Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa gaasitarned ELi olnud häiritud, sest energiat püütakse tahtlikult kasutada poliitilise relvana. Venemaa on palju aastaid olnud ELi peamine gaasitarnija. Varem tuli rohkem kui 40 % ELi gaasitarnetest Venemaalt. Alates 2022. aasta veebruarist on aga gaasitarned pidevalt vähenenud. Venemaalt torujuhtme kaudu tuleva gaasi vood moodustasid 2023. aasta esimesel poolel alla 10 % ELi gaasiimpordist. Kaksteist liikmesriiki on aktiveerinud ELi ühisele klassifikatsioonile vastava esimese või teise kriisitaseme, nagu on ette nähtud gaasivarustuskindluse määruses (EL) 2017/1938.

See tarnešokk on avaldanud märkimisväärset mõju gaasi ja elektri hinnatasemele ja hindade kõikumisele, inflatsioonile, ELi üldisele finants- ja makromajanduslikule stabiilsusele ning kõigile kodanikele. Hulgihind oli 2022. aastal keskmiselt viis korda kõrgem kui enne kriisi ning tõusis kriisi haripunktis 2022. aasta suvel isegi üle 300 euro/MWh. Hinnad püsivad tänaseni märkimisväärselt kõrgemad kui enne kriisi, kusjuures volatiilsus on väga suur. Ettevõtted, eelkõige energiamahukad tööstusharud, said tunda konkurentsivõime kahanemist ning kodanike ostujõud on vähenenud.

Seepärast võttis nõukogu 19. detsembril 2022 vastu nõukogu määruse (EL) 2022/2576, et suurendada solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil.

Määruses (EL) 2022/2576 on sätestatud ajutine õiguslik alus järgmiste meetmete jaoks:

Määruse (EL) 2022/2576 eesmärk on leevendada mõju gaasi hinnale, tegeledes nõudluse ja pakkumisega, tagades varustuskindluse kogu Euroopa Liidus ja tugevdades solidaarsust. See sisaldab erinevaid elemente, mis aitavad sidusalt kaasa ülikõrgete hindade vältimisele ning solidaarsuse ja varustuskindluse tugevdamisele.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada määruse (EL) 2022/2576 sätete kohaldamisaega ühe aasta võrra, võttes arvesse jätkuvaid riske energiavarustusele liidus.

Liidu reageerimine kava „REPowerEU“ raames ja sellele järgnenud algatused, sealhulgas määruses (EL) 2022/2576 sätestatud meetmed, aitasid leevendada Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgi gaasitarnetele ja selle mõju hinnatasemele, inflatsioonile, finants- ja makromajanduslikule stabiilsusele ning kõigile kodanikele.

Maailma gaasiturud on siiski jätkuvalt väga pingelised ja turu tasakaal jääb lähitulevikus ilmselt ebakindlaks. Sellisel olukorral on ebasoodne mõju gaasihindadele, mis on küll madalamad kui 2022. aasta suve tipptase, kuid kriisieelsest tasemest enam kui kaks korda kõrgemad. Mitmed riskid võivad realiseerumise korral õhutada gaasinappuse hirmu, mis turu ebakindluse tõttu võib põhjustada tugevaid reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele. Need riskid hõlmavad järgmist: veeldatud maagaasi (LNG) nõudluse taastumine Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul; külm talv, mis võib suurendada gaasinõudlust kuni 30 miljardi kuupmeetri võrra; äärmuslikud ilmastikuolud, mis võivad põhjustada madalat veetaset ja seeläbi mõjutada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist, ning sellest tulenev nõudluse suurenemine gaasipõhise elektritootmise järele; uued elutähtsa taristu häired; ning geopoliitilise keskkonna ja ohumaastiku halvenemine tarnepiirkondades, näiteks seoses kriisiga Lähis-Idas.

Kui asjakohased liidu meetmed kaotaksid kehtivuse, muudaks see liidu seni saavutatud stabiilset, kuid habrast olukorda ning halvendaks vastupanuvõimet tõenäoliste tulevaste sündmuste, näiteks Venemaa impordi täieliku peatamise suhtes.

Vastavalt määrusele (EL) 2022/2576 kavandas ja rakendas komisjon teenusepakkuja toetusel AggregateEU mehhanismi, mis võimaldab nõudluse koondamist, pakkumisvoorude korraldamist rahvusvaheliste gaasitarnijatega ning nõudluse ja tarnijate pakkumiste vastavusse viimist. Mehhanismis võivad ostjatena osaleda ELis ja energiaühenduse osalisriikides asutatud ettevõtjad.

Määrusega nähakse ette nõudluse kohustuslik koondamine, kehtestades liikmesriikidele kohustuse nõuda, et kodumaised ettevõtjad kasutaksid teenuseosutajat piisavalt suure gaasinõudluse koondamiseks. Liikmesriikide ettevõtjad peavad nõudluse koondamise protsessi kaasama mahud, mis vastavad vähemalt 15 %-le hoidlate täituvuse eesmärgist (ligikaudu 13,5 miljardit kuupmeetrit liidus tervikuna).

Selleks et vältida Venemaa Föderatsioonist tarnitava gaasi mitmekesistamise eesmärgi ohustamist, on määruses (EL) 2022/2576 sätestatud, et Venemaa Föderatsioonis asutatud Venemaa füüsiliste või juriidiliste isikute või ettevõtjate kontrollitavate ettevõtjate või muude asutuste osalemine on välistatud. Lisaks on Venemaa Föderatsioonist pärit maagaas jäetud välja nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismist, sealhulgas maagaasitarned, mis sisenevad liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse loetelus nimetatud sisenemiskohtade kaudu.

