(1)

Tooted vajavad kaitseks pakendit ja neid peab olema lihtne transportida kohast, kus neid toodetakse või kus neid kasutatakse või tarbitakse. Tõkete vältimine pakendite siseturul on toodete siseturu toimimise võti. Killustatud eeskirjad ja ebamäärased nõuded põhjustavad ettevõtjatele lisakulusid.

(1)

Tooted vajavad kaitseks asjakohast pakendit ja neid peab olema lihtne transportida kohast, kus neid toodetakse või kus neid kasutatakse või tarbitakse. Tõkete vältimine pakendite siseturul on toodete siseturu toimimise võti. Killustatud eeskirjad ja ebamäärased nõuded põhjustavad ettevõtjatele ebakindlust ja lisakulusid.

(2)

Lisaks kasutatakse pakendites suures koguses esmaseid materjale (40 % plasti ja 50 % paberit kasutatakse liidus pakenditeks) ja pakendid moodustavad 36 % tahketest olmejäätmetest (30). Toodetavate pakendite suur ja pidevalt kasvav hulk ning vähene korduskasutamine ja ringlussevõtt takistavad oluliselt vähese CO2 heitega ringmajanduse saavutamist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada pakendite kogu olelusringi hõlmavad eeskirjad, mis riiklikke meetmeid ühtlustades aitavad kaasa siseturu tõhusale toimimisele, vältides ja vähendades samas pakendite ja pakendijäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Jäätmehierarhiale vastavate meetmete kehtestamisega peaks see ringmajandusele üleminekul kaasa aitama.

(2)

Lisaks kasutatakse pakendites suures koguses esmaseid materjale (40 % plasti ja 50 % paberit kasutatakse liidus pakenditeks) ja pakendid moodustavad 36 % tahketest olmejäätmetest (30). Toodetavate pakendite suur ja pidevalt kasvav hulk ning vähene korduskasutamine , kogumine ja ringlussevõtt takistavad oluliselt vähese CO2 heitega ringmajanduse saavutamist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada pakendite kogu olelusringi hõlmavad eeskirjad, mis riiklikke meetmeid ühtlustades aitavad kaasa siseturu tõhusale toimimisele, vältides ja vähendades samas pakendite ja pakendijäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Jäätmehierarhiale vastavate meetmete kehtestamisega peaks see ringmajandusele üleminekul kaasa aitama.

(5)

Kooskõlas roheleppega (33) on uues ringmajanduse tegevuskavas (34) võetud kohustus karmistada pakenditele esitatavaid olulisi nõudeid, et muuta kõik pakendid 2030. aastaks korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks, ning kaaluda muid meetmeid, et vähendada (üle)pakendamist ja pakendijäätmeid, edendada pakendite korduskasutamist ja ringlussevõttu toetavat disaini, vähendada pakendimaterjalide keerukust ja kehtestada nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta plastpakendites. Sellega kohustatakse komisjoni hindama võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas.

(5)

Kooskõlas roheleppega (33) on uues ringmajanduse tegevuskavas (34) võetud kohustus karmistada pakenditele esitatavaid olulisi nõudeid, et muuta kõik pakendid 2030. aastaks korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks, ning kaaluda muid meetmeid, et vähendada (üle)pakendamist ja pakendijäätmeid, edendada pakendite korduskasutamist ja ringlussevõttu toetavat disaini, vähendada pakendimaterjalide keerukust , kehtestada nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta plastpakendites ning hinnata ringlussevõetud materjali sisaldusega seotud nõuete vajadust muust materjalist kui plastist valmistatud pakendite puhul . Tegevuskavas rõhutatakse vajadust vähendada toidu raiskamist ja soodustada ringluspõhist lähenemisviisi vee kasutamisele ning kohustatakse komisjoni hindama võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas.

(9a)

Käesolev määrus on kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud ... [tulevases keskkonnaväidete direktiivis (2023/0085(COD))] ja ... [tulevases direktiivis tarbijate mõjuvõimu suurendamise kohta rohepöördel (2022/0092(COD))]. Selle eesmärk on edendada ja toetada põhjendatud alternatiive kestlikumate pakendilahenduste leidmiseks.

(11)

Eset, mis on toote lahutamatu osa ja mis on vajalik toote mahutamiseks, toetamiseks või säilitamiseks kogu selle kasutusea jooksul ning mille kasutamine, tarbimine või kõrvaldamine on ette nähtud koos tootega, ei tohiks käsitada pakendina, kuna selle funktsionaalsus on lahutamatult seotud toote osaks olemisega. Võttes aga arvesse seda, kuidas tarbijad teekotikesi või kohvipatju ning kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikuid kõrvaldavad, st et praktikas visatakse need ära koos tootejääkidega, mis põhjustab kompostitavate ja ringlussevõetavate voogude saastumist, tuleks neid konkreetseid esemeid käsitada pakendina. See on kooskõlas eesmärgiga suurendada biojäätmete liigiti kogumist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (41) artikliga 22. Lisaks tuleks olelusringi lõpu finants- ja tegevuskohustuste sidususe tagamiseks käsitada pakendina ka kõiki kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikuid, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks.

(11)

Eset, mis on toote lahutamatu osa ja mis on vajalik toote mahutamiseks, toetamiseks või säilitamiseks kogu selle kasutusea jooksul ning mille kasutamine, tarbimine või kõrvaldamine on ette nähtud koos tootega, ei tohiks käsitada pakendina, kuna selle funktsionaalsus on lahutamatult seotud toote osaks olemisega. Võttes aga arvesse seda, kuidas tarbijad teekotikesi või kohvipatju või pärast kasutust lagunema hakkavaid tarvikuid kõrvaldavad, st et praktikas visatakse need ära koos tootejääkidega, mis põhjustab kompostitavate ja ringlussevõetavate voogude saastumist, tuleks neid konkreetseid esemeid käsitada pakendina. See on kooskõlas eesmärgiga suurendada biojäätmete liigiti kogumist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (41) artikliga 22. Lisaks tuleks olelusringi lõpu finants- ja tegevuskohustuste sidususe tagamiseks käsitada pakendina ka kõiki kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikuid, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks.

(12)

Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud jäätmehierarhiaga ning olelusringipõhise mõtteviisi kohaselt on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete eesmärk vähendada turule lastavate pakendite koguseid, pidades silmas nende mahtu ja massi, vältida jäätmeteket, eeskätt sellega, et minimeeritakse pakendeid, välditakse ebavajalikku pakendamist ning suurendatakse pakendite korduskasutamist. Lisaks on meetmete eesmärk kasutada pakendite valmistamisel rohkem ringlussevõetud materjali, eelkõige plastpakendites, kus ringlussevõetud materjali sisaldus on väga väike, samuti tuleks suurendada kõigi pakendite ringlussevõtu määra ning nende muutmist kvaliteetseks teiseseks tooraineks , vähendades samas muid taaskasutamise vorme ja lõplikku kõrvaldamist.

(12)

Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud jäätmehierarhiaga ning olelusringipõhise mõtteviisi kohaselt on käesoleva määrusega ette nähtud meetmete eesmärk vähendada turule lastavate pakendite koguseid, pidades silmas nende mahtu ja massi, vältida jäätmeteket, eeskätt sellega, et minimeeritakse pakendeid, välditakse ebavajalikku pakendamist ning suurendatakse pakendite korduskasutamist. Lisaks on meetmete eesmärk kasutada pakendite valmistamisel rohkem ringlussevõetud materjali, eelkõige plastpakendites, kus ringlussevõetud materjali sisaldus on väga väike, tugevdades kvaliteetseid ringlussevõtusüsteeme, suurendades seeläbi kõigi pakendite ringlussevõtu määra ja parandades saadud teisese tooraine kvaliteeti , vähendades samas muid taaskasutamise vorme ja lõplikku kõrvaldamist.

(12a)

Kooskõlas jäätmehierarhiaga, mille kohaselt jäätmete prügilasse ladestamine on kõige vähem eelistatud variant, tuleks käesolevas määruses sätestatud meetmeid täiendada nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ  (1a) läbivaatamisega, et kiirendada pakendijäätmete prügilasse ladestamise järkjärgulist lõpetamist.

