Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023BP1896

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2023/1896, 10. mai 2023, tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti (EMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

ELT L 242, 29.9.2023, p. 336–341 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2023/1896/oj

29.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/336


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1896,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti (EMA) 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust Euroopa Ravimiameti 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2023),

A.

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2021. aasta lõplik eelarve 379 228 000 eurot, mis tähendab 2020. aastaga võrreldes 2,56 % suurust kasvu; arvestades, et ametit rahastatakse tasudest ning ameti 2021. aasta tulust laekus umbes 89,40 % farmaatsiatööstuse teenuste osutamise eest makstud tasudest, 9,90 % liidu eelarvest ja 0,7 % sihtotstarbelisest välistulust;

B.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

1.

märgib, et eelarveaasta 2021 eelarveseire tulemusel oli kõnealuse aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,38 %, mis on 2020. aasta määrast 2,46 % madalam; avaldab kahetsust, et kõnealusel aastal oli maksete assigneeringute täitmise määr 72,36 %, mis on 2020. aasta määrast 6,11 % madalam;

Tulemuslikkus

2.

märgib, et COVID-19 pandeemia põhjustatud raskustele vaatamata jätkas amet 2021. aastal hästi toimiva inim- ja veterinaarmeditsiini ravimite ühisturu edendamist, olles sellistele toodetele kohaldatavat liidu õigusraamistikku rakendava ravimite reguleerimisega tegelevate asutuste Euroopa võrgustiku keskuseks; tunnustab ametit toetuse eest seoses liidu reageerimisega COVID-19 pandeemiale vaktsiinide ja ravimite õigeaegse hindamisega SARS-CoV-2 viirusega nakatumise ennetamiseks ja raviks;

3.

tunnustab ameti märkimisväärseid saavutusi 2021. aastal, mis hõlmavad muu hulgas soovitust kiita heaks neli COVID-19 vaktsiini ja viis COVID-19 ravimit, soovitust anda müügiluba 92 uuele inimtervishoius kasutatavale ravimile ja 12 veterinaarravimile, soovitust kiita heaks kuus PRIME-kava ravimit ja kinnitada 19 harvikravimi staatus; tunnustab ametit ka täielikult toimiva kliiniliste uuringute teabesüsteemi loomisel tehtud edusammude eest ja kliinilise uuringu kiirendamise ELi algatuse käivitamise eest;

4.

märgib, et 2021. aastal saavutati või ületati enamiku ameti töökoormuse ja peamiste tulemusnäitajate eesmärgid ning enamiku seatud eesmärkide saavutamine on graafikukohane või lõpule viidud; märgib ühtlasi seoses eelnenud aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel esitatud tähelepanekute järelmeetmetega, et vaatamata COVID-19 pandeemiast põhjustatud raskustele teeb amet edusamme uute tulemusjuhtimise vahendite, kontseptsioonide ja protsesside kasutuselevõtmisel, töötades välja tervikliku tulemus- ja arenguprogrammi, mis hõlmab eesmärkide astmelist kommunikeerimist kõrgematelt tasanditelt alla meeskonna või üksikisiku tasandile ning edusammude korrapärast seiret pideva tulemusjuhtimise kaudu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kui nende algatuste lõimimine ameti tegevusse on lõpule viidud;

5.

märgib, et pärast 2020. aasta detsembris toimunud küberrünnet on amet veelgi tugevdanud oma küberturvalisuse alast suutlikkust ja kaitset; väljendab sellega seoses heameelt infoturbe haldamise juhtkomitee loomise üle, et tagada kogu ametit hõlmav infoturbe strateegia ja selle rakenduskava järelevalve, isevastutus ja suunamine, turvaoperatsioonide keskuse loomine, kus teostatakse ameti võrgu üle pidevat järelevalvet, ning turvateadlikkuse ja -koolituse programmi väljatöötamine, mille eesmärk on edendada ametis tugevat turvakultuuri; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende meetmete tulemustest; märgib, et käimas on ameti infoturbe strateegia läbivaatamine eesmärgiga koostada kolmeaastane täiustamiskava, mis oleks kooskõlas sarnaste organisatsioonide parimate tavadega;

6.

väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle, mida tehakse võitlemiseks antimikroobikumiresistentsuse vastu, eelkõige EMA veterinaarravimite komitee (CVMP) antimikroobikume käsitleva strateegia (2021–2025) vastuvõtmise üle; märgib rahuloluga, et vastavalt 2022. aasta novembris avaldatud Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarjärelevalve projekti aruandele „Antimikroobsete veterinaarravimite müük 31 Euroopa riigis 2021. aastal – suundumused aastatel 2010–2021“ oli veterinaarravimite kogumüük Euroopa riikides 2021. aastal 47 % väiksem kui 2011. aastal;

7.

rõhutab, et ravimite väljatöötamisel peab loomkatsete asendamine olema prioriteetne ravimite väljatöötamisel, tootmisel ja testimisel kasutatava nn asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte kohaldamisel; märgib, et 2021. aastal tuli asendamise, vähendamise ja täiustamise töörühma tegevus COVID-19 pandeemiast tingitud talitluspidevuse kavandamise poliitika tõttu peatada, mistõttu amet ei koostanud selles küsimuses tegevusaruannet; väljendab heameelt asendamise, vähendamise ja täiustamise töörühma tegevuse taasalustamise üle 2022. aasta lõpus ja selle üle, et 2023. aastal korraldati selles küsimuses sidusrühmadega kohtumisi; loodab, et amet koostab võimalikult kiiresti iga kahe aasta tagant koostatavad aruanded asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte kohaselt võetud meetmete kohta;

8.

võtab teadmiseks ameti ametliku töökorra oma peamiste liidu ametitest partneritega (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Kemikaaliamet ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus), milles on sätestatud koostöö ja vastastikuste konsultatsioonide laad ühist huvi pakkuvates valdkondades; võtab teadmiseks ameti aktiivse koostöö Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusega meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas ning nendevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi koostamise, et selgitada kummagi rolli ja kohustusi ning tagada vastastikune täiendavus; märgib rahuloluga, et amet osaleb korrapäraselt ühistes hankemenetlustes koos teiste liidu detsentraliseeritud ametite ja komisjoni talitustega ning korraldab ühiseid hankemenetlusi, mis on avatud teistele liidu asutustele;

Personalipoliitika

9.

märgib, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,02 % ja liidu eelarves kinnitatud 657 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 644 (2020. aastal oli kinnitatud ametikohti 596); märgib, et 2021. aastal töötas ameti heaks ka 206 lepingulist töötajat, 28 lähetatud riiklikku eksperti ja 138 ajutist töötajat;

10.

väljendab muret selle pärast, et uute ülesannete lisandumisega ja tasudega seotud töökoormuse suurenemisega, mis on tingitud aastate jooksul müügiloa saanud ravimite kasvavast portfellist, ei kaasnenud ameti töötajate arvu piisavat suurenemist, mis seab ameti märkimisväärse surve alla; kutsub ametit üles uurima viise, kuidas uurida töötajate heaolu ja kasutada meetodeid, mis hoiaksid ära läbipõlemise ja tööpanuse vähenemise;

11.

võtab murega teadmiseks soolise tasakaalu puudumise ameti kõrgema juhtkonna koosseisus, kuna selle 28 liikmest 17 on mehed (61 %); võtab teadmiseks soolise tasakaalustatuse ameti haldusnõukogus, kus 66st liikmest 37 (56 %) on mehed, kusjuures kõigist töötajatest (850) on 562 (66 %) naised; kutsub ametit üles võtma võimalikult kiiresti konkreetseid meetmeid, et suurendada soolist tasakaalu kõigil ameti hierarhia tasanditel, ja andma sellest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

12.

tunnustab ameti tehtavat tööd pikaajalise personalipoliitika raamistiku loomisel, mille keskmes on töö- ja eraelu tasakaal; väljendab sellega seoses heameelt hübriidse töökeskkonna ning ameti heaolu ja töötajate abistamise programmide täieliku rakendamise, töökoormuse haldamise töörühma loomise, personalitöö raames spetsiaalse tervishoiumeeskonna loomise ning heaolu käsitlevate koolituste ja uuringute üle;

13.

märgib, et eelarvepädevate institutsioonide otsus anda ametile juurde 61 ajutist töökohta aitas ametil toime tulla COVID-19 pandeemiast tingitud täiendava töökoormusega ning ameti laiendatud volituste rakendamisega seotud tegevusega;

14.

