52023PC0176

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.3.2023

COM(2023) 176 final

2023/0088(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1998. aastast alates on Euroopa Liit (EL) ja Ameerika Ühendriigid (USA) olnud teadusuuringute vallas strateegilised partnerid. Esimene kahepoolne Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö leping 1 (edaspidi „leping“) kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ja see jõustus 14. oktoobril 1998. Pärast seda on lepingut pikendatud veel neli korda aastatel 2003, 2 2008, 3 2013 4 ja 2018 5 , iga kord viieks aastaks. Teise pikendamise käigus lisati muudatus, millega koostöövaldkondade loetellu (lepingu artikkel 4) loetellu lisati julgeoleku ja kosmose alased teadusuuringud.

Lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud: „Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Osapooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel võib lepingut pärast selle ülevaatamist lepinguosaliste poolt iga viieaastase perioodi viimasel aastal pikendada, tehes sellesse vajaduse korral muudatusi.“

Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2023.

Koostöö USAga on komisjoni 18. mai 2021. aasta teatises 6 esitatud ELi teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi põhielement. Teadusuuringute ja innovatsiooni alaste liitude loomine USAga nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsetel foorumitel aitab kaasa Euroopa suutlikkusele olla edukas rohe- ja digipöördes ning tugevdab vastupanuvõimet ülemaailmsetele terviseohtudele ja muudele üleilmsetele probleemidele. EL ja USA jagavad teaduse ja tehnoloogia valdkonnas põhiväärtusi nagu eetika, teadusuuringute usaldusväärsus, avatus ja läbipaistvus ning tõenditel põhinev poliitikakujundamine, mis teeb neist loomulikud partnerid. Tugevdades teadus- ja arendustegevuse alast partnerlust teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, saavad EL ja USA liikuda edasi kiiremini valdkondades nagu puhas energia; säästev ja ohutu transport; puhtad ookeanid ja sinine majandus; arukad linnad; vastupidav ja kaasav ühiskond; muud edusammud, mis teenivad meie ühiseid huve.

Seda arvesse võttes on komisjoni talitused hinnanud, kuidas edeneb koostöö USAga ja kuidas see aitab kaasa rahvusvahelist koostööd käsitleva strateegia eesmärkide saavutamisele. Selle hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja USA koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Peamine koostöövahend on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm.

ELi suhted USAga teaduse ja tehnoloogia alal on tugevamad kui mis tahes muu väljaspool Euroopat asuva riigiga. Mitteassotsieerunud kolmandate riikide hulgas oli USA selgelt aktiivseim programmis „Horisont 2020“ osalev riik. See on nii ka vastastikuste investeeringute summade puhul teadus- ja arendustegevuse vallas, teadlasvahetuse, koostöömahtude ja kaasautoritega avaldatud artiklite ja koostatud patentide puhul.

Kehtiva lepingu raames on koostöö olnud edukas nii kahe- kui ka mitmepoolsel tasandil. Eriti oluline mitmepoolne näide ELi ja USA edendatavast ülemaailmsest liidust on Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liit, mis andis tugeva tõuke kogu ülemaailmsete liitude kontseptsioonile, mis on esitatud eespool nimetatud komisjoni 18. mai 2021. aasta teatises. Veel üheks näiteks on innovatsioonimissioon, mis on 22 riigi ja Euroopa Liidu ülemaailmne algatus, mille eesmärk on kiirendada innovatsiooni alaseid jõupingutusi puhta energia valdkonnas. EL teeb USAga tihedat koostööd erinevates mitmepoolsetes algatustes, sealhulgas tervishoiu, biomajanduse ja Maa seire valdkonnas. Kahepoolne koostöö on väga elav valdkondades nagu tervishoid, transport, kõrgtehnoloogilised materjalid, teadustaristud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, toiduga kindlustatus ja kestlik põllumajandus ning kliima ja keskkond, mis on valdkonnad, kus USA osalemine programmides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ on olnud eriti oluline.