Määrus (EL) 2022/2576 sisaldab sätteid, millega soovitakse tagada gaasiostude parem koordineerimine liidus ja liikmesriikide energiasolidaarsus. Selle saavutamiseks püütakse määrusega tagada komisjonile ülevaade gaasi ostmiseks algatatavatest pakkumismenetlustest või sõlmitavatest müügi- ja ostulepingutest. Sellest tulenevalt peavad maagaasiettevõtjad või gaasi kasutavad ettevõtjad saatma komisjonile teatised kõigi tulevaste pakkumismenetluste või sõlmitavate lepingute kohta, mille puhul tarnemaht ületab 5 TWh aastas. Seejärel võib komisjon anda sellistele ettevõtjatele soovitusi, kui pakkumismenetlused või lepingud võivad negatiivselt mõjutada ühisostude mehhanismi, turu toimimist, varustuskindlust või solidaarsust.

Määrusega (EL) 2022/2576 tõhustatakse ka torujuhtmete ja LNG terminalide käitamist.

Tarneallikate mitmekesistamine eesmärgiga loobuda Venemaa gaasist on muutnud ELi gaasivoogude struktuuri. Seetõttu on marsruudid LNG terminalidest tarbimiskeskustesse muutunud olulisemaks kui varasemad valdavalt ida-lääne suunalised vood. Sellised gaasivoogude muutused on aga toonud kaasa eriti suure ülekoormuse ühenduspunktides, eelkõige Loode-Euroopas.

Selleks et suurendada gaasisüsteemi võimet reageerida ülekoormusele ja parandada süsteemi paindlikkust, sisaldab määruse (EL) 2022/2576 artikkel 14 sätteid, mis kohustavad ülekandesüsteemi haldurit pakkuma alakasutatud lepingulist kindlat võimsust kõikidele võrkudevahelistele ühendustele, mitte ainult ülekoormatud ühenduspunktidele i) uue igakuise „kasuta või kaota“ mehhanismi rakendamise või ii) olemasolevate mehhanismide laiendamise kaudu samal eesmärgil.

Suurem läbipaistvus tagab parema ja terviklikuma ülevaate LNG ja hoidlaturgudest ELis. Samuti toob see kaasa nende taristute tõhusama kasutamise ja suurendab uute tarnijate ligimeelitamise potentsiaali.

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism

Finantsalastes õigusaktides (MiFID 2) on juba nõutud, et kauplemiskohad looksid finantsturgude märkimisväärse volatiilsuse ohjeldamiseks mehhanismid, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on töötanud välja viise, kuidas parandada kauplemispiirangute toimimist kõigi varaklasside puhul. Sellel on püsivam positiivne mõju kõigi varaklassidega, sealhulgas energiatuletisinstrumentidega kauplemisele. Äsja lõpule viidud finantsinstrumentide turgude määruse läbivaatamisel lisati ka eriolukorra mõiste ja anti ESMA-le täiendavad volitused kauplemispiirangute osas. Need muudatused tuleb riiklikesse õigusaktidesse üle võtta 2025. aasta teiseks pooleks. Kasutusele on võetud määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism, et kauplemiskohad looksid mehhanismid, millega hoitakse ära hindade ülemäärane liikumine kauplemispäeva jooksul kas olemasolevate kauplemispiirangute kohandamise või täiendava mehhanismi loomise kaudu. Suure volatiilsuse kasvu tõttu gaasi- ja elektriturgudel on energiaettevõtjatel raske neil turgudel osalemist jätkata ja rahuldada oma riskimaandusvajadusi nii, et samal ajal oleks tagatud energiavarustuskindlus lõpptarbijatele.

Seepärast on määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud kauplemiskohtadele nõue luua ajutine päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism, mille eesmärk on piirata energiaga seotud tuletislepingute suuri hinnamuutusi sama kauplemispäeva piires. Kauplemiskohad võivad rakendada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kas integreerides selle oma olemasolevatesse direktiivi 2014/65/EL kohaselt juba loodud kauplemispiirangutesse või lisamehhanismina.

Määrusest (EL) 2017/1938 tulenev praegune solidaarsuskohustus kehtib nende liikmesriikide vahel, kes on omavahel otse või kolmanda riigi kaudu ühendatud. Käesoleva kehtivusaja pikendamisega jätkatakse selle kohustuse kohaldamist ka nende liikmesriikide suhtes, kellel on LNG rajatised, mis isegi juhul, kui need ei ole otse ühendatud, võiksid pakkuda solidaarsust hädaolukorras olevale liikmesriigile, kui tal on olemas LNG vastuvõtmiseks vajalik taristu.

Liidu reageerimine kava „REPowerEU“ raames ja sellele järgnenud algatused, sealhulgas määruses (EL) 2022/2576 sätestatud meetmed, aitasid leevendada kriisi tagajärgi ja ELil valmistuda gaasivarustuskindlusega seotud olukorra halvenemiseks. Aruandes määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijärelduste kohta, mis on tehtud, võttes arvesse gaasitarnete üldist olukorda liidus, 1 jõudis komisjon järeldusele, et kõnealusel määrusel on olnud oluline roll gaasituru olukorra stabiliseerimisel ja liidu jaoks piisavate gaasitarnete tagamisel ning et see on liidu gaasivarustuskindluse tagamise paketi oluline element.

Kui määruse kehtivusaega ei pikendata, lõpeb selle kohaldamine 30. detsembril 2023.

Käesoleva ettepaneku vastuvõtmise päeval on aga endiselt tõsiseid raskusi liitu saabuvate gaasitarnetega.

