EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2023

COM(2023) 604 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Taani 2023. aasta riiklikku reformikava

{SWD(2023) 604 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Taani 2023. aasta riiklikku reformikava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist. 30. juunil 2022 ajakohastati vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatavat maksimaalset rahalist toetust.

(2)22. novembril 2022 võttis komisjon vastu 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 3 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2023) algust. 23. märtsil 2023 kiitis Euroopa Ülemkogu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks. 22. novembril 2022 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2023. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Taanit ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 16. mail 2023, ning ettepaneku 2023. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 13. märtsil 2023.

(3)Kuigi ELi riikide majandus on olnud märkimisväärselt vastupidav, mõjub geopoliitiline kontekst neile jätkuvalt negatiivselt. Kuna EL toetab kindlalt Ukrainat, keskendutakse ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika tegevuskavas sellele, et vähendada lühiajalises perspektiivis energiašokkide negatiivset mõju haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning jätkata jõupingutusi, et viia ellu rohe- ja digipööre, toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, tagada makromajanduslik stabiilsus ja suurendada vastupidavust keskpikas perspektiivis. Samuti keskendutakse jõuliselt ELi konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisele.

(4)1. veebruaril 2023 avaldas komisjon teatise „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, 4 et edendada ELi kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. Kava täiendab Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ raames tehtavaid jõupingutusi. Sellega tahetakse luua keskkond, mis aitaks paremini suurendada ELi suutlikkust töötada välja kliimaneutraalseid tehnoloogiaid ja toota tooteid, mida on vaja ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks, samuti tagada juurdepääs asjakohastele kriitilise tähtsusega toorainetele, sealhulgas mitmekesistades hankimist, kasutades parimal viisil liikmesriikide maavarasid ja maksimeerides toorainete ringlussevõttu. Kava aluseks on neli sammast: prognoositav ja lihtsam õigusraamistik, kiirem juurdepääs rahastusele, oskuste edendamine ning avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Komisjon avaldas 16. märtsil 2023 ka teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 5 milles on esitatud üheksa üksteist tugevdavat tegurit koos eesmärgiga välja kujundada majanduskasvu soodustav õigusraamistik. Teatises seatakse poliitilised prioriteedid, mille eesmärk on aktiivselt tagada struktuursed parandused, sihipärased investeeringud ja reguleerivad meetmed ELi ja selle liikmesriikide pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks. Allpool esitatud soovitused aitavad neid prioriteete ellu viia.

(5)2023. aastal jätkab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta arenemist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavades käsitletakse kõiki viimastel aastatel esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi või märkimisväärset osa neist. 2019., 2020. ja 2022. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.

(6)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 6 eesmärk on kiiresti kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab tugevdada energiajulgeolekut ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Määrus võimaldab liikmesriikidel lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke. Samuti aitavad need suurendada ELi kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet, nagu on kirjeldatud rohelise kokkuleppe tööstuskavas kliimaneutraalsuse ajastuks, ja käsitleda energiaalaseid riigipõhiseid soovitusi, mis esitati liikmesriikidele 2022. aastal ja esitatakse neile vajaduse korral ka 2023. aastal. REPowerEU määrusega kehtestatakse uus tagastamatu rahalise toetuse kategooria, mille kaudu saavad liikmesriigid rahastada taaste- ja vastupidavuskavade raames uusi energiaga seotud reforme ja investeeringuid.

(7)8. märtsil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks. Selle eesmärk on toetada liikmesriike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel ning seeläbi tugevdada poliitika koordineerimist 7 . Komisjon tuletas meelde, et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse 2023. aasta lõpus. Komisjon kutsus üles kohaldama 2023.–2024. aastal eelarvepoliitikat, mis tagab võla jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ja suurendab kestlikul viisil potentsiaalset majanduskasvu. Liikmesriike kutsuti üles määrama oma 2023. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammides kindlaks, kuidas eelarvekavadega tagatakse keskpikas perspektiivis eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) järgimine ning võla usutav ja pidev vähendamine või selle hoidmine usaldusväärsel tasemel. Komisjon kutsus liikmesriike üles kaotama järk-järgult riiklikud eelarvemeetmed, mis on kehtestatud kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks energiahinnašoki eest, ja alustama kõige vähem suunatud meetmetest. Komisjon märkis, et kui uue energiahinnasurve tõttu on vaja toetusmeetmeid pikendada, peaksid liikmesriikide sellised meetmed olema varasemast palju paremini suunatud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Komisjon pani ette, et eelarvesoovitused tuleks kvantifitseerida ja diferentseerida ning sõnastada esmaste netokulude alusel, nagu on kavandatud teatises ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta 8 . Komisjon soovitas, et kõik liikmesriigid peaksid jätkama riiklikult rahastatavaid investeeringuid ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi vahendite tõhusa kasutamise, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega ning vastupidavuseesmärkidega. Komisjon märkis, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks olemasolevate õigusnormide kohaselt 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal.

