule vähemalt 50 % „Tugevdamiskavas“ ette nähtud tegevustest. Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele. See tegevus hõlmas järgmist: i) avalike tööturuasutuste praeguste asukohtade renoveerimine ja renoveerimine ning uute teenuste ostmine; ii) T-süsteemi edasine rakendamine, pidades silmas riiklikku koostalitlusvõimet; iii) töötajate kutsealane koolitus; iv) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; v) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus. See eesmärk ei hõlma infrastruktuuriga seotud tegevusi. Territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa) eesmärgi saavutamisel on tagatud võrdne tasakaal.
M5C1-7	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused	Ei kohaldata	Arv	250	500	4. kv	2025	Vähemalt 500 riiklikku tööturuasutust on lõpule viinud 100 % riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego) arendamise piirkondlikes kavades ette nähtud tegevustest. Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele. See tegevus hõlmas järgmist: i) IT-süsteemi edasine rakendamine, pidades silmas riiklikku koostalitlusvõimet; ii) Töötajate kutsealane koolitus; iii) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; iv) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus. See eesmärk ei hõlma infrastruktuuriga seotud tegevusi. Eesmärgi saavutamisel tagatakse tasakaal territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja lõunaosa) vahel, seda ka subsidiaarsuse meetmete kaudu.
M5C1–7bis	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused	Ei kohaldata	Arv	0	500	2. kv	2026	Vähemalt 500 riiklikku tööturuasutust on täielikult lõpule viinud riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego) arendamise piirkondlikes kavades ette nähtud tegevused, mis on seotud riiklike tööturuasutuste ja piirkondlike asutuste praeguste hoonete renoveerimise ja renoveerimisega ning uute ostmisega, nagu on kirjeldatud töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi peasekretäri dekreedis nr 123/2020.
M5C1-8	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.	Seaduse sätted, milles on märgitud riikliku kava jõustumine ja sellise institutsioonidevahelise töörühma loomine, kes vastutab riikliku kava ja tegevuskava rakendamise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riikliku kava vastuvõtmine ja tähtajaline (üheaastane) tegevuskava deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites. Riiklik kava põhineb deklareerimata töö vastu võitlemise üldstrateegial ja mitut asutust hõlmaval lähenemisviisil, mida kasutatakse riikliku kava „Piano triennale di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura e al caporalato (2020-2022)“ vastuvõtmiseks põllumajandussektoris. Riiklik kava ja rakendamise tegevuskava peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) Meetmed deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete tootmise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamiseks; ii) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata tööks muutmiseks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata majanduses töötamise kulud. Näiteks a) hoiatavad meetmed, nagu kontrolli ja sanktsioonide tugevdamine, ning ennetusmeetmed deklareeritud töö edendamiseks, näiteks sihipärased finantsstiimulid, sealhulgas olemasolevate meetmete läbivaatamise ja ratsionaliseerimise kaudu; b) tugevdada sidet tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga; iii) deklareerimata töö väärtuse vähendamise riiklik teavituskampaania, mis on suunatud tööandjatele ja töötajatele, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid; iv) juhtimisstruktuur, et tagada meetmete tõhus rakendamine; v) meetmed ebaseaduslike asunduste ületamiseks, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses.
M5C1-9	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas tegevuskavaga	Rakendatud riikliku kava meetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Kõigi riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas teekaardiga.
M5C1-10	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine	Ei kohaldata	Protsent	0	20	2. kv	2025	Kontrollide arvu suurenemine vähemalt + 20 % võrreldes ajavahemikuga 2019-2021. Kahe aasta jooksul (2019-2020) oli tööinspektsioonide keskmine arv ligikaudu 85 000.
M5C1-11	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Deklareerimata töö vähenemine	Ei kohaldata	Protsent	0	2	1. kv	2026	Vähendada deklareerimata töö esinemissagedust vähemalt 2 protsendipunkti võrra sõltuvalt sihtsektoritest. Eesmärgi peamine eesmärk on seada 2022. aastaks vastu võetava riikliku kava eesmärgid. Sellega seoses esitatakse analüütilised spetsifikatsioonid ning määratakse kindlaks asjakohased ja teostatavad näitajad.
M5C1-12	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Eesmärk	Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid	Seaduse sätted, mis viitavad sertifitseerimissüsteemi määratlemist reguleerivate õigusaktide ja rakendusmeetmete jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Ettevõtete soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem ja sellega kaasnevad stimuleerimismehhanismid hõlmavad vähemalt järgmisi mõõtmeid: naiste kasvuvõimalused, võrdne tasu võrdse töö eest, soolise mitmekesisuse juhtimispoliitika, emaduse kaitse. Sertifitseerimismenetlust teostavate organisatsioonide stimuleerimismehhanismide ja tehniliste suuniste kindlaksmääramine. Sealhulgas: i) äriühingute soolise sertifitseerimise süsteemi tehniliste standardite väljatöötamine; ii) stimuleerimismehhanismi kindlakstegemine; iii) Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi. Ei kohaldata Number
M5C1-13	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.	Ei kohaldata	Arv	0	800	2. kv	2026	Vähemalt 800 ettevõtjat (neist 450 VKEd), keda tehnilise abi kaudu toetatakse, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi. Ettevõtjad kannavad ise sertifitseerimismenetluse kulud.
M5C1-14	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtjad, keda toetatakse tehnilise abiga, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 000 ettevõtjat, keda tehnilise abi kaudu toetatakse, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi. Kaasnevate meetmete võtmiseks mentorluse, tehnilise ja juhtimisalase toe, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete ning ettevõtlushariduse vormis kasutatakse vautšerisüsteemi.
M5C1-15	Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine	Siht	Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025	Ei kohaldata	Arv	39 000	129 000	4. kv	2025	Võrreldes lähtestsenaariumiga on viie aasta jooksul (2021–2025) toimunud vähemalt 90 000 täiendavat registreerimist duaalsesse süsteemi ja asjaomased kursuse läbimist tõendavad tunnistused on saadud. Vahendid jaotatakse piirkondadele duaalse süsteemi tugevdamiseks vastavalt kutseharidus- ja -koolituskursustel osalevate üliõpilaste arvule.
M5C1–15bis	Investeering 4 – Avalik teenistus	Eesmärk	„Disposizioni concernenti la disciplina dei rapporti tra enti e operatori Volontari del servizio civile universale“ normatiivne läbivaatamine, mis võeti vastu 14. jaanuaril 2019 ja mille eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust	Asjaomase õigusakti vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Üksuste ja vabatahtlike ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva muudetud õigusakti jõustumine, võttes arvesse tehnilise toe instrumendi projekti (20IT06 – „Ülemaailmse avaliku teenistuse taaste- ja vastupidavuskava projekti kavandamise ja rakendamise toetamine noorte tööhõivevõimaluste avamiseks“) tulemusi. Muudetud õigusakt: suurendada noorte osalust; – lihtsustada menetlusi; ning – parandada UCSi projektide kvaliteeti.
M5C1-16	Investeering 4 – Avalik teenistus	Siht	Inimesed on osalenud universaalses avaliku teenistuse programmis ja saanud nelja-aastasel ajavahemikul 2021-2024 asjakohase sertifikaadi.	Ei kohaldata	Arv	0	166 670	2. kv	2026	Nelja aasta jooksul (2021–2024) on universaalteenuse programmis osalenud vähemalt 166670 inimest. Peamine eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust, suurendada vabatahtlike arvu ning tõsta nende programmide ja projektide kvaliteeti, millesse noored on kaasatud.

L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 5 – Naisettevõtete loomine

Meetme eesmärk on aidata suurendada naiste osalemist tööturul ja eelkõige toetada naiste osalemist ettevõtluses. Investeeringuga toetatakse naisettevõtete loomist. Meetme peamised eesmärgid on järgmised: i) praeguste toetusmeetmete süstematiseerimine ja ümberkujundamine, et toetada naisettevõtlust, et suurendada nende tõhusust; ii) juba loodud ja toimivate uuenduslike äriprojektide rakendamise toetamine; iii) Naiste ettevõtlustegevuse alustamise toetamine mentorluse, tehnilise ja juhtimisalase toetuse, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete jne kaudu; iv) luua sihipäraste teavitusmeetmete abil naiste ettevõtlusele soodne kultuurikliima.

L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C1-17	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond	Kiidetakse heaks ministri dekreet „Fondo Impresa Donna“ asutamise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Naiste ettevõtluse toetamise fond võetakse vastu ministri dekreediga, millega kehtestatakse sobivuskriteeriumid kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH põhimõte ning rahastamislepingu ja tegevuslepingute allkirjastamine finantsvahendaja(te)ga. Need fondid moodustavad „Fondo Impresa Donna“, kes rakendab naisettevõtlust toetavat erimeedet. Rakendusmeetmed lepivad eelnevalt kokku majandusarengu ministeerium ja PCMi võrdsete võimaluste osakond ning nende eesmärk on: - tugevdada olemasolevaid meetmeid, mida juba haldavad majandusarengu ministeeriumi siseorganid (nt NITO-ON, Smart & Start) kapitalisüsti abil, mis on reserveeritud üksnes naisettevõtetele; - täiendava toetuse andmine 2021. aasta eelarveseadusega loodud naiste ettevõtlusfondile (alates 2022. aasta kolmandast kvartalist); - kaasnevate meetmete, järelevalve- ja teavituskampaaniate kavandamine. PCMi võrdsete võimaluste osakond viib läbi mitmeaastase teavituskampaania, et edendada naisettevõtlust, igas vanuses naiste ja ülikoolide naisüliõpilaste kutsenõustamist valdkondades ja kutsealadel, kus naised on alaesindatud, ning teabevahetusplatvormi loomist.
M5C1-18	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Ettevõtetele on antud finantstoetust	Ei kohaldata	Arv	0	700	2. kv	2023	Võrreldes lähteväärtusega on rahalist toetust antud vähemalt veel 700 ettevõttele. Naisettevõtluse toetamine toimub juba aktiivsete vahendite (NITO-ON, Smart & Start) ja uue fondi kaudu, mis loodi 2021. aasta eelarveseadusega (naiste ettevõtteid toetatakse kuni 2020. aasta novembrini olemasolevate rahastamisvahenditega).
M5C1-19	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust	Ei kohaldata	Arv	0	2 400	2. kv	2026	Rahaline toetus on välja makstud vähemalt 2 400 ettevõttele, nagu on määratletud asjaomases investeerimispoliitikas. Naisettevõtluse toetamist rakendatakse juba aktiivsete vahendite (NITO-ON, Smart & Start) ja 2021. aasta eelarveseadusega loodud uue fondi kaudu.

M. ÜLESANNE 5 KOMPONENT 2. Sotsiaalsed taristud, perekonnad, kogukonnad ja kolmas sektor

Selles komponendis sisalduvate kavandatud reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet, toetades kõige haavatavamate integreerimist ja kaasamist individuaalses, perekondlikus ja sotsiaalses mõõtmes. Selle komponendiga nähakse ette riiklik strateegia haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks. Selle komponendi eesmärgid on järgmised: i) tugevdada integreeritud sotsiaalteenuste rolli, et toetada perekondi, alaealisi ja noorukeid, toetada vanemaoskusi ning kaitsta haavatavaid perekondi ja puuetega inimesi, sealhulgas kolmandasse sektorisse kaasatud sotsiaalse taristu tõhustamise kaudu; ii) parandada puuetega inimeste iseseisvust, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning kõrvaldades takistused juurdepääsult eluasemele ja töövõimalustele; iii) parandada äärmuslikus tõrjutuses ja halbades tingimustes elavate inimeste (nt kodutud) kaasamist ajutiste majutusvõimaluste ja -teenuste laiema pakkumise, isikustatud autonoomia ja isikliku vastupanuvõime suunas liikumise teel; iv) taskukohasemate avaliku ja erasektori eluasemete kättesaadavuse ning linna- ja territoriaalse taaselustamise parandamine; v) kõige haavatavamate inimeste vastupanuvõime suurendamine spordikultuuri levitamise ja sporditaristu rajamise kaudu linnaparkide loomise kaudu, kus sporditegevust võib kombineerida meelelahutustegevusega kogukondade hüvanguks.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mis on hõlmatud 2019. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 sotsiaalpoliitika kohta, milles kutsutakse Itaaliat üles „tagama, et [...] sotsiaalpoliitika oleks tõhusalt integreeritud ja jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni“, ning 2020. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 „tagama piisava (...) juurdepääsu sotsiaalkaitsele“.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Reformi peamine eesmärk on muuta puuetealaseid õigusakte ja edendada puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimist (st üleminekut avaliku või erasektori asutustest oma perekondadesse või kogukonnapõhistesse kodudesse) ja iseseisvust. See hõlmab i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamist, ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamist, iii) puude hindamise reforme, iv) iseseisva toimetuleku projektide edendamist, v) selliste ekspertide rühmade töö edendamist, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.

Reform 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Selle meetme eesmärk on reformida sotsiaalteenuseid ja parandada end ise mittevarustavate eakate inimeste elutingimusi. Reform hõlmab järgmist: i) lihtsustada eakate inimeste juurdepääsu teenustele, luues ühtsed juurdepääsupunktid sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, i) teha kindlaks viisid, kuidas tunnistada omavarustatust vastavalt vajadusele abi järele, iii) anda mitmemõõtmeline hinnang, iv) määratleda individuaalsed projektid, mis edendavad deinstitutsionaliseerimist. Reformiks on kavas ette nähtud konkreetsed sekkumised, mis sisalduvad nii tervishoiumissioonis (M6) seoses projektidega, millega tugevdatakse kohalikke tervishoiuteenuseid ja koduhooldust, kui ka selle komponendi puhul, pöörates erilist tähelepanu investeeringule 1, meede II, mille eesmärk on deinstitutsionaliseerimine.

Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Selle meetme eesmärk on toetada haavatavaid inimesi ja vältida institutsionaliseerimist. Kõnealune investeering hõlmab järgmisi sekkumisi : i) lapsevanemaks olemise oskuste toetamine ning perekondade ja laste haavatavuse vältimine; ii) toetada eakate iseseisvat elu ja deinstitutsionaliseerimist; Koduste sotsiaalteenuste tugevdamine, et tagada varajane toetatud haiglast väljalangemine ja hoida ära haiglaravi; iii) sotsiaalteenuste tugevdamine ja sotsiaaltöötajate läbipõlemise vältimine.

Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Selle meetme eesmärk on suurendada puuetega inimeste iseseisvust. Investeeringute eesmärk on kiirendada deinstitutsionaliseerimise protsessi, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, et parandada puuetega inimeste iseseisvust. Meetmega edendatakse juurdepääsu eluasemele ja töövõimalustele, sealhulgas infotehnoloogia pakutavatele uutele võimalustele.

Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks

Selle meetme eesmärk on kaitsta ja toetada tõrjutud inimeste kaasamist esmaste ja postkontorite kaudu. „Eluaseme esikohale seadmise“ lähenemisviisi kasutuselevõtt tähendab, et omavalitsused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuu jooksul. Lisaks sellele aktiveeritakse igale inimesele/perekonnale kohandatud projektid, et rakendada isikliku kasvu arenguprogramme ja aidata neil saavutada suurem iseseisvus, pakkudes neile ka koolitust ja muid teenuseid, mille eesmärk on parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Teisest küljest tähendab „postijaamade“ loomine kodututele teenindus- ja kaasamiskeskuse loomist. Lisaks piiratud öisele vastuvõtule pakuvad sellised keskused muu hulgas olulisi teenuseid, nagu tervishoiuteenused, toitlustamine, postijaotus, kultuurivahendus, nõustamine, tööalane orientatsioon, õigusnõustamine ja kaupade jagamine.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C2-1	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.	Raamseaduse jõustumisele viitav õigusnorm Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Raamseadusega, mis koosneb delegeerimisseadusest, tugevdatakse puuetega inimeste iseseisvust kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2021-2030) põhimõtetega, mis hõlmavad vähemalt järgmist: i) puuetega inimestele pakutavate sotsiaalteenuste ulatuslik määratlemine ja parandamine koos deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu edendamisega, ii) tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu korra lihtsustamine ning iii) puude seisundi hindamise korra läbivaatamine, et hinnata mitmemõõtmeliselt iga inimese olukorda. Puuetega inimesed on need, kes on määratletud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete kohaselt seadusega nr 104/1992. Itaalias kuulub hindamine piirkondade pädevusse ning seda isikut hindab kohalik tervishoiuteenistus või riiklik sotsiaalhoolekande instituut. Seaduse ettepaneku teeb puuetega inimeste minister ministrite nõukogu heakskiidu saamiseks vastavalt kehtestatud teekaardile. Raamseaduse vastuvõtmisele järgneb kohalike sotsiaalteenuste ümberkorraldamine, kvaliteedistandardite kindlaksmääramine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia platvormi pakkumine teenuste tõhustamiseks ja tõhustamiseks.
M5C2-2	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Raamseaduse jõustumine ja valitsuse poolt vastu võetud seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust.	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Seadusandlikes dekreetides arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust. Seaduses sätestatakse vähemalt järgmised sätted: Seaduses sätestatakse vähemalt järgmised sätted: i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamine, II) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamine, III) puude hindamise reformid, IV) iseseisva elu projektide edendamine, V) selliste eksperdirühmade töö edendamine, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.
M5C2-3	Reform 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele	Seaduse sätted, mis viitavad raamseaduse jõustumisele ja tugevdavad meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Valitsuse esildatud raamseadusega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele. Seadusega lihtsustatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühtseid kontaktpunkte ja tagatakse nende olemasolu, vaadatakse läbi mittesõltumatute eakate seisundi hindamise kord ning suurendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hulka, mida võidakse osutada kodus. Seaduses määratakse kindlaks ka vajalikud rahalised vahendid.
M5C2-4	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustuvad seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Seadusandlikes dekreetides täpsustatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele, rakendades erinevaid meetmeid.
M5C2-5	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Eesmärk	Tegevuskava jõustumine	Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Operatsiooniplaanis määratakse kindlaks projektide nõuded, mida kohalikud üksused võivad esitada ja mis on seotud nelja mõõtmega: i) 0-17aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvuse toetamine, iii) eakatele kodus osutatavad teenused ja iv) sotsiaaltöötajate toetamine. Meede „vanemate toetamine“ hõlmab vähemalt toetust vastuvõtvatele perekondadele vähemalt 18 kuu jooksul, i) perekeskkonna ja laste olukorra eelhindamist, ii) olukorra hindamist valdkondadevahelise kvalifitseeritud spetsialistide rühma poolt ja iii) vähemalt ühe järgmise teenuse osutamist: koduteenused, osalemine lapsevanemate ja laste tugirühmades; koolide, perede ja sotsiaalteenuste koostöö ja/või ühised perehooldusteenused. Meede „vanemlik iseseisvus“ hõlmab vähemalt eakatele mõeldud vanadekodude ümberkorraldamist autonoomsete korterite rühmades, mis on varustatud kõigi vajalike vahendite ja teenustega, sealhulgas koduautomaatika, telemeditsiin ja kaugseire. Meetme „koduteenused eakatele“ eesmärk on pakkuda eakatele koduteenuste osutajatele erikoolitust. Meede „sotsiaaltöötajate toetamine“ seisneb sotsiaaltöötajate toetamises ning nende professionaalsuse ja pädevuste jagamise tugevdamises, võttes peamiselt kasutusele vahendid pädevuste jagamiseks ja ettevõtjatele järelevalveteenuste osutamiseks, et toetada ettevõtjate tööd.
M5C2-6	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Siht	Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks	Ei kohaldata	Protsent	0	85	1. kv	2026	Vähemalt 85 % sotsiaalsetest piirkondadest saavutab vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) 0-17-aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate eelistamine läbipõlemise vältimiseks. Projektis osaleb 85 % Itaalia sotsiaalpiirkondadest. Nelja mõõtme ja asjakohaste nõuete all kavandatakse meetmeid, mis on kindlaks määratud tegevuskavas selliste haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks, kelle olukord halvenes COVID-19 epidemioloogilise hädaolukorra tõttu . Meede hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema peaksid kõik sotsiaalpiirkonnad, mille strateegia on see, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulise taseme ametliku tunnustamise kaudu.
M5C2-7	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.	Ei kohaldata	Arv	0	500	4. kv	2022	Sotsiaalpiirkonnad viivad läbi vähemalt 500 projekti, mis on seotud kodude renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 500 sotsiaalringkonda on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Vähemalt ühe konkurentsivastases menetluses osalenud projekti elluviimine vähemalt 500 sotsiaalpiirkonnast.
M5C2-8	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.	Ei kohaldata	Arv	1 000	5 000	1. kv	2026	Koduruumi on renoveeritud ja/või IKT-seadmeid on pakutud vähemalt 5 000 puudega inimesele. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus. Vähemalt 5 000 puudega inimese (1 000 olemasolevat ja 4 000 uut) hõlmamine tehnilise abi meetmete saajatena. Puudega inimeste määratlus (individuaalsel koostööraamistikul põhinev) on sätestatud 2019. aasta riiklikus mittesõltuvaid inimesi käsitlevas kavas. Varasemate projektide tulemusena on juba välja töötatud suunised puuetega inimeste iseseisvuse projekti jaoks. Eriseaduse nr 112/2016 heakskiitmine ja meetme jaoks spetsiaalse riikliku fondi loomine hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema kutsutakse kõiki sotsiaalpiirkondi, mille strateegia seisneb selles, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks, tunnustades ametlikult kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulist taset.
M5C2-9	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Eesmärk	Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss	Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ehitus- ja postijaamadega seotud projektide tegevuskavas määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning kuulutatakse välja projektikonkurss. Elamuprojektidega nähakse ette, et kohalikud üksused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuud, eelistatavalt hoonete renoveerimise ja riigivara renoveerimise kaudu. Seda täiendavad arengu- ja iseseisvusprogrammid. Postijaamade projektidega nähakse ette kodututele mõeldud teenindus- ja kaasamiskeskuste arendamine. Seda täiendavad töölesuunamise programmid koostöös tööhõivekeskustega.
M5C2-10	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Siht	Inimesed, kes elavad tõsises materiaalses puuduses, mille eest vastutavad projektid „Esmalt eluase“ vähemalt kuus kuud ja postijaamad	Ei kohaldata	Arv	0	25 000	1. kv	2026	Hoolitseda vähemalt 25000 tõsises materiaalses puuduses elava inimese eest, kes saavad kasu esimese ja postijaama sekkumisest. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: projekti „Esimene eluase“ raames pakutakse ajutist majutust vähemalt 3000 inimesele vähemalt kuueks kuuks ja vähemalt 22000 inimesele sotsiaalpiirkonnas teostatavate postijaamade projektide raames pakutavaid teenuseid. Suure puuduse tingimustes elavad inimesed on määratletud järgmiselt: vt Linee di indirizzo per il contrasto alla grave emarginazione in Italia, heaks kiidetud Conferenza Unificata il 11.05.2015 ja 2018. aasta vaesusfondi käsitleva iga-aastase määruse artikkel 5, kus (artikkel 5) on selleks määratletud kui a) tänaval elav või ebakindlas varjualuses elav isik; b) avaliku dormitoori kasutamine; c) majutatakse puudustkannatavatele isikutele mõeldud hostelites; d) väljub struktuuridest (sealhulgas vanglast) ja neil ei ole seal elamise kohta. Meede hõlmab kogu riigi territooriumi, kuid eelistatakse piirkondi, kus kodutuse ja tõsise vaesuse probleemid on pakilisemad (suurlinnapiirkonnad, aga ka mõned maapiirkonnad, kus on palju hooajatöötajaid, kellest paljud on välismaalased).