Venemaa torugaasi impordi märkimisväärse vähenemise tõttu viimase aasta jooksul on gaasitarned liitu võrreldes kriisieelse olukorraga märkimisväärselt vähenenud. Arvestades praegust torujuhtmegaasi impordi mahtu, peaks liit 2023. aastal saama Venemaalt torujuhtmete kaudu ligikaudu 20 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sedagi vaid juhul, kui see ebausaldusväärne import ei vähene või katke täielikult. See oleks ligikaudu 110 miljardit kuupmeetrit vähem kui 2021. aastal.

Üleilmne gaasiturg on endiselt väga pingeline ja eeldatavasti jääb selliseks veel mõneks ajaks, sest enne 2026. aastat on maailmas kavas kasutusele võtta vaid väga vähe uut maagaasi veeldamisvõimsust.

Sellisel olukorral on ebasoodne mõju gaasihindadele, mis on küll madalamad kui 2022. aasta suve tipptase, kui hinnad kerkisid üle 300 euro/MWh, kuid kriisieelsest tasemest enam kui kaks korda kõrgemad. Eelmise kümne aasta jooksul olid hinnad liikunud vahemikus 5–35 eurot/MWh ja olid keskmiselt umbes 20 eurot/MWh. 2023. aasta varasügisel olid hinnad vahemikus 40–50 eurot/MWh. Selline hinnatase mõjutab paratamatult ELi kodanike ostujõudu ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet.

Turu pingelisuse tagajärg on ka turu volatiilsus ja see kujutab endast täiendavat riski ELi majandusele. 2023. aasta suvel ja sügisel esines mitmeid märkimisväärse volatiilsuse juhtumeid, kui hinnad tõusid mõne nädala jooksul rohkem kui 50 %. See näitab, et gaasiturud on endiselt ebastabiilsed ning võivad tugevalt reageerida mis tahes ootamatule ja äkilisele pakkumise ja nõudluse muutusele, nagu juhtus pärast Austraalia LNG rajatiste streiki, Lähis-Ida kriisi ja Balticconnectori katkestust. Nendes tingimustes võib hirm gaasinappuse ees vallandada ulatuslikke reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele.

Mitmed riskid võivad realiseerumise korral õhutada gaasinappuse hirmu, mis turu ebakindluse tõttu võib põhjustada tugevaid reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele. Need riskid hõlmavad järgmist: LNG nõudluse taastumine Aasias, mis veelgi vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul, külm talv, mis võib suurendada gaasinõudlust kuni 30 miljardi kuupmeetri võrra, äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist või tuumaenergia tootmist, mis omakorda nõuaks suuremat gaasipõhist elektritootmist ja/või suurendaks nõudlust gaasi järele, ning uued võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasi impordi täielik peatamine või olemasoleva elutähtsa gaasitaristu häire.

Peale selle on pärast määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijäreldusi käsitleva aruande vastuvõtmist ohumaastik halvenenud. Lisaks Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu mõjutavad praegu mitmeid ELi peamisi tarnepiirkondi ägedad relvakonfliktid (Aserbaidžaan, Lähis-Ida).

Hiljutised näited ilmestavad elutähtsa gaasitaristu häiretega seotud riskide tõenäosust ja asjakohasust. 2022. aasta septembris kahjustati sabotaažiaktidega NordStream 1 torujuhet sellisel määral, et selle kaudu ei saa praegu ega lähitulevikus gaasi transportida. 2023. aasta oktoobris lõhuti Soomet ja Eestit ühendav oluline torujuhe Balticconnector. Uurimise käigus tahetakse välja selgitada, kas kahjustus tekitati väliselt ja kas selle põhjustas mõne laeva ankur. Balticconnectori katkestuse tõttu ei suuda Soome enam täita määruse (EL) 2017/1938 artiklis 5 määratletud taristunormi N–1-kriteeriumi nõuet. N–1-kriteerium tagab, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral suudab ülejäänud taristu tehniline võimsus rahuldada kogu gaasinõudluse tippnõudlusega päeval. Balticconnectori katkestuse tõttu tõstis Soome 27. oktoobril 2023 määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohase kriisitaseme varajase hoiatamise tasemelt häireolukorra tasemele, mis on viimane kriisitase enne hädaolukorra taset. Selline taristut mõjutav uus intsident ilmestab elutähtsa gaasitaristu häiretega seotud riskide tõenäosust ja asjakohasust.

Samuti tuleks märkida, et maagaasinõudluse märkimisväärne vähenemine (2022. aasta augustist 2023. aasta septembrini 18 %) aitab säilitada ELis gaasibilanssi. Vähenemine on tingitud majanduslikest teguritest (nt kõrged hinnad) ja haldusmeetmetest, mida liikmesriigid on võtnud vastavalt määrusele (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid, ja määrusele (EL) 2023/706, millega selle kehtivusaega pikendati. Nõudluse võimalik kasv, mis tuleneb gaasikasutuse taastumisest elamu-, kaubandus- ja tööstussektoris või juhul, kui nõudluse vähendamiseks võetud haldusmeetmeid ei pikendata, kujutab endast täiendavat ohtu, mis praegust gaasiturgude pingelist olukorda arvestades võib kahjustada ELi gaasivarustuskindlust.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on kolmes järjestikuses aruandes, mis avaldati 2022. aasta detsembris ning 2023. aasta veebruaris ja juulis, järjepidevalt rõhutanud riske ELi gaasivarustuskindlusele ja hoiatanud rahulolutunde eest, mida võib põhjustada olukorra paranemine võrreldes kriisi haripunktiga 2022. aasta suvel. 2023. aasta veebruari aruande kohaselt „peaksid üleilmsed gaasitarned jääma 2023. aastal piiratuks ning üleilmne tasakaal sõltub ebatavaliselt paljudest määramatustest ja välistest riskiteguritest. Sealhulgas on võimalus, et Venemaa torugaasitarned Euroopa Liitu lõpevad täielikult, samuti et Hiina LNG import taastub kooskõlas selle riigi pikaajaliste LNG ostulepingutega ja LNG tarned võivad väheneda.“ IEA hoiatas, et „paranenud prognoos ei tohiks juhtida tähelepanu kõrvale meetmetelt, mis on vajalikud, (…) et leevendada Euroopa Liitu mõjutada võivaid väliseid riske“. 2 Agentuur töötas välja stressistsenaariumid juhuks, kui Venemaa gaasitarned peatuvad, LNG tarned jäävad pingeliseks ja ilmastikuoludest tingitud nõudlus suureneb, mis võib põhjustada ELis gaasi pakkumise ja nõudluse vahe 40 miljardit kuupmeetrit. 2023. aasta juuli aruandes rõhutas IEA, et „2023./2024. aasta põhjapoolkera talve eel püsivad riskid ja ebakindlus“ ning „täidetud gaasihoidlad ei anna kindlust talvise volatiilsuse ja uute turupingete riski vastu“. 3