(8)26. aprillil 2023 esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud ELi majandusjuhtimise eeskirjade põhjalikuks reformimiseks. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ettepanekutega soovitakse anda liikmesriikidele suurem kontroll keskpika perioodi kavade koostamise üle, kuid kehtestada ka rangem nõuete täitmise tagamise kord tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades võetud kohustusi. Eesmärk on viia seadusandlik töö lõpule 2023. aastal.

(9)30. aprillil 2021 esitas Taani vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 6. juulil 2021 võttis nõukogu vastu otsuse Taani taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 9 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Taani on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.

(10)1. mail 2023 esitas Taani oma 2023. aasta riikliku reformikava. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2023. aasta riiklik reformikava ka Taani kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava elluviimisel tehtud edusammude kohta. Kuna Taani ei esitanud oma 2023. aasta lähenemisprogrammi õigeaegselt, ei saanud komisjon seda hinnata.

(11)24. mail 2023 avaldas komisjon Taani kohta 2023. aasta riigiaruande 10 . Selles hinnati Taani edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2022 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Taani on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Taani edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

(12)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 vähenes Taani valitsemissektori eelarveülejääk 3,6 %-lt SKPst 2021. aastal 3,3 %-le SKPst 2022. aastal, samal ajal kui valitsemissektori võlg langes 36,7 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 30,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus.

(13)Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud eelarvepoliitilised meetmed, mis on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. 2022. aastal hõlmasid sellised tulusid vähendavad meetmed elektriaktsiisi vähendamist, samal ajal kui kulusid suurendavad meetmed hõlmasid sotsiaaltoetusi, mis olid suunatud väiksema sissetulekuga leibkondadele, et kompenseerida suuri energiakulusid. Komisjoni hinnangul oli nende meetmete eelarvekulu 2022. aastal 0,1 % SKPst. Samal ajal langesid COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete hinnangulised kulud 4,0 %-lt SKPst 2021. aastal 0,0 %-le SKPst 2022. aastal.

(14)18. juunil 2021 soovitas nõukogu Taanil 12 säilitada 2022. aastal toetav eelarvepoliitika, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust saadav impulss, ning riiklikult rahastatavad investeeringud.

(15)Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 13 2022. aastal pärssiv (0,6 % SKPst), mis oli kõrge inflatsiooni tingimustes asjakohane. Nagu nõukogu soovitas, jätkas Taani majanduse taastamise toetamist taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate investeeringutega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatud kulude maht oli 2022. aastal 0,3 % SKPst (2021. aastal 0,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavad investeeringud andsid eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,2 protsendipunkti 14 . Seega ei säilitanud Taani riiklikult rahastatavaid investeeringuid, kuigi nõukogu oli seda soovitanud. Samal andis riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,7 protsendipunkti. Seega hoidis Taani riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu kontrolli all.

(16)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2023. aastal 0,3 % ja 2024. aastal 1,5 %.

(17)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarveülejääk 2023. aastal 2,3 % SKPst ja valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aasta lõpus 30,1 %.

(18)2023. aastal peaksid valitsemissektori eelarvepositsiooni jätkuvalt mõjutama eelarvemeetmed, mida on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Need hõlmavad 2022. aastast pikendatud meetmeid (eelkõige teatavaid sotsiaaltoetusi, mis on suunatud väikese sissetulekuga leibkondadele) ja uusi meetmeid, nagu ajutiselt madalam elektriaktsiis. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on toetusmeetmete eelarveline netokulu 2023. aastal 0,3 % SKPst 15 . Enamik 2023. aasta meetmed ei näi olevat suunatud haavatavatele kodumajapidamistele või ettevõtetele ega säilita täielikult hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Seepärast on suunatud toetusmeetmete summa, mida võetakse arvesse 2023. aastaks esitatud soovituse järgimise hindamisel, komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt 2023. aastal 0,1 % SKPst (võrreldes 0,1 %ga SKPst 2022. aastal).

