EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023BP1828

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2023/1828, 10. mai 2023, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

ELT L 242, 29.9.2023, p. 100–109 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2023/1828/oj

29.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/100


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1828,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus,

võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2023),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus“) on Euroopa Liidu kohtuasutus, mille ülesanne on tagada liidu õiguse järgimine, jälgides aluslepingute ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist ning tagades liidu institutsioonide, organite ja asutuste võetud meetmete seaduslikkuse;

B.

arvestades, et kohus aitab säilitada liidu väärtusi ja töötab oma kohtupraktika kaudu Euroopa ülesehitamise nimel;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust;

D.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

märgib, et kohtu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2021. aastal kokku 10,7 miljardit eurot (mis moodustab 5,9 % liidu kulutustest); märgib, et kohtu eelarve moodustab liidu kogu kogukulutustest haldusele ligikaudu 4,1 %;

2.

märgib, et kontrollikoda suurendas oma 2021. aasta aruandes halduse rubriigi tehingute valimit 48-lt 2020. aastal 60-le 2021. aastal;

3.

märgib, et kontrollikoda toob välja, et paljude aastate jooksul tehtud töö näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 käsitleb üldiselt madala riskiga kulutusi; märgib siiski, et liidu 2021. aasta eelarve täitmise aastaaruanne ei sisalda kohtu kohta asjakohast teavet, ning palub kontrollikojal lisada järgmistesse aastaaruannetesse põhjalikud andmed kõigi nõuete täitmise kohta, mis on vajalikud järjepideva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbiviimiseks;

4.

märgib rahuloluga, et oma 2021. aasta aruandes ei tuvastanud kontrollikoda kohtuga seoses ühtegi konkreetset probleemi;

Eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

5.

märgib, et kohtule 2021. aastaks eraldatud kogueelarve oli ligikaudu 444 miljonit eurot, mida on rohkem kui 2020. aastal (436 miljonit eurot) ja 2019. aastal (429 miljonit eurot);

6.

märgib, et 2021. aastal oli eelarve täitmise määr kõrge – 98,69 %, mis on kooskõlas eelmise aasta eelarve täitmise määraga 98,19 %; märgib, et 2021. aasta jooksul tegi kohus finantsmääruse artikli 29 alusel eelarves 10 ümberpaigutamist, mis moodustasid kokku 17,9 miljonit eurot ehk 4 % kõnealuse eelarveaasta assigneeringutest;

7.

kiidab kohut selle eest, et keskmine makseaeg jätkas langustrendi ja oli 2021. aastal 24,63 päeva, mis on umbes üks päev lühem kui 2020. aastal; tunneb heameelt selle üle, et välistõlkega seotud arvete tasumiseks kuluv aeg oli 27,48 päeva, kusjuures need arved moodustavad 75 % makstud arvete koguarvust ja nende lepingujärgne tähtaeg on 60 päeva, samas kui 30-päevase lepingujärgse tähtajaga muude arvete tasumise keskmine aeg oli 18,92 päeva;

8.

märgib, et 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia märkimisväärselt kogu kohtu tegevusi, nii kohtumõistmist kui ka haldustegevust, ning kriis mõjutas eelarve kasutamist mitmel kohtu eelarvereal; märgib, et teatavate eelarveridade netomõju seisnes assigneeringute kasutamise vähenemises, samas kui teiste eelarveridade puhul oli kriisi tõttu vaja teha lisakulutusi; märgib rahuloluga, et COVID-19 pandeemiast saadud kogemuste ärakasutamiseks vaatas kohus 2021. aastal läbi oma hädaolukorra ja talitluspidevuse kava;

9.

märgib, et arvudes on COVID-19 pandeemiast tingitud lisakulud hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot (lisakulud sisaldasid 0,9 miljonit eurot IT-seadmete ja -teenuste ostmiseks töötajate kaugtöö üldise kasutamise tõttu, 0,1 miljonit eurot desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite ostmiseks kohtu liikmetele ja töötajatele, kes pidid töötama kohtu ruumides, ning 0,3 miljonit eurot suuremateks küttekuludeks, mis tulenesid otsusest tagada kohtu hoonetes sagedasem õhuvahetus); märgib, et sääst on hinnanguliselt 6 miljonit eurot (vabakutselise suulise tõlkega seotud eelarveridadel on sääst hinnanguliselt 1,1 miljonit eurot, erialase koolituse ja lähetustega seotud sääst on hinnanguliselt 1,1 miljonit eurot, hoonete koristamise ja hooldamisega seotud sääst on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot, mööbli, kontorikaupade ja protokolliga seotud tegevustega seotud sääst on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot ning töötasude korrigeerimise vähendamisega (1,9 %-le) seotud sääst on hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot);

10.

juhib tähelepanu sellele, et säästu netosumma on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot, mis võimaldas aastalõpu koondümberpaigutuse raames rahastada hoonetega seotud ettemakset eesmärgiga vähendada kohtu tulevast finantskoormust;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

11.

mõistab, et 2021. aastal võimaldasid COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks kavandatud meetmed kohtul säilitada kõrge tulemuslikkuse taseme, tuginedes saadud kogemustele, kasutades kaugtööd, kommunikatsioonitehnikat ja videokonverentside süsteemi, mis võimaldab korraldada kaugistungeid mõlemas kohtus; tunneb heameelt selle üle, et kohus sai Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinna innovatsiooni ja ümberkujundamise tipptaseme kategoorias;