(13)

Pakend peaks olema disainitud, valmistatud ja turustatud nii, et seda oleks võimalik korduskasutada või tagada kvaliteetne ringlussevõtt ning minimeerida selle mõju keskkonnale kogu selle olelusringi ja nende toodete olelusringi jooksul, mille jaoks see on kavandatud.

(13)

Pakend peaks olema disainitud, valmistatud ja turustatud nii, et seda oleks võimalik korduskasutada võimalikult palju kordi või tagada kvaliteetne ringlussevõtt ning minimeerida selle mõju keskkonnale kogu selle olelusringi ja nende toodete olelusringi jooksul, mille jaoks see on kavandatud. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades konkreetsetesse pakendikategooriatesse kuuluvate korduskasutuspakendite minimaalse kasutuskordade arvu.

(15a)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) on suur rühm, kuhu kuulub vastavalt OECD 2018. aasta määratlustele enam kui 4 700  inimtekkelist kemikaali. Alates nende tekkimisest 1940. aastate lõpus on PFASe kasutatud üha suuremas hulgas tarbekaupades ja tööstuslikes rakendustes, alates toidupakenditest ja rõivastest kuni elektroonika, lennunduse ja tuletõrjevahtudeni. Neid kasutatakse nende rasva- ja veehülgamisvõime tõttu, samuti nende suure stabiilsuse ja kõrgetele temperatuuridele vastupidavuse tõttu, mis on tingitud nende süsinikfluoriini sidemest. See side tingib ka nende äärmusliku püsivuse keskkonnas. Kokkupuudet kõige rohkem uuritud PFASidega on seostatud mitmete kahjulike tervisemõjudega, sealhulgas kilpnäärmehaigus, maksakahjustus, vähenenud sünnikaal, rasvumine, diabeet, hüperkolesteroleemia ja vähenenud reaktsioon rutiinsetele vaktsineerimistele, samuti suurenenud risk rinna-, neeru- ja munandivähi tekkeks.

(15b)

27. mail 2020 avaldas Taani oma ametlikus väljaandes (Lovtidende A) 25. mai 2020. aasta korralduse nr 681 „Toiduga kokkupuutuvate materjalide ja seotud ELi õigusaktide rikkumise karistusseadustik“, millega keelatakse PFAS-kemikaalide kasutamine toiduga kokkupuutuvas paberis ning kartongmaterjalides ja -esemetes. Võttes arvesse PFASide põhjustatud tervise- ja keskkonnaohte ja oodates ECHA arvamust PFASide laiema keelustamise kohta kõigis pakendites ja muude sektorite puhul, ei tohiks kavandatud PFAS-sisaldusega paberi- ja kartongpakendeid liidu turule lasta.

(15c)

Bisfenool A (BPA) on keemiline ühend, mida kasutatakse toiduga kokkupuutuvate materjalide, näiteks korduvkasutatavate plastist lauanõude või konservipurkide sisemise kattekihi valmistamisel, peamiselt kaitsekihina. BPA jäägid võivad migreeruda toitu ja jooki ning tarbijad võivad neid alla neelata. Muudest allikatest kui toidust, sealhulgas termopaberist, kosmeetikast ja tolmust pärinev BPA võib imenduda naha kaudu ja sissehingamisel.

(15d)

2015. aasta jaanuaris avaldatud teaduslikus arvamuses  (1a) ja võttes arvesse uute andmete kättesaadavust, märkisid EFSA eksperdirühmad, et kokkupuude bisfenool A-ga võib avaldada kahjulikku mõju neerudele ja maksale. Nende tulemuste põhjal vähendasid EFSA eksperdid märkimisväärselt BPA ohutut taset – 50 mikrogrammilt kehakaalu kilogrammi kohta päevas 4 mikrogrammini kehakaalu kilogrammi kohta päevas.

(15e)

Arvestades bisfenool A esinemisest tulenevat ohtu ja selle toidusse migreerumise ohtu, tuleks keelata tahtlikult lisatud BPA kasutamine toiduga kokkupuutuvates pakendites.

(19)

Käesolev määrus ei peaks võimaldama piirata ainete kasutamist kemikaaliohutuse kaalutlustel või toiduohutusega seotud põhjustel, välja arvatud plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomiga seotud piirangud, mis on juba kehtestatud direktiiviga 94/62/EÜ ja mida tuleks jätkuvalt käsitleda käesoleva määruse alusel, arvestades et selliseid piiranguid käsitletakse ka muudes liidu õigusaktides. See peaks siiski võimaldama piirata , peamiselt muudel põhjustel kui kemikaali- või toiduohutus, selliste pakendites ja pakendiosades sisalduvate või tootmisprotsessides kasutatavate ainete kasutamist, mis mõjutavad negatiivselt pakendite kestlikkust seoses nende ringlusega, eelkõige nende korduskasutuse või ringlussevõtuga .

(19)

Ilma et see piiraks PFASide ja bisfenool A kasutamise piiramist, ei peaks käesolev määrus võimaldama piirata ainete kasutamist kemikaaliohutuse kaalutlustel või toiduohutusega seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui esineb vastuvõetamatu oht inimeste tervisele või keskkonnale, sealhulgas, kuid mitte ainult, plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomiga seotud piirangud, mis on juba kehtestatud direktiiviga 94/62/EÜ ja mida tuleks jätkuvalt käsitleda käesoleva määruse alusel, arvestades et selliseid piiranguid käsitletakse ka muudes liidu õigusaktides. Samuti peaks see võimaldama piirata selliste pakendites ja pakendiosades sisalduvate või tootmisprotsessides kasutatavate ainete kasutamist, mis mõjutavad negatiivselt pakendite kestlikkust seoses nende ringlusega, eelkõige nende korduskasutuse või ringlussevõtu protsessidega .

(23)

Innovatsiooni stimuleerimiseks pakendilahenduste valdkonnas on asjakohane lubada, et pakenditele, millel on innovaatilised omadused, mis parandavad pakendite põhifunktsiooni oluliselt ja millel on tõendatav keskkonnakasu, antakse ringlussevõtu nõuete täitmiseks piiratud viieaastane lisaaeg. Innovaatilisi omadusi tuleks selgitada pakendile lisatud tehnilises dokumentatsioonis.

(23)

Innovatsiooni stimuleerimiseks pakendilahenduste valdkonnas on asjakohane lubada, et pakenditele, millel on innovaatilised omadused, mis parandavad pakendite põhifunktsiooni oluliselt ja millel on tõendatav keskkonnakasu, antakse ringlussevõtu nõuete täitmiseks piiratud viieaastane lisaaeg. Innovaatilisi omadusi tuleks põhjendada, eelkõige seoses uute või innovaatiliste materjalide kasutamisega, ning neid tuleks selgitada pakendile lisatud tehnilises dokumentatsioonis.

(24)

Selleks et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning tagada ohutus, on asjakohane, et ringlussevõtu nõudeid tulenevalt pakendatud toote laadist ja sellega seotud nõuetest ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (50) artiklis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (51) artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite suhtes, mis puutuvad otseselt kokku ravimiga, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 (52) hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/746 (53) hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete suhtes. Neid erandeid tuleks kohaldada kuni 1. jaanuarini 2035.

(24)

Selleks et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning tagada ohutus, on asjakohane, et ringlussevõtu nõudeid tulenevalt pakendatud toote laadist ja sellega seotud nõuetest ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (50) artiklis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (51) artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite suhtes, mis puutuvad otseselt kokku ravimiga, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 (52) hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/746 (53) hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/2013 hõlmatud imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainetele mõeldud kontaktitundlike plastpakendite  (53a) , ravimite tootmiseks direktiivi 2001/83/EÜ alusel ning veterinaarravimite tootmiseks määruse (EL) 2019/6 alusel mõeldud tarvikute ja komponentide pakendite ja komponentide esmapakendite suhtes , kui selline pakendamine on ravimi kvaliteedistandardite kohaselt nõutav . Neid erandeid tuleks kohaldada kuni 1. jaanuarini 2035.

