EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.10.2023

COM(2023) 578 final

2023/0350(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2024. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on välja töötatud kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastase kava kohaselt kehtestab nõukogu Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiga tegelevatele traaleritele maksimaalse lubatud püügikoormuse iga püügikoormuse rühma kohta liikmesriikide kaupa ja kava I lisas loetletud kalavarude rühmade kaupa.

Lisaks, selleks et edendada püügivahendite selektiivsuse kasutamist ja luua tõhusad püügikeelualad noorkalade ja kudejate kaitseks, säilitati 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva määrusega hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga, mis oli kehtestatud 2022. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva määrusega. Komisjon teeb ettepaneku säilitada see mehhanism 2024. aastal.

B.    GFCMi meetmed, mida kohaldatakse Vahemere piirkonnas:

–punase vääriskoralli püügipiirangud ja püügilubade arvu piirangud kogu Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27);

–roosa süvahännaku püügi piirnormid ning euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja laevastiku püügivõimsus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16);

–hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul laevastiku maksimaalne püügivõimsus ja püügi piirnormid Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16), Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19–21) ja Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24–27);

–mustlaik-besuugo maksimaalne püügimaht ning õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv Alboráni meres (geograafilised alapiirkonnad 1–3);

–meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügiks vastavalt GFCMi 2021. aasta mitmeaastasele majandamiskavale Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kohta (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18).

Komisjon teeb ettepaneku jätkata 2024. aastal kõnealuse kava sätete rakendamist, järgides kaheetapilist lähenemisviisi, mis hõlmab kolmeaastast üleminekuperioodi, millele järgnevad viie aasta vältel kestvad pikaajalised meetmed.

2024. aasta on üleminekuperioodi kolmas aasta ning komisjon teeb ettepaneku jätkata püügi piirnormide rakendamist koos ajutise siseselt kasutatava kvoodiga Itaalia ja Horvaatia vahel ning Sloveenia üleminekureserviga. Samuti tehakse ettepanek jätkata väikesi pelaagilisi liike püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele kehtestatud laevastiku püügivõimsuse ülempiiri kohaldamist. See püügivõimsuse ülempiir peaks olema sama mis 2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevas määruses ja põhinema 2014. aastal GFCMile teatatud püügivõimsusel.

–Meetmed põhjalähedaste liikide püügiks vastavalt GFCMi 2019. aasta mitmeaastasele majandamiskavale Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kohta (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18):

GFCM peaks oma 46. aastakoosolekul 2023. aasta novembris vastu võtma uue soovituse, millega vähendatakse 2024. aastaks traalerite (OTB) ja piimtraalerite (TBB) püügikoormust. Pärast GFCMi aastakoosolekut ajakohastatakse ettepanekut mitteametliku dokumendina, mis sisaldab vähendamismäärasid.

2023. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohane laevastiku maksimaalne püügivõimsus peaks jääma kehtima ka 2024. aastal.

Ettepanekus on mitu täitmata kohta seoses kalavarudega (nt kuldmakrell), mille puhul GFCMi üleminekumeetmed lõpevad 2023. aasta lõpus ja mille suhtes GFCM peaks võtma vastu uued meetmed oma 46. aastakoosolekul 2023. aasta novembris. Pärast GFCMi aastakoosolekut ajakohastatakse ettepanekut mitteametliku dokumendina, mis sisaldab uusi meetmeid.

C.    GFCMi meetmed, mida kohaldatakse Musta mere piirkonnas:

–autonoomne kilukvoot, mis põhineb teaduslikel nõuannetel;

–hariliku kammelja lubatud kogupüük ja kvootide eraldamine vastavalt hariliku kammelja püüki käsitlevale GFCMi 2017. aasta mitmeaastasele majandamiskavale, millega rakendatakse soovitust GFCM/43/2019/3 (geograafiline alapiirkond 29).

Seoses hariliku kammelja lubatud kogupüügi ja kvootidega ajakohastatakse ettepanekut pärast GFCMi 46. aastakoosolekut 2023. aasta novembris.

GFCMi soovitused 2017. aastani on liidu õigusesse üle võetud vastavalt määrusele (EL) nr 1343/2011 (muudetud kujul) 6 ning komisjon on teinud ettepaneku GFCMi poolt 2018. ja 2019. aastal vastu võetud soovituste rakendamiseks (COM/2021/434 final) ning kaasseadusandjad saavutasid kõnealuse toimiku suhtes poliitlise kokkuleppe 2023. aasta juulis 7 .

Kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud meetmed, nagu kudemiskohtade sulgemine, on osa käesolevast ettepanekust, sest ilma sellise püügikeeluajata (näiteks hariliku kammelja puhul Mustal merel) ei ole võimalik kehtestada kalapüügivõimalusi samal tasemel. Püügikeeluaeg võib varieeruda sõltuvalt teaduslikus nõuandes hinnatud kalavarude seisundist.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 8 on kehtestatud kalapüügivõimaluste haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. ÜKP alusmääruse artikli 15 lõikes 9 on sätestatud ka ühest aastast teise ülekandmise paindlikkusmehhanism kõigi kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Seepärast ning selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning raskendaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta ÜKP alusmääruse artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

2023/0350 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2024. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 9 artikli 6 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kalapüügivõimalused tuleks liikmesriikidele eraldada selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõigi liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)Seepärast tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada lubatud kogupüük (TAC) olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 10 kehtestati Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda hoida ning tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(5)Vastavalt kava artikli 4 lõikele 1 tuleb kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud varude püügi võimalused kehtestada nii, et saavutada järkjärgulise juurdekasvu teel võimaluse korral 2020. aastaks, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 selline kalastussuremus, mille alusel on tagatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Kalapüügivõimalused tuleb esitada traalerite ja õngejadalaevade maksimaalse lubatud püügikoormusena, mis on kindlaks määratud vastavalt kava artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale, ning samuti sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalsete püügi piirnormidena, mis on kindlaks määratud vastavalt teaduslikule nõuandele ja kava artikli 7 lõike 3 punktile b.

(6)[täidetakse hiljem STECFi nõuande põhjal] Seega tuleks sellise nõuande põhjal 2024. aastal traalerite maksimaalset lubatud püügikoormust Vahemere lääneosas vähendada võrreldes 2015.–2017. aasta lähtetasemega p.m. %, mis tuleb maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2023/195 11 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest.  

(7)[täidetakse hiljem STECFi nõuande põhjal]. Sellise nõuande põhjal peaks õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus 2024. aastal olema p.m. võrreldes 2015.–2017. aasta lähtetasemega.

(8)[täidetakse hiljem STECFi nõuande põhjal] 2024. aastaks antud teadusliku nõuande alusel peaks sinipunaka aadelkreveti maksimaalne püügi piirnorm geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 olema seega p.m. %

(9)[täidetakse hiljem STECFi nõuande põhjal] 2024. aastaks antud teadusliku nõuande alusel peaks sinipunaka aadelkreveti maksimaalne püügi piirnorm geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 olema p.m. %

(10)[täidetakse hiljem STECFi lõpliku nõuande põhjal] Seetõttu on kooskõlas kava artikli 7 lõike 3 punktiga b asjakohane traalpüügi püügikoormuse korda jätkuvalt täiendada maksimaalsete püügi piirnormidega. 2024. aastaks antud teadusliku nõuande alusel peaks hiid-lehthännaku maksimaalne püügi piirnorm geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 olema seega p.m. %

(11)GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5, milles käsitletakse Aadria merel (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) 12 põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati 2020. aastast kuni 2026. aastani teatavate põhjalähedaste kalavarude puhul püügikoormuse reguleerimise kord ja kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Seepärast tuleks nimetatud meetmed 2024. aastaks rakendada liidu õiguses.

(12)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: uued meetmed põhjalähedaste varude suhtes Aadria merel]

(13)GFCM võttis 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/20, milles käsitletakse Aadria merel (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) 13 väikeste pelaagiliste liikide säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati alates 2022. aastast kuni 2029. aastani väikesi pelaagilisi liike püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele maksimaalne püügimaht ning seonduv kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir ja tehti erand selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit. Seepärast tuleks nimetatud meetmed 2024. aastaks rakendada liidu õiguses.

(14)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: uued meetmed väikeste pelaagiliste liikide suhtes Aadria merel]

(15)Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja selle marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele ning kooskõlas soovituse GFCM/44/2021/20 punktiga 33 ja soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning eraldatud püügikoormusele põhjalähedaste liikide puhul.