12.

märgib, et 2021. aastal suurenes mõlemale kohtule esitatud kohtuasjade koguarv (1 720 kohtuasja 2021. aastal võrreldes 1 584 kohtuasjaga 2020. aastal), samuti lõpetatud kohtuasjade arv (1 723 kohtuasja 2021. aastal võrreldes 1 540 kohtuasjaga 2020. aastal); mõistab, et suurenemine puudutab peamiselt Euroopa Kohut ja tuleneb peamiselt Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste arvu märkimisväärsest suurenemisest, mis on seotud Üldkohtu tegevuse suurenemisega Üldkohtu reformi tõttu, mis viidi lõpule 2021. aasta septembris; märgib, et 29 % Üldkohtu otsustest kaevatakse edasi Euroopa Kohtusse;

13.

täheldab menetluste keskmise kestuse pikenemist 2021. aastal (17,2 kuud võrreldes 15,4 kuuga 2020. aastal); märgib, et Euroopa Kohtus pikenes menetluste keskmine kestus 2021. aastal 16,6 kuuni (2020. aastal oli see 15,4 kuud) ja Üldkohtus 17,3 kuuni (2020. aastal 15,4 kuud); nõustub, et üldine keskmise kestuse pikenemine võib vähemalt osaliselt olla tingitud pandeemiaga seotud meetmetest, mida võeti selleks, et hõlbustada pooltel oma õiguste kasutamist, andes täiendava kuu kirjaliku esildise esitamiseks, samuti poolte võimatusega reisida kohtusse Luxembourgis, mis tõi kaasa menetluse suulise etapi pikenemise;

14.

märgib, et kahes kohtus pooleliolevate kohtuasjade arv jäi 2021. aastal stabiilseks (2 541 kohtuasja, millest 1 428 Üldkohtus ja 1 113 Euroopa Kohtus; 2020. aastal oli kokku 2 542 kohtuasja);

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

15.

märgib, et 2021. aastal toimus kohtu koosseisu märkimisväärne osaline uuendamine, kui Euroopa Kohtusse tuli üheksa ja Üldkohtusse viis uut kohtunikku;

16.

märgib, et alates 2022. aasta juulist on Üldkohtus kaks kohtunikku igast liikmesriigist, samas kui Euroopa Kohtu koosseisu kuulub endiselt üks kohtunik igast liikmesriigist; julgustab kohut jätkama analüüsimist, kuidas viia kahe kohtu töökoormus uuesti tasakaalu;

17.

on seisukohal, et soolise tasakaalu puudumine kohtunike kolleegiumis nõuab meetmete võtmist; on teadlik asjaolust, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmed nimetatakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ning kohtul ei ole kohtunike või kohtujuristide valikul sõnaõigust, nii nagu ei osale selles valikus ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament; tunneb heameelt selle üle, et pärast parlamendi üleskutset saatis Üldkohtu president 26. märtsil 2021 liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi eesistujale kirja Üldkohtu 26 kohtuniku ametiaja lõppemise kohta, et rõhutada, kui oluline on tagada Üldkohtus sooline tasakaal, ning kutsuda liikmesriikide valitsusi üles seda eesmärki kohtunike osaliseks asendamiseks kandidaatide nimetamisel arvesse võtma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2015/2422 (1) põhjendusega 11; nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused võtaksid uute kohtunike ametisse nimetamisel arvesse vajadust soolise tasakaalu järele;

18.

võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpus oli kohtus 2 247 ametnikku ja muud töötajat (2020. aasta lõpus oli neid 2 239), ning märgib, et selle jaotus halduskategooriates oli 2021. aastal kooskõlas eelmiste aastate jaotusega (2021. aastal 59 % ametnikke, 33 % ajutisi töötajaid ja 8 % lepingulisi töötajaid, 2020. aastal 60 % ametnikke, 32 % ajutisi töötajaid ja 8 % lepingulisi töötajaid); märgib, et 2021. aastal oli ametikohtade täitmise määr kõrge – 97 %; märgib, et ametikohtade jaotus tegevusvaldkondade kaupa oli samasugune nagu varasematel aastatel, st peaaegu 86 % ametikohtadest oli ette nähtud õigusemõistmisele ja keelealasele tegevusele;

19.

märgib, et sooline jaotus töötajate ja juhtivate ametikohtade vahel oli 2021. aastal vastavuses eelmise aastaga; võtab teadmiseks, et 2021. aasta lõpus olid 60 % töötajatest naised (1 355 töötajat), ning rõhutab, et kohus on ületanud liidu institutsioonide keskmise naiste esindatuse osas vastutavatel ametikohtadel administratsioonis (naiste osakaal administraatorite ametikohtadel on 54 % ning keskastme ja kõrgema astme juhtide ametikohtadel 40 %);

20.

tunnustab kohtu püüdlusi saavutada geograafiline tasakaal, julgustades alaesindatud liikmesriikidest kandideerijaid, avaldades oma teated vabade ametikohtade kohta institutsioonidevahelises portaalis ning tehes tihedat koostööd komisjoni personalivaliku- ja värbamistalitusega (EPSO), et uurida võimalusi töötajate värbamise parandamiseks; võtab teadmiseks, et tasakaalustamatus on endiselt märkimisväärne, ja julgustab kohut püüdlema liikmesriikide võrdsema esindatuse poole oma töötajaskonnas, pidades eriti silmas pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriike;

