—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2023)0381 – C9-0318/2023,

—

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2), eriti selle artiklit 9,

—

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (3), eriti selle punkti 10,

—

võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 oC võrra, selle eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

—

võttes arvesse oma 18. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohta (4),

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 täiustamise ning vastupidava ja uutele ülesannetele kohandatud ELi eelarve kohta (5),

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0269/2023),

A.

arvestades, et Itaalia keskpiirkondi tabasid 15.–17. septembril 2022 üleujutused ja äkktulvad, põhjustades otseseid kahjusid, mis ulatusid Itaalia ametiasutuste hinnangul kokku 837,56 miljoni euroni;

B.

arvestades, et Rumeenia kaguosa tabas 2022. aasta juuni lõpus ja juuli alguses ränk põud, põhjustades otseseid kahjusid, mis ulatusid Rumeenia ametiasutuste hinnangul kokku 1,31 miljardi euroni;

C.

arvestades, et 6. veebruaril 2023 tabasid Lõuna-Türgi Kahramanmaraşi provintsi kaks suurt maavärinat magnituudiga (6)7,8 Mw ja 7,5 Mw ning 20. veebruaril 2023 tabas Hatay provintsi veel üks tugev maavärin magnituudiga 6,3 Mw, põhjustades otseseid kahjusid, mis ulatusid komisjoni hinnangul kokku 78,8 miljardi euroni;