This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023BP1842
Resolution (EU) 2023/1842 of the European Parliament of 10 May 2023 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the budget of the eighth, ninth, tenth and eleventh European Development Funds for the financial year 2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2023/1842, 10. mai 2023, tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2023/1842, 10. mai 2023, tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
ELT L 242, 29.9.2023, p. 178–189
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
29.9.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 242/178 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1842,
10. mai 2023,
tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0114/2023), |
|
A. |
arvestades, et liidu arengukoostöö, nagu see on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 208–210, toimub ülemaailmses kontekstis, mis on määratletud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides; |
|
B. |
arvestades, et liidul on paljude arengumaadega koostöösuhted, mille peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes abisaajatele riikidele arengu- ja tehnilist abi; |
|
C. |
arvestades, et liidu arengukoostöö eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi ja huve, et ellu viia liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21; |
|
D. |
arvestades, et aastatel 1959–2020 anti Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT); arvestades, et raamistik, millega reguleeritakse liidu suhteid AKV riikide ning ÜMTdega, oli Cotonous 23. juunil 2000 allkirjastatud partnerlusleping (edaspidi „Cotonou leping“), mis algul sõlmiti 20 aastaks, kuid mida pikendati 30. juunini 2022; |
|
E. |
arvestades, et 11. EAF on jõudnud lõppjärku, kuna selle aegumisklausel jõustus 31. detsembril 2020, ning alates 2021. aastast on EAFi programmid lisatud liidu mitmeaastasesse finantsraamistikku; arvestades, et olemasolevate rahastamislepingute erilepinguid sõlmitakse siiski kuni 31. detsembrini 2023; |
|
F. |
arvestades, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on arengukoostööabi AKV piirkonna riikidele integreeritud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ning arengukoostööabi ÜMTdele on integreeritud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsusesse, mis hõlmab ka Gröönimaad; (1) |
|
G. |
arvestades, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi liidu üldeelarvesse ei integreeritud ning nende rakendamine ja neist aru andmine toimub ka edaspidi kuni nende sulgemiseni eraldi; |
|
H. |
arvestades, et EAFe haldab peaaegu täielikult komisjoni rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA) (2) ning väikest osa (0,25 %) 2021. aasta EAFi kuludest haldab Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat; |
|
I. |
arvestades, et arengukoostöö liigub traditsiooniliselt lähenemiselt sotsiaalvaldkondadele suurema rõhuasetusega vastastikustele huvidele, sealhulgas investeeringutele, kaubandusele ja suure lisandväärtusega majandussektorite arendamisele, kestlikule arengule, haridusele ja soolisele võrdõiguslikkusele; |
|
J. |
arvestades, et arengumaadest partnerriikide põllumajandussektoris on vaja struktuurimuutusi, eelkõige suurendades kohalike väikepõllumajandustootjate mõjuvõimu, aidates neil kasutada uusi põllumajandustehnoloogiaid, rakendades tänapäevaseid veemajandusmeetodeid ja hõlbustades turulepääsu; |
|
K. |
arvestades, et Euroopa tiimi lähenemisviisi (3) abil teeb liit selles valdkonnas koostööd liikmesriikide, kohalike toetusesaajate ja teiste rahastajatega, et saavutada partnerriikides käegakatsutav mõju ja muutused; tuletab meelde, et eelarvetoetus peab vastama partnerriikide vajadustele ja liidu peamistele poliitikameetmetele; tuletab meelde, et samuti on vaja mõõta programmide tulemuslikkust ning nende mõju partnerriikides ja tsiviilelanikkonnale; |
|
L. |
arvestades, et arengukoostöö kuulub liikmesriikide ja liidu jagatud pädevusse ning ELi toimimise lepingu artiklis 208 on selgelt sätestatud, et „[l]iidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika täiendavad ja tugevdavad teineteist“; |
|
M. |
arvestades, et liit ja liikmesriigid võivad võtta ühismeetmeid ja peaksid üksteist arengukoostöö valdkonnas võetavatest meetmetest teavitama; |
|
N. |
arvestades, et kestlikkus on seatud eesmärkide ja tulemuste ning eelkõige arenguabi pikaajalise mõju saavutamiseks otsustava tähtsusega; |
|
O. |
arvestades, et traditsiooniliselt toimuvad EAFi rakendamine ja areng üldiselt riskantses, keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas, mida 2021. aastal raskendasid COVID-19 pandeemia ja mõnes liidu partnerriigis valitsev ebastabiilne poliitiline olukord, mis takistab EAFi ja asjaomaste audititoimingute rakendamist; |
|
P. |
arvestades, et süvenevatele kliima-, nälja-, võla-, humanitaar- ja muudele kriisidele reageerimiseks vajalike ja kättesaadavate vahendite vahel on üha suurenev erinevus, mis esmakordselt viimaste aastakümnete jooksul tekitab arenenud ja vähem arenenud riikide vahel üha suuremat ebavõrdsust ja süvendab vaesust; |
|
Q. |
arvestades, et vaatamata eelmisele avaldusele on läbipaistvuse, aruandekohustuse, inimõigustega seotud hoolsuskohustuse ning korruptsiooni ja pettuste vastase võitluse edendamine liidu eelarvetoetuse meetmete edu seisukohalt väga oluline; |
|
R. |
arvestades, et humanitaar- ja arenguabis kajastub tegelik ülemaailmne solidaarsus, mis on sätestatud aluslepingutes ja mis on liidu väärtuste keskmes; |
Eelarve täitmine
|
1. |
tuletab meelde kahte 2021. aastat iseloomustavat asjaolu, nimelt seda, et see oli esimene aasta pärast 11. EAFi aegumisklauslit (31. detsember 2020), mis tähendab, et 2021. aastal ei olnud enam 11. EAFi projektidega seotud täiendavaid üldisi kulukohustusi, ning lisaks mõjutas 2021. aastal 10. ja 11. EAFi lepingute rahalist rakendamist (individuaalsed kulukohustused: 2 118 miljonit eurot) ja makseid (3 393 miljonit eurot) COVIDi pikaajaline kriis; (4) |
