EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023PC0195

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ning Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

COM/2023/195 final

Brüssel,17.4.2023

COM(2023) 195 final

2023/0094(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ning Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega


SELETUSKIRI

1.Ettepaneku taust

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

22. juunil 2020 allkirjastasid Euroopa Liit ja Jaapan tsiviillennundusohutuse lepingu (edaspidi „leping“), et edendada tsiviillennundusohutuse alast kahepoolset koostööd ning hõlbustada liidu ja Jaapani vahelist lennundustoodetega kauplemist ja nendesse investeerimist. Leping jõustus 1. juunil 2021. aastal.

Lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et lepingu tõhusaks toimimiseks moodustatakse lepinguosaliste ühiskomitee ning et ühiskomitee koostab ja võtab vastu oma kodukorra. Käesolev ettepanek käsitleb kodukorda.

Selleks et liit saaks kodukorra ühiskomitees vastu võtta, on vaja nõukogu otsust, millega volitatakse komisjoni (kes esindab liitu ühiskomitee koosolekutel) ühiskomitees liidu nimel kodukorda vastu võtma.

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ELi ja Jaapani vaheline lennundusohutuse alane koostöö on osa Euroopa lennundusstrateegiast. Kavandatud kodukorra eelnõu sarnaneb ELi ja kolmandate riikide vahelistes muudes kahepoolsetes lennundusohutuslepingute ühiskomiteedes vastu võetud kodukorra eelnõuga.

1.3.Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Lepingu ülesanne on täita liidu lennundusalase välispoliitika põhieesmärk ning sellega soodustatakse lennundustoodetega kauplemist ja nendesse investeerimist.

2.Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1.Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 100 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2.2.Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

2.3.Proportsionaalsus

Ei kohaldata.

2.4.Vahendi valik

Ei kohaldata.

3.Järelhindamise, sidusrühmadega konsulteerimise ja mõju hindamise tulemused

3.1.Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

3.3.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

3.4.Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

3.5.Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

3.6.Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju ELi eelarvele puudub.

5.MUU TEAVE

5.1.Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Lepingu artikli 11 alusel loodud ühiskomitees esindab liitu Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) ja liikmesriikide lennuametid.

5.2.Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

5.3.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kodukorra eelnõu koosneb kümnest artiklist.

Artiklis 1 on esitatud mõiste „lepinguosaline“ määratlused.

Artiklis 2 on täpsustatud, et ühiskomitee eesistujaks on Euroopa Liidu esindaja ja Jaapani esindaja ühiselt. Lisaks on kõnealuses punktis sätestatud, et Euroopa Liitu esindab ühiskomitees Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) ja Euroopa Liidu liikmesriikide lennuametid. Artikli 2 kohaselt esindab Jaapanit ühiskomitees välisministeerium ja/või Jaapani esindus Euroopa Liidu juures ning teda abistab maa-, taristu-, transpordi- ja turismiministeerium.

Artikliga 3 on ette nähtud, et ühiskomitee tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel ning et koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Brüsselis ja Tokyos. Teise võimalusena võib korraldada videokonverentsi teel arutelusid, mille käigus vastu võetud otsustel ja soovitustel on samasugune õigusjõud kui füüsilistel koosolekutel vastu võetud otsustel ja soovitustel. Ühiskomitee koosolekud ei ole üldsusele osalemiseks avatud, kui eesistujad ei ole kokku leppinud teisiti. Eesistujate vastastikusel kokkuleppel võib pärast koosolekuid avaldada pressiteate. Koosolekuid peetakse ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kulud, mis on seotud suulise või kirjaliku tõlkega mõnda teise keelde, kannab seda taotlenud lepinguosaline.

Artiklis 4 on täpsustatud, et enne iga koosolekut teatavad lepinguosalised teineteisele oma delegatsioonide kavandatava koosseisu ja kumbki nimetab oma eesistuja. Eesistujad võivad vajaduse korral kutsuda koosolekutele välisosalejaid, kes annavad teavet konkreetsete teemade kohta või osalevad vaatlejatena.

