Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52023BP1834

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2023/1834, 10. mai 2023, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

ELT L 242, 29.9.2023, p. 137–149 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2023/1834/oj

29.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/137

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1834,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2023),

A.

arvestades, et Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) on poliitiline kogu, mis koosneb 329 liikmest, kes valitakse 27 liikmesriigi piirkondadest, linnadest, küladest ja omavalitsustest ning mis tegutseb liidu institutsioonide nõuandva organina, mille ülesanne on aidata kaasa liidu poliitika kujundamisele ja otsuste tegemisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast ning samal ajal aidata muuta liit tõhusamaks ja kodanikele lähedasemaks;

B.

arvestades, et teatavatel juhtudel on komisjon ja nõukogu kohustatud komiteega konsulteerima, kuid komitee võib arvamusi vastu võtta ka omal algatusel ning tal on ulatuslik konsulteerimistaotlusbaas, mis on kindlaks määratud aluslepingutes ja mille alusel võib Euroopa Parlament temaga konsulteerida;

C.

arvestades, et komitee tegevus on kindlaks määratud tema üldise poliitilise strateegia alusel, mis on esitatud komitee 2. juuli 2020. aasta resolutsioonis 2020.–2025. aasta prioriteetide kohta (1), ning arvestades, et komitee võttis 2020.–2025. aasta ametiajaks vastu kolm poliitilist prioriteeti koos kolme teavituskampaaniaga: tuua Euroopa inimestele lähemale, rajada vastupidavad kohalikud ja piirkondlikud kogukonnad ning edendada ühtekuuluvust kui ELi põhiväärtust;

D.

arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused moodustavad ühe kolmandiku avaliku sektori kulutustest, poole avaliku sektori investeeringutest ja ühe neljandiku maksutuludest ning paljudes liikmesriikides on neil pädevus sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, majanduslik areng ja sidusus, keskkond, sotsiaalkaitse, tervishoid ja üldhuviteenused, mistõttu suurendab koordineerimine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil õigusaktide õiguspärasust, parandab isevastutust ning tagab tõhusamalt kodanike hüved;

E.

arvestades, et komitee taotleb poliitilist eesmärki tugevdada oma osalust kogu liidu poliitilises ja seadusandlikus tsüklis, muutes samas tõelisemaks sidemed liidu kodanikega, kasutades komitee liikmeid võimsate teguritena oma kogukondades ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklikes liitudes;

F.

arvestades, et komitee määras kindlaks üheksa juhtalgatust ja järgis neid 2021. aastal, et muuta oma tegevus strateegilisemaks ja mõjusamaks: (1) taaste- ja vastupidavusrahastu, 2) COVID-19 kriisile reageerimine seoses terviseküsimustega, 3) Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, 4) CoR4Climate pakt, 5) piiriülese koostöö tulevik, 6) uus rände- ja integratsioonilepe, 7) Euroopa tuleviku konverents, 8) maapiirkondade arengu pikaajaline visioon ning 9) komitee strateegiline eelarve – komiteele ressursside õiglase osa tagamine;

G.

arvestades, et 2021. aasta juulis jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 (2), millega reguleeritakse liidu ühtekuuluvuspoliitikat ja rahastamist aastatel 2021–2027, sisaldab viiteid partnerlusele ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttele, mida toetavad komitee ja Euroopa Parlament ning mis hõlmab piirkondade kaasamist;

H.

arvestades, et programmitöö perioodil 2021–2027 liidu ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks kehtestatud enam kui nelisada riiklikku ja piirkondlikku programmi eraldavad eri fondidest ligikaudu 380 miljardit eurot, et lahendada liidu piirkondade ja linnadega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme;

I.

arvestades, et 13. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241 (3), millega luuakse liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, mis annab õigusliku aluse kuni 672,5 miljardi euro suuruse rahaliste vahendite ja laenude jaotamise liikmesriikidele (2018. aasta hindades) aastatel 2021–2026 ning mille eesmärk on samuti toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning kõrvaldada liidu piirkondade vahelised erinevused;

J.

arvestades, et liidu institutsioonina finantsmääruse tähenduses peab komitee vastu võtma oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud kooskõlas komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud raamatupidamiseeskirjadega (ELi raamatupidamiseeskirjad), mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel ning mis lõpuks konsolideeritakse liidu raamatupidamisstandarditega;

K.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.

 märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2021. aastal kokku 10,7 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest);

2.

 märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduskulude valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

3.

 märgib, et koja väitel näitab paljude aastate jooksul tehtud töö, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi; märgib siiski, et liidu 2021. aasta aastaaruanne ei sisalda komitee kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

4.

 märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei tuvastanud 2021. aasta aastaaruandes komiteega seotud konkreetseid küsimusi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

5.

 märgib, et komitee 2021. aasta lõplik eelarve oli 106 740 880 eurot, mis on 5,15 % suurem kui 101 508 480 eurot 2020. aastal ja 98 751 065 eurot 2019. aastal; märgib, et nagu on kirjas eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, olid kõige olulisemad eelarveread töötasud ja hüvitised, millele järgnesid hoonete, IT-seadmete ning tarkvara rent ja liisimine ning seejärel hüvitised, koosolekutel osalemine ja sellega seotud kulud ning tõlketeenused;

6.

 märgib, et eelarve täitmine oli kõrge (98,9 % võrreldes 2020. aastaga, mil see oli 92,7 %), mis on lähemal 2019. ja 2018. aasta pandeemiaeelsele tasemele (vastavalt 99,6 % ja 99,3 %), ning et maksete määr oli 31. detsembri 2021. aasta seisuga 85,1 %, mis on parem kui 82,4 % 2020. aastal, kuid siiski vähem kui 88,8 % 2019. aastal ja 91 % 2018. aastal; rõhutab, et keskmine maksetähtaeg oli 2021. aastal 16,11 päeva, mis on paranenud võrreldes 2020. aastaga (17,21 päeva) ja 2019. aastaga (17,23 päeva); märgib, et e-arvete osakaal ei ole ikka veel täielikult rahuldav, olles 32 %, mis on tõus võrreldes 29 %-ga 2020. aastal, kuid on vähenenud võrreldes 33 %-ga 2019. aastal;

7.

 märgib, et maksed suurenesid aastatel 2020–2021 (mõlemad COVID-19 pandeemia aastad), mis on seotud 2021. aastal toimunud tegevuse suurenemisega, kui IT-sektorisse tehtud lisainvesteeringud võimaldasid videokonverentside vahendite ulatuslikumat kasutamist virtuaalsete ja hübriidkoosolekute jaoks (võrreldes 2020. aastaga), vältides seeläbi sündmuste tühistamist või edasilükkamist hoolimata jätkuvatest piirangutest, mis COVID-19 pandeemia tõttu veel jõus olid;

8.