Lisaks avaldas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 8 oma iga-aastase talvise tarnimise prognoosi koos ülevaatega suve kohta. ENTSOG jõudis järeldusele, et kuigi üldine varustuskindluse olukord ELis on märkimisväärselt paranenud, võib Venemaa täieliku tarnekatkestuse korral olla vaja võtta lisameetmeid. Lisaks on vaja hoidlaid hoolikalt hallata kogu 2023.–2024. aasta talve jooksul, kuna määruses (EL) 2022/1032 sätestatud täituvuse sihttaseme 90 % saavutamiseks on tõenäoliselt vaja, et täitmishooaja alguses oleks täituvus 46 % 4 .

Kokkuvõtteks võib öelda, et võttes arvesse püsivaid tõsiseid raskusi ja riske, on gaasitarnetega seotud olukord endiselt ebakindel, kuigi see on võrreldes kriisi haripunktiga 2022. aasta suvel paranenud. Liidu reageerimine kava „REPowerEU“ raames ja sellele järgnevad algatused, sealhulgas määruses (EL) 2022/2576 sätestatud meede, aitas olukorda parandada. Kui asjakohased liidu meetmed kaotaksid kehtivuse, muudaks see liidu seni saavutatud stabiilset, kuid habrast olukorda ning halvendaks vastupanuvõimet tõenäoliste tulevaste sündmuste, näiteks Venemaa impordi täieliku peatamise suhtes.

Võttes arvesse neid ELi gaasivarustuskindlust jätkuvalt mõjutavaid tõsiseid raskusi ja riske ning selleks, et mitte muuta praegust habrast tasakaalu, on vaja kiiresti pikendada määruse (EL) 2022/2576 kehtivust. Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk pikendada ühe aasta võrra määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaega, millega suurendatakse solidaarsust gaasiostude parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil. Pikendamine ühe aasta võrra on vajalik ja proportsionaalne tõsiste raskuste ja lisariskide püsiva iseloomu ning praeguse olukorra ebakindluse tõttu, mis eeldatavasti jätkub kogu 2024. aasta jooksul.

Määruse (EL) 2022/2576 eri sätted, mida käesoleva ettepanekuga soovitakse pikendada, on vajalikud, et tegeleda eespool nimetatud, ELi gaasivarustuskindlust mõjutavate tõsiste raskuste ja riskidega järgmistel põhjustel.

Gaasiostude parem koordineerimine (II peatükk – 1. ja 2. jagu)

Üldiselt aitavad nõudluse koondamine ja gaasiostude parem koordineerimine tagada liikmesriikide ettevõtjatele, eriti nendele, kes asuvad merepiirita riikides või kellel puudub otsene juurdepääs rahvusvahelistele turgudele, võrdsemat juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele kiireloomulistes olukordades, kus on vaja solidaarsust. See võib solidaarsuse vaimus vähendada ülepakkumise kahjulikku, hindu tõstvat mõju ning aidata eelkõige väiksematel ettevõtjatel saada kasu nõudluse koondamisest tulenevatest soodsamatest ostutingimustest.

Vastavalt määrusele (EL) 2022/2576 kavandas ja käivitas komisjon teenuseosutaja abiga nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi nimega „AggregateEU“. Nii liikmesriigid kui ka maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad on tulemuslikult osalenud määruse (EL) 2022/2576 alusel loodud nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismis (edaspidi „AggregateEU“) ning aidanud koondada 2023. aasta oktoobriks gaasinõudlust 44,04 miljardi kuupmeetri ulatuses, mis on üle kolme korra rohkem kui kohustuslik nõudluse koondamise maht. Samal perioodil oli pakkumistega sobitatud nõudluse maht 34,77 miljardit kuupmeetrit, mis vastab ligikaudu 10 %-le ELi tarbimisest 2022. aastal. See näitab, et AggregateEU pakkus turuosalistele märkimisväärset huvi.

Komisjon rakendas ka määruse kohaseid toetavaid meetmeid, sealhulgas läbipaistvust ja teabevahetust, ELi energiaplatvormi juhtimist ning AggregateEU kohustuslikku kasutamist käsitlevaid meetmeid. Määruse läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate sätete alusel esitas komisjon 2023. aasta juuliks kaks soovitust. Nendel juhtudel leidis komisjon, et gaasi ostmiseks korraldatavaid pakkumismenetlusi on vaja täiendavalt koordineerida, sest see võib parandada ühisostude toimimist või vältida negatiivset mõju siseturule, varustuskindlusele ja energiasolidaarsusele.

Määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijäreldusi käsitlevas aruandes jõudis komisjon seisukohale, et määruse nõudluse koondamist käsitlevatel sätetel põhinev AggregateEU mehhanism tekitas Euroopa ostjatele (ELis ja energiaühenduse osalisriikides asutatud ettevõtjad) lisavõimalusi gaasi hankimiseks usaldusväärsetelt tarnijatelt konkurentsitingimustel ning tagas turu nõudluse ja pakkumise läbipaistvuse, aidates seeläbi vähendada turgude volatiilsust.