(19)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 16 Taanil võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, 17 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Taani peaks olema valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Taanil suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid.

(20)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes ekspansiivne (-0,4 % SKPst). See järgneb 2022. aasta pärssivale eelarvepoliitikale (0,6 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasvul (ilma uute tulumeetmeteta) peaks olema 2023. aastal üldisesse eelarvepoliitikasse ekspansiivne panus 0,6 % SKPst. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne panus ei ole tingitud ajutisest ja sihipärasest toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukraina põgenikele. See on tingitud ka suunamata energiameetmete maksumusest, avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste pidevast suurenemisest ning suurematest tervishoiukuludest. Kokkuvõttes ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kavandatud kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulude maht on 2023. aastal 0,3 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad investeeringud annavad eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,1 protsendipunkti 18 . Seega kavatseb Taani rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning säilitab prognoosi kohaselt riiklikult rahastatavad investeeringud. Taani kavatseb rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nagu energiatõhususe meetmed, roheline maksureform ja keskkonnahoidliku liikuvuse meetmed, mida osaliselt rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi fondidest.

(21)Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal hinnatakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2024. aastal 1,3 % SKPst ja 2024. aastal on valitsemissektori võla suhe SKPsse 28,8 %. Komisjon ootab energiatoetusmeetmete täielikku järkjärgulist kaotamist 2024. aastal. See sõltub eeldusest, et energiahinnad ei tõuse uuesti.

(22)Komisjoni 2023.–2025. aasta prognoosi kohaselt täidab Taani tõenäoliselt ka 2023. ja 2024. aastal keskpika perioodi minimaalset eelarve-eesmärki -1,0 % SKPst. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepositsioon keskpika perioodi eelarve-eesmärki ületades olema 2023. aastal 3,5 % SKPst ja 2024. aastal 2,1 % SKPst.

(23)Eeldades, et poliitikat ei muudeta, prognoosib komisjon 2023. aasta kevadprognoosis, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud kasvavad 2024. aastal 4,6 %.

(24)Taanis on korduvad kinnisvaramaksud praegu piiratud, mistõttu need turuhindadega ei suurene. Seega ei suuda need pehmendada eluasemehinna tsükleid ja avaldavad ebasoodsat mõju jaotusele. Taani parlament kiitis 2017. aastal heaks uue kinnisvaramaksu süsteemi, et kaotada piirmäär, ja see peaks jõustuma 1. jaanuaril 2024. Taskukohase eluaseme leidmine on paljude inimeste jaoks endiselt suur probleem. Eluasemehindade hüppeline kasv ja munitsipaaleluruumide pikad ootejärjekorrad on põhjustanud taskukohase hinnaga eluasemete nappuse peamistes linnapiirkondades. Taanis kasvab muutuva intressimääraga ja maksepuhkusega hüpoteeklaenude osakaal, mis suurendab suure võlakoormusega hüpoteeklaenuvõtjate haavatavust eluasemehindade võimaliku languse ja/või intressimäärade tõusu suhtes.

(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Taani taaste- ja vastupidavuskava rakendamine edeneb jõudsalt. Taani esitas ühe maksetaotluse, mis vastab kava 25 eesmärgile ja sihile ning mille tulemusel maksti välja kokku 301 miljonit eurot. Lisaks esimese maksetaotluse esitamisele kulgeb kava rakendamine plaanipäraselt ning teine maksetaotlus esitatakse kavakohaselt 2023. aasta lõpuks. Käimas on uue REPowerEU peatüki koostamine, et esitada see mais. Uue REPowerEU peatüki kiire lisamine taaste- ja vastupidavuskavasse võimaldab rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid, et toetada Taani strateegilisi eesmärke energia ja rohepöörde vallas. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade süstemaatiline ja tulemuslik kaasamine on jätkuvalt oluline taaste- ja vastupidavuskava ning üleüldise majandus- ja tööhõivepoliitika edukaks rakendamiseks, et tagada laialdane isevastutus üldise poliitilise tegevuskava eest.

(26)Komisjon kiitis 2022. aastal heaks kõik Taani ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid. Ühtekuuluvuspoliitika programmide kiire rakendamine vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga, sealhulgas REPowerEU peatükiga, on esmatähtis, et viia Taanis ellu rohe- ja digipööre, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning tagada tasakaalustatud territoriaalne areng.

(27)Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele seisab Taani silmitsi mitme muu väljakutsega, mis on seotud majanduse CO2 heite vähendamise ja ringmajanduse tugevdamisega rohepöörde toetamiseks.