21.

on teadlik Luksemburgi tööturu iseärasustest ja väljendab heameelt tervikliku lähenemisviisi üle, mis võeti kasutusele uue personalijuhtimise strateegia väljatöötamisel, mis hõlmab kõiki töötsükli etappe: värbamine, oskuste arendamine, esmane ja pidev koolitus, töövarjuna tegutsemine ja juhendamine, karjäärinõustamisteenus, mis käivitati 2021. aastal, ning liikuvusvõimalused kuni pensionile jäämise ettevalmistamiseni; on veendunud, et pühendunud ja andekate töötajate värbamine eeldab stimuleerivat ja dünaamilist töökeskkonda, ning peab kiiduväärseks, et mitmekesisuse ja kaasatusega seotud küsimused on lisatud kohtu administratsioonis kohaldatavatesse strateegiatesse;

22.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal oli kohtu koolitus- ja arenguüksuse ning selle alluvuses töötava võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse allüksuse tegevuse hulgas konkreetseid võrdsete võimaluste, mitmekesisuse ja kaasamisega seotud algatusi, nagu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse küsimustega tegelevate esindajate osalemine selle valdkonna institutsioonidevahelistes töörühmades ja eelkõige EPSO töörühmas, mis tegeleb mitmekesisusega värbamisprotsessis, töötajate ja juhtide teadlikkuse suurendamise tegevusega ning uutele töötajatele mõeldud sissejuhatava programmi ümberkujundamisega, et lõimida neisse mitmekesisuse ja kaasamise poliitika aspektid;

23.

juhib tähelepanu suurtele ootustele, mis on pandud 2020. aastal loodud kõrgetasemelisele institutsioonidevahelisele töörühmale (HLIG), mille ülesanne on uurida lahendusi, mis võiksid suurendada Luksemburgi atraktiivsust töötajate silmis, ja leida viise selle atraktiivsuse suurendamiseks võrreldes teiste linnadega, kus asuvad liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste peakorterid; on teadlik sellest, et 2021. aasta juunis võttis kõrgetasemeline töörühm vastu aruande, milles määrati kindlaks meetmed, mida võiks asjaomastes valdkondades võtta; märgib, et nende meetmete hulgas kaaluti ajutise majutuse pakkumise võimalust; palub kohtul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle ettepaneku rakendamiseks võetud meetmetest;

24.

väljendab muret läbipõlemise juhtumite arvu suurenemise pärast 2021. aastal (hinnanguliselt 34 juhtumit) võrreldes 2020. aastaga (hinnanguliselt 27 juhtumit); väljendab heameelt, et kohus on eraldanud rohkem vahendeid läbipõlemise juhtumite ennetamiseks ja järelmeetmeteks, suurendades psühholoogi konsultatsioonitundide arvu, võttes tööle veel neljanda õe ja assistendi, kes vastutab töötajate heaolu suurendamise meetmete väljatöötamise ja koordineerimise eest, ning korraldades juhtidele arvukalt koolitusi, et parandada nende juhtimisoskusi ning aidata neil töökoormust õiglaselt jaotada ja vältida diskrimineerimist; kordab oma üleskutset kohtule jätkata üha suureneva töökoormuse mõju jälgimist töötajate heaolule ning julgustab kasutama töötajate rahulolu-uuringuid, et saada parem ülevaade probleemi põhjustest ja võetud meetmete mõjust;

25.

kiidab kohut selle eest, et ta on võtnud erimeetmeid, et tagada töötajate füüsiline ja vaimne heaolu, võttes arvesse 2021. aastal COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud kaugtöö eritingimusi; märgib, et kohtus kasutusel olev paindlik töökorraldus hõlmab osalise tööajaga töötamist, lapsehoolduspuhkust, perepuhkust, paindlikku tööaega ja kaugtööd ning sellised võimalused on kättesaadavad kõigile töötajate kategooriatele kooskõlas personalieeskirjade, muude teenistujate teenistustingimuste ja kohaldatavate asutusesiseste otsustega ning asjaomastest uuendustest teavitatakse töötajaid nõuetekohaselt intranetis ja asutusesiseses uudiskirjas; rõhutab siiski, et sellise töökorralduse kasutajate seas valitseb endiselt tasakaalustamatus, kuna enamik neist on naised: 205-st vanemapuhkust taotlejast olid 163 naised ja ainult 42 mehed ning 98-st osalise tööajaga töötamise taotlejast olid 87 naised ja ainult 11 mehed; kordab oma nõudmist, et kohus tegeleks tõhusa sisesuhtlusega, mille eesmärk on selgitada paremini kõigile töötajatele pakutavaid võimalusi;

26.