|
2. |
märgib, et EAF moodustab 46,1 % DG INTPA 2021. aasta maksete portfellist, mis ulatus 3 435 miljoni euroni (st 91,27 % aastaeesmärgist); märgib, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) maksed ulatusid 613 miljoni euroni; märgib, et kuna 11. EAFi aegumisklausel jõustus 31. detsembril 2020, ei olnud 2021. aastal uusi kulukohustusi, välja arvatud 9., 10. ja 11. EAFi toimingutest tulenevate AKV riikide investeerimisrahastu tagasimaksetest tulenevate vahendite kulukohustused; märgib, et AKV riikide investeerimisrahastule mõeldud EIP maksed ulatusid 179 miljoni euroni; |
|
3. |
peab kahetsusväärseks, et COVID-19 pika kestuse tõttu jäi 50 % Sahara-taguses Aafrikas asuvatest delegatsioonidest minimaalne prognoositud makse-eesmärk (90 %) saavutamata; rõhutab, et kõige enam oli seda tunda Madagaskaril, mis sulges oma piirid peaaegu täielikult, mistõttu oli väga raske jätkata rakendamist, nagu algselt ette nähtud; samuti Tšaadi ja Gambia puhul, kus rakendamine oli peatatud või venis; ning Etioopia, Guinea (Conakry) ja Mali puhul, kus tegevust mõjutasid väga palju poliitilised kriisid, avaldades prognoositud eelarvetoetuse maksetele suurt mõju; märgib ühtlasi, et ka Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas mõjutasid COVID-19 piirangud rakendamist; Fidžil ja Haitil olid majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemisest tingitud negatiivsel kõrvalmõjul laastavad tagajärjed taristuprojektidele; |
|
4. |
väljendab heameelt DG INTPA regulaarsete jõupingutuste üle vähendada vana eelrahastamist ja vanu täitmata kulukohustusi eesmärgiga vähendada neid 35 %; märgib, et DG INTPA ületas eesmärgi, vähendades EAFide vana eelrahastamist 46 % (50 % muude abivaldkondade puhul) ja EAFide vanu täitmata kulukohustusi 39 % ning kogu oma vastutusalas; |
|
5. |
märgib, et DG INTPA saavutas oma eesmärgi, mille kohaselt ei ole EAFi vanade aegunud lepingute osakaal üle 15 %; märgib, et ta jõudis EAFi puhul 13 %-ni ja kogu oma vastutusalas 10 %-ni; märgib, et EAFi puhul on olukord alates 2017. aastast järjepidevalt paranenud; |
Tegevuse mõju finantsaruannetes
|
6. |
märgib, et eelmaksed vähenesid 101 miljoni euro võrra peamiselt seetõttu, et sõlmitud lepingute arvu vähenemise tõttu tehti vähem ettemakseid (2020. aastal 3 670 miljonit eurot ja 2021. aastal 2 118 miljonit eurot); märgib lisaks, et see vähenemine tulenes peamiselt praegusest COVID-19 pandeemiast ja geopoliitilistest kriisidest tingitud probleemidest ning et sellest tulenevalt suurenesid raha ja raha ekvivalendid 266 miljoni euro võrra eelrahastamise ja muude maksete märkimisväärse vähenemise tõttu; |
|
7. |
märgib, et 2021. aasta lõpu seisuga täitmisel olnud lepingute oluliselt väiksem arv, mis oli tingitud nii EAFi tegevusmahu vähendamisest kui ka jätkuva COVID-19 pandeemia ja geopoliitiliste kriiside negatiivsest mõjust uute lepingute sõlmimisele, põhjustas kumuleerunud kulude 519 miljoni euro suuruse, st järsu vähenemise; |
|
8. |
märgib lisaks, et abimeetmete kulude vähenemine kokku 1 743 miljoni euro võrra on kombineeritud mõju: ühelt poolt takistasid EAFi meetmete elluviimist 2021. aastal probleemsed tingimused seoses COVID-19 pandeemia ja ebastabiilse geopoliitilise olukorraga mitmes riigis ning teiselt poolt on 10. ja eelmiste EAFide meetmete vähenemine kooskõlas nende EAFide mahu vähendamisega, mille tulemusel on nende EAFide raames vähem täitmisel olevaid lepinguid; |
|
9. |
märgib, et liidu arengukoostöös saab legitiimsust ja tõhusust tagada tulemusliku rakendamise ja piisava rahastamisega; on arvamusel, et mida pikem on arengupoliitika raames sõlmitud lepingute kestus, seda jätkusuutlikumad on projektid; |
|
10. |
märgib, et AKV riikides muude meetmete võtmiseks EAFi kaudu eraldatud 600 000 000 euro suurust summat, mille liikmesriigid hiljuti kulukohustustest vabastasid, kasutatakse nüüd meetmeteks, mis aitavad leevendada ülemaailmset toidukriisi; on seisukohal, et neid vahendeid tuleb kasutada selleks, et veel rohkem toetada kohalikku väikepõllumajandust, samuti agroökoloogilisi tavasid ja säästvat kalapüüki, mis soodustavad kohalike kogukondade toidusõltumatust, muutes nad maailma toidu- ja põllumajandusturgude kõikumisest vähem sõltuvaks; kutsub liikmesriike üles edaspidi järjekindlalt hoiduma kulukohustustest vabastatud EAFi vahendite tagasimaksetest, võttes arvesse vajadust rahaliste vahendite järele AKV riikide kiireloomuliste vajaduste katmiseks ning pidades silmas liidu ja selle liikmesriikide arengueesmärkide rahastamist ning poliitikavaldkondade arengusidususe lepingus sätestatud kohustusi; |
|
11. |
rõhutab ka, et toidukriisi algpõhjustega tegelemine eeldab struktuurimuutusi arenguriikide põllumajandussektoris, eelkõige kohalike väikepõllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamise kaudu, võimaldades uute põllumajandustehnoloogiate kasutamist, rakendades tänapäevaseid veemajandusmeetodeid ja hõlbustades nende turulepääsu; |
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus
|
12. |
märgib, et 8. EAFi (1995–2000) eelarve oli 12,8 miljardit eurot, 9. EAFi (2000–2007) eelarve 13,8 miljardit eurot, 10. EAFi (2008–2013) eelarve 22,7 miljardit eurot ning 11. EAFi eelarve 30,5 miljardit eurot, millest 29,1 miljardit eurot on eraldatud AKV riikidele, 0,4 miljardit eurot ÜMTdele ning 1,1 miljardit eurot halduskuludeks; |
|
13. |
märgib, et 2019. aastal lõpetas komisjon 8. EAFi projektide ülejäänud täitmata tehingud ning kõik jäägid ja kulukohustustest vabastatud assigneeringud kanti üle 9. EAFi; märgib lisaks, et komisjon teatas 2021. aastal 8. EAFi finants- ja operatiivtööde lõpetamisest ning et kõik sellega seotud tegevused on lõpule viidud, kõik kontrollid ja inspekteerimised on läbi viidud ning kõik lepingud ja finantsotsused on EAFi raamatupidamise aastaaruandes lõpetatud; |
|
14. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda järeldas oma aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. EAFist eelarveaastal 2021 rahastatud tegevuste kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt EAFide finantsolukorda 31. detsembri 2021. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2018/1877 (5) (EAFi finantsmääruse) sätete ja avaliku teenistuse raamatupidamisstandarditega; |
|
15. |
võtab teadmiseks, et seoses EAFi programmide liidu mitmeaastasesse finantsraamistikku lisamisega lõpetatakse järk-järgult kontrollikoja audit EAFi kohta, sest EAFi maksed vähenevad ja liidu eelarvest tehtavad maksed suurenevad; märgib, et seejärel suunab kontrollikoda vahendid järk-järgult liidu eelarve auditeerimisele; märgib aga, et 2022. aasta kinnitava avalduse puhul säilitatakse praegune lähenemisviis (eraldi aruanne EAFi kohta); |
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
|
16. |
väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; |
|
17. |
kordab oma muret paljude võimalike põhjuste pärast, miks kontrollikoda esitas negatiivsed arvamused kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kuna 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heakskiidetud kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud; |
|
18. |
märgib, et tehingute korrektsuse auditeerimiseks kontrollis kontrollikoda 140 tehingust koosnevat valimit, mis esindas kõiki EAFi kulutusi; märgib lisaks, et see hõlmas 26 Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga seotud tehingut, 92 tehingut, mille on heaks kiitnud 17 ELi delegatsiooni, (6) ja 22 komisjoni peakorteri poolt heaks kiidetud makset; (7) |
|
19. |
märgib murega, et 140 kontrollitud tehingust sisaldas vigu 54 (38,8 %) võrreldes 36 vigase tehinguga (25,7 %) 2020. aastal sama arvu kontrollitud tehingute puhul; rõhutab lisaks, et kontrollikoda kvantifitseeris 43 viga (2020. aastal 31 viga), mille alusel ta hindas eelarveaasta 2021 veamääraks 4,6 % (2020. aastal 3,8 %); |
|
20. |
märgib murega, et 2021. eelarveaastal tuvastatud vigade liigitus järgib 2020. aasta mustrit, nimelt rahastamiskõlbmatute kuludega seotud hinnanguline veamäär (38,6 % 2021. aastal, 38,2 % 2020. aastal), riigihanke-eeskirjade tõsine rikkumine (14,6 % 2021. aastal, 2,2 % 2020. aastal), oluliste tõendavate dokumentide puudumine (23,3 % 2021. aastal, 38,3 % 2020. aastal) ja kandmata jäänud kulud (18,1 % 2021. aastal, 14,9 % 2020. aastal); |
|
21. |
märgib murega, et hinnanguline veamäär ületab süstemaatiliselt olulisuse piirmäära (2 %), kusjuures 8., 9., 10. ja 11. EAFi puhul on 2021. eelarveaastal mõjutatud 4,6 % kuludest (võrreldes 3,8 %-ga 2020. aastal, 3,5 %-ga 2019. aastal, 5,2 %-ga 2018. aastal, 4,5 %ga 2017. aastal, 3,3 %ga 2016. aastal, 3,8 %-ga 2014. ja 2015. aastal, 3,4 %-ga 2013. aastal ja 3 %-ga 2012. aastal); märgib, et võrreldes 2020. eelarveaastaga on hinnanguline veamäär tõusnud 0,8 % võrra (2020. aastal 0,3 % võrra); kordab, et on äärmiselt oluline tõusu põhjusi tõhusalt käsitleda; |
|
22. |
tunnistab, et COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud ka 2020. aastal kontrollikojal võimalik ELi delegatsioone (8) kohapeal külastada, mille tõttu ta ei saanud läbi viia teatavaid auditimenetlusi, eelkõige kontrollida valitud tehingute puhul lepingute täitmist ning seetõttu piirdus kontrollikoja audititöö peamiselt tehingute ja projektide dokumendipõhise ülevaatusega auditeeritavatega kaugühenduse loomise kaudu; märgib siiski, et komisjoni vastuste kohaselt kirjalikele küsimustele ja parlamendi eelarvekontrollikomisjonis toimunud kuulamise kohaselt ei ole tõendeid selle kohta, et kohapealsete kontrollkäikude puudumine oleks suurendanud rahaliste vahendite väärkasutamist; märgib lisaks, et komisjon usub, et Euroopa tiimi lähenemisviis aitas abisaajate riikide tasandil palju tihedamalt kooskõlastada liidu ja selle liikmesriikide tegevust, suurendades nii tõhusust kui ka aruandekohustust; |
Järelevalvesüsteemide ja kindluse andmise süsteemide läbipaistvus ja tõhusus
|
23. |
võtab teadmiseks DG INTPA järelduse tema vastutusalasse kuuluvate kontrollide kulutõhususe kohta (kontrollisüsteemi tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus); (9) rõhutab aga, et kontrollikoda on sarnaselt varasematele aastatele seisukohal, et leitud vigade sagedus, sealhulgas mõned lõplikes taotlustes sisalduvad vead, mille suhtes on tehtud välisauditid ja kulude kontroll, osutab nende kontrollide puudulikkusele; palub komisjonil iga-aastast kõrget veamäära arvestades vaadata läbi oma eel- ja järelauditite strateegia ning muuta digiteerimine süstemaatilisema kontrolli tegemiseks veelgi üldisemaks, seades prioriteediks partnerriigid, kus on tuvastatud kõige rohkem vigu; |
|
24. |
võtab murega teadmiseks, et sarnaselt 2020. aastale tegid komisjon ja tema rakenduspartnerid toetuste ja sissemaksete tehingutes ning abisaajate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide asutustega sõlmitud delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud); märgib lisaks, et kontrollikoja kontrollitud 92 tehingust sisaldasid 39 kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 81 % hinnangulisest veamäärast; |
|
25. |
on teadlik, nagu märkis komisjon oma vastustes (10) kontrollikoja aastaaruandele, et komisjon tegutseb kolmandates riikides keerulises poliitilises ja tehnilises kontekstis, tehes koostööd paljude partneritega, nagu partnerriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja liikmesriikide ametid; märgib lisaks, et kuigi tegevuskavasid koostatakse korrapäraselt, et hoida veamäärad võimalikult madalal, leiab komisjon, et nullvea stsenaarium on selles kontekstis ebatõenäoline; |
|
26. |
palub veel kord, et komisjon vaataks kontrollikoja tähelepanekuid järgides uuesti läbi järelkontrollides kasutatud kulutasuvuse lähenemisviisi, kuna see ei pruugi olla tõhus ja võib viia just nende puuduste tekkimiseni, millele nii kontrollikoda kui ka parlament on tähelepanu juhtinud; |
