—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 222,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotist, eriti selle artikli 42 lõiget 7,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrust (EL) 2023/588, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 (1),

—

võttes arvesse 10. märtsi 2023. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia“ (JOIN(2023)0009),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (3),

—

võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2022. aasta soovitust, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel (4),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mai 2022. aasta ühisteatist „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (JOIN(2022)0024),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (5),

—

võttes arvesse nõukogu 30. aprilli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/698, mis käsitleb liidu julgeolekut mõjutada võivate liidu kosmoseprogrammi raames kasutusele võetavate, toimivate ja kasutatavate süsteemide ja teenuste turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/496/ÜVJP (6),

—

võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2022. aasta teatist „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskava“ (COM(2022)0061),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (7),

—

võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatist „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021)0070),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),

—

võttes arvesse nõukogu 17. mai 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (10),

—

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (11),

—

võttes arvesse 28. juuni 2016. aasta dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. veebruari 2013. aasta ühisavaldust „Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum” (JOIN(2013)0001),

—

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2014. aasta otsust 2014/401/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (12),

—

võttes arvesse 8. juulil 2014, 10. juulil 2018 ja 10. jaanuaril 2023 allkirjastatud ELi ja NATO koostööd käsitlevat kolme ühisdeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 29. juunil 2022 vastu võetud NATO 2022. aasta strateegilist kontseptsiooni,

—

võttes arvesse 17. jaanuaril 2022 vastu võetud NATO üldist kosmosepoliitikat,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 13. juuli 2021. aasta aruannet kosmoseohtude vähendamise kohta vastutustundliku käitumise normide, reeglite ja põhimõtete abil ja seda käsitlevat ÜRO Peaassamblee 24. detsembri 2021. aasta resolutsiooni 76/231,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2022. aasta resolutsiooni 77/41 purustavate katsetuste kohta püststardiga satelliiditõrjerakkettidega,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/36 kosmoseohtude vähendamise kohta vastutustundliku käitumise normide, reeglite ja põhimõtete abil,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/217 kosmose rahumeelset kasutamist mõjutava rahvusvahelise koostöö kohta,

—

võttes arvesse ÜRO täiskogu 1499. istungil 19. detsembril 1966. aastal vastu võetud lepingut põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose, kaasa arvatud Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel,

—

võttes arvesse ÜRO kosmoseohtude vähendamise ja vastutustundliku käitumise normide, reeglite ja põhimõtete tähtajatut töörühma, mis loodi ÜRO resolutsiooniga 76/231,

—

võttes arvesse oma 9. mai 2023. aasta resolutsiooni julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsate tehnoloogiate hetkeseisu ja tulevaste väljakutsete kohta (13),

—

võttes arvesse oma 18. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2022. aasta aruande kohta (14),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni kaitse- ja julgeolekualaseid riigihankeid käsitleva direktiivi 2009/81/EÜ ning kaitseotstarbeliste toodete vedu käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni ELi küberkaitsevõime olukorra kohta (16),

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta (17),

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta (18),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses (19),

—

võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni ELi tervikliku lähenemisviisi ja selle mõju kohta ELi välistegevuse järjepidevusele (20),

—

võttes arvesse 5. augusti 1963. aasta lepingut, millega keelustatakse tuumarelvakatsetused atmosfääris, avakosmoses ja vee all,

—

võttes arvesse 10. detsembri 1976. aasta sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil keskkonna muutmise tehnikate kasutamise keeldu käsitlevat konventsiooni,

—

võttes arvesse 9. novembri 2020. aasta kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0334/2023),

A.

arvestades, et Euroopa Liidul on programmid ja võimed, mis annavad talle kosmosejõu staatuse;

B.

arvestades, et liidu kosmoseprogrammil ja liidu turvalise ühenduvuse programmil (IRIS2) on oluline roll Euroopa julgeoleku ja kaitse alal ja see annab ELile rahvusvahelisel areenil usaldusväärse osaleja staatuse;

C.

arvestades, et ELi kosmosetegevus annab olulise panuse kodanike julgeolekusse ELis ja mujal; arvestades, et ükski liikmesriik ei suuda seda saavutada üksi;

D.

arvestades, et ÜRO on kehtestanud kosmoseohtude vähendamise ja vastutustundliku käitumise normide, reeglite ja põhimõtete tähtajatu töörühma, et võidelda riikidelt kosmosesüsteemidele tulenevate ohtude vastu,

E.

arvestades, et strateegilises kompassis ning Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegias tunnistatakse kosmose tähtsust strateegilise valdkonnana, kus toimub üha enesekindlam ja potentsiaalselt vastuoluline tsiviilalane, sõjaline ja majanduslik võimuvõitlus;

F.

arvestades, et 10. ja 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis rõhutatakse vajadust suurendada investeeringuid strateegilistesse võimalditesse, sealhulgas küberturvalisusesse ja kosmosepõhisesse ühenduvusse, et suurendada ELi kaitsevõimet ja ELi operatiivsuutlikkust ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning muude liidu poliitikavaldkondade rakendamisel sellistes valdkondades nagu välistegevus, piirihaldus, elutähtsate varade kaitse, kriisiohje, humanitaarabi või katastroofiabi;

G.