(25)

Mõned liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada pakendite ringlussevõttu laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kaudu; sellised riiklikul tasandil tehtud algatused võivad tekitada ettevõtjate jaoks õiguslikku ebakindlust, eelkõige juhul, kui nad tarnivad pakendeid mitmes liikmesriigis. Samal ajal on laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamine tõhus majanduslik vahend kestlikuma pakendisaini stimuleerimiseks, et saada paremini ringlussevõetavaid pakendeid ja samas siseturu toimimist parandada. Seepärast on vaja ühtlustada laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume, mis põhinevad ringlussevõetavuse hindamise käigus määratud ringlussevõtu tulemusklassil, kehtestamata seejuures selliste tasude tegelikke summasid. Kuna need kriteeriumid peaksid olema seotud pakendite ringlussevõtu kriteeriumidega, on asjakohane anda komisjonile õigus võtta sellised ühtlustatud kriteeriumid vastu samal ajal, kui kehtestatakse üksikasjalikud ringlussevõttu toetava pakendidisaini kriteeriumid pakendikategooriate kaupa.

(25)

Mõned liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada pakendite ringlussevõttu laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kaudu; sellised riiklikul tasandil tehtud algatused võivad tekitada ettevõtjate jaoks õiguslikku ebakindlust, eelkõige juhul, kui nad tarnivad pakendeid mitmes liikmesriigis. Samal ajal on laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamine tõhus majanduslik vahend kestlikuma pakendisaini stimuleerimiseks, et saada paremini ringlussevõetavaid pakendeid ja samas siseturu toimimist parandada. Seepärast on vaja ühtlustada laiendatud tootjavastutuse tasude kohandamise kriteeriume, mis põhinevad ringlussevõetavuse hindamise käigus määratud ringlussevõtu tulemusklassil, kehtestamata seejuures selliste tasude tegelikke summasid , ning tagada, et need tasud oleksid ette nähtud pakendite kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu netokulude rahastamiseks . Kuna need kriteeriumid peaksid olema seotud pakendite ringlussevõtu kriteeriumidega, on asjakohane anda komisjonile õigus võtta sellised ühtlustatud kriteeriumid vastu samal ajal, kui kehtestatakse üksikasjalikud ringlussevõttu toetava pakendidisaini kriteeriumid pakendikategooriate kaupa.

(28)

Selleks et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse kooskõlas liidu õigusaktide nõuetega ning vältida ohtu ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindlusele ning meditsiiniseadmete ohutusele, on asjakohane näha ette, et ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohustus plastpakendis ei kehti direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite puhul, samuti määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite puhul ja määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlike pakendite puhul. Kõnealune kohustus ei peaks kehtima ka direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26 määratletud inim- ja veterinaarravimite välispakendite suhtes, kui need peavad vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet.

(28)

Selleks et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse kooskõlas liidu õigusaktide nõuetega ning vältida ohtu ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindlusele ning meditsiiniseadmete ohutusele, on asjakohane näha ette, et ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohustus plastpakendis ei kehti direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendite puhul, samuti määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlike plastpakendite puhul , määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlike pakendite ning määrusega (EL) nr 609/2013 hõlmatud imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kontaktitundlike plastpakendite puhul. Kõnealune kohustus ei peaks kehtima ka direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26 määratletud inim- ja veterinaarravimite välispakendite suhtes, kui need peavad vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet. Seda erandit tuleks kohaldada pakenditel kasutatavate tintide, liimide, värvide ja lakkide ning plastosade suhtes, mis moodustavad vähem kui 5 % kogu pakendiühiku kogumassist.

(28a)

Selleks et saavutada käesolevas määruses osutatud ringlussevõetud materjali integreerimise eesmärgid, peaks komisjon avaldama hiljemalt 31. detsembriks 2025 aruande, milles hinnatakse võimalust kehtestada eesmärgid biotoorainel põhinevate plasttoorainete kasutamiseks pakendites, et saavutada kestlikkusnõuete kohane kuni 50 % eesmärk.

(29)

Siseturu tõkete vältimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks peaksid ettevõtjad tagama, et iga pakendiühiku plastosa sisaldab teatavat miinimumprotsenti ringlussevõetud materjali, mis on saadud tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest.

(29)

Siseturu tõkete vältimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks peaksid ettevõtjad tagama, et plastpakendid iga formaadi, iga tehase ja aasta kohta keskmiselt sisaldavad teatavat miinimumprotsenti ringlussevõetud materjali, mis on saadud tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest.

(31)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused eeskirjade rakendamiseks, millega arvutatakse ja kontrollitakse tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali sisaldust protsentides pakendiühiku kohta ning kehtestatakse tehnilise dokumentatsiooni vorm, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/ 2011  (55) artikliga 5 vastu rakendussätted.

(31)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused eeskirjade rakendamiseks, millega arvutatakse ja kontrollitakse tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali osakaalu iga pakendiformaadi ja iga tehase kohta aastas, arvestades ringlussevõtu keskkonnamõju, ning kehtestatakse tehnilise dokumentatsiooni vorm, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/ 2011 artikliga 5 vastu rakendussätted. (55)

(33)

Kuna konkreetsete plastijäätmete tarne nende ringlussevõtuks võib olla ebapiisav ja põhjustada ülemääraseid hindu või kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale, peaks komisjonil selliste riskide arvestamiseks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ajutiselt muuta kohustuslikke sihtmäärasid seoses ringlussevõetud materjali sisaldusega plastpakendites. Sellise delegeeritud õigusakti põhjendatuse hindamisel peaks komisjon hindama füüsiliste ja juriidiliste isikute korralikult põhjendatud taotlusi.

(33)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kohustuslikke sihtmäärasid seoses ringlussevõetud materjali sisaldusega plastpakendites. Sellise delegeeritud õigusakti põhjendatuse hindamisel peaks komisjon hindama füüsiliste ja juriidiliste isikute korralikult põhjendatud taotlusi.

(33a)

Liidu pakendite ringlussevõtu turgu tuleks tugevdada, et parandada ringlussevõtu määra, vältida prügilasse ladestamist ja minimeerida jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse. Liidu ringlussevõtu suutlikkuse arendamine peaks toimuma koostöös sektori osalejate ja tööstusharudega ning põhinema reguleeritud väärtusahelal, mis võimaldab kvaliteedikontrolle, kvaliteedi tagamist, sertifitseerimist, logistikat ja hinnakujundust.

(35)

Biojäätmete voog on sageli saastunud tavaplastiga, materjalide ringlussevõtu vood aga kompostitava plastiga. Selline ristsaastumine põhjustab ressursside raiskamist, selle tulemuseks on madalama kvaliteediga teisesed toorained ning seda tuleks vältida tekkekohas. Kuna kompostitavate plastpakendite nõuetekohane kõrvaldamine on tarbijate jaoks järjest enam segadust tekitav, on põhjendatud ja vajalik kehtestada kompostitavate plastpakendite kasutamise selged ja ühtsed eeskirjad, millega antakse selleks luba üksnes siis, kui nende kasutamine toob selget kasu keskkonnale või inimeste tervisele. See kehtib eelkõige juhul, kui kompostitavate pakendite kasutamine aitab biojäätmeid koguda või kõrvaldada.

(35)

Biojäätmete voog on sageli saastunud tavaplastiga, materjalide ringlussevõtu vood aga kompostitava plastiga. Selline ristsaastumine põhjustab ressursside raiskamist, selle tulemuseks on madalama kvaliteediga teisesed toorained ning seda tuleks vältida tekkekohas. Kuna kompostitavate plastpakendite nõuetekohane kõrvaldamine on tarbijate jaoks järjest enam segadust tekitav, on põhjendatud ja vajalik kehtestada kompostitavate plastpakendite kasutamise selged ja ühtsed eeskirjad, millega antakse selleks luba üksnes siis, kui nende kasutamine toob selget kasu keskkonnale või inimeste tervisele. See kehtib eelkõige juhul, kui kompostitavate pakendite kasutamine aitab biojäätmeid koguda või kõrvaldada , näiteks toodete puhul, mille sisu ja pakendi eraldamine on eriti keeruline, nagu teekotikeste ja kohvipatjade puhul .