|
27. |
võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et 15 kvantifitseeritava vea ja kaheksa mittekvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil enne kulude heakskiitmist piisavalt teavet vea vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks; märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul oleks hinnanguline veamäär olnud 2,4 % võrra madalam (2020. aastal 1,19 % võrra), kui komisjon oleks kasutanud nõuetekohaselt kogu tema käsutuses olevat teavet; |
|
28. |
märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 25 kvantifitseeritud vigadest mõjutatud tehingu puhul, mis suurendasid hinnangulist veamäära 1,9 % võrra, oli tehtud ka audit või kontrollitud kulusid; märgib lisaks, et DG INTPA kontrollisüsteem põhineb eelkontrollidel ning et auditi-/kontrolliaruannetes esitatud teave, milles kirjeldatakse tegelikult tehtud tööd, ei võimaldanud kontrollikojal hinnata, kas vigu oleks saanud nende eelkontrollide käigus avastada ja parandada, sest aruanded ei hõlma 100 % teatatud kuludest ega sisalda piisavalt üksikasju, et kinnitada, kas kontrollikoja tuvastatud vead olid osa eelkontrollidest; |
|
29. |
väljendab heameelt selle üle, et komisjon vaatas 2021. aasta septembris ja 2022. aasta mais läbi kulude kontrollimise tingimused; märgib, et komisjon kavatseb analüüse veelgi süvendada ja käsitleda muid aspekte, nagu valimi moodustamine, ning integreerida saadud kogemused ja 2022. aasta veebruaris auditi raamlepingu kasutajate seas läbi viidud uuringu vastused; |
|
30. |
rõhutab, et kontrollikoda tuvastas kaks kuluvaldkonda, kus tehingutes esineb tänu konkreetsetele maksetingimustele vähem vigu: a) eelarvetoetus ja b) rahvusvaheliste organisatsioonide rakendatavad mitme rahastajaga projektid, mille suhtes kohaldatakse nn eeldavat lähenemisviisi; (11) märgib, et 2021. aastal auditeeris kontrollikoda nelja eelarvetoetuse tehingut ja kaheksat nn eeldava lähenemisviisi projekti, mida haldasid rahvusvahelised organisatsioonid; |
|
31. |
peab lubamatuks, et nagu varasematelgi aastatel, võimaldasid mõned rahvusvahelised organisatsioonid dokumentidele vaid piiratud juurdepääsu (nt kirjutuskaitstud kujul), takistades kontrollikojal dokumentide koopiate tegemist, mis omakorda takistas auditi kavandamist ja läbiviimist ning põhjustas viivitusi ja seega takistas kontrollikoda täitmast oma põhiõigust, mis on tagatud ELi toimimise lepinguga, nagu on juba mainitud kontrollikoja 2018. aasta ja 2020. aasta aruannetes sellega seotud tähelepanekutes; kiidab heaks komisjoni jõupingutused probleemi lahendamiseks, tehes aktiivset koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle tehingud aitasid kaasa veamäära suurenemisele, nii praktiliste lahenduste leidmise kui ka kõrgetasemelise dialoogi kaudu; väljendab heameelt nende jõupingutuste mõningate positiivsete tulemuste üle: koostöö Maailmapangaga on kontrollikoja 2021. aasta auditi puhul võrreldes 2020. aastaga paranenud; rõhutab siiski, et tuleb teha rohkem, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi ja tugevdama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada kontrollikoja täielik, piiramatu ja õigeaegne juurdepääs kogu vajalikule teabele, mis võimaldaks kontrollikojal kontrollida liidu eelarvekulude seaduslikkust ja korrektsust; |
|
32. |
märgib, et DG INTPA kümnendas allesjäänud veamäära uuringus, mille viis tema nimel läbi välistöövõtja 2021. aastal, hinnati, et üldine allesjäänud veamäär jääb kuuendat aastat järjest allapoole komisjoni kehtestatud olulisuse piirmäära 2 %: 1,14 % (2020. aastal 0,95 %); |
|
33. |
rõhutab, et kontrollikoja hinnangul ei kujuta allesjäänud veamäära uuring endast kindluse andmist ega auditit ning põhineb DG INTPA koostatud allesjäänud veamäära metoodikal ja käsiraamatul; rõhutab lisaks, et kontrollikoda kirjeldas 2017.–2020. aasta aruannetes EAFide kohta uuringute piiranguid, mis võisid kaasa aidata süstemaatilisele allesjäänud veamäära alahindamisele; |
|
34. |
võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse, milles peetakse allesjäänud veamäära uuringu kriitiliseks aspektiks teiste audiitorite tööle tuginemise määra, selgitades, et on võimalik kolm stsenaariumi: a) ei tugineta teiste audiitorite tööle koos täieliku substantiivse testimisega; b) tuginetakse osaliselt teiste audiitorite tööle koos vähendatud substantiivse testimisega; c) tuginetakse täielikult teiste audiitorite tööle ilma täiendava testimiseta; märgib, et täielik tuginemine suurenes 15 %-lt tehingutest 2020. aastal 34 %-le tehingutest 2021. aastal; jagab seetõttu kontrollikoja seisukohta, et nii ulatuslik tuginemine teiste audiitorite tööle on vastuolus allesjäänud veamäära uuringu eesmärgiga, milleks on hinnata nende vigade määra, mis on püsima jäänud pärast kõiki DG INTPA poolt vigade vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks läbi viidud juhtimiskontrolle; |
|
35. |
märgib, et alates 2018. aastast vähendas DG INTPA märkimisväärselt reservatsioonide ulatust (st nendega hõlmatud kulude osakaalu) iga-aastastes tegevusaruannetes ning et samamoodi ei sisalda 2021. aasta tegevusaruanne reservatsioone; |
|
36. |
jagab kontrollikoja arvamust, et reservide puudumine 2021. aasta tegevusaruandes ei ole põhjendatud, ja leiab, et see tuleneb osaliselt allesjäänud veamäära uuringu piirangutest, arvestades, et kontrollikoja järeldused selle uuringu kohta puudutavad ka nende põhjal veariski sisaldavate summade hinnanguid; märgib, et DG INTPA hinnangul oli maksete tegemisel veariski sisaldav summa kokku 79,65 miljonit eurot (1,41 % 2021. aasta kulutustest) ja kontode sulgemise seisuga veariski sisaldav summa kokku 66,03 miljonit eurot; märgib lisaks, et maksete tegemisel veariski sisaldavast summast korrigeerib DG INTPA enda hinnangul järgnevatel aastatel oma kontrollidega 13,62 miljonit eurot (24 %) (seda summat nimetatakse korrektsioonivõimeks); (12) |