toonitab, kui oluline on töötada välja pikaajaline personalipoliitika, mis käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja konkreetsete koolitusvõimaluste pakkumist karjääri arendamiseks, soolise tasakaalu tagamist kõikide tasandite ametikohtadel, kaugtööd, õigust olla mittekättesaadav, geograafilise tasakaalu suurendamist, et tagada kõigi liikmesriikide asjakohane esindatus, ning puuetega inimeste värbamist ja integreerimist ning nende võrdse kohtlemise ja võimaluste ulatuslikku edendamist;

Hanked

15.

märgib murega, et 2021. aasta oli kolmas järjestikune aasta, mil kontrollikoda esitas ameti kohta uusi hangetega seotud tähelepanekuid; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks tähelepaneku, et amet hindas üle raamlepingu maksumuse ning et finants- ja majandusliku suutlikkuse nõude (aastakäive) madalam piirmäär oleks võimaldanud rohkematel ettevõtetel pakkumusi esitada; kutsub ametit üles vaatama läbi oma hankemenetluste puudused ja järgima ka kontrollikoja soovitusi;

16.

märgib, et ameti Londonis asuvate endiste kontoriruumide üürilepinguga seotud võimalikud kohustused kuni 2039. aastani on jätkuv probleem; märgib kontrollikoja 2020. ja 2021. aasta aruannete põhjal murega, et sellistele kohustustele vastav hinnanguline summa kasvas 377 miljonilt eurolt 31. detsembril 2020 383 miljonile eurole 31. detsembril 2021; märgib, et amet jõudis hoone omanikuga kokkuleppele oma endiste ruumide allüürile andmises alates 2019. aasta juulist; märgib, et allüüri tingimused on kooskõlas põhiüürilepingu tingimustega ja kehtivad kuni 2039. aastani; võtab teadmiseks, et kolmandas riigis asuvate ameti ruumide allüürile andmine tähendab ressursside kõrvalesuunamist selliseks tegevuseks, mis ei kuulu ameti õiguslike volituste alla; tunnistab ka vajadust teha poliitiline otsus, et tagada selles küsimuses pikaajaline lahendus;

17.

võtab teadmiseks meetmed, mida amet on võtnud, et käsitleda kontrollikoja 2019. aasta tähelepanekut seoses raamlepinguga, mille amet sõlmis kolme ettevõttega ajutiste töötajate leidmiseks; märgib lisaks, et selle tulemusena muutis kontrollikoda selle tähelepaneku staatust, mis varem oli „täitmata“ ja nüüd on „pooleli“; märgib, et kontrollikoda nõustus hindama selle tähelepaneku ümber „lõpetatuks“, kuna 25. mail 2022 algatati uus renditöötajate hankemenetlus;

18.

tuletab meelde, kui oluline on tagada aus konkurents kõigi riigihankemenetluste pakkujate vahel ning võimaldada kaupade ja teenuste hankimist parima hinnaga, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; palub rakendada komisjoni välja töötatud e-hangete IT-vahendeid; nõuab, et menetlusi ja hankejuhiste malle ajakohastataks ja selgitataks; võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et avalike hangetega seotud puudused suurenevad ja on enamikus ametites endiselt suurim reeglitevastaselt tehtud maksete allikas;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, ennetada huvide konflikte ja neid ohjata ning kaitsta rikkumisest teatajaid; märgib, et 2021. aastal ei esinenud ühtegi ametisisesest rikkumisest teatamise juhtumit, kuid 29 korral teatati ametivälisest rikkumisest, neist 23 juhtumit lõpetati ja kuus juhtumit on menetlemisel; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende juhtumite menetlemisel tehtud edusammudest;

20.

märgib, et amet on avaldanud haldusnõukogu liikmete, kõrgema juhtkonna ja ameti tööga seotud teadusekspertide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; märgib ka, et 2021. aastal ei teatanud amet ühestki huvide konflikti juhtumist; tunnustab ametit selle eest, et ta on kehtestanud oma haldusnõukogu liikmetele reeglid huvide konfliktide ärahoidmise ja nn pöördukse efekti olukordade kohta;

21.

väljendab heameelt lisasammude üle, mida on astutud ameti tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks muu hulgas teabe andmisega ameti töötajate kohtumiste kohta väliste sidusrühmadega, ning võimaluse üle selle teabega ameti veebisaidil tutvuda;