(16)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: uued meetmed punase vääriskoralli suhtes]

(17)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: uued meetmed hariliku kuldmakrelli suhtes]

(18)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/4, milles käsitletakse põhjalähedaste kalavarude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16) 14 ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/12 ja GFCM/42/2018/5. Soovitusega GFCM/45/2022/4 kehtestati euroopa merluusi püügikoormuse reguleerimise kord ja roosa süvahännaku püügipiirangud ning püügivõimsuse külmutamine. 2024. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada roosa süvahännaku püügi piirnormi 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega nõukogu määrusega (EL) 2023/195 roosa süvahännaku puhul 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsetest lubatud püügi piirnormidest 3 % maha arvata.

(19)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/5, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16) 15 ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/7 ja GFCM/43/2019/6. Soovitusega GFCM/45/2022/5 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2024. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega nõukogu määrusega (EL) 2023/195 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsetest lubatud püügi piirnormidest 3 % maha arvata.

(20)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/6, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Joonia meres (geograafilised alapiirkonnad 19–21) 16 ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Soovitusega GFCM/45/2022/6 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2024. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega nõukogu määrusega (EL) 2023/195 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsetest lubatud püügi piirnormidest 3 % maha arvata.

(21)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/7, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Levandi meres (geograafilised alapiirkonnad 24–27) 17 ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Soovitusega GFCM/45/2022/7 kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. 2024. aastaks nähakse kõnealuse soovitusega ette vähendada hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügi piirnorme 3 % võrra. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega nõukogu määrusega (EL) 2023/195 hiidlehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti puhul 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsetest lubatud püügi piirnormidest 3 % maha arvata.

(22)GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/3, milles käsitletakse mustlaik-besuugo säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Alboráni meres (geograafilised alapiirkonnad 1–3) 18 ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/4, GFCM/43/2019/2 ja GFCM/41/2017/2. Soovitusega GFCM/45/2022/3 kehtestati 2023., 2024. ja 2025. aastaks püügi piirnormid, lubatud õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv ning uued harrastuskalapüügi meetmed. Nende meetmete rakendamiseks liidu õiguses tuleks seega nõukogu määrusega (EL) 2023/195 mustlaik-besuugo puhul 2023. aastaks kehtestatud maksimaalsetest lubatud püügi piirnormidest 7 % maha arvata.

(23)GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/3, 19 millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4, millega kehtestati Mustal merel hariliku kammelja püügi mitmeaastane majandamiskava (GFCMi geograafiline alapiirkond 29). Soovitusega GFCM/43/2019/3 kehtestati 2020. aastast kuni 2024. aastani hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik TAC ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed, eelkõige kahekuune püügikeeluaeg ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Kooskõlas soovitusega GFCM/43/2019/3 on need täiendavad kaitsemeetmed funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega, sest ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks hariliku kammelja taastumise tagamiseks selle lubatud kogupüüki vähendada. Seepärast tuleks nimetatud meetmed rakendada liidu õiguses.

(24)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: otsus hariliku kammelja kvoodi pikendamise kohta]

(25)[täidetakse hiljem GFCMi 46. aastakoosoleku alusel: otsus hariliku kammelja kvoodi ülekandmise kohta]

(26)GFCMi Musta mere töörühma teadusliku nõuande kohaselt tuleks kilu kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuste kalavarude autonoomne kvoot.

(27)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 20 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimiste kohta komisjonile andmete saatmisel.

(28)Selleks et edendada püügivahendite selektiivsuse kasutamist ja luua tõhusad püügikeelualad noorkalade ja kudejate kaitseks, kehtestati määrusega (EL) 2022/110 hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga. Kuna STECF soovitab 2024. aastal veelgi parandada selektiivsust ja tõhusaid keelualasid noorkalade kaitseks, on asjakohane eraldada p.m. % püügipäevadest.

(29)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 21 on ette nähtud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas selle artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja põhjustaks kalavarude bioloogilise seisundi halvenemist, tuleks selgelt sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõiget 2, artikli 3 lõiget 3 ja artiklit 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(30)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2024. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse Vahemerel ja Mustal merel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

(a)punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemerel;

(b)sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas;

(c)euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria merel;

(d)euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria merel;

(e)euroopa merluus (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) Sitsiilia väinas;

(f)hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas, Joonia merel ja Levandi merel;

(g)mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni merel;

(h)kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustal merel.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka liidu muu püügitegevuse, sh harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõikes 1 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

(b)„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

(c)„lubatud kogupüük“ või „TAC“ –

i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(d)„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(e)„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata;

(f)„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas;

(g)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(h)„peibutuspüügivahend“ – ankurdatud või merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada.