M.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Meetme eesmärk on anda omavalitsustele toetusi investeeringuteks linnade taaselustamisse, vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist ning parandada linnakeskuste sotsiaalset ja keskkonnaalast konteksti, järgides täielikult põhimõtet „mittemärkimisväärne kahju“. Meetme eesmärk on toetada avalike alade ja olemasolevate avaliku sektori ehitusstruktuuride taaskasutamist ja kasutusotstarbe muutmist avaliku huvi eesmärgil ning parandada linnamaastikku üldkasutatavate hoonete renoveerimise kaudu, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste, sealhulgas sporditegevuse arendamisele.

Eeldatakse, et kõnealune tegevus ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse investeeringu kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). See hõlmab gaasikatlaid, mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlbulikud.

Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (üldprojektid ja ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Selle meetme eesmärk on taaselustada, taaselustada ja edendada suuri degradeerunud linnapiirkondi, pöörates erilist tähelepanu inimestele uute teenuste loomisele ning juurdepääsetavuse ja ühendvedude taristute ümberkvalifitseerumisele, mis võimaldab haavatavatel territooriumidel muutuda arukateks ja säästvateks linnadeks. See investeering hõlmab kahte sekkumist: i) toetus üldprojektidele, mille eesmärk on viia ellu ja rakendada linnade integreeritud kavasid, näiteks avalike alade ja hoonete hooldamine ja korduskasutamine, alakasutatud või kasutamata linnapiirkondade taaselustamine ja väärtustamine jne; ii) konkreetsed projektid ebaseaduslike asulate ületamiseks põllumajanduses. ii) konkreetsed projektid ebaseaduslike asunduste ületamiseks põllumajanduses. Kohalikke omavalitsusi toetatakse tegevuskavade koostamisel, et ületada ebaseaduslikud asulad ja pakkuda põllumajandussektori töötajatele inimväärseid eluasemelahendusi. Lisaks luuakse selle investeeringu raames koostöös EIPga temaatiline fond (fondifond) , mille eesmärk on toetada erasektori sekkumist linnade taaselustamise algatustesse. Seda fondi kasutatakse linnapiirkondade kliima- ja digiülemineku toetamiseks.

Investeering 6 – Uuenduslik eluasemekvaliteedi kava

Selle meetme eesmärk on ehitada uusi kommunaalelamuid ja kujundada ümber kahjustatud alad, keskendudes peamiselt keskkonnahoidlikule innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele. Investeeringuga toetatakse: I) arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist; II) taaselustada alasid, ruume ning avalikke ja eraomandusi; iii) Parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist; iv) Arendada kaasavaid ja innovaatilisi juhtimismudeleid, et toetada sotsiaalset ja linna heaolu.

Investeering 7 – Sport ja sotsiaalne kaasatus

Selle meetme eesmärk on taaselustada linnapiirkonnad, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia enim puudust kannatavates piirkondades. Rahastatavate projektidega toetatakse: i) riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas suurlinnade äärelinnades asuvate spordirajatiste ehitamine ja taaselustamine; ii) spordivarustuse jaotamine ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele; iii) olemasolevate spordirajatiste lõpuleviimine ja kohandamine, näiteks: funktsionaalne taastamine, ümberkorraldamine, erakorraline hooldus, arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine ja energiatõhusus).

M.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C2-11	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Teavitada kõigist hankelepingutest, mis on sõlmitud vähemalt 300 enam kui 15 000 elanikuga omavalitsusega investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, ning projektidest, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega. Toetusi antakse üle 15 000 elanikuga omavalitsustele, mis ei ole provintsipealinnad, provintsipealinnad ega suurlinnade peakorterid. Linnade tootmisprojektid peavad koosnema vähemalt ühest järgmisest sekkumisest: 1.Avaliku ruumi ja olemasolevate avaliku sektori hoonete taaskasutamine ja taasfunktsioneerimine avalikes huvides, sealhulgas eraisikute kuritarvituslike tööde lammutamine ehitusloa puudumise või täieliku lahknevuse korral ja asjaomaste alade korraldamine; 2.Linnamaastiku ning sotsiaalse ja keskkondliku struktuuri kvaliteedi parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimine, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste arendamisele; 3.Keskkonnahoidliku, säästva ja aruka transpordi projektid. Maksimumsummad omavalitsuse kohta on järgmised: 5 000 000 eurot kohalike omavalitsuste puhul, mille elanikkond jääb vahemikku 15 000 kuni 49 999 elanikku; 10 000 000 eurot omavalitsusüksustele, mille elanikkond on 50 000-100 000 elanikku; 20 000 000 eurot üle 100 000 elanikuga omavalitsustele ja provintsipealinnadele või suurlinnadele.
M5C2-12	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Siht	Linnauuendusmeetmete projektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi	Ei kohaldata	Arv	0	1 080	2. kv	2026	Vähemalt 080 lõpuleviidud projekti, mille on saatnud üle 15 000 elanikuga omavalitsused ja mis hõlmavad vähemalt 1 000 000 ruutmeetrit. Sekkumised on määratletud linnade taaselustamise sekkumiste asjakohases eesmärgis.
M5C2-13	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Eesmärk	Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab linnade taaselustamise projektide kava jõustumisele suurlinnapiirkondades	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Investeerimiskavaga kehtestatakse kriteeriumid, mis on kooskõlas riskikapitalifondi eesmärkidega, sealhulgas DNSH põhimõttega. Projektis viidatakse järgmistele sekkumistele: a) hooldamine avalike kohtade taaskasutamiseks ja taaskasutamiseks. b) Linnade décor’i kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine. c) linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine.
M5C2-14	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades	Ei kohaldata	Arv	0	300	2. kv	2026	Kõigis 14 suurlinnas on lõpule viidud vähemalt 300 integreeritud planeerimisprojekti vähemalt ühes kolmest järgmisest mõõtmest: - Hooldamine üldkasutatavate alade ja olemasolevate üldkasutatavate hoonete korduskasutamiseks ja taaskäitamiseks; - Linnasõidu kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimise teel; - Linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine toetab põhjalikult digitehnoloogiat ja vähem CO2 heidet tekitavaid tehnoloogiaid. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: integreeritud planeerimismeetmete lõpuleviimine vähemalt 3 000 000 ruutmeetri suurusel alal kõigis 14 suurlinnas.
M5C2-15	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Eesmärk	„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri määrusega eraldatakse vahendeid ebaseaduslike asulate kaardistamise alusel, mille on teostanud „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“. Määratletakse ajutiste ja pikaajaliste eluasemelahenduste standard.
M5C2-16	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Siht	Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.	Ei kohaldata	Protsent	0	90	1. kv	2025	Projektid viidi lõpule vähemalt 90 % piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad. Pärast vahendite eraldamist esitab asjaomane ametiasutus iga tuvastatud ebaseadusliku asula kohta kohaliku tegevuskava.
M5C2-17	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.	Fondi investeerimisstrateegia on heaks kiitnud rahandusministeerium	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Fondi investeerimisstrateegias määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate investeeringute laad ja ulatus, millega edendatakse linnade säästva taaselustamise ja arengu projekte ning mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju puudumise põhimõtte järgimisega, nagu on täpsustatud komisjoni 12. veebruari 2021. aasta suunistes, ii) toetatud tegevused, iii) sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, kes on isemajandavate projektide, mille puhul avaliku sektori toetus on põhjendatud turutõrgete või nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kaudu, erasektori edendajad, ning nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; v) lisada konkreetne eelarverida inimväärsete eluasemete pakkumiseks põllumajandus- ja tööstussektori töötajatele ning vi) sätted võimalike tagasisaadavate vahendite reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ka pärast 2026. aastat. Volitatud üksusega sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse DNSH suuniste kasutamist.
M5C2-18	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Siht	Temaatilise fondi toetuse rahaline väärtus ja linnaprojektide toetamine.	Ei kohaldata	Euro	0	545 000 000	2. kv	2026	Temaatilisele fondile eraldati vähemalt 545 000 000 eurot. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: toetus vähemalt 10 linnaprojektile. Vähemalt 545 000 000 EUR suurused projektid kiidab heaks fondi investeeringute nõukogu (mille osa on rahandusministeerium) ja vähemalt 10 projekti kiidab heaks fondi investeeringute nõukogu (mille osa on rahandusministeerium).
M5C2-19	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.	Lepingud sõlmitakse kohalike ametiasutustega.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Vähemalt 15 piirkonda ja autonoomset provintsi (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks. Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt 15 projekti kaasatud piirkonna ja autonoomse provintsiga. hoone: uued sotsiaaleluruumid, mille eesmärk on: - arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist; - piirkondade, alade ning avalike ja eraomanduste taaslõimimine ka linna- ja sotsiaal-majandusliku struktuuri taaselustamise kaudu; - parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist; - taaselustada juba ehitatud alad ja ruumid, parandades keskkonna kvaliteeti ja kliimamuutustele vastupanuvõimet, muu hulgas linnade tihendamist mõjutavate tegevuste kaudu; - uuenduslike juhtimis- ja kaasamismudelite ja -vahendite, sotsiaalse ja linnalise heaolu ning osalusprotsesside kindlakstegemine ja kasutamine Toetatavad elamuüksused ja avalikud ruumid peavad olema ette nähtud selleks, et saada kasu asjaomases eesmärgis kirjeldatud tegevustest.
M5C2-20	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Siht	Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid	Ei kohaldata	Arv	0	10 000	1. kv	2026	Toetust antakse vähemalt 10 000 eluasemele (nii ehitamiseks kui ka rehabiliteerimiseks). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 800 000 ruutmeetrit avalikku ruumi hõlmava teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest.
M5C2-21	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.	Spordi ja sotsiaalse kaasamise projektidega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Ei kohaldata Ei kohaldata 1. uute spordirajatiste ehitamine riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades; 2. spordivarustuse pakkumine, sealhulgas tehnoloogia rakendamine spordis); 3. olemasolevate spordirajatiste ümberkvalifitseerimine ja kohandamine (näiteks:: arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, energiatõhusus jne). Projekti eesmärk on tagada linnapiirkondade taaselustamine, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele.
M5C2-22	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Siht	Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.	Ei kohaldata	Arv	0	100	2. kv	2026	Vähemalt 100 sekkumist seoses spordirajatisi käsitlevate lepingutega. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: sekkumised hõlmavad vähemalt 200 000 ruutmeetri suurust ala. Projektis käsitletakse linnade taaselustamise küsimusi kooskõlas jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime põhimõtetega, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades. Vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele.

M. ÜLESANNE 5 KOMPONENT 3. Territoriaalse ühtekuuluvuse erisekkumised

See taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab kahte sekkumisvaldkonda: i) Sise-, äärepoolsete ja mägipiirkondade vastupanuvõime tagamise kava; ii lõunapoolsete riikide arenguprojektid, sealhulgas investeeringud haridusvaesuse vastu võitlemiseks, maapiirkondade apteekide kui kohalike tervishoiuteenuste konsolideerimiseks, organiseeritud kuritegevusest konfiskeeritud vara suurendamiseks ja taristuinvesteeringuteks erimajandustsoonides. Nende meetmete eesmärk on vähendada territoriaalset lõhet kolmes valdkonnas: demograafia ja teenused; oskuste arendamine; investeeringud.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas investeeringutega seotud majanduspoliitikat ning taristu kvaliteeti, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 2019/3); „parandada haridustulemusi“ (riigipõhine soovitus 2019 nr 2); „Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust [...]“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 1); tagada piisav [...] ja juurdepääs sotsiaalkaitsele“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 2).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Sisealad – 1. Kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine

Sekkumise eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise probleemidega, intensiivistades teenuste osutamist kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste rahastamise suurendamise kaudu (kättetoimetamismehhanism seisneb toetuste andmises omavalitsustele). Rahastatavad projektid võivad hõlmata järgmist: eakate koduhooldusteenused; kogukonnaõed ja ämmaemandad; väikehaiglate (ilma esmaabita) või mõnede põhiteenuste (nt radioloogia, kardioloogia, günekoloogia) ja ambulatoorsete keskuste tugevdamine; kopterite päästmise infrastruktuurid; puuetega inimeste keskuste tugevdamine; nõustamiskeskused, kultuuriteenused, sporditeenused ja rändajate vastuvõtmine. Sekkumisega nähakse ette kas uute teenuste ja infrastruktuuride loomine või olemasolevate parandamine teenuse kasutajate arvu või teenuse kvaliteedi suurendamise kaudu.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 114 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 115 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 116 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 117 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Sekkumise eesmärk on tugevdada maapiirkondade apteeke kohalike tervishoiuteenustena (maaapteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel. Selle meetmega antakse kohest toetust maapiirkondade apteekidele, mis on COVID-19 hädaolukorra ajal olnud kohaliku elanikkonna jaoks keskseks võrdlusaluseks. Tugevdades oma rolli tervishoiuteenuste pakkumisel, võivad apteegid jääda kogukonnaelu keskseks osaks, tuues tervishoiuteenused kodanikele võimalikult lähedale. Täpsemalt eeldatakse, et need apteegid tugevdavad oma rolli järgmiselt: i) osalemine integreeritud koduabiteenuses; ii) teise astme teenuste osutamine vastavalt konkreetsetele patoloogiatele ette nähtud diagnostika-teraapiateedele; iii) ravimite väljastamine, mida patsient on nüüd sunnitud haiglasse koguma; iv) patsiendi jälgimine elektroonilise terviseloo ja ravimitoimiku abil.

Investeering 3. Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Meetme eesmärk on edendada lõunapoolsetes piirkondades (Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia) kolmandat sektorit ning osutada alaealistele sotsiaal-haridusteenuseid seoses Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi 2021-2027 partnerluslepinguga.

Sotsiaal-hariduslikud sekkumismeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks ja kolmanda sektori toetamiseks peaksid toimuma ühes järgmistest valdkondadest:

- 0-6aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja eelkooliteenustele ning toetada lapsevanemaks olemist;

-5-10aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi;

-11–17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist.

Sekkumistega tagatakse, et pakkumine sisaldaks järgmisi põhielemente:

-Iga avaliku teadaande koguväärtus on vähemalt 50 000 000 eurot,

-kolmanda sektori üksuste projektide kestus vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C3-1	Investeering 1.1.1 Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Eesmärk	Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3 000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping	Teatamine kõigi sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Sekkumisega luuakse uusi teenuseid ja taristuid või parandatakse olemasolevaid, suurendades teenuste saajate arvu või teenuste kvaliteeti. Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Sisepiirkonnad on määratletud Strategia Nazionale Aree Interne’is; Maapiirkondade apteegid on määratletud seaduse alusel. Maapiirkondade apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel.
M5C3-3	Investeering 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Toetus maapiirkondade apteekidele vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	500	4. kv	2023	Sekkumisest saavad kasu vähemalt 500 apteeki omavalitsusüksuses, hameletis või asulas, kus elab vähem kui 5 000 elanikku.
M5C3-4	Investeering 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Maapiirkondade apteekide toetamine vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (teine partii)	Ei kohaldata	Arv	500	2 000	2. kv	2026	Sekkumisest saavad kasu vähemalt 2 000 apteeki omavalitsusüksustes, kus on alla 5 000 elaniku.
M5C3-8	Investeering 1.3. Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)	Ei kohaldata	Arv	0	20 000	2. kv	2023	Haridustoetust antakse vähemalt 20 000 kuni 17-aastasele alaealisele. Projektid keskenduvad ühele järgmistest valdkondadest: • Sekkumised lastele vanuses 0 kuni 6 aastat, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja lasteaiateenustele ning toetada lapsevanemaks olemist; • Viie kuni kümne aasta vanustele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi; • 11-17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist. Pakkumuse põhielemendid: – Avalike teadaannete maksumus on vähemalt 50 000 000 eurot. – Kolmanda sektori üksuste projektid kestavad vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat. Meetmed võetakse Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardegna ja Sitsiilia maakonnas .
M5C3-9	Investment1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)	Ei kohaldata	Arv	20 000	44 000	2. kv	2026	Haridustoetust antakse vähemalt 44 000 alaealisele vanuses 0-17 aastat.

