EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.3.2023

COM(2023) 174 final

2023/0087(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2022/1369 seoses gaasinõudluse vähendamise meetmete kohaldamisaja pikendamisega ning nende meetmete rakendamise aruandluse ja järelevalve tõhustamisega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Viimase aasta jooksul on Venemaa gaasitarned ELi olnud häiritud, sest energiat püütakse tahtlikult kasutada poliitilise relvana. Venemaa on palju aastaid olnud ELi peamine gaasitarnija. Varem tuli rohkem kui 40 % ELi gaasitarnetest Venemaalt. Alates 2022. aasta veebruarist on gaasitarned pidevalt vähenenud. Venemaalt torujuhtme kaudu tuleva gaasi vood moodustasid 2023. aasta jaanuaris alla 10 % eelmiste aastate keskmisest. Kaksteist liikmesriiki on aktiveerinud ELi ühisele klassifikatsioonile vastava esimese või teise kriisitaseme, nagu on ette nähtud gaasivarustuskindluse määruses (EL) 2017/1938. See tarnešokk on juba avaldanud märkimisväärset mõju gaasi ja elektri hinnatasemele ja hindade kõikumisele, inflatsioonile, ELi üldisele finants- ja makromajanduslikule stabiilsusele ning kõigile kodanikele.

Nüüd, kus EL on aktiivselt mitmekesistanud tarneallikaid, et kompenseerida Venemaa gaasiimpordi järsku vähenemist, on tõenäoline, et Venemaalt pärit gaasi viimasedki tarned võivad igal ajal täielikult ja pikaajaliselt katkeda. EL peab selleks valmis olema ja võtma ennetavaid meetmeid võimalike suurte tarnehäirete mõju leevendamiseks. Valdav enamik ELi kodanikke (84 %) on nõus, et EL peaks võimalikult ruttu vähendama sõltuvust Venemaa energiaallikatest. Lisaks kinnitab 81 % vastanutest, et on astunud samme oma energiatarbimise vähendamiseks 1 .

Sel põhjusel tegi komisjon 20. juulil 2022 ettepaneku võtta vastu gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid käsitlev nõukogu määrus, mille nõukogu võttis lõpuks vastu 5. augustil 2022 määrusena (EL) 2022/1369. Viimastel kuudel on liikmesriigid teinud hoolikat tööd ja võtnud meetmeid, et vähendada oma gaasinõudlust 15 %, nagu on ette nähtud eespool nimetatud määrusega. Selle tulemusena vähenes 2022. aasta augustist 2023. aasta jaanuarini kogu ELi tegelik gaasinõudlus 19 %.

Hoolimata nõudluse vähenemisest ja pakkumise mitmekesistamisest on energiavarustuses endiselt tõsiseid raskusi, mis võivad mõjutada ELi konkurentsivõimet ja üldist majanduslikku olukorda. Riskide hulka kuuluvad asjaolu, et Aasias võib veeldatud maagaasi nõudlus suureneda ning see võib vähendada gaasi kättesaadavust maailmaturul, ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist ning muuta vajalikuks gaasielektrijaamade laialdasema kasutamise, ning mõned edasised gaasitarnehäired, mis võivad mõjutada 2023.–2024. aasta turvalisema talve jaoks vajalike maa-aluste gaasihoidlate täitmist. Lisaks ei saa 2023. aasta täitmishooajal vastupidiselt eelmisele täitmishooajale arvestada 60 miljardi kuupmeetri Venemaa torujuhtmegaasiga, mis 2022. aastal veel ELi imporditi.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri 12. detsembri 2022. aasta aruandes esitatud hinnangu kohaselt võib 2023. aastal tekkida gaasipuudus, kui lisaks liidus juba võetud meetmetele ei rakendata täiendavaid gaasi asendamise või säästmise meetmeid. Peale selle koostas komisjon määruse (EL) 2022/1369 artiklit 9 järgides kõnealuse määruse läbivaatamise kohta lisatud aruande, milles analüüsiti saavutatud nõudluse vähendamist, riske ja võimalikke tarnete ja tarnehäirete stsenaariume kuni järgmise talve lõpuni 2 . Aruande tulemused näitasid, et nõudlust tuleks 2024. aasta märtsini veel 15 % vähendada, et tagada määruses (EL) 2022/1032 sätestatud 90 % hoiustamiseesmärgi täitmine liikmesriikide poolt ning pakkumiste ja nõudluse piisavus 2023.–2024. aasta talveks, mis on gaasivarustuskindluse seisukohast hädavajalik. Ilma nõudluse jätkuva vähendamiseta oleksid gaasihoidlad 2023.–2024. aasta talve lõpuks ammendatud, mis võib kaasa tuua gaasipuuduse ja -katkestused.