|
37. |
märgib, et pärast kontrollikoja 2019. ja 2020. aasta aruannetes esitatud soovitusi uuris DG INTPA parimat viisi kontrollikoja soovituste arvessevõtmiseks, muutes allesjäänud veamäära käsiraamatut ja metoodikat, võttes täielikult arvesse eeldatavaid kulusid ja tulusid; märgib, et DG INTPA ajakohastas allesjäänud veamäära uuringu käsiraamatut ja metoodikat 2022. aasta jaanuaris; |
|
38. |
märgib, et DG INTPA töötab selle nimel, et parandada korrektsioonivõime arvutamiseks vajalike andmete kvaliteeti, ning et 2021. aastal jätkas ta oma koolitusi ja teadlikkuse tõstmise meetmeid tagasinõudmiste ja raamatupidamisandmete kvaliteedi valdkonnas; märgib, et sarnaselt varasematele aastatele kontrollis DG INTPA sihipäraselt tagasinõudekorraldusi, et tuvastatud lahknevused kõrvaldada; märgib, et kontrollikoda vaatas läbi 2021. aasta korrektsioonivõime arvutamise ja ei tuvastanud valimis vigu, olles kontrollinud 35 % (väärtuse järgi) tagasinõuete üldkogumist; |
|
39. |
väljendab heameelt kuuest näitajast (13) koosneva finantstulemuste tabeli loomise üle, mille eesmärk on muuta finantsaruandlus komisjoni peadirektoraatide lõikes ühtsemaks; märgib, et 2021. aastal lisati veel neli näitajat; (14) märgib, et neist kümnest näitajast kuut kohaldati 2021. aastal EAFide ja usaldusfondide suhtes; märgib, et üldise kulukohustuste täitmise osas saavutas DG INTPA 2021. aastal liidu eelarves 99 % ja EAFi puhul 97 %, võrreldes 2020. aastal vastavalt 95 % ja 94 %-ga, ning õigeaegsete maksete osas saavutas DG INTPA 2021. aastal liidu eelarves 97 % ja EAFi puhul 95 %, võrreldes 2020. aastal vastavalt 98 % ja 97 %-ga; |
Kelmuste ja pettuste ennetamine, avastamine ja korrigeerimine
|
40. |
märgib, et DG INTPA on Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud metoodika alusel alates 2014. aastast välja töötanud ja rakendanud oma pettustevastast strateegiat ning et alates selle jõustumisest on tehtud kolm ajakohastamist, millest viimane võeti vastu 2021. aastal; märgib, et strateegia rakendamist jälgitakse ja juhtkond saab kaks korda aastas aruandeid OLAFi käimasolevate juurdluste ja OLAFi soovituste järelmeetmete kohta; märgib lisaks, et DG INTPA 2021. aastal vastu võetud uus tegevuskava sisaldab 16 sisemeedet, millest 80 % rakendati ettenähtud tähtaja jooksul või vastavalt kavandatud kordumisele ja ülejäänud 20 % meetmetest on kas pooleli või on nende rakendustähtaeg määratud 2022. aastaks ning nende rakendamine peaks lõppema 2022. aastal; (15) |
|
41. |
märgib, et DG INTPA aitas samuti kaasa komisjoni pettustevastasele strateegiale ja rakendas õigeaegselt komisjoni pettustevastase tegevuskava (SWD(2021)0262) (16) meedet 33; peab kahetsusväärseks, et DG INTPA järgis ainult 33 % OLAFi finantssoovitustest ning et kokku on 20 % finantssoovitustest (esitatud aastatel 2017–2021) täielikult rakendatud, 20 % on osaliselt rakendatud ja 60 % on käimasolevas rakendusprotsessis või veel analüüsimisel; nõuab OLAFi soovituste paremat rakendamist, isegi kui korduvad raskused OLAFi soovituste täitmisel tulenevad muu hulgas õiguslikest eripäradest ja piirangutest, nagu pikad kohtumenetlused, aegumistähtaja lõppemine, pankrot; |
|
42. |
märgib, et 2021. aasta lõpus oli DG INTPA teadlik 23 käimasolevast juurdlusest (2020. aastal 17, 2019. aastal 19) ning et OLAF lõpetas kolm juurdlust finants-, haldus- ja/või õigusalaste soovitustega ning kaks juurdlust ilma soovitusteta; |
|
43. |
väljendab heameelt uue veebipõhise koolituse üle pettuste ennetamise kohta liidu välissuhetes, DG INTPA välispartneritele suunatud teabekampaania käivitamise üle, teabe jätkuva tsentraliseerimise ja levitamise üle peadirektoraadi pettustevastase võitluse korrespondendi poolt tihedas koostöös INTPA pettustevastase võitluse võrgustiku ja OLAFiga, veebilehtede ja käsiraamatute ajakohastamise üle, iga-aastaste teadete ja teabekampaaniate üle kõigile töötajatele pettuste ennetamise ja pettuse eest karistamise vahendite kohta; |
|
44. |
kutsub komisjoni üles kontrolli veelgi parandama, et vähendada tehinguvigu ja viia kontrollikoja soovitused täielikult ellu; |
|
45. |
rõhutab asjaolu, et liidu arengukoostöö õiguspärasus ja tulemuslikkus sõltub meetmete nõuetekohasest rakendamisest ja nende nõuetekohasest rahastamisest; kutsub komisjoni üles veelgi parandama kontrolli, et vähendada tehinguvigade hulka ja rakendada täielikult kontrollikoja soovitusi; |
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise võimalik mõju EAFide 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandele
|
46. |
märgib, et pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) sõlmimist kahe poole vahel kohustus Ühendkuningriik jääma EAFide osaliseks kuni 11. EAFi ja kõigi varasemate lõpetamata EAFide sulgemiseni; märgib lisaks, et Ühendkuningriik täidab samu kohustusi mis liikmesriigid kooskõlas 11. EAFi loomise sisekokkuleppega, samuti kohustusi, mis tulenevad eelmistest EAFidest kuni nende lõpetamiseni; |
|
47. |
märgib, et väljaastumislepingus on ühtlasi sätestatud, et kui 10. EAFi või varasemate EAFide projektidest saadud summasid ei ole käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks kulukohustusega seotud või need on vabastatud, ei kasutata Ühendkuningriigi osa nendest summadest uuesti ning sama kehtib ka Ühendkuningriigi osa suhtes, mis ei ole 11. EAFi raames kulukohustustega seotud või mis on vabastatud pärast 31. detsembrit 2021; |
|
48. |
väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et EAFi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandele ei ole finantsmõju, millest tuleks teatada, ja et EAFi raamatupidamise aastaaruanne kajastab 31. detsembri 2021. aasta seisuga korrektselt väljaastumisprotsessi seisu sel kuupäeval; |
Liidu eelarvetoetus
|
49. |
märgib komisjonile esitatud küsimustiku konsolideeritud vastuste põhjal, et EAFi eelarvetoetuse maksed ulatusid 2021. aastal 340 miljoni euroni: 25 AKV riiki ning kümme ülemeremaad ja -territooriumi said 2021. aastal EAFi raames eelarvetoetust; |