N.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides

Reformiga aidatakse kaasa juhtimissüsteemi lihtsustamisele ja ühtlustatakse erimajandustsoonides võetavate meetmete rakendamise aega. Reformiga luuakse erimajandustsoonide digitaalne kontaktpunkt ja tugevdatakse komisjoni rolli.

Investeering 4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Nende investeeringute eesmärk on tagada erimajandustsoonide kehtestamise reformi tõhusus, vältides edasisi majandusarengu viivitusi juba niigi tootmisbaasiga lõunapoolsetes piirkondades.

Meetmega hõlmatud projektid edendavad konkurentsivõimet ja majandusarengut erimajandustsoonides esmaste linnastumistööde kaudu, nagu on määratletud Itaalia õigusaktides, ning nende piirkondade ühendamise kaudu maantee- ja raudteevõrkudega. Sekkumise eesmärk on motiveerida ettevõtteid koondama oma tootmistegevust erimajandustsoonidesse. Taristuinvesteeringud peaksid olema seotud viimase etapi ühendustega sadamate või tööstuspiirkondadega; digitaalne logistika, linnastumine või energiatõhususega seotud tööd; sadamate vastupanuvõime tugevdamine.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 118 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 119 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 120 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 121 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

N.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C3-10	Reform1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides	Määruse jõustumise määruses on sätestatud lihtsalt menetlused ja voliniku rolli tugevdamine erimajandustsoonides . Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Määrus sisaldab järgmist: asutuse erimajandustsoonide digitaalse ühtse kontaktpunkti loomine menetluste lihtsustamiseks; sätted voliniku rolli tugevdamiseks ZESis Erimajandustsoonid on konkreetsed alad, mis on määratletud dekreetseaduses 91/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 141/2017 ), mis on muudetud seaduseks L. 123/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas Mezzogiorno 188/2017).
M5C3-11	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Eesmärk	Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava	Seaduse säte, mis näeb ette ministeeriumi määruste jõustumise.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreediga eraldatakse vahendid rakendamise eest vastutavatele isikutele ja määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, et vältida sekkumiste keskkonnamõju. Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M5C3-12	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Siht	Infrastruktuuri sekkumiste alustamine erimajandustsoonides	Ei kohaldata	Arv	0	41	2. kv	2024	Kavandatud sekkumised on järgmised: – viimase miili“ link: luua tõhusad ühendused tööstuspiirkondade ja TEN-T raudteevõrgu vahel; – Digitaalne logistika ning energia- ja keskkonnatõhususega seotud tööd; – Taristu vastupanuvõime ja turvalisuse suurendamine seoses juurdepääsuga sadamatele. Sekkumised peavad olema alanud (mida tõendab tööde alustamise tunnistus) vähemalt 22 viimase miili ühenduse puhul ZESi sadamate või tööstuspiirkondadega; vähemalt 15 sekkumist digitaalse logistika, linnastumise või energiatõhususe valdkonnas samades valdkondades; neli sekkumist, mis tugevdavad sadamate vastupanuvõimet.
M5C3-13	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Siht	Taristumeetmete lõpuleviimine erimajandustsoonides.	Ei kohaldata	Arv	0	41	2. kv	2026	Vähemalt 22 viimase miili ühenduse loomine ZESi sadamate või tööstuspiirkondadega; vähemalt 15 sekkumist digitaalse logistika, linnastumise või energiatõhususe valdkonnas samades valdkondades; ning lõpule on viidud vähemalt neli sekkumist, mis tugevdavad sadamate vastupanuvõimet. Sekkumiste e-loetelu sisaldab näiteks järgmisi või samaväärseid meetmeid: • TEN-T üldvõrgu infrastruktuuri väljaehitamine Vasto ja Ortona sadamates ning Saletti ja Manoppello tööstuspiirkondades (Abruzzo) •Salerno sadama taristu ning Uffita, Marcianise, Battipaglia ja Nola tööstuspiirkonnad (Campania) •Ühendused Manfredonia sadama ning Termoli, Brindisi ja Lecce linnaalade (Apuulia ja Molise) vahel. • Taranto sadama ning Taranto, Potenza ja Matera linnaalade (Puglia ja Basilicata) vahelised ühendused. • Taristumeetmed Gioia Tauro sadamale juurdepääsu tagamiseks (Calabria). • Infrastruktuuri juurdepääsetavus Cagliari sadamale (Sardegna) • Infrastruktuuriga seotud sekkumised Augusta, Riporto, Sant’Agata di Mitello ja Gela (Sicilia) sadamatega ühinemiseks

ÜLESANNE 6 KOMPONENT 1. Lähivõrgud, ruumid ja telemeditsiin territoriaalseks tervishoiuabiks

Selle komponendi eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga. Kohalik tervishoiuabi on killustatud ja seda mõjutavad piirkondlikud erinevused, mille tulemuseks on tervishoiuteenuste osutamise ja tervishoiutulemuste erinev tase piirkonniti. Integreeritud koduhooldusteenuste osutamist peetakse madalaks ning erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid peetakse vaid nõrgalt seotuks. Lisaks sellele on Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse suutlikkust tegeleda keskkonnaga kokkupuutest ja kliimamuutustest tulenevate terviseriskidega katsetanud mitu keskkonnakriisi ja hädaolukorda, mis tõid esile piisavate ennetusmeetmete puudumisest tulenevad probleemid. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga.

Selle komponendiga seotud investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud majanduspoliitika teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (riigipõhine soovitus nr 1, 2020) ning „keskenduda investeeringute tegemisel eelkõige riigipõhisele taristule, et tagada 2020. aasta kestlik ja digiülemine“.

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine

Reform on komponendi investeeringute ettevalmistav element. Sellega luuakse uus territoriaalse tervishoiuabi mudel ning tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uus institutsiooniline struktuur. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1.Uue organisatsioonilise mudeli loomine piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku jaoks, määratledes reguleeriva raamistiku, milles määratakse kindlaks struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid.

2.Tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine, järgides integreeritud lähenemisviisi („Üks tervis“) ja terviklikku visiooni („Planetaartervis“).

Investeering 1.1. Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.

Investeerimisprojekt hõlmab vähemalt 1 038 ühenduse tervishoiuasutuse loomist ja kasutuselevõtmist esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise ning (energiatõhusate) tugikeskuste rakendamise kaudu, et reageerida integreeritud viisil hooldusvajadustele.

Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Investeering seisneb telemeditsiini lahenduste ulatuslikus kasutuselevõtus ja tervishoiualase innovatsiooni toetamises järgmiste meetmete kaudu:

1.Koduhooldus kui esimene abistamispunkt (investeering 1.2.1) – eesmärk on suurendada koduhoolduses elavate inimeste arvu 10 %-ni üle 65-aastastest elanikest, investeerides riistvarasse ja suurendades teenuste osutamist.

2.Territoriaalsed koordineerimiskeskused (investeering 1.2.2) – Kavandatud investeeringud on seotud vähemalt 480 territoriaalse koordineerimiskeskuse loomisega („Centrali Operative Territoriali“), mille eesmärk on ühendada ja koordineerida mitmesuguseid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglateenuseid ning kiirabivõrgustikku. Territoriaalsed koordineerimiskeskused peaksid tagama patsientidele pakutavate seadmete kaugjuhtimise, toetama teabevahetust tervishoiutöötajate vahel ning olema hooldajate ja patsientide vajaduste võrdlusaluseks.

3.Telemeditsiin kroonilisi haigusi põdevate patsientide paremaks toetamiseks (investeering 1.2.3) – Investeeringu eesmärk on 1) rahastada projekte, mis võimaldavad arsti ja patsiendi vahelist kaugtoimet, eelkõige diagnostikat ja seiret, 2) luua telemeditsiini projektide sõeluuringute riiklik platvorm (seotud 6. ülesande 2. komponendi investeeringutega 1.3) ja 3) rahastada ad hoc uurimisalgatusi digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate valdkonnas.

Täiendavad sekkumised, mis on seotud koduhooldusega, on loetletud missiooni nr 5 komponendi nr 2 all, eelkõige reformid nr 1 ja 2 ning investeeringud nr 1 ja 2.

Investeering 1.3. Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Investeeringuga luuakse vähemalt 307 kogukondlikku haiglat, st tervishoiuasutused patsientidele, kes pärast vähest ravi või kroonilise haiguse taastekkimist vajavad väheintensiivset ja lühiajalist kliinilist sekkumist.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C1-1	Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine	Eesmärk	Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine, mis käsitleb: - Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine, määratledes reguleeriva raamistiku, millega määratakse kindlaks piirkondadevahelised struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid; tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine vastavalt „Üks tervis“ lähenemisviisile.
M6C1-2	Investeering 1.1. Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine	Tervishoiu- ja piirkonnaministeeriumi teade heakskiidu kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike ametiasutuste osalemine koos teiste ühenduse tervishoiuasutuste asjaomaste üksustega: Institutsioonilise arengu leping on juhtimisvahend, milles loetletakse kõik ühenduse tervishoiuameti rakendamiseks sobivad isikud, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi. Lepingus määratakse kindlaks ka kohustused, mida Itaalia iga piirkond võtab, et tagada ühenduse tervishoiuametiga seotud oodatavate tulemuste saavutamine. Lepingu eesmärk oli toetada territoriaalset ühtekuuluvust, arengut ja majanduskasvu ning kiirendada keerukate sekkumiste rakendamist. Institutsioonilise arengu leping on eriti kasulik suurte projektide või investeeringute puhul, mis on väljendatud omavahel funktsionaalselt seotud üksikmeetmetes, mis nõuavad integreeritud lähenemisviisi ning Euroopa investeeringute struktuurifondide ja riiklike fondide kasutamist, mis sisalduvad ka riiklikest ja Euroopa vahenditest rahastatavates kavades ja rakenduskavades.
M6C1-3	Investeering 1.1. Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Siht	Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	1 038	2. kv	2026	Vähemalt 1 038 ühenduse tervishoiuasutust tehakse kättesaadavaks ja varustatakse tehnoloogiliselt, et tagada võrdne juurdepääs hooldusele, territoriaalne lähedus ja kvaliteet inimestele sõltumata nende vanusest ja kliinilisest taustast (kronoloogiliselt haiged patsiendid, mittesõltumatud inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust, puudega inimesed, vaimse stressiga inimesed, vaesus) esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise kaudu ning rakendades (energiatõhusaid) tugikeskusi, et reageerida mitme kutseala vajadustele. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate uute ehitiste kulud summas vähemalt 500 000 000 eurot peavad olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 5 asjaomaste nõuetega.
M6C1-4	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine	Tervishoiuministeeriumi heakskiidetud suunised	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Suunistega ühtlustatakse koduhoolduse tõhustamiseks vajalikke protsesse kaugseiretehnikate ja koduautomaatika arendamise kaudu.
M6C1-5	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium	Teade heakskiidetud lepingu kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste koduhooldusega seotud üksustega Institutsioonidevahelises arenduslepingus sätestatakse iga sekkumise või sekkumiskategooria, ajakava, töövõtjate kohustused, hindamis- ja järelevalvekriteeriumid ning sanktsioonid mis tahes mittevastavuse korral. Samuti määratletakse selles tingimused sekkumiste võimalikuks osaliseks rahastamiseks või asjaomaste vahendite eraldamiseks teisele valitsemistasandile kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
M6C1-6	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Lisaisikud, keda ravitakse kodus (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	842 000	2. kv	2026	Suurendada koduhoolduses elavate inimeste arvu 10 %-ni üle 65-aastastest elanikest (hinnanguliselt 1,5 miljonit inimest 2026. aastal). Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada 2026. aastal koduhoolduses ravitud üle 65-aastaste inimeste arvu vähemalt 842 000 võrra. Integreeritud koduhooldus on teenus igas vanuses inimestele, kellel on üks või mitu kroonilist haigust või lõppkliiniline seisund, mis nõuab pidevat ja väga spetsialiseeritud professionaalset tervishoiu- ja sotsiaalhooldust.
M6C1-7	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)	Ei kohaldata	Arv	0	480	4. kv	2024	Selle sekkumise otsustavaks punktiks on vähemalt 480 territoriaalse koordineerimise keskuse (Centrali Executive territoriali) tegevuse alustamine, mille ülesanne on koordineerida ja ühendada erinevaid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglatervishoiuteenuseid ning kiirabivõrgustikku, et tagada ravi järjepidevus, kättesaadavus ja integreerimine.
M6C1-8	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Vähemalt üks telemeditsiini projekt piirkonna kohta (võttes arvesse nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)	Piirkondadele määratud programmid/projektid	Arv	0	20	4. kv	2023	Riiklik telemeditsiini strateegia edendab ja rahastab uute telemeditsiini projektide ja lahenduste arendamist ja laiendamist piirkondlikes tervishoiusüsteemides ning on seega peamine (tehnoloogiline) võimaldaja tõhustatud kaugravi lähenemisviisi rakendamiseks tervishoius, pöörates erilist tähelepanu kroonilistele patsientidele.
M6C1-9	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)	Ei kohaldata	Arv	0	300 000	4. kv	2025	Vähemalt 300 000 inimest, keda abistavad telemeditsiini vahendid. Sekkumine hõlmab digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate ad hoc uurimisalgatuste rahastamist.
M6C1-10	Investeering 1.3. Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine	Institutsioonilise arendustöö lepingu heakskiitmisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste ühenduse haiglatega seotud üksustega Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik investeeringuteks sobivad kohad ning kohustused, mida iga piirkond peab võtma, et tagada kavandatud tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole. Rajatiste tehnoloogiapargi, st kõigi vahendite, litsentside ja ühenduste puhul eelistatakse agregeeritud hankemeetodeid.
M6C1-11	Investeering 1.3. Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)	Ei kohaldata	Arv	0	307	2. kv	2026	Vähemalt 307 enoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad Kogukonnahaiglad on tervishoiuasutused patsientidele, kes vajavad väikeseteralisuse või krooniliste patoloogiate relapside korral väheintensiivseid ja lühiajalisi kliinilisi sekkumisi, mida on võimalik pakkuda kodus, kuid kes on nendesse raviasutustesse vastu võetud kodu (struktuurse ja/või pere) sobimatuse tõttu.

P. ÜLESANNE 6, KOMPONENT 2: Innovatsioon, teadusuuringud ja riiklike tervishoiuteenuste digiteerimine

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tagada vajalikud tingimused riikliku tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks järgmiste meetmete abil: i) aegunud tervishoiutehnoloogiate asendamine haiglates; ii) haiglahoonete turvalisuse olulise struktuurse parandamise arendamine; iii) terviseteabesüsteemide ja digitaalsete vahendite parandamine; iv) teadusuuringute sektori edendamine ja tugevdamine; v) inimressursside suurendamine.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada haiglasse paigutamise ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCCS) kehtivat õigusraamistikku

Reformi eesmärk on korraldada ümber haigla- ja hooldusalaste teadusinstituutide võrgustik (IRCCS), et i) parandada riikliku tervishoiusüsteemi kvaliteeti, ii) parandada tervishoiu ja teadusuuringute vahelisi suhteid ning iii) vaadata läbi IRCCSi õiguskord ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse .

Reformiga parandatakse avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide juhtimist, i) tõhustades strateegilist juhtimist, ii) määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad ning iii) määratledes põhjalikult eeskirjad avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide teadusdirektori ja teadustöötajate staatuse kohta.

Ja lõpuks konkreetne alameede, mis eristab IRCCS-e nende tegevuse alusel (üks spetsialiseerunud või üldspetsialist), luues IRCCS- ide integreeritud võrgustiku ning hõlbustades oskusteabe vahetamist IRCCS-ide endi ja teiste Itaalia NHS-i struktuuride vahel.

Investeering 2.1. NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

See investeering seisneb biomeditsiiniliste teadusuuringute süsteemi tugevdamises kahe sekkumisliini kaudu: a) kontseptsiooni tõestamise (PoC) projektide rahastamine, millega toetatakse tehnoloogiliselt vähearenenud tehnoloogiate arendamist ning edendatakse tehnoloogia siiret tööstusesse; b) teadusuuringute programmide/projektide rahastamine haruldaste haiguste, haruldaste vähivormide ja muude haiguste valdkonnas , millel on tervisele suur mõju.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C2-1	Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine	Määruse jõustumisele viitav säte Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reformiga korraldatakse ümber IRCCSi võrgustik, et parandada NHSi kvaliteeti ja tipptaset, parandades tervise ja teadusuuringute vahelisi suhteid, vaadates läbi IRCCSi õiguskorra ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse. Reform hõlmab meetmeid, mille eesmärk on: i) tugevdada seost teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahel; ii parandada avalik-õiguslike sisserände kontaktametnike juhtimist, tõhustades strateegilist juhtimist ning määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad.
M6C2-2	Investeering 2.1. NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Haruldasi vähktõbe ja haigusi käsitlevad rahastatud uurimisprojektid	Ei kohaldata	Arv	0	100	4. kv	2025	Haruldaste haiguste ja haruldaste vähivormide valdkonna uurimisprogrammide / projektide rahastamine . Need väga biomeditsiiniliselt keerukad ja sageli mitut elundit hõlmavad haigused nõuavad suurt kliinilist pädevust ning kõrgetasemelist diagnostikat ja teadustegevust ning tipptasemel tehnoloogiaid ja koostöövõrgustike koordineerimist riiklikul ja Euroopa tasandil. Haruldaste haiguste ja haruldaste vähivormidega seotud teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse kaudu. Vähemalt 100 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.
M6C2-3	Investeering 2.1. NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi	Ei kohaldata	Arv	0	324	4. kv	2025	Toetus teadusuuringute programmidele/ projektidele , mis on seotud haigustega, millel on suur mõju tervisele. Suure tervisemõjuga haigusi käsitlevate teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse kaudu. Vähemalt 324 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.

See investeering seisneb tervishoiu digiteerimise parandamises, et suurendada töötajate tootlikkust, parandada protsesside kvaliteeti, tagada patsiendi ohutus ja kvaliteetsete teenuste osutamine. Investeeringul on kolm sekkumisliini:

1.Suurte tervishoiuseadmete moderniseerimine, asendades vananenud mudelid tehnoloogiliselt arenenud mudelitega. Asendusseadmed kõrvaldatakse või jaotatakse ümber teistele riikliku tervishoiuteenistuse kohtadele.

2.Haiglate protsesside teavitamine esimese ja teise tasandi erakorralise meditsiini osakonnast („Dipartimenti Emergenza e accettazione“, DEA).