Artiklil 9 põhinevast aruandest nähtub ka, et piisava hulga gaasi olemasolu hoidlates suvel tagab üksnes 12-kuuline pikendamine. Lühemate nõudluse vähendamise perioodidega stsenaariumid ei taga tarnekindlust 2023.–2024. aasta talve lõpus. Vähendamisperioodi pikendamine augustist märtsini ei jätaks seevastu piisavalt aega hoidlate täitmiseks sobiva 90 % ulatuses ning tooks järgmise talve lõpuks kaasa tõsised tarnekindlusega seotud probleemid. Ainuüksi külm ilm ammendaks hoidlad 31. märtsiks 2024 peaaegu täielikult. Teine võimalik pikendamine aprillist oktoobrini tooks endaga kaasa selle, et hoidlad oleksid peaaegu täielikult ammendunud 31. märtsiks 2024, ja seda isegi ilma külma ilmata ja lisatud komisjoni talituste töödokumendis täiendavalt analüüsitud muude langusriskide realiseerumata. Teisisõnu võivad lühemad kui 12 kuud kestvad pikendused tuua kaasa paanikaostud, Euroopa osaliste üksteise ülepakkumise, kõrged hinnad ja võimaliku gaasinappuse.

Pikem 12-kuuline periood alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 vähendaks hinnatõusu võimalust ja seega liikmesriikide kulusid samades mahtudes ostetud gaasi eest. Lisaks võimaldab 12-kuulise vähendamisperioodiga pikendamine võtta paindlikumalt arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi. Kui osadel liikmesriikidel on lihtsam nõudlust vähendada suvel (varasem vähendamine, frontloading), siis teistel on lihtsam vähendada nõudlust talvel (hilisem vähendamine, backloading). Lühem vähendamisperiood ei võimaldaks sellist paindlikkust. Lisaks võimaldaks 12-kuuline vähendamisperiood sektorite vahelist paindlikkust: kuna eluasemete puhul on nõudlus suvel väike, seaks aprillist oktoobrini pikendamine ebaproportsionaalselt suure koormuse tööstusele ja vähem paindlikule energiasektorile, mis sõltub alternatiivsete energiaallikate kättesaadavusest.

Seepärast on Venemaa tarnetega, ilmastikutingimustega ja ülemaailmse gaasituru 2023. aasta arengutendentsidega seotud riske silmas pidades vaja nõudluse vähendamist pärast määruse (EL) 2022/1369 kohaldamisaja lõppemist ja enne täitmishooaja algust samas ulatuses pikendada ning seda vähendamist 12 kuu jooksul kuni 31. märtsini 2024 jätkata.

Lisaks varustuskindluse tagamisele leevendaks nõudluse vähendamine majandusraskusi, vähendades hindade kõikumist, ja leevendaks survet pingelisel gaasiturul. Kuigi kõige rängem majanduslik mõju on 2022. aastal ära hoitud, on ülemaailmsed gaasiturud 2023. aastal endiselt väga piiratud. 2022. aastal tõusid gaasihinnad ajalooliselt kõrgele tasemele: kõrgeim hind oli 26. augustil 320 eurot/MWh ja nüüd on hinnad alla 45 EUR/MWh. Gaasihinnad on siiski endiselt varasemast tasemest kaks korda kõrgemad.

Tuleks jätkata samasuguses solidaarsuse vaimus, nagu see valitses määruse (EL) 2022/1369 vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Määrusega (EL) 2017/1938 kehtestatud gaasivarustuskindluse õigusraamistik ei ole endiselt piisav, et tulla toime pikaajaliste häiretega, mis võivad viia liikmesriikide koordineerimata meetmeteni, mis võivad kahjustada naaberliikmesriikide varustuskindlust ning panna lisakoormuse liidu tööstusele, tarbijatele ja siseturu toimimisele. Kuigi mõnele liikmesriigile võivad tarnehäired rohkem mõju avaldada kui teistele, põhjustavad kõik gaasitarneraskused või -puudujäägid kõigile liikmesriikidele majanduslikku kahju. Nagu on märgitud 20. juuli 2022. aasta teatises „Säästame gaasi turvalise talve nimel“, on kõigi liikmesriikide kodanike ja tööstuse jaoks palju odavam jätkata solidaarsuse vaimus proportsionaalsel ja tõendataval viisil nõudluse vähendamist, mitte olla silmitsi koordineerimata piirangutega hiljem. Vähendamine oleks jätkuks praegusele vähendamisele, mitte ei kumuleeruks. See tähendaks jätkuvat 15 %-list vähendamist ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024, võrreldes 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022 kestnud võrdlusperioodiga ning oleks seega identne ja proportsionaalne kehtiva määrusega ette nähtud vähendamisega. See vähendamine säästaks kokku 60 miljardit kuupmeetrit, mida ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 ei tarbita.

27. veebruaril 2023 toimunud energeetika nõukogu mitteametlikul istungil arutasid ELi energeetikaministrid ettevalmistusi järgmiseks talveks ja pärast seda. Arutelu tõi esile laia arusaama Venemaa ja ülemaailmse veeldatud maagaasi turuga seotud suurtest püsivatest riskidest gaasivarustusele, kusjuures Aasia majanduse COVIDi-järgse taastumise tõttu võib kättesaadava gaasi kogus olla väiksem. Lisaks ei saa ignoreerida ohtusid ELi varustavale kriitilisele gaasitaristule.

Seepärast pikendatakse kavandatava määrusega määrust (EL) 2022/1369 kuni 31. märtsini 2024 ja nähakse ette pikem vähendamisperiood alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024, tagamaks, et nõudluse vähenemine jätkub 2023. aasta suve täitmishooajal ja 2023.–2024. aasta talvel. Nõudluse vähendamise perioodi ja võrdlusperioodi, samuti artikli 5 lõikes 5 sätestatud kuupäevi kohandatakse vastavalt seoses vahe-eesmärki ületava gaasihoidlate täitmise ja artiklis 9 sätestatud läbivaatamiskuupäevaga, et tagada kooskõla pikendatud ajavahemikuga.