märgib, et töötajad pidasid kohtu töötingimusi 2021. aasta pandeemia ajal ja selle järel üldiselt heaks ning kohus viis 2020. ja 2021. aastal läbi kolm töötajate ja juhtide uuringut, võttes arvesse väljendatud huvi alalise vabatahtliku kaugtöö vastu tavapärase töökorralduse taastamisel; väljendab heameelt algatuste üle, mis on vastu võetud kaugtööd tegevate töötajate tingimuste parandamiseks, näiteks kodukontori pakett (sülearvuti, ekraan, dokk, hiir ja klaviatuur, peakomplekt ja ergonoomiline tool) ning tehniline tugi ja abi, mis hõlmab videokonverentse, koolituspakkumisi kaugtöötingimuste ja -strateegiate kohta, heade tavade levitamist ja telefoniteenuse sisseseadmist kohtu turvalise võrgu kaudu, mis on hoidnud ära töötajate lisakulu telekommunikatsioonile;

27.

peab kiiduväärseks tähelepanu pööramist töötajate vaimsele tervisele 2021. aasta liikumispiirangute ajal ja töötajatele korrapäraselt arvukate teatiste saatmist, sealhulgas nõuanded selle kohta, kuidas isolatsiooniga toime tulla, kontaktid ja teave abi ja toe saamiseks, praktiline teave meditsiiniliste konsultatsioonide kohta, parimad tavad, mida kaugtööd tehes järgida, psühholoog-nõustaja informatiivsed videod selle kohta, kuidas liikumispiirangute ajal tööd ja eraelu tasakaalustada, ning võimalus konsulteerida psühholoog-nõustajaga;

28.

märgib, et 2021. aastal võttis kohus tööle 255 praktikanti, kellest 173 said igakuist sissetulekut; peab kahetsusväärseks, et 2021. aastal vähenes tasustatud praktikantide osakaal (68 %) eelmise aastaga võrreldes (2020. aastal 72 %); väljendab siiski heameelt selle üle, et 29. novembril 2021 võeti vastu praktikat käsitlev muutmisotsus, mille kohaselt peab kohus maksma tasu kõigile praktikantidele, välja arvatud muudest allikatest tasu saavad praktikandid, ning neil on lisaks kindlasummalisele reisipäevarahale ka õigus saada igakuist toetust, mis sarnaneb teiste liidu institutsioonide makstava toetusega; võtab teadmiseks kohtu edusammud tasustamata praktika osakaalu vähendamisel ja kutsub kohut üles tagama, et kõik tema praktikandid saavad inimväärset töötasu, mis on samaväärne teiste liidu institutsioonide töötasuga, välja arvatud praktikantide puhul, kes saavad tasu muudest allikatest;

29.

soovitab kohtul jätkata oma poliitikat, mille eesmärk on juhtide juhendamine ja kaasamine töötajate heaolu tagamisse, ning hinnata edaspidigi üha suureneva töökoormuse mõju töötajate heaolule, et mõista paremini raskuste põhjuseid ja uurida võimalikke lahendusi; väljendab heameelt sotsiaaldialoogi üle administratsiooni ja töötajate esindajate vahel ning uuringute alustamise üle, mille eesmärk on koguda töötajate seisukohti paljudel asjakohastel teemadel, nagu kaugtöö kord ja autonoomsus töökohal;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

30.

väljendab heameelt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmete uue käitumisjuhendi vastuvõtmise üle, mis jõustus 7. oktoobril 2021; märgib rahulolevalt, et selles pööratakse erilist tähelepanu liikmete huvide deklaratsioonidele, mis kahjuks on endiselt enda kinnitused, nende korrapärasele ajakohastamisele iga olukorra muutumise korral ja vähemalt iga kolme aasta järel ning nende avaldamisele Curia veebisaidil alates 2021. aasta lõpust; rõhutab, et uued sätted on konkreetselt suunatud huvide konfliktide ennetamisele, ja nõustub kohtuga, et range lähenemisviisi eesmärk on suurendada üldsuse usaldust liidu kohtusüsteemi sõltumatuse vastu;

31.

tunnustab seda, et 2021. aasta märtsis võeti vastu üks otsus, millesse on konsolideeritud kohtu liikmete reisimist, lähetusi, autosid ja autojuhtide kasutamist reguleerivad sise-eeskirjad, mis olid varem sätestatud erinevates üksteist täiendavates otsustes; usub, et see võimaldab lihtsustada eeskirjade rakendamist ja tagab läbipaistvama raamistiku; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aasta lõpus avaldati kohtu liikmete elulookirjeldused, mis sisaldavad täiendavaid elemente, nagu auametikohad või aunimetused, samuti liikmesus sihtasutustes;

32.

võtab teadmiseks, et nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu liikmete välistegevuse loetelude iga-aastase avaldamisega Curia veebisaidil on alates 2018. aastast saavutatud piisav läbipaistvus; rõhutab, et liikmetelt oodatakse, et nad pühenduksid täiel määral oma ülesannete täitmisele kohtus ning et nad võivad tegelda ainult sellise ametivälise tegevusega, mis on seotud nende ülesannete täitmisega, ja eelnev luba antakse üksnes juhul, kui selline tegevus on kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega ja eelkõige kohustusega olla kättesaadav õigusemõistmiseks;

33.

