EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2023

COM(2023) 271 final

2023/0165(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 202 final} - {SWD(2023) 148 final} - {SWD(2023) 149 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Esmane vastutus laevade IMO ja ILO standarditele vastavuse kontrollimise eest lasub lipuriigil, st riigil, kus laev on registreeritud ja mille lipu all laev sõidab. Lipuriigi eeskirju kohaldatakse ainult selle riigi lipu all sõitvate laevade suhtes. Jätkuvalt on lipuriike, kes lubavad oma lipu all sõita nõuetele mittevastavatel laevadel või kes ei suuda nõuetekohaselt tagada rahvusvaheliste eeskirjade järgimist. Seetõttu sisaldavad paljud IMO kõige olulisemad tehnilised konventsioonid sätteid laevade kontrollimise kohta välissadamates, et tagada nende vastavus rahvusvahelistele nõuetele.

Tulemuslikkuse parandamiseks hakkasid sadamariigi kontrolli tegevad riigid oma tegevust piirkondlikul tasandil süstemaatiliselt koordineerima. Sadamariigi kontrolli käsitlev vastastikuse mõistmise Pariisi memorandum (edaspidi „Pariisi memorandum“), 3 mis koostati 1982. aastal, oli esimene üheksast üleilmsest valitsustevahelisest struktuurist. Pariisi memorandumile on alla kirjutanud kõik Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) 24 liikmesriiki, kellel on meresadamad, ning Kanada, Venemaa Föderatsioon 4 ja Ühendkuningriik. EL ei ole selle liige.

Sadamariigi kontrolli direktiiv sisaldab 2009. aastal kokku lepitud Pariisi memorandumi menetlusi ja vahendeid. Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum ja sadamariigi kontrolli direktiiv lähtuvad põhimõttest, et jagatakse koormust ning korraldatakse sihipäraseid ja kooskõlastatud kontrolle. Komisjon, keda abistab Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), pakub kõigile EMP ja Pariisi memorandumi osalisriikidele tehnilist abi, mida on vaja selleks, et otsustada, milliseid laevu kontrollida, teatada sadamariigi kontrolli tulemustest, jagada tulemusi THETISe andmebaasi kaudu (mida haldab EMSA) ning teha kontrolle. EMP liikmesriikidele antakse liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet 5 kaudu teavet ka nende sadamaid külastatavate laevade kohta, et võimaldada riikidel oma kontrolle kavandada.

Sadamariigi kontrolli direktiivi põhieesmärgid on järgmised:

i)parandada järjepidevalt meresõiduohutust ja -turvalisust;

ii)vältida üha tõhusamalt saastamist ja keskkonnamõju;

iii)parandada pidevalt elu- ja töötingimusi laeva pardal;

iv)vältida konkurentsimoonutusi.

Nende eesmärkide saavutamiseks on ELi sadamariigi kontrolli korra põhielemendid järgmised:

i)kohaldada ühtlustatud lähenemisviisi kontrollidele ja kinnipidamistele;

ii)iga liikmesriik võtab endale iga-aastase kontrollikohustuse;

iii)lähtuda laevade kontrollimisel iga konkreetse laeva riskiprofiilist ning

iv)pidada arvestust ja jagada teavet (kontrollide andmebaas).

Pärast direktiivi jõustumisest on seda muudetud, et jõustada 2006. aasta meretöönormide konventsioon (MLC, 2006) 6 . Lisaks kohaldatakse ELis liinivedusid teenindavate parvlaevade, 7 kindlustusnõuete, 8 laevaheitmete ja lastijäätmete kontrolli, 9 laevade ohutu 10 ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu ning kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja kontrollimise suhtes erieeskirju, mille jõustamist kontrollitakse sadamariigi kontrollide 11 käigus. Sadamariigi kontrolli kasutatakse enamikus ELi liikmesriikides ka muude ELi õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimiseks (nt laevakütuste väävlisisalduse kontrollimisel 12 ). Sadamariigi kontroll ELis põhineb suures osas vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga kokku lepitud eeskirjadel ja menetlustel, kuid asjaomaseid ELi sätteid ei kohaldata nende EMP-väliste riikide suhtes, kes ei ole vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile alla kirjutanud.  

Direktiivi (ja ELi teiste meresõiduohutusalaste õigusaktide) kohta tehti 2018. aastal järelhindamine ja meretranspordi toimivuskontroll. Pärast direktiivi kohaldamise algust on komisjon kohaldamist pidevalt jälginud ning teinud kindlaks järgmised probleemid:

1)praegused ELi nõuded ei ole kooskõlas uute rahvusvaheliste kohustuslike eeskirjade ja uute menetlustega, mis on kokku lepitud piirkondlikul tasandil (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Pariisi memorandum);

2)praegu ei kohaldata ELi nõudeid kalalaevade suhtes – üle 24 meetri pikkuste kalalaevade puhul ei kontrollita või ei kontrollita koordineeritult teatavate rahvusvaheliste konventsioonide kohaste nõuete täitmist, kuigi seda saaks teha sadamariigi kontrolli käigus;

3)sadamariigi kontrollide jaotus ELi sadamate vahel on ebaühtlane;

4)laeva riskiprofiili praegune ülesehitus ja kontrollimisele kuuluvate laevade valimiseks kasutatav mehhanism ei ole ajakohased;

5)süsteem põhineb tülikatel pabersertifikaatidel;

6)menetlused on ebapiisavad ja jäigad ning sadamariigi kontrolli ressursid (oskused, koolitus) on napid.

Tuvastatud probleemid esinevad kogu ELis ja neil on samad põhjused. Kuna ELi meetmed puuduvad, on oht, et liikmesriigid tegutsevad koordineerimata ja ühtlustamata viisil. Direktiivi parandamine, et tuvastatud probleemid kõrvaldada, on ELi jaoks selgelt kasulik.

–ajakohastada ELi õigusakte ja viia need kooskõlla IMO/ILO ning Pariisi memorandumiga kehtestatud rahvusvaheliste eeskirjade ja menetlustega;

–tagada kalalaevade, laevaperede ja keskkonna kaitse. Suuremad kalalaevad (pikkusega üle 24 meetri) ei kuulu sadamariigi kontrolli alla. Seda tüüpi laevade vabatahtliku kontrollimise süsteem peaks parandama nende laevade suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste ohutus- ja keskkonnakaitsestandardite järgimist;

–tagada digilahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt. Eelkõige soovitakse töötada välja ja võtta kasutusele riiklikud e-tunnistused ning siduda need laeva riskiprofiiliga, mis on aluseks kontrollitavate laevade valimi koostamisel;

–luua tõhus ja ühtlustatud lähenemisviis sadamariigi kontrolli läbiviimiseks. See hõlmab laevade kontrollimise paremat sihitamist, jättes laeva riskiprofiilist välja vananenud aspektid ja lisades sellele uusi komponente.

Selguse ja järjepidevuse huvides ajakohastatakse käesoleva ettepanekuga ka mitmesuguseid määratlusi ja viiteid asjakohastele ELi õigusaktidele ja IMO eeskirjadele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on osa komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist (REFIT) ja aitab rakendada parema õigusloome tegevuskava, tagades, et olemasolevad õigusaktid on lihtsad ja selged, ei tekita tarbetut koormust ning peavad sammu poliitilise, ühiskondliku ja tehnoloogilise arenguga. Käesolev muudatusettepanek ja sellega seotud ettepanekud teiste mereohutuse direktiivide muutmiseks kuuluvad meresõiduohutuse õigustikku ning neil on sellega märkimisväärne vastasmõju. Õigustik hõlmab näiteks ELi laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi (SafeSeaNet), 15 , EMSA asutamismäärust, 16 kalalaevade ohutuse direktiivi, 17 ELi õigusakte tunnustatud organisatsioonide kohta, 18 merestrateegia raamdirektiivi 19 ja muid ELi keskkonnaalaseid õigusakte 20 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt kuuluvad meretranspordi sektori sadamariigi kontrolli käsitlevad rahvusvahelised õigusaktid ELi ainupädevusse ja seega ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet ei nendele õigusaktidele ega nende lepingute rakendamise ELi eeskirjadele.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Direktiivis 2009/16/EÜ soovitakse teha üksnes mitu muudatust, seega on kõige kohasem õiguslik vahend muutmisdirektiiv.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2018. aasta õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) järelhindamise ja meretranspordi toimivuskontrolli käigus jõuti järeldusele, et kuigi direktiiv piirab teataval määral Pariisi memorandumi paindlikkust, kannab see lisaväärtust, sest direktiivis on sadamariigi kontrolliraamistik ühendatud õigusliku jõustamismehhanismiga, et tagada direktiivi nõuetekohane ja järjepidev rakendamine liikmesriikides. Sellega on kaasnenud surve kontrollide läbiviimist ja nende korraldust pidevalt parandada ning seega on esile kerkinud vajadus sadamariigi kontrolliks vajalikke ressursse liikmesriikide tasandil paremini jaotada. Hindamise käigus jõuti järeldusele, et direktiiv on aidanud saavutada kavandatud eesmärke, st parandanud meresõiduohutust ja turvalisust, aidanud reostust vältida ning taganud paremad töö- ja elutingimused laeva pardal.