Võttes arvesse, et tulemusliku otsuse tegemiseks liidu häireolukorra väljakuulutamise kohta on vaja ajakohaseid näitajaid, muudetakse saavutatud nõudluse vähendamise hindamiseks artikli 8 lõikega 1 ette nähtud gaasitarbimise seire- ja aruandluskohustust sagedasemaks, nii et varasema iga kahe järel tuleb nüüd aruanne esitada igal kuul. Pidades silmas seda, et ELi tasandil ei ole piisavalt üksikasjalikke andmeid selleks, et teha kindlaks, kuidas nõudluse vähenemine saavutati, tehakse ettepanek lisada aruandesse gaasitarbimise jaotus sektorite kaupa. See peaks aitama mõista saavutatud nõudluse vähendamise laadi, st seda, kas nõudluse vähendamine on saavutatud kokkuhoiu, asendamise või nõudluse järsu vähenemise teel, ning võimaldaks anda sihipärasemaid soovitusi, arvestades ELi tööstuse konkurentsivõime säilitamist ülemaailmsel tasandil.

 •Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud õigusaktis sätestatakse ajutised, proportsionaalsed ja erakorralised meetmed. See algatus täiendab olemasolevaid asjakohaseid ELi algatusi ja kehtivaid õigusakte ning sellega kindlustatakse kodanikele kindel gaasiga varustatus ja tarbijate kaitse suurte tarnehäirete eest.

Käesolev akt tuleneb loogiliselt olemasolevatest algatustest, nagu kava „REPowerEU“, ettepanek vesiniku- ja gaasituru CO2-heite vähendamise paketi kohta ning teatis „Säästame gaasi turvalise talve nimel“. Kavandatud algatus täiendab täielikult gaasivarustuskindlust käsitlevaid ELi õigusakte, millega on juba kehtestatud laialdane eeskirjade kogum kodanike ja ettevõtjate paremaks kaitseks tarnehäirete eest. Määrusega (EL) 2017/1938 on muu hulgas kehtestatud hädaolukorra lahendamise kavad, mille kohaselt peavad liikmesriigid valmistuma erinevateks kriisitasemeteks ja kavandama meetmeid, mida saab riikliku häireolukorra korral võtta. Samuti täiendab see nõukogu määrust (EL) 2022/2576, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, piiriülese gaasikaubanduse ja usaldusväärsete hinna võrdlusaluste abil. Kehtestatud on solidaarsusmehhanismid, millega tagatakse energiavarustuse häirete korral liikmesriikide piiriülene koostöö nende piirkonna tarbijate energiaga varustamiseks, kes seda kõige rohkem vajavad.

Pärast Venemaa põhjendamatut ja provotseerimata sissetungi Ukrainasse on EL koostanud kava „REPowerEU“, mille eesmärk on võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks lõpetada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Selle saavutamiseks nähakse kavas „REPowerEU“ ette energiasäästu ja energiatõhususega seotud meetmed ning tehakse ettepanek kiirendada puhta energia kasutuselevõttu, et asendada fossiilkütused kodudes, tööstuses ja elektritootmises. Seda arvesse võttes tugineb kavandatud algatus vahenditele, mis on juba ELi käsutuses, ja on täielikult kooskõlas kavas „REPowerEU“ sätestatud eesmärkidega.

Reaktsioonina Venemaa sissetungile Ukrainasse kehtestati määrusega (EL) 2022/1032 hoiustamiskohustused, kuna tarnepuudujäägid ja hinna tipptasemed võivad tuleneda mitte ainult taristu rikkest või äärmuslikest ilmastikutingimustest, vaid ka geopoliitilistest muutustest, mille tagajärjel võivad tekkida pikemaajalised või ootamatud tarnehäired. Määruses (EL) 2022/1032 sätestatud hoiustamiskohustused aitavad tagada gaasivarustuskindluse 2022.–2023. aasta talveks ja järgnevateks talveperioodideks.

20. juulil 2022 vastu võetud teatises „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ on esitatud ELil juba olemas olevad vahendid nõudluse koordineeritud vähendamiseks ning sedastatud, mida on vaja veel teha, et EL oleks valmis täielikuks või osaliseks gaasivarustuse katkestuseks. Kavandatud algatusega reageeritakse suurenenud riskidele, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, ning see täiendab täielikult olemasolevaid varustuskindluse eeskirju. Sellega pikendatakse määruse (EL) 2022/1369 eeskirju nõudluse kooskõlastatud vähendamise kohta ja sätteid liidu häireolukorra väljakuulutamise kohta. Kuna komisjonil on juba võimalus kuulutada liidu tasandil välja hädaolukord, tuleks pikendada ka võimalust kuulutada liidu tasandil välja häireolukord. Praegune olukord näitab, et selline häireolukorra väljakuulutamine võib olla kasulik tagamaks, et kõik liikmesriigid võtavad vajalikke ennetusmeetmeid energiaga seotud hädaolukorra vältimiseks.