Viimane ELi ja USA teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühine nõuanderühm, mis kohtus 12. oktoobril 2022 peadirektoraadi tasandil, kinnitas mõlema lepinguosalise tugevat tahet jätkata ja laiendada lepingukohast koostööd kõigis valdkondades.

Mõlemad lepinguosalised kinnitasid soovi lepingut pikendada, tehes seda kirjalikult, st teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 7. novembri 2022. aasta kirjaga ning USA välisministeeriumi 13. detsembri 2022. aasta kirjaga.

Lepingu pikendamine kajastab USA tähtsust peamise partnerriigina teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning võimaldab tugineda juba olemasolevatele tugevatele sidemetele paljudes teemavaldkondades ning toetada sisukat dialoogi ja koostööd järgmise viie aasta jooksul.

Pikendatud leping on sisult identne praegu kehtiva lepinguga.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas komisjoni 18. mai 2021. aasta teatisega teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2).

Üldist lähenemisviisi käsitlevas strateegias kinnitatakse USA rolli ELi peamise partnerriigina, rõhutades järgmist: „Koostöö Ameerika Ühendriikidega, kel on sarnaselt ELiga suur teadus- ja innovatsioonisuutlikkus ning ühised väärtused ja põhimõtted, aitab tagada, et üleilmsete väljakutsete lahendamisse kaasatakse mõlema riigi teadlased, novaatorid ja parimad vahendid. Ameerika Ühendriikide otsus pühenduda taas kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmepoolse korra tugevdamisele annab võimaluse uuendada kahe riigi suhteid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Ühisteatises „ELi ja USA uus üleilmsete muutuste kava“ esitatakse mitu ettepanekut koostööks USAga, eelkõige üleskutse luua rohelise tehnoloogia liit ning uus ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Käesolevale teatisele tuginedes teeb komisjon lisaks ettepaneku parandada kahepoolse koostöö vastastikkust ning suurendada ELi ja USA teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute koordineerimist ja sidusust, alustades kliima-, digi-, energia-, keskkonna- ja tervishoiuprobleemidest.“

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohaselt on teaduskoostöö ELi välispoliitika tähtis aspekt ning oluline tegur tugevamate sotsiaal-majanduslike sidemete loomisel, sealhulgas ka USAga.

Viimasel ELi ja USA tippkohtumisel kinnitati teadus- ja innovatsioonialase koostöö tähtsust ülemaailmse tervishoiu ja rohepöördega seotud ühiste probleemide lahendamisel ning kutsuti üles tugevdama teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd eelkõige tervishoiu, energeetika ja ookeanide valdkonnas, tehes seda hiljuti loodud kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kaudu.

Lepingu alusel toimuv ELi ja USA teadusuuringute ja innovatsiooni alane koostöö aitab kaasa ELi üldiste poliitiliste eesmärkide saavutamisele, mis on eelkõige seotud järgmisega: i) rohepööre, näiteks innovatsioonimissiooni, Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu, Arktika-uuringute, rahvusvahelise biomajandusfoorumi ja Maa Jälgimise Grupiga seotud algatused; ii) ülemaailmne tervishoid nakkushaiguste, vähktõve, vaimse tervise ja paljudes muudes valdkondades tehtava mitme- ja kahepoolse koostöö kaudu; iii) digipööre, innovatsioon ja andmete jagamine näiteks aruka spetsialiseerumise metoodika, avatud juurdepääsu ja avatud teaduse ning kahepoolse IKT-alase koostöö kaudu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi volitused rahvusvaheliseks tegevuseks teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 186. Ettepaneku menetlusõiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktis v.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELil ja tema liikmesriikidel on ühine ja rööpne pädevus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Seega ei saa ELi meedet asendada liikmesriikide meetmetega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

4.MÕJU EELARVELE

Vaja on vaid inim- ja haldusressursse vastavalt finantsselgituses esitatule.

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes palub komisjon, et nõukogu:

– kiidaks liidu nimel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise järgmiseks viieks aastaks (st alates 14. oktoobrist 2023 kuni 13. oktoobrini 2028);

– volitaks nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud käesoleva pikendatud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2023/0088 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu kiitis oma otsusega 98/591/EÜ 7 heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu 8 (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ning see jõustus 14. oktoobril 1998.