Eespool öeldut silmas pidades on nõudluse koondamine ja gaasiostude parem koordineerimine jätkuvalt väärtuslik vahend, et tegeleda eespool nimetatud tõsiste raskuste ja riskidega, mis mõjutavad ELi gaasivarustuskindlust. Seepärast tuleks asjaomaste sätete kehtivust pikendada ühe aasta võrra.

Meetmed, millega tõhustatakse LNG rajatiste, gaasihoidlate ja torujuhtmete kasutamist (II peatüki 3. jagu)

Määruse (EL) 2022/2576 kohaselt peavad kõigis Euroopa ühenduspunktides olema kehtestatud „kasuta või kaota“ mehhanismid, samas kui varem nõuti seda ainult teatavate ühenduspunktide puhul. Sellised mehhanismid võimaldavad süsteemil kiiresti ja paindlikult reageerida gaasivoogude muutumisest tulenevale võimalikule ülekoormusele.

Meetmed, millega tõhustatakse LNG rajatiste, gaasihoidlate ja torujuhtmete kasutamist, on jätkuvalt väärtuslik vahend, et tegeleda eespool nimetatud tõsiste raskuste ja riskidega, mis mõjutavad ELi gaasivarustuskindlust, ning seetõttu tuleks asjaomaste sätete kehtivust ühe aasta võrra pikendada.

Meetmed ülemäärase gaasihinna ja ülemäärase päevasisese hinnavolatiilsuse vältimiseks energiatuletisinstrumentide turgudel (III peatükk)

Kuna turul valitsevat LNG hindade täpsust on raske hinnata, tehakse määrusega (EL) 2022/2576 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) ülesandeks koguda kõiki andmeid tehingute kohta, mis on seotud LNG tarnimisega liitu, et määrata LNG päevane hinnanguline hind ja LNG päevane võrdlusalus, mis määratakse kindlaks LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahena.

Kauplemise valdkonnas hõlmab määrus (EL) 2022/2576 meedet, mille abil hallatakse ülemäärast volatiilsust gaasi- ja elektrituletisinstrumentide turgudel, säilitades samal ajal hinnakujundusprotsessid. Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise eesmärk on vältida ülemäärast hinnavolatiilsust ja vältida energiatuletisinstrumentide turul kauplemispäeva jooksul äärmuslikku hinnatõusu.

Nagu on järeldatud määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijäreldusi käsitlevas aruandes, kuna gaasiturgudel esineb endiselt märkimisväärse hinnavolatiilsuse juhtumeid, võib määruse (EL) 2022/2576 III peatüki sätetel olla oluline roll ülemääraste hinnatõusude ärahoidmisel ja turu stabiliseerimisel. 2023. aasta suvel ja sügisel täheldatud märkimisväärse volatiilsuse juhtumid kinnitavad järeldust, et gaasiturud on endiselt ebakindlad ja äärmuslike hinnatõusude suhtes haavatavad. Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism on jätkuvalt väärtuslik vahend, et tegeleda eespool nimetatud tõsiste raskuste ja riskidega, mis mõjutavad ELi gaasivarustuskindlust, ning seetõttu tuleks asjaomaste sätete kehtivust ühe aasta võrra pikendada.

Gaasiga seotud hädaolukorras võetavad meetmed (IV peatükk)

Määrusega (EL) 2022/2576 täiendati ajutiselt gaasivarustuskindluse määrust, eelkõige seeläbi, et solidaarsusmehhanism muudeti kahepoolsete lepingute puudumise korral vaikimisi kohaldatavaks ning mehhanismi laiendati LNG-le ja elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogustele. Lisati ka säte kaitstud tarbijate nõudluse vähendamise hõlbustamiseks ning säte piiriüleste voogude kaitsmiseks.

2022. aasta detsembris korraldas komisjon koos ELi liikmesriikide ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga (ENTSOG) solidaarsusmeetme ühiskatsetuse, mille käigus testiti hädaolukorras kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi ning solidaarsusmehhanismi. Lisaks saatis komisjon gaasikoordineerimisrühmale küsimustiku, et koguda tagasisidet määruse (EL) 2022/1576 sätete kohta. Katsetuse tulemusi ja küsimustikku on üksikasjalikumalt kirjeldatud aruandes määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijärelduste kohta.

Tuginedes määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijäreldusi käsitleva aruande järeldustele ja arvestades uut ohumaastikku, järeldab komisjon, et IV peatükis esitatud mõisted on jätkuvalt olulised võimalike gaasikriiside leevendamiseks ja nende kollektiivsete kulude vähendamiseks ning käimasolevate või tulevaste nõudluse vähendamise jõupingutuste hõlbustamiseks. Kahepoolsete lepingute puudumine on endiselt struktuurne haavatavus, mistõttu on vaja pikendada vaike-normide kehtivust. Kriitilise tähtsusega gaasikogused elektri tootmiseks on samuti väga olulised, et vältida võimaliku gaasikriisi ülekandumist elektrisüsteemi. Kriitilise tähtsusega gaasikoguste väärtused, mis on esitatud I lisas, kehtivad määruse pikendatud kohaldamisaja jooksul kuni 2024. aasta lõpuni.

Lisaks on ELi tarnemaastik märkimisväärselt muutunud, kusjuures LNG oli 2023. aastal peamine tarneallikas. Seetõttu tuleks solidaarsusmeetmeid laiendada ka liikmesriikidele, kellel on LNG rajatised, et kajastada muutunud reaalsust. Ühtlasi leiti, et mõisted „kaitstud tarbijate mittehädavajalik tarbimine“ ja „piiriüleste gaasivoogude kaitse meetmed hädaolukorras“ on kasulikud kriiside ennetamisel ja leevendamisel ning seega on mõistlik nende sätete kehtivust pikendada.