3.Voodikohtade arvu suurenemine intensiiv- ja poolintensiivsetes hooldusasutustes riiklikes tervishoiuasutustes.

Investeering 1.2. Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas

See investeering seisneb haiglate vastavusse viimises maavärinavastaste eeskirjadega. Selleks on ette nähtud kaks erinevat investeerimisliini:

1.Piirkondade vajaduste uuringu põhjal kindlaks tehtud haiglate maavärinakindluse suurendamise ja parendamise meetmed.

2.Mitmeaastane sekkumine, mille eesmärk on renoveerida ja ajakohastada rahvatervise valdkonna kinnisvara füüsilist ja tehnoloogilist raamistikku.

Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.

See investeering seisneb tehnilise infrastruktuuri olulises parandamises, mis toetab tervishoiuteenuste osutamist, tervishoiuanalüüsi ja Itaalia riikliku tervishoiusüsteemi prognoosimisvõimet. Investeering koosneb kahest erinevast projektist:

1.Suurendada olemasolevate elektrooniliste terviseandmete (EHR) taristut ja kasutamist. Selleks muudetakse see täielikult digitaalseks, seega homogeenseks, järjepidevaks ja üle riigi territooriumi kaasaskantavaks andmekeskkonnaks. Tervisekontrollil on kolm põhiülesannet: esiteks annab see tervishoiutöötajatele võimaluse arvestada sama kliinilise teabe allikaga, mis kirjeldab üksikasjalikult patsiendi kogu haiguslugu; teiseks saab sellest kodanike ja patsientide juurdepääsupunkt riiklike ja piirkondlike tervishoiusüsteemide pakutavatele põhiteenustele; kolmandaks on tervishoiuasutustel õigus kasutada kliinilisi andmeid terviseanalüüsi tegemiseks ja tervishoiuteenuste osutamise parandamiseks.

2.Tugevdada tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri ning tehnoloogilisi ja analüütilisi vahendeid, et jälgida abi olulisi tasemeid (LEA, st teenused, mille tagab riiklik tervishoiusüsteem) ning kavandada tervishoiuabi ja -teenuseid kooskõlas rahvastikuvajadustega ning demograafiliste, innovatsiooni ja epidemioloogia suundumuste arenguga. See Itaalia tervishoiuministeeriumi keskne ja peamine eesmärk saavutatakse järgmise 4 alleesmärgi saavutamise ja integreerimise kaudu: i) Itaalia tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri tugevdamine, tervisealaste kliiniliste andmete integreerimine uude terviseteabesüsteemi (NSIS) kliiniliste, haldus- ja kuluandmetega ning muu tervisega seotud teabe ja andmetega terviseühtsuse lähenemisviisis, et jälgida tervisekontrolli ning tagada terviseseire ja -järelevalve; ii) NSISi andmete kogumise, töötlemise ja koostamise tõhustamine kohalikul tasandil, andmete koostamise piirkondliku ja kohaliku protsessi ümberkorraldamine ja standardimine, et parandada NHSi kvaliteedi, tõhususe ja asjakohasuse mõõtmise vahendit; täiustatud analüüsivahendite väljatöötamine keerukate nähtuste ja stsenaariumiprognooside hindamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kavandamise ja esilekerkivate haiguste tuvastamise keskset suutlikkust; IV) riikliku platvormi loomine, millele akrediteeritud teenuseosutajate telemeditsiiniteenuste pakkumine ja nõudlus võib vastata.

Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

See investeering seisneb üldmeditsiini erikursuse stipendiumide suurendamises; kõigi NHSi töötajate haiglanakkuste ohutuse alase koolituskava käivitamine; NHSi organites juhtivat rolli täitvate töötajate koolitamine juhtimis- ja digioskuste valdkonnas ning spetsiaalsete meditsiinikoolituse lepingute rahastamine.

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C2-4	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad	Tüübikinnitusest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kiita heaks reorganiseerimise kava, mille eesmärk on tugevdada NHSi haiglate suutlikkust pandeemiaga seotud hädaolukordadega asjakohaselt toime tulla, suurendades voodikohtade arvu intensiivravi ja subintensiivravi üksustes. Haigla reorganiseerimise kava suurendab NHSi haiglate intensiivravi- ja poolintensiivse ravi üksustes kättesaadavate voodikohtade arvu.
M6C2-5	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine	Tervishoiu- ja Itaalia piirkondade ministeeriumi teade institutsioonilise arengu lepingu allkirjastamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, kusjuures vastutavaks ja rakendavaks asutuseks on Itaalia tervishoiuministeerium ning osalevad piirkondlikud haldusasutused ja muud olulised sidusrühmad. Institutsioonilise arengu leping on vahend , mis on määratletud kehtivates siseriiklikes õigusaktides (31. mai 2011. aasta seadusandliku dekreedi nr 88 artiklite 1 ja 6 ning 20. juuni 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 91 artikli 7 kombineeritud sätted 3. augusti 2017. aasta seadusega nr 123), et kiirendada omavahel funktsionaalselt seotud strateegiliste projektide elluviimist. Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik paikkonnad, mis on kindlaksmääratud investeeringute jaoks , ning kohustused, mida iga piirkond võtab, et tagada oodatava tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole.
M6C2-6	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed	Ei kohaldata	Arv	0	3 100	2. kv	2026	Asendatavate seadmete arv ja tüübid on järgmised : 340 CT (arvutitomograafia), millel on 128 salve või rohkem, 190 NMR (tuumamagnetresonants) 1,5 T juures või rohkem, 81 lineaarkiirendit, 937 fikseeritud röntgenisüsteemid, 193 Angiography, 82 Gamma kaamerat, 53 Gamma kaamerat/CT (arvutitomograafia), 34 PET (positronkiirguse tomograafia), CT (arvutitomograafia), 295 Mammography, 928 Ultound. Asendusseadmed kõrvaldatakse või taaskasutatakse muudes NHSi tegevuskohtades.
M6C2-7	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Kõikidest sõlmitud riigihankelepingutest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Hankemenetluste avaldamine (konsulaadi raamleping) ja lepingute sõlmimine teenuseosutajatega ning DEA I ja II tasandi haiglate digiteerimine ) Lepingud hõlmavad järgmiste toodete ostmist: A) Andmetöötluskeskus (DPC) , sealhulgas IKT ja kõik sellega seotud tööd, mis on vajalikud kogu haiglastruktuuri arvutistamiseks , b) riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ning lisatehnoloogia ja -tööde omandamine, mis on vajalikud haiglaosakondade arvutistamise saavutamiseks . Praeguse digiteerimistaseme hindamine, mis eelneb sekkumise rakendamisele, võimaldab seda hindamist viimistleda vastavalt iga piirkonna / haigla tegelikele vajadustele .
M6C2-8	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)	Ei kohaldata	Arv	0	280	4. kv	2025	Igal digiteeritud haiglal peab olema andmetöötluskeskus , mis on vajalik kogu haigla struktuuri arvutistamiseks , ning piisav riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ja lisatehnoloogia, mis on vajalik iga haiglaosa arvutistamise saavutamiseks . Consipi poolt kättesaadavaks tehtud hankevahendid – lisaks 31. detsembriks 2022 lõpetatud vahenditele – on lubatud ka Mepa/SDAPA lisaostude puhul.
M6C2-9	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid	Ei kohaldata	Arv	0	5 922	2. kv	2026	Vähemalt 3 500 intensiivravi voodikoha ja 4 200 voodikoha pakkumine poolintensiivsel alal asjaomaste ventilatsiooniseadmetega muudetakse struktuurseks (mis vastab pandeemiaeelse voodite arvu ligikaudu 70 % suurenemisele).
M6C2-10	Investeering 1.2. Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates	Ei kohaldata	Arv	0	84	2. kv	2026	Haiglates on lõpule viidud vähemalt 84 maavärinavastast sekkumist, et viia need vastavusse maavärinavastaste eeskirjadega.
M6C2–10bis	Investeering 1.2. Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine rahastamisseaduse 67/88 Tervishoiuhoonete projektide jaoks	Ei kohaldata	Protsent	0	90 %	2. kv	2026	Vähemalt 90 % 250 000 000 eurost makstakse välja haiglate ümberkorraldamise ja moderniseerimise projektidele, mis on seotud programmilepingutega vastavalt L. 67/88 artiklile 20 ning mida viib läbi tervishoiuministeerium koos asjaomase piirkonnaga.
M6C2-11	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	E-tervisekaarti edastavad üldarstid.	Ei kohaldata	Protsent	0	85	4. kv	2025	See eesmärk saavutatakse, suurendades digitaalsete dokumentide liikide digiteerimist Euroopa inimõiguste määruses ning pakkudes erialast tuge ja koolitust, et tagada üldarstide digioskuste täiendamine kogu riigis.
M6C2-12	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Eesmärk	Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on täielikult toimivad.	Ravikindlustuskaardisüsteemi kasutuselevõtmine ning digitaalsete tervise infosüsteemide koostalitlusvõime taristut.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Ravikindlustuskaardi süsteemi ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuuri kasutuselevõtmine: Keskse andmehoidla, koostalitlusvõime ja teenuste platvormi rakendamine kooskõlas kiire tervishoiu koostalitlusvõime ressursside standardiga, kasutades ära selles valdkonnas juba olemasolevaid kogemusi ning tagades säilitamis-, ohutus- ja koostalitlusvõime standardid.
M6C2-13	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda	Ei kohaldata	Arv	0	21	2. kv	2026	Kõik piirkonnad loovad, kasutavad ja laadivad digitaalselt üles digitaalselt algupärased dokumendid digitaalselt digitaalselt. Eelkõige hõlmab kava järgmist: Digitaalselt algupärased dokumendid laaditakse digitaalselt üles digitaalselt väljakujunenud toimikusse, nagu on viidatud 18. mai 2022. aasta dekreedis ja sellele järgnevates määrustes, mis käsitlevad digitaalsete tervise infosüsteemide sisu. Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, et ajakohastada nende seadmeid ning tagada, et tervishoiuandmed, metaandmed ja dokumentatsioon luuakse digitaalselt pärismaisena. Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, kes soovivad võtta vastu riikliku platvormi, koostalitlusvõime ja UI/UX standardid. - Tervishoiuteenuste osutajate ja piirkondlike tervishoiuasutuste pädevuse toetamine (inimkapital), et teha taristu- ja andmemuudatusi riikliku elektroonilise terviseloo kasutuselevõtuks.
M6C2-14	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.	Ei kohaldata	Arv	0	1 800	2. kv	2023	Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise;
M6C2-15	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .	Ei kohaldata	Arv	1 800	2 700	2. kv	2024	Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise.
M6C2-16	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus	Ei kohaldata	Arv	0	4 500	2. kv	2026	Riikliku tervishoiuteenistuse 4 500 töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus Selle investeeringuga aktiveeritakse koolituskava töötajatele, kellel on NHSi organites juhtivad rollid , et nad saaksid omandada vajalikud juhtimis- ja digioskused ning -oskused, et tulla toime praeguste ja tulevaste terviseprobleemidega integreeritud, jätkusuutlikus, innovaatilises, paindlikus ja tulemustele suunatud perspektiivis.
M6C2-17	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv	Ei kohaldata	Arv	0	4 200	2. kv	2026	Selle investeeringuga rahastatakse eriarstikoolituse lepinguid, mis võimaldavad rahastada 4 200 täiendavat koolituslepingut kogu õppetsükli (5 aastat) jooksul.

Q.ÜLESANNE 7. REPowerEU

REPowerEU peatüki eesmärk on tugevdada jaotusvõrke, sealhulgas gaasiga seotud ülekande- ja jaotusvõrke; kiirendada taastuvenergia tootmist, vähendada energianõudlust, suurendada energiatõhusust ning luua avalikus ja erasektoris rohepöördeks vajalikud oskused; taastuvenergia ja vesiniku väärtusahelate edendamine meetmete kaudu, mis hõlbustavad juurdepääsu krediidile ja maksukrediidile.

Komponent käsitleb 2022. ja 2023. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi. Eelkõige on selle eesmärk kiirendada täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõttu, investeerides suurtesse elektrivõrkudevaheliste ühenduste projektidesse (nimelt kahte ühendustoru, mis ühendavad Sardiiniat ja Sitsiiliat mandriga, ning kolm ühendust Austria, Sloveenia ja Itaalia vahel), ajakohastades riiklikku põhivõrku ja lihtsustades loamenetlusi. See aitab suurendada gaasi riigisisese ülekande võimsust, et ületada kitsaskohad, mitmekesistada energiaimporti ja tugevdada varustuskindlust. Sellega edendatakse säästvat liikuvust, vähendades keskkonnakahjulikke toetusi ja tugevdades raudteeparki. See aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, elektrifitseerides kodumajapidamiste tarbimist ja suurendades võrgu vastupidavust. See aitab suurendada energiatõhusust elamu- ja ettevõtlussektoris, sealhulgas sihipäraste stimuleerimiskavade ja rahastamisvahendite kaudu. Lisaks hõlmab see reforme ja investeeringuid, et parandada rohepöördeks vajalike oskuste pakkumist ja omandamist nii era- kui ka avalikus sektoris.

Üheksal projektil on piiriülene mõõde. Kolmel neist on otsene piiriülene mõju: 1) investeering, mille eesmärk on suurendada Itaalia, Austria ja Sloveenia vaheliste elektrivõrkude vaheliste ühenduste nimivõimsust; 2) investeering Sardiinia, Korsika ja Toscana vahelise elektriühenduse ehitamiseks; 3) investeering kompressorjaama, mis suurendab gaasi eksporti Kesk-Euroopasse. Muud projektid toovad kaudselt kasu piiriülestele liikmesriikidele, kõrvaldades riigisiseseid energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohti ning suurendades võrgu tõhusust ja vastupidavust.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (C(2023) 6454 final), samas kui olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ei kohaldata investeeringute 11 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe) ja investeering 12 – piiriülene gaasiekspordi taristu kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikega 6.

Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine kesk- ja kohalikul tasandil

Reformi eesmärk on konsolideerida ja ühtlustada kehtivaid õigusakte ja sätteid, mis reguleerivad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Reform hõlmab ühe esmase õigusakti (tuntud ka kui Testo Unico) vastuvõtmist ja jõustumist, millega kogutakse, koondatakse ja konsolideeritakse kõik taastuvenergia kasutuselevõttu reguleerivad normid ning asendatakse kõik varasemad asjakohased õigusaktid. Seadusandlikus aktis sätestatakse ka taastuvate energiaallikate loamenetluste lihtsustamise ja ühtlustamise põhimõtted riigi tasandist madalamal tasandil.

Testo Unico põhiprioriteedid on järgmised:

1)Taastuvenergia kiirendusalade kindlaksmääramine kooskõlas läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga. Sellised alad määratakse kindlaks ka kooskõlas mereruumi planeeringutega, et kiirendada avamere tuuleenergia kasutuselevõttu.

2)Kehtestada taastuvate energiaallikate puhul riigi tasandist madalamate lubade andmise menetluste ühtlustamise ja ühtlustamise põhimõtted. Eelkõige kehtestab Testo Unico „ülemmäära eeskirjad“, st piirkonnad ei saa rakendada rangemaid loaeeskirju kui need, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides.

3)Tagada, et luuakse ja võetakse kasutusele ühtne digiplatvorm kõigi taastuvate energiaallikate paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks vajalike lubade saamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Eelkõige tagab Testo Unico, et platvorm põhineb ühekordsuse põhimõttel, mille kohaselt nõutakse taotlejatelt sama teabe või sama dokumentide esitamist riigiasutustele ainult üks kord.

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada keskkonnakahjulikke toetusi, tuginedes MASE avaldatud iga-aastasele keskkonnakahjulike toetuste kataloogile.

Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada biometaani lisamist energiasüsteemi ja energiaturule ning luua uus kestlik biometaani tootmisvõimsus kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) ja selle delegeeritud õigusaktidega. Eesmärk on soodustada maagaasivõrgu paindlikkust ja tõhusust, hõlbustades üleminekut biometaanile. Paindlikkuse ja tõhususe suurendamine aitab eeldatavasti kaasa energiasüsteemi CO2 heite vähendamisele ja energiasõltumatusele.

Reformi rakendamine 1) vähendab kestlike biometaani tootmistehaste ühenduskulusid ja 2) soodustab investeeringuid, mis on suunatud üksnes säästva biometaani kasutuselevõtule maagaasivõrkudes. Reformiga toetatakse: i) ülekande- ja jaotusvõrkude suurem integreerimine; ii võrguga liitumisse tehtavate investeeringute kulude jagamise mehhanismide kasutuselevõtmine. Nende mehhanismidega nihutatakse kulud biometaani tootjalt kogu kogukonnale, kes saab säästvast biometaanist kasu.

Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine

Reformi eesmärk on luua tagatiste süsteem, mis leevendab taastuvelektri ostulepingutega seotud finantsriski ja mille kestus on vähemalt kolm aastat.

Reformiga:

I)nõutavad, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute väärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahenditega;

II)kehtestatakse meetmed kohustuste täitmata jätmise riski maandamiseks, sealhulgas nõuded ja piirangud pakkujale ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral;

III)määravad kindlaks institutsionaalse üksuse, kes võtaks üle viimase instantsi müüja/ostja, kes võtaks üle maksejõuetult vastaspoolelt ja tagab kohustuste täitmise tehingu sooritava vastaspoole ees.

Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Reformi eesmärk on ajakohastada koolitust käsitlevat õigusraamistikku ja võtta kasutusele vahendid oskuste nõudlusele mittevastavuse vastu võitlemiseks. Reformiga ajakohastatakse 14. detsembri 2021. aasta dekreediga vastu võetud ja 28. detsembri 2021. aasta Gazzetta Ufficiale n.307 avaldatud uut oskuste kava. Eesmärk on tugevdada mehhanisme, mis seovad koolituskursuste kavandamise tööturu vajadustega, konkreetse eesmärgiga paremini toetada rohe- ja digipööret, kaasates asjaomased osalejad spetsiaalsetesse oskuste paktidesse. Reformi eesmärk on tugevdada erasektori rolli koolituses ja parandada oskuste, sealhulgas töökohal ja lühikeste koolitusmoodulite kaudu omandatud oskuste tunnustamist. Reformile eelnevad investeeringu [10] katseprojektid ning nende tulemusi võetakse arvesse reformi kavandamisel ja rakendamisel.

Reformiga toetatav koolitus ei ole seotud järgmisega: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 122 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 123 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 124 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 125 . Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1. Laiendatud meede: Arukate võrkude tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada 2. missiooni 2. komponendi investeeringut 2.1 (arukate võrkude tugevdamine). Kasvuinvesteering koosneb sekkumisest kesk- ja madalpingevõrkude osadesse, millega elektrifitseeritakse vähemalt 230 000 elaniku energiatarbimist, kui on juba ette nähtud olemasolevas meetmes. Olemasolevad investeeringud ja laiendatud osa koos elektrifitseerivad vähemalt 1 730 000 elaniku tarbimist.

Investeering 2. Laiendamismeede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Selle investeeringuga suurendatakse 2. missiooni 2. komponendi investeeringut 2.2. Laiendatud investeering koosneb sekkumistest, mille eesmärk on parandada vähemalt 648 km elektrivõrgu vastupidavust rohkem, kui on juba ette nähtud olemasoleva meetmega. Kehtivad samad tingimused, mis on juba ette nähtud kehtiva meetmega. Olemasolevad investeeringud ja kasvuinvesteeringud koos parandavad vastupanuvõimet vähemalt 4 648 km ulatuses.