peab kahetsusväärseks, et uus töötajate käitumisjuhend, mis pidi valmima 2021. aasta lõpuks, on alles vastuvõtmisel, ja seetõttu palub kohtul viia see protsess võimalikult kiiresti lõpule; rõhutab, et oluline on anda töötajatele ajakohastatud ja terviklikku teavet paljudel tundlikel teemadel, nagu pöördukse efekt, institutsiooniväline tegevus ja ametialane tegevus pärast teenistusest lahkumist, ning kordab oma nõudmist, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni hoitaks nõuetekohaselt kursis töötajate uue käitumisjuhendi lõpliku sisu ja vastuvõtmisega;

34.

märgib, et kohus tegeleb praegu töötajate eetikaküsimuste järgimisega peamiselt uute töötajate kohustusliku koolituspaketi abil, mis on kättesaadav ka kauaaegsetele kolleegidele, samuti sisekontrolli- ja finantskoolituse abil (2021. aastal korraldati kokku 14 koolituskursust); märgib taas, et nendel koolitustel osales piiratud arv töötajaid (99 töötajat kokku rohkem kui 2 000 töötajast); kutsub kohut üles veelgi ergutama töötajate osalemist eetikateemalistel koolitustel, tegema personaliuuringuid, et kontrollida praeguse eetikaraamistiku mõistmist, ja suurendama töötajate kaasatust; väljendab heameelt elektroonilise side kasutamist käsitlevate sihtotstarbeliste suuniste väljaandmise üle, mis sisaldavad kaalutlusi seoses õigusega mitte olla kättesaadav ja isikuandmete kaitsega ning milles nähakse ette nende kasutamise, säilitamise ja arhiveerimise reeglid;

35.

võtab teadmiseks, et töötajad esitasid 96 taotlust saada luba kutsetegevuseks pärast kohtust lahkumist ja need kõik kiideti heaks, ooteaja rikkumisi ei tuvastatud, endistele õigusnõunikele kohaldatakse õigusnõunike käitumisjuhendi konfidentsiaalsust ja huvide konflikti käsitlevaid erieeskirju ning vaadati läbi ja kiideti heaks kaks avaldust kohtuvälise tegevuse kohta isiklikel põhjustel puhkuse ajal;

36.

märgib, et kohus on ajakohastanud oma pettustevastast strateegiat, mis on kohtu riskijuhtimispoliitika lahutamatu osa, ning loodud on vastav riskiregister, nende hulgas riskid, mis on seotud kohtu tegevuse tundliku iseloomuga, näiteks teabe ebaõige avalikustamine;

37.

nõuab, et lõpetataks nende väliste ettevõtete kasutamine, kes Yale’i ülikooli pingerea (2) kohaselt jätkavad tegevust Venemaal;

Digiüleminek, küberturvalisus ja andmekaitse

38.

väljendab heameelt kohtu jõupingutuste üle kiirendada ja laiendada oma tegevuse ja menetluste digitaliseerimist nii kohtumõistmise kui ka halduse valdkonnas; mõistab, et eesmärk on tugevdada otsese toetuse andmist õigusemõistmisele ja vähendada seeläbi eelkõige Euroopa Kohtus saavutatud enneolematut töökoormust;

39.

väljendab heameelt 2021. aastal tehtud edusammude üle seoses integreeritud kohtuasjade menetlemise süsteemi (SIGA) väljatöötamisega ning selle pakutavate võimalustega kohtuasjade menetlemise eri etappide suuremaks optimeerimiseks ja automatiseerimiseks;

40.

märgib, et võrreldes varasemate aastatega toimus 2021. aastal palju küberründeid, ning hindab asjaolu, et kõigiga tuldi toime, ilma et neil oleks olnud oluline mõju; kiidab kohut aktiivse rolli eest CERT-EU juhtnõukogu osalise ja institutsioonidevahelise digipöörde komitee (ICDT) liikmena selliste algatuste toetamisel, mille eesmärk on tugevdada küberturvalisust kõigis liidu institutsioonides, organites ja asutustes; on teadlik sellest, et kohus on uuendanud oma küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise programmi, töötanud välja oma töötajatele kohustusliku küberturvalisuse e-õppe koolituse ning viinud mitmeaastase digiülemineku programmi osana läbi uuringu nullusalduse kohta, alustades samas 2021. aastal tööd uue võrgu üksikasjaliku kavandamisega, mis hõlmab nullusaldusega arhitektuuri; ergutab samuti kohut viima läbi oma IT-taristu korrapäraseid riskihindamisi ning tagama oma küberkaitse korrapärased auditid ja testid;

41.

märgib rahuloluga, et kohus kasutab oma tundliku õigussisu käitlemiseks ja töötlemiseks esimese valikuna avatud lähtekoodiga tehnoloogial põhinevaid asutusesiseselt majutatavaid süsteeme ning pilvelahenduste kasutamise korral töötab kohus välja spetsiaalsed tehnilised meetmed ja peab läbirääkimisi rangete andmekaitse- ja turvanõuetega lepingute üle, tehes seda vajaduse korral Euroopa Andmekaitseinspektori loal; mõistab, et selline lähenemisviis võimaldab kohtul säilitada kontrolli oma tehniliste süsteemide üle, kaitsta andmesalvestuse ja andmevoogude omandit ning vältida kriitilist sõltuvust välistest, sealhulgas teiste institutsioonide süsteemidest; märgib, et omandit tugevdab kehtiv juurdepääsuõiguste poliitika, ametnike nimetamine kohtu taristu eest vastutavateks teenusejuhtideks, tegevuse pidev järelevalve ning arendusmeeskondade, väliskonsultantide ja töövõtjate ülesannete lahusus;