Artikkel 3
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi geograafiliste püügipiirkondade määratlusi:

(a)„GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 22 I lisas määratletud alad;

(b)„Vahemeri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(c)„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(d)„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(e)„Sitsiilia väin“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(f)„Joonia meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(g)„Levandi meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(h)„Alboráni meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–3 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(i)„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

II JAOTIS
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK
Vahemeri

Artikkel 4
Punane vääriskorall

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu kalandustegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega seoses siht- ja harrastuskalapüügiga Vahemerel.

2.Sihtpüügi puhul ei tohi liidu kalalaevade maksimaalne arv, liidu kalalaevade korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus ületada I lisas sätestatud tasemeid.

3.Liidu kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, on keelatud punase vääriskoralli ümberlaadimine merel.

4.Harrastuskalapüügi puhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata punase vääriskoralli korjamine ja pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine.

Artikkel 5
Harilik kuldmakrell

[täidetakse hiljem: uued meetmed]

II PEATÜKK
Vahemere lääneosa

Artikkel 6
Põhjalähedased liigid

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.

2.Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

3.Liidu kalalaevade maksimaalsete püügi piirnormide jaotus liikmesriikide vahel Vahemere lääneosa liidu vetes on samuti sätestatud III lisas.

4.Kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele, nagu on sätestatud käesolevas artiklis ja III lisas, peab vastama järgmistele tingimustele:

(a)see peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kriteeriumidega;

(b) see ei piira järgmist:

i)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane kalapüügivõimaluste vahetamine;

ii)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine;

iii)nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lisakoguste lossimine;

iv)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste kinnipidamine või ülekandmine;

v)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohane vähendamine.

Artikkel 7 
Hüvitamismehhanism

1.Liikmesriik võib 2024. aastal anda oma lipu all sõitvatele laevadele asjaomase laevastiku osa jaoks täiendavalt p.m. % püügipäevi, arvutatuna kõnealuse liikmesriigi 2015.–2017. aasta lähtetasemest, nagu on sätestatud lõikes 4.

2.Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile nende kalalaevade nimekirja, kellele on sellised täiendavad püügipäevad eraldatud, ning kõnealuste täiendavate püügipäevade arvu.

3.Alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse täiendavad püügipäevad asjaomase liikmesriigi asjaomasele laevastikusegmendile 2015.–2017. aasta lähtetasemel eraldatud maksimaalse lubatud püügikoormuse põhjal.

4.Liikmesriik võib anda lõikes 1 osutatud täiendavaid püügipäevi, kui laev vastab ühele järgmisele tingimusele:

(a)laev kasutab traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 45 mm, et vähendada euroopa merluusi noorisendite püüki vähemalt 25 %;

(b)laev kasutab süvamerepüügi korral traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 50 mm, et vähendada vähemalt 25 % võrra alla 25 mm pikkuse seljakilbiga sinipunaka aadelkreveti isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 ning vähendada vähemalt 25 % võrra alla 35 mm pikkuse seljakilbiga hiid-lehthännaku isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11;

(c)laev kasutab kindlaksmääratud väga selektiivseid püügivahendeid, mille tehniline kirjeldus tagab STECFi teadusliku uuringu kohaselt kõigi põhjalähedaste liikide puhul noorisendite püügi vähendamise vähemalt 25 % või kudekalade püügi vähendamise vähemalt 20 % võrreldes 2020. aastaga, näiteks sortimisvõre, mille võresamm on vähemalt 20 mm;

(d)asjaomane liikmesriik on kehtestanud ajutised püügikeelupiirkonnad, et vähendada kõigi põhjalähedaste liikide noorisendite püüki vähemalt 25 % või kõigi põhjalähedaste liikide kudekalade püüki vähemalt 20 %;

(e)asjaomane liikmesriik on võtnud vastu euroopa merluusi varude kaitseks kehtestatud uue alammõõdu, mis on vähemalt 26 cm, ning on taganud asjakohaste tehniliste meetmete jõustamise kõnealuse alammõõdu järgimiseks, et saavutada järk-järgult suguküpsuspikkus ja parandada euroopa merluusi varude seisundit;

(f)asjaomane liikmesriik on võtnud vastu sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) varude kaitseks kehtestatud uue alammõõdu, mis on vähemalt 25 mm seljakilbi pikkust, ning hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) uue alammõõdu, mis on vähemalt 35 mm seljakilbi pikkust, ning on taganud asjakohaste tehniliste meetmete jõustamise kõnealuste alammõõtude järgimiseks, et saavutada järk-järgult suguküpsuspikkus ja parandada varude seisundit;

(g)asjaomased liikmesriigid on kehtestanud traaleritele püügikeelu vähemalt neljaks järjestikuseks nädalaks piirkondades ja ajavahemikel, mida parima kättesaadava teadusliku nõuande põhjal peetakse euroopa merluusi kudekalade kaitseks oluliseks. Sellistes piirkondades võetakse arvesse ka kudekalade leviku ruumilist mustrit, sealhulgas sügavusi 150 m kuni 500 m. Ajutise püügikeelu ajavahemikud on veebruarist märtsini ja oktoobrist novembrini. 