Investeering 3. Laiendamismeede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

See investeering on Itaalia taaste- ja vastupidavuskava 2. missiooni 2. komponendi investeeringu 3.1 laiem versioon. Kasvuinvesteering seisneb selles, et viiakse lõpule veel kaks projekti vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondades, kui on juba ette nähtud olemasoleva meetmega. Olemasolevad investeeringud ja kasvuinvesteeringud toetavad koos vähemalt 12 projekti lõpuleviimist.

Meetmega toetatakse üksnes elektrolüüsil põhinevat taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) ja selle delegeeritud õigusaktidega. Kehtivad kõik muud tingimused, mis on juba kehtiva meetmega ette nähtud.

Investeering 4. Türreenini ühendus

Selle investeeringu eesmärk on laiendada elektrienergia ülekandetaristut, et võimaldada Lõuna-Itaalias taastuvatest energiaallikatest võimsuse kogumist ja selle integreerimist riiklikku põhivõrku.

Selle investeeringuga toetatakse Türreeni ühenduse ehitamist ja eelkõige idapoolset ühendusliini Sitsiilia ja Campania vahel. Investeeringuga rahastatakse 514 km pikkuste otsevoolukaablite paigaldamist Eboli ja Caracoli vahel. Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 5. SA.CO.I.3

Investeeringu eesmärk on moderniseerida Sardiiniat Korsika kaudu ülejäänud Itaaliaga ühendavat elektri ülekandetaristut, et võimaldada koguda Sardiinias taastuvatest energiaallikatest võimsust ja integreerida see riiklikku põhivõrku.

Investeeringu eesmärk on toetada Sardiinia-Korsika-Itaalia 3 ühendusprojekti ehitamist. See seisneb Sardiinias Codrongianoses ja Toscanas Suveretos asuvate ümberehitusjaamade karpide ehitamise lõpuleviimises. „Šellid“ – kompressorjaamade välisinfrastruktuur, mis ei hõlma masinaid ega muid seadmeid, mis paigaldatakse sinna pärast investeeringu lõpuleviimist. Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Investeeringu eesmärk on laiendada ja moderniseerida Itaalia, Austria ja Sloveenia vahelist elektri ülekandetaristut. Investeering seisneb eelkõige järgmiste piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste lõpuleviimises:

-„Somplago (Itaalia)-Würmlach (Austria), suurendades olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste nimivõimsust 300 MW võrra;

-„Zaule (Itaalia)-Dekani (Sloveenia)“

-„Redipuglia (Itaalia) – Vrtojba (Sloveenia)“

Zaule-Dekani ja Redipuglia-Vrtojba võrkudevaheliste ühenduste ehitustööde lõpuleviimisel suurendatakse Itaalia ja Sloveenia vaheliste ühenduste kumulatiivset nimivõimsust 250 MW võrra.

Investeering hõlmab ainult Itaalia poolel võrkudevahelise ühenduse osa lõpuleviimist 31. augustiks 2026. Tööde lõpetamisel peab infrastruktuur olema valmis kasutusse asuma pärast ülejäänud infrastruktuuri valmimist ja kasutuselevõtmist Austria ja Sloveenia poolel.

Ülemäärase hüvitamise ohu vältimiseks esitab Itaalia 31. augustiks 2026 komisjonile aruande. Aruandes näidatakse, et kolmele võrkudevahelisele ühendusele antud erandid energiaturu eeskirjadest on endiselt põhjendatud. Lisaks hindab komisjon, kas on kehtestatud asjakohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et elektrienergia määruse (EL) 2019/943 artikli 63 lõike 1 tingimused on endiselt täidetud. Hindamisel võetakse arvesse, mil määral mõjutavad asjaomased ELi ja avaliku sektori vahendid projektide riskantsusega seotud tingimusi.

Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk

Investeeringu eesmärk on digitaliseerida riiklik ülekandevõrk ning parandada põhivõrguettevõtja hallatavat juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Investeering keskendub nii ülekandevõrgule kui ka selle tarkvarakomponentidele ning hõlbustab tarbijate ja tootvate tarbijate integreerimist energiaturule, kiirendab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja suurendab võrgu vastupidavust.

Investeering hõlmab järgmist:

-turvalise protokolli nr 104 paigaldamine vähemalt 250 elektrijaama. Paigaldamisel ja koostoimes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arhitektuuriga liiguvad kõik andmed läbi keskse juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

-5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine vähemalt 40 elektrijaama.

-Tööstusliku asjade interneti seiresüsteemi paigaldamine vähemalt 1 500 elektritoponile, et koguda andmeid, mida saab töödelda juhtimissüsteemis.

Selle investeeringu kaudu paigaldatud seadmed peavad vajaduse korral vastama direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt serverite ja andmesalvestuse või arvutite ja serverarvutite või kuvarite jaoks kehtestatud energianõuetele. Investeeringuga tehakse kõik endast oleneva, et rakendada asjakohaseid tavasid, nagu IT-seadmed ja -teenused, mis on loetletud andmekeskuste energiatõhusust käsitleva Euroopa tegevusjuhendi viimases versioonis või CEN-CENELECi dokumendis CLC TR50600–99–1 „Andmekeskuse rajatised ja taristud – Osa 99–1: Energiamajanduse soovituslikud tavad“.

Investeering 8. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine

Selle investeeringu eesmärk on toetada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu ning seeläbi rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja tehnoloogiate väärtusahelaid.

Investeeringul on neli peamist tegevussuunda:

1)Ökodisain: selle sekkumisliini eesmärk on mõista kriitilise tähtsusega tooraine vajadusi ja ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele, soodustades energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööstuslike tarneahelate ringmajandusel põhinevat lähenemisviisi.

Selle tegevussuuna eeldatav väljund on aruanne, milles analüüsitakse tulevasi vajadusi kriitilise tähtsusega toorainete järele. Aruandes hinnatakse ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele ja soodustada nende ringlussevõetavust.

2)Teadus- ja arendustegevuse projektid, mis keskenduvad ökodisainile ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, sealhulgas tuuleturbiinide labade ja päikesepaneelide kogumise, logistika ja ringlussevõtu parandamisele. Projektid keskenduvad järgmisele kolmele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile:

I)Uued või täiustatud tehnoloogiad, infosüsteemid ja ärimeetodid kriitilise tähtsusega ja strateegiliste toorainete jäätmete taaskasutamiseks, ringlussevõtuks ja töötlemiseks;

II)Ökodisaini integreerimine keerukate toodete ja süsteemide tootmisse ning turu- ja tarbimisprotsessidesse;

III)Olmejäätmete kogumise ja sortimise optimeerimine ning sorteerimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete järjekindel ja kvaliteetne tarnimine linnakaevandamiseks.

3)Linnakaevandamine: selle sekkumisliini eesmärk on hinnata linnakaevandamise potentsiaali ja juba olemasolevate jäätmete potentsiaali, mis on tekkinud lõpetatud kaevandamistegevuse käigus.

Selle tegevussuuna eeldatav väljund on avalik andmebaas (geograafilise teabe süsteem), mis võimaldab ringlussevõetavate ressursside või linnakeskkondades (linnakaevandused) hajutatud materjalide ja mahajäetud kaevandustes olemasolevate jäätmete geolokaliseerimist ja visualiseerimist.

4)Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskuse loomine või seadmed. Keskus on laboratooriumide võrgustik, mis soodustab eraettevõtjate ja teadusasutuste vahelist suhtlust, et parandada olelusringi lõpu keerukate toodete ja rohepöördega seotud madala ringlussevõtu sisendmääraga toorainete (sealhulgas liitium, neodüüm ja ränimetall) tarneahelast taaskasutamist ja ringlussevõttu.

Selle tegevussuuna eeldatav tulemus on nende laborite varustus.

Investeering 9. Laiendamismeede: anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Selle investeeringuga suurendatakse Itaalia taaste- ja vastupidavuskava 1. missiooni 1. komponendi investeeringut 1.9.

Selle meetmega suurendatakse olemasolevaid investeeringuid, täiendades õppeplatvormil www.syllabus.gov.it pakutavat olemasolevat koolitusprogrammi koolitusmoodulitega, mis valmistavad kohalikke ametnikke ette rohepöördeks.

Koolitusmoodulites käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid: taastuvatest energiaallikatest jaamadele loa andmise menetlused; taastuvenergiakogukondade edendamine; avaliku halduse toetamine ja korraldamine; rohelised e-hanked energia ja väiksema keskkonnamõjuga toodete puhul; hoonete energiatõhususega seotud hanked; avaliku halduse juhtpositsioon energiatõhususe ja säästva käitumise valdkonnas energiavaldkonnas: parimad tavad ja kestlikkuse kultuuri levitamine; säästva liikuvuse edendamise mudelid energia säästmiseks.

Investeering 10. Oskuste katseprojektid „Crescere Green“

Selle investeeringu eesmärk on arendada keskkonnahoidlikke oskusi piirkonnaülesel tasandil, kaasates ettevõtteid ja erasektorit ning keskendudes sektoritele.

Lühiajalised koolitusmeetmed keskenduvad kutseoskustele, mida on kõige rohkem vaja rohepöördeks tööturul. Mõjutatud kutsealad määratakse kindlaks oskuste pakti „Reform 5: „Uute oskuste kava – üleminekud“. Vahendite saajad määratakse kindlaks töötajate garanteeritud tööalase konkurentsivõime riiklikus programmis (GOL) osalejate hulgas (ülesanne 5: Komponent 1– Reform 1“), kes pärast hindamisprotsessi peab läbima spetsiaalse koolituskomponendi. Investeeringu eesmärk on ka suurendada koolitustegevuse kavandamisse kaasatud haldusasutuste, institutsioonide ja partnerite suutlikkust.

Selle investeeringuga toetatav koolitus ei ole seotud järgmisega: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 126 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 127 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 128 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 129 . Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 11. Laiendus: Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine

See investeering hõlmab vähemalt 69 heitevaba reisirongi (rong koosneb vähemalt ühest vedurist ja hõlmab reisivaguneid) ja 30 täiendava, universaalteenuse osutamiseks kasutatava vaguni hanget ja kasutuselevõtmist. Investeeringuga hangitakse kokku 342 ühikut veeremit, millest vähemalt 69 on vedurid. Toetuskõlblikud on ainult elektri- või vesinikkütuseelemendid. Kaheliigilised rongid ei ole abikõlblikud.

Investeering 12. Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse „Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamine elektribusside valdkonnas“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalias, et toetada investeeringuid heiteta elektribusside tootmise tarneahelasse. Kava raames antakse toetusi otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 100 000 000 eurot toetusi.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Kava hõlmab järgmist tooterida:

· Toetused heitevaba elektribusside tootmise tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele. Hübriidbussid ei ole toetuskõlblikud.

Kavasse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Skeemi lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeeringute komitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud toetuspoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuspoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 130 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 131 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 132 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 133 .

d.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitilistel eesmärkidel.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, mille abil antakse aru eraldatud toetustest.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida enne tegevusele toetuse andmist iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia S.p.A. auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimanõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja toetuslepingu tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 100 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest fondi aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 134 .

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M7-1	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	„Taastuvenergia kiirendusalade“ kindlaksmääramine	Seadusandliku akti säte, milles osutatakse esmaste õigusaktide jõustumisele taastuvenergia kiirendusalade kindlaksmääramiseks				4. kv	2024	Selliste esmaste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks „taastuvad kiirendusalad“ piirkondlikes haldusüksustes.
M7-2	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Esmaste õigusaktide jõustumine (Testo Unico)	Esmase õiguse jõustumisele viitav õigusnorm				2. kv	2025	Esmase õigusakti (Testo Unico) jõustumine, mis kogub, koondab ja konsolideerib kõiki norme, mis reguleerivad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ning asendab kõik varasemad asjakohased õigusaktid.
M7-3	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse sisenemise digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine	Taastuvenergiaga seotud lubade andmise ühtse digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine				4. kv	2025	Luuakse ja võetakse kasutusele ühtne digiplatvorm kõigi lubade saamiseks, mis on seotud taastuvate energiaallikate paigaldamise ja kasutuselevõtuga riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Ühekordsuse põhimõte jõustub.
M7-4	Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Valitsuse aruande vastuvõtmine, tuginedes valitsuste ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemustele, et määrata kindlaks tegevuskava keskkonnale kahjulike toetuste vähendamiseks 2030. aastaks.	Valitsuse aruande vastuvõtmine				4. kv	2024	Reformiga nähakse ette keskkonnale kahjulike toetuste vähendamine, mis on sätestatud 2022. aasta keskkonnakahjulike toetuste kataloogis. Aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida on võetud asjaomaste sidusrühmadega keskkonnakahjulike toetuste reformi teemal konsulteerimiseks, sealhulgas sidusrühmadelt saadud teave. Konsulteeritud sidusrühmade hulka kuuluvad asjaomased avaliku sektori asutused ja erasektori sidusrühmad.
M7-5	Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab esmase ja teisese õiguse jõustumisele.				4. kv	2025	Keskkonnale kahjulike toetuste reformi rakendamine algab keskkonnale kahjulike toetuste vähendamisega vähemalt 2 miljardi euro võrra 2026. aastal. Lisaks määratakse õigusaktides kindlaks ajakava keskkonnale kahjulike toetuste täiendavaks vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 3,5 miljardi euro võrra.
M7-6	Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine	Eesmärk	Biometaani tootmisrajatiste gaasivõrguga liitumise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab esmase ja teisese õiguse jõustumisele.				3. kv	2025	Õigusaktidega: ·Vähendada biometaani tootmisrajatiste gaasivõrku ühendamise kulusid tootja jaoks. ·Pakkuda regulatiivseid stiimuleid gaasivõrku investeerimiseks, et arendada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaase.
M7-7	Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Esmaste õigusaktide jõustumine.	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				3. kv	2024	Esmaste õigusaktide jõustumine. Esmased õigusaktid: I)nõutavad, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute väärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahenditega; II)kehtestavad meetmed kohustuste täitmata jätmise riski vähendamiseks, sealhulgas nõuded ja piirangud pakkujale ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral III)määravad kindlaks institutsionaalse üksuse, kes võtaks üle viimase instantsi müüja/ostja, kes võtaks üle maksejõuetult vastaspoolelt ja tagab kohustuste täitmise tehingu sooritava vastaspoole ees.
M7-8	Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Teisesed õigusaktid on jõustunud	Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm				4. kv	2024	Kõigi esmaste õigusaktide rakendamist tagavate teiseste õigusaktide jõustumine.
M7-9	Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud	Eesmärk	Uue oskuste kava vastuvõtmine ja avaldamine – üleminekud ja rakendamise tegevuskava	Kava ja tegevuskava vastuvõtmine				1. kv	2024	14. detsembri 2021. aasta dekreediga vastu võetud ja 28. detsembri 2021. aasta Gazzetta ufficiale n.307 avaldatud dokumenti „Piano Nuove Competenze“ muudetakse ja jõustub uus üleminekuoskuste kava. Kava sisaldab üldpõhimõtteid, mida täpsustatakse piirkondlikes seadustes, mis hõlmavad järgmist: I)erasektori suurem kaasamine koolitusse, II)töökohal toimuva koolituse ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste parem tunnustamine; III)põhjalikum tööturu eelanalüüs ja koolituse tööalase mõju seire. Samuti võetakse vastu rakendamise tegevuskava.
M7-10	Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud	Eesmärk	Piirkondlike seaduste jõustumine	Piirkondlike seaduste jõustumisele viitav säte				3. kv	2025	Piirkondlike seaduste jõustumine Seadused käsitlevad kõiki piirkondi ja autonoomseid provintse ning nendega kehtestatakse: I)mehhanismid, millega tagatakse, et koolitustegevuse kavandamisel lähtutakse tööturu väljendatud vajadustest, eelistades neid, kus oskuste mittevastavus on suurim, näiteks heakskiidetud oskuste paktide kaudu; II)kohustus märkida hinnangulised tööhõivetulemused koolitusteadetes ja -teadetes; III)ettevõttesisese koolituse tunnustamine; IV)omandatud oskuste tunnustamine ja lühikesed koolituskursused (nn mikrokvalifikatsioonitunnistused); V)Mehhanismid erasektori kaasrahastamise soodustamiseks.
M7-11	Investeering 1. Laiendamismeede: Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine		Arv	1 500 000	1 730 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 730 000 elanikuni jõudva energiatarbimise elektrifitseerimine
M7-12	Investeering 2. Laiendamismeede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust		Arv	4 000	4 648	2. kv	2026	Suurendada elektrisüsteemi vähemalt 4 648 km vastupidavust.
M7-13	Investeering 3. Laiendamismeede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine		Arv	10	12	2. kv	2026	Viia lõpule vähemalt 12 vesiniku tootmise projekti mahajäetud tööstuspiirkondades, mille keskmine võimsus on igaühe puhul vähemalt 1-5 MW.
M7-14	Investeering 4. Türreenini ühendus	Eesmärk	Hankemenetlus	Lepingute sõlmimisest teatamine				3. kv	2024	Teade kõigi ehitustööde kohta, mis on vajalikud Caracoli ja Eboli vahelise 514 km pikkuste kaablite paigaldamiseks.
M7-15	Investeering 4. Türreenini ühendus	Siht	514 km kaablit on kinnitatud		Km	0	514	2. kv	2026	Rajatud 514 km kaablit, mis ühendab Caracolit (Palermo) Eboliga (Salerno) ja tagab võimsuse 500 MW.
M7-16	Investeering 5. SA.CO.I.3	Eesmärk	Hankemenetlus	Lepingute sõlmimisest teatamine				4. kv	2024	Teade kõikide Sardiinia ja Toscana ümberehitusjaamade karpide ehitamiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimise kohta.
M7-17	Investeering 5. SA.CO.I.3	Eesmärk	Sardiinia (Codrongianos) ja Toscana (Suvereto) ümberehitusjaamade karbid	Tööde lõpetamisest teatamine				2. kv	2026	Teade Sardiinia ja Toscana ümberehitamisjaamade kestade valmimise kohta.
M7-18	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Itaalia ja Austria „Somplago – Würmlach“ võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks	Lepingute sõlmimisest teatamine				3. kv	2025	Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on vajalikud Itaalia ja Austria vahelise ühenduse „Somplago – Würmlach“ ehitamise alustamiseks.
M7-19	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Siht	Itaalia ja Austria võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurenemine seoses võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimisega		MW	0	300	2. kv	2026	Itaalia-Austria võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimine: „Somplago – Würmlach“. Pärast tööde lõpetamist Itaalia poolel suurendatakse Itaalia ja Austria vahelise ühenduse nimivõimsust 300 MW võrra.
M7-20	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Itaalia ja Sloveenia vahelise kahe võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks: „Zaule – Dekani“ ja „Redipuglia – Vrtojba“	Lepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2025	Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on vajalikud kahe Itaalia ja Sloveenia vahelise võrkudevahelise ühenduse ehitamise alustamiseks: „Zaule-Dekani“ ja „Redipuglia-Vrtojba“.
M7-21	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Siht	Itaalia ja Sloveenia võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurendamine pärast tööde lõpetamist		MW	0	250	4. kv	2025	Itaalia-Sloveenia võrkudevaheliste ühenduste lõpuleviimine: „Zaule – Dekani“ ja „Redipuglia – Vrtojba“. Pärast tööde lõpetamist Itaalia poolel suurendatakse Itaalia ja Sloveenia vahelise kahe võrkudevahelise ühenduse kumulatiivset nimivõimsust 250 MW võrra.
M7-22	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine jaamadesse		Jaamade arv	0	40	2. kv	2026	Uus 5G-seade või IKT-arhitektuur paigaldatakse ja seda rakendatakse vähemalt 40 jaamas.
M7-23	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	Uus võrguhaldus- ja kontrollisüsteem		Arv	0	250	2. kv	2026	Turvalise protokolli nr 104 (IEC 62351 protokoll) paigaldamine vähemalt 250 elektrijaama.
M7-24	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	Tööstuslik asjade internet		Arv	0	1500	2. kv	2026	Tööstuslik asjade interneti seiresüsteem, mis on paigaldatud vähemalt 1 500 elektritoponisse, et koguda andmeid, mida saab kasutada juhtimissüsteemis.
M7-25	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine, et vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Aruandes analüüsitakse kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele.
M7-26	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem (GIS) kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks	Andmebaasi avaldamine				4. kv	2025	Avalik andmebaas (geograafiline infosüsteem), mis võimaldab ringlussevõetavate ressursside või materjalide geolokaliseerimist ja visualiseerimist linnakeskkonnas (linnakaevandused) ning mahajäetud kaevandustes olemasolevate jäätmete geolokaliseerimist ja visualiseerimist.
M7-27	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Ökodisaini ja linnakaevandamise teadus- ja arendusprojektide lõpuleviimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine		Arv	0	10	2. kv	2026	Vähemalt 10 teadus- ja arendustegevuse projekti lõpuleviimine, mis keskenduvad ökodisainile ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, sealhulgas tuuleturbiinide labade ja päikesepaneelide kogumise, logistika ja ringlussevõtu parandamisele.
M7-28	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluvate laborite seadmed		Arv	0	6	2. kv	2026	Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluva vähemalt kuue labori seadmed. Laborid võimaldavad eraettevõtjate ja teadusasutuste vahelist koostööd selliste lahenduste otsimisel, mille eesmärk on suurendada rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu.
M7-29	Investeering 9. Laiendamismeede: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus		Arv	280 000	281 750	2. kv	2026	Vähemalt 281 750 teiste haldusasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang). Vähemalt 1 750 neist avaliku sektori töötajatest peavad töötama kohalikus avalikus teenistuses ja olema läbinud rohepöörde teemalised koolitusalgatused, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud meetme kirjelduses.
M7-30	Investeering 10. Oskuste katseprojektid „Crescere Green“	Siht	Koolituse pakkumine 20 000 inimesele		Arv	0	20 000	2. kv	2025	Katseprojekt on korraldatud piirkonniti, kaasates erasektori ettevõtjaid. Koolituspakkujad peavad olema üleriigiliselt sertifitseeritud (‘accreditati’) vastavalt piirkondlikele õigusaktidele. Koolitusmoodulites keskendutakse rohepöördeks vajalikele valdkondlikele oskustele kooskõlas oskuste paktides kindlaks määratud kutsealadega ning neid jälgitakse riiklikul tasandil. Töötajate garanteeritud tööalase konkurentsivõime programmi toetusesaajate hulgas on koolitusmoodulid läbinud vähemalt 20 000 toetusesaajat. Haldussuutlikkuse suurendamisega seotud tegevused viiakse lõpule. Maksimaalselt 4 % vahenditest eraldatakse koolituse kavandamises ja pakkumises osalejate haldussuutlikkuse suurendamiseks.
M7-31	Investeering 11. Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul	Ei kohaldata	Arv	25	135	2. kv	2026	Seadusandliku dekreedi nr 57/2019 (st Dichiarazione di verifica di conformità CE di cui all’art 15 del D.Lgs 57/2019) artikli 15 kohase EÜ vastavustõendi kasutuselevõtmine ja omandamine vähemalt 69 heitevaba (vesinikkütuseelemendiga) rongi ja 30 rongi universaalteenuse osutamiseks lisaks 2. missiooni 2. komponendi investeeringu 4.4.2 raames juba hangitud veeremile.
M7-32	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine				1. kv	2024	Rakenduskokkuleppe jõustumine.
M7-33	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		Protsent (%)	0 %	100 %	1. kv	2026	Invitalia S.p.A. peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavasse (võttes arvesse haldustasusid). Invitalia S.p.A. koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu.
M7-34	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Itaalia kannab kava jaoks üle 100 000 000 eurot Invitalia S.p.A.-le.