 märgib, et 2021. aastast kanti 2022. aastasse üle ülejääk 11 198 492 eurot, mis on natuke vähem kui 2020. ja palju rohkem kui 2019. aastal, kui üle kanti vastavalt 11 708 078 eurot ja 8 874 776 eurot; märgib, et 2021. aasta lõpus oli kulukohustustega katmata 1,1 miljonit eurot ja seega tagastati see liidu eelarvesse. See on oluliselt väiksem summa kui 2020. aastal, kus ligikaudu 7,4 miljonit eurot jäi kulukohustustega katmata, tuues praeguse summa lähemale pandeemiaeelsele tasemele (2019. aastal oli kulukohustustega katmata 0,4 miljonit eurot); julgustab komiteed jätkama olemasolevate assigneeringute järelevalve ja haldamise tõhustamisega;

9.

 märgib, et 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia komitee tegevust, nii et teatavatel eelarveridadel vähendati assigneeringute kasutamist (koosoleku-, reisi- ja päevarahad, suulise tõlke, lähetuste ja hoonete jooksvad kulud), samas kui teistele eelarveridadele lisandus tervisekriisi tõttu lisakulusid (meditsiiniteenused ning IT- ja videokonverentside projektid); märgib, et sellest tulenevalt on kokkuhoid hinnanguliselt üle kaheksa miljoni euro, võrreldes 11 miljoni euro suuruse säästuga 2020. eelarveaastal;

10.

 märgib, et assigneeringute kasutamise optimeerimiseks tegi komitee aasta jooksul eelarves ümberpaigutusi kokku 8,7 miljoni euro ulatuses 2021. aastal (8,2 %) (võrreldes 6,6 miljoni euroga 2020. aastal (6,5 %)), kusjuures need ümberpaigutused tehti enamalt jaolt valdkondadest, kus saavutati märkimisväärne kokkuhoid ja suunati need valdkondadesse, mida oli vaja tugevdada (IT, teabevahetus ja väliseksperdid); rõhutab, et 2021. aastal valmistas komitee ette seitse välist assigneeringute ümberpaigutamist ja eelarvepädevad institutsioonid kiitsid need heaks; märgib, et komiteel ei olnud aasta lõpuks kavandatud konkreetset assigneeringujäägi ümberpaigutamist;

11.

 on teadlik, et komiteega seotud hankemenetlusi korraldavad kas tema enda talitused või komitee nimel komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühised ühistalitused; märgib, et 2021. aastal võrreldes eelmiste aastatega käsitlesid komitee enda talitused enneolematult palju suure maksumusega avatud hankemenetlusi, mille tulemusel allkirjastati kõnealusel aastal rekordarv mitmeaastaseid raamlepinguid; märgib, et sama aja jooksul jäi COVID-19 pandeemia tõttu tegevuste või ürituste korraldamisega seotud madala ja keskmise maksumusega läbirääkimistega hankemenetluste arv tavapärasest väiksemaks, kusjuures ligikaudu pooled 2021. aasta tööprogrammis ette nähtud menetlustest tuli tühistada; märgib, et asjaomased menetlused olid seotud kavandatud komisjonide ja fraktsioonide koosolekutega, mis liikusid hübriidkeskkonnast täielikult kaugtöö vormi;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

12.

 mõistab, et 2021. aastal olid komitee peamised probleemid seotud vajadusega täielikult kohaneda COVID-19 pandeemiast tuleneva uue olukorraga, kus valitses suur puudus ressurssidest ning oli vaja kohandada IT-ressursse, et toetada digiteerimisprotsessi; tunnustab kõigi seotud osapoolte ühiseid jõupingutusi, mis võimaldasid komitee poliitilist tegevust pidevalt toetada, tagades kaugkoosolekute ning teabevahetusplatvormide, nagu Agora ja KIKLOS, kaudu tegevuste elluviimise, tagades samal ajal komitee liikmete ning töötajate tervise ja ohutuse; väljendab heameelt mitmete rakkerühmade moodustamise üle, kelle ülesanne on tegeleda teenistustevaheliste küsimustega, näiteks vajadusega lihtsustada komitee protsesse, tugevdada strateegilist planeerimist ja digitaliseerida menetlusi;

13.

 märgib, et komitee täidab oma ülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (esildised) ja omaalgatuslikele arvamustele, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides; märgib, et 2021. aastal võttis komitee vastu esildisi, omaalgatuslikke arvamusi ning liidu dokumentidel ja resolutsioonidel põhinevaid arvamusi kokku 69 dokumendi kohta, võrreldes 2020. aastal vastuvõetud 56 dokumendiga ja 2019. aastal vastuvõetud 55 dokumendiga; märgib, et komitee avaldas konkreetsetel teemadel uuringuid ja aruandeid, nagu ELi iga-aastase kohaliku ja piirkondliku baromeetri aruande teine väljaanne liidu piirkondade ja linnade olukorra kohta ning enam kui miljoni valitud piirkondliku ja kohaliku poliitiku teavitamine komitee piirkondlike ja kohalike volikogu liikmete kampaania kaudu, ning et ta koordineeris võrgustikke, nagu RegHub 2.0 võrgustik osana parema õigusloome tulevikukindluse platvormist, ning märgib, et komitee korraldas 2021. aastal rohkem kui 200 konverentsi ja üritust, teavitades samal ajal oma tööst asjakohaste kanalite ja vahendite kaudu;

14.

 märgib, et 2021. aastal, pärast 2020–2025. aasta ametiaja esimest aastat, millele COVID-19 pandeemia avaldas suurt mõju, kohtus komitee täiskogu istungil kuus korda (kolm kaug- ja kolm hübriidistungit);

15.

 märgib, et 2021. aastal osalesid parlamendikomisjoni liikmed 42 parlamendikomisjonide koosolekul (võrreldes 14 koosolekuga 2020. aastal ja 13 koosolekuga 2019. aastal), et parlamendiliikmed osalesid komitee 58 täiskogu istungil või komisjonide koosolekutel (võrreldes 46 istungi või koosolekuga 2020. aastal ja 62 istungi või koosolekuga 2019. aastal), ning et kordade arv, mil komitee nõukogu eesistujariigi üritustel osales, on aastate jooksul püsinud oluliselt stabiilsena (2021. aastal 20, 2020. aastal 15 ja 2019. aastal 22);

16.

 väljendab heameelt 2021. aastal läbi viidud komitee planeerimis-, aruandlus- ning sisekontrollisüsteemi kulutõhususe analüüsi üle, milles vaadati läbi kogu halduskeskkond, ühtlustati protsesse, lihtsustati ja digitaliseeriti ning kasutati eri vahendite koostoimet projektide lähendamise kaudu; märgib, et 2021. aasta märtsis kiitis komitee juhatus analüüsi kontseptsiooni kirjelduse heaks ja järgnevatel kuudel alustati iga vahendi kohandamist, ning et 2021. aasta detsembriks viidi lõpule talitluspidevuse poliitika ning riskijuhtimise metoodika analüüs;

17.

 väljendab heameelt mõne sisekontrolli protsessi läbivaatamise ja lihtsustamise üle 2021. aastal, näiteks finantsjuhtimises osalejate juhtimise üle; juhib tähelepanu sellele, et ka IT-juhtimise mudelit ühtlustati, et piiratud IT-vahendeid paremini jaotada;

18.