(36)

Biolagunevatest plastpolümeeridest tehtud teatavate piiratud pakendivormide puhul on tõendatud selliste kompostitavate pakendite keskkonnakasu, mis viiakse kompostimisjaamadesse, sealhulgas anaeroobse kääritamise rajatistesse, kus lagunemine toimub kontrollitud tingimustes. Lisaks peaks juhul, kui liikmesriigis on olemas asjakohased jäätmekogumissüsteemid ja jäätmekäitlustaristud , olema piiratud paindlikkus otsustada , kas oma territooriumil lubada kompostitava plasti kasutamist õhukestes plastkandekottides. Selleks et vältida tarbijate segadusse ajamist nõuetekohase kõrvaldamise osas ja võttes arvesse süsinikuringlusest tulenevat keskkonnakasu , peaksid kõik muud plastpakendid minema materjaliringlusse ja selliste pakendite disain peaks tagama, et see ei mõjuta muude jäätmevoogude ringlussevõttu .

(36)

Biolagunevatest plastpolümeeridest tehtud teatavate piiratud pakendivormide puhul on tõendatud selliste kompostitavate pakendite keskkonnakasu, mis viiakse kompostimisjaamadesse, sealhulgas anaeroobse kääritamise rajatistesse, kus lagunemine toimub kontrollitud tingimustes. Lisaks ei tohiks biolagunevad jäätmed põhjustada saasteainete sattumist komposti. Selleks et hõlbustada selliste kompostitavate pakendite kasutamist , mis aitavad biojäätmeid koguda või kõrvaldada , tuleks läbi vaadata standardi EN 13432 (Pakend: kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavale pakendile esitatavad nõuded. Pakendi lõplikult kõlblikuks tunnistamisel kasutatava testimise kord ja hindamiskriteeriumid) nõuded seoses kompostimisaegade , lubatud saastetasemete ja mikroplasti eraldumise piirangutega, et neid materjale oleks võimalik biojäätmete töötlemise rajatistes asjakohasel viisil töödelda. Lisaks tuleks liidus kehtestada sarnane kodukompostimise standard.

(40)

Pakend peaks olema disainitud nii, et selle maht ja mass oleks võimalikult väikesed, kuid pakendifunktsioonid samas täidetud. Pakendi valmistaja peaks hindama pakendit käesoleva määruse IV lisas loetletud hindamiskriteeriumide alusel. Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki vähendada pakendite ja pakendijäätmete teket ning parandada pakendiringlust kogu siseturul, on asjakohane täpsustada olemasolevaid kriteeriume ja muuta need rangemaks. Seetõttu tuleks muuta olemasolevas harmoneeritud standardis EN 13428:2000 (57) esitatud pakendite hindamiskriteeriumide loetelu. Kuigi turustamine ja tarbijate heakskiit on pakendidisaini seisukohast endiselt asjakohased, ei tohiks need kuuluda hindamiskriteeriumide hulka, mis õigustavad pakendite täiendavat massi ja mahtu. See ei tohiks aga kahjustada selliste käsitööndus- ja tööstustoodete ning toiduainete ja põllumajandustoodete tootespetsifikaate, mis on registreeritud ja kaitstud ELi geograafiliste tähiste kaitse kava raames osana liidu eesmärgist kaitsta kultuuripärandit ja traditsioonilist oskusteavet. Teisest küljest võib ringlussevõetavus, ringlussevõetud materjali kasutamine ja korduskasutus õigustada pakendite täiendavat massi või mahtu ning need tuleks lisada hindamiskriteeriumidesse. Topeltseinte või põhjakõrgenduse ja muude omadustega pakendeid, mille ainus eesmärk on suurendada tajutavat tootemahtu, ei tohiks turule lasta, sest need ei vasta pakendite minimeerimisega seotud nõuetele. Sama reeglit tuleks kohaldada ülearuse pakendamise suhtes, mis ei ole vajalik pakendi funktsionaalsuse tagamiseks.

(40)

Pakend peaks olema disainitud nii, et selle maht ja mass oleks võimalikult väikesed, kuid pakendifunktsioonid samas täidetud. Pakendi valmistaja peaks hindama pakendit käesoleva määruse IV lisas loetletud hindamiskriteeriumide alusel. Pidades silmas käesoleva määruse eesmärki vähendada pakendite ja pakendijäätmete teket ning parandada pakendiringlust kogu siseturul, on asjakohane täpsustada olemasolevaid kriteeriume ja muuta need rangemaks. Seetõttu tuleks muuta olemasolevas harmoneeritud standardis EN 13428:2000 (57) esitatud pakendite hindamiskriteeriumide loetelu. Kuigi turustamine ja tarbijate heakskiit on pakendidisaini seisukohast endiselt asjakohased, ei tohiks need kuuluda hindamiskriteeriumide hulka, mis õigustavad pakendite täiendavat massi ja mahtu. See ei tohiks aga kahjustada selliste käsitööndus- ja tööstustoodete ning toiduainete ja põllumajandustoodete tootespetsifikaate, mis on registreeritud ja kaitstud ELi geograafiliste tähiste kaitse kava raames osana liidu eesmärgist kaitsta kultuuripärandit ja traditsioonilist oskusteavet või pakendidisaini, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002  (57a) kohase disainilahenduste õiguskaitse alla . Teisest küljest võib ringlussevõetavus, ringlussevõetud materjali kasutamine ja korduskasutus õigustada pakendite täiendavat massi või mahtu ning need tuleks lisada hindamiskriteeriumidesse. Topeltseinte või põhjakõrgenduse ja muude omadustega pakendeid, mille ainus eesmärk on suurendada tajutavat tootemahtu, ei tohiks turule lasta, sest need ei vasta pakendite minimeerimisega seotud nõuetele. Sama reeglit tuleks kohaldada ülearuse pakendamise suhtes, mis ei ole vajalik pakendi funktsionaalsuse tagamiseks.

(44)

Tarbijad peavad saama pakendijäätmeid, sealhulgas kompostitavaid õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte nõuetekohaselt kõrvaldada ning neid tuleb sellest teavitada. Kõige asjakohasem viis selleks on kehtestada jäätmete sortimiseks ühtlustatud märgistamissüsteem pakendite materjali koostise põhjal ja siduda see vastavate märgistega jäätmemahutitel.

(44)

Tarbijad peavad saama kõiki pakendijäätmeid nõuetekohaselt kõrvaldada ja neid tuleb sellest teavitada. Kõige asjakohasem viis selleks on kehtestada jäätmete sortimiseks ühtlustatud märgistamissüsteem pakendite materjali koostise põhjal ja siduda see vastavate märgistega jäätmemahutitel. Märgiste kujundamisel tuleb lähtuda asjaolust, et ühtlustatud märgistamissüsteem peab olema äratuntav kõigi kodanike jaoks, olenemata nende olukorrast, sealhulgas vanusest või keeleoskusest. Seda saaks saavutada piktogrammide abil, et keelekasutuse saaks viia miinimumini. Samuti vähendaks selline lahendus tõlkekulusid, mida muul juhul tuleks kanda.

(44a)

Sortimine on vältimatu samm pakendite suurema ringluse tagamiseks. Sorteerimissuutlikkuse parandamist, eelkõige tehnoloogiliste uuenduste abil, tuleks soodustada, et sortimise kvaliteet ja seega ka ringlussevõtu lähtematerjali kvaliteet paraneks.

(49)

Käesoleva määruse eesmärkide rakendamise toetamiseks tuleks tarbijaid kaitsta eksitava ja segadusse ajava teabe eest, mis esitatakse pakendi omaduste ja selle asjakohase käitlemise kohta olelusringi lõpus ja mille jaoks on käesoleva määruse alusel kehtestatud ühtlustatud märgised. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud pakendeid peaks olema võimalik identifitseerida akrediteeritud sümboli abil kõikjal, kus kõnealust süsteemi kasutatakse. See sümbol peaks pakendite ringlussevõetavuse osas olema tarbijatele või kasutajatele selgelt ja üheselt mõistetav. Sellega seoses tuleks arvestada, et rohelise punkti sümbol, mida kasutatakse mõnes liikmesriigis selle tähistamiseks, et tootja on andnud riiklikku pakendite taaskasutussüsteemi oma panuse,  (58) võib panna tarbijaid uskuma, et sellist sümbolit kandvad pakendid on alati ringlussevõetavad.