Käesolev ettepanek pikendada kehtivat määrust (EL) 2022/1369, mis võimaldab koordineeritud ettevalmistumist kriisiks, kehtestades paremad nõudluse koordineeritud vähendamise eeskirjad ja luues võimaluse kehtestada kogu liitu hõlmav kohustuslik gaasinõudluse vähendamine, täiendab seega kehtivaid õigusnorme ja energeetikasektori uusi algatusi, kindlustades gaasivarustuskindluse ja tagades nõudluse vähendamise meetmete koordineerimise kogu ELis.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 122 lõige 1.

Praegune kestev gaasitarnete nappus kujutab endast tõsiseid raskusi energiatoodetega varustamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 122. EL ei ole Venemaalt tulevaid gaasitarneid veel täielikult asendanud ja tema torujuhtme gaasi import sõltub praegu alla 10 % ulatuses Venemaa gaasist. Selle impordi täielik peatamine tooks kaasa gaasivarude ebapiisava taseme novembris ja ELi gaasihoidlate täieliku ammendumise talvehooajal, mille tõttu oleks ELi varustuskindlus tõsises ohus. Lisaks näitavad praegused erakordselt kõrged hinnad, mis on varasematest hindadest kaks korda kõrgemad, et on vaja kiiresti tegutseda gaasihinna edasiseks alandamiseks Euroopas ja ELi majanduse ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks. Seepärast on ELi juhid ja komisjon tunnistanud pakilist vajadust võtta jätkuvaid meetmed koheseks ja koordineeritumaks tegevuseks, et olla paremini valmis võimalikeks edasisteks gaasitarnehäireteks käesoleva aasta jooksul. Käesoleva õigusakti raames piiratud aja jooksul jätkuvalt kohaldatavad meetmed võimaldavad kõigil liikmesriikidel valmistuda võimalikeks edasisteks tarnepuudujääkideks koordineeritud viisil ja solidaarsuse vaimus. Määruse (EL) 2022/1369 alusel võetud meetmete kohaldamisaja pikendamine piiratud ajaks ja nende sihipärased muudatused võimaldavad ELil ja liikmesriikidel ka hinnata nende meetmete mõju ning teha ettepanekuid ja võtta vastu alalisi muudatusi määruses (EL) 2017/1938 sätestatud gaasivarustuskindluse tavapärases õigusraamistikus. Seepärast on õigustatud võtta kavandatud õigusakti aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Meetmed, mille kohaldamist kavatsetakse käesoleva algatuse raames jätkata, on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Venemaa gaasitarnete edasise vähendamise ulatuse ja märkimisväärse mõju tõttu on vaja võtta meetmeid ELi tasandil. Selleks et minimeerida võimalike suurte tarnehäirete riski talvekuudel, mil gaasi tarbimine on suurem ja mil liikmesriigid peavad osaliselt tuginema täitmishooajal talletatud gaasile, on jätkuvalt vaja koordineeritult ja solidaarselt vähendada nõudlust kogu liidus.

Võttes arvesse praeguse gaasitarnekriisi erakordset olemust ja selle piiriülest mõju ning samuti ELi energia siseturu lõimituse taset, on liidu tasandi meetmed jätkuvalt põhjendatud, kuna liikmesriigid üksi ei suuda hinnatõusust või märkimisväärsetest tarnehäiretest tulenevat tõsiste majandusraskuste riski piisavalt tõhusalt ja koordineeritult maandada. Ainult jätkuvate ELi meetmega, mis on ajendatud liikmesriikidevahelisest solidaarsusest, saab tagada, et tarnehäired ei tekita kodanikele ega majandusele püsivat kahju.

Meetmete ulatuse ja mõju tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil ja seetõttu võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele.

•Proportsionaalsus

Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See kuulub ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaldamisalasse. Sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.

Arvestades enneolematut geopoliitilist olukorda ning märkimisväärset ohtu kodanikele ja ELi majandusele, on olemas selge vajadus jätkuvate koordineeritud meetmete järele. Seega ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik praeguses õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmeid, mille kohaldamist kavandatakse jätkata, peetakse proportsionaalseks ja need tuginevad nii palju kui võimalik olemasolevatele lähenemisviisidele, nagu kooskõlas määrusega (EL) 2017/1938 kehtestatud kriisitasemed ja hädaolukorra lahendamise kavad.

Käesolevas ettepanekus nähakse ette lõpptulemus, mis tuleb saavutada menetluse vormis, millega kehtestatakse liikmesriikidele õiguslikult siduv kohustus vähendada energiatarbimist, andes samas liikmesriikidele täieliku autonoomia valida kõige tulemuslikumad vahendid selle kohustuse täitmiseks vastavalt oma riiklikele eripäradele ja riiklikes hädaolukorra lahendamise kavades juba ettenähtud meetmetele.

•Vahendi valik

Võttes arvesse energiakriisi ulatust ning selle sotsiaalset, majanduslikku ja finantsmõju, peab komisjon asjakohaseks võtta vastu üldine määrus, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav. Selle abil luuakse kiire, ühtne ja kogu liitu hõlmav koostöömehhanism.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.KOKKUVÕTE MUUDATUSTEST

Artikli 9 kohase aruande järeldustele tuginedes on kavandatud muudatused sihipärased ja piiratud ulatusega, et pikendada nõudluse vähendamist pärast määruse (EL) 2022/1369 kehtivusaja lõppu kuni järgmise talve lõpuni.