 väljendab heameelt 2021. aastal algatuse „Going for IMPact!“ raames vastu võetud meetmete üle, mille eesmärk on muuta komitee kulutõhusamaks ja suurendada selle poliitilist mõju; märgib mitmeid projekte, nagu lähenemisprojekt, mille eesmärk on lihtsustada haldusraamistikku, vähendades sellega kattuvust ja suurendades sünergiat planeerimise ja aruandluse, riskijuhtimise, mõjuaruannete ja talitluspidevuse ning mõnede sisekontrollistandardite protsesside vahel; toetab komitee eri direktoraatide tasandil määratletud ja käivitatud paljusid (55) lihtsustamisprojekte, millest pooled viidi täielikult lõpule 2021. aastal (26) ja teine suur kvoot (25), millest viidi lõpule umbes pool;

19.

 tunneb heameelt, et 449 delegaadist koosneva Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu istungjärgul osales 18 komitee esindajat ning 12 kohalikku ja piirkondlikku valitud poliitikut arvestades, et esialgne kavandatud arv oli ainult neli komitee esindajat ja et seda arvu suurendati komitee ettepanekul; märgib, et see oluline osalemine Euroopa tuleviku konverentsi raames võimaldas komiteel korraldada kuus kõrgetasemelist üritust, 60 kohalikku üritust, 63 üritust ELi piirkondade ja linnade nädala raames ja seitse üritust noorte valitud poliitikute programmi raames, kaasates rohkem kui 10 000 kodanikku, kohalikke poliitikuid ja sidusrühmi; rõhutab, et Euroopa tuleviku konverentsi mitmekeelsel digiplatvormil esitas komitee 44 ideed koos Euroopa tuleviku konverentsi üheksa peamise teema raames vastuvõetud arvamuste põhisõnumitega ning paljud nendes ideedes väljendatud seisukohad on esitatud Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevas aruandes; ergutab lisaks komiteed aitama oma liikmetel osaleda kohalikul tasandil kodanikega peetavates dialoogides, milles käsitletakse Euroopa küsimusi;

20.

 rõhutab, et oma raportis lõpptulemuste kohta nõuab Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu oma 40. ettepaneku 3. meetmes komitee reformimist, et nii piirkonnad kui ka linnad ja kohalikud omavalitsused saaksid asjakohased dialoogikanalid, andes komiteele institutsioonilises struktuuris territoriaalse mõjuga küsimustes suurema rolli;

21.

 väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta märtsis käivitati komitee piirkondlike keskuste võrgustiku uus põlvkond (RegHub 2.0), mis on osa komitee parema õigusloome vahenditest, milles osaleb rohkem kui 50 liiget ja vaatlejat (21 liikmesriigi kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest ja organitest), kelle ülesanne on jälgida liidu poliitika rakendamist kohapeal ning tagada, et selliste poliitikameetmete hindamisel Euroopa tasandil võetakse arvesse piirkondlike ja kohalike sidusrühmade seisukohti; märgib, et RegHub 2.0 on muutunud komisjoni tulevikukindluse platvormi alarühmaks, kõrgetasemeliseks eksperdirühmaks, kes hindab olemasolevaid liidu poliitikavaldkondi ja esitab arvamusi selle kohta, kuidas neid poliitikameetmeid tulevaste probleemidega paremini kohandada, ning andis 2021. aastal panuse nelja tulevikukindluse arvamuse koostamisse, millest kolm koostas üks komitee esindaja tulevikukindluse platvormi raames;

22.

 märgib rahuloluga, et komitee kasutab poliitilise tsükli toetamiseks mitmesuguseid platvorme, võrgustikke ja vahendeid, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika allianss, Automotive Regions Alliance, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, Euroopa ettevõtluspiirkond, teadmiste vahetamise platvorm, lairibaühenduse platvorm, töörühm „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“, nullsaaste sidusrühmade platvorm, COVIDi platvorm, Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühm, subsidiaarsuse järelevalve võrgustik, linnapeade pakt; ELi toidukao ja toidujäätmete platvorm, Euroopa aruka turismi- ja biopiirkondade pealinn, Euroopa maheauhinnad, ning osaleb aktiivselt ka teiste liidu institutsioonide loodud võrgustikes, nagu komisjoni tulevikukindluse platvorm ning võrgustik „Linnad ja piirkonnad sisserändajate integratsiooni eest“;

23.

 märgib, et 2021. aastal olid juhtpõhimõtteks komitee poliitilised prioriteedid 2020.–2025. aasta ametiaja jaoks ning et nende prioriteetidega kaasnes kolm teavituskampaaniat, mille eesmärk oli esiteks tuua Euroopa inimestele lähemale, teiseks mõista ühiskondlikke muutuseid, mida põhjustavad digitaalsed, keskkonnaalased ja demograafilised probleemid ning kolmandaks teavitada, et sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on põhiväärtus, mis tagab, et liit on oma rahva teenistuses; juhib tähelepanu sellele, et nende prioriteetide rakendamiseks on loodud tugevad töösuhted parlamendiliikmete ja asjaomaste parlamendikomisjonidega ning Euroopa Komisjoni liikmete ja komisjoni temaatiliste talitustega (peadirektoraadid);

24.

 märgib ära komitee olulise panuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 (4) koostamisse, millega loodi Brexitiga kohanemise reserv ja loodi õiguslik alus 5,4 miljardi euro suuruse programmi kasutuselevõtuks perioodil 2021–2023, et aidata piirkondadel toime tulla majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, mis kaasnevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega;

25.

 juhib tähelepanu komitee kesksele rollile programmi „Euroopa horisont“ missioonide kavandamisel ja rakendamisel, soodustades nende missioonide jaoks ette nähtud 1,5 miljardi euro tihedat vastavusse viimist struktuurifondidest piirkondlike innovatsioonistrateegiate rakendamiseks eraldatud 30 miljardi euroga; mõistab, et need missioonid tegelevad oluliste poliitiliste probleemidega ja seavad eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, näiteks 150 piirkonna ja kogukonna muutmine kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, 100 kliimaneutraalse ja aruka linna loomine ning 100 eluslabori loomine, et juhtida üleminekut puhtale pinnasele; väljendab heameelt komitee raportööri ja komisjoni peadirektoraatide vahelise tõhustatud koostöö üle ja missiooni tegevuse kavandatud järelmeetmete üle, nagu piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide, aruka spetsialiseerumise strateegiate ning Euroopa teadusruumi keskuste katseprojektide arendamine ja rohepööre aruka spetsialiseerumise kontseptsioonis;

26.

 väljendab heameelt mitme strateegilise koostöö loomise üle Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks, näiteks kampaania „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ käivitamise üle ja muud; juhib tähelepanu komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ tegevuse raames tõhustatud koostööle komisjoni keskkonna peadirektoraadiga, mis hõlmab nullsaaste sidusrühmade platvormi loomist 2021. aastal;

27.