(2)Vastavalt lepingu artikli 12 punktile b sõlmiti leping esialgu viieks aastaks. Sõltuvalt lepingu läbivaatamisest lepinguosaliste poolt võib iga viieaastase perioodi viimasel aastal lepingut lepinguosaliste vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel muuta ja pikendada järgmiseks viieks aastaks.

(3)Nõukogu kiitis otsustega 2004/756/EÜ, 9 2009/306/EÜ, 10 2014/240/EL 11 ja (EL) 2018/1578 12 heaks kõnealuse lepingu pikendamise iga kord veel viieks aastaks. Praegune leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2023.

(4)Komisjoni talituste hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja Ameerika Ühendriikide koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Seepärast on liidu huvides pikendada lepingut järgmiseks viieks aastaks.

(5)Lepinguosalised kinnitasid 7. novembril 2022 ja 13. detsembril 2022 toimunud kirjavahetuse teel oma huvi pikendada lepingut järgmiseks viieks aastaks.

(6)Lepingu pikendamine tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel teatama Ameerika Ühendriikide valitsusele, et liit on lõpetanud sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamise jõustumiseks vastavalt lepingu artikli 12 punktile b.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

4.MÕJU EELARVELE

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitilise strateegia töötavad välja ning tegevust koordineerivad eelkõige järgmised peadirektoraadid: RTD, AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE, MOVE ja SANTE.

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 13

☑ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Käesolev algatus võimaldab lepinguosalistel täiustada ja veelgi tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk

Käesolev otsus võimaldaks lepinguosalistel tihendada kahe- ja mitmepoolset koostööd ja arendada strateegilisemat partnerlust, suurendades käimasoleva koostöö ulatust, käsitledes üleilmseid esmatähtsaid probleeme ning soodustades vastastikust juurdepääsu programmidele ja rahastamisele.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Otsus võimaldab ELil ja USA-l jätkuva koostöö kaudu saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest vastastikku kasu saada. Otsus võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edasiandmist mõlema lepinguosalise teadusringkondade, tööstussektori ja kodanike huvides.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Komisjoni talitused teevad korrapärast järelevalvet kõigi lepingu alusel võetavate meetmete üle, sealhulgas hindavad koostööd. Hindamine hõlmab muu hulgas järgmisi punkte:

a) koostöönäitajad – analüüsitakse ELi rahastatavates programmides osalevate USA üksuste ning USA programmides osalevate ELi üksuste (kui need andmed on kättesaadavad) arvu ja osalemise laadi (nt ettepanekute arv, allakirjutatud toetuslepingute arv, peamised koostöösidemed, peamised teemad, loodud väljund);

b) tulemusnäitajad – ELi raamprogrammides osalevate USA üksuste edukuse määr võrreldes muude kolmandate riikide ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide edukusega; analüüsitakse osalemise kvaliteeti (nt programmis osalevate parimate ülikoolide arv, koostööprojektidest tulenevate patentide ja teadusartiklite arv);

c) andmete kogumine koostöö kohta ja vastavatest teadusuuringute rahastamise programmidest kaugemale ulatuvate sidemete kohta ning hinnatakse koostöö (nt mitmepoolsetes algatustes ja töörühmades osalemise) mõju.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Otsus võimaldab lepinguosalistel vastastikuse kasu huvides jätkuvalt täiustada ja tihendada koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

USA ning ELi vaheline teadusuuringute ja innovatsiooni alane koostöö on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. ELi osalus võimaldab ulatuslikumat tegevust kõigi liikmesriikide huvides. Kõnealuse lepingu pikendamine tagab ELile hõlpsama juurdepääsu USAs loodud teadusalastele teadmistele, võimaldab osaleda laialdasemas koostöös, mis omakorda aitab veelgi paremini vahetada teadmisi ja tehnoloogialahendusi ning tagab Euroopa ettevõtjatele parema juurdepääsu USA turule.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Senisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst saadud kogemuste põhjal leitakse, et on vastastikku kasulik jätkata teaduskoostööd USA kui liidu strateegilise partneriga teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

USAga sõlmitud lepingu pikendamist peetakse täielikult sidusaks ja kooskõlas olevaks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö üldise poliitilise raamistikuga, nimelt hiljuti vastu võetud komisjoni 18. mai 2021. aasta teatisega teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2).