(49)

Käesoleva määruse eesmärkide rakendamise toetamiseks tuleks tarbijaid kaitsta eksitava ja segadusse ajava teabe eest, mis esitatakse pakendi omaduste ja selle asjakohase käitlemise kohta olelusringi lõpus ja mille jaoks on käesoleva määruse alusel kehtestatud ühtlustatud märgised.

(50a)

Tuleks luua eksperdirühm, milles osaleksid tasakaalustatult liikmesriikide ja kõigi pakendamisega seotud osapoolte esindajad. Rühmale tuleks viidata kui nn pakendifoorumile ning see peaks eelkõige aitama kaasa kestlikkusnõuete ettevalmistamisele, väljatöötamisele ja selgitamisele, kehtestatud turujärelevalvemehhanismide tõhususe läbivaatamisele ja eneseregulatsiooni meetmete hindamisele.

(60)

Ülemääraste pakendijäätmete tekke probleemi ei saa täielikult lahendada pakendidisainiga seotud kohustuste kehtestamisega. Teatavate pakenditüüpide puhul tuleks ettevõtjatele kehtestada kohustus vähendada tühja ruumi, kui nad selliseid pakendeid kasutavad. Rühma- ja veopakendi ning e-kaubanduse pakendi puhul, mida kasutatakse toodete tarnimiseks lõppturustajatele või lõppkasutajatele, peaks tühja ruumi suhtarv olema kõige enam 40 %. Kooskõlas jäätmehierarhiaga peaks olema võimalik sellest kohustusest vabastada ettevõtjad, kes kasutavad müügipakendeid e-kaubanduse pakenditena.

(60)

Ülemääraste pakendijäätmete tekke probleemi ei saa täielikult lahendada pakendidisainiga seotud kohustuste kehtestamisega. Teatavate pakenditüüpide puhul tuleks ettevõtjatele kehtestada kohustus vähendada tühja ruumi, kui nad selliseid pakendeid kasutavad. Rühma- ja veopakendi ning e-kaubanduse pakendi puhul, mida kasutatakse toodete tarnimiseks lõppturustajatele või lõppkasutajatele, peaks tühja ruumi suhtarv olema kõige enam 40 %. Kooskõlas jäätmehierarhiaga peaks olema võimalik sellest kohustusest vabastada ettevõtjad, kes kasutavad müügipakendeid e-kaubanduse pakenditena. Seda kohustust ei kohaldata korduskasutuspakendite suhtes.

(65)

Jäätmetekke vältimise stimuleerimiseks tuleks kasutusele võtta uus mõiste „taastäitmine“. Taastäitmist tuleks käsitada jäätmetekke vältimise erimeetmena, mida võetakse arvesse , et saavutada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad. Käesoleva määruse tähenduses ei käsitata pakendina siiski selliseid anumaid, mis kuuluvad tarbijale ja millel on taastäitmise seisukohast pakendifunktsioon, näiteks korduskasutatavad topsid, kruusid, pudelid või karbid .

(65)

Jäätmetekke vältimise stimuleerimiseks tuleks kasutusele võtta uus mõiste „taastäitmine“. Taastäitmist tuleks käsitada jäätmetekke vältimise erimeetmena, mida võetakse arvesse ja mis on vajalik, et saavutada käesolevas määruses sätestatud jäätmetekke vältimise eesmärke .

(66)

Kui ettevõtjad pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, peaksid nad tagama, et nende taastäitejaamad vastavad teatavatele nõuetele, et tagada tarbijate tervis ja ohutus. Sellega seoses peaksid ettevõtjad juhul, kui tarbijad kasutavad oma anumaid, andma teavet nende anumate ohutu taastäitmise ja kasutamise tingimuste kohta. Selleks et soodustada taastäitmist, ei tohiks ettevõtjad pakkuda taastäitejaamades pakendeid, mis on tasuta või mis ei kuulu tagatisrahasüsteemi.

(66)

Kui ettevõtjad pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, peaksid nad tagama, et nende taastäitejaamad vastavad teatavatele nõuetele, et tagada tarbijate tervis ja ohutus. Sellega seoses peaksid ettevõtjad juhul, kui tarbijad kasutavad oma anumaid, andma teavet nende anumate ohutu taastäitmise ja kasutamise tingimuste kohta. Selleks et soodustada taastäitmist, ei tohiks ettevõtjad pakkuda taastäitejaamades pakendeid, mis on tasuta või mis ei kuulu tagatisrahasüsteemi. Ettevõtjad tuleks vabastada vastutusest toiduohutusega seotud probleemide eest, mis võivad tuleneda tarbijate anumate kasutamisest.

(67)

Ühekordselt kasutatavate pakendite osakaalu suurenemise ja üha kasvava pakendijäätmete hulga vähendamiseks on vaja kehtestada pakendite korduskasutuse ja taastäitmise kvantitatiivsed sihtmäärad sektorites, millel on hinnangute kohaselt suurim potentsiaal pakendijäätmete vähendamiseks, nimelt toiduainete ja jookide kaasamüügipakendid, suurte kodumasinate pakendid ja veopakendid. Hinnangud anti selliste tegurite alusel nagu olemasolevad korduskasutussüsteemid, vajadus kasutada pakendeid ning võimalus täita isoleerimise, puhtuse, tervise, hügieeni ja ohutusega seotud funktsionaalsed nõuded. Arvesse võeti ka toodete ning nende tootmis- ja turustussüsteemide erinevusi. Sihtmäärade seadmine peaks toetama innovatsiooni ning suurendama korduskasutamise ja taastäitmise lahenduste osakaalu. HORECA sektori asutustes ei tohiks lubada toidu ja joogi tarbimiseks kohapeal täita ja kasutada ühekorrapakendeid.

(67)

Ühekordselt kasutatavate pakendite osakaalu suurenemise ja üha kasvava pakendijäätmete hulga vähendamiseks on vaja kehtestada pakendite korduskasutuse ja taastäitmise kvantitatiivsed sihtmäärad sektorites, millel on hinnangute kohaselt suurim potentsiaal pakendijäätmete vähendamiseks, nimelt toiduainete ja jookide kaasamüügipakendid, suurte kodumasinate pakendid ja veopakendid. Hinnangud anti selliste tegurite alusel nagu olemasolevad korduskasutussüsteemid, vajadus kasutada pakendeid ning võimalus täita isoleerimise, puhtuse, tervise, hügieeni ja ohutusega seotud funktsionaalsed nõuded. Arvesse võeti ka toodete ning nende tootmis- ja turustussüsteemide erinevusi. Sihtmäärade seadmine peaks toetama innovatsiooni ning suurendama korduskasutamise ja taastäitmise lahenduste osakaalu. HORECA sektori asutustes ei tohiks lubada toidu ja joogi tarbimiseks kohapeal täita ja kasutada ühekorrapakendeid. Tarbijatel peaks alati olema võimalus osta kaasavõetavaid toiduaineid ja jooke korduskasutatavates või oma anumates tingimustel, mis ei ole ebasoodsamad kui ühekordselt kasutatavates pakendites pakutavate toiduainete ja jookide puhul. Kaasavõtmiseks toitu või jooke müüvad ettevõtjad peaksid pakkuma tarbijatele võimalust osta toitu või jooke oma anumates ja võimaluse osta jooke korduskasutuspakendites.

(68)

Selleks et suurendada sektori tõhusust ja tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks neile kehtestada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärad. Joogipakendite sihtmäärad tuleks lisada ka valmistajatele, sest nemad saavad kontrollida, milliseid pakendivorme nende pakutavate toodete puhul kasutatakse. Sihtmäärad tuleks arvutada protsendina korduskasutussüsteemis või taastäitmise kaudu toimunud korduskasutuspakendite müügist või, veopakendite puhul, protsendina kasutusest. Need ei tohiks sõltuda kasutatavast materjalist. Selleks et tagada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade rakendamiseks ühetaolised tingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 291 vastu rakendusakt sihtmäärade arvutamise metoodika kohta.