22.

rõhutab vajadust kehtestada süstemaatilised eeskirjad läbipaistvuse, ühitamatuse, huvide konflikti, ebaseadusliku lobitöö ja pöördukse efekti kohta; kutsub ametit üles vaatama läbi ja parandama oma käitumisjuhendit ning jätkama oma sisekontrolli- ja auditimehhanismide tugevdamist, sealhulgas sisemise korruptsioonivastase mehhanismi loomist;

23.

rõhutab, et kuigi suurem osa ameti rahalistest vahenditest tuleb eraallikatest, on tegemist avaliku sektori asutusega; rõhutab, et üldsuse usaldus ning ameti sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamine on väga oluline ning seetõttu tuleb kogu ameti tegevuses tagada suur läbipaistvus, et vältida seaduste ostmist ja tagada, et kodanikud säilitaksid oma usu liidu farmaatsiaalasesse õigusraamistikku;

Sisekontroll

24.

märgib, et ametis kehtiv sisekontrollisüsteem ja selle osad on üldiselt tõhusad, kuid mõnede spetsiifiliste osade tõhusust saaks mõningate muudatuste abil veelgi parandada; märgib ka, et 2021. aastal kiitis ameti juhatus heaks uue lähenemisviisi ja uued asutusesisesed suunised finantsjärelkontrolli metoodika kohta, kehtestades uued ajakavad, mille alusel viia hindamine läbi jooksvas, 18-kuulises ajavahemikus; märgib, et sisekontrollimenetlused ei toonud esile olulisi puudusi, kuigi tehti kindlaks kaks kontrollivaldkonda, mida on võimalik parandada ja mida praegu käsitletakse konkreetsetes parandusmeetmete tegevuskavades; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast aru;

25.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruandes sisaldunud tähelepaneku seoses mitme menetlusliku puudusega kahes auditeeritud värbamismenetluses, mis kahjustavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; kutsub ametit üles tegelema kontrollikoja tuvastatud puudustega värbamise valdkonnas ja tugevdama oma sisekontrollisüsteemi; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selles valdkonnas tehtud edusammudest;

26.

taunib asjaolu, et menetluslikud puudused värbamismenetlustes õõnestavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid; nõuab, et amet parandaks oma sisemist värbamismenetlust, et selgitada hindamismenetlusi ja teateid vabade ametikohtade kohta; juhib tähelepanu sellele, et ameti aastaaruandes oli osakonnajuhatajaid 2021. aastal 18, samas kui 2020. aastal oli neid 13;

27.

tuletab meelde, kui oluline on tugevdada juhtimis- ja kontrollisüsteeme, et tagada ameti nõuetekohane toimimine; nõuab tungivalt mõjusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu, et vältida võimalikke huvide konflikti juhtumeid, eel- ja järelkontrollide puudumist, eelarveliste kulukohustuste ja juriidiliste kohustuste ebapiisavat haldamist ning suutmatust teatada probleemidest erandite registris;

Digiüleminek ja rohepööre

28.

märgib, et 2021. aastal järgis amet tõhususe suurendamise strateegiat, tuginedes digiüleminekule ja kasutades digitaalse äritegevuse ümberkujundamise rakkerühma tegevusest saadud kogemusi; märgib rahuloluga, et tegevus hõlmas tehisintellekti, masinõppe ja robootika uurimist, et leida pragmaatilised lahendused ameti olemasolevatele ärivajadustele, ning innovatsiooni kiirendamist digitaalse innovatsiooni labori kaudu, millega töötati välja raamistik protsesside analüüsimiseks, et suurendada tõhusust tehnoloogia ja digitaalse innovatsiooni kaudu kogu ametis;

29.

võtab rahuloluga teadmiseks edusammud ameti haldustegevuse digitaliseerimise programmis, mille eesmärk on ajakohastada personalijuhtimise, rahanduse ja planeerimise valdkonnas kasutatavaid protsesse ja vahendeid; tunnustab tulemuslikkuse ja arengu programmi 1. ja 2. etapi käivitamist 2021. aastal, mis hõlmab muu hulgas uue digivahendi käivitamist, et hallata kõiki tulemus- ja arendusprotsesse, mis on integreeritud olemasolevate registreerimissüsteemidega, ning digitaalse isikutoimiku rakendamist kõigi koosseisuliste töötajate jaoks, millega asendatakse varasemad paberdokumendid ja skaneeritud tööfailid;