EMSA on sadamariigi kontrolli korda olulisel viisil toetanud. Rohkem kui kaks kolmandikku kontrolle tegevatest ELi/EMP liikmesriikidest kasutab üksnes teabesüsteemi THETIS, et valida, milliseid laevu kontrollida. Samuti leiti, et EMSA-l on tähtis roll THETISe haldamisel ja ajakohastamisel ning kontrolliametnike koolitamisel kontrollide ühtlustamiseks Pariisi memorandumi piirkonnas.

Lisaks on komisjon ja EMSA pidevalt jälginud direktiivi rakendamist. Kuna sadamariigi kontrolli aruanded tuleb THETISesse üles laadida niipea, kui kontroll on lõpule viidud, on EMSA-l peaaegu reaalajas üksikasjalik ülevaade kõigist tehtud kontrollidest. EMSA pakub abi vajavatele liikmesriikidele tugikeskuse teenust ja tehnilist abi ning teeb EMP liikmesriikidesse kontrollkäike, et kontrollida nõuete täitmist.

Meretranspordi toimivuskontrolli ja EMSA horisontaalse analüüsi käigus tehti kindlaks mitu valdkonda, mida saaks sadamariigi kontrolli korras parandada.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–korraldati neli ettevalmistavat intervjuud peamiste sidusrühmade ELi tasandi esindajatega, et selgitada välja probleemid ja neid täpsustada ning teha kindlaks võimalikud poliitikavariandid.

–Mõjuhinnangu eest vastutav konsultant korraldas sidusrühmadele suunatud küsitluse kestusega 2021. aasta 7. septembrist kuni 2021. aasta 6. oktoobrini. Peamistele sidusrühmadele saadeti küsimustik koos konkreetse teabenõudega, eelkõige selleks, et toetada võimalike poliitikameetmete mõju hindamist.

–Mõjuhinnangu eest vastutav konsultant korraldas 13. juulist 2021 kuni 16. septembrini 2021 peamiste sidusrühmadega 22 suunatud intervjuud, täitmaks konkreetseid teabenõudeid, eelkõige selleks, et toetada võimalike poliitikameetmete mõju hindamist.

–Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning mõjuhinnangut toetava välisuuringu eest vastutav konsultant korraldasid täiendavaid küsitlusi, et konsulteerida liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega ning saada teada nende seisukohad erinevate poliitikameetmete kohta ning kinnitada mõjuhinnangut toetava uuringu uued ja lõplikud tulemused mõju suuruse kohta. Konsulteerimised toimusid kohtumistel, mis peeti ELi meretranspordi valdkonna sotsiaaldialoogi komitees (16. aprill 2021, 23. september 2021 ja 16. detsember 2021), ELi merepüügi valdkonna sotsiaaldialoogi komitees (29. jaanuar 2021, 8. märts 2021 ja 16. november 2021) ja ELi sadamate valdkonna sotsiaaldialoogi komitees (19. november 2021) ning ELi/EMP meretranspordi valdkonna direktorite mitteametlikul kohtumisel (30. november 2021), Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitee virtuaalsetel ja füüsilistel kohtumistel (2021. aasta mais ja 2022. aasta mais) ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse ELi komitee koosolekutel (17. mai 2021, 11. november 2021 ja 31. mai 2022).

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

·Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine (REFIT)

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Rakendamist saavad komisjon ja/või EMSA jälgida andmebaasi THETIS abil, mis võimaldab kontrollida, et laevad oleksid kontrollimiseks nõuetekohaselt välja valitud, kontrollimised nõuetekohaselt läbi viidud ning kontrolliaruanded andmebaasi üles laaditud. Komisjoni toetava asutuse 21 rollis korraldab EMSA tsüklite kaupa kontrollkäike liikmesriikidesse, et kontrollida kohapealset tegevust. Liikmesriikidel peab olema toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, mis kinnitab, et nende asutused, poliitika, protsessid, vahendid ja dokumentatsioon on eesmärkide täitmiseks sobivad. Süsteem tuleb sertifitseerida ja seejärel tuleb seda korrapäraselt auditeerida. Selleks et riiklike samakontrolliasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat säiliks, peavad liikmesriigid jagama komisjoni/EMSAga akrediteeritud asutuse tehtud auditite tulemusi.

Arvestades, et kavandatud EMSA kontrollkäikude tsükkel kestab kokku viis aastat, 22 tehakse ettepanek, et direktiivi hindamistsükli intervall oleks seitse aastat.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Põhjenduses 11 kutsutakse ELi kõiki asjaomaseid liikmesriike (Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia) üles liituma sadamariigi kontrolli käsitleva Vahemere vastastikuse mõistmise memorandumiga, et parandada Vahemere piirkonnas tehtavate sadamariigi kontrollide kvaliteeti ja suurendada kontrollide arvu.

Punktiga 28 ajakohastatakse VIII lisa, milles käsitletakse artiklis 16 osutatud sissesõidukeelu menetlusi, et viia need kooskõlla Pariisi memorandumis juba kokku lepitud muudatustega.

2023/0165 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 23 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 24 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/16/EÜ 25 on sätestatud ELi sadamariigi kontrolli kord, mille kohaselt kontrollitakse liidu sadamaid külastavaid sadamariigi kontrolli alla kuuluvaid laevu, et teha kindlaks, kas pardal oleva meeskonna pädevus ning laeva ja selle varustuse seisukord vastavad inimelude ohutust merel ja merekeskkonna kaitset käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele.

(2)Direktiiv 2009/16/EÜ põhineb sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumil (Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum), mis on vabatahtlik valitsustevaheline struktuur, ning ühise kontrollikoormuse, laevade kontrollimise riskipõhise suunamise, ühtlustatud kontrollide ja kontrollitulemuste jagamise mõistetel.

(3)Pärast direktiivi 2009/16/EÜ jõustumist on muutunud rahvusvaheline regulatiivne keskkond (eelkõige Pariisi memorandum ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõuded) ja toimunud tehnoloogia areng. Neid muudatusi ja direktiivi 2009/16/EÜ rakendamisel saadud kogemusi tuleks arvesse võtta.

(4)Alates 2011. aastast on jõustunud ja liikmesriigid on ratifitseerinud mitu rahvusvahelist konventsiooni. Näiteks võib tuua laevade ballastvee ja setete kontrolli ja käitlemist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ja Nairobi rahvusvahelise konventsiooni vrakkide eemaldamise kohta. Need tuleks lisada direktiiviga 2009/16/EÜ hõlmatud konventsioonide nimekirja, et võimaldada nende täitmist sadamariigi kontrollisüsteemi osana.

(5)Sadamariigi ajakohastatud ja ühtlustatud kontrolli tagamiseks on tuleks ajakohastada kiiremini selle kontrolli raames jõustatavate rahvusvaheliste konventsioonide loetelu, ilma et oleks vaja muuta kogu direktiivi. Seepärast peaks komisjon pärast rahvusvahelise konventsiooni jõustumist (kui on saavutatud ratifitseerimise kokku lepitud tase) ja pärast seda, kui Pariisi memorandumi osalisriigid on konventsiooni asjakohase õigusaktina vastu võtnud, ajakohastama direktiivis esitatud konventsioonide loetelu.

(6)Oma väiksuse tõttu tegutseb enamik ELi kalalaevu territoriaalvetes ja neid ei saa kontrollida välisriikide sadamates. See tähendab, et üldiselt püüavad rahvusvahelistes vetes kala tõenäoliselt ainult suuremad, üle 24 meetri pikkused kalalaevad (need on ühtlasi kalalaevad, mille suhtes kohaldatakse kõige rohkem rahvusvahelisi konventsioone), mis külastavad ka muid sadamaid peale registririigi sadamate, mistõttu kohaldatakse nende suhtes sadamariigi kontrolli. Kuna enamik suuremate kalalaevade suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi konventsioone erineb praegu sadamariigi kontrolli kaudu jõustatavatest konventsioonidest ja vältimaks soovimatut ülekanduvat mõju praegusele sadamariigi kontrollisüsteemile, tehakse ettepanek kehtestada kalalaevade jaoks sadamariigi kontrolliga paralleelne kontrollisüsteem.