42.

väljendab heameelt selle üle, et kaalutakse neutraalsemate dokumendi- ja andmevahetusvormingute kasutamist, et edendada omandiõigusega hõlmamata kontoritarkvara ja suurendada läbipaistvust; märgib, et alates 2021. aasta jaanuarist on töötlemistoimingute keskregister olnud internetis ja üldsusele vahetult kättesaadav;

43.

tuletab meelde, et kohus võttis 2021. aastal institutsioonidevahelise digipöörde komitee (ICDT) kõigis allrühmades osaledes üle kujunemisjärgus tehnoloogiate töörühma juhtimise; võtab teadmiseks, et 2020. aasta oktoobris loodud töörühma peamine eesmärk on pidada sammu tehnoloogia arenguga ja edendada selle suhtes liidu institutsioonides, organites ja asutustes ühist lähenemisviisi tehisintellekti, plokiahela, robotprotsessiautomaatika ja kvantandmetöötluse valdkonnas; on teadlik, et ettevalmistamisel on ühine institutsioonidevaheline programm, mis sisaldab ülevaadet investeeringutest, olemasolevatest pädevustest, juba välja töötatud toodetest ja korduskasutamise võimalustest ning tulevastest koostöövaldkondadest, ning et see hõlmab ootuste kohaselt uute oskuste alast koolitust, ühist arhitektuuri tulevase koostöö toetamiseks ja institutsioonidevahelise innovatsioonikeskuse loomist;

44.

võtab järelmeetmeid tehisintellekti kasutamist kohtusüsteemides käsitlevate varasemate resolutsioonide suhtes ja kutsub kohut üles tagama inimõiguste ülim austamine; mõistab, et tehisintellekti vahendite kasutamise peamine eesmärk on analüüsida tekste, et saada automaatselt teavet ja kiirendada teatavate ülesannete täitmist; võtab teadmiseks kohtu võetud kohustuse võtta arvesse põhiõiguste austamise, mittediskrimineerimise, turvalisuse, läbipaistvuse, neutraalsuse ja intellektuaalse terviklikkuse ning kasutajate kontrolli põhimõtteid kooskõlas Euroopa eetikahartaga tehisintellekti kasutamise kohta kohtusüsteemides ja nende keskkonnas; tuletab meelde, et igal juhul peaks tehisintellekti abil täidetavaid ülesandeid alati jälgima ja juhtima inimene ning need peaksid olema sisseprojekteeritud eetilisusega ja sisseprojekteeritud inimõiguste kaitsega; kordab oma nõudmist saada teavet tehisintellekti võimaliku kasutamise viisi kohta kohtu tegevuses;

45.

märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektori 2020. aastal algatatud uurimine kolmandate isikute veebiteenuste kasutamise kohta kohtus (nt YouTube, Twitter, LinkedIn, Google Play ja Apple) ning kohustuse kohta teha kättesaadavaks kaasvastutavate töötlejate lepingu põhisisu on veel pooleli; märgib ühtlasi, et Euroopa Andmekaitseinspektor alustas ka uurimist selle kohta, kuidas kohus kasutas pilveteenuseid, mida Amazon Web Services ja Microsoft osutavad Cloud II hankelepingute alusel, ning et otsust ei ole veel tehtud; tunneb heameelt järelmeetmete üle, mida kohus on võtnud, et täita Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi;

Hooned ja turvalisus

46.

väljendab heameelt eelarvepädevatele institutsioonidele esitatud üksikasjaliku aruande üle kohtu kinnisvarainvesteeringute kavade kohta, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga 266; märgib, et alates 2021. aasta juunist on kohtul olnud leping oma kinnisvara inventarinimestiku koostamiseks ja süstemaatiliseks inspekteerimiseks, milleks eraldati 2021. aastal 140 000 eurot ja 2022. aastal 230 000 eurot;

47.

märgib, et 2021. aastal jätkas kohus enda algatusel 2014. aastal loodud institutsioonidevahelise julgeoleku töörühma juhtimist, et ühtlustada lähenemisviise, vahetada parimaid tavasid, teha konkreetse ohu korral koostööd ja koordineerida hoonetele juurdepääsukorra kehtestamist;

48.

on teadlik sellest, et kohus on alates 2019. aasta oktoobrist andnud EPSO Luxembourgi büroole ruumid oma hoonekompleksis ja lubanud kasutada oma koosolekuruume Luxembourgi ametikohtadele kandideerijate hindamiskeskuste töö korraldamiseks, eelkõige kirjaliku tõlke valdkonnas;

49.

märgib, et Luxembourgi hoonete kasutuse koordineerimise institutsioonidevaheline töörühm (GICIL) on jätkanud oma tööd vajadusepõhiselt, et edendada Luxembourgis asuvate liidu institutsioonide tavade ühtlustamist; märgib, et GICIL edendab heade tavade vahetamist hoonete haldamise valdkonnas ning hõlbustab institutsioonidevahelist koostööd gaasi- ja elektrivarustuse vallas ning kinnisvara tehnilise abi teenuste küsimustes, mis tekitab mastaabisäästu; märgib, et 11. juunil 2021 toimus kohtu egiidi all seminar, millel käsitleti uusi kontseptsioone töökohtade kujundamisel pärast pandeemiat;