 märgib, et 2021. aasta jaanuaris käivitati koos komisjoniga uuesti komitee lairibaühenduse platvorm, et jälgida liidu peamiste digiküsimusi käsitlevate algatuste rakendamist, sealhulgas Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste liidu programmi „Digitaalne Euroopa“ raames, pöörates erilist tähelepanu riiklike, piirkondlike ja kohalike keskuste liidupoolsele rahastamisele, et katta selgelt Euroopale lisandväärtust pakkuvaid tegevusi; on teadlik, et mitmes komitee arvamuses ja väljaandes rõhutati Euroopa Liidu tegevuskava digiajastule vastava Euroopa prioriteedi piirkondlikke aspekte seoses komiteega ning et neil oli märkimisväärne mõju seadusandlikele ettepanekutele, nagu digiteenuste määrus (5) ja digiturgude määrus (6) ning 2030. aasta digikompass;

28.

 märgib, et komisjoni maapiirkondade pikaajalise visiooni vastuvõtmine 2021. aasta juunis toob kaasa komitee märkimisväärse osalemise juhtimismehhanismis, eelkõige seoses maaelupaktidega, ning et pikaajaline visioon on kooskõlas liidu maapiirkondade tegevuskavaga, mida komitee on toetanud alates 2016. aastast; on veendunud, et see pikaajaline visioon annab liidu maapiirkondadele ühise raamistiku tegevuseks ja koostööks liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

29.

 on veendunud, et kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamine riiklike majanduse elavdamise kavade rakendamisel korrapärase koostöö kaudu Euroopa Parlamendi taaste- ja vastupidavusrahastu töörühmaga annab võimaluse võtta rakendusmeetmete järelevalves arvesse territoriaalset mõõdet;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

30.

 võtab teadmiseks komitee uue organisatsiooni skeemi, millega finantsalgatuse funktsioon koondatakse tippteadmiste reservi ja ühtlustatakse IT-juhtimise mudelit, et paremini jaotada piiratud IT-ressursse;

31.

 märgib, et 2021. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arv 494, võrreldes 491 ametikohaga 2020. aastal, ning et personali koguarv oli 606 töötajat, võrreldes 601 töötajaga 2020. aastal; märgib, et 2021. aastal oli tööhõive määr 98 %, mis on suurenenud võrreldes 2020. aastaga, mil tööhõive määr oli 96,3 % ja ületab 2021.–2022. aastaks seatud eesmärki, milleks oli vähemalt 96 % suurune tööhõive määr;

32.

 märgib, et komitee kasutab ajutiste- ja lepinguliste teenistujate palkamist keskmise- ja pikaajalise asendamise ning konkreetsete projektide jaoks ning et ajutiste- ja lepinguliste teenistujate arv oli 2021. aastal 141, võrreldes 2020. aastaga, kus see arv oli 125 ja 2019. aastaga, kus see arv oli 121); on veendunud, et selline olukord toob komiteele kaasa institutsioonilise mälu, teadmiste ja kvalifikatsiooni märkimisväärse kadumise ohu, kui need ajutised lepingud lõpevad; palub komiteel süvendada veelgi oma halduskoostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühistalituste kokkuleppe kaudu, et suurendada töötajate ühendamise koostoimet;

33.

 kutsub komiteed üles uurima koostoimet teiste institutsioonidega nii logistika, digitaalteenuste, autojuhiteenuste ja muude haldusülesannete kui ka teatava teavitustegevuse ja kommunikatsiooni valdkonnas, eelkõige nendes liikmesriikides, kus komitee liikmetel on erinevad tugivõrgustikud ja nad sõltuvad üksnes oma kohalikest töötajatest;

34.

 märgib, et komitee personali üldine sooline suhtarv oli 2021. aastal 56,8 % naisi, mis on sama kui 2020. aastal; peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust kõrgema juhtkonna hulgas 2021. aastal, kus mehi oli nendel ametikohtadel 62,5 % ja naisi 37,5 %; peab samuti kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust keskastme juhtide seas, kus meeste osakaal on 68,4 % ja naiste osakaal 31,6 %; julgustab töölevõtmise eest vastutavat üksust tegema jõupingutusi, et vabade ametikohtade teated oleksid kaasavamad ja julgustama juhtivatele ametikohtadele kandideerima rohkem naisi, sealhulgas tagades tasakaalustatud esindatuse valikukomisjonides ja pakkudes koolitusvõimalusi naistöötajatele, kes soovivad valmistuda juhtivtöötaja karjääriks, ja pakkudes paindlikumat töökorraldust;

35.

 väljendab heameelt mitmekesisuse ja kaasamise strateegia üle aastateks 2022–2027, mis koostati koos järgmise tegevuskavaga ning mida arutati komitee rahandus- ja halduskomisjonis ning komitee juhatuses 2022. aasta juunis; märgib, et strateegias on seatud lühiajaline eesmärk, et juhtkonnas oleks 40 % naisi, kusjuures peamine üldeesmärk on 50 %, kui lühiajaline eesmärk on saavutatud; kordab oma üleskutset komiteele olla selle strateegia rakendamise iga-aastastes tegevuskavades ambitsioonikam;

36.

 peab kiiduväärseks, et uues mitmekesisuse ja kaasamise strateegias oodatavate meetmete hulgas on juhendamiskava naisjuhtideks pürgijatele, juhtide teadlikkuse tõstmise seminarid erinevate võrdsete võimalustega seotud teemadel ning statistika hoolikas jälgimine, et paremini võimaldada parandusmeetmete õigeaegset vastuvõtmist; palub komiteel anda Euroopa Parlamendile aru mitmekesisuse ja kaasamise strateegiaga kaasneva tegevuskava järkjärgulisest rakendamisest, mida toetab komitee mitmekesisuse ja kaasamise ühiskomisjon; kordab üleskutset, et komitee jätkaks jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks kõigil hierarhilistel tasanditel;

37.

 märgib, et komitees on ametnikke kõikidest liikmesriikidest, välja arvatud ühest; julgustab komiteed võtma ka edaspidi meetmeid, et saavutada kõigi oma töötajate hulgas nõuetekohane geograafiline jaotus, pöörates erilist tähelepanu juhtimistasandile; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on suurendada vabade ametikohtade nähtavust, avaldades teated oma veebisaidil, et suurendada kandidaatide võimalusi kandideerida kogu liidust geograafilise diskrimineerimiseta; mõistab, et kõik kõrgema juhtkonna ametikohad avaldatakse üldsusele, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalmeedia reklaamikampaaniat, et tagada maksimaalne teavitustegevus kõigis liikmesriikides; hindab personalisaadikute kasutamist, et luua nn positiivse tööandja kuvand, ning seda, et alates 2021. aastast suurendas komitee lisaks traditsioonilisematele teabevahetuskanalitele ka oma esindatust sotsiaalmeedias ja veebipõhistel värbamisplatvormidel, et reklaamida asjaomaseid vabu ametikohti, peamiselt ajutiste teenistujate või riiklike ekspertide jaoks;

38.

 rõhutab, et nii nagu kõik liidu institutsioonid, peab ka komitee tagama, et kõik liikmesriigid oleksid töötajate hulgas proportsionaalselt esindatud, ning võtma seejuures arvesse kõigi kandidaatide pädevust ja saavutusi; nõuab tungivalt, et komitee astuks samme kõigi liikmesriikide kodanike geograafilise tasakaalu saavutamiseks, kajastades nende mitmekesisust, nagu on osutatud ametnike personalieeskirjade artiklis 27;