Taotletakse koostoimet muude liidu vahenditega ELi ja USA koostöö valdkonnas, eelkõige komisjoni mitmesuguste valdkondlike algatustega eelkõige selliste peadirektoraatide poolt nagu AGRI, CLIMA, JRC, EAC, ENER, GROW, CNECT, MARE, MOVE ja SANTE.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Kavandatava meetme rahastamiseks vajalikud rahalised vahendid on kättesaadavad programmi „Euroopa horisont“ raames (haldusassigneeringud). Komisjon koordineerib kavandatud meedet ja selle rakendamist asutusesiseselt, nõudes kavandatud meetme kestuse ajaks hinnanguliselt 1,5 täistööajale taandatud töötajat aastas järgmise jaotusega:

2023. aastal: 1,5 täistööajale taandatud töötaja 3 kuupalka

Ajavahemikus 2024–2027: 1,5 täistööajale taandatud töötaja 12 kuupalka

2028. aastal: 1,5 täistööajale taandatud töötaja 9 kuupalka

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 14.10.2023 – 13.10.2028

–☑ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 14.10.2023–13.10.2028

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 14

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

[…]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

USA asutuste osalemist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ja muud lepingu alusel toimuvat koostööd jälgitakse korrapäraselt lepingu artikli 6 punkti b kohaselt loodud ühise nõuanderühma kohtumistel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Kavandatavat algatust viiakse ellu otsese eelarve täitmise kaudu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ kohaselt.

Eelarve otsene täitmine, mida teostab komisjoni poliitikaametnik, on kõige sobivam moodus. Eelkõige on komisjoni rakendustalituse (s.o teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi direktoraat „Globaalne lähenemisviis ja rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“) peamiseks tööks just kavandatud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike eeldatavate põhiülesannete täitmine, nagu poliitiline dialoog, ELi ja USA teaduse ja innovatsiooni alase koostöökeskkonna hindamine, ühiste koostööprioriteetide kindlaksmääramine ja muud sedalaadi ülesanded.

Rahvusvahelise teaduse ja innovatsiooni alase koostöö toetustegevust reguleeriva tulevase raamlepingu alusel võib määrata täiendavaid korralduslikke, logistilisi, halduslikke ja nõustamisalaseid tugiülesandeid. Selliste tugiülesannete üle, mille eesmärk on suurendada kavandatud meetme tõhusust ja tulemuslikkust, teostab järelevalvet komisjon ning need jäävad tema otsese eelarve täitmise alla.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Süstemaatilise teabevahetuse ja kontrolli tagamiseks toimuvad korrapäraselt koosolekud ja kahepoolsed kontaktid. Ohte ei ole kontrollisüsteemis tuvastatud.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Ei kohaldata

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste lepingupartnerite kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, teeb komisjon vajaduse korral finantsauditeid, eelkõige siis, kui komisjonil on põhjust kahelda tehtud või tegevusaruandes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Liidu finantsauditeid teevad liidu töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Liit on selliste ekspertide valimisel vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib liitu teavitada. Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse liidu finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr 2988/95, nr 2185/96 ja nr 883/2013.