Keskkond ja kestlikkus

50.

väljendab heameelt selle üle, et kohus võttis vastu keskkonnapoliitika, mis on avalikult kättesaadav kohtu veebisaidil, ning toetab kohtu registreerimist EMASi süsteemis (alates 2016. aastast) ning osalemist mitmes institutsioonidevahelises keskkonnakomitees, kus vahetatakse häid keskkonnatavasid ja antakse panus ühiste keskkonnastrateegiate väljatöötamiseks CO2 heite vähendamiseks ja finantsalase koostoime saavutamiseks, nimelt GIME (Groupe Interinstitutionnel de Management Environment, mis koondab EMASi koordinaatoreid mitmest Euroopa institutsioonist, kelle asukoht ei ole ainult Luxembourgis), ECOnet (institutsioonidevaheline keskkonnavõrgustik, kuhu kuuluvad EMASi koordinaatorid mitmesugustest liidu institutsioonidest Luxembourgis ja mis teeb koostööd Luxembourgi peasekretäride ja haldusjuhtide kolleegiumiga – CALux) ning institutsioonidevaheline roheliste riigihangete töörühm, mis tegutseb roheliste hangete valdkonnas;

51.

märgib rahuloluga, et 2021. aastal vähendas kohus märkimisväärselt elektri-, vee- ja paberitarbimist, söökla- ja kontorijäätmeid ning kasvuhoonegaaside heidet; märgib, et kokku 3 447 m2 päikesepaneelide paigaldamisega toodeti 381 586 kWh elektrit, millega aidati tagada kestlik energiavarustus; märgib samuti, et 2021. aastal paigaldati kooskõlas meditsiinitöötajate tervisesoovitustega 32 veeautomaati, mis hakkasid tööle 2022. aastal, vähendades ühekordselt kasutatavate plastpudelite tarbimist;

52.

on teadlik, et järsult vähenenud CO2 heidet (vähenemine 32 747 tonnilt CO2 ekvivalendilt 2010. aastal 11 181 tonnile CO2 ekvivalendile 2020. aastal) selgitab ka hoonete vähene kasutamine ja reisimise vähenemine COVID-19 pandeemia ajal: julgustab kohut veelgi piirama oma paberitarbimist ja püüdlema paberivabaks institutsiooniks saamise eesmärgi poole;

53.

mõistab, et kooskõlas EMASi 2022. aasta programmiga seab kohus uuendatud keskkonnaeesmärgid, et veelgi vähendada oma keskkonnajalajälge; väljendab heameelt paljude algatuste üle, mida kohus on teinud oma töötajate kestliku liikuvuse toetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks, sealhulgas hübriid- ja elektriautode kasutuse edendamine oma liikmete jaoks, toetus iga-aastasele piiriülesele ühistranspordile ning tasuta juurdepääs Luxembourgi linna loodud iseteeninduslikule jalgrattateenusele;

Institutsioonidevaheline koostöö

54.

väljendab heameelt kohtu võetud kohustuse üle leida koordineeritud lähenemisviisid COVID-19 pandeemiast tingitud arvukate probleemide lahendamiseks; märgib, et kriisiohjestrateegia alane teabevahetus toimus Euroopa Kohtu kohtusekretäri juhtimisel Euroopa Liidu institutsioonide ja organite administratsioonide juhtide kogu koosolekutel ning CALuxi kohtumistel Luksemburgi riigi ametiasutuste esindajate osavõtul;

55.

võtab teadmiseks kohtu paljud teenustaseme kokkulepped komisjoniga (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO) ja väljaannete talitus), CERT-EUga (küberturvalisuse valdkonnas) ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga (suulise tõlke kaugtestimisteenusega seotud finantskoormuse jagamiseks vabakutseliste tõlkide institutsioonidevahelise akrediteerimise raames) ning iga-aastase rahastamislepingu teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste tõlketeenistustega mitmete IT-vahendite rahastamiseks; on teadlik sellest, et kirjaliku ja suulise tõlke valdkonnas jätkus koostöö institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee ning selle suulise tõlke täitevkomitee ja kirjaliku tõlke täitevkomitee raames;

56.

märgib tunnustavalt, et kohus teeb koostööd ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga ning Euroopa Prokuratuuriga vahetatakse teadmiste jagamise eesmärgil aktiivselt teavet, sealhulgas pakutakse Euroopa delegaatprokuröridele koolitust kohtu tegevusega tutvumiseks, kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi ning mille eesmärk on luua tugevam koostöö kohtu ja Euroopa Prokuratuuri vahel;

57.

väljendab heameelt Euroopa Liidu kohtute võrgustiku tegevuse üle, mis aitas kaasa kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö edendamisele ja hõlbustamisele, eelkõige õigusuuringute, mitmekeelse terminoloogia ja tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas;

Teabevahetus

58.

kordab üleskutset kohtule suurendada oma kommunikatsioonialaseid jõupingutusi, et tugevdada sidet kodanikega, edendades oma tegevuse suuremat läbipaistvust, tõhustades digitehnoloogia kasutamist, järgides kommunikatsioonistrateegiat, mis võimaldab kodanikel õigesti tajuda ja mõista kohtu rolli ja seda, kuidas see seondub liidu visiooniga;