39.

 väljendab heameelt jätkuva tähelepanu üle, mis on pühendatud konkreetsetele soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimustele, nagu esimese LGBTI+ kontaktisiku ametisse nimetamine 2021. aastal rahvusvahelise homofoobia-, bifoobia-, interseksismi- ja transfoobiavastane päeva puhul, et aidata kolleege, kes soovivad arutada oma isiklikku kogemust seoses komitees töötamisega või kellel on LGBTI+ pereliikmed; julgustab komiteed jätkama alt üles algatuste toetamist, mis aitavad muuta komitee kaasavamaks töökohaks;

40.

 väljendab heameelt 16. aprillil 2021 lõppenud töötajate rahulolu uuringu algatamise üle, milles keskenduti töötajate kaugtööga rahulolule ja töökeskkonnale, mida töötajad sooviksid pandeemiajärgseks perioodiks, ning mõistab, et selle tulemusi võeti arvesse veelgi paindlikumate kaugtöötingimuste loomisel 2022. aastal;

41.

 võtab igati teadmiseks komitee võetud kohustuse ajakohastada personaliraamistikku ja märgib, et kaugtöö süsteeme täiustati ja koostati uus hübriidtöökord, mida katsetatakse komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühise digitaalse töökoha katseprojekti raames; märgib, et projekti eesmärk on määratleda ja jagada parimaid tavasid digitaalsete koostöövahenditega ning see põhineb põhimõtetel, mille Euroopa Parlament kiitis heaks ka oma eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis: tulemustepõhine juhtimine, digiteeritud töökoht, kaugtöö, mis on võrdne kontoritööga, paindlikkus usaldusel põhineva süsteemi alusel ja õigus mitte olla kättesaadav;

42.

 väljendab heameelt selle üle, et uus kaugtöö katseprojekt annab töötajatele võimaluse teha kaugtööd kaks kuni kolm päeva nädalas; märgib, et see hõlmab ka töö- ja eraelu tasakaalu mõistet, ning toonitab õigust mitte olla kättesaadav; märgib, et COVID-19 pandeemia toetamise meetmete raames pakkus komitee töötajatele 150–250 euro suurust ühekordset summat, et katta lisakulud, sealhulgas ergonoomiliste seadmete kulud;

43.

 märgib, et 2021. aastal valmistas komitee koos sotsiaalpartneritega ette uue hübriid- ja paindliku töökorralduse, mida hakatakse rakendama 2022. aastal; märgib, et uue korraldusega on ette nähtud mitmesugused osalise tööajaga töötamise vormid, näiteks spetsiaalne osalise tööaja arvestus poole päeva kaupa ja osalise tööajaga tasustatav tööaeg vastavalt ad hoc menetlusele tõsistel juhtudel; märgib, et 2021. aastal tehti 118 otsust seoses 58 töötajaga, kes kasutasid paindlikku töökorraldust (neist 46 olid naised); märgib, et vanemapuhkus ja perepuhkus on samuti võimalikud ning et 2021. aastal sai vanemapuhkust 49 töötajat, kellest 36 olid naised;

44.

 märgib, et 2021. aastal teatati 14 läbipõlemisjuhtumist (kokku 554 töötaja hulgas; samas kui 2020. aastal teatati 12 võimalikust läbipõlemisjuhtumist), ning võtab teadmiseks komitee individuaalsed järelmeetmed töölt puudumise korral; kordab oma soovitust, et komitee keskenduks lisaks iga-aastastele tervisekontrollidele ka esmasele ennetusele, et vähendada psühhosotsiaalseid riske ja läbipõlemist; tunnustab, et täiendkoolitus ja -kursused on suunatud füüsilisele heaolule;

45.

 märgib, et 26. aprillil 2021 võttis komitee vastu otsuse nr 108/2021 väärikuse kaitsmise kohta tööl, konfliktide ohjamise ja ahistamise vastu võitlemise kohta; mõistab, et see otsus järgnes pikaajalisele dialoogile kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas usaldusnõunike võrgustiku ja komitee personalikomiteega; tunnustab asjaolu, et uues otsuses laiendatakse kohaldamisala, kirjeldatakse käitumisreegleid ning võimalikke mitteametlikke ja ametlikke konfliktide lahendamise mehhanisme ning selle kohta on koostatud spetsiaalne praktiline juhend, milles antakse täiendavaid praktilisi selgitusi; tunneb heameelt, et otsusest ja selle mõjust teadlikkuse suurendamiseks on lisaks korrapäraselt läbiviidavatele eetikat ja ausust käsitlevatele sisekoolitustele korraldatud töötajatele ja juhtidele suunatud teabeüritusi;

46.

 on teadlik, et komitee 2. veebruari 2021. aasta määruses nr 3/2021 on ette nähtud kindlasummalise kaugkoosoleku päevaraha maksmine komitee liikmetele, nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetele ja raportööre nõustavatele ekspertidele ning kaug- või hübriidkoosolekutele kutsutud kõnelejatele, et hüvitada selliste koosolekute ettevalmistamise ja nendel osalemise üldkulud; mõistab, et selle määrusega kehtestatakse kogu 2021. aastaks maksmise ja kontrollimise kriteeriumid, määrates hüvitise suuruseks 200 eurot päevas ja sätestades, et hüvitise saamiseks peavad liikmed allkirjastama osalemisdeklaratsiooni ja esitama selle liikmete finantsteenistusele, mis võimaldab administratsioonil kontrollida asjaomase isiku kohalviibimist; juhib siiski tähelepanu sellele, et kooskõlas otsuse nr 15/2022 (erakorraliste meetmete kohaldamise kohta COVID-19 pandeemia ajal) hiljutise vastuvõtmisega 2022. aasta mais toimuvad kõik komitee organite koosolekud praegu füüsilise kohalolekuga;

47.

 märgib, et komitee võttis 2021. aastal vastu 58 praktikanti, kellest 48 valiti viiekuulisele praktikale, mille jooksul nad said igakuist toetust, samuti liikuvustoetust ja neile hüvitati reisikulud, ning kümme praktikanti olid lühiajalised õppekülastajad lühema praktikaperioodiga 1–4 kuud ja kolm said igakuist sissetulekut oma riigi valitsuselt; väljendab heameelt komitee võetud kohustuse üle teha ettepanek kaugtöö võimaluse pakkumiseks ka oma praktikantidele;

48.

 kordab oma üleskutset komiteele integreerida COVID-19 pandeemiast saadud kogemused komiteesisesesse juhtimisstrateegiasse talitluspidevuse ja kriisiohje, IT-alase reageerimisvõime, organisatsiooni vastupidavuse, töötajate eest hoolitsemise kohustuse, tõhusa kommunikatsiooni ja paindlike tööprotsesside valdkonnas, et kujundada tulemustele orienteeritud juhtimisstiil, mis võib soodustada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

49.