(68)

Selleks et suurendada sektori tõhusust ja tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks lõppturustajatele kehtestada korduskasutuse sihtmäärad. Sihtmäärad tuleks arvutada protsendina korduskasutussüsteemis toimunud korduskasutuspakendite müügist või, veopakendite puhul, protsendina kasutusest. Need ei tohiks sõltuda kasutatavast materjalist. Selleks et tagada korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 291 vastu rakendusakt sihtmäärade arvutamise metoodika kohta.

(71)

Korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade täitmise kontrollimiseks on vaja, et asjaomased ettevõtjad esitaksid vastavad aruanded pädevatele asutustele. Ettevõtjad peaksid esitama asjakohased andmed iga kalendriaasta kohta alates 1. jaanuarist 2030. Liikmesriigid peaksid need andmed avalikkusele kättesaadavaks tegema.

(71)

Korduskasutuse sihtmäärade täitmise kontrollimiseks on vaja, et asjaomased ettevõtjad esitaksid vastavad aruanded pädevatele asutustele. Ettevõtjad peaksid esitama asjakohased andmed iga kalendriaasta kohta alates 1. jaanuarist 2030. Liikmesriigid peaksid need andmed avalikkusele kättesaadavaks tegema.

(73a)

Kuna väga kergetel plastkandekottidel on suur potentsiaal muutuda jäätmeteks ja tekitada merereostust, tuleks võtta meetmeid nende turule laskmise piiramiseks, välja arvatud rangelt vajalikud kasutusviisid. Neid plastkotte ei tohiks turule lasta lahtiste toiduainete pakendamiseks, välja arvatud hügieenilistel põhjustel või niiskete lahtiste toiduainete, näiteks toore liha ja kala või piimatoodete pakendamiseks.

(74a)

Plastkandekottide kasutamise vähendamine ei tohiks viia nende asendamiseni paberkandekottidega. Komisjon peaks jälgima paberkandekottide kasutamist ning tegema ettepaneku eesmärgi ja vajaduse korral meetmete kohta paberkandekottide tarbimise vähendamiseks.

(91)

Kogu pakendijäätmetekke ambitsioonikaks ja järjekindlaks vähendamiseks tuleks kehtestada sihtmäärad pakendijäätmete vähendamiseks inimese kohta 2030. aastaks. Selleks et saavutada 2030. aastaks jäätmetekke vähendamise sihtmäär 5 % võrreldes 2018. aastaga, peaks üldine absoluutne vähenemine kogu liidus 2030. aastaks olema keskmiselt ligikaudu 19 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Liikmesriigid peaksid 2035. aastaks vähendama pakendijäätmete teket 10 % võrreldes 2018. aastaga; see vähendab pakendijäätmeid hinnanguliselt 29 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Selleks et pakendijäätmete vähendamiseks tehtaks jõupingutusi ka pärast 2030. aastat, tuleks 2035. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 10 % alates 2018. aastast, mis tähendaks 29 % vähendamist võrreldes lähtetasemega, ning 2040. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 15 % alates 2018. aastast, mis tähendab 37 % vähendamist võrreldes lähtetasemega.

(91)

Kogu pakendijäätmetekke ambitsioonikaks ja järjekindlaks vähendamiseks tuleks kehtestada sihtmäärad pakendijäätmete vähendamiseks inimese kohta 2030. aastaks. Selleks et saavutada 2030. aastaks jäätmetekke vähendamise sihtmäär 5 % võrreldes 2018. aastaga, peaks üldine absoluutne vähenemine kogu liidus 2030. aastaks olema keskmiselt ligikaudu 19 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Liikmesriigid peaksid 2035. aastaks vähendama pakendijäätmete teket 10 % võrreldes 2018. aastaga; see vähendab pakendijäätmeid hinnanguliselt 29 % võrreldes 2030. aasta lähtetasemega. Selleks et pakendijäätmete vähendamiseks tehtaks jõupingutusi ka pärast 2030. aastat, tuleks 2035. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 10 % alates 2018. aastast, mis tähendaks 29 % vähendamist võrreldes lähtetasemega, ning 2040. aastaks kehtestada vähendamise sihtmäär 15 % alates 2018. aastast, mis tähendab 37 % vähendamist võrreldes lähtetasemega. Liikmesriikidel, kes on kehtestanud erineva süsteemi ühelt poolt kodumajapidamiste pakendijäätmete ning teiselt poolt tööstus- ja kaubanduspakendijäätmete käitlemiseks, peaks olema võimalus säilitada oma eripära.

(91a)

Osana oma ringmajanduse tegevuskavast võttis Euroopa Komisjon vastu 16. jaanuari 2018. aasta teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“, et vähendada merereostust, kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja Euroopa sõltuvust fossiilkütustest. Kuna plasti tarbimine kasvab, nõutakse strateegias plasti ringluse parandamist ja tõhusaid ennetusmeetmeid. Kooskõlas selle strateegiaga peaks käesolev määrus olema vahend üleliigse ja tarbetu plasti vastu võitlemiseks, et muuta plasti, eelkõige ühekordselt kasutatava plasti tootmise ja tarbimise suundumust.

(92)

Liikmesriigid võivad need sihtmäärad saavutada majanduslike vahendite ja muude jäätmehierarhia kohaldamist stimuleerivate meetmetega, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu rakendatavate meetmetega. Nad saavad edendada korduskasutussüsteemide loomist ja tõhusat toimimist ning julgustada ettevõtjaid pakkuma lõppkasutajatele täiendavaid võimalusi seoses taastäitmisega. Sellised meetmed tuleks vastu võtta paralleelselt ja täiendavalt koos muude käesoleva määruse kohaste meetmetega, mille eesmärk on vähendada pakendeid ja pakendijäätmeid, näiteks nõuded pakendite minimeerimise, korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade kohta, mahukünnised ja meetmed õhukeste plastkandekottide tarbimise järjekindlaks vähendamiseks. Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva määrusega kehtestatud miinimumeesmärkidest.

(92)

Liikmesriigid võivad need sihtmäärad saavutada majanduslike vahendite ja muude jäätmehierarhia kohaldamist stimuleerivate meetmetega, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu rakendatavate meetmetega. Nad saavad edendada korduskasutussüsteemide loomist ja tõhusat toimimist ning julgustada ettevõtjaid pakkuma lõppkasutajatele täiendavaid võimalusi seoses taastäitmisega. Sellised meetmed tuleks vastu võtta paralleelselt ja täiendavalt koos muude käesoleva määruse kohaste meetmetega, mille eesmärk on vähendada pakendeid ja pakendijäätmeid, näiteks nõuded pakendite minimeerimise, korduskasutuse sihtmäärade ja taastäitmise kohustuste kohta, mahukünnised ja meetmed õhukeste plastkandekottide tarbimise järjekindlaks vähendamiseks. Liikmesriik võib aluslepingus sätestatud üldeeskirju täites ja käesoleva määruse sätteid järgides võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva määrusega kehtestatud miinimumeesmärkidest.

(96)

Kooskõlas aluslepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõttega, et saastaja maksab, on oluline, et pakendeid ja pakendatud tooteid liidu turule laskvad tootjad vastutaksid nende käitlemise eest olelusringi lõpus. Tuleks meelde tuletada, et laiendatud tootjavastutuse süsteemid on selle saavutamiseks kõige asjakohasemad vahendid ja need tuleb direktiivi 94/62/EÜ kohaselt luua 31. detsembriks 2024 ning neil võib olla positiivne keskkonnamõju pakendijäätmete tekke vähendamisel ja pakendite kogumise ja ringlussevõtu suurendamisel. Tootjavastutussüsteemide loomise viis, tõhusus ja tootjate vastutuse ulatus võivad suuresti erineda. Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju tuleks seetõttu üldiselt kohaldada pakenditootjate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes ning neid tuleks täiendada konkreetsete lisasätetega, kui see on vajalik ja asjakohane.