Q.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Selle investeeringu eesmärk on parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides.

Investeeringu eesmärk on toetada Sulmonasse kompressorjaama ning Sestino ja Minerbio sõlmpunkte ühendava gaasijuhtme ehitamist Aadria mere liini osana. Uus taristu peaks suurendama gaasi transportimise võimsust 14 miljoni kuupmeetri võrra päevas.

Itaalia määrab kindlaks alaspetsiifiliste kaitse-eesmärkide staatuse ja vaatab vajaduse korral läbi keskkonnamõju hindamised (Valutazione Incidenza Ambientale) tööde alustamiseks asjaomastes piirkondades.

Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe ehitatakse 31. augustiks 2026.

Investeering 14. Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

See investeering seisneb olemasoleva gaasitaristu ajakohastamises, mis võimaldab maagaasi eksporti Tarvisio väljumispunkti kaudu. Investeering seisneb eelkõige uue elektrisurveseadme ehitamises Poggio Renatico kompressorjaamas. Uus taristu peaks suurendama Tarvisio väljumispunkti kaudu gaasi eksportimise võimsust 8 miljardi kuupmeetri võrra aastas.

Poggio Renatico kompressorjaama surveseade ehitatakse 31. augustiks 2026.

Investeering 15. Transizione 5.0

Selle meetmega toetatakse tootmisprotsesside energiasüsteemi ümberkujundamist energiatõhusale, säästvale ja taastuvenergial põhinevale tootmismudelile. Selle tulemusena peaks meede aitama ajavahemikul 2024–2026 lõppenergia tarbimisel säästa 0,4 miljonit naftaekvivalenttonni.

Äriühingutele võimaldatakse maksukrediiti, mis vastab ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 kantud kuludele, kui nad investeerivad:

a)digivara (4.0 materiaalset põhivara, 4,0 immateriaalset kapitalikaupa 135 )

b)taastuvatest energiaallikatest omatootmiseks ja omatarbimiseks vajalikud varad (välja arvatud biomass)

c)töötajate koolitamine rohepöördeks vajalike oskuste alal.

Maksusoodustus peab vastama vähemalt kolmele lisanduvale künnisele energia lõpptarbimise vähenemisele (vähemalt 3 %) või sihtprotsessides saavutatud energiasäästule (vähemalt 5 % võrreldes selliste protsesside varasema tarbimisega), mis on seotud punktis a osutatud varadesse tehtud investeeringutega 136 .

Seetõttu peab maksusoodustuse intensiivsus suurenema vastavalt sertifitseeritud energiatõhususe paranemisele ja saavutatud energiasäästule.

Selleks et projekt oleks rahastamiskõlblik, peab projekti kinnitama sõltumatu hindaja, kes tõendab, et innovatsiooniprojekt vastab eelnevalt kogu energiatarbimise vähendamisega seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Lisaks tõendab järeltõend investeeringute tegelikku realiseerimist kooskõlas eelsertifitseerimise sätetega.

Vähemalt 4 032 000 000 eurot investeeringust aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 137 .

Meede koosneb maksu ümberarvutuskavast ja katab ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. augustini 2026 sissenõutavad kulud.

1 % kogueelarvest eraldatakse IT-platvormi arendamiseks, et: i) haldab toetusesaajate esitatud sertifikaate; ii) hõlbustada analüüsiks kasutatavate andmete hindamist, vahetamist ja haldamist; ning iii) järelevalve- ja kontrollitegevusele.

Lisaks laiendatakse meetmega eesmärgiga M1C2–1 (Transizione 4.0) loodud teaduskomitee tegevusulatust, et töötada 31. augustiks 2026 välja aruanne, milles hinnatakse Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeeriumi (MIMIT) pädevusse kuuluvate riiklike taaste- ja vastupidavuskavade investeeringute tõhusust ning võimalikku koostoimet muude ELi rahastamisallikatega ELi ja riikide konkurentsivõime ja autonoomia jaoks strateegilistes sektorites.

Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse „VKEde toetus taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, mis on seotud Itaalia omatootmisega taastuvatest energiaallikatest.

Kava eesmärk on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) selliste investeerimisprogrammide rakendamisel, mille eesmärk on energia isetootmine taastuvatest energiaallikatest.

Kava toimimiseks antakse toetusi otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 320 000 000 eurot toetusi.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia SpA. Kava hõlmab järgmisi tooteridu:

- tagastamatu panus – keskmiselt ligikaudu 50 % koguinvesteeringust – selliste süsteemide ja nendega seotud digitehnoloogiate ostmiseks, mis võimaldavad taastuvatest energiaallikatest otse toota energiat koheseks omatarbeks tarbimiseks või akumulatsiooni-/ladustamissüsteemide kaudu.

Kavasse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia SpA alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Skeemi lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Antud toetuse liigi ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige äriühingute üldise toetamise korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral järgmistele sektoritele 138 : i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 139 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 140 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 141 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 142 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas kavast lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

d)Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue investeerida kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

I)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

II)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

III)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

IV)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia SpA auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: 320 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 143 .

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide ning väikese sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondade energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Meetme eesmärk on toetada väikese sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondade renoveerimist ning leevendada energiaostuvõimetust. See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastamisvahendisse, mis on energiaostuvõimetuse leevendamise rahastamisvahend, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele sotsiaal- ja sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimiseks, et saavutada vähemalt 30 % energiatõhususe paranemine.

Rahastut haldab rakenduspartner. Selleks võib olla Cassa Depositi e Prestiti või Euroopa Investeerimispank. Cassa Depositi e Prestiti ja Euroopa Investeerimispank võivad tegutseda koos rakenduspartneritega. Rakenduspartnerit täpsustatakse tegevuskorra edasistes kirjeldustes. Rahastu tegevus seisneb toetuste ja/või subsideeritud laenude andmises energiateenuse ettevõtjatele eluasemete energiatõhusaks renoveerimiseks.

Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu anda rahalist toetust vähemalt 1 381 000 000 eurot.

Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Sotsiaaleluasemed:

See tooterida annab rahalist toetust toetuste, intressitoetuste, subsideeritud laenude ja energiateenuse ettevõtetele antavate turulaenude vormis, et renoveerida sotsiaaleluasemeid energiatõhusamaks.

·Sotsiaaleluasemed:

See tooterida annab rahalist toetust toetuste, intressitoetuste, subsideeritud laenude ja energiateenuse ettevõtetele antavate turulaenude vormis sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimiseks.

·Kortermajade energiatõhusaks renoveerimine väikese sissetulekuga leibkondades:

See tooterida annab rahalist toetust toetuste, intressitoetuste, subsideeritud laenude ja energiateenuse ettevõtetele antavate turulaenude vormis, et renoveerida madala sissetulekuga ja vähekaitstud kodumajapidamisi kortermajades.

Kaks kolmandikku rahastust on ette nähtud sotsiaal- ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimiseks; kolmandik eraldatakse kortermajade madala sissetulekuga leibkondade energiatõhusaks renoveerimiseks.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja rakenduspartner alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus 144 .

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 145 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 146 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 147 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 148 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Cassa Depositi e Prestiti ja/või Euroopa Investeerimispanga auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja sihtnõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: 1 381 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 149 .

Q.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M7-35	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste vastuvõtmine ja ajakohastamine (VIncA)	SSCOs on kindlaks tehtud ning Vinca on vastavalt läbi vaadatud ja vastu võetud.				1. kv	2024	Itaalia ametiasutused: ·Kehtestab projektist mõjutatud Natura 2000 alade jaoks alapõhised kaitse-eesmärgid vastavalt metoodikale, mille keskkonna- ja energiajulgeoleku ministeerium võttis vastu 2022. ja 2023. aastal; ·Kontrollida elupaikade direktiivi (Vincas) alusel juba läbi viidud asjakohaseid hindamisi, võttes arvesse hiljuti loodud SSCOsid. ·Ajakohastada (vajaduse korral) elupaikade direktiivi alusel juba tehtud asjakohaseid hindamisi (Vincas) kooskõlas 28. detsembri 2019. aasta riiklike suunistega ja tagada nende integreerimine üldisesse keskkonnamõju hindamise menetlusse.
M7-36	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Hankemenetlus	Lepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Sulmona kompressorjaama ja Sestino-Minerbio gaasijuhtme lõpuleviimiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimisest teatamine.
M7-37	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Tööde lõpetamine	Tööde lõpetamisest teatamine				2. kv	2026	Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe viiakse lõpule.
M7-38	Investeering 14. Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur	Eesmärk	Hankemenetlus	Lepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Teade kõigi Poggio Renatico kompressorjaama lõpuleviimiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimise kohta
M7-39	Investeering 14. Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur	Eesmärk	Tööde lõpetamine	Tööde lõpetamisest teatamine				2. kv	2026	Poggio Renatico kompressorjaama surveseade tuleb täita.
M7-40	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriumid	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				1. kv	2024	Õigusaktiga tehakse ülemineku 5.0 maksusoodustused potentsiaalsetele saajatele kättesaadavaks, määrates kindlaks rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, sealhulgas minimaalse energiasäästu ja meetme kulude ülemmäära.
M7-41	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine		Eraldatud vahendite summa (eurodes)	0	6 300 000 000	2. kv	2026	Teade kõigi selle investeeringu jaoks ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamise kohta. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka aruande avaldamisest, milles hinnatakse taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringuid, mille eest vastutab Itaalia ettevõtlusministeerium ja Made.
M7-42	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Siht	0,4 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises ajavahemikul 2024–2026		Miljonit naftaekvivalenttonni	0	0,4	2. kv	2026	Investeeringuga saavutatakse 0,4 MTOE energiasäästu lõppenergia tarbimises ajavahemikul 2024–2026.
M7-43	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine				4. kv	2024	Rakenduskokkuleppe jõustumine.
M7-44	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale	Üleviimistunnistus				4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 320 000 000 eurot.
M7-45	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega	Abi andmise aktide jõustumine	Protsent (%)	0	100 %	2. kv	2026	Invitalia võtab vastu toetuse andmise aktid lõplike toetusesaajate kasuks summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu 320 000 000 EUR suurusest investeeringust 100 % kasutamiseks
M7-46	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Volituste eesmärgi määratlemine	Õigusakti jõustumine koos rahastamisvahendi pädevuse määratlusega				3. kv	2024	Määratakse kindlaks rahastamisvahendi tingimused, mis on suunatud kortermajade avaliku ja sotsiaaleluruumide ning energiatõhusaks renoveerimiseks madala sissetulekuga ja vähekaitstud leibkondades.
M7-47	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduskokkuleppe jõustumine				1. kv	2025	Rakenduskokkuleppe jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega. Eelkõige sisaldab rakenduskokkulepe rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mis käsitlevad vahendiga saavutatavat energiatõhususe minimaalset parandamist (vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähendamine) ja tingimustele vastavaid kodumajapidamisi (kui abikõlblikkus määratakse kindlaks nende haavatavuse alusel).
M7-48	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Üleviimistunnistus	Euro	0	1 381 000 000	4. kv	2024	Itaalia kannab rahastu rakenduspartnerile üle 1 381 000 000 eurot.
M7-49	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud		Protsent (%)	0 %	100 %	2. kv	2026	Rakenduspartner peab olema sõlminud energiateenuse ettevõtetega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik rahastusse tehtavate taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks (võttes arvesse haldustasusid). Energiateenuste ettevõtetega sõlmitavas rahastamislepingus täpsustatakse, millist vara energiatõhusalt renoveeritakse. 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 194 415 951 466 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-51	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine
M1C1-52	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.
M1C1-53	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
M1C1-69	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine
M1C1-1	Reform 1.1. IKT hanked	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine
M1C1-2	Reform 1.3. Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine
M1C1-29	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-30	Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-31	Reform 1.6. Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-32	Investeering 1.8. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine
M1C1-54	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Lõpule viidud ekspertide värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
M1C1-55	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist
M1C1-68	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave
M1C1-71	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine
M1C1-100	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine
M1C1-101	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Eesmärk	Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine
M1C2-1	Investeering 1. Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine
M1C3-8	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks
M2C2-7	Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.
M2C2-37	Reform 5. Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine
M2C2-41	Investeering 5.3. Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)
M2C3-1	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Eesmärk	Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine
M2C4-3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks
M3C2-3	Reform 2.1 - Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine
M4C1-1	Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform
M4C1-2	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Eesmärk	Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele
M5C1-1	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine
M5C2-1	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.
M5C2-5	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Eesmärk	Tegevuskava jõustumine
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C4-5	Investeering 3.2. Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine
M5C2-9	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Eesmärk	Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss
M1C1-33	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1-56	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-70	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)
M1C1-103	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle
M1C1-104	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025
M1C3-11	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades
M2C1-1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks
M2C1-2	Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine
M2C1-11	Investeering 3.3. Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine
M2C2-18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega
M2C2-21	Reform 4 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine
M2C2-38	Investeering 5.1. Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine
M2C2-42	Investeering 5.4. Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine
M2C3-4	Reform 1.1. Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine
M2C4-1	Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine
M2C4-4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine
M4C1-3	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajakutse reformi jõustumine.
M4C1-4	Investeering 3.2. Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Eesmärk	Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0
M4C2-4	Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C4-2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine
M1C1-3	Investeering 1.1. Digitaristu	Eesmärk	Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine
M1C1-4	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Eesmärk	Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib
M1C1-5	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine
M1C1-6	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt
M1C1-7	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine
M1C1-8	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Keskse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & ampi jaoks; võrgu- ja infoturbemeetmed
M1C1-9	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1
M1C1-10	Reform 1.2. Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine
M1C1-34	Investeering 1.8. Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1-35	Reform 1.7. Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform
M1C1-36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6. Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine
M1C1-57	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine
M1C1-102	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel
M1C1-105	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv
M1C1-106	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine
M1C1-107	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
M1C2-6	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-7	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)
M1C2-8	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3-6	Reform – 3.1 Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine	Eesmärk	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid
M2C1-3	Investeering 2.1. Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Eesmärk	Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel
M2C1-4	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C2-8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks
M2C2-12	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine
M3C2-1	Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine
M3C2-2	Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioonide määruse jõustumine
M3C2-4	Reform 1.3 - Külm triikimistehaste loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumine
M4C1-5	Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform	Eesmärgid	Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks
M4C1-6	Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C2-1	Investeering 1.2. Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv
M5C1-2	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil
M5C1-6	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).
M5C1-8	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.
M5C1-12	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Eesmärk	Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid
M5C2-7	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.
M5C3-1	Investeering 1.1.1 Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Eesmärk	Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping
M6C2-1	Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-11	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1
M1C1-72	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele
M1C1-73	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankeseadustiku reformi jõustumine
M2C2-14	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks
M2C2-16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas
M2C2-20	Reform 3 Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine
M5C2-3	Reform 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele
M1C1-37	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine
M1C1-58	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine
M1C1-74	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine
M1C1-109	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine
M2C2-27	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1
M2C2-33	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordisüsteemi tugevdamiseks heitevabade rongide ja universaalteenusega
M2C3-2	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T1
M4C1-9	Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Eesmärk	Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine
M5C3-8	Investeering 1.3. Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)
		Osamakse summa	2 315 646 882 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C2-4	Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine
M1C3-4	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)
M1C1-12	Investeering 1.3.2. Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav
M1C1-13	Investeering 1.4.6 Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M1
M1C1-38	Reform 1.8. Õiguse digiteerimine	Eesmärk	Kohtusüsteemi digiteerimine
M1C1-59	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses
M1C1–73quater	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine
M1C1-75	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine
M1C1-84	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel
M1C1-85	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg
M1C1-86	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames
M1C1-87	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M1C1-110	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega
M1C2-9	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-10	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3-7	Investeering 3.3 Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele
M2C1-5	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C2-22	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Eesmärk:	Jalgrattateed T1
M2C2-24	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine metroo-, trammi-, trollibussi- ja köisteealade ehitamiseks
M4C1-10	Reform 2.1. Õpetajate värbamine; Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.4. „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine	Eesmärk	Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega
M4C1-11	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Ülikooli stipendium
M5C3-3	Investeering 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Toetus maapiirkondade apteekidele vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (esimene partii)
		Osamakse summa	3 548 098 403 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1–14a	Reform 1.9.1: Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks	Eesmärk	Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks
M1C1-15	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2
M1C1–37bis	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Mahajäämuse vähendamiseks võetud meetmete jõustumine
M1C1–72bis	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks kesksel/kohalikul tasandil
M1C1–72sixies	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Horisontaalsed meetmed maksete hilinemise vähendamiseks makseasutuse poolt ettevõtetele
M2C2-6	Reform 1 Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine
M4C1-8	Investeering 1.3. Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Eesmärk	Haridusministeeriumi dekreedis ette nähtud spordirajatiste ja spordivõimurite ehitamiseks ja renoveerimiseks võetavate sekkumismeetmete lepingute sõlmimine
M5C1-9	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas tegevuskavaga
M5C2-4	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustuvad seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.
M7-9	Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud	Eesmärk	Uue oskuste kava vastuvõtmine ja avaldamine – üleminekud ja rakendamise tegevuskava
M7-32	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Eesmärk	Rakendusleping
M1C1-39	Investeering 1.8. Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute ning justiitsministeeriumi piirkondlike ja kesktalituste värbamismenetluste lõpuleviimine, kes vastutavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest
M1C1-40	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine
M1C1-41	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine
M1C1-42	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus
M1C1–59A	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses
M1C1–73bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifitseerimissüsteemi rakendamist käsitlevate suuniste vastuvõtmine.
M1C1-108	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine
M1C1-111	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki
M1C1-112	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust, nagu on osutatud maksuameti tulemuslikkuse kavas aastateks 2021-2023.
M1C2-2	Investeering 1. Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid
M1C3-9	Investeering 4.1.: Digitaalne turismikeskus	Siht	Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskuse tegevusse
M1C3-10	Reform 4.1 Giidide kutsealade korralduse reguleerimine	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlemine
M2C1-6	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M3C2-5	Investeering 2.1 - Logistikaahela digiteerimine	Siht	Logistikaahela digiteerimine
M5C2-2	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Raamseaduse jõustumine ja valitsuse poolt vastu võetud seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust.
		Osamakse summa	2 200 368 263 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-17	Investeering 1.1. Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le
M7-7	Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Esmaste õigusaktide jõustumine.
M7-14	Investeering 4. Türreenini ühendus	Eesmärk	Hankemenetlus
M3C2-7	Investeering 2.3. Külm triikimine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine
M1C1-18	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1
M1C1-19	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2
M1C1-20	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt
M1C1-21	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine
M1C1-22	Investeering 1.5. Küberturvalisus	Eesmärk	võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli
M1C1-43	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)
M1C1-44	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)
M1C1-60	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	200 kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava kriitilise tähtsusega menetluse lihtsustamise ja/või digiteerimise täielik rakendamine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)
M1C1–72ter	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Suurendada hilinenud maksetega seotud inimressursse
M1C1–72quater	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Krediidi loovutamine kolmandatele isikutele
M1C1–72quinquies	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Maksete tegemine InIT andmebaasis
M1C1–73ter	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni ja kutseliseks muutmise stiimulid.
M1C1–73quinquies	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine
M1C1–75bis	Investeering 1.10. Kvalifikatsioonide ja e-riigihangete toetamine	Eesmärk	Kvalifikatsioonide ja e-riigihangete toetamine
M1C1–84bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Meetmed, millega parandatakse otsuste tegemise kiirust avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel
M1C1-97	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg
M1C1-98	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames
M1C1-99	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M1C1-113	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv
M1C1-114	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
M1C2-11	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-12	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M2C1-6bis	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C1-7	Investeering 2.3. Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.
M2C2-28	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M2
M4C1-12	Investeering 4.1. Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumiprogrammid aastas (üle kolme aasta)
M4C1-14	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad
M4C1-15	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks
M4C2-3	Investeering 3.3. Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt	Siht	Innovaatiliste doktorikraadide stipendiumide arv
M5C1–15bis	Investeering 4 – Avalik teenistus	Eesmärk	„Disposizioni concernenti la disciplina dei rapporti tra enti e operatori Volontari del servizio civile universale“ normatiivne läbivaatamine, mis võeti vastu 14. jaanuaril 2019 ja mille eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust
M7-1	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	„Taastuvenergia kiirendusalade“ kindlaksmääramine
M7-4	Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Valitsuse aruande vastuvõtmine, tuginedes valitsuste ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemustele, et määrata kindlaks tegevuskava keskkonnale kahjulike toetuste vähendamiseks 2030. aastaks.
M7-8	Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine	Eesmärk	Teisesed õigusaktid on jõustunud
M7-16	Investeering 5. SA.CO.I.3	Eesmärk	Hankemenetlus
M4C1–10a	Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform	Eesmärk	Teisesed õigusaktid on jõustunud
		Osamakse summa	5 991 809 595 eurot