 kordab oma üleskutset komiteele vaadata uuesti läbi oma osalemine läbipaistvusregistris, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (7), mis võimaldab lisaks allakirjutanud institutsioonidele ka muude liidu institutsioonide, asutuste ja ametkondade vabatahtlikku kaasamist, kuid ei hõlma piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning neid esindavate ühenduste tegevust; jääb seisukohale, et 2018. aastast pärinev komitee praktiline juhend töötajate suhtlemise kohta väliste üksustega on piiratud kehtivusega, ning kinnitab veel kord, et on oluline tagada kõrge läbipaistvuse tasemega lobitöö koosolekud, mis võivad mõjutada komiteed tema nõuandva rolli täitmisel liidu institutsioonide ees; kutsub komiteed üles viima lõpule olemasolevate võimaluste siseanalüüsi ja ühinema läbipaistvusregistriga;

50.

 väljendab heameelt selle üle, et parlamendi soovituste kohaselt on komitee kogunud oma liikmetelt ja asendusliikmetelt majanduslike huvide deklaratsioone, mis suures osas endiselt puudusid (2021. aasta jaanuaris oli endiselt esitamata 146 majanduslike huvide deklaratsiooni, vaatamata 26. jaanuaril 2020 jõustunud käitumisjuhendis sätestatud kohustusele see esitada), mis tähendab, et 2022. aasta oktoobri seisuga oli 629 nimetatud liikme ja asendusliikme hulgast endiselt esitamata 32 majanduslike huvide deklaratsiooni; märgib, et 32 puuduvast deklaratsioonist viis puudutasid 2022. aastal ametisse nimetatud liiget, kes ei olnud veel komitee koosolekutel aktiivselt osalenud, ülejäänud 27 olid seotud asendusliikmetega, kellest 18 nimetati ametisse 2022. aastal, 2 2021. aastal ja 7 2020. aastal, ning et neist asendusliikmetest osales ainult üks isik komitee tegevuses (kaugosalusega ja 2021. aastal); ergutab komiteed võtma puuduvate majanduslike huvide deklaratsioonidega seoses järelmeetmeid ja järgima ranget poliitikat läbipaistvuskohustuste täitmise tagamiseks;

51.

 märgib, et uut koolituskorda käsitleva otsuse vastuvõtmisega on eetikakoolitus muutunud pigem kohustuslikuks kui soovitatavaks, sealhulgas täienduskoolitus, mis sillutab teed töötajate aktiivsemale osalemisele eetilisi küsimusi käsitlevates algatustes; märgib, et 2021. aastal toimus 14 konkreetselt eetikat ja ausust käsitlevat koolitust, millest võttis osa 251 töötajat (60 % juhtidest ja 57,30 % kõigist töötajatest, sealhulgas juhid), ning et korraldati 34 koolitust, mis käsitlesid rikkumisest teatamist, huvide konflikte ja ahistamist, ning 25 koolitust finantsjuhtimise eri aspektide kohta, mis muu hulgas suurendasid teadlikkust huvide konfliktidest;

52.

 märgib, et 2021. aastal uuris Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kahte komiteega seotud juhtumit, millest esimene oli võimalik põhjendamatu reisipäevaraha maksmine ning teine väidetav rahaline väärtegu, ahistamine ja juhtimisvead komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühistalituses; märgib, et esimene juhtum lõpetati, kui komitee taotles makstud päevaraha tagasimaksmist eetilistel põhjustel, kuna ei tuvastatud mingit õiguslikku alust selle summa sissenõudmiseks, ning et OLAF lükkas teise juhtumi tagasi, soovitades komiteel ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel viia läbi sisejuurdluse ahistamise ja halva juhtimise kohta; palub komiteel anda parlamendile aru 2021. aastal algatatud uurimise tulemustest;

53.

 peab kahetsusväärseks, et komitee ei ole vastu võtnud pettustevastast strateegiat; kutsub komiteed üles algatama institutsioonisisese pettuseriski analüüsi ja koordineerima oma tegevust komisjoni pädevate talitustega, et võtta vastu asjakohane institutsioonisisene pettustevastane strateegia;

54.

 nõuab, et lõpetataks selliste väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (8) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digiüleminek, küberturvalisus ja andmekaitse

55.

 märgib, et komitee kulutas 2021. aastal IT-projektidele ja IT-seadmetele 6 112 846 eurot, võrreldes vastavalt 2020. aastal kulutatud 6 392 372 euroga ja 2019. aastal kulutatud 4 033 320 euroga; rõhutab, et eelarve suurenemine 2021. ja 2020. aastal tulenes suures osas muudest eelarveridadest ümber paigutatud kasutamata assigneeringutest;

56.

 on teadlik, et eelarvevahendite ümberpaigutused, olenemata sellest, kas need on tõhusad ja õigeaegsed, ei saa asendada IT-ressursside usaldusväärseks kavandamiseks ja planeerimiseks vajalikku IT-valdkonna struktuurset rahastamist; tunneb muret alarahastamise pärast, eelkõige IT-teenuste puhul, kuna selline alarahastamine tähendab, et struktureeritud läbivaatamist ei ole võimalik läbi viia ning vajaduse korral ei ole võimalik investeerida IT-ressurssidesse, mis on oma olemuselt pikemaajalised ja mida hooldatakse kogu nende eluea jooksul; tunneb eelkõige muret selle pärast, et see võib kahjustada küberturvalisust ning takistada tööturul vajalike IT-spetsialistide ligimeelitamist ja hoidmist;

57.

 väljendab heameelt selle üle, et komitee on teinud märkimisväärseid edusamme tööprotsesside täieliku digitaliseerimise suunas, eelkõige dokumentide elektroonilise haldamise ja nende kinnitamise töövoogude osas, sealhulgas käimasoleva töö osas e-allkirjade täielikuks kasutamiseks, finantsjuhtimises osalejate juhtimiseks, riskijuhtimiseks ja valikumenetluste või ühiskomiteede juhtimiseks;

58.

 märgib, et 2021. aastal esitas komitee mitu olulist projekti, et veelgi digitaliseerida oma talitlusprotsesse ja hõlbustada komitee liikmete poliitilist tööd, edendades mitmekeelsust, lihtsustades ning ajakohastades olemasolevaid talitlusprotsesse; märgib, et komitee digitaalse tuleviku rühm koondab komitee liikmed ja administratsiooni, et arutada IT- ja digiküsimusi, ning anda nende kohta nõu ja et 1. novembril 2021 jõustunud uus halduskoostööleping Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega soodustab heade digitavade vahetamist, et edendada IT- ja digiteenuste edasiviimist;

59.

 märgib, et komitee IT-taristut ja veebipõhiseid sidekanaleid, näiteks komitee avalikku veebisaiti ähvardavate küberohtude arv suureneb; ergutab komiteed pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu küberturvalisuse küsimustele, tugevdama oma IT-süsteemi ja tagama tiheda koostöö ELi institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et võimaldada nõrkuste varajast tuvastamist ning intsidentide ennetamist ja ohjamist ning suurendada oma liikmete ja töötajate teadlikkust küberturvalisusest; ergutab komiteed ka viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

60.

 tunnustab, et komitee kasutab avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning 2021. aastal kasvas komitee infosüsteemides kasutatavate avatud lähtekoodiga teekide ja raamistike arv ning uued muutmisrakendused, mis põhinevad avatud lähtekoodiga tehnoloogiatel;

61.