(28)Taani edusammud ringmajanduse poole on ebapiisavad ja ELi ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks tuleb neid kiirendada. Hoolimata mõningatest eelmisel aastal vastu võetud poliitikameetmetest, nagu kliimakava, on edusammud olnud piiratud. Ringmajanduse tegevuskava näitab, et kavas esitatud 129 algatusest on lõpule viidud 27, ajakavas 88 ja edasi lükatud 14. Kättesaadav statistika näitab, et Taani ei teinud 2022. aastal edusamme jäätmetekke, ringlussevõtu ja ringmajanduse valdkonnas. Materjali ringkasutus pisut vähenes – 8 %-lt 2016. aastal 7,8 %-le 2021. aastal –, langedes alla ELi keskmise, mis oli 2021. aastal 11,7 %. Ringmajanduse tegevuskava eesmärk on märkimisväärselt vähendada ELi materjalikasutuse jalajälge, Taani materjalikasutuse jalajälg aga oli 2020. aastal 25,6 tonni elaniku kohta, mis on tublisti üle ELi 2020. aasta keskmise (13,7 tonni elaniku kohta). Taani tulemused on jätkuvalt puudulikud ringmajanduse mitme aspekti, eelkõige olmejäätmete tekitamise, ringlussevõtu määrade ja toidujäätmete puhul. Taanis on endiselt suurim olmejäätmete kogus inimese kohta ELis – 2021. aastal 786 kg inimese kohta aastas (ELi keskmine oli 2021. aastal 530 kg inimese kohta) – ja seda olukorras, kus jäätmete üldiseks vähendamiseks ei ole kehtestatud riiklikku eesmärki. Ringlussevõtu valdkonnas peab Taani tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et saavutada ELi 2025. aasta olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk, sest riik jääb ELi keskmisele näitajale (49,6 %) alla – 2021. aastal oli Taani näitaja 34,3 %. Ka toidujäätmete näitajate osas on Taani tulemused ELis kehvad. Taani kasutab suurel määral jäätmete põletamist – põletatakse üle 50 % olmejäätmetest, kuid ELi keskmine näitaja on ligikaudu 26 %.

(29)Taani on võtnud endale kohustuse saavutada ambitsioonikad CO2 heite vähendamise eesmärgid ning on taastuvenergia, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõtul esirinnas. 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta märtsini vähenes Taanis maagaasi tarbimine võrreldes eelneva viie aasta sama perioodi keskmise gaasitarbimisega 25,2 % ehk rohkem kui eesmärgiks seatud 15 %. Taani võiks jätkata jõupingutusi gaasinõudluse ajutiseks vähendamiseks kuni 31. märtsini 2024 19 . Selleks et saavutada CO2 heite vähendamise eesmärgid ja suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses, on oluline projektide kiirem kasutuselevõtt ja lihtsustatud lubade andmise eeskirjad, mis võimaldavad saavutada riiklikud eesmärgid avamere ja maismaa tuuleenergia võimsuse kasutuselevõtuks. Täiendav võimsus – sh Läänemere ja Põhjamere energiasaared – nõuab võrgu piisavat laiendamist ülekande- ja jaotustasandil. Samal ajal võivad investeeringud energiatõhususse vähendada vajadust energiataristusse tehtavate investeeringute järele. Hoonete energiatõhususe parandamise meetmed, mis hõlmavad isolatsioonimeetmeid ja vähese CO2 heitega kütteallikate kasutuselevõttu, võivad veelgi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja energianõudlust. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamist saaks veelgi toetada, kui kaotada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskkonnahoidlike projektide eelarvepiirangud. Erahoonete energiatõhusust toetavad lisameetmed aitaksid vähendada Taani suuri energiakulusid – Taani kodumajapidamiste keskmine energiaarve olid 2022. aastal suuruselt teisel kohal. Kohalik tööstustegevus pakub võimalusi energiatõhususe parandamiseks, eelkõige kasutades soojuse ülejääki kaugküttes.

