EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2023
COM(2023) 407 final
2023/0268(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/864
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni (NASCO) koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2024–2028 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsioon
Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (NASCO konventsioon) eesmärk on NASCO loomise kaudu kaitsta, taastada, tugevdada ja ratsionaalselt majandada Atlandi looduslikku lõhet. Konventsioon jõustus 1. oktoobril 1983.
EL on NASCO konventsiooni osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt nõukogu otsusele 82/886/EMÜ.
2.2.Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni nõukogu
NASCO nõukogu, keda toetavad kolm NASCO komisjoni (Põhja-Ameerika komisjon, Kirde-Atlandi komisjon ja Gröönimaa lääneosa komisjon), on NASCO konventsiooni alusel loodud organ, mis tegeleb Atlandi lõhe kaitsmise, taastamise ja ratsionaalse majandamisega rahvusvahelise koostöö teel. NASCO nõukogu võtab vastu oma vastutusalasse kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed.
NASCO nõukogu ja kahe komisjoni (Kirde-Atlandi komisjon ja Lääne-Gröönimaa komisjon) liikmena on liidul õigus osaleda otsuste tegemises ja nende üle hääletada. NASCO nõukogu võtab oma otsused vastu ühehäälselt.
2.3.NASCO nõukogu otsused
NASCO nõukogu on volitatud vastu võtma oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja rakendusmeetmeid ning need on konventsiooniosalistele siduvad.
NASCO konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaselt jõustuvad meetmed 60 päeva pärast kuupäeva, mil NASCO konventsiooniosalisi neist teavitab, välja arvatud juhul, kui konventsiooniosaline esitab 60 päeva jooksul alates meetmest teavitamisest sellele vastuväite.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks ELi seisukohaga seotud põhimõtted ja seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega, mille kiidab heaks nõukogu.
NASCO puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 14. mai 2019. aasta otsusega (EL) 2019/864, millega kehtestatakse ELi seisukoht NASCOs ajavahemikuks 2019–2023. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka NASCO eripära. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks ELi seisukoht aastate kaupa.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/864 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta. Lisaks kohandati sellega ka ELi seisukohta Lissaboni lepinguga.
Nõukogu otsusega (EL) 2019/864 nähakse ette, et enne 2024. aasta aastakoosolekut hinnatakse ELi seiskohta ja et vajaduse korral vaadatakse see läbi. Seetõttu esitatakse käesolevas ettepanekus ELi seisukoht NASCOs ajavahemikuks 2024–2028 ja sellega asendatakse nõukogu otsus (EL) 2019/864.
Praegusel läbivaatamisel võetakse seoses kalapüügiga arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, eelkõige elurikkuse strateegiat, kliimamuutustega kohanemise strateegiat ja strateegiat „Talust taldrikule“. Samuti võetakse arvesse plastistrateegiat ja nullsaaste tegevuskava. Lisaks võetakse arvesse ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitlevat ühisteatist.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
NASCO nõukogu, keda toetavad selle komisjonid, on lepinguga, st NASCO konventsiooniga ettenähtud organ.
Aktidel, mis NASCO nõukogul palutakse vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt NASCO konventsiooni artiklile 13 võivad kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames olla siduvad ning neil on otsustav mõju ELi õigusaktide sisule, sh järgmistele aktidele:
·nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
·nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks; ning
·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist.
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta NASCO konventsiooni institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta ELi nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Õiguslik alus, milles on sätestatud käesolevas seisukohas kajastatavad põhimõtted, on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Selle otsusega asendatakse nõukogu otsus 2019/864, mis hõlmab ajavahemikku 2019–2023.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2023/0268 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/864
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Ühendus sõlmis nõukogu otsusega nr 886/82 Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (edaspidi „NASCO konventsioon“), millega asutati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO).
(2)NASCO nõukogu võtab vastu oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandataks sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Peale selle on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(4)Vastavalt elurikkuse strateegiale, kliimamuutustega kohanemise strateegiale ja strateegiale „Talust taldrikule“ on äärmiselt tähtis kaitsta loodust ning panna seisma ökosüsteemide halvenemine ja nende seisundit parandada. Kliimamuutustest ja elurikkuse kadumisest tulenevad riskid ei tohi seada ohtu selliste kaupade ja teenuste kättesaadavust, mida heas seisundis mereökosüsteemid pakuvad kaluritele, rannikukogukondadele ja inimkonnale üldiselt.
(5)Plastistrateegias osutatakse konkreetsetele meetmetele, mille abil vähendada plastikoguseid ja merereostust ning kalapüügivahendite kadumist merel või merre jätmist. Lisaks on nullsaaste tegevuskava eesmärk vähendada meres leiduva plastprügi kogust 50 % ja keskkonda sattuvat mikroplastikogust 30 %.
(6)Ookeanide rahvusvahelist majandamist käsitleva ühisteatise kohaselt on ELi välistegevuse põhiprioriteediks kaitsta ja säilitada merekeskkonna elurikkust. EL on kõige silmapaistvam osaline piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kogu maailma kalandusorganites. EL edendab seal kalavarude kestlikkust, soodustab usaldusväärsetel teaduslikel nõuannetel põhinevat läbipaistvat otsuste tegemist, tõhustab teadusuuringuid ja parandab nõuetele vastavust.
(7)Praegu on NASCO koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht kehtestatud nõukogu otsusega (EL) 2019/864. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja kehtestada uus otsus ajavahemikuks 2024–2028.
(8)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel NASCO nõukogu koosolekutel, kuna NASCO kaitse- ja rakendusmeetmed võivad olla liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403.
(9)Arvestades kalavarude seisundi muutumist NASCO konventsiooniga hõlmatud alas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arengutendentse, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NASCO komisjoni koosolekuid või nende käigus, tuleks kehtestada menetlused ajavahemikuks 2024–2028 võetava liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks. Need seisukohad peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni (NASCO) nõukogu koosolekutel võetav seisukoht on esitatud käesoleva otsuse I lisas.
Artikkel 2
NASCO nõukogu koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NASCO nõukogu 2029. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
Otsus (EL) 2019/864 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,