Tehakse ettepanek muuta määruse (EL) 2022/1369 artiklis 2 sätestatud võrdlusperioodi, mille suhtes gaasitarbimise vähendamist mõõdetakse (1. august 2017 kuni 31. märts 2022), ning kehtestada uue võrdlusperioodina 1. aprill 2017 kuni 31. märts 2022.

Artiklis 3 asendatakse ajavahemik 1. august 2022 kuni 31. märts 2023, mille jooksul liikmesriigid peavad vabatahtlikult vähendama oma gaasitarbimist, ajavahemikuga 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024.

Artiklis 5 asendatakse ajavahemik 1. august 2022 kuni 31. märts 2023, mille jooksul liikmesriigid peavad kohustuslikult vähendama oma gaasitarbimist, kui nõukogu kuulutab komisjoni ettepaneku põhjal välja liidu häireolukorra, ajavahemikuga 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024.

Artiklis 8 asendatakse iga kahe kuu tagant esitatav aruanne saavutatud nõudluse vähendamise kohta igakuise aruandlusega elektri- ja soojusenergia tootmise, tööstuse ning kodumajapidamiste ja teenuste nõudluse vähendamise kohta kooskõlas Eurostati kehtivate määratluste ja kokkulepetega.

Artiklites 9 ja 10 kohandatakse kuupäeva, mis ajaks komisjon peab määruse läbi vaatama, ja määruse kohaldamisaega, et pikendada seda kuni 31. märtsini 2024. Jätkuvalt kohaldatakse artikli 5 kehtivaid sätteid, milles võetakse arvesse konkreetseid siseriiklikke olusid nõudluse kohustuslikul vähendamisel liidu häireolukorras. See kehtib eelkõige seoses järgmiste juhtudega: erandid liikmesriikidele, mis ei ole otseselt ühendatud ühegi teise liikmesriigi ühendatud gaasisüsteemiga; võimalus võtta võrdlusperioodil arvesse lähteainena tarbitud gaasi; võimalus piirata gaasitarbimise vähendamist, kui ekspordinõudlus oli madal ja võimsus oli maksimeeritud, ning lõpuks elektrikriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui liikmesriigi elektrisüsteem on kolmandast riigist desünkroniseeritud.

2023/0087 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2022/1369 seoses gaasinõudluse vähendamise meetmete kohaldamisaja pikendamisega ning nende meetmete rakendamise aruandluse ja järelevalve tõhustamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määruse (EL) 2022/1369 3 eesmärk on vabatahtlikult ja vajaduse korral kohustuslikus korras vähendada liidu gaasinõudlust, et hõlbustada hoidlate täitmist ja tagada parem valmisolek edasisteks tarnehäireteks. Määrus (EL) 2022/1369 võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 122 alusel, pidades silmas vahetut gaasitarnekriisi, mille põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, ning vajadust, et liit reageeriks ajutiste meetmetega liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus.

(2)Määruse (EL) 2022/1369 artikli 3 kohaselt pidid liikmesriigid tegema kõik, mis võimalik, et vähendada gaasitarbimist 15 % 2022. aasta augustist 2023. aasta märtsini. Juhuks kui vabatahtlikud nõudluse vähendamise meetmed osutuvad tõsise tarnepuudujäägi riski kõrvaldamiseks ebapiisavaks, anti nõukogule komisjoni ettepaneku põhjal õigus kuulutada määruse (EL) 2022/1369 artikli 4 kohaselt välja liidu häireolukord, millega kaasneb kohustuslik nõudluse vähendamise kohustus. Viimastel kuudel on liikmesriigid teinud hoolikat tööd ja võtnud meetmeid, et vähendada solidaarsuse vaimus oma gaasinõudlust 15 %. Selle tulemusena on gaasinõudlus kogu liidus ajavahemikul 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta jaanuarini tõhusalt vähenenud juba rohkem kui 15 %.

(3)Siiski on energiavarustuskindluse tagamisel endiselt tõsiseid raskusi. Ülemaailmne olukord gaasiturul ei ole alates 2022. aasta veebruarist paranenud ja liit toetub oma üldise gaasinõudluse rahuldamiseks jätkuvalt teatavale kogusele Venemaa gaasile, kuigi määruse (EL) 2022/1369 alusel on saavutatud nõudluse vähenemine. Tänu tõhusatele energia salvestamise ja nõudluse vähendamise meetmetele on viimasel aastal välditud energianõudluse piiramist liidu kodanike jaoks. Siiski on 11 liikmesriiki kooskõlas määrusega (EL) 2017/1938 ikkagi teatanud varajase hoiatamise tasemest ja üks liikmesriik häiretasemest. Seega, kuna gaasihinnad on endiselt erakordselt kõrged ja ülemaailmne pakkumine ei ole suurenenud alates 2022. aasta augustist, mil määrus (EL) 2022/1369 vastu võeti, on vaja kiiresti pikendada nende meetmete kohaldamisaega, mis aitasid kriisi ohjata, ja eelkõige jätkata nõudluse vähendamist. Nõudluse vähendamise meetmete peatamine muudaks ELi seni saavutatud ebakindlat stabiilsust ja halvendaks vastupanuvõimet tõenäoliste tulevaste muutuste suhtes, nagu Venemaa impordi täielik peatamine. Seepärast on hädavajalik hoida liidus ära gaasinappus ja hindade suur kõikumine.