Eelkõige tuleb lepingutes sätestada järgmised punktid:

– lepingu erisätted, millega kaitstakse ELi finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

– halduskontrollide tegemine pettustevastase võitluse osana määruste nr 2185/96 ja nr 883/2013 kohaselt;

– kõigi lepingute rakendamisega seotud tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse nr 2988/95 kohaselt, sh musta nimekirja koostamine;

– asjaolu, et võimalikud sissenõudekorraldused eeskirjade rikkumise või pettuse puhul peavad olema täidetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli; teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi siseauditi osakond teeb siseauditi ning Euroopa Kontrollikoda viib läbi kohapealseid inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – teadusuuringud ja innovatsioon – programm „Euroopa horisont“	Liigendatud/liigendamata 15	EFTA riigid 16	kandidaatriigid 17	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1	01 01 01 01	Liigendamata	JAH	JAH	JAH	EI
1	01 01 01 03	Liigendamata	JAH	JAH	JAH	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Nr [Nimetus…...…]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

◻ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – teadusuuringud ja innovatsioon – programm „Euroopa horisont“

DG: RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat)			Aasta 2023 18	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
·Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 19
Eelarverida 01 01 01 01	Kulukohustused ja maksed	(3)	0,064	0,262	0,267	0,272	0,278	0,212	1,355
Eelarverida 01 01 01 03	Kulukohustused ja maksed	(3)	0,003	0,012	0,012	0,012	0,012	0,009	0,060
DG RTD assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
	Maksed	= 2a + 2b +3	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
	Maksed	= 5 + 6	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	= 4 + 6	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
	Maksed	= 5 + 6	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	KOKKU
DG: <…….>
• Personalikulud
• Muud halduskulud
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415
	Maksed	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N + 1

Aasta
N + 2

Aasta
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 20

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 21 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2023 22

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Aasta
2028

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 23 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,064	0,262	0,267	0,272	0,278	0,212	1,355
Muud halduskulud	0,003	0,012	0,012	0,012	0,012	0,009	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,067	0,274	0,279	0,284	0,290	0,221	1,415

KOKKU

0,067

0,274

0,279

0,284

0,290

0,221

1,415

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0,375	1,5	1,5	1,5	1,5	1,125
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 24
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 25	- peakorteris
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		0,375	1,5	1,5	1,5	1,5	1,125

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Lepingu artikli 6 punktiga b ette nähtud ühiskomitee kohtumiste ning nende edukaks toimimiseks kaasa aitavate lähetuste ettevalmistamine ja haldamine, samuti lepingu korrapärane läbivaatamine.

Arvutused on tehtud proportsionaalselt lepingu kestusega.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 26
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1) EÜT L 284, 22.10.1998, lk 37.

(2) Nõukogu otsus 2004/756/EÜ (ELT L 335, 11.11.2004, lk 5).

(3) Nõukogu otsus 2009/306/EÜ (ELT L 90, 2.4.2009, lk 20).

(4) Nõukogu otsus 2014/240/EL (ELT L 128, 30.4.2014, lk 43).

(5) Nõukogu otsus (EL) 2018/1578 (ELT L 263/1, 22.10.2018, lk 1).

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta „Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021) 252 final/2).

(7) Nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsus 98/591/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 284/35, 22.10.1998, lk 37).

(8) EÜT L 284, 22.10.1998, lk 37.

(9) Nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/756/EÜ lepingu sõlmimise kohta, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist teadus- ja tehnikakoostöö lepingut (ELT L 335, 11.11.2004, lk 5).

(10) Nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus 2009/306/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise ja muutmise kohta (ELT L 90, 2.4.2009, lk 20).

(11) Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/240/EL Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 128, 30.4.2014, lk 43).

(12) Nõukogu 18. septembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1578 Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta.

(13) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(14) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(15) Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(16) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(18) 2023. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. 2023. aasta summad, mis on arvutatud 1,5 täistööajale taandatud töötaja 3 kuupalga alusel; 2024.–2027. aasta puhul arvutatud 1,5 täistööajale taandatud töötaja 12 kuupalga alusel; 2028. aasta summad, mis on arvutatud 1,5 täistööajale taandatud töötaja 9 kuupalga alusel. Alates 2023. aasta jaanuarist kasutatavad keskmised kulud, millele on lisatud 2 % suurune iga-aastane indekseerimine ajavahemikuks 2024–2028

(19) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus.

(20) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(21) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(22) 2023. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(23) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus.

(24) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(25) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(26) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Choose the experimental features you want to try