(7)Püügitegevusest sõltuvalt ei külasta need suuremad kalalaevad siiski kõiki ELi liikmesriike. Seepärast tehakse ettepanek luua vabatahtlik süsteem nende ELi liikmesriikide jaoks, kes soovivad kõnealuseid kontrolle läbi viia; selline süsteem oleks praegusest sadamariigi kontrollikorrast eraldiseisev, et sadamariigi kontrolli saaks korraldada paindlikult ja kontrolli jaoks saaks välja töötada standardid. Üle 24 meetri pikkuste kalalaevade sadamariigi kontrolli korra saaksid koostöös välja töötada liikmesriigid, Pariisi memorandumi osalisriigid ja komisjon.

(8)Õiglase jaotuse mehhanismiga tagatakse kontrollikoormuse jaotamine Pariisi memorandumiga liitunud liikmesriikide vahel. Igale liikmesriigile määratakse igal aastal teatav arv kontrolle, mis on ühtaegu tema kontrollikohustus ja õiglane panus. Kontrollitavasse valimisse kaasamine sõltub peamiselt sellest, kui palju aega on möödunud viimasest kontrollist. II prioriteedi laevu võib kontrollida, samal ajal kui I prioriteedi laevade kontrollimine on kohustuslik.

(9)Liikmesriikidel on lubatud jätta tegemata teatav arv prioriteetseid kontrolle, ilma et see mõjutaks nende kontrollikohustuse täitmise määra. Mõne liikmesriigi puhul võib konkreetse aasta jooksul tegelikult toimunud sadamakülastuste arv olla määratud kontrollikohustusest suurem või väiksem. Leiti, et nende (üle- või alakoormatud) liikmesriikide õiglase osa moodustava kohustuse täitmise alternatiivne meetod on paindumatu, mistõttu on vaja viia asjaomased sätted kooskõlla Pariisi memorandumi läbivaadatud sätetega.

(10)Liikmesriikidel on samuti lubatud teatavatel tingimustel laevade kontrollimine edasi lükata, näiteks kui laeva kontrollitakse järgmises külastatavas sadamas või 15 päeva jooksul, ning seda võimalust muudetakse nii, et kõik liikmesriigid saaksid seda kasutada. Teatavat liiki laevad, mida peetakse ohtlikumaks ja millele võib seetõttu kohaldada laiendatud kontrolli, peavad teatama oma eeldatavast sadamasse saabumise ajast 72 tundi enne nende saabumist. Mitme aasta kogemuse põhjal jõuti siiski järeldusele, et see kohustus on käitajatele liiga koormav ega anna mingit lisaväärtust, sest riikide ametiasutustel on lihtsam saada sellekohast teavet andmebaasist THETIS. Sellest lähtuvalt tühistati Pariisi memorandumiga saabumiseelne teatamiskohustus, mistõttu tuleks direktiiv 2009/16/EÜ memorandumiga vastavusse viia.

(11)Vaatamata sellele, et ELi sadamaid külastavate laevade arv kasvab, sealhulgas seoses kaupade lähimereveoga ELi liikmesriikides, muudes Euroopa riikides ning teisel pool Vahemerd ja Musta merd asuvate suurte sadamate vahel, on ELi sadamaid külastavate laevade ohutusprofiil viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Sadamariigi kontrolli kasutatakse üha enam keskkonnaalaste õigusaktide (näiteks väävli heitkoguseid või laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku lammutamist käsitlevate õigusaktide) jõustamiseks. Paketi „Eesmärk 55“ eesmärk on vähendada ELi kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 % ja jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ning meretransport peaks sellele jõupingutusele kaasa aitama. Laevade jaoks enne 2009. aastat välja töötatud riskiprofiilidel olid siiski teised prioriteedid ja need ei sobitu täielikult kontrollitegevusega, mis keskendub kõige kehvemate keskkonnanäitajatega laevadele.

(12)Sellest lähtuvalt tuleks laeva riskiprofiili ajakohastada, et võtta arvesse keskkonnaküsimusi ja pöörata suuremat tähelepanu keskkonnatoimele, sealhulgas kontrollitavate laevade CO2-mahukusele ja keskkonnaalastele puudustele ning laevade kinnipidamisele.

(13)Digitaliseerimine on tähtis osa andmete kogumise ja edastamise tehnoloogia arengust ning selle eesmärk on aidata vähendada kulusid ja kasutada inimressursse efektiivselt. E-tunnistustega laevade arv üha kasvab ja eeldatavasti see kasv jätkub. Seetõttu tuleks tõhustada sadamariigi kontrolli, tuginedes rohkem e-tunnistustele, et kontrollid oleks paremini laevadele sihitatud ja ettevalmistatud. E-tunnistuste kasutuselevõttu ja kasutamist tuleks stimuleerida nende lisamisega laeva riskiprofiili.

(14)Sadamariigi kontroll on muutunud keerukamaks, sest nii ELi õigusaktidega kui ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu lisandub uusi kontrollinõudeid. Seetõttu on vaja tagada sadamariigi kontrolliametnike ümberõpe ja oskuste täiendamine ning nende väljaõpet on vaja pidevalt arendada.

(15)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/21/EÜ 26 peab liidu lipuriikide ametiasutustel olema kvaliteedijuhtimissüsteem, et liikmesriigid saaksid veelgi tõhustada oma tegevust lipuriikidena ja haldusasutustele oleksid tagatud võrdsed tingimused. Sarnane nõue sadamariigi kontrollide kohta peaks võimaldama liikmesriikidel tõendada, et nende töökorraldus, poliitika, menetlused, ressursid ja dokumentatsioon on eesmärkide saavutamiseks asjakohased, ning aitama tuvastada süsteemseid probleeme, näiteks selliseid, mis on seotud ressursside või personaliga, enne kui need muutuvad liiga pakiliseks.

(16)Selleks et käesoleva direktiivi sätted oleksid ajakohastatud ja võimaldaksid liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi kooskõlas direktiiviga, peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada direktiivi 2009/16/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate konventsioonide loetelu ning muuta sadamariigi kontrolliga seotud menetluste loetelu ja suuniseid nii nagu need on vastu võetud Pariisi memorandumiga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 27 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)Selleks et tagada ühetaolised tingimused direktiivi 2009/16/EÜ nende sätete rakendamiseks, mis käsitlevad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate konventsioonide loetelu, üle 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes kohaldatavat sadamariigi kontrolli vabatahtlikku korda, laiendatud kontrolli käsitleva VII lisa kohaldamise tingimusi, ühtseid ohutus- ja turvalisussuuniseid ja -menetlusi ning e-tunnistuste nõudeid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 28 .

(18)Selleks et parandada ELi lähedases merepiirkonnas tehtavate sadamariigi kontrollide kvaliteeti, kutsutakse ELi kõiki asjaomaseid liikmesriike üles liituma sadamariigi kontrolli käsitleva Vahemere vastastikuse mõistmise memorandumiga.

(19)Pidades silmas täielikku järelevalvetsüklit, mis hõlmab Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) külastusi liikmesriikidesse, et jälgida direktiivi 2009/16/EÜ rakendamist, peaks komisjon hindama direktiivi 2009/16/EÜ rakendamist hiljemalt [kümme aastat pärast artiklis XX osutatud kohaldamise alguskuupäeva] ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd, et koguda kõnealuse hindamise jaoks vajalikku teavet.

(20)Arvestades meretranspordi rahvusvahelist laadi, ei suuda liikmesriigid käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada, kuid liikmesriikide ühistegevuse ja võrgumõju toimel on võimalik neid paremini saavutada liidu tasandil, seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)Seega tuleks direktiivi 2009/16/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/16/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/16/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 1 lisatakse alapunktid l ja m:

„l)Laevade ballastvee ja setete kontrolli ja käitlemise rahvusvaheline konventsioon;

m)Nairobi rahvusvaheline konventsioon vrakkide eemaldamise kohta (Nairobi konventsioon).“;

(b)punkt 3 jäetakse välja.

(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Käesoleva direktiivi rakendusalast jäävad välja kalalaevad, mille kogupikkus on alla 24 meetri, sõjalaevad, mereväe abilaevad, lihtsa ehitusega puidust laevad, mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad valitsusasutuste laevad ja lõbusõidujahid.“

(b) lisatakse lõige 4a:

„4a.Liikmesriigid võivad korraldada sadamariigi kontrolli kalalaevadel, mille kogupikkus on üle 24 meetri. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes kohaldatava sadamariigi kontrolli erikorra üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(3)Artiklile 5 lisatakse lõige 2a:

„2a.Pariisi memorandumiga liitunud liikmesriikide iga-aastase kontrollikohustuse arvutamisel ei võeta arvesse II prioriteedi laevade kontrollimisi, mida liikmesriigid teevad, kui nende iga-aastane kontrollikohustus on 150 % ületatud.“

(4)Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Kontrollikohustuse täitmise arvutamise kord

Kui liikmesriik ei tee kõiki artikli 5 lõike 2 punktis a nõutud kontrolle, loetakse selle sätte kohane kohustus täidetuks, kui kontrollimata jäänud laevade arv ei ületa 10 % tema sadamaid ja ankrukohti külastavate I prioriteedi laevade koguarvust, olenemata nende riskiprofiilist.