(4)Kuna Venemaa torujuhtmegaasi import vähenes viimase aasta jooksul märkimisväärselt, on liidu gaasihoidlate täitmise suutlikkus praegu oluliselt vähenenud, seda ka võrreldes olukorraga 2022. aasta suvel. Kuigi energiakriis algas juba eelmisel aastal, suutis liit 2022. aastal importida Venemaalt hoidlate täitmiseks ligikaudu 60 miljardit kuupmeetrit gaasi, sealhulgas NordStream 1 torujuhtme kaudu. 2022. aasta suvel aga katkestas Venemaa gaasitarneid ja lõpetas need lõpuks täielikult selle torujuhtme kaudu, mis sai 2022. aasta septembris sabotaažiaktides sellisel määral kahjustada, et selle kaudu ei saa gaasi transportida ei praegu ega lähitulevikus. Praeguse torujuhtmegaasi impordi taseme juures saab liit Venemaalt torujuhtme kaudu maksimaalselt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sedagi vaid juhul, kui see ebausaldusväärne import ei katke täielikult. Seega on tõsine risk, et eelseisval 2023.–2024. aasta talvel tekib liidus gaasipuudus.

(5)Neid tõsiseid raskusi süvendavad paljud lisariskid ja uued tegurid, sealhulgas i) nõudluse taastumine veeldatud maagaasi järele Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust ülemaailmsel gaasiturul, ii) halvenenud ilmastikutingimused, mis mõjutavad vee madala taseme tõttu hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist, iii) uued suundumused tehnika arengus, mis suurendavad ebakindlust tuumaenergia tootmisel ja nõuavad gaasielektrijaamade laialdasemat kasutamist, ning iv) edasised võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas gaasi impordi täielik peatamine Venemaalt.

(6)Sellised püsivad ja uued tõsised probleemid mõjutavad liidu gaasinõudluse rahuldamist, eelkõige maa-aluste gaasihoidlate õigeaegset ja tõhusat täitmist 2023.–2024. aasta talveks ning nõudluse ja pakkumise vahekorda järgmisel talvel.

(7)Kooskõlas määruse (EL) 2022/1369 artikliga 9 vaatas komisjon selle määruse läbi ja esitas läbivaatamise tulemused kokkuvõtlikult oma aruandes nõukogule. Aruandes analüüsitakse erinevaid stsenaariume, nii määruse kohaste nõudluse vähendamise meetmete kehtivuse pikendamisega kui ka ilma selleta, sealhulgas nõudluse vähendamise meetmete seitsmekuulist pikendamist 2023. aasta aprillist oktoobrini, kaheksakuulist pikendamist 2023. aasta augustist 2024. aasta märtsini ja üheaastast pikendamist 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini. Aruandes jõutakse järeldusele, et ilma nõudluse jätkuva vähendamiseta oleks gaasi hoiustamismaht 2023. aasta oktoobri lõpuks üksnes 69 miljardit kuupmeetrit, mis on märkimisväärselt väiksem kui määrusega (EL) 2017/1938 (muudetud määrusega (EL) 2022/1032) 1. novembriks ette nähtud 90 % (89,4 miljardit kuupmeetrit), mistõttu lõppeks gaasivaru 2024. aasta veebruariks täielikult.

(8)Mis puutub aruandes analüüsitud erinevatesse stsenaariumidesse, siis õnnestuks juhul, kui tähtaega pikendatakse seitsme kuu võrra 2023. aasta aprillist oktoobrini, hoidlad piisavalt täita 2023. aasta suve lõpuks (95 miljardit kuupmeetrit 2023. aasta oktoobri lõpuks, millega saavutataks 90 % eesmärk). Kuna gaasinõudlus on isegi tavalisel talvel kaks korda suurem kui suvel, oleks gaasihoidlad järgmise talve lõpuks peaaegu täiesti tühjad (2024. aasta märtsi lõpuks 9 miljardit kuupmeetrit). See toob endaga kaasa tõsise mure varustuskindluse pärast ja muudab hoidlate piisava täitmise järgmiseks talveks väga raskeks. Kaheksa kuu pikkuse pikendamise korral 2023. aasta augustist 2024. aasta märtsini täidetaks hoidlad liiga aeglaselt, jõudes 2023. aasta oktoobri lõpuks vaid 80 miljardi kuupmeetrini, mis on oluliselt allpool seatud eesmärki, ning järgmise talve lõpuks väheneks ladustamismaht alla 30 % (alla 28 miljardi kuupmeetri), mis tekitab tõsiseid varustuskindluse probleeme ja raskendab hoidlate piisavat täitmist järgmiseks talveks. Ainult siis, kui meetmete kehtivust pikendatakse ühe aasta võrra ja nõudlust vähendatakse 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsini jätkuvalt 15 %, võib hoiustamise tase jõuda 1. novembri eesmärgini (90 %) ja olla 1. novembriks 2023 89,4 miljardi kuupmeetrit, mis tähendab, et liikmesriikidel on võimalik saavutada 1. mai eesmärk õigeaegselt ning et 2024. aasta märtsi lõpuks on ELis säilitatud 43 miljardit kuupmeetrit gaasi.