5.Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igal kuul eraldi ka kasutatud püügikoormusest, mis tuleb lõikes 1 osutatud täiendavalt eraldatud püügipäevadest maha arvata, kasutades kõnealuste täiendavalt eraldatud püügipäevade jaoks spetsiaalseid aruandluskoode.

6.Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks kogu kättesaadava teabe käesoleva artikli lõike 4 punktides a–g osutatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 8
Andmete registreerimine ja edastamine 

1.Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.

2.Käesoleva artikli kohasel püügikoormuse andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid III lisas sätestatud püügikoormuse rühmade koode.

III PEATÜKK
Aadria meri

Artikkel 9
Väikesed pelaagilised liigid 

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria merel.

2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada IV lisas esitatud püügimahtu.

3.Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus kilovattides, kogumahutavuses ja laevade arvus on sätestatud IV lisas.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 10
Põhjalähedased liigid 

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria meres.

2.Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku maksimaalne püügivõimsus on esitatud IV lisas.

3.Liikmesriik võib muuta IV lisas sätestatud püügikoormuse jaotust, kandes püügipäevi ühelt sama geograafilise piirkonna ja/või püügivahendi püügikoormuse rühmalt üle teisele, tingimusel et ta kohaldab riiklikku teisendustegurit, mida toetab parim kättesaadav teaduslik nõuanne.

4.Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 11
Andmete edastamine

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt püütud koguseid ja lossimisi käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid IV lisas esitatud kalavaru koode.

IV PEATÜKK
Sitsiilia väin

Artikkel 12
Põhjalähedased liigid 

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püügiga Sitsiilia väinas.

2.Roosa süvahännaku maksimaalne püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud püügimahtu.

3.Euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud V lisas.

4.Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 13
Süvamerekrevetid

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Sitsiilia väinas.

2.Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud V lisas.

3.Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud püügimahtu.

Artikkel 14
Andmete edastamine

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt püütud koguseid ja lossimisi käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid V lisas esitatud kalavaru koode.

V PEATÜKK

Joonia meri ja Levandi meri

Artikkel 15
Süvamerekrevetid

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres ja Levandi meres.

2.Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud VI lisas.

3.Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas esitatud püügimahtu.

VI PEATÜKK

Alboráni meri

Artikkel 16
Mustlaik-besuugo

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) püüdvate liidu kalalaevade õngejada ja ridvata õngega toimuva tööndusliku ja harrastuspüügi suhtes Alboráni meres.

2.Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VII lisas esitatud püügimahtu.

3.Mustlaik-besuugo püügi loaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

4.Harrastuskalapüügi puhul on maksimaalne püügiarv piiratud ühe kalaga kaluri kohta päevas. Alboráni mere harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm. Selle liigi harrastuspüük on keelatud riigi tasandil kehtestatud tööndusliku kalapüügi keeluajal.

VII PEATÜKK
Must meri

Artikkel 17
Kilu püügi võimaluste eraldamine 

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustal merel.

2.Liidu autonoomne kvoot kilu jaoks, sellise kvoodi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud VIII lisas.

3.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 18
Hariliku kammelja püügi võimaluste eraldamine

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustal merel.

2.Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes, kõnealuse lubatud kogupüügi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud VIII lisas.

3.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 19
Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Artikli 19 kohaldamisalaga hõlmatud, Mustal merel hariliku kammelja püügi loaga liidu kalalaevad tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 20
Hariliku kammelja püügi keeluaeg

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammeljaga seotud kõik kalandustegevused, sealhulgas ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 21
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

Artiklites 18 ja 19 sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel, ilma et see piiraks järgmist:

(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane kalapüügivõimaluste vahetamine;

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine;

(c)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohane vähendamine.