30.

väljendab heameelt pingutuste üle, mida amet tegi 2021. aastal kestlikkuse suurendamiseks, et vähendada oma tegevusest tulenevat CO2 jalajälge; märgib, et sellised pingutused viisid mitme positiivse tulemuseni, sealhulgas vähenes märkimisväärselt ameti energia- ja veetarbimine; väljendab heameelt edusammude üle, mida amet tegi 2021. aastal seoses enda registreerimisega keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), ameti keskkonnajuhtimise süsteemi ajakohastamisega, et teha kindlaks ressursid, mis aitavad lõimida keskkonnajuhtimise tegevuse operatiivsetesse tegevusprotsessidesse ja jälgida ameti ökoloogilist jalajälge, kohaldades kasvuhoonegaaside protokolli;

31.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti digitaliseerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; kutsub ametit üles minema võimaluse korral üle paberivabale dokumendihaldusele ja tööprotsessidele; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas proaktiivset tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune risk töödeldava teabe turvalisusele internetis;

32.

julgustab ametit tegema tihedat koostööd ENISAga (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ja CERT-EUga (liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm) ning viima läbi oma IT-taristu regulaarseid riskihindamisi ning tagama, et ameti küberkaitset auditeeritakse ja testitakse korrapäraselt; teeb ettepaneku pakkuda korrapäraselt ajakohastatavaid küberturvalisuse koolitusprogramme kõigile ameti töötajatele; palub ametil töötada kiiremini välja küberturvalisuse poliitika, et selle saaks ellu viia enne 31. detsembrit 2023, ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Talitluspidevus COVID-19 kriisi ajal

33.

märgib, et talitluspidevuse kavandamise tõttu kogu 2021. aasta jooksul tuli osa ameti tegevusest peatada, edasi lükata või seda vähendada; märgib ka, et amet jätkas talitluspidevuse kava ja rahvatervise kriisi kava seiret oma töötajate, esindajate ja lepingupartnerite tervise kaitsmiseks, jätkates samas oma volituste täitmist;

34.

märgib, et amet võttis COVID-19 pandeemia mõju jälgimiseks ja leevendamiseks mitmeid meetmeid, nagu tervise- ja ohutusriskide ohjamine, milleks rakendati sotsiaalset distantseerumist ja võimaldati töötajatel töötada kodus; märgib, et COVID-19 pandeemia ameti tegevust ja tulemusi märkimisväärselt ei mõjutanud;

Muud kommentaarid

35.

tunnustab ametit 2021. aastal tehtud pingutuste eest anda enneolematu kiiruse ja sagedusega selget, läbipaistvat, täpset ja õigeaegset teavet COVID-19 vaktsiinide ja ravi heakskiitmise ja järelevalve kohta liidus; tunnistab, et ameti teabevahetus oli liidu kodanike veenmisel, võitluses väär- ja desinformatsiooni vastu, usalduse suurendamisel ja rahvatervise kaitsmisel keskse tähtsusega; tunnustab ameti täiustatud parameetreid ja positiivset tagasisidet ameti veebisaidi andmeliikluse, pressikonverentside ja sotsiaalmeedia kontode kohta 2021. aastal;

36.

märgib, et amet töötas 2021. aastal välja uue viieaastase välissuhtluse ja -tegevuse raamstrateegia aastateks 2021–2025, mille eesmärk on kujundada parem arusaam ametist ja selle tööst liidu kodanike seas ning luua strateegiline raamistik iga-aastaste teabevahetus- ja koostöökavade väljatöötamiseks; märgib, et uues raamstrateegias seatakse muu hulgas sellised eesmärgid nagu rahvatervisele avalduva mõju suurendamine, tugevdatud koostöö partnerite ja sidusrühmadega ning optimeeritud kriisikommunikatsiooniprotsesside loomine;

37.

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist teiste liidu ametitega, näiteks seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega, ning tugevdama teiste liidu ametitega koostööd, heade tavade vahetamist ja arutelusid nende ametitega vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et suurendada tõhusust;

38.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2023. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)   ELT C 141, 29.3.2022, lk 26.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0190.


Top