Olenemata esimeses lõigus osutatud tegemata kontrollide protsendimäärast kontrollivad liikmesriigid eelisjärjekorras selliseid laevu, mis kontrolliandmebaasist saadava teabe kohaselt külastavad harva liidus asuvaid sadamaid.

Olenemata esimeses lõigus osutatud selliste tegemata jäänud kontrollide protsendimäärast, mis on seotud ankrukohti külastavate I prioriteedi laevadega, kontrollivad liikmesriigid eelisjärjekorras kõrge riskiprofiiliga laevu, mis kontrolliandmebaasist saadava teabe kohaselt külastavad harva liidus asuvaid sadamaid.“

(5)Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Liikmesriigi puhul, mida külastavate I prioriteedi ja II prioriteedi laevade koguarv on artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud kontrollide osakaalust 150 % väiksem, loetakse aastane kohustus täidetuks, kui ta kontrollib vähemalt kahte kolmandikku kõigist tema sadamaid või ankrukohti külastanud I ja II prioriteedi laevadest.“,

(6)Artikli 8 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

1.Liikmesriik võib otsustada lükata I või II prioriteedi laeva kontrolli edasi järgmistel tingimustel:

(a)kui kontrolli saab teha laeva järgmisel sadamakülastusel samas liikmesriigis, tingimusel et laev ei külasta vahepeal ühtegi teist liidu või Pariisi memorandumi piirkonna sadamat ja et edasilükkamise aeg ei ole pikem kui 15 päeva, või

(b)kui kontrolli saab teha 15 päeva jooksul teises ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas, tingimusel et riik, kus see sadam asub, on eelnevalt nõustunud seda kontrolli tegema.

2.Kui I või II prioriteedi laev jäetakse kontrollimata toimimisega seotud põhjustel, ei loeta seda vahele jäänud kontrollimiseks tingimusel, et kontrollimata jätmise põhjus registreeritakse kontrolliandmebaasis ja esinesid järgmised erakorralised asjaolud:

(a)pädeva asutuse arvamuse kohaselt võib kontroll ohustada inspektoreid, laeva, laevaperet, sadamat või merekeskkonda, või

(b)laev külastab sadamat ainult ööajal (nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 10). Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vajaduse korral saaks kontrollida laevu, mis külastavad sadamat regulaarselt ööajal.“

(7)Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Vääramatu jõud

Kontrolli tegemata jätmist vääramatu jõu tõttu ei loeta tegemata jätmiseks, kui selle põhjused dokumenteeritakse ja registreeritakse kontrolliandmebaasis.“

(8)Artikkel 9 jäetakse välja.

(9)Artikli 10 lõikele 2 lisatakse järgmine tekst:

„ c) Keskkonnanäitajad

Vastavalt I lisa I osa punktile 3 ja II lisale põhinevad keskkonnanäitajad laeva CO2-mahukusel ning MARPOLi konventsiooni, laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli konventsiooni, laevade ballastvee ja setete kontrolli ja käitlemist käsitleva konventsiooni, CLC 92, punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse konventsiooni ja Nairobi konventsiooniga seotud puuduste arvul.“

(10)Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Laiendatud kontrolli viivad läbi vähemalt kaks sadamariigi kontrolliametnikku. Laiendatud kontrolli maht, sealhulgas hõlmatavad ohualad, on sätestatud VII lisas. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud meetmed, et tagada ühtsed tingimused VII lisa kohaldamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(11)Artikli 14a lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade puhul ei kohaldata artikli 11 punkti a ning artiklit 14.“

(12)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Liikmesriik keelab laeval siseneda oma sadamatesse ja ankrukohtadesse järgmistel juhtudel:

–laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kuulub Pariisi memorandumi kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud musta nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile alla kirjutanud riigi sadamas või ankrukohas eelneva 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud, või

–laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kuulub Pariisi memorandumi kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud valgesse või halli nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile alla kirjutanud riigi sadamas või ankrukohas eelneva 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud.

Käesoleva artikli esimest lõiku ei kohaldata artikli 21 lõikes 6 osutatud olukordade suhtes.

Sissesõidukeeld on kohaldatav alates hetkest, kui laev väljub sadamast või ankrukohast, kus see on kolmandat korda kinni peetud ning kus on väljastatud sissesõidukeelu korraldus.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Iga järgmine kinnipidamine liidus asuvas sadamas või ankrukohas tähendab seda, et laev saab sissesõidukeelu kõikidesse liidu sadamatesse ja ankrukohtadesse. Nimetatud kolmanda sissesõidukeelu korralduse võib tühistada pärast 24 kuu möödumist korralduse andmisest ja ainult tingimusel, et:

–a) laeva seadusjärgsed ja klassifikatsioonitunnistused väljastatakse organisatsiooni või organisatsioonide poolt, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 29 alusel,

–b) laeva haldab laevaühing, millel on I lisa I osa punkti 1 kohased head tegevusnäitajad, ja

–VIII lisa lõigetes 3–9 esitatud tingimused on täidetud.

Pärast 24 kuu möödumist korralduse väljastamise kuupäevast kehtestatakse igale laevale, mis ei vasta käesolevas lõikes täpsustatud kriteeriumidele, alaline sissesõidukeeld kõikidesse liidu sadamatesse ja ankrukohtadesse.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Pariisi memorandumi aastaaruandes avaldatud halli või musta nimekirja kuuluva riigi lipu all sõitva laeva kinnipidamise korral liidu sadamas või ankrukohas pärast kolmandat sissesõidukeeldu keelatakse laeval jäädavalt siseneda ükskõik millisesse liidu sadamasse ja ankrukohta.“;

(d)lisatakse lõige 4a:

„4a.Kui valgesse nimekirja kantud riigi lipu all sõitev laev peetakse sadamas või ankrukohas kinni pärast kolmandat või mõnda järgnevat sissesõidukeeldu ning sellele järgneva esimese laeva ja ELi sadama vahelises liideses osalemise ajal on laeval seadusjärgsed ja klassifikatsioonitunnistused, mille on välja andnud määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaselt tunnustatud organisatsioon või organisatsioonid, ning on esitatud tõendid selle kohta, et klassifikatsiooniühing on enne selliste tunnistuste väljastamist teinud kontrollkäigu laeva pardale, keelatakse laeval 24 kuuks siseneda ükskõik millisesse sadamasse või ankrukohta.

Kui esimese laeva ja sadama vahelises liideses osalemise ajal ei ole laeval seadusjärgseid ega klassifikatsioonitunnistusi, mis on välja antud määruse (EÜ) nr 391/2009 alusel tunnustatud organisatsiooni või organisatsioonide poolt, keelatakse laeval alaliselt siseneda mis tahes sadamasse ja ankrukohta.“

(13)Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liidu sadamasse või ankrukohta sissesõidu keeld kehtestatakse lõikes 1 osutatud merelaevade suhtes, mis:

(a)ei täida mis tahes kontrollisadama liikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimusi või

(b)ei täida konventsioonide asjakohaseid nõudeid, kuna nad ei sõida nimetatud laevaremonditehasesse.

Sissesõidukeelu korraldus tühistatakse pärast 12 kuu möödumist. Sissesõidukeelu korraldust hakatakse kohaldama alates selle väljaandmise kuupäevast.

Selline keeld kehtib, kuni omanik või kasutaja esitab tõendid veenmaks laeva puudused avastanud liikmesriigi pädevat asutust, et laev vastab täielikult konventsioonide kõikidele asjakohastele nõuetele.“

(14)Artikli 22 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.Koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse liidus ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames saadud teadmisi ja kogemusi töötab komisjon välja sadamariigi kontrolli inspektorite kutsealase arengu- ja koolitusprogrammi. Koolitusprogrammis võetakse arvesse sadamariigi kontrolli laiendatud ulatust ning vajadust koolitusteemasid ja -vorme täiustada.