Kavandatud õigusaktis sätestatakse ajutised, proportsionaalsed ja erakorralised meetmed. See algatus täiendab olemasolevaid asjakohaseid ELi algatusi ja kehtivaid õigusakte ning sellega kindlustatakse kodanikele kindel gaasiga varustatus ja tarbijate kaitse suurte tarnehäirete eest. Samuti aitab see kaasa maagaasitarnete mitmekesistamise eesmärgile.

Määruse (EL) 2022/2576 sätted on kooskõlas olemasolevate algatustega, nagu teatis „REPowerEU“, ettepanek vesiniku- ja gaasituru CO2 heite vähendamise paketi kohta ning nõudluse vähendamise määrus koos teatisega „Säästame gaasi turvalise talve nimel“. Need täiendavad siseturgu ja varustuskindlust käsitlevaid ELi õigusakte.

Määrusega (EL) 2022/2576 tugevdatakse ja täiendatakse gaasivarustuskindluse määrust (EL) 2017/1938. Viimati nimetatud määrus juba sisaldab solidaarsuse tagamise kohustust ning mõistet „solidaarsuse alusel kaitstud tarbijad“, mis hõlmab kodumajapidamisi ja teatavatel tingimustel esmaseid sotsiaalteenuseid ja kaugkütet. Määrusega (EL) 2022/2576 laiendatakse seda solidaarsuskohustust, et oleks tagatud gaasielektrijaamade varustamine kriitilise tähtsusega gaasikogustega, ning rakendatakse seda vaikimisi toimiva mehhanismi abil, juhul kui puuduvad kahepoolsed solidaarsuskokkulepped, ning seda kohaldatakse nüüd ka LNG rajatistega liikmesriikide suhtes.

Ettepanek kajastab täielikult ka määruse (EL) 2022/1369 (gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete kohta) eesmärke, et ennetavalt vähendada gaasinõudlust, leevendamaks võimalikke tarnehäireid, mis tulenevad Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Nõudluse vähendamine on jätkuvalt ELi varustuskindluse tagamise tugisammas, mida käesolev ettepanek veelgi tugevdab, sest see võimaldab liikmesriikidel säästa mittehädavajaliku tarbimise arvelt, kaitstes samal ajal vähekaitstud tarbijaid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 715/2009 (maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005) I lisa punktis 2.2.5 on esitatud sätted ülekandevõimsuse pikaajalise kohustusliku kasutamise („kasuta või kaota“ ) mehhanismi kohta. Need sätted on vastu võetud selleks, et turuosalised ei saaks blokeerida ülekandevõimsust ajal, mil nad ise ei saa või ei kavatse seda kasutada. Kriisiolukorra tõttu vähendatakse määrusega (EL) 2022/2576 halduskoormust ja tagatakse nende sätete kohaldamine. Eelkõige lühendatakse võimsuse mittekasutamise aega kuuelt kuult ühele kuule.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse koostas EL kava „REPowerEU“, mille eesmärk on võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks lõpetada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Selle saavutamiseks on kavas „REPowerEU“ sätestatud ELi energiaplatvorm ning välja kuulutatud nõudluse koondamise ja ühisostude mehhanism. Kõnealune mehhanism kehtestati määrusega (EL) 2022/2576, mille sätete kehtivust soovitakse käesoleva ettepanekuga pikendada. Kavandatud algatus on täielikult kooskõlas kavas „REPowerEU“ seatud eesmärkidega.

Käesolev ettepanek pikendada määruse (EL) 2022/2576 kohaldamisaega täiendab seega kehtivaid sätteid ja hiljutisi energiasektori algatusi, millega tagatakse gaasivarustuskindlus, aidatakse stabiliseerida turgu ja hoida hinnad kontrolli all ning aidatakse kaasa gaasitarnete mitmekesistamisele.

Lisaks täiendab käesolev ettepanek jõupingutusi, mida teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), kes avaldas 12. oktoobril 2023 järelevalvealase ülevaate kauplemispiirangute kalibreerimise kohta, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2014/65, mille eesmärk on tugevdada selliste kauplemispiirangute toimimist kõikide varaklasside puhul.

Euroopa roheline kokkulepe

Määruse (EL) 2022/2576, mille sätete kehtivust soovitakse käesoleva ettepanekuga pikendada, eesmärk on oluliselt tugevdada varustuskindlust ning võidelda kõrgete ja volatiilsete energiahindade vastu. Ettepanek on ka kooskõlas rohelise kokkuleppe pikemaajalise eesmärgiga. Nõudluse koondamist ja ühisostmist käsitlevad sätted, millega luuakse viisid gaasi paremini koordineeritud ostmiseks, on samuti kooskõlas rohelises kokkuleppes ja algatuses „RepowerEU“ osutatud CO2 heite vähendamise kavaga.

Siseturupoliitika

Ettepanek on kooskõlas energia siseturgu käsitlevate eeskirjadega. Toimivad piiriülesed energiaturud on tarnepuudujääkide korral varustuskindluse tagamisel keskse tähtsusega.

Konkurentsipoliitika

Nõudluse koondamise ja ühisostmise eeskirju saab kohaldada viisil, mis on kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega, mis võimaldavad konkureerivatel ettevõtjatel teatavatel tingimustel ühisoste teha ning mille kohaldamisel võetakse arvesse valitsevaid turuolusid.

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 122 lõige 1.