Artiklis 5 on sätestatud, et Euroopa Komisjoni ametnik ja Jaapani välisministeeriumi ametnik tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena.

Artiklis 6 on kindlaks määratud, et eesistujad koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra ja kõik asjakohased koosolekudokumendid osalejatele hiljemalt viisteist tööpäeva enne koosoleku toimumist. Lisaks võtab ühiskomitee iga koosoleku alguses vastu päevakorra. Kui lepinguosalised nii otsustavad, võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei olnud. Eesistuja võib kokkuleppe korral muuta lõikes 1 osutatud dokumentide, sealhulgas esialgse päevakorra edastamise tähtaega, et võtta arvesse lepinguosalise sisemenetluste nõudeid või konkreetse küsimuse kiireloomulisust.

Artiklis 7 on kindlaks määratud, et ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse protokolli kavand. Protokolli kavandis kajastatakse vastuvõetud otsuseid ja soovitusi ning tehtud järeldusi. Heakskiitmise korral kirjutavad eesistujad protokollile alla ning kumbki lepinguosaline saab endale ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia. Võimalik on elektrooniline allkirjastamine ja arhiveerimine.

Artiklis 8 on keskendutud kirjaliku menetluse määratlemisele, et vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel oleks võimalik ühiskomitee soovitused ja otsused vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad eesistujad selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee arvamust ja mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Kumbki lepinguosaline võib ühtlasi taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.

Artiklis 9 on käsitletud ühiskomitee otsustusprotsessi. Ühiskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste konsensuse alusel. Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ ja „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ning käsitletava teema kirjeldus. Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistujad. Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega. Lepinguosalised avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Soovitusi või muid ühiskomitee vastuvõetud akte võib avaldada, kui lepinguosalised nii otsustavad. Kumbki lepinguosaline säilitab otsuste ja soovituste ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia.

Artiklis 10 on käsitletud kulusid. Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud ühiskomitee koosolekutel ja ühiskomitee otsuste ja soovitustega kooskõlas olevatel koosolekutel osalemisega, sealhulgas personali-, reisi- ja elamiskulud ning posti- ja telekommunikatsioonikulud. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

2023/0094 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ning Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline tsiviillennundusohutuse leping 1 (edaspidi „leping“) kiideti liidu nimel heaks nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta otsusega (EL) 2021/112 2 ja see jõustus 1. juunil 2021 3 .

(2)Lepingu artikli 11 lõikega 1 on ette nähtud, et lepingu tulemusliku toimimise tagamiseks moodustatakse lepinguosaliste ühiskomitee.

(3)Lepingu artikli 11 lõikes 3 on sätestatud, et ühiskomitee töötab välja ja võtab vastu oma kodukorra.

(4)Komisjon ja Jaapani välisministeerium on teinud kodukorra eelnõu koostamisel koostööd.

(5)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, kuna kodukord on liidu jaoks siduv. Liidu seisukoht ühiskomitees peaks põhinema ühiskomitee otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

(1)Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ning Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga loodud ühiskomitee esimesel kohtumisel seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul 4 .

(2)Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võib liidu esindaja ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 229, 16.7.2020, lk 4–25
(2)    ELT L 36, 2.2.2021, lk 1–2
(3)    ELT L 230, 30.6.2021, lk 4
(4)    Vt dokument ST……../23 veebisaidil http://register.consilium.europa.eu.
Top

Brüssel,17.4.2023

COM(2023) 195 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ning Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega



EUROOPA LIIDU JA JAAPANI
VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUSE

LEPINGU OSALISTE

ÜHISKOMITEE

OTSUS nr 1/...,

[kuupäev],

millega võetakse vastu kodukord

ELi-JAAPANI ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist tsiviillennundusohutuse lepingut, eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu otsuse lisas esitatud ühiskomitee kodukord.

Artikkel 2

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama selle vastuvõtmise päeval.