(30)Tööjõu- ja oskuste nappus rohepöörde jaoks olulistes sektorites ja kutsealadel, sealhulgas nullnetotehnoloogiate väljatöötamine, kasutuselevõtt ja hooldamine, tekitab probleeme üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, ning sihipärased täiend- ja ümberõppe meetmed on esmatähtsad, et vähendada oskuste nappust ning edendada töötajate kaasamist ja üleminekut. Kasutamata tööjõupakkumise rakendamiseks peavad need meetmed olema kättesaadavad eelkõige rohepöördest enim mõjutatud üksikisikutele ning sektorites ja piirkondades. 2022. aastal teatati Taanis tööjõupuudusest 60 kutsealal, mis vajasid rohepöördeks erioskusi või -teadmisi, sealhulgas keskkonnainsenerid, keskkonnakaitsetöötajad ja hoonearhitektid. Kuigi nõudlus roheliste kutseoskuste järele kasvab, on hariduses ja koolituses osalevate energiamahukate tööstusharude töötajate arv viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud – 24,6 %-lt 2015. aastal 15,6 %-le 2021. aastal.

SOOVITAB Taanil võtta 2023. ja 2024. aastal järgmisi meetmeid.

1.Lõpetada kehtivad energiatoetusmeetmed 2023. aasta lõpuks. Kui energiahindade uue tõusu tõttu on vaja toetusmeetmeid, tagada, et need on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks.

Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste ja muude ELi vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, säilitades samal ajal 2024. aastal tugeva eelarvepositsiooni.

Jätkata 2024. aasta järgsel perioodil investeeringuid ja reforme, mis soodustavad suuremat kestlikku majanduskasvu, ja säilitada keskpikas perspektiivis konservatiivne eelarvepositsioon.

Rakendada uut kinnisvaramaksu süsteemi, et taastada seos turuhindade ja maksude vahel ning tagada õiglasem maksustamine. Edendada investeerimist taskukohase hinnaga elamute ehitamisse, et leevendada kõige pakilisemaid vajadusi.

2.Jätkata taaste- ja vastupidavuskava järjepidevat rakendamist ning viia ruttu lõpule REPowerEU peatüki koostamine, et alustada kiiresti selle rakendamist. Jätkata ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiret rakendamist täielikus vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga.

3.Tugevdada ringmajanduse ja jäätmekäitluse poliitikat, muu hulgas kiirendada Taani ringmajanduse riikliku tegevuskava rakendamist, edendada jäätmetekke vältimist ning olme- ja muude jäätmete korduskasutamist, suurendada ringlussevõtu määra, vähendada toidujäätmeid ning minna olmejäätmete põletamiselt üle keskkonnahoidlikumatele soojusallikatele.

4.Vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiavarustuses. Rahuldada kasvavat nõudlust ja paindlikkusvajadusi, luues stiimulid elektrivõrgu arendamiseks ülekande- ja jaotustasandil. Ühtlustada taastuvenergia suhtes kohaldatavaid loa andmise eeskirju. Rakendada täiendavaid meetmeid, mis toetavad era- ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusust, et vähendada energiaarveid ja energiasüsteemi kulusid. Tagada vähese CO2 heitega kütteallikate laiem kasutuselevõtt. Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.

Brüssel,

(1)    ELT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(3)    COM(2022) 780 final.

(4)    COM(2023) 62 final.

(5)    COM(2023) 168 final.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2023. aasta määrus (EL) 2023/435, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 63, 28.2.2023, lk 1).

(7)    COM(2023) 141 final.

(8)    COM(2022) 583 final.

(9)    Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsus Taani taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta (ST 10154/2021).

(10)    SWD(2023) 604 final.

(11)    Eurostat-Euro Indicators, 47/2023, 21.4.2023.

(12)    Nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovitus, milles esitatakse nõukogu arvamus Taani 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 304, 29.7.2021, lk 14).

(13)    Eelarvepoliitikat mõõdetakse esmaste kulude (ilma kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeteta) muutusena keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu suhtes, jättes välja COVID-19 kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed, kuid võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatute toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavaid kulusid. Üksikasjalikum teave on esitatud eelarvestatistikatabelite tekstikastis 1.

(14)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema ekspansiivne panus 0,3 protsendipunkti SKPst.

(15)    Näitajad kajastavad meetmete aastaste eelarvekulude taset, sealhulgas jooksvaid tulusid ja kulusid ning asjakohasel juhul kapitalikulumeetmeid.

(16)    Nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Taani riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Taani 2022. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 334, 1.9.2022, lk 27). 

(17)    Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on Taani keskpika perioodi (kümne aasta keskmine) nominaalne potentsiaalne SKP kasv, mida kasutatakse eelarvepoliitika mõõtmiseks, hinnanguliselt 1,9 %.

(18)    Muud riiklikult rahastatavad kapitalikulud peaksid andma pärssiva panuse 0,2 protsendipunkti SKPst.

(19)    Nõukogu määrus (EL) 2022/1369