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-23	Investeering 1.4.6 Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M2
M1C1-76	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-77	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid
M1C1-78	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-79	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud
M1C1-80	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-81	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-82	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem
M1C1-83	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud
M1C1-25	Investeering 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks
M1C1-61	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Kodanikke otseselt mõjutava 50 kriitilise menetluse lihtsustamise ja/või digitaliseerimise lõpuleviimine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)
M1C1-62	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist
M1C1-115	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki
M1C2-3	Investeering 1. Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid
M4C1-16	Investeering 3.1. Uued oskused ja keeled	Siht	Koolid, mis on 2024./25. aastal käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid
M4C1-17	Investeering 3.1. Uued oskused ja keeled	Siht	Õpetajatele pakutavad iga-aastased keele- ja metodoloogilised kursused
M4C2–1 bis	Investeering 1.2. Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv
M5C1-10	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine
M7-2	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Esmaste õigusaktide jõustumine (Testo Unico)
M7-20	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Itaalia ja Sloveenia vahelise kahe võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks: „Zaule – Dekani“ ja „Redipuglia – Vrtojba“
M7-25	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Eesmärk	Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine, et vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele
M7-30	Investeering 10. Oskuste katseprojektid „Crescere Green“	Siht	Koolituse pakkumine 20 000 inimesele
M1C2–14a	Reform 3. ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Aruande avaldamine kõigi ettevõtetele suunatud stiimulite kohta
		Osamakse summa	3 358 104 131 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Jrk nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M4C1-7	Investeering 1.4. Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Õpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või koolituskursustel
M4C1–14a	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad
M7-6	Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine	Eesmärk	Biometaani tootmisrajatiste gaasivõrguga liitumise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
M7-10	Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud	Eesmärk	Piirkondlike seaduste jõustumine
M7-18	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Itaalia ja Austria „Somplago – Würmlach“ võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks
M1C1-24	Investeering 1.7.1 Digitaalne avalik teenistus	Siht	Kodanikud, kes osalevad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonide pakutavates digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes
M1C1-96	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel
M1C1–97bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg
M1C1–98bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames
M1C1–99bis	Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform Investeering 1.10. Kvalifikatsiooni ja e-riigihangete toetamine	Siht	Avaliku sektori hankijate digipädevus
M1C1-116	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“
M1C2-5	Investeering 6. Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid
M1C2-13	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-14	Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.
M1C3-1	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu
M1C3-2	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus
M1C3-5	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)
M2C2-29	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv vabateedel
M2C2-29bis	Investeering 4.3 Laadimistaristu paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv linnapiirkondades
M2C2-30	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv vabateedel
M2C2-30bis	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv linnapiirkondades
M2C2-30ter	Investeering 4.3. Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimisjaamade arv
M2C3-3	Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus T2
M4C1-13	Investeering 2.1. Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas;	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine
M4C1–15a	Investeering 1.7. Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks
M4C1-19	Investeering 3.2. Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Siht	Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.
M4C1-20	Investeering 1.5. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv
M4C1–20a	Investeering 1.5. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Eesmärk	Uue riikliku järelevalvesüsteemi rakendamine
M4C2-2	Investeering 2.2. Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“	Siht	Toetust saanud ettevõtete projektide arv
M5C1-3	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.
M5C1-4	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.
M5C1-5	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis
M5C1-7	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused
M5C1-15	Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine	Siht	Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025
M6C2-2	Investeering 2.1. NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Haruldasi vähktõbe ja haigusi käsitlevad rahastatud uurimisprojektid
M6C2-3	Investeering 2.1. NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi
M7-3	Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse sisenemise digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine
M7-5	Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.
M7-21	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Siht	Itaalia ja Sloveenia võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurendamine pärast tööde lõpetamist
M7-26	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem (GIS) kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks
		Osamakse summa	7 046 237 746 eurot

1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-88	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-89	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid
M1C1-90	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-91	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud
M1C1-92	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-93	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-94	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem
M1C1-95	Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud
M1C1-117	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Avaliku sektori asutused, kes on saanud koolituse uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks
M1C1-119	Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M1C1-120	Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M3C2-6	Investeering 2.2. Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Siht	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine
M5C1-11	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Deklareerimata töö vähenemine
M5C2-6	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Siht	Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks
M5C2-8	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.
M5C2-10	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Siht	Inimesed, kes elavad tõsises materiaalses puuduses, mille eest vastutavad projektid „Esmalt eluase“ vähemalt kuus kuud ja postijaamad
M7-33	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
M3C2-12	Investeering 9. Külm triikimine	Siht	Külma triikimistaristu kasutuselevõtmine.
M1C1-26	Investeering 1.1. Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le
M1C1-27	Investeering 1.3.1 Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2
M1C1-28	Investeering 1.7.2 Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik	Siht	Digilihtsustuskeskuste pakutavates uutes digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes osalevate kodanike arv
M1C1-45	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine
M1C1-46	Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine
M1C1-47	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)
M1C1-48	Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)
M1C1-49	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).
M1C1-50	Investeering 1.8. Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus
M1C1-63	Reform 1.9. Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule lihtsustamine ja luua kõigi lihtsustatud menetluste ja vastavate halduskordade andmekogu, millel on täielik õiguslik kehtivus kogu riigi territooriumil;
M1C1-64	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-65	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-66	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-67	Investeering 1.9. Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-118	Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Jõustub tekkepõhise raamatupidamisarvestuse reform, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist.
M1C1-121	Reform 1.12. Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“
M1C1-122	Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023., 2024. ja 2025. aastaks seatud säästueesmärki.
M1C3-3	Investeering 1.2 Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades
M2C1-8	Investeering 2.3. Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses
M2C1-9	Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine
M2C1-10	Investeering 2.1. Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Siht	Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks
M2C1-12	Investeering 3.3. Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta
M2C2-23	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Jalgrattateed T2
M4C1-18	Investeering 1.1. Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava	Siht	Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)
M4C1-21	Investeering 1.2. Täistööajaga töötamise pikendamise kava	Siht	Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu
M4C1-22	Investeering 1.3. Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Siht	Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena
M4C1-23	Investeering 3.4. Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Siht	Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames
M4C1–23a	Investeering 3.4. Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Eesmärk	Õpetamise ja kõrgtasemel ülikoolioskuste allmeetmete rakendamise lõpuleviimine
M4C1-24	Investeering 1.6. Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel	Siht	Õpilased, kes on osalenud kooli-ülikooli üleminekukursustel
M4C1-25	Investeering 1.4. Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Erinevus koolist väljalangemise määras keskhariduses
M4C1-26	Investeering 3.3. Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava	Siht	Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter
M5C1–7bis	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused
M5C1-13	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.
M5C1-14	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtjad, keda toetatakse tehnilise abiga, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.
M5C1-16	Investeering 4 – Avalik teenistus	Siht	Inimesed on osalenud universaalses avaliku teenistuse programmis ja saanud nelja-aastasel ajavahemikul 2021-2024 asjakohase sertifikaadi.
M5C3-4	Investeering 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Maapiirkondade apteekide toetamine vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (teine partii)
M5C3-9	Investment1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)
M7-11	Investeering 1. Laiendamismeede: Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine
M7-12	Investeering 2. Laiendamismeede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust
M7-13	Investeering 3. Laiendamismeede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine
M7-15	Investeering 4. Türreenini ühendus	Siht	514 km kaablit on kinnitatud
M7-17	Investeering 5. SA.CO.I.3	Eesmärk	Sardiinia (Codrongianos) ja Toscana (Suvereto) ümberehitusjaamade karbid
M7-19	Investeering 6. Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel	Siht	Itaalia ja Austria võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurenemine seoses võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimisega
M7-22	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine jaamadesse
M7-23	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	Uus võrguhaldus- ja kontrollisüsteem
M7-24	Investeering 7. Arukas riiklik ülekandevõrk	Siht	Tööstuslik asjade internet
M7-27	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Ökodisaini ja linnakaevandamise teadus- ja arendusprojektide lõpuleviimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine
M7-28	Investeering 10. Kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine	Siht	Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluvate laborite seadmed
M7-29	Investeering 9. Laiendamismeede: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Haridus ja koolitus
M7-31	Investeering 11. Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul
M7-34	Investeering 12 Toetuskava rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks elektribusside valdkonnas	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
M1C2–14ter	Reform 3. ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.	Eesmärk	Siduvate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine
M4C1–15 ter	Reform 2.1. Õpetajate värbamine	Siht	Kandidaadid, kes on reformitud värbamissüsteemi kohaselt edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks.
		Osamakse summa	12 836 600 146 eurot

2.Laenutoetus

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M4C2-10	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks
M1C2-26	Investeering 5.1. SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine
M2C1-14	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine.
M2C4-8	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks
M5C1-17	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond
M1C2-27	Investeering 5.1. SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	VKEd, kes said toetust fondist 394/81
M1C3-22	Investeering 4.2 Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;
M1C3-23	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,
M1C3-24	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;
M1C3-25	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Fondo Rotativo investeerimispoliitika
M1C3-26	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.
M2C4-7	Reform 3.1. Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine
M2C4-12	Investeering 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine
M2C4-18	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine
M3C1-1	Reform 1.1 – MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine
M3C1-2	Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni
M3C1-21	Reform 2.1 – hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta	Eesmärk	Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine
M3C1-22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele	Eesmärk	Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)
M4C1-27	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.
M5C3-10	Reform1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides
M5C3-11	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Eesmärk	Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava
M6C2-4	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad
		Osamakse summa	12 643 678 161 eurot

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C2-28	Investeering 5.2. Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine
M2C4-27	Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks	Eesmärk	Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine
M5C2-11	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.
M5C2-15	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Eesmärk	„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.
M5C2-19	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.
M1C2-16	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Eesmärk	Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine
M1C3-12	Investeering 2.1 – Väikese ajaloolise linna atraktiivsus	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust
M1C3-13	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks
M1C3-14	Investeering 2.3 – Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti
M1C3-15	Investeering 2.4 – pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel
M1C3-35	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Eesmärk	Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel
M2C1-13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jäätmehoolduse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine
M2C2-52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüserite tootmine
M4C2-11	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.
M4C2-17	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond; Investeeringud	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem
M4C2-18	Invesment1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.	Eesmärk	Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;
M4C2-19	Investeering 1.4. Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid
M4C2-20	Investeering 3.2. Uute ettevõtete rahastamine	Eesmärk	IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend
M6C1-1	Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine	Eesmärk	Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.
M6C1-2	Investeering 1.1. Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine
M6C1-4	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine
M6C1-5	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium
M6C1-10	Investeering 1.3. Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine
M6C2-5	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine
		Osamakse summa	12 643 678 161 eurot

2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C1-18	Investeering 3.1. Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine
M2C1-20	Investeering 3.2. Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks
M5C2-17	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.
M1C1-123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1
M1C1-124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1
M1C3-30	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.
M1C3-31	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Riiklik turismifond: Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.
M2C3-9	Investeering 3.1. Tõhusa kaugkütte edendamine	Eesmärk	Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.
M2C4-19	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1
M2C4-24	Investeering 3.4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Eesmärk	Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik
M3C1-3	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel
M3C1-12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Eesmärk	Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine
M3C2-8	Investeering 1.1. Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde loovutamine
M4C1-29	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.
M5C2-13	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Eesmärk	Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.
M6C2-7	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine
		Osamakse summa	9 825 328 389 eurot

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Eesmärk	Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine
M1C2-22	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine
M2C2-48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Eesmärk	Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes
M2C2-50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Eesmärk	Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule
M5C2-21	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.
M1C3-20	Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine
M2C4-21	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Eesmärk	Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine
M4C1-28	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine
M4C2-12	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide osalejate nimekiri on valmis 30. juuniks 2023
M4C2-16	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Rahastatud taristute arv
M5C1-18	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Ettevõtetele on antud finantstoetust
M6C2-14	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.
		Osamakse summa	16 611 453 220 eurot

2.5.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C3-5	Investeering 1.1. Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust
M2C4-28	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine
M2C4-30	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Kõigi veejaotusvõrkudesse sekkumise, sealhulgas võrkude digiteerimise ja seirega seotud riigihankelepingute sõlmimine
M1C1-14	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid
M1C1-16	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid
M1C1-126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine
M1C1-128	Investeering 1.4.5 – Avalike teadete digitaliseerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1
M1C1-130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1
M1C1-131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusalased andmebaasid T1
M1C1-132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2
M1C1-133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2
M1C1-134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1
M1C1-135	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1
M1C1-136	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine
M1C1-137	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine
M1C1-138	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T1
M1C2-29	Investeering 5.2. Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Siht	Arenduslepingud on heaks kiidetud
M2C1-15bis	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm; Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)
M2C1-15ter	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm; Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumisel
M2C1-15 kvartal	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine
M2C2-32	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamiseks heiteta madala põrandaga bussidega
M2C3-7	Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab avaliku sektori hankija avaliku pakkumismenetluse teel.
M2C4-33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks
M2C4-36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Eesmärk	Kõigi kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingute sõlmimine
M3C1-4	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel
M3C1-17	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Siht	Lõpule on viidud 150 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud tööd, mis on valmis loa andmise ja käitamise etapiks.
M4C2-5	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv
M6C1-8	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Vähemalt üks telemeditsiini projekt piirkonna kohta (võttes arvesse nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)
		Osamakse summa	8 610 723 872 eurot