 väljendab heameelt selle üle, et enamikku tehnilistest süsteemidest majutatakse asutusesiseselt ja neid haldavad asutusesisesed töötajad;

Hooned ja julgeolek

62.

 märgib, et eelarvepädevad institutsioonid kiitsid 10. mail 2021 heaks komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt endise välisteenistuse hoone Belliard 100 (B100) üürilepingu ülevõtmise alates 2021. aasta septembrist, mille üürikulud kaetakse kokkuhoiust, mis tuleneb Van Maerlanti (VMA) hoone (VMA) üürikulude vähenemisest võrreldes Beillard 68 (B68) ja Trèves 74 (TRE74) hoonete üürikuludega, mis anti komisjonile üle 2022. aasta septembris;

63.

 mõistab, et B100 hoone lisapind ei kompenseeri täielikult ruumikadu, mis tekkis pärast komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee B68 ja TRE74 hoonete vahetamist komisjoni VMA hoone vastu, mis on 2021. aasta alguses valitsenud olukorraga võrreldes ligikaudu 5 000 m2 suurune kaotus; tunnistab, et sellist kaotust ei saa täielikult korvata alternatiivsete meetmetega, nagu muude hoonete kontoriruumide kasutuse ja kaugtöö suurendamine, kuid soovitab mitte võtta pikaajalisi kohustusi seoses uute kontoriruumidega enne selliste meetmete täielikku uurimist;

64.

 märgib, et töötajate paigutamiseks sobivasse töökeskkonda ja -tingimustesse oli BvSi (Rue Montoyer 92–102), REM (Rue Belliard 93) ja VMA hoonetes vaja läbi viia kontorite ajakohastamine ja remont; märgib, et 1. detsembril 2021 sõlmiti renoveerimistööde hankeleping VMA hoone ehitustööde teostamiseks, mille kogumaksumus oli 9miljonit eurot; märgib, et suurem osa sellest kulust (ligikaudu 6 miljonit eurot) oli eelarvepädevate institutsioonide poolt 2021. aasta ühekordse taotlusena heaks kiidetud ja 2021. aasta esialgses eelarves juba olemas ning et muudest eelarveridadest oli võimalik kokku hoida assigneeringuid summas 3 miljonit eurot ja kasutada neid VMA remondiks;

Keskkond ja kestlikkus

65.

 väljendab heameelt uuringu üle, mille komitee algatas 2021. aastal, et määrata kindlaks CO2 heite vähendamise eesmärgid ja stsenaariumid ning pakkuda välja meetmeid eri valdkondades, et komitees paremini rakendada Euroopa rohelist kokkulepet;

66.

 väljendab heameelt positiivsete keskkonnaalaste saavutuste üle elektri-, vee- ja paberitarbimise osas 2021. aastal (vähenemine vastavalt 2,1 %, 14,3 % ja 55 % 2020. aastaga võrreldes); võtab teadmiseks päikesepaneelide paigaldamise komitee kahele hoonele ja mõistab, et tõenäoliselt 2023. aastal tehakse täiendav analüüs eesmärgiga suurendada päikesepaneelide paigaldamist;

67.

 juhib tähelepanu asjaolule, et 75,8 % komitee personalist kasutab keskkonnasõbralikke transpordivahendeid; julgustab komiteed rakendama liikuvuspoliitikat, millega edendatakse säästvate transpordiliikide kasutamist pendelrändeks, mis hõlmab koossõite, jalgrataste parkimiskohti ja elektriakulaadijaid, ning kaalub ka rahalist toetust kas ühistransporditeenuse kulude katteks või autoparkla kasutamisest loobumiseks;

Institutsioonidevaheline koostöö

68.

 on teadlik tihedast koostööst Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühistalituste kaudu, mille käigus ühendatakse ligikaudu 460 töötajat (millest umbes 170 töötajat kuulub komitee personali hulka) ja üle 55 miljoni euro aastas (millest ligikaudu 24 miljonit eurot eraldab komitee); väljendab heameelt komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelise praeguse viie aasta pikkuse halduskoostöölepingu üle, mis jõustus 1. novembril 2021; on veendunud, et praegune halduskoostööleping aitab oluliselt tugevdada koostöö juhtimist ja kontrollimehhanisme ning väljendab uut tahet ressursse tõhusalt jagada ja luua sünergiat; märgib, et praegune halduskoostööleping hõlmab innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraadi loomist ning juba olemasolevate ühistalituste raames tsentraliseeritud riigihangete ja finantsjuhtimise üksuse ning riigihangetega tegeleva eksperdirühma loomist;

69.

 märgib, et komitee teeb komisjoniga (iga-aastase tasu eest) koostööd ka töötajate pensioni- ja lahkumistoimikute (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet) ja individuaalsete protokolliõiguste käsitlemisel (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat), töötajate koolitamisel (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat), laste päevakeskuste ja lepingulised lastesõimedega (infrastruktuuri- ja logistikaamet), mitmesuguste IT-platvormide kasutamisel (ABACi juhtimis- ja teabesüsteem, sealhulgas raamatupidamissüsteem ja -vahendid, samuti lepingumoodulid, palgaarvestuse riiklik kohanemiskava ning SYSPER 2 personalijuhtimis- ja teabesüsteem jne) (eelarve peadirektoraat ja informaatika peadirektoraat) ning seoses Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega (alates 2020. aastast komisjoni eelarvesse lisatud);

70.

 märgib, et komitee korraldab oma raportööridele Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukoguga ettevalmistavaid ja järelkoosolekuid (niinimetatud kahepoolseid koosolekuid) arvamuste teemal ning et komitee ja parlamendi raportöörid vahetavad korrapäraselt paralleelseid toimikuid; ergutab komiteed jätkuvalt suurendama oma suutlikkust esitada liidu peamistele institutsioonidele kohapealseid tõendeid, kasutades andmeid, empiirilisi analüüse ja parimate tavade kogumeid;

71.

 tunneb heameelt selle üle, et komitee liikmed on kaasatud liidu poliitika kogu poliitilisse ja seadusandlikku tsüklisse kas varajase panuse andmise kaudu komisjoni poliitika kujundamisse või kaasseadusandjatele esitatavate arvamuste ulatuslikumate järelmeetmete kaudu ning partnerluses komisjoni talitustega poliitika ja õigusaktide rakendamise ja hindamise kohta; ergutab komiteed oma tulemusi seadusandlikus tsüklis veelgi edendama;

72.

 mõistab, et komitee on palunud otseselt õigusloomega seotud liidu institutsioonidel anda komiteele juurdepääs konkreetsete seadusandlike ettepanekute neljaveerulisele dokumendile, et komitee saaks täita oma nõuandvat rolli mitte ainult õigusloomeprotsessi alguses, vaid ka kolmepoolsete kohtumiste etapis; märgib, et see taotlus on veel menetlemisel ja et kui juurdepääsu ei anta, kaalub komitee õiguslike meetmete võtmist; palub, et Euroopa Parlamenti hoitaks kursis dialoogi arenguga selles küsimuses;

73.