|
50. |
märgib, et viimase kahe aasta jooksul on liidu eelarvetoetus aidanud riike kokku 4,2 miljardi euroga – 2020. aastal kolme miljardi euroga ja 2021. aastal 1,2 miljardi euroga –, et toetada reforme eri sektorites ning vältida edasisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagasilööke; märgib lisaks, et 2020. aastal tehtud jõupingutusi vahendite eeljaotamiseks ei olnud võimalik 2021. aastal täielikult kompenseerida, kuna uus naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ jõustus aasta jooksul ja ühinemiseelne rahastamisvahend alles 2021. aasta lõpus; märgib, et lisaks sellele takistasid mitmetes riikides käimasolevate programmide rakendamist poliitilised blokeeringud ja riigisisesed kriisid; |
|
51. |
märgib, et Sahara-tagune Aafrika on endiselt suurim liidu eelarvetoetuse saaja (35 %), millele järgnevad Euroopa naaberriigid (31 %), Aasia (16 %), Ladina-Ameerika (6 %), Lääne-Balkani riigid (4 %), Kariibi mere piirkond (3 %), ülemeremaad ja -territooriumid (3 %) ja Vaikse ookeani piirkond (2 %); märgib lisaks, et lepingutüüpide lõikes on valdkondlike reformide tulemuslepingute osakaal (79 % portfelli väärtusest) suurem kui riigi- ja vastupanuvõime suurendamise lepingute ning kestliku arengu eesmärkide lepingute osakaal (vastavalt 19 % ja 2 %); |
|
52. |
rõhutab, et liidu eelarvetoetus on vahend tõhusa abi andmiseks, sealhulgas kriisiolukordades, ning see aitab tugevdada riikide süsteeme ja eelarveprotsesse, et rakendada avalikku poliitikat ja saavutada kestlikke tulemusi; tuletab meelde, kui oluline on säilitada COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse tagamise mehhanism (COVAX), et osalevate riikide inimesed saaksid uue kriisiolukorra korral võimalikult kiiresti, õiglaselt ja turvaliselt juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele või muudele vaktsiinidele; rõhutab lisaks, et see on olnud COVID-19 pandeemia ajal väga oluline, pakkudes pandeemia negatiivse mõjuga võitlemiseks täiendavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi; tunnistab, et need jõupingutused peaksid lähitulevikus jätkuma, pidades silmas Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja laastavat ülemaailmset mõju; |
|
53. |
juhib tähelepanu asjaolule, et vaesuse kaotamine, demokraatlike väärtuste edendamine ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on endiselt tähtsaimad ülesanded, mis tuleb täita; tuletab meelde, et maailm, kus 1,2 miljardit inimest 111 arengumaal (17) elab tõsises mitmemõõtmelises vaesuses, on nii ebaõiglane kui ka ökoloogiliselt kestmatu; nõuab asjakohast rahastamist, et peatada liikumine ÜRO kestliku arengu eesmärkidest kaugemale; |
|
54. |
rõhutab, et vaesuse kaotamine ei ole mitte heategevus, vaid õiglus ja võtmeküsimus tohutu inimpotentsiaali vallandamiseks; rõhutab lisaks, et ilma välise sekkumiseta kipub vaesuse tsükkel korduma mitmel rindel, kuna piiratud või puuduva varaga pered jäävad vaesuse lõksu ja seisavad silmitsi kroonilise toidupuuduse, halva tervise, kliimamuutustest tingitud šokkide ja sotsiaalse häbimärgistamisega; rõhutab, et äärealadel elavad perekonnad on endiselt eraldatud paljudest põhiteenustest, nagu puhas vesi ja kanalisatsioon, tervishoid ja turusüsteemid, mis kõik säilitavad või isegi halvendavad nende sotsiaalmajanduslikku seisundit; |
|
55. |
juhib tähelepanu asjaolule, et kõigil inimestel ja eriti noortel peaks olema võimalik elada, õppida ja töötada oma riigis ja piirkonnas; rõhutab, et ilma tõhusate ja tulemuslike vaesuse vähendamise meetmeteta, mikrorahastamise ühtlustatud toetamiseta ja väikeettevõtjate arendamiseta suureneb endiselt majanduslikel põhjustel toimuv rändevoog, nimelt ajude äravool, mis toob kaasa mitmeid probleeme nii siht- kui ka päritoluriikidele; |
|
56. |
usub kindlalt, et mitmemõõtmeline ja terviklik lähenemisviis äärmuslikule vaesusele on parim lähenemisviis, ning kordab, et haridus (ja koolitus) on nii inimõigus kui ka kõige võimsam vahend vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks; |
|
57. |
rõhutab, et hinnanguliselt 64 miljonit last arengumaades ei käi algkoolis; rõhutab, et eelkõige on see mõjutanud tütarlapsi, kuna nende õigust kvaliteetsele haridusele on jätkuvalt kahjustatud koolide sulgemise, kaugõppe, sealhulgas digivahendite kaudu toimuva õppe kättesaadavuse puudumise ning riikide majandusele tekitatud stressist tingitud riikide hariduseelarve vähendamise tõttu; rõhutab lisaks, et üks peamisi põhjusi on jätkuv vägivald maailma konfliktipiirkondades ning teine suur takistus – mis on sageli tihedalt seotud konfliktidega – on vaesus; tuletab meelde, kui oluline on seada arengus kesksele kohale võrdsed võimalused; rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine ja piisava hariduse kättesaadavus arengumaades, eriti tütarlaste ja naiste jaoks, on olulised sammud võitluses vaesuse ja toiduga kindlustamatuse vastu; rõhutab lisaks, et partnerriikides tuleb soodustada noorte naiste juurdepääsu Euroopa projektidele, ettevõtluskoolitusele ja rahalistele vahenditele, kuna naistel on oluline roll kohaliku ja piirkondliku majanduse arengus paljudes arenguriikides; |
|
58. |
märgib, et liit toetab haridust ligikaudu 100 riigis ja selliste partnerluste kaudu nagu ülemaailmne hariduspartnerlus (18) ja fond „Education Cannot Wait“, (19) ning jätkab soolise võrdõiguslikkuse edendamist koostöös valitsuste ja valitsusväliste sidusrühmadega; |
|
59. |
kiidab heaks komisjoni prioriteedi minna seatud 10 % eesmärgist kaugemale ja jõuda hariduse osas 13 %-ni DG INTPA koguportfellist; |
|
60. |