(96)

Kooskõlas aluslepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõttega, et saastaja maksab, on oluline, et pakendeid ja pakendatud tooteid liidu turule laskvad tootjad , sealhulgas e-kaubanduses osalejad, vastutaksid nende käitlemise eest olelusringi lõpus. Tuleks meelde tuletada, et laiendatud tootjavastutuse süsteemid on selle saavutamiseks kõige asjakohasemad vahendid ja need tuleb direktiivi 94/62/EÜ kohaselt luua 31. detsembriks 2024 ning neil võib olla positiivne keskkonnamõju pakendijäätmete tekke vähendamisel ja pakendite kogumise ja ringlussevõtu suurendamisel. Tootjavastutussüsteemide loomise viis, tõhusus ja tootjate vastutuse ulatus võivad suuresti erineda. Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju tuleks seetõttu üldiselt kohaldada pakenditootjate laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes ning neid tuleks täiendada konkreetsete lisasätetega, kui see on vajalik ja asjakohane.

(98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2065 (66) on sätestatud ettevõtjate tegevuse jälgitavuse nõudeid, mis konkreetsemalt sisaldavad digiplatvormide pakkujate kohustust võimaldada tarbijatel sõlmida kauglepinguid tootjatega, kes pakuvad pakendeid liidus asuvatele tarbijatele. Selleks et vältida laiendatud tootjavastutuse kohustuste ärakasutamist, tuleks täpsustada, kuidas sellised digiplatvormide pakkujad peaksid neid kohustusi täitma seoses käesoleva määruse kohaselt loodud pakenditootjate registritega. Sellega seoses peaksid määruse (EL) 2022/2065 3. peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvad digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, saama nendelt tootjatelt teavet selle kohta, kas nad järgivad käesolevas määruses sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju. Veebis pakendeid müüvate kauplejate jälgitavust käsitlevate eeskirjade suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2022/2065 sätestatud jõustamisnorme.

(98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2065 (66) on sätestatud ettevõtjate tegevuse jälgitavuse nõudeid, mis konkreetsemalt sisaldavad digiplatvormide pakkujate kohustust võimaldada tarbijatel sõlmida kauglepinguid tootjatega, kes pakuvad pakendeid liidus asuvatele tarbijatele. Selleks et vältida laiendatud tootjavastutuse kohustuste ärakasutamist, tuleks täpsustada, kuidas sellised digiplatvormide pakkujad peaksid neid kohustusi täitma seoses käesoleva määruse kohaselt loodud pakenditootjate registritega. Sellega seoses peaksid määruse (EL) 2022/2065 3. peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvad digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, olema seotud teatavate tootjate suhtes kohaldatavate kohustustega, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et kolmas isik, kelle jaoks nad kaugmüüki või -tarnimist hõlbustavad, on need kohustused juba täitnud. Lisaks peaksid nad saama nendelt tootjatelt teavet selle kohta, kas nad järgivad käesolevas määruses sätestatud laiendatud tootjavastutuse eeskirju. Veebis pakendeid müüvate kauplejate jälgitavust käsitlevate eeskirjade suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2022/2065 sätestatud jõustamisnorme.

(101a)

Pakendite liigiti kogumine on oluline samm nende ringluse ja tugeva teisese tooraine turu tagamiseks. Kohustusliku kogumismäära kehtestamine on stiimul tõhusate ja sihipäraste kogumissüsteemide arendamiseks riiklikul tasandil ning seega sorditud ja potentsiaalselt ringlusse võetavate jäätmete koguse suurendamiseks.

(103a)

Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta liidus kasutusel olevate tagatisrahasüsteemide mitmekesisust ning tagada, et nende süsteemide tehnoloogilist arengut ei takistataks, kui need vastavad kogumismäärade suurendamise ja kvaliteetse ringlussevõtu tagamise tingimustele ja kriteeriumidele. Näiteks pakub digitaalne tagatisrahasüsteem tarbijatele QR-koodi süsteemi, mille puhul tagastatakse tagatisraha eraldi kogumispunktis kas kodus või väljaspool kodu.

(107)

Liikmesriigid, kes saavutavad teatavate konkreetsete pakenditüüpide puhul 90  % kogumismäära ilma tagatisrahasüsteemita, võivad kaks järjestikust kalendriaastat enne kõnealuse kohustuse jõustumist taotleda tagatisrahasüsteemi kehtestamata jätmist.

(107)

Liikmesriigid, kes saavutavad teatavate konkreetsete pakenditüüpide puhul vähemalt 85  % kogumismäära ilma tagatisrahasüsteemita, võivad kaks järjestikust kalendriaastat enne kõnealuse kohustuse jõustumist taotleda tagatisrahasüsteemi kehtestamata jätmist.

(108)

Pakendijäätmete tekke vältimise erimeetmena peaksid liikmesriigid aktiivselt soodustama korduskasutuse ja taastäitmise lahendusi. Nad peaksid toetama korduskasutuse ja taastäitmise süsteemide loomist ning jälgima nende toimimist ja hügieenistandardite järgimist. Liikmesriike julgustatakse võtma ka muid meetmeid, nagu korduskasutuspakendite eri vorme hõlmavate tagatisrahasüsteemide loomine, majanduslike stiimulite kasutamine või nõuete kehtestamine lõppturustajatele, et korduskasutuspakendites või taastäitmisel tuleks teatava protsendi ulatuses kasutada selliseid tooteid, mis ei ole hõlmatud korduskasutuse ja taastäitmise sihtmääradega , tingimusel et sellised nõuded ei too kaasa ühtse turu killustumist ega kaubandustõkete loomist.

(108)

Pakendijäätmete tekke vältimise erimeetmena peaksid liikmesriigid aktiivselt soodustama korduskasutuse ja taastäitmise lahendusi. Nad peaksid toetama korduskasutuse ja taastäitmise süsteemide loomist ning jälgima nende toimimist ja hügieenistandardite järgimist. Liikmesriike julgustatakse võtma ka muid meetmeid, nagu korduskasutuspakendite eri vorme hõlmavate tagatisrahasüsteemide loomine, majanduslike stiimulite kasutamine või nõuete kehtestamine lõppturustajatele, et korduskasutuspakendites või taastäitmisel tuleks teatava protsendi ulatuses kasutada selliseid tooteid, mis ei ole hõlmatud korduskasutuse sihtmäärade ja taastäitmise kohustustega , tingimusel et sellised nõuded ei too kaasa ühtse turu killustumist ega kaubandustõkete loomist.

(113a)

Kuigi on oluline, et komisjon võtaks ringlussevõetavuse kriteeriume kehtestavate delegeeritud õigusaktide koostamisel arvesse kõiki töötlemistehnoloogiaid ning ringlussevõetavuse ulatuse kriteeriume, on oluline, et komisjon hindaks täiendavalt keemilise ringlussevõtu lisaväärtust nende jäätmefraktsioonide puhul, mida ei saa töödelda mehaanilise ringlussevõtu tehnoloogiaga. Komisjon peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119  (1a) sätestatud eesmärkide kontekstis võtma arvesse uute tehnoloogiate energiatarbimist, veetarbimist ja materjalikadu ning vältima keskkonnaväiteid käsitleva liidu õigusraamistiku läbivaatamise konteksti arvestades eksitavaid keskkonnaväiteid, piirates nende kasutamist tõelisele ringlussevõtule suunatud lähenemisviisiga ja välistades näiteks materjalide kütuseks muutmise lähenemisviisi.

(113b)

Ettevõtjal peaks olema võimalik esitada keskkonnaväiteid turule lastud pakendite kohta üksnes juhul, kui need on keskkonnaväidete direktiivi alusel põhjendatud. Mis puutub väidetesse ringlussevõetavuse, ringlussevõetud materjali sisalduse osakaalu ja korduskasutatavuse kohta, siis peaksid sellised väited olema võimalikud üksnes pakendite selliste omaduste kohta, mis ületavad käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid miinimumnõudeid.

(117a)

Koduvälisel liigiti kogumisel on oluline osa pakendite kogumise määra suurendamisel ja nende ringlussevõtu parandamisel. Liikmesriikidel ja ettevõtjatel peaks olema võimalik võtta erimeetmeid koduväliste jäätmete liigiti kogumise jaoks, mis on kohandatud vastavalt tarbijate asukohale ja harjumustele.

(123)

Selleks et tagada võrdsed konkurentsitingimused ning käesoleva määruse eeldatav kasulikkus ja panus liidu kliima-, energia- ja ringluseesmärkide saavutamisse, on vaja tulemuslikult tagada kestlikkusnõuete täitmine. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1020, (73) millega kehtestatakse liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli horisontaalne raamistik, kohaldada toodete suhtes, millele on käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kestlikkusnõuded.