 on teadlik 2021. aastal parlamendiga tehtud institutsioonidevahelisest tööst katseprojekti „Kujundame Euroopat koos kohalike omavalitsustega“ raames, milles väljendatakse komitee jõupingutusi toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes ei ole komitees ametlikult esindatud liidu võimalustega seotud küsimustes; mõistab, et eesmärk on, et igas liidu 120 000 piirkondlikus ja kohalikus volikogus oleks vähemalt üks liidu asjade eest vastutav volikogu liige ning et kuni tänaseni on ELi asjade eest vastutavate volikoguliikmete Euroopa võrgustikul ligikaudu 2 000 liiget;

74.

 on teadlik sellest, et komitee täiskogu istungid toimuvad parlamendi ja komisjoni ruumides, et kompenseerida suutlikkuse puudumist oma konverentsiruumides; märgib, et komitee ostab suulise tõlke teenuseid samuti komisjonilt (suulise tõlke peadirektoraat) ja Euroopa Parlamendilt, selle asemel et omada oma suulise tõlke teenistust;

75.

 kordab eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovitustes väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb täielikult rakendada Euroopa Parlamendi, komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. veebruaril 2014. aastal sõlmitud koostöölepingut, mille alusel viidi parlamenti üle kokku 60 tõlkijat, sealhulgas 24 komiteest, vastutasuks juurdepääsu saamisele Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenustele; on teadlik, et komitee taotles 2023. aasta eelarveprojektis lisaks tavapärasele eelarvele veel 1,24 miljonit eurot eelarvereale 1 4 0 0 „Muud teenistujad“, et kompenseerida koostöölepingu rakendamise tasakaalustamata mõju, et võtta 2023. aastal tööle 19 täiendavat lepingulist töötajat;

76.

 väljendab heameelt selle üle, et vaatamata COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangutele tehakse parlamendiga pidevalt tihedamat koostööd kahepoolse koostöö kaudu valitud prioriteetsete toimikute puhul, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse igal aastal; rõhutab, et 2021. aasta jooksul suurenesid korrapärased kohtumised kahe institutsiooni presidentide ja asepresidentide vahel ning struktureeritud koostöö mõlema institutsiooni raportööride ning komitee komisjonide ja parlamendikomisjonide vahel; ergutab komiteed tegema rohkem koostööd Euroopa Parlamendiga;

77.

 märgib, et 2021. aastal jätkas komitee tihedat koostööd nõukogu eesistujariikide kolmiku ja toonase nõukogu eesistujariigiga ning esitas neli arvamust, mis põhinesid nõukogu eesistujariigi esitatud konsulteerimistaotlustel; märgib, et komitee on töötanud välja ka koostööalgatused nõukogu peasekretariaadiga temaatiliste prioriteetsete toimikute osas, esitades arvamusi ja dokumente nõukogu vastavates töörühmades;

Teabevahetus

78.

 märgib, et 2021. aastal eraldati teabevahetusele eelarves ligikaudu 2,1 miljonit eurot, millest üritusteks kasutati umbes 400 000 eurot, meedia jaoks 800 000 eurot ning veebi, sotsiaalmeedia ja digitaalse sisu jaoks 900 000 eurot; tunneb heameelt, et komitee mõõtis aastatel 2020 ja 2021 ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias nähtavuse kasvuks kahekohalise protsendinumbri, mis saavutati tänu ressursside sisemisele ümberjaotamisele, mis kajastus suuremas nähtavuses; märgib, et rangemate eelarvepiirangute tõttu ei saa komitee järgnevatel aastatel tõenäoliselt sama teha;

79.

 märgib, et komitee juhtpõhimõtted oma rolli suurendamiseks ja sellest paremaks teavitamiseks keskenduvad suuremale kaasatusele liidu õigusloomeprotsessi kõigis etappides ning tulemuslikumate ja usaldusväärsemate partnerlussuhete loomisele teiste liidu institutsioonidega;

80.

 väljendab heameelt põhiliste tulemusnäitajate süsteemi loomise üle, et mõõta ja jälgida komitee teabevahetuse mõju, viia teabevahetusprioriteedid kooskõlla poliitiliste prioriteetidega ja edendada detsentraliseeritud teabevahetust mitmete algatuste kaudu, nagu digitaalsed meistriklassid komitee liikmetele, teabelehe kontseptsiooni väljatöötamine või võrgustike loomine suhete tugevdamiseks komitee endiste liikmete ja praktikantidega ning teistega;

81.

 võtab teadmiseks paljud 2021. aastal tehtud koostöövõrgustikuga seotud algatused, näiteks Ukraina töörühm, kes käivitas vastastikuse läbipaistvuse algatuse, nullsaaste sidusrühmade platvorm, mis käivitati koos komisjoniga, et süvalaiendada nullsaaste tegevuskava, ja liidu nullsaaste saavutamise tegevuskava rakendamine, noorte valitud poliitikute kava ühine IT-platvorm ja digiplatvorm „Let’s get digital“, et hõlbustada kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasutuste osalevate kommunikatsioonispetsialistide võrgustike loomist;

82.

 nõustub, et komitee korraliste koosolekute veebiülekanne kõigis liidu keeltes on suurendanud komitee üldist nähtavust ning et liidu avatud andmete portaali data.europa.eu kaudu kättesaadavaks tehtud kohalik ja piirkondlik baromeeter suurendab nähtavust spetsialistide seas;

83.

 ergutab komiteed jätkama kõigi oma uuringute süstemaatilist avaldamist institutsioonidevahelises andmebaasis ning väljendab heameelt võimaluse üle, mis on alates 2021. aastast ette nähtud uuringute ja välisekspertide raamlepingutega, et lisada visuaalset ja sotsiaalmeediaga jagatavat sisu, et tugevdada lõpptoote tutvustamist ja sellest teavitamist;

84.

 märgib, et komitee on praegu esindatud kõige populaarsemates omandiõigusega kaitstud sotsiaalmeedia platvormides; ergutab komiteed kasutama detsentraliseeritud sotsiaalvõrgustike alternatiive (nagu Mastodoni platvorm) väga suurtele veebiplatvormidele; jagab komitee seisukohta, et pigem eraelu puutumatust soodustavate alternatiivsete platvormide, mitte peamiste platvormide kasutamise tugevdamine oleks andmekaitse ja digitaalse suveräänsuse seisukohast oluline;

85.

 julgustab komiteed tegema koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga, et kasutada kahte avatud lähtekoodiga sotsiaalmeedia platvormi: EU Voice’i ja EU Videot, mis käivitati avaliku katseprojektina, et edendada tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist;

86.

 kordab üleskutset komiteele suurendada oma kommunikatsioonialaseid jõupingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, edendades oma tegevuse suuremat läbipaistvust, tõhustades digitehnoloogia kasutamist, järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab kodanikel õigesti tajuda ja mõista komitee rolli ja seda, kuidas see seondub liidu visiooniga.

(1)  Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid aastatel 2020–2025. Külade, linnade ja piirkondade kaudu inimestele lähemal asuv Euroopa“ (ELT C 324, 1.10.2020, lk 8).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1755, 6. oktoober 2021, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(7)   ELT L 207, 11.6.2021, lk 1.

(8)  https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

Top