2.6.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M3C1-10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine ühenduste ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil
M7-35	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste vastuvõtmine ja ajakohastamine (VIncA)
M7-40	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Eesmärk	Sellise õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriumid
M2C1-15	;Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)
M2C1-22	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Eesmärk	Rakendusleping
M2C2-31	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Eesmärk	Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine
M2C4-6	Investeering 3.2. Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldamise lihtsustamine ja arendamine
M2C4-20	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2
M3C2-10	Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine	Eesmärk	Riiklik digilogistikaplatvorm
M5C3-12	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Siht	Infrastruktuuri sekkumiste alustamine erimajandustsoonides
M6C2-15	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .
M7-36	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Hankemenetlus
M7-38	Investeering 14. Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur	Eesmärk	Hankemenetlus
		Osamakse summa	8 328 350 441 eurot

2.7.Seitsmes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1
M2C2-25	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heitevaba veeremi ostmiseks ja meetmed kiirete masstranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks
M2C4-11	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Sekkumise kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga
M7-46	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Volituste eesmärgi määratlemine
M1C1-140	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine
M1C1-141	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2
M1C1-142	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine
M1C1-143	Investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T2
M1C2-19	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Saartel on ülilairibaühendus.
M1C2-30	Investeering 7. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine	Eesmärk	Rakendusleping
M1C2-31	Investeering 7 Toetus ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemile, nullnetotehnoloogiale ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on investeeringu lõpule viinud
M1C3-27	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerumine jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) (esimene partii)
M2C1-16bis	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1-16ter	Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitluse programm 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate jaamade moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades
M2C1-25	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Eesmärk	Ministeerium on vahendite kogusumma ümber paigutanud
M2C2-9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks
M2C2-34	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Siht	Ostetud heiteta vähese põrandaga busside arv T1
M2C2–34 Bis	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Heiteta rongide arv T1
M2C2-38bis	Investeering 5.1. Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Rakendusleping
M2C2-39	Investeering 5.1.Taastuvad energiaallikad ja akud	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitalia S.p.A-le
M2C2–42A	Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas	Eesmärk	Ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise CDP riskikapitali SGRile
M2C2-44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse
M2C4-22	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks
M2C4-28bis	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine
M2C4-31	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire
M2C4-34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1
M2C4-35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1
M2C4-37	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T1
M3C1-15	Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele
M3C1-19	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M4C2–21bis	Investeering 5.4 – idufirmade rahastamine	Eesmärk	Ministeerium on viinud lõpule vahendite ülekandmise CDP riskikapitali SGRile
M6C1-7	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)
M7-43	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Rakendusleping
M7-44	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Eesmärk	Itaalia Ettevõtlus- ja Made’i ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale
M7-48	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
		Osamakse summa	16 555 710 452 eurot

2.8.Kaheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M5C2-16	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Siht	Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.
M7-47	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Eesmärk	Rakendusleping
M1C1-144	Investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine – Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine
M1C3-16	Investeering 2.1 – Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus	Siht	KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed
M2C1-23	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
M2C2-4	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Täiendav biometaani tootmisvõimsus
M2C4-9	Investeering 1.1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Siht	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks
M2C4-11bis	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine sekkumiseks Emilia-Romagnas, Toscanas ja Marches
M2C4-26	Investeering 3.5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse
M3C1-13	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	1400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine
M4C2-6	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv
M4C2-7	Investeering 1.1. Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)	Siht	Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv
M4C2-8	Investeering 1.3. Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused	Siht	Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv
M4C2-22	Investeering 2.1. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid	Siht	Toetust saanud projektide arv
		Osamakse summa	10 344 827 586 eurot

2.9.Üheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-145	Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)
M1C3-17	Investeering 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Siht	Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed
M1C3-18	Investeering 2.3 Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv
M1C3-19	Investeering 2.4 Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)	Siht	Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud
M1C3-28	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatavate turismiettevõtete arv;
M1C3-32	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	VKEde tagatisfondist toetust saavate turismiettevõtete arv
M1C3-34	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Siht	Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv
M2C1-17	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17bis	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17ter	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17quater	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17-kinakviirused	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17-sugu	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17-septies	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17-oktoosid	Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17-nonid	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia Investeering 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine
M2C2-40	Investeering 5.1.1 Taastuvenergia ja akud	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud, mis käsitlevad fotogalvaaniliste või tuuleenergia tehnoloogiate energiatootmisvõimsust
M2C2-46	Investeering 1.2 Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades
M3C1-23	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Siht	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused
M4C2-13	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Loodavate uute keskuste arv
M6C1-9	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)
M6C2-8	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)
M6C2-11	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	E-tervisekaarti edastavad üldarstid.
M1C3-33	Investeering 4.2 Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid	Siht	Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)
		Osamakse summa	7 118 464 154 eurot

2.10.Kümnes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-146	Investeering 1.4.4 – riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)
M2C3-6	Investeering 1.1. Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Siht	Hoone asendamise teel ehitatakse vähemalt 400 000 uut kooli SQMT.
M2C3-8	Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Siht	Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmiseks
M2C3-10	Investeering 3.1. Tõhusa kaugkütte edendamine	Siht	Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine
M2C4-23	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 ümberkülvamiseks
M2C4-25	Investeering 3.4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Siht	Omanikuta mälestiste taaselustamine
M2C4-29	Investeering 4.1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Investeeringud esmatasandi veetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks
M2C4-32	Investeering 4.2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire
M2C4-35bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2
M2C4-38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T2
M5C2-20	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Siht	Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid
M1C1-147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2
M1C1-148	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2
M1C1-149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine
M1C1-151	Investeering 1.4.5 – Avalike teadete digitaliseerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2
M1C1-153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2
M1C1-154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusalased andmebaasid T2
M1C1-155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T2
M1C2-15	Investeering 2. Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus
M1C2-17	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega majanumbrid
M1C2-18	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused
M1C2-20	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Linnavälised teed ja 5G levialaga koridorid
M1C2-21	Investeering 3. Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Turutõrgete valdkonnad, kus on võimalik kasutada 5G leviala
M1C2-23	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatakse maapealseid teleskoope, toimivat SST keskust, kosmosetehast ja vedela jõuseadme näidisseadmeid
M1C2-24	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine
M1C2-25	Investeering 4. Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Haldusasutustele osutatavad teenused
M1C2-32	Investeering 7. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
M1C3-21	Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Nende stuudiote arv, mille ümberkvalifitseerimise, moderniseerimise ja ehitamisega seotud tööd on lõpetatud
M1C3-36	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon on lõpetatud
M2C1-16	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1-19	Investeering 3.1. Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel
M2C1-21	Investeering 3.2. Rohelised kogukonnad	Siht	Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine
M2C1-24	Investeering 3.4. Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
M2C2-3	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Põllumajandustraktorite asendamine
M2C2-5	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine
M2C2-10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks
M2C2-11	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine
M2C2-13	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust
M2C2-15	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Siht	Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine
M2C2-17	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Siht	Vesinikutanklate arv
M2C2-19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht	Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv
M2C2-25bis	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Vähemalt viis sekkumist kiirete massitranspordisüsteemide infrastruktuuri ajakohastamiseks
M2C2-25ter	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Vähemalt 85 veeremiühiku ostmine kiireks veoks
M2C2-26	Investeering 4.2 Kiirete massitranspordisüsteemide väljatöötamine (metroo, tänavaauto, busside kiirtransiit)	Siht	Ühistranspordi taristu kilomeetrite arv
M2C2-35	Investeering 4.4.1 Heiteta vähese põrandaga bussidega piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine	Siht	Heiteta madala põrandaga busside arv T2
M2C2–35 ter	Investeering 4.4.1 Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine keskkonnasõbralike kütustega sõidukitega	Siht	Heiteta ja vähese heitega madala põrandaga busside laadimisjaamade arv
M2C2–35a	Investeering 4.4.2 Heitevabade rongide ja universaalteenusega piirkondliku ühistranspordi raudteepargi tugevdamine	Siht	Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul
M2C2-36	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadide käskluse uuendamiseks kasutatavas sõidukipargis
M2C2-43	Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas	Siht	Riskikapitalifondide ja idufirmadega sõlmitud õiguslikud lepingud
M2C2-45	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Siht	Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse
M2C2-47	Investeering 1.2 Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Siht	Taastuvenergia tootmine energiakogukondades ja ühiselt tegutsevad omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
M2C2-49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine
M2C2-51	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Siht	Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides
M2C2-53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Elektrilüsaatorite tööstusliku sisseseade valmimise riigihankelepingute sõlmimine
M2C4-11ter	Investeering 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine
M2C4-13	Investeering 2.1b – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	D- ja E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine
M2C4-20bis	Investeering. 3.1. Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T3
M2C4-34bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1
M3C1-6	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel
M3C1-24	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused	Siht	Investeering 1.9 Piirkondadevahelised ühendused
M3C1-9	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.
M3C1-11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Nii reisijate kui ka kauba kiirraudtee liinil Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia
M3C1-14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	2 785 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine
M3C1-16	Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	1 280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele
M3C1–17bis	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Siht	Lõpule on viidud 650 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud töid, mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks.
M3C1-18	Investeering 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)	Siht	Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid
M3C1-20	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M4C1-30	Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Tudengite magamismajutusüksused, mis on loodud asjakohaste õigusaktide kohaselt
M4C2-9	Investeering 1.4. Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Siht	Riiklikud keskused on riiklike keskuste tegevus ja tegevus peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas.
M4C2-14	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Väljamaksed summas 307 000 000 eurot.
M4C2-15	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Toetust saavate VKEde arv
M4C2–15a	Investeering 2.3. Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Eesmärk	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja TEFi tööpakettide lõpuleviimine
M4C2–16a	Investeering 3.1. Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Loodud või tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv
M4C2–18 Bis	Invesment1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.	Siht	Innovatsiooni ökosüsteemide elluviidav tegevus
M4C2-21	Investeering 5.4 – idufirmade rahastamine.	Siht	Idufirmade või riskikapitalifondidega sõlmitud õiguslikud lepingud
M5C1-19	Investeering 5 - Naistele kuuluvate ettevõtete loomine	Siht	Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust
M5C2-12	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Siht	Linnauuendusmeetmete projektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi
M5C2-14	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades
M5C2-18	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Siht	Temaatilise fondi toetuse rahaline väärtus ja linnaprojektide toetamine.
M5C2-22	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Siht	Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.
M5C3-13	Investeering 1.4. Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Siht	Taristumeetmete lõpuleviimine erimajandustsoonides.
M6C1-3	Investeering 1.1. Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Siht	Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)
M6C1-6	Investeering 1.2. Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Lisaisikud, keda ravitakse kodus (esimene partii)
M6C1-11	Investeering 1.3. Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)
M6C2-6	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed
M6C2-9	Investeering 1.1. Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid
M6C2-10	Investeering 1.2. Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates
M6C2–10bis	Investeering 1.2. Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine rahastamisseaduse 67/88 Tervishoiuhoonete projektide jaoks
M6C2-12	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Eesmärk	Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on täielikult toimivad.
M6C2-13	Investeering 1.3. Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda
M6C2-16	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus
M6C2-17	Investeering 2.2. Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv
M7-37	Investeering 13. Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)	Eesmärk	Tööde lõpetamine
M7-39	Investeering 14. Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur	Eesmärk	Tööde lõpetamine
M7-41	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Siht	Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine
M7-42	Investeering 15. Transizione 5.0 Roheline	Siht	0,4 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises ajavahemikul 2024–2026
M7-45	Investeering 16. Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks	Siht	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega
M7-49	Investeering 17. Avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend	Siht	Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud
M1C3-29	Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv
M3C2-9	Investeering 1.1. Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde lõpetamine
		Osamakse summa	19 919 595 964 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

24. veebruari 2023. aasta dekreetseadusega nr 13 muudetud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduse nr 77 kohaselt luuakse kava seireks ja rakendamiseks mitu koordineerimisstruktuuri. Need on eelkõige järgmised: i) ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud juhtkomitee (cabina di regia), mille peamine ülesanne on juhtida ja koordineerida kava rakendamist; ii) ministrite nõukogu eesistumise juures vähemalt kava kestuse ajaks moodustatud missiooni struktuur, millele on antud volitused tegutseda keskse koordineerimisstruktuurina kava rakendamise ja seire eesmärgil; iii) majandus- ja rahandusministeeriumi juures asuv tehniline struktuur, mis tegeleb kava rakendamise operatiivseirega, menetluste, kulude ja aruandluse korrapärasuse kontrolliga ning osutab rakendamisetapis tehnilist ja operatiivtuge. Ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuur toimib riiklikul tasandil Euroopa Komisjoni ühtse kontaktpunktina. Majandus- ja finantsministeerium tagab kava tulemuste hindamise. Sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad osalevad „cabina di regia“ sihtpärastel kohtumistel, et tagada nende osalemine kava rakendamises. Lisaks määratakse iga kavas sisalduvate meetmete eest vastutava keskasutuse tasandil kindlaks koordineerimisstruktuurid, mille ülesandeks on asjaomaste sekkumiste juhtimine, seire, aruandlus ja kontroll, sealhulgas hõlmates rakendamise järelevalvet ning eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti on ette nähtud jõustamismehhanismid rakendamisprobleemide puhuks, sealhulgas asendusvolituste aktiveerimine kava meetmete eest vastutavate asutuste suhtes, et tagada projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine ning eelmehhanismid konfliktide lahendamiseks.

Seireks ja rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks kavandatakse ajutiste töötajate töölevõtmist, sealhulgas seoses kava rakendamise eest vastutavate keskasutuste ning majandus- ja rahandusministeeriumiga (sealhulgas seoses keskse koordineerimisstruktuuri ja riigi raamatupidamisarvestuse osakonnaga), nagu on sätestatud 9. juuni 2021. aasta dekreetseaduses nr 80, ning seoses Lõuna-Itaalia ametiasutustega, mis eeldatavasti suurendavad töötajate arvu, kes tegelevad ELi vahendite kavandamise ja kasutamisega, nagu on sätestatud eelkõige 2020. aasta seaduses nr 178. Lisaks eraldatakse vahendeid ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuurile, et tagada tõhus toimimine vastavalt 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13 sätestatule. Lisaks on projektide rakendamisel kesksetele ja kohalikele ametiasutustele ette nähtud tehniline ja operatiivtugi, sealhulgas kasutades avaliku sektori kapitaliühinguid, tehnilise abi eksperte ja vajaduse korral välisekspertide abi. Nende meetmetega kaasneb halduskoormust vähendavate ja haldusmenetlusi lihtsustavate meetmete rakendamine, nagu on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduses nr 77 ja 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13.

Korraldusega nähakse ette ka integreeritud IT-süsteemi („Regis“) kasutamine. Majandus- ja rahandusministeeriumi juures tegutseva Euroopa Liiduga finantssuhete arendamise peainspektsiooni (IGRUE) ülesandeks on koordineerida auditisüsteeme ja teostada kontrolle riigi territoriaalse arvepidamise büroo (RTS) toel. Guardia di Finanza ja asjaomaste sõltumatute asutustega, nagu riiklik korruptsioonivastane amet ANAC sõlmitud tõhustatud kokkulepped jäävad kehtima, tugevdades seega rolli, mille Itaalia õigussüsteem kõnealustele asutustele seoses riigi rahanduse, sealhulgas EList pärit rahastuse kaitsega juba omistab.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Itaalia järgmise korra.

Majandus- ja rahandusministeerium tegutseb tehnilise struktuurina, mis teostab seiret, sealhulgas eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude üle, ning vajaduse korral rakendab kontrolli- ja auditeerimistegevust, ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmed kodeeritakse kava meetmete eest vastutavate keskasutuste tasandil, kes esitavad nõutud andmed majandus- ja rahandusministeeriumile. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Itaalia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu saamiseks. Itaalia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(2) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.

(4) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.

(5)

Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(6)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(7)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.

(8)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(9) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(10) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(11) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(12) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil. 

(13) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.

(14) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(15) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(16) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(17) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(18) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(19) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(20)

20Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.

(21) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.

(22) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(23) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(24)

24Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(25) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(26) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(27) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(28)

(29) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(30) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(31) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(32) 32Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(33) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(34) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(35) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(36) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(37) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(38) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(39) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(40) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(41) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(42) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(43) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(44) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(45) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(46) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimatoetuse arvutamiseks esitavad lõplikud abisaajad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, valitud sekkumisvaldkonna(te) kohta põhjenduse. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(47) Suurlinnapiirkondade all mõeldakse selles meetmes „funktsionaalseid linnapiirkondi“, nagu on määratletud Euroopa Komisjoni ja OECD andmebaasis (Dijkstra, L., H. Poelman ja P. Veneri (2019), „The EU-OECD definition of a functional urban area“, OECD regionaalarengu töödokumendid, nr 2019/11, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/d58cb34d-en).

(48) Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a kohaldatakse seda ka kaherežiimiliste rongide suhtes.

(49) Suurlinnapiirkondade all mõeldakse selles meetmes „funktsionaalseid linnapiirkondi“, nagu need on määratletud Euroopa Komisjoni ja OECD andmebaasis (Dijkstra, L., H. Poelman ja P. Veneri (2019).

(50) Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a kohaldatakse seda ka kaherežiimiliste rongide suhtes.

(51) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(52) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(53) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(54) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(55) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimatoetuse arvutamiseks esitavad lõplikud abisaajad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, valitud sekkumisvaldkonna(te) kohta põhjenduse. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(56) CDP riskikapitali SGR teostab valitsemistegevust kooskõlas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis sätestatud sõltumatuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

(57) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(58)

Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(59)

Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(60)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(61) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(62) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(63) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(64)

64Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(65) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(66) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(67) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(68)

(69) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(70) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(71) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(72) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(73) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(74)

(75)

Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(76)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(77)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(78) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(79) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(80) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(81) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(82) OECD, oskuste uuringud „Ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamine kõrghariduses Itaalias“

(83) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(84) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(85) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(86) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(87) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(88) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(89) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(90) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(91) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(92) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(93) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(94) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(95) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(96) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(97)

(98) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(99) Tööpakett on osa projektitöö jaotusest, näiteks: testimine enne investeerimist, oskusi ja koolitust, projektijuhtimist ja koordineerimist. Tegemist on projektitöö rühmaga, mida kirjeldatakse tegevustes ja ülesannetes. Tööpakettidel peab olema selge ja loogiline seos projekti eesmärkide ja muude tööpakettidega. Iga tööpakett moodustab projekti alaosa, mis on samm projekti üldeesmärkide saavutamiseni.

(100) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(101) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(102)

(103) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(104) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(105) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(106)

(107) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(108) CDP riskikapitali SGR teostab valitsemistegevust kooskõlas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis sätestatud sõltumatuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

(109) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(110) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.

(111)

(112)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(113) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(114) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(115) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(116)

(117) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(118) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(119) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(120)

(121) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(122) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(123) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(124) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(125) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(126) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(127) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(128) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(129) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(130)

(131)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(132)

(133)

(134)

Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(135) Eelkõige viitab see kord 11. detsembri 2016. aasta seaduse A ja B lisale nr 232.

(136) Äsja asutatud äriühingute puhul tuleks energiasäästu mõõta samas sektoris tegutsevate sarnaste omadustega (suurusega) äriühingu keskmise aastase tarbimise alusel (ATECO kood).

(137) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(138)

(139)

(140)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(141) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(142) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.

(143) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.

(144) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(145) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevusaladele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(146) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(147) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(148) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.

Top

Choose the experimental features you want to try