Koostöös liikmeriikidega teeb komisjon jooksvalt kindlaks koolitusvajadused ja pakub uusi koolitusi ning muudab inspektorite kutsealase arengu- ja koolitusprogrammide õppekavade korraldust ja sisu, võttes eelkõige arvesse tehnoloogia arengut ja asjakohastest dokumentidest tulenevaid lisakohustusi.“

(15)Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Liikmesriigid võtavad kohased meetmed tagamaks, et teave laevade saabumise tegeliku aja kohta nende sadamatesse ja ankrukohtadesse ja sealt väljumise kohta koos asjaomase sadama identifikaatoriga edastatakse kolme tunni jooksul pärast väljumist kontrolliandmebaasi direktiivi 2002/59/EÜ artikli 3 punktis s osutatud liidu teabevahetussüsteemi „SafeSeaNet“ kaudu. Kui see teave on „SafeSeaNet’i“ kaudu edastatud kontrolliandmebaasi, on liikmesriigid vabastatud andmete edastamisest kooskõlas käesoleva direktiivi XIV lisa punktiga 1.2 ja punkti 2 alapunktidega a ja b.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Liikmesriigid tagavad, et teave käesoleva direktiivi kohaselt tehtud kontrollide kohta kantakse kontrolliandmebaasi kohe, kui kontrolliaruanne lõpetatakse või kui keeld tühistatakse.

Liikmesriigid tagavad, et kontrolliandmebaasi kantud teave kinnitatakse selle avalikustamise eesmärgil 72 tunni jooksul. Enne kontrolliaruande edastamist andmebaasi kinnitab selle sadamariigi kontrolli inspektor, kes ei kuulunud kontrollimeeskonda.“

(16)Lisatakse artikkel 24a:

„Artikkel 24a

E-tunnistused

1.Komisjon võtab tihedas koostöös liikmesriikidega vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse IV lisas loetletud ja artikli 13 lõikes 1 osutatud e-tunnistuste ühtlustatud teavitusliidese, valideerimisvahendi ja keskse andmehoidla/andmebaasi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

2.Liikmesriigid võivad kasutada ühtlustatud aruandlusliidest, valideerimisvahendit ja e-tunnistuste keskset andmehoidlat/andmebaasi, et hõlbustada laevaregistrite üleminekut e-tunnistustele.

3.Selliseid e-tunnistusi väljastava riigi lipu all sõitva laeva puhul peab see kajastuma laeva riskiprofiilis, nagu on sätestatud I ja II lisas.

4.Liikmesriik vastutab andmeelementide esitamise eest kooskõlas kohaldatavate õiguslike ja tehniliste nõuetega, liikmesriik vastutab andmete, teabe ja sertifikaatide kehtivuse eest, samuti kogu sellise teabe ajakohastamise eest, mis on muutunud pärast selle keskandmebaasi esitamist.“

(17)Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Teabevahetus ja koostöö

Iga liikmesriik tagab, et tema sadamate valdajad või asutused ja muud asjaomased asutused või organid esitavad sadamariigi kontrolli eest vastutavale pädevale asutusele järgmise nende valduses oleva teabe:

(a)teave laevade kohta, mis ei ole esitanud käesoleva direktiivi, direktiivi 2002/59/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 30 ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) nõuete kohast teavet,

(b)teave laevade kohta, mis on läinud merele, ilma et need vastaksid direktiivi (EL) 2019/883 (milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks) artiklile 7,

(c)teave laevade kohta, mille suhtes on turvalisusega seotud põhjustel kehtestatud sissesõidukeeld või mis on sadamast välja saadetud;

teave ilmsete kõrvalekallete kohta kooskõlas artikliga 23.“

(18)Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Nõuete täitmise ja liikmesriikide tegevuse järelevalve

Selleks et tagada käesoleva direktiivi tõhus rakendamine ja teostada liidu sadamariigi kontrolli süsteemi üldise toimimise alast järelevalvet kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti b alapunktiga i, kogub komisjon vajalikku teavet ja teeb kontrollkäike liikmesriikidesse.

Iga liikmesriik oma administratsiooni jaoks välja sadamariigi operatiivtegevust käsitleva kvaliteedijuhtimise süsteemi ning rakendab ja haldab seda. Selline kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud kohaldatavate rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel.“

(19)Artikkel 30a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30a

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 30b antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse artikli 2 lõikes 1 sätestatud konventsioonide loetelu, kui sellised konventsioonid on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga asjakohaste dokumentidena heaks kiidetud, ning muuta VI lisa, et lisada ja/või ajakohastada sadamariigi kontrolliga seotud menetluste loetelu ja suuniseid, mis on Pariisi memorandumiga heaks kiidetud.“

(20)Artiklisse 31 lisatakse järgmine:

„4. Artikli 2 punktis 1 loetletud dokumentides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.“

(21)Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Rakenduseeskirjad

Artikli 2 lõikes 2, artikli 3 lõikes 4a, artikli 10 lõigetes 3 ja 4, artikli 14 lõikes 4, artikli 15 lõikes 3, artikli 18a lõikes 7, artikli 23 lõikes 5, artikli 24a lõikes 6 ning artiklis 27 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel vastavalt artikli 31 lõikes 2 osutatud menetlustele kannab komisjon eelkõige hoolt, et nimetatud eeskirjades võetakse arvesse liidu kontrollisüsteemiga seoses saadud eksperditeadmisi ja kogemusi ning tuginetakse Pariisi memorandumi eksperditeadmistele.“

(22)Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Rakendamise läbivaatamine

Komisjon esitab [väljaannete talitus, palun lisada saavas käändes kuupäev: kümme aastat alates käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja järgimise kohta.“

(23)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

(24)II lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisas esitatud tekstiga.

(25)III lisa jäetakse välja.

(26)IV lisa asendatakse käesoleva direktiivi III lisa tekstiga.

(27)V lisa asendatakse käesoleva direktiivi IV lisa tekstiga.

(28)VIII lisa asendatakse käesoleva direktiivi V lisa tekstiga.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta alates käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

 

FINANTSSELGITUS – AMETID

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb 

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 31  

☑ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA [ei kohaldata],

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 32   

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

◻    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

3.2.2.Hinnanguline mõju EMSA assigneeringutele 

–☑    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

summad miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

3.2.3.Hinnanguline mõju EMSA inimressurssidele 

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

Mõju eelarvele pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on esialgne ülevaade, mis ei piira tulevast mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet.

EMSA hakkab töölevõtmist ette valmistama niipea, kui ettepanek on vastu võetud. Hinnangulised kulud põhinevad eeldusel, et kaks täistööajale taandatud töötajat võetakse tööle alates 1. juulist 2025. Seega on esimesel aastal vaja vaid 50 % personalikuludest.

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–☑    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 41 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(2)    Rahvusvaheliste eeskirjade hulka kuuluvad rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 74), laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvaheline konventsioon (MARPOL 73/78), meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW), 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 1972. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 72).

(3)     www.parismou.org  

(4)    Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse peatati 2022. aasta mais Venemaa Föderatsiooni liikmesus Pariisi memorandumis.

(5)    See on EMSA hallatav ja tema poolt välja töötatud süsteem, mis võimaldab liikmesriikidel anda ja vastu võtta teavet laevade ja nende ohtlike lastide kohta. Meresõiduohutuse teabevahetussüsteemis esitatakse muu hulgas laeva identifitseerimisnumber, asukoht ja staatus, väljumis- ja saabumisajad, vahejuhtumite aruanded, andmed ohtliku lasti kohta.

(6)    12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/38/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 218, 14.8.2013, lk 1).

(7)    15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ (ELT L 315, 30.11.2017).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral (ELT L 131, 28.5.2009, lk 128).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 11).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

(13)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(14)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 132.

(15)    Direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(16)    EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(17)    EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

(18)    Määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11) ning direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(19)    ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(20)    Näiteks direktiiv 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv), direktiiv 2009/147/EÜ (ELi linnudirektiiv), direktiiv (EL) 2019/904 (ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiv).

(21)    EMSA teeb selliseid kontrollkäike määruse (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) artikli 3 alusel oma põhiülesannete osana, seetõttu lisakulusid eeldatavasti ei teki.

(22)    Nagu on ette nähtud liikmesriikidesse tehtavaid kontrollkäike käsitleva EMSA metoodikaga, vt http://emsa.europa.eu/implementation-tasks/visits-and-inspections/items.html?cid=89&id=3065.

(23)    ELT C , , lk .

(24)    ELT C , , lk .

(25)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 132).

(27)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11)“;

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).“

(31)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(32)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx

(33)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(34)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(35)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(36)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(37)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(38)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(39)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(40)    Peamiselt ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) puhul.

(41)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(42)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2023

COM(2023) 271 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

{SEC(2023) 202 final} - {SWD(2023) 148 final} - {SWD(2023) 149 final}

I LISA

„I. Laeva riskiprofiil

Laeva riskiprofiil määratakse kindlaks lähtuvalt järgmiste üldiste ja varasema kasutuse ja keskkonna parameetrite kombinatsioonist.

1. Üldised parameetrid

(a)Laevaliik

Ohtlikumana käsitatakse reisilaevu, naftatankereid, gaasi- ja kemikaalitankereid ja puistlastilaevu.

(b)Laeva vanus

Ohtlikumana käsitatakse laevu, mis on vanemad kui 12 aastat.