(9)Seda arvesse võttes järeldatakse aruandes, et 12 kuu jooksul kuni 2024. aasta märtsini on vaja jätkata nõudluse vähendamist 15 % võrra, et liikmesriikidel oleks võimalik täita määruses (EL) 2017/1938 (muudetud määrusega (EL) 2022/1032) sätestatud 90 % hoiustamise eesmärki, mis on gaasivarustuskindluse tagamiseks hädavajalik, ning et vältida järgmisel talvel mis tahes tarnepuudujääki.

(10)Kuigi liikmesriigid võivad otsustada, millised meetmed on ladustamiseesmärkide saavutamiseks sobivamad, ei ole neid eesmärke võimalik saavutada ilma nõudluse vähendamise meetmeteta. Aruandes jõutakse järeldusele, et turul ei ole piisavaid gaasikoguseid, et kõik liikmesriigid saaksid oma kohustust täita. See tähendab, et kõik liikmesriigid ei ole suutelised täitma hoidlaid piisava tasemeni, mis võib põhjustada tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel 2023.–2024. aasta talve lõpus.

(11)Aruandes märgitakse ka, et ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on vaja gaasitarbimist vähendada proportsionaalselt määruses (EL) 2022/1369 sätestatuga. Nõudluse vähendamise meetmeid tuleks pikendada 1. aprillist 2023 kuni märtsini 2024, et vähendamine oleks 15 % võrreldes võrdlusperioodiga 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022. Nõudluse vähendamise meetmete pikendamine ja nõudluse vähendamise perioodi pikendamine võimaldaksid turul olla paindlik ja piirata gaasihindade kõikumist ning hoida ära selliseid järske hinnatõuse nagu 2022. aastal.

(12)Arvestades praegusi pakkumise ja nõudluse probleeme, võib isegi mõõdukatel häiretel olla gaasiturule tõsine mõju. Gaasi hoiustamise kohustust kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui määruse (EL) 2017/1938 alusel kuulutatakse välja liidu või piirkondlik hädaolukord. Seega ootamatu häire korral, mis hõlmab 10 % torujuhtmegaasi impordist liitu, tuleks liikmesriikidel võtta gaasi hoiustamise kohustuse täitmiseks erakorralisi isoleeritud meetmeid või tuleks välja kuulutada liidu või piirkondlik hädaolukord, välja arvatud juhul, kui nõudluse vabatahtlik kooskõlastatud vähendamine jätkub. Pikaajaline kooskõlastatud nõudluse vähendamine solidaarselt kõigis liikmesriikides on oluline, et gaasi saaks vajalikus koguses hoiustada tõhusal viisil ja minimaalsete turuhäiretega, mis on hädavajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks enne 2023.–2024. aasta talve.

(13)Pikendamine on erakorraline meede, mis võimaldab reageerida energiavarustuses tekkinud püsivatele ja uutele tõsistele raskustele, millega kaasneb vahetu kriisi oht ning mille tõttu tuleb kohandada gaasinõudluse vähendamise perioodi nii selleks, et pikendada gaasinõudluse vabatahtlikku vähendamist, kui ka selleks, et pärast 2023. aasta märtsi oleks võimalik kuulutada välja liidu häireolukord ja käivitada kohustuslik gaasinõudluse vähendamine .

(14)Praeguse kriisi tõttu on kogu liidus energiapuuduse oht ja kõrged energiahinnad. Kuna liit on ühtne turg, oleks gaasipuudusel ühes liikmesriigis tõsised tagajärjed kõigi teiste liikmesriikide jaoks tulenevalt gaasitarnehäiretest, hindade kõikumisest või häiretest tööstusahelates, mille võivad põhjustada piirangud liikmesriigi asjaomaste tööstusharude toimimises. Lisaks saavad kõik liikmesriigid solidaarselt aidata ka edaspidi vähendada energiapuuduse ohtu ja piirata gaasihindade kõikumist, vähendades gaasi nõudlust oma riigis. Solidaarsuse võimalik positiivne mõju on viimase aasta jooksul isegi märkimisväärselt suurenenud, kuna ida suunal on olemas uued ülekandevõimsused ja tekkinud on veeldatud maagaasi täiendav impordivõimsus, mis aitab liikmesriike veeldatud maagaasi taasgaasistamise rajatistega nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt paremini ühendada.

(15)Tegutseda tuleb kiiresti, kuna hoidlate täitmise hooaeg algab 2023. aasta aprillis. Võttes arvesse eespool kirjeldatud püsivaid ja uusi raskusi, oleks sellel, kui nõudluse kooskõlastatud vähendamise tähtaega ei pikendata enne hoidlate täitmist, vahetu mõju hoidlate täitmise trajektooridele ja/või varustuskindlust mõjutavatele turutingimustele ja hindade kõikumisele.