arvestades, et Venemaa täieulatuslik sissetung Ukrainasse on näidanud georuumiliste kujutiste ja turvalise ühenduvuse vajalikkust ja strateegilist väärtust sõjalises sihtmärgistamises, manööverdamises ja kaitses, kuid on toonud esile ka probleemid, millega tuleb tegeleda kosmose- ja küberküsimustele keskenduvate rahvusvaheliste juhtimisalgatustega, võttes arvesse kosmose- ja kübervaldkonna tihedaid seoseid;

H.

arvestades, et kosmosejulgeolek on ülemaailmse stabiilsuse tagamiseks hädavajalik ning võib aidata leevendada konfliktide mõju või koguni neid vältida;

I.

arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide kosmosevõimed on majanduse, teadusuuringute ja meie ühiskonna toimimise seisukohast väga olulised;

J.

arvestades, et kosmosepõhised varad on kahesuguse kasutusega, st neid kasutatakse tsiviilotstarbel, kuid samal ajal on need ka julgeoleku ja kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega; arvestades, et kosmosevõimed on muutunud asendamatuks mitte ainult hindamis-, otsustamis- ja tegutsemisvabaduse säilitamiseks, vaid ka ELi ja selle liikmesriikide tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide elluviimiseks;

K.

arvestades, et ELil on oht kaotada oma tsiviil- ja militaarsatelliitide kasutuselevõtuks autonoomne juurdepääs kosmosele; arvestades, et see kaotus põhjustaks julgeolekuprobleeme, kuna EL oleks sunnitud juhtima oma missioone väljaspoolt ELi territooriumi ja sõltuks Euroopa-välistest kanderakettidest;

L.

arvestades, et kosmosetegevus on kasvanud, kosmosekokkupõrgete ja kosmoseprügi risk on suurenenud ning riiklike ja erasektori osalejate arv on mitmekordistunud, arvestades, et toimub tehnoloogiline ja äriline võidujooks, strateegiline konkurents kosmosejõudude vahel on suurenenud ning eskaleerumise potentsiaal kasvab;

M.

arvestades, et „uue kosmose“ erasektori kosmosevõimete kiire areng pakub koostöös liikmesriikidega võimalusi innovatsiooniks, kuid tekitab ka probleeme, kuna ärilisel kasutamisel võib olla negatiivne mõju kosmose turvalisusele; arvestades, et selliseid erasektori võimeid, näiteks Starlinki satelliiditeenuseid, on kasutatud Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis nii heas kui halvas;

N.

arvestades, et selline sõjaliseks kasutamiseks kohandamine tähendab vahendite arendamist, mille abil neutraliseerida või isegi hävitada kosmoseaparaate;

O.

arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide kosmosealaseid, tsiviil- või sõjalisi võimeid ähvardavad ohud, olgu need siis juhuslikud või tahtlikud, on suurenenud, need on raskesti avastatavad ja omistatavad, ning arvestades, et sagenenud on mitmetähenduslikkusel või hirmutamisel põhinev ebasõbralik käitumine;

P.

arvestades, et prügiväljade tahtlik loomine pahatahtlike osalejate poolt, näiteks satelliiditõrjerakettide kasutamise abil, võib tekitada ahelkokkupõrkeid (Kessleri sündroom), mis takistavad ohutut juurdepääsu kosmosele;

Q.

arvestades, et puudub ühtne rahvusvaheline käsitus võimaliku reageerimislävendi kohta kosmoses toimunud aktide korral; arvestades, et selline tegematajätmine võib viia juhusliku või tahtmatu eskalatsioonini;

R.

arvestades, et nendel ohtudel on ka tõsine humanitaar- ja kriisiohjealane mõju, kuna kosmoseteenuste võimeid kasutatakse sageli hädaolukordades (looduskatastroofid või relvakonfliktid) kannatada saanud inimeste abistamiseks; arvestades, et selliste probleemide, sealhulgas kliimamuutuste mõju jälgimiseks ja lahendamiseks, on vaja kosmoseteenuste suhtes koostööpõhist lähenemisviisi;

S.

arvestades, et Euroopa kosmosevõimed ei ole piisavalt turvalised, kuna mõned Euroopa kosmosetööstused sõltuvad endiselt kolmandatest riikidest; arvestades, et liikmesriikide vahel on erinevusi selles, mil määral nende riiklikke kosmosesüsteeme kaitstakse ja rahastatakse; arvestades, et kosmosekriisi korral puudub kiire ja mõjus reageerimisvõime;

T.

arvestades, et kosmos on kiiresti kasvav majandussektor; arvestades, et 2022. aasta kaitseküsimuste kooskõlastatud iga-aastase läbivaatamise aruande kohaselt näivad kosmose- ja küberruumi valdkonnad olevat vähem rahastatud kui traditsioonilised valdkonnad, nagu õhu-, maismaa- ja merevaldkond; arvestades, et liikmesriikide iga-aastased koondkulutused tsiviilkosmoseoperatsioonidele moodustavad ligikaudu vaid ühe kuuendiku Ameerika Ühendriikide kulutustest ja on oluliselt väiksemad kui Hiina kulutused; arvestades, et selline märkimisväärne erinevus muudab keeruliseks ELi avatud strateegilise autonoomia eesmärgi saavutamise kosmoses;