(c)Lipuriigi tegevusnäitajad

i)ohtlikumana käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mille kinnipidamiste määr ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas on kõrge;

ii)vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mille kinnipidamiste määr ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas on madal;

iii)vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, kes on ratifitseerinud kõik artikli 2 lõikes 1 loetletud kohustuslikud IMO dokumendid. Kui võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 nimetatud meetmed, peab sellise laeva lipuriik tõendama IMO kohustuslike dokumentide rakendamise koodeksi järgimist;

iv)laevad, mis sõidavad sellise riigi lipu all, kes on esitanud IV lisa punktides 1–XX esitatud kohustuslike tunnistuste elektroonilised versioonid.

(d)Tunnustatud organisatsioonid

i)ohtlikumana käsitatakse laevu, millele on andnud tunnistused tunnustatud organisatsioonid, kelle tegevusnäitajad on halvad või väga halvad seoses nende kinnipidamiste määraga ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas;

ii)vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, millele on andnud tunnistused tunnustatud organisatsioonid, kelle tegevusnäitajad on head seoses nende kinnipidamiste määraga ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas;

iii)vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, millel on määruse (EÜ) nr 391/2009 tingimuste alusel tunnustatud organisatsioonide tunnistused.

(e)Laevaühingu tegevusnäitajad

i)ohtlikumana käsitatakse laevu, mis kuuluvad laevaühingule, millel on halvad või väga halvad tegevusnäitajad, mis määratakse kindlaks tema omanduses olevate laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas;

ii)vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis kuuluvad laevaühingule, millel on head tegevusnäitajad, mis määratakse kindlaks tema omanduses olevate laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas.

(f)Varasema kasutuse parameetrid

i)laevu, mida on peetud kinni rohkem kui ühel korral, käsitatakse ohtlikumana;

ii)laevu, millel on II lisas nimetatud perioodi jooksul tehtud kontrollide käigus olnud vähem puudusi kui II lisas nimetatud arv, käsitatakse vähem ohtlikuna;

iii)laevu, mida ei ole II lisas nimetatud perioodi jooksul kinni peetud, käsitatakse vähem ohtlikuna.

Ohuparameetreid kombineeritakse, võttes arvesse iga parameetri suhtelist mõju laeva üldisele ohtlikkusele, et määrata kindlaks järgmised laeva riskiprofiilid:

–suur oht,

–standardoht,

–väike oht.

Kõnealuste riskiprofiilide kindlaksmääramisel pööratakse suuremat tähelepanu järgmistele näitajatele: laeva liik, lipuriigi tegevusnäitajad, tunnustatud organisatsioonid ning laevaühingu tegevusnäitajad.

(g)Keskkonnanäitajad

i)laeva CO2-mahukuse näitaja, D–E kategooria laevu peetakse ohtlikumaks;

ii)laevu, millel on II lisas nimetatud perioodi jooksul tehtud kontrollide käigus olnud vähem MARPOLi, AFSi, BWMC, CLC 92, punkrikütuse konventsiooni ja Nairobi konventsiooniga seotud puudusi kui II lisas nimetatud arv, käsitatakse vähem ohtlikuna.

II LISA

LAEVA RISKIPROFIILI MÄÄRAMINE

(osutatud artikli 10 lõikes 2)

Suureks ohuks olevad laevad (HRS) on laevad, mis saavad kriteeriumide kohta kokku 5 või rohkem kaalupunkti. Väikeseks ohuks olevad laevad (LRS) on laevad, mis vastavad kõikidele väikese ohu näitajate kriteeriumitele.

Standardohuks olevad laevad (SRS) on laevad, mis pole ei suureks ega väikeseks ohuks.

III LISA

„IV lisa

TUNNISTUSTE JA DOKUMENTIDE LOETELU

(osutatud artikli 13 lõikes 1)

A OSA. Selliste tunnistuste ja dokumentide miinimumloetelu, mida tuleb kontrollida kohaldatavas ulatuses punktis 2.2.3 osutatud kontrolli käigus (vastavalt vajadusele):

1.rahvusvaheline mõõdukiri;

2.eelmise sadamariigi kontrolli kontrollakt;

3.reisilaeva ohutuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

4.kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

5.kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

6.kaubalaeva raadioohutuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

7.kaubalaeva ohutuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

8.vabastamise tunnistus (SOLAS 1974, reegel I/12);

9.ohutu mehitatuse tunnistus (SOLAS 1974, reegel V/14.2);

10.rahvusvahelise laadungimärgi tunnistus (1966) (LLC 66/88, artikkel 16.1);

11.rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus (LLC 66/88, artikkel 16.2);

12.rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus (MARPOLi I lisa, reegel 7.1);

13.rahvusvaheline reostuse vältimise tunnistus kahjulike vedelkemikaalide veoks mahtlastina (NLS) (MARPOL, II lisa reegel 9.1);

14.rahvusvaheline reoveega saastamise vältimise tunnistus (ISPPC) (MARPOL, IV lisa, reegel 5.1, MEPC.1/Circ.408);

15.rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus (IAPPC) (MARPOL, VI lisa, reegel 6.1);

16.rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus (MARPOLi VI lisa reegel 6);

17.rahvusvaheline ballastvee käitlemise tunnistus (IBWMC) (BWMC, artikli 9 lõike 1 punkt a ja reegel E-2);

18.rahvusvaheline kattumisvastase süsteemi tunnistus (IAFSi tunnistus) (AFS 2001, 4. lisa reegel 2);

19.deklaratsioon AFSi kohta (AFS 2001, 4. lisa reegel 5);

20.laeva rahvusvaheline turvatunnistus või laeva ajutine rahvusvaheline turvatunnistus (ISPSi koodeksi osa A/19 ja liited);

21.STCW konventsiooni (STCW, VI artikkel, reegel I/2 ja STCW koodeksi jaotis A-I/2) kohaselt välja antud kapteni, ohvitseride või reakoosseisu liikmete tunnistused;

22.nõuetele vastavuse tunnistuse koopia või ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse koopia, mis on välja antud vastavalt laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISMi koodeksi kohane nõuetele vastavuse tunnistus) (SOLASi reegel IX/4.2, ISMi koodeks, punktid 13 ja 14);

23.meresõiduohutuse korraldamise tunnistus või ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus, mis on välja antud kooskõlas laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvaheline koodeksiga (SOLAS 1974, reegel IX/4.3, ISMi koodeks, punktid 13 ja 14);

24.rahvusvaheline laeva kõlblikkuse tunnistus veeldatud gaasi veoks mahtlastina või laeva kõlblikkuse tunnistus veeldatud gaasi veoks mahtlastina, olenevalt sellest, kumb on asjakohane (IGC koodeksi reegel 1.5.4 või GC koodeksi reegel 1.6);

25.rahvusvaheline tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina või tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, olenevalt sellest, kumb on asjakohane (IBC koodeksi reegel 1.45.4 ja BCH koodeksi reegel 1.6.3); 26. INF (rahvusvaheline koodeks pakendatud kiiritatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutuks veoks laevade pardal) (SOLASi reegel VII/16 ja INFi koodeksi reegel 1.3);

26.INF (rahvusvaheline koodeks pakendatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutuks veoks laevade pardal) (SOLASi reegel VII/16 ja INFi koodeksi reegel 1.3);

27.tõend kindlustuse või mis tahes muu rahalise tagatise kohta seoses tsiviilvastutusega naftareostusest põhjustatud kahju korral (CLC 69/92 artikli VII lõige 2);

28.tõend kindlustuse või mis tahes muu rahalise tagatise kohta seoses tsiviilvastutusega naftareostusest põhjustatud kahju korral (punkrikütuse konventsioon 2001, artikli 7 lõige 2);

29.tõend kindlustuse kohta seoses tsiviilvastutusega vrakkide eemaldamise korral (Nairobi konventsiooni artikkel 12);

30.kiirlaeva ohutuse tunnistus ja kiirlaeva käitamisluba (SOLAS 1974, reegel X/3.2 ja HSC koodeks 94/00, reeglid 1.8.1 ja 1.9);

31.tunnistus laeva vastavusest ohtlike kaupade veo erinõuetele (SOLAS 1974, reegel II-2/19.4);

32.viljaveo luba ja vilja lastimise juhend (SOLAS 1974, reegel VI/9; vilja mahtlastina ohutu veo koodeks, 3. jagu);

33.seisukorra hindamise kavale vastavuse deklaratsioon (CAS), CASi lõpparuanne ja läbivaatamisprotokoll (MARPOLi I lisa, reeglid 20 ja 21; resolutsioon MEPC.94(46), mida on muudetud resolutsioonidega MEPC.99(48), MEPC.112(50), MEPC.131(53), MEPC.155(55) ja MEPC.236(65);