59.

märgib, et 2021. aastal oli avaliku kommunikatsiooni ja edendustegevuse eelarve 510 500 eurot, mis hõlmas sise- ja välisväljaannete (nt aastaaruanded), videomaterjalide, külastajatele mõeldud reklaammaterjalide, meediamonitooringu ning õigusala töötajatele, samuti ajakirjandusele ja meediale mõeldud konkreetsete materjalide tootmist;

60.

märgib, et 2021. aastal kasutati videokonverentse 131 Üldkohtu ja Euroopa Kohtu istungil ning Curia veebisaidil avaldati 231 pressiteadet kokku 3 206 eri keeleversioonis, meediale ja õigusala töötajatele saadeti 601 igal nädalal või iga kahe nädala tagant ilmuvat uudiskirja, et anda vahetut teavet, suurendada teadlikkust olulistest kohtuasjadest ja selgitada tehtud otsuseid, ning anti välja 630 kiirinfo bülletääni kohtuasjade kohta, mida pressiteadetes ei kajastatud;

61.

märgib, et 2021. aastal külastas Curia veebisaiti 6,1 miljonit külastajat ja lehekülje vaatamisi oli kokku 25,3 miljonit; rõhutab e-Curia kasvavat rolli sidekanalina ühelt poolt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu ning teisalt poolte ja nende esindajate vahel; ergutab e-Curia funktsioone edasi arendama;

62.

juhib tähelepanu, et peaaegu 90 % kõigist 2021. aastal Euroopa Kohtule ja Üldkohtule esitatud menetlusdokumentidest esitati e-Curia vahendusel; rõhutab, et e-Curia kasutamise määr oli Euroopa Kohtus 85 % ja Üldkohtus 93 % (2020. aastal 79 % ja 95 %); rõhutab, et mõlemas kohtus avatud kontode arv on kasvanud 7 378 kontolt 2020. aasta lõpus 8 212 kontole aasta hiljem; märgib, et liikmesriikide kohtute poolt avatud kontode arv oli 2019. aasta lõpus ainult 45, 2020. aasta lõpus 121 ja 31. detsembriks 2021 juba 223, mis näitab kasutajate suurt usku e-Curia kasulikkusesse ja usaldusväärsusesse; väljendab heameelt asjaolu üle, et e-Curia kasutuselevõtul 2011. aastal on olnud märkimisväärne mõju postikuludele, mis on ajavahemikul 2011–2021 vähenenud ligikaudu 85 %;

63.

juhib tähelepanu kohtu nähtavuse ja jälgijate arvu suurenemisele peamistel platvormidel ja sotsiaalvõrgustikes (Twitter ja LinkedIn, aga ka Mastodoni platvormil) ning õigusala töötajatele teabelehtede ja igakuise kohtupraktika ülevaate kaudu kohandatud teatiste koostamisele;

64.

väljendab heameelt selle üle, et kohus osaleb aktiivselt Euroopa Andmekaitseinspektori algatatud projektis EU Voice üldsusega suhtlemiseks ning selle eesmärk on edendada detsentraliseeritud, tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalvõrgustike kasutamist alternatiivina omandiõigusega kaitstud võrgustikele;

65.

kordab oma üleskutset kohtule suurendada läbipaistvust, võttes üldsusega suhtlemisel kasutusele uuenduslikud lahendused; väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud kohtuotsuste tegemise ja kohtuistungite voogedastusel, mis põhineb 2021. aastal tehtud tehnilisel tööl ja algas katseetapiga 2022. aasta alguses, kusjuures esimesi Euroopa Kohtu suurkoja istungeid hakati edastama 2022. aasta aprillist;

66.

kiidab kohtu pühendumust mitmekeelsusele ja nõustub, et iga menetlusosalise ja iga kodanikuga suhtlemine tema emakeeles on nii liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmise küsimus kui ka liidu kohtusüsteemi tõhususe, juurdepääsetavuse ja õiguspärasuse küsimus;

67.

rõhutab kohtu töö tähtsust küsimustes, milles seatakse kahtluse alla Euroopa projekti peamine idee ning selle aluseks olevad väärtused ja põhimõtted; rõhutab kohtu otsuste tähtsust eelkõige seoses õigusriigi väärtuste järgimisega; on teadlik kohtu otsuste kaugeleulatuvatest tagajärgedest;

68.

väljendab heameelt kohtu algatuse üle pakkuda Euroopa kodanikele virtuaalset külastusprogrammi; märgib, et praegu on katseprojekti laiendatud kõigile liidu keskkooliõpilastele ja eesmärk on tulevikus seda mitmekesistada, töötades välja programme, mis on mõeldud muud liiki publikule; väljendab heameelt tõsiasja üle, et kohtu andmekaitseametnik oli kaasatud katseetapi algusest peale.

69.

toetab kodanikuühiskonna (3) nõudmist, et Euroopa Liidu Kohtu istungid kantaks otse üle kohtu veebisaidil, nagu on tavaks juba mitmes riiklikus ja rahvusvahelises kohtus, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).

(2)  https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain

(3)  https://www.thegoodlobby.eu/a-letter-to-the-president-of-the-court-of-justice-of-the-european-union-to-live-stream-hearings/


Top