(123)

Selleks et tagada võrdsed konkurentsitingimused ning käesoleva määruse eeldatav kasulikkus ja panus liidu kliima-, energia- ja ringluseesmärkide saavutamisse, on vaja tulemuslikult tagada kestlikkusnõuete täitmine. Seepärast tuleks kehtestada liidu turule pakendeid laskvate ettevõtjate kontrollide minimaalne arv ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1020, (73) millega kehtestatakse liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli horisontaalne raamistik, kohaldada toodete suhtes, millele on käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kestlikkusnõuded.

(130)

Liidu turule sisenevate pakendite puhul tuleks eelistada turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate vahel siseturul tehtavad koostööd. Arvestades, et need võivad puudutada kõiki liidu turule sisenevaid pakendeid, peaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste sekkumine keskenduma peamiselt pakenditele, mille suhtes kohaldatakse turujärelevalveasutuste võetud keelavaid meetmeid. Kui turujärelevalveasutused võtavad selliseid keelavaid meetmeid ja need ei piirdu riigi territooriumiga, peaksid nad edastama liidu turule sisenevate pakendite kontrollimiseks määratud asutustele üksikasjad, mis on vajalikud selliste nõuetele mittevastavate pakendite tuvastamiseks piiridel, sealhulgas teabe pakendatud toodete ja ettevõtjate kohta, et võimaldada riskipõhist lähenemisviisi liidu turule sisenevate toodete suhtes. Sellistel juhtudel on tolli eesmärk sellised pakendid piiril kindlaks teha ja peatada.

(130)

Siseturu toimimise kindlustamiseks ja võrdsete tingimuste loomiseks on vaja tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad pakendid vastaksid käesolevale määrusele, olenemata sellest, kas neid imporditakse eraldi pakendina või pakendatud tootena. Eelkõige tuleb tagada, et valmistajad on kõnealuste pakendite suhtes läbi viinud asjakohased vastavushindamismenetlused. Eelistada tuleks turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate vahel siseturul tehtavad koostööd. Arvestades, et need võivad puudutada kõiki liidu turule sisenevaid pakendeid, peaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste sekkumine keskenduma peamiselt pakenditele, mille suhtes kohaldatakse turujärelevalveasutuste võetud keelavaid meetmeid. Kui turujärelevalveasutused võtavad selliseid keelavaid meetmeid ja need ei piirdu riigi territooriumiga, peaksid nad edastama liidu turule sisenevate pakendite kontrollimiseks määratud asutustele üksikasjad, mis on vajalikud selliste nõuetele mittevastavate pakendite tuvastamiseks piiridel, sealhulgas teabe pakendatud toodete ja ettevõtjate kohta, et võimaldada riskipõhist lähenemisviisi liidu turule sisenevate toodete suhtes. Sellistel juhtudel on tolli eesmärk sellised pakendid piiril kindlaks teha ja peatada.

(f)

teekotikesed või kohvipadjad, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks ja mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

f)

läbilaskvad teekotikesed või kohvipadjad või pärast kasutamist pehmeks muutuvad pakendid või ühe korra serveerimise ühikud , mis sisaldavad tee- või kohvitoodet ja on mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

(g)

kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikud, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks ning mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

g)

vett mitteläbilaskvad kohvi- või teemasinast ühe korra serveerimise ühikud, mis on vajalikud tee- või kohvitoote hoidmiseks ning mõeldud kasutamiseks ja kõrvaldamiseks koos tootega;

(4)

„veopakend“ – pakend, mis on ette nähtud hulga müügiühikute või rühmapakendite käsitsemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, sealhulgas e-kaubanduse pakendid, kuid välja arvatud maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid;

4)

„veopakend“ – pakend, mis on ette nähtud hulga müügiühikute või rühmapakendite käsitsemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida toote veost tingitud füüsilisi kahjustusi, sealhulgas e-kaubanduse pakendid, kuid välja arvatud maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid;

(16)

„lõppturustaja“ – turustaja, kes tarnib lõppkasutajale pakendatud või taastäitmise kaudu ostetavaid tooteid;

16)

„lõppturustaja“ – turustaja, kes tarnib lõppkasutajale pakendatud või taastäitmise või korduskasutamise kaudu ostetavaid tooteid;

(19)

„komposiitpakend“ – pakendiühik, mis on tehtud kahest või enamast eri materjalist, välja arvatud siltide, sulgurite ja tihendite materjal, kusjuures neid pakendimaterjale ei saa käsitsi eraldada ja seega moodustavad nad ühtse terviku;

19)

„komposiitpakend“ – pakendiühik, mis on tehtud kahest või enamast eri materjalist, välja arvatud siltide, pinnakattevahendite, vooderdiste, lakkide, värvide, tintide, liimide, glasuuride, sulgurite ja tihendite materjal , mis moodustavad põhilise pakendimaterjali massi osa , kusjuures neid pakendimaterjale ei saa käsitsi eraldada ja seega moodustavad nad ühtse terviku , välja arvatud juhul, kui asjaomane materjal moodustab pakendiühikust tähtsusetu osa, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 10 % pakendiühiku kogumassist ;

(22)

„korduskasutamine“ – toiming, millega korduskasutuspakendit kasutatakse uuesti sel otstarbel, milleks ta on loodud;

22)

„korduskasutamine“ – toiming, millega korduskasutuspakendit kasutatakse uuesti mitu korda sel otstarbel, milleks ta on loodud ja mis on tehtud võimalikuks asjakohase logistika abil ning mida soodustavad sobivad stimuleerivad süsteemid, tavaliselt tagatisrahasüsteem ;

(26)

„korduskasutussüsteem“ – organisatsiooniline, tehniline või rahaline korraldus, mis võimaldab korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli süsteemis. Tagatisrahasüsteemid, millega kogutakse pakendeid korduskasutamiseks, loetakse korduskasutuse süsteemi osaks;

26)

„korduskasutussüsteem“ – organisatsiooniline, tehniline ja/ või rahaline korraldus koos stiimulitega , mis võimaldavad korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli süsteemis. Tagatisrahasüsteemid, millega kogutakse pakendeid korduskasutamiseks, loetakse korduskasutuse süsteemi osaks;

(28)

„taastäitmine“ – toiming, kus lõppkasutaja täidab oma pakendifunktsiooniga anuma toote või toodetega, mida pakub lõppturustaja äritehingu raames ;

28)

„taastäitmine“ – toiming, kus lõppkasutaja täidab oma pakendifunktsiooniga anuma või anuma , mida pakub müügikohas lõppturustaja, toote või toodetega, mis ostetakse lõppturustajalt ;

(31)

„ringlussevõttu toetav disain“ – pakendi ja selle üksikute osade disain, mis tagab toote ringlussevõetavuse nüüdisaegsete kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside abil;

31)

„ringlussevõttu toetav disain“ – pakendi ja selle üksikute osade disain, mis tagab toote ringlussevõetavuse nüüdisaegsete kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside abil , eelistades mehaanilise ringlussevõtu protsesse ;

31a)

„ringlussevõetavus“ – hinnang pakendite sobivuse kohta jäätmekäitluse ja -töötluse kavandamise kaudu, mis põhineb liigiti kogumisel, sortimisel eraldi voogudesse, mastaapsel ringlussevõtul ja ringlussevõetud materjalide kasutamisel esmase tooraine asendamiseks uutes pakendites;

(32)

„mastaapne ringlussevõtt“ – pakendijäätmed kogutakse , sorditakse ja võetakse ringlusse nüüdisaegse taristu ja asjakohaste protsesside kaudu vähemalt 75 % liidu elanikkonna ulatuses , kusjuures see hõlmab ka liidust eksporditavaid pakendijäätmeid vastavalt artikli 47 lõikele 5;

32)

„mastaapne ringlussevõtt“ – piisava võimsuse olemasolu , et suunata kogutud pakendijäätmed kindlaksmääratud ja tunnustatud jäätmevoogudesse kehtestatud tööstuslike ümbertöötlemisprotsesside kaudu olemasolevates süsteemides, mille toimimist on praktiliselt tõestatud , kusjuures see hõlmab