34.laevaandmete alaline register (SOLAS 1974, reegel XI-1/5);

35.naftaraamatu I ja II osa (MARPOL, I lisa, reeglid 17 ja 36);

36.lastiraamat (MARPOL, II lisa reegel 15);

37.prügiregistri I ja II osa (MARPOL, V lisa, reegel 10.3); (MARPOL, V lisa reegel 10);

38.prügimajanduse kava (MARPOL, V lisa reegel 10; resolutsioon MEPC.220(63);

39.logiraamat ja andmed laevade diiselmootorite astmete ning sisse-/ väljalülitatud oleku kohta (MARPOL, VI lisa reegel 13.5.3);

40.vedelkütuse vahetuse protseduur ja pardapäevik (MARPOLi VI lisa reegel 14.6);

41.osoonikihti kahandavate ainete arvestusraamat (MARPOL, VI lisa reegel 12.6);

42.ballastvee registriraamat (BWRB) (BWMC artikli 9 lõike 1 punkt b ja reegel B-2);

43.paiksed gaaskustutussüsteemid – lastiruumide vabastustunnistus ja kõik lastinimekirjad (SOLAS 1974, reegel II-2/10.7.1.4);

44.ohtliku kauba manifest või lastiplaan (SOLAS 1974, reeglid VII/4 ja VII/7–2; (MARPOL, III lisa reegel 54);

45.naftatankerite puhul naftalekke seire- ja kontrollisüsteemi andmed viimase lastiga reisi kohta (MARPOL, I lisa, reegel 31.2);.

46.mereotsingute ja -pääste koostöökava kindlaksmääratud marsruudil liikuvate reisilaevade jaoks (SOLAS 1974, reegel V/7.3);

47.reisilaevade käitamispiirangute loetelu (SOLAS 1974, reegel V/30.2);

48.merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded (SOLAS 1974, reeglid V/19.2.1.4 ja V/27);

49.puhkeaja arvestus ja meremeeste töökorralduse tabel (STCW koodeksi jaotised A-VIII/1.5 ja 1.7, ILO konventsiooni nr 180 artikli 5 lõige 7 ja artikli 8 lõige 1 ning 2006. aasta meretöö konventsiooni standardid A.2.3.10 ja A.2.3.12);

50.järelevalveta masinaruumide tõendid (SOLAS 1974, reegel II-I/46.3);

51.tunnistus, mis on nõutav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral;

52.tunnistus, mis on nõutav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 392/2009 (reisijate veoga merel tegelevate ettevõtjate kohustuste kohta õnnetuste korral);

53.ohtlike materjalide loendi tunnistus või vastavustõend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013; ning

54.nõuetele vastavuse tunnistus, mis on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrusega (EL) 2015/757, milles käsitletakse meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ.

B OSA. Loetelu muudest tunnistustest ja dokumentidest, mis peavad kohaldatavas ulatuses olema pardal (vastavalt vajadusele):

1.ehitusjoonised (SOLASi reegel II-1/3–7);

2.laevaehitustoimik (SOLASi reegel II-1/3–10);

3.manööverdusbrošüür ja teave (SOLASi reegel II-1/28);

4.püstuvusteave (SOLASi reeglid II-1/5 ja II-1/5–1 ning LLC 66/88 reegel 10);

5.teave vaheruumideks jaotumise ja püstuvuse kohta (MARPOLi I lisa reegel 28);

6.vigastuste kontrolli plaanid ja brošüürid (SOLASi reegel II-1/19; MSC.1/Circ.1245)

7.laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhend (SOLASi reegel II-1/3–6);

8.tõhustatud ülevaatuse aruanne (puistlastilaevade või naftatankerite puhul) (SOLASi reegel XI-1/2 ja 2011 ESP koodeksi punktid 6.2 ja 6.3 vastavalt A lisa A ja B osas ning B lisa A ja B osas);

9.lasti kinnitamise juhend (SOLASi reeglid VI/5.6 ja VII/5; MSC.1/Circ.1353/Rev.1);

10.puistlastilaeva brošüür (SOLASi reeglid VI/7.2 ja XII/8, BLU koodeks);

11.puistlasti peale-/mahalaadimiskava (SOLASi reegel VI/7.3);

12.lastiteave (SOLASi reegel VI/2 ja XII/10, MSC/Circ.663);

13.tuletõrjeplaan/brošüür (SOLASi reeglid II-2/15.2.4 ja II-2/15.3.2);

14.tuleohutusbrošüür (SOLASi reegel II-2/16.2);

15.tuleohutusalase väljaõppe juhend (SOLASi reegel II-2/1 5.2.3);

16.treeningjuhend (SOLASi reegel III/35);

17.laeval toimuva väljaõppe ja õppuste ning hoolduse register (SOLASi reegel II-2/15.2.2.5 ja reeglid III/19.3, III/19.5, III/20.6 ja III/20.7);

18.laevapõhised kavad ja protseduurid inimeste päästmiseks veest (SOLASi reegel III/17–1; MSC.346(91); MSC.1/Circ.1447);

19.reisilaevade kaptenite otsuste tegemise tugisüsteem (SOLASi reegel III/29);

20.rahvusvaheline signaalkood ja käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR), III köide (SOLASi reegel V/21);

21.logiraamat navigatsioonisündmuste kohta (SOLASi reeglid V/26 ja V/28.1);

22.laeva turvaplaan ja sellega seotud dokumendid (SOLASi reegel XI-2/9 ja ISPSi koodeksi osad A/9 ja 10);

23.mootori rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus (EIAPPC) (NOX tehniline koodeks 2008 reegel 2.1.1.1);

24.EEDI tehniline dokumentatsioon (MARPOLi VI lisa punkt 20);

25.tehniline dokumentatsioon (NOX tehniline koodeks 2008, reegel 2.3.4);

26.masina parameetrite raamat (NOX tehniline koodeks, reegel 2.3.7);

27.põletusahju tüübikinnitustunnistus (MARPOLi VI lisa eeskiri 16.6);

28.tootja kasutusjuhend jäätmepõletusahjudele (MARPOLi VI lisa punkt 16.7);

29.vedelkütuse vahetuse protseduur (MARPOLi VI lisa reegel 14.6);

30.laevakütuse saateleht ja kütuseproov (MARPOLi VI lisa punktid 18.6 ja 18.8.1);

31.rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus (MARPOLi I lisa reegel 37.1; resolutsioon MEPC.54(32), mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.86(44);

32.laeva erakorraliste abinõude plaan kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks (MARPOLi II lisa reegel 17);

33.laeva energiatõhususe juhtimise kava (MARPOLi VI lisa reegel 22, MEPC.1/Circ795);

34.laevalt laevale (STS) tegevuskava ja laevalt laevale (STS) tööde register (MARPOLi I lisa reegel 41);

35.menetluste ja korralduse käsiraamat (kemikaalitankerid) (MARPOLi II lisa punkt 14.1; resolutsioon MEPC.18(22), mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.62(35);

36.lenduvate orgaaniliste ühendite käitlemiskava (VOC käitlemiskava) (MARPOLi VI lisa reegel 15.6);

37.ballastvee käitlemise kava (BWMP) (BWMC reegel B-1, resolutsioon MEPC.127(53));

38.kaugtuvastuse ja jälgimise süsteemi (LRIT)
vastavuskatsetuse aruanne (SOLASi reegel V/19–1.6; MSC.1/Circ.1307);

39.koopia katseüksuse väljastatud vastavustunnistusest, milles on märgitud nõuetele vastavuse kuupäev ja kohaldatavad VDRi (reisiteabe salvesti) toimivusstandardid (SOLASi reegel V/18.8);

40.AIS-i katsetamise aruanne V/18.9, MSC.1/Circ.1252);

41.mürataseme ülevaatuse aruanne (SOLASi reegel II-1/3-12);

42.naftaheitme seire ja kontrolli (ODMC) kasutusjuhend (MARPOLi I lisa reegel 31; resolutsioon A.496(XII); resolutsioon A.586(14), mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.24(22); resolutsioon MEPC.108(49), mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.240(65);

43.toornaftapesutoimingute ja -seadmete käsiraamat (MARPOLi I lisa punkt 35, resolutsioon MEPC.81(43));

44.materjali ohutuskaardid (MSDS) (SOLASi reegel VI/5–1, MSC.286(86));

45.rahvusvaheline kattumisvastase süsteemi tunnistus (AFS 2001, 4. lisa reegel 2);

46.kattekihi tehniline dokumentatsioon (SOLASi reegel II-1/3-2); ning

47.hoolduskavad (SOLASi reeglid II-2/14.2.2, II-2/14.3 ja II-2/14.4).