(16)ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades kujutab praegune gaasiga varustamise kriis endast sellist olukorda, kuna gaas on energiatoode. Seetõttu on vaja ajutiselt pikendada määruse (EL) 2022/1369 alusel võetud meetmeid ja teha neis sihipäraseid muudatusi, et reageerida praegusele olukorrale liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus. Seepärast on õigustatud võtta kavandatud õigusakti aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

(17)Määruse (EL) 2022/1369 artikli 8 kohaselt peavad liikmesriigid esitama Eurostati kaudu komisjonile saavutatud vähendamise kohta aruande iga kahe kuu järel ja hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kogemused on siiski näidanud, et kahekuuline aruandlusperiood ei ole piisav, et saada ajakohastatud andmeid, mida on vaja, et teha tulemuslik otsus ettepaneku kohta kuulutada välja liidu häireolukord. Seepärast peaksid liikmesriigid oma gaasitarbimise kohta aru andma, et oleks võimalik hinnata igal kuul saavutatud nõudluse vähenemist. Et nõudluse vähendamise meetmed oleksid sihipärasemad, peaks gaasitarbimise seire liikmesriigi ja liidu tasandil ning käesoleva määruse rakendamine põhinema aruandlusel gaasitarbimise kohta jaotatuna elektritootmise ja soojuse tootmise ning kodumajapidamiste ja teenuste kaupa kooskõlas määruses (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) esitatud määratluste ja tavadega.

(18)Määruse (EL) 2022/1369 artikli 9 kohaselt vaatab komisjon määruse läbi ja teeb läbivaatamise tulemuste põhjal ettepaneku määruse kohaldamisaja pikendamiseks. Selleks et võtta arvesse määruse (EL) 2022/1369 kohaldamisaja kavandatavat pikendamist, tuleks uueks läbivaatamiskuupäevaks määrata 1. märts 2024.

(19)Nõudluse vähendamise meetmed, mille kehtivusaega on pikendatud ja mida on muudetud, peaksid olema ajutised ja kehtima kuni järgmise talvehooaja lõpuni. 1. märtsiks 2024 tehtava uue läbivaatamise alusel peaks komisjonil olema vajaduse korral võimalik teha ettepanek nende meetmete kohaldamisaja pikendamiseks.

(20)Määrust (EL) 2022/1369 tuleks seetõttu kohaldada kuni 31. märtsini 2024. Määruse (EL) 2022/1369 muudatused peaksid jõustuma 1. aprilliks 2023, kuna see on vajalik, et tagada nõudluse jätkuv 15 % vähenemine 12 kuu jooksul alates 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsi lõpuni ning võimaldada ettevõtjatel, liikmesriikidel ja komisjonil võtta selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid.

(21)Määrust (EL) 2022/1369 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2022/1369 muutmine

Määrust (EL) 2022/1369 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 2 punktid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

(a)„5) „võrdlusaluseks võetav gaasitarbimine“ – liikmesriigi keskmine gaasi tarbimise maht võrdlusperioodil; liikmesriikide puhul, kelle gaasitarbimine kasvas ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 võrdlusperioodi keskmise gaasitarbimisega võrreldes vähemalt 8 %, loetakse võrdlusaluseks võetavaks gaasitarbimiseks üksnes ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 tarbitud gaasi mahtu;“

(b)„6) „võrdlusperiood“ – ajavahemik 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022.“

(2)Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Nõudluse vabatahtlik vähendamine

Liikmesriigid teevad kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 vähemalt 15 % võrreldes oma keskmise gaasitarbimisega ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022 (edaspidi „nõudluse vabatahtlik vähendamine“). Nende vabatahtliku vähendamise meetmete suhtes kohaldatakse artikleid 6, 7 ja 8.“

(3)Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgil peab olema nii kauaks, kuni liidu häireolukord on välja kuulutatud, gaasitarbimine igas liikmesriigis 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 (edaspidi „vähendusperiood“) selle liikmesriigi võrdlusaluseks võetavast gaasitarbimisest 15 % väiksem. Nõudluse kohustuslikus vähendamises võetakse arvesse igasugust nõudluse vähendamist, mille liikmesriigid on saavutanud enne liidu häireolukorra väljakuulutamist.“

(4)Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriigi pädev asutus jälgib nõudluse vähendamise meetmete rakendamist oma territooriumil. Liikmesriigid esitavad komisjonile igakuiselt hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks gaasitarbimise (teradžaulides, TJ) aruande. Liikmesriigid lisavad oma aruandesse gaasinõudluse vähendamise jaotuse sektorite kaupa, sealhulgas gaasinõudluse järgmistes sektorites:

a)    elektrienergia ja soojuse tootmiseks kasutatud sisendkütus;

b)    energia lõpptarbimine tööstuses;

c)    energia lõpptarbimine kodumajapidamistes ja teenuste osutamisega seoses.

Käesoleva lõike kohaldamisel lähtutakse määruses (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) osutatud määratlustest ja tavadest.

Gaasikoordineerimisrühm abistab komisjoni nõudluse vabatahtliku ja kohustusliku vähendamise seires.“

(5)Artiklis 9 asendatakse lauseosa „1. maiks 2023“ lauseosaga „1. märtsiks 2024“.

(6)Artikli 10 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse kuni 31. märtsini 2024.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2023.

Määrust kohaldatakse kuni 31. märtsini 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2872

(2)    Komisjoni aruanne nõukogule määruse (EL) 2022/1369 (COM(2023) 173) läbivaatamise kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD (2023) 63).

(3)    Nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (ELT L 206, 8.8.2022, lk 1).