Praegune kestev gaasitarnenappus kujutab endast tõsiseid raskusi energiatoodetega varustamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 122. Nagu eespool selgitatud, püsivad tõsised raskused ja riskid, mis mõjutavad ELi gaasivarustuskindlust. Venemaa torugaasi impordi märkimisväärse vähenemise tõttu viimase aasta jooksul on gaasitarned liitu võrreldes kriisieelse olukorraga märkimisväärselt vähenenud. Üleilmne gaasiturg on endiselt väga pingeline ja eeldatavasti jääb selliseks veel mõneks ajaks, sest enne 2026. aastat on maailmas kavas kasutusele võtta vaid väga vähe uut maagaasi veeldamisvõimsust. 2023. aasta suvel ja sügisel esines mitmeid märkimisväärse volatiilsuse juhtumeid, mis näitavad, et gaasiturud on endiselt ebastabiilsed ning võivad tugevalt reageerida mis tahes ootamatule ja äkilisele pakkumise ja nõudluse muutusele, nagu juhtus pärast Austraalia LNG rajatiste streiki, Lähis-Ida kriisi ja Balticconnectori katkestust.

Mitmed riskid võivad realiseerumise korral õhutada gaasinappuse hirmu, mis turu ebakindluse tõttu võib põhjustada tugevaid reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele. Need riskid on veeldatud LNG nõudluse taastumine Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul, äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist või tuumaenergia tootmist, mistõttu tuleb suurendada gaasipõhist elektritootmist, ning uued võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasi impordi täielik peatamine või olemasoleva elutähtsa gaasitaristu häire.

Seetõttu on hädavajalik võtta jätkuvaid meetmed koheseks ja koordineeritumaks tegevuseks, et olla paremini valmis edasisteks gaasitarnehäireteks ja turu volatiilsuse perioodideks, mida järgmise aasta jooksul võib esineda. Õigusakti alusel piiratud aja jooksul jätkuvad meetmed võimaldavad kõigil liikmesriikidel ja turuosalistel valmistuda võimalikeks tulevasteks tarnepuudujääkideks ja turu volatiilsuseks ning nendega koordineeritult toime tulla. Määruse (EL) 2022/2576 kohased meetmed, mille kehtivust soovitakse pikendada, võetakse liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus. Näiteks võivad nõudluse koondamine ja ühisostud tugevdada liidu solidaarsust, toetades eelkõige neid ettevõtjaid, kes varem ostsid gaasi ainult või peamiselt Venemaa tarnijatelt, ning aidates neil saada konkurentsitingimustel tarneid alternatiivsetelt maagaasitarnijatelt . Lisaks on määruse (EL) 2022/2576 alusel avaldatavad hinnangulised hinnad ja võrdlusalused väga olulised, et suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust LNG piiratud varude hankimisel. Lisaks on määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud ajutised meetmed gaasiga seotud hädaolukorra puhuks, et gaasi piiriüleselt õiglaselt jaotada, tagada gaasitarned kõige kriitilisema tähtsusega tarbijatele ja tagada piiriüleste solidaarsusmeetmete võtmine. Sellega tagatakse, et kohalik gaasikriis ei levi mitmesse liikmesriiki.

Seepärast on õigustatud võtta kavandatud õigusakti aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

Määruse (EL) 2022/2576 sätted ja nende kehtivuse kavandatav pikendamine on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Tõsiste raskuste ja riskide ulatuse ning nende märkimisväärse mõju tõttu ELi gaasivarustuskindlusele on vaja võtta meetmeid ELi tasandil. Võimalike suurte häirete ohu minimeerimiseks on vaja kogu ELi hõlmavat solidaarsusel põhinevat lähenemisviisi nõudluse koondamise ja tarnete parema koordineerimise ning LNG terminalide, gaasihoidlate ja torujuhtmete tõhusama kasutamise kaudu. Seda saab tõhusalt reguleerida ELi, mitte riigi tasandil.

Samuti on vaja ELi tasandil koordineeritud lähenemisviisi varustuskindluse meetmete jaoks. Selline koordineerimine on väga oluline, et tagada liikmesriikidele võimalus reageerida solidaarsustaotlustele tõhusalt ja õigeaegselt. Kuigi liikmesriikidel on jätkuvalt võimalus sõlmida kahepoolseid solidaarsuskokkuleppeid, kehtivad selliste kokkulepete sõlmimiseni vaike-normid, mis võimaldavad kõigil ELi liikmesriikidel solidaarsusest kasu saada. Selliste normidega tagatakse, et liikmesriikidevahelise haldus- ja rahastamiskorra puudumisel ei oleks takistatud kahepoolse solidaarsuse osutamine, ning võimaldatakse samas liikmesriikidel täiendada kõnealuseid vaike-norme läbirääkimiste teel saavutatud tingimustega.

Võttes arvesse praeguse gaasitarnekriisi erakordset olemust ja selle piiriülest mõju ning samuti ELi energia siseturu lõimituse taset, on liidu tasandi meetmed õigustatud, kuna liikmesriigid ei suuda hinnatõusust või märkimisväärsetest tarnehäiretest tulenevat tõsiste majandusraskuste riski üksi tõhusalt maandada. Ainult jätkuvate ELi meetmega, mis on ajendatud liikmesriikidevahelisest solidaarsusest, saab tagada, et tarnehäired ja turu volatiilsus ei tekita kodanikele ega majandusele püsivat kahju.

Meetmete ulatuse ja mõju tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil ja seetõttu võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele.

Määruse sätted ja nende kavandatav pikendamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Meede on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.

Arvestades enneolematut geopoliitilist olukorda ning märkimisväärset ohtu kodanikele ja ELi majandusele, on olemas selge vajadus koordineeritud meetmete järele. Ettepanekus esitatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, ning on nende eesmärkidega proportsionaalsed.