märgib, et 2021. aastal maksis liit EAFist välja 85 miljonit eurot, et toetada haridust partnerriikides, aidates kaasa enam kui 32 miljoni algkooliõpilase ja peaaegu kolme miljoni põhikooliõpilase koolidesse vastuvõtmisele aastatel 2018–2020; märgib, et 85 miljonist eurost kasutati 6 miljonit eurot Erasmuse liikuvuse ja suutlikkuse suurendamise projektide toetamiseks AKV riikides, 31 miljonit eurot eraldati kutseharidusele ja -koolitusele – sellest summast maksti viis miljonit eurot välja eelarvetoetusprogrammide raames, 1,2 miljonit eurot ehitustööde ja tarnete jaoks, 0,8 miljonit eurot teenuste jaoks ja ülejäänud 24 miljonit eurot toetuste vormis; |
|
61. |
märgib, et komisjon eraldas eelmisel aastal 700 miljonit eurot ülemaailmsele hariduspartnerlusele, et aidata tagada 140 miljonile lapsele koolitatud õpetajad ja tuua veel 88 miljonit last kooli ja õppima; |
|
62. |
kordab, et ettevõtlusprogrammidel on vaesusevastases võitluses ja majanduskasvu edendamisel oluline roll; rõhutab asjaolu, et ettevõtluskoolituse pakkumine võib aidata väikeettevõtjatel luua ettevõtteid ja parandada äritavasid, võimaldades vaestel peredel kujundada oma teed kestlike elatusvahendite ja sotsiaal-majandusliku vastupanuvõime suunas; märgib siiski, et selliste programmide tulemuslikkuse parandamiseks tuleks koolitust täiendada vajaduspõhiste tugi- ja järelteenustega; tuletab meelde, et partnerriikides tuleb soodustada noorte naiste juurdepääsu Euroopa projektidele, ettevõtluskoolitusele ja fondidele; |
|
63. |
väljendab heameelt uue riigi riskijuhtimise raamistiku (RMF+) jõustumise üle 2021. aastal; märgib, et see uus vahend tugineb eelmisele riskijuhtimise raamistikule, mis võeti kasutusele 2013. aastal; märgib lisaks, et RMF+ on kohandatud vastavalt rahvusvahelise partnerluse muutuvale kontekstile, muutuvale geopoliitilisele maastikule ja uuele naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile „Globaalne Euroopa“ ning et seda kohaldatakse riikide suhtes, kellega liidul on kahepoolsed koostöökokkulepped, sealhulgas märkimisväärse arvu riikide suhtes, kellele ei anta eelarvetoetust; |
|
64. |
märgib, et ELi delegatsioonid ja komisjoni kesktalitused kasutavad RMF+ järeldusi ning jälgivad riskide vähendamise meetmete rakendamist ja poliitilise dialoogi prioriteetide osas saavutatud edu, tehes seda koostoimes muude olemasolevate analüüsi- ja aruandlusvahenditega; |
|
65. |
on seisukohal, et sarnaselt teiste liidu programmidega kannatab EAF vähese nähtavuse, mõistmise ja reklaami tõttu, kuna kohalikud elanikud, kes saavad liidu rahastamisest kasu, ei ole liidu toetusest ega solidaarsusest teadlikud; on samuti seisukohal, et EAFi tuleb üldsusele paremini selgitada; |
|
66. |
väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et komisjon kehtestas rahastamisperioodil 2021–2027 kõigi liidu rahastamisprogrammide ja haldusviiside puhul ühtsed ja siduvad korporatiivsed miinimumeeskirjad teavitustegevuse ja liidu nähtavuse kohta (20); on siiski seisukohal, et iga abisaaja riik peaks osaliselt vastutama teavitusmeetmete kavandamise eest (liidu talituste järelevalve all), et suurendada elanikkonna teadlikkust liidu rahastatavatest projektidest ja tegevustest; palub komisjonil seda võimalust uurida; |
|
67. |
usub, et iga toetust saav riik peaks esitama mitmeaastase finantsraamistiku ajakava raames pikaajalise kava, milles on esitatud tema projektid ja eesmärgid; on veendunud, et selline struktuur võiks suurendada Euroopa arenguabi läbipaistvust ja prognoositavust, võimaldades seada komisjoni kindlaks määratud pikaajalisi eesmärke, eelkõige valdkondades, mis vajavad edasiplaneerimist, nagu energia, tervishoid, veevarustus, digi- ja rohepööre; märgib, et sellise kava peaks esitama toetust saava riigi valitsus, tuginedes kohalike sidusrühmade osalusele, kelle panust tuleks stimuleerida; usub, et see edendaks ka sihtriikide osalemist liidu arengupoliitika väljatöötamises nende institutsioonide ja sidusrühmade osalemise kaudu; |
|
68. |
kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks võimalik luua veebiplatvorm, kus kõik EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ projektid oleksid avalikustatud, et suurendada läbipaistvust ja juurdepääsu andmetele; |
|
69. |
märgib rahuloluga, et välistegevuse valdkonnas on DG INTPA koos teiste asjaomaste peadirektoraatide ja talitustega võtnud vastu uue lähenemisviisi teavitustegevusele riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil; märgib, et see uus lähenemisviis nihkub killustatud ja projektispetsiifilisest teavitustegevusest sihipärasema ja strateegilisema tegevuse suunas; väljendab heameelt selle üle, et on avaldatud ajakohastatud suunised teavitustegevuse ja ELi nähtavuse suurendamise kohta välistegevuses, (21) milles kirjeldatakse, mida oodatakse liidu välistegevust rakendavatelt partneritelt; |
|
70. |
peab kahetsusväärseks, et pärast liidu ja AKV riikide vahelise Cotonou partnerluslepingu kehtivuse lõppemist 2020. aasta veebruaris ja uue partnerluslepingu parafeerimist 2021. aasta aprillis ei ole nõukogu veel andnud luba uue partnerluslepingu allkirjastamiseks, sundides vana lepingut igal aastal pikendama ning jättes kõik AKV ja liidu kogukonnad seoses poliitilise dialoogi ja arengupoliitika jätkamisega õiguslikult halli tsooni; nõuab tungivalt, et nõukogu lahendaks olukorra, mille on tekitanud üheainsa liikmesriigi veto, ja ratifitseeriks uue partnerluslepingu; |
|
71. |
on seisukohal, et liidu arenguabi tulemusi saaks suurendada, kui EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamistegevust tugevalt ja sihipäraselt koordineerida, eelkõige piiriüleste projektide kaudu, et luua koostoimet ja suurendada EAFi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamise lisandväärtust; |
|
72. |
juhib tähelepanu segarahastamisvahendite lisaväärtusele, kombineerides riiklikke toetusi erasektori laenudega; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks ja stimuleerima selliste vahendite kasutamist; kutsub komisjoni üles kaasama erasektorit, eelkõige kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtjate kaudu; |
|
73. |