Viited:

1.registritunnistus või muu riikkondsust tõendav dokument (UNCLOSi artikkel 9.1.2);

2.klassifikatsiooniühingu tunnistus kere ja jõuseadmete kohta (nõutav ainult siis, kui laeval on klassifikatsiooniühingu omistatud klass);

3.lastiraamat (ILO konventsiooni nr 32 artikli 9 lõike 2 punkt 4 ja ILO konventsiooni nr 152 artikkel 25);

4.peale- ja mahalaadimisseadmete tunnistused (ILO konventsiooni nr 134 artikli 4 lõike 3 punkt e ja ILO konventsiooni nr 32 artikli 9 lõige 4);

5.arstitõendid (ILO konventsioon nr 73 või 2006. aasta meretöö konventsiooni standard A1.2);

6.meremeeste töö- või puhkeaja arvestus (ILO konventsiooni nr 180 II osa artikkel 8.1 või 2006. aasta meretöö konventsiooni standard A.2.3.12);

7.meretöö tunnistus (MLC 2006, reegel 5.1.3);

8.meretöö tunnistuse deklaratsioon (MLC, 2006, reegel 5.1.3);

9.meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon (DMLC) (I ja II osa) (MLC, 2006, reegel 5.1.3);

10.meremeeste töölepingud (MLC, 2006, standard A 2.1);

11.meremeeste kodumaale tagasitoomise kindlustus- või finantstagatise tõend (MLC, 2006, reegel 2.5); ning

12.laevaomanike vastutust käsitlev kindlustus- või finantstagatise tõend (MLC, 2006, reegel 4.2).“

IV LISA

„VI LISA

LAEVAKONTROLLI KORD

(osutatud artikli 15 lõikes 1)

Pariisi memorandumi I lisa, „Sadamariigi kontrolli kord“, ja Pariisi memorandumi järgmiste juhendite ajakohastatud versioonid:

PSCC tehnilised juhised;

–PSCC41-2008-07 heade tavade juhend;

–PSCC53-2020-08 mõisted ja lühendid;

Pariisi memorandum (üldine);

–PSCC54-2021-03 kontrolli liik;

–PSCC55-2022-10 kinnipidamine ja võetud meetmed;

–PSCC55-2022-08 näidisvormid;

–PSCC52-2019-05 tegevuskontroll;

–PSS43-2010-11 lipuriigi erandid;

–PSCC48-2015-09 tunnustatud organisatsiooni vastutus;

–PSCC51 konkreetse tegevuse peatamine;

–PSCC49-2016-11 voolukatkestuse katse;

–PSCC53-2020-06 sissesõidukeeld;

–PSCC50-2017-12 puistlastilaevade/naftatankerite struktuur;

–PSCC43-2010-06 kuivdokki viimine;

–PSCC53-2020-11 laevaremonditehasesse tehtava ühekordse reisi lubamine õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud laeva vigastuste parandamiseks;

SOLASi konventsioon;

–PSCC55-2022-09 ISMi koodeks;

–PSCC54-2021-02 ISPSi koodeks;

–PSCC51-2018-12 ECDIS;

–PSCC43-2010-32 VDR (reisiteabe salvestid);

–PSCC43-2010-09 materjali ohutuskaardid;

–PSCC43-2010-21 GMDSS;

–PSCC44-2011-16 päästepaadi vabastuskonksud koormal;

–PSCC45-2012-10 vigastatud tankerite püstuvus;

–PSCC55-2022-05 LRIT;

–PSCC43-2010-28 paksusmõõtmised ESP/CAS;

–PSCC43-2010-29 paksusmõõtmine;

–PSCC51-2018-11 polaarkoodeks;

–PSCC55-2022-02 IGFi koodeks;

MARPOLi konventsioon

–PSCC46-2013-18 MARPOLi konventsiooni I lisa naftase vee separeerimisseadmed (OWS);

–PSCC43-2010-39 MARPOLi konventsiooni II lisa lastitankide tühjendamine;

–PSCC47-2014-08 MARPOLi konventsiooni III lisa IMDG;

–PSCC55-2022-07 MARPOLi konventsiooni IV lisa reovesi;

–PSCC52-2019-07 MARPOLi konventsiooni V lisa jäätmed;

–PSCC55-2022-11 MARPOLi konventsiooni VI lisa õhusaaste;

–PSCC43-2010-38 toornaftapesutoimingud;

–PSCC44-2011-20 MARPOLi kohane uurimine;

–rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon;

–PSCC54-2021-06 rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon;

AFSi konventsioon;

–PSCC47-2014-13 kattumisvastased süsteemid;

punkrikütuse konventsioon;

–PSCC43-2010-08 punkrikütuse konventsioon;

–meremeeste ja sertifitseerimine ja mehitamine

–PSCC54-2021-04 meremeeste sertifitseerimine ja mehitamine (STCW, MLC ja SOLAS)

–ballastvee käitlemise konventsioon;

–PSCC51-2018-09 ballastvee käitlemise konventsioon;

ILO konventsioonid;

–PSCC52-2019-10 2006. aastal vastu võetud meretöö konventsioon (MLC);

–PSCC53-2020-14 töö- või puhkeaeg ja töökõlblikkus“

V LISA

„VIII LISA

SÄTTED, MIS KÄSITLEVAD SISSESÕIDUKEELDU ÜHENDUSES ASUVATESSE SADAMATESSE JA ANKRUKOHTADESSE

(osutatud artiklis 16)

(1)Kui artikli 16 lõike 1 tingimused on täidetud, teavitavad selle sadama pädevad asutused, kus laev kolmandat korda kinni peeti, kaptenit kirjalikult sellest, et on kavas anda välja sissesõidukeelu korraldus, mida kohaldatakse viivitamata pärast laeva sadamast lahkumist. Sissesõidukeelu korraldust kohaldatakse viivitamata pärast seda, kui laev on kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamise järel sadamast lahkunud.

(2)Pädev asutus saadab sissesõidukeelu korralduse koopia ka lipuriigi ametiasutustele, asjassepuutuvale tunnustatud organisatsioonile, muudele liikmesriikidele ning muudele Pariisi memorandumile alla kirjutanud riikidele, komisjonile ja Pariisi memorandumi sekretariaadile. Pädev asutus ajakohastab viivitamata ka kontrolliandmebaasi seoses teabega sissesõidukeelu kohta.

(3)Sissesõidukeelu korralduse tühistamiseks peab omanik või kasutaja esitama sissesõidukeelu korralduse andnud liikmesriigi pädevale asutusele ametliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi ametiasutuste dokument, mis on antud välja pärast ametiasutuste poolt nõuetekohaselt volitatud ülevaataja kontrollkäiku laeva pardale ning mis tõendab laeva täielikku vastavust konventsioonide kehtivatele sätetele. Lipuriigi ametiasutused esitavad pädevale asutusele tõendusmaterjali selle kohta, et kontrollkäik laevale on toimunud.

(4)Sissesõidukeelu korralduse tühistamise taotlusele tuleb vajaduse korral lisada ka laeva klassifitseerinud klassifikatsiooniühingu dokument, mis tõendab, et laev vastab nimetatud ühingu poolt sätestatud klassistandarditele, ning mis väljastatakse pärast klassifikatsiooniühingu ülevaataja kontrollkäiku laeva pardale. Klassifikatsiooniühing esitab pädevale asutusele tõendusmaterjali selle kohta, et kontrollkäik laevale on toimunud.

(5)Sissesõidukeelu korralduse võib tühistada üksnes pärast käesoleva direktiivi artiklis 16 osutatud ajavahemiku möödumist ning äriühing peab esitama keelu kehtestanud liikmesriigi sadamaasutusele ametliku taotluse ja esitama lõigetes 3 ja 4 nõutud dokumendid.

(6)Selline taotlus koos nõutavate dokumentidega tuleb esitada keelu kehtestanud riigile vähemalt üks kuu enne keeluperioodi lõppu. Kui sellest tähtajast kinni ei peeta, on keelu kehtestanud riigil aega kuni üks kuu alates taotluse kättesaamisest.

(7)Teabesüsteemis lisatakse laevale esmatähtis tegur ja laev peab piirkonna järgmises külastatavas sadamas/ankrukohas läbima laiendatud kontrolli.

(8)Pädev asutus teavitab otsusest kirjalikult ka lipuriigi ametiasutusi, asjassepuutuvat klassifikatsiooniühingut, muid liikmesriike, muid Pariisi memorandumile alla kirjutanud riike, komisjoni ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sekretariaati. Pädev asutus peab viivitamata ajakohastama ka kontrolliandmebaasi seoses teabega sissesõidukeelu tühistamise kohta.

(9)Andmed laevade kohta, millele on kehtestatud sissesõidukeeld ühenduses asuvatesse sadamatesse, tuleb teha kättesaadavaks kontrolliandmebaasi kaudu ning avaldada kooskõlas artikli 26 ning XIII lisa sätetega.“