Konkreetsemalt tuleb nõudluse koondamist ja ühisostmist käsitlevaid sätteid, mille kehtivust käesoleva ettepanekuga soovitakse pikendada, üldiselt rakendada vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud piiratud erand seoses kohustusliku osalemisega teatava gaasikoguse nõudluse koondamises. Eraettevõtjatel on täielik vabadus gaasitarnelepinguid sõlmida või mitte sõlmida.

Solidaarsuse laiendamine kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele seab turuosalistele piirangud, mis on vajalikud gaasivarustuskindluse tagamiseks olukorras, kus gaasitarned on vähenenud ja nõudlus talvehooajal suurenenud. Need piirangud tuginevad olemasolevatele meetmetele, mis on sätestatud vastavalt määrustes (EL) 2022/1369 ja (EL) 2017/1938 ning eesmärk on muuta need meetmed praeguse olukorra jaoks tõhusamaks.

Turukorraldajate kohustus esitada ACERile teavet LNG tehingute kohta on kooskõlas turukorraldajate kehtivate kohustustega energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel ning ACER hoiab tundlikku äriteavet konfidentsiaalsena.

Päevasisest hinnavolatiilsust piirava meetmega kehtestatakse kauplemiskohtadele ja kauplejatele nõuded, et energiaettevõtjad saaksid jätkuvalt osaleda gaasi- ja elektriturgudel ning maandada oma riske ja tagada seeläbi lõpptarbijatele energiavarustuskindluse. Samal ajal jätavad määruse sätted kauplemiskohtadele kaalutlusõiguse kehtestada kohaldatav arvutusmeetod, et määrata kindlaks nende hinnapiirid võrdlushinna suhtes.

Pikendamise kestus on proportsionaalne energiavarustusega seotud tõsiste raskuste jätkumise ning sellest tulenevate hinnariskide ja varustuskindlusega seotud riskide tõttu, mis püsivad eeldatavasti vähemalt kogu 2024. aasta jooksul, kuna turutingimuste struktuursemad muutusi on oodata alles 2025. aastal.

Võttes arvesse energiakriisi mõõdet ning selle sotsiaalsete, majanduslike ja finantstagajärgede ulatust, sisalduvad sätted, mida käesoleva ettepanekuga pikendada tahetakse, määruses, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav. Seepärast tuleks kõnealuste sätete kohaldamisaega pikendada samuti määruse vastuvõtmise teel.

Kuna ettepanek määruse (EL) 2022/2576 kehtivusaja pikendamiseks tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik konsulteerida. Määruse rakendamisega seotud küsimusi, sealhulgas määruse sätete jätkuva kohaldamise vajadust, on siiski arutatud asjakohastel foorumitel, näiteks ajutises juhtnõukogus ja tööstuse nõuanderühmas.

Käesolev ettepanek pikendada gaasisolidaarsuse määruse kehtivust on ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1 põhinev erakorraline meede, mille eesmärk on tegeleda püsivate tõsiste raskuste ja riskidega, mis mõjutavad ELi gaasivarustuskindlust. Seetõttu ei saanud mõjuhinnangut läbi viia. Ettepanek tugineb siiski määruse (EL) 2022/2576 läbivaatamise põhijäreldusi käsitleva aruande järeldustele.

Negatiivset mõju põhiõigustele ei täheldatud. Käesoleva õigusaktiga võetavad meetmed ei mõjuta määruse (EL) 2017/1938 alusel kaitstud tarbijate, sealhulgas kõigi kodutarbijate õigusi. Vahend võimaldab vähendada gaasipuudusega seotud riske, millel oleks muidu majandusele ja ühiskonnale suur mõju.

Mõju eelarvele piirdub vajadusega rahastada komisjoni ja nõudluse koondamise platvormi AggregateEU haldava teenuseosutaja vahelise teenuslepingu pikendamist.

Käesoleva ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab ka Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi ning ACERi personali- ja muid halduskulusid. Ettepanekuga soovitakse pikendada nende sätete kehtivust, millega nähti ette tõhustatud gaasivarustuskindluse tagamise struktuur, ning sellega kaasnevad uued kohustused liikmesriikidele ja sellest tulenevalt energeetika peadirektoraadi suurem roll paljudes valdkondades võrreldes esialgse määruse eelse perioodiga, nimelt:

määruse üldine haldamine ja rakendamine (3 täistööajale taandatud töötajat);

gaasiostukonsortsiumi väljatöötamine kooskõlas konkurentsiõigusega, mille puhul on vaja teabevahetust tööstusega (2 täistööajale taandatud töötajat);

liikmesriikide taotluste hindamine seoses suuremate kriitilise tähtsusega gaasikogustega; solidaarsustaotlustega seotud tegevus; solidaarsuskokkulepete täitmise hõlbustamine (1 täistööajale taandatud töötaja);

haldusassistent (2 täistööajale taandatud töötaja);

ettepanekus sätestatakse ka ACERi uued ülesanded – koguda LNG-tehingute andmeid, et kehtestada LNG võrdlusalus (5 täistööajale taandatud töötajat).

Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja täiendavaid eelarvevahendeid lisaks neile, mis on juba eraldatud seoses määruse (EL) 2022/2576 vastuvõtmisega (ja mis on esitatud määrusele (EL) 2022/2576 lisatud finantsselgituses).

Kavandatud muudatused on sihipärased ja piiratud ulatusega, et pikendada määruse (EL) 2022/2576 sätete kohaldamisaega ühe aasta võrra.

Tehakse ettepanek muuta artiklis 31 sätestatud määruse kohaldamisaeg 30. detsembrilt 2023 (kuupäev, mis tuleneb ühe aasta möödumisest määruse 2022/2576 jõustumisest) 31. detsembriks 2024.