võtab teadmiseks komisjoni märkused hindamiste kohta, mida ta muu hulgas EAFi kohta teeb; kordab aga oma nõudmist, et EAFist rahastatavaid projekte hinnataks põhjalikult, et Euroopa Parlament saaks täpselt hinnata EAFi vahendite mõju ja kontrollida, kas järgitakse arenguabi lõppeesmärki – vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada; |
|
74. |
juhib tähelepanu pidevalt halvenevatele tingimustele, milles liidu arengu- ja humanitaarabipoliitikat ellu viiakse ja mida iseloomustavad eelkõige COVID-19 pandeemia, kliimamuutuste mõju lakkamatu süvenemine, elurikkuse kadumine, süvenev toiduga kindlustamatus ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kuhjuvad tagajärjed; võtab teadmiseks üha suureneva lõhe vajaminevate ja kättesaadavate rahaliste vahendite vahel, selleks et reageerida süvenevatele kliima-, nälja-, võla-, humanitaar- ja muudele kriisidele, mis esmakordselt viimaste aastakümnete jooksul tekitavad üha suuremat ebavõrdsust ja süvendavad vaesust; nõuab asjakohast rahastamist, et ÜRO kestliku arengu eesmärkidest kaugenemise asemel hakataks liikuma neile lähemale; rõhutab, et hoolimata arvukatest probleemidest, millega liit seisab silmitsi seoses COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas, ning selle geopoliitilisest ja majanduslikust mõjust, tuleb arenguabile tehtavaid kulutusi suurendada; |
|
75. |
peab kahetsusväärseks, et arengu rahastamisel ei ole liigutud „miljarditest triljoniteni“, kuigi seda peeti vajalikuks kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmise ajal 2015. aastal; märgib, et investeeringute edendamise ja mõjusama maksustamisega tuleb kiiresti võtta kasutusele palju rohkem kogu maailmas eraomandis olevaid vahendeid, tagades seejuures meetmete kooskõla kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärkidega ja poliitikavaldkondade arengusidususega, aga ka suurendada arengu riiklikku rahastamist kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mille täitmisest liit on veel kaugel; |
2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmed
|
76. |
märgib, et komisjon esitas kokkuvõtte meetmetest, mis on võetud vastuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus väljendatud peamistele poliitilistele prioriteetidele, kasutades selleks komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta, (22) mis on osa integreeritud finants- ja vastutusaruannetest; |
|
77. |
märgib, et vastuseks parlamendi taotlusele esitas komisjon parlamendile 8. ja 9. EAFi rakendamise kohta ajakohastatud aruande; |
|
78. |
väljendab heameelt selle üle, et rakendatakse Euroopa Parlamendi soovitust ÜMTde administratsiooni toetamise kohta, mis tagab vahendite õiglase jaotamise; rõhutab aga siiski vajadust liidu tegevuse suurema sidususe järele AKV piirkonnas, tagades, et esikohale seatakse arengueesmärgid ja et ÜMTdele mõeldud meetmed oleksid seotud nende asjaomaste piirkondade arenguga ja liidu prioriteetidega kooskõlas; |
|
79. |
märgib ühtlasi, et parlamendi tähelepanekuid võeti arvesse, kui hinnati DG INTPA 2021. aasta tegevuskava, mis käsitleb kontrollide tuvastatud puuduste ja suurte riskide kõrvaldamist. |
(1) Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6).
(2) 2021. aasta jaanuaris nimetati DG DEVCO ümber DG INTPAks.
(3) Vahend, mis aitab ELi delegatsioonidel teha paremat koostööd liikmesriikide ja riikide sidusrühmadega ühise kavandamise ja rakendamise kaudu, https://europa.eu/capacity4dev/wbt-team-europe
(4) Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2021, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0321
(5) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).
(6) Botswana, Burkina Faso, Djibouti, Ida-Timor, Etioopia, Ghana, Guinea-Bissau, Haiti, Jamaica, Libeeria, Malawi, Mali, Niger, Nigeeria, Tansaania, Uganda ja Sambia.
(7) Kõik 140 makset tehti DG INTPA kaudu.
(8) Botswana, Burkina Faso, Etioopia, Ghana, Guinea-Bissau, Haiti, Libeeria, Malawi, Niger, Nigeeria, Tansaania, Uganda ja Sambia.
(9) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 51.
(10) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/annualreports-2021/annualreports-2021_ET.pdf (lk 383).
(11) Eeldava lähenemisviisi kohaselt, kui komisjoni toetus mitme rahastajaga projektidele on ühendatud teiste rahastajate toetustega ja ei ole ette nähtud konkreetsete, kindlaksmääratavate kuluartiklite jaoks, eeldab komisjon, et kulud vastavad liidu rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele, tingimusel et ühendatud kogusumma sisaldab liidu toetuse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid, https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/annualreports-2021/annualreports-2021_ET.pdf
(12) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 34.
(13) Näitajad on järgmised: 1) kulukohustuste assigneeringute kasutamine, 2) kulukohustuste assigneeringute prognooside kasutamine, 3) maksete assigneeringute kasutamine, 4) maksete assigneeringute prognooside kasutamine, 5) kulukohustuste üldine täitmine ja 6) õigeaegsed maksed.
(14) Neli täiendavat näitajat on järgmised: 7) õigeaegsed kulukohustustest vabastamised, 8) arve registreerimise aeg, 9) raamatupidamisandmete kvaliteet, 10) juhtimisandmete kvaliteet.
(15) DG INTPA 2021. aasta tegevusaruanne, lk 43.
(16) Vajaduse korral lisada eelarvetoetuse tingimuste hulka konkreetsed pettusevastased meetmed. Vajaduse korral parandada eelarvetoetuse ja makromajandusliku finantsabi puhul kontrollistrateegiaid ja tugevdada kontrollimehhanisme, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021SC0262
(17) 2022. aasta ülemaailmne mitmemõõtmelise vaesusindeks.
(18) https://www.globalpartnership.org/
(19) https://www.educationcannotwait.org/
(20) https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-project/communicating-and-raising-eu-visibility_et
(21) https://international-partnerships.ec.europa.eu/knowledge-hub/communicating-and-raising-eu-visibility-guidance-external-actions_en
(22) COM(2022), 331 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0331