Allkirjastatud …,

Euroopa Liidu nimel        Jaapani nimel



EUROOPA LIIDU JA JAAPANI 
VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUSE LEPINGU

OSALISTE ÜHISKOMITEE

Kodukord

Artikkel 1

Mõisted

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu artikli 11 lõike 3 kohases kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

-„lepinguosaline“ – Euroopa Liit või Jaapan;

-„lepinguosalised“ – Euroopa Liit ja Jaapan.

Artikkel 2

Eesistuja ja koosseis

1.Ühiskomitee eesistujaks on Euroopa Liidu esindaja ja Jaapani esindaja ühiselt.

2.Euroopa Liitu esindab ühiskomitees Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ja Euroopa Liidu liikmesriikide lennuametid.

3.Jaapanit esindab ühiskomitees välisministeerium ja/või Jaapani esindus Euroopa Liidu juures ning teda abistab maa-, taristu-, transpordi- ja turismiministeerium.

Artikkel 3

Koosolekud

1.Ühiskomitee tuleb ühe poole taotlusel kokku korrapäraste ajavahemike järel.

2.Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Brüsselis ja Tokyos. Alternatiivina võib korraldada arutelusid videokonverentsi teel. Videokonverentside käigus vastu võetud otsustel ja soovitustel on samasugune õigusjõud nagu füüsilistel koosolekutel vastu võetud otsustel ja soovitustel. Kui lepinguosalised on koosoleku kuupäeva ja koha kokku leppinud, kutsuvad koosoleku kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ning välisministeerium Jaapani nimel.

3.Ühiskomitee koosolekud ei ole üldsusele osalemiseks avatud, kui eesistujad ei ole kokku leppinud teisiti. Eesistujate vastastikusel kokkuleppel võib pärast koosolekuid avaldada pressiteate.

4.Koosolekuid peetakse ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kulud, mis on seotud suulise või kirjaliku tõlkega mõnda teise keelde, kannab seda taotlenud lepinguosaline.

Artikkel 4

Delegatsioonid

1.Enne iga koosolekut teatavad lepinguosalised teineteisele oma delegatsioonide kavandatava koosseisu ja kumbki nimetab oma eesistuja.

2.Eesistujad võivad vajaduse korral kutsuda ühiskomitee koosolekutele välisosalejaid, kes annavad teavet konkreetsete teemade kohta või osalevad vaatlejatena.

Artikkel 5

Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks välisministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

Artikkel 6

Koosolekute päevakord

1.Eesistujad koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra ja kõik asjakohased koosolekudokumendid osalejatele hiljemalt viisteist tööpäeva enne koosoleku toimumist.

2.Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei olnud.

3.Eesistuja võib kokkuleppe korral muuta lõikes 1 osutatud dokumentide, sealhulgas esialgse päevakorra edastamise tähtaega, et võtta arvesse lepinguosalise sisemenetluste nõudeid või konkreetse küsimuse kiireloomulisust.

Artikkel 7

Protokoll

1.Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse protokolli kavand. Protokolli kavandis kajastatakse vastuvõetud otsuseid ja soovitusi ning tehtud järeldusi.

2.Heakskiitmise korral kirjutavad eesistujad protokollile alla ning kumbki lepinguosaline saab endale ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia. Võimalik on elektrooniline allkirjastamine ja arhiveerimine.

Artikkel 8

Kirjalik menetlus

Vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel võib ühiskomitee võtta soovitused ning otsused vastu kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad eesistujad selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee arvamust ja mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Kumbki lepinguosaline võib ühtlasi taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.

Artikkel 9

Nõupidamised

1.Ühiskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

2.Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ ja „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ning käsitletava teema kirjeldus.

3.Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistujad.

4.Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.

5.Lepingupooled avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Soovitusi või muid ühiskomitee vastuvõetud akte võib avaldada, kui lepinguosalised nii otsustavad. Kumbki lepinguosaline säilitab otsuste ja soovituste ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia.

Artikkel 10

Kulud

Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud ühiskomitee koosolekutel ja ühiskomitee otsuste ja soovitustega kooskõlas olevatel koosolekutel osalemisega, sealhulgas personali-, reisi- ja elamiskulud ning posti- ja telekommunikatsioonikulud.

Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

_______________________

Top