Artikkel 22
Andmete edastamine

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohase, Musta mere liidu vetes püütud kilu ja hariliku kammelja koguste lossimist käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid VIII lisas esitatud kalavaru koode.

III JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 23
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(3)    Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165).

(4)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/195, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 220).

(5)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(7)     eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_11623_2023_INIT  

(8)     http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj  

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).    

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(11)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/195, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 220).

(12)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_43_2019_5-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(13)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_44_2021_20-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(14)     Compliance Committee (CoC) Portal – REC.CM_GFCM_45_2022_4-e.pdf – All Documents (sharepoint.com)

(15)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_45_2022_5-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)  

(16)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_45_2022_6-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(17)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_45_2022_7-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(18)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_45_2022_3-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(19)     Compliance Committee (CoC) Portal - REC.CM_GFCM_45_2022_9-e.pdf - All Documents (sharepoint.com)

(20)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(21)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.10.2023

COM(2023) 578 final

LISAD

järgmise ettepaneku juurde:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2024. aastaks

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE ANTUD PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT GFCMi MITMEAASTASELE MAJANDAMISKAVALE, MILLES KÄSITLETAKSE PUNASE VÄÄRISKORALLI KORJAMIST VAHEMEREL

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud Vahemerel punase vääriskoralli korje lubade maksimaalne lubatud arv ja punase vääriskoralli korje maksimaalne kogus.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Tabel 1

Korjelubade maksimaalne arv 1  

Tabel 2

Maksimaalne korje väljendatuna eluskaalu tonnides

II LISA

HARILIK KULDMAKRELL VAHEMERES

[täidetakse hiljem: uued meetmed]

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) määruse (EL) 2019/1022 artikli 2 punktis 13 määratletud kalavarude rühmade kaupa ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade 31 ja põhjalähedaste õngejadadega laevade maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

1.    Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades

2.    Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid

IV LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MEREL

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

1.   Väikesed pelaagilised liigid – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

(*) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta püügimahul kuni 300 tonni suuruse koguseni.

Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus

(*) Soovituse GFCM/44/2021/20 punkti 28 sätet ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit, mis on 2014. aastal kantud nii riiklikusse kui ka GFCMi registritesse. Sellisel juhul võib aktiivse laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide arvestuses suureneda kuni 50 %.

2.   Põhjalähedased kalavarud – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri).

(*) Kooskõlas soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 ei tohi Sloveenia ületada püügikoormuse piirangut 3 000 püügipäeva aastas.

Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

(*) Soovituse GFCM/43/2019/5 punkti 9 alapunkti c ja punkti 28 sätteid ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, mis kasutavad traalereid (OTB püügivahendeid) ja püüavad vähem kui 1 000 päeva punkti 9 alapunktis c osutatud võrdlusperioodi jooksul. Traalereid (OTB püügivahendeid) kasutava aktiivse laevastiku püügivõimsus ei tohi võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 protsenti.

V LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SITSIILIA VÄINAS

Käesoleva lisa tabelites on esitatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda põhjalähedasi liike ja süvamerekrevette.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

1. Põhjalähedased liigid

a) Põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT) Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

b) Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püüdvate põhjatraalerite maksimaalne püügikoormus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16) väljendatuna püügipäevade arvus

c) Roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

2. Süvamerekrevetid

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT) Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

VI LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MEREL JA LEVANDI MEREL

Käesoleva lisa tabelites on esitatud põhjalähedaste kalavarude püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv Joonia merel ja Levandi merel. Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

1. Joonia meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW)ja kogumahutavuses (GT) Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21)

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Joonia merel (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21), väljendatuna eluskaalu tonnides

2. Levandi meri

a) Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT) Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27)

b) Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

c) Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Levandi merel (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27), väljendatuna eluskaalu tonnides

VII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MEREL

a) Õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi maksimaalne maht väljendatuna eluskaalu tonnides

b) Kalapüügiloaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv Alboráni merel (geograafilised alapiirkonnad 1, 2 ja 3)

VIII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAL MEREL

Käesoleva lisa tabelites esitatakse lubatud kogupüük ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

(1)  Ükski püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardal hoidmine, lossimine ega esmamüük, ei ole lubatud 15. aprillist kuni 15. juunini 2024.

(1)    Punase vääriskoralli korjeloaga laevade või sukeldujate või mõlemate arv või ühest sukeldujast ja ühest laevast koosnevate paaride arv.

(2)    Vastavalt Hispaania vetes kehtestatud ajutisele punase vääriskoralli korje keelule.

(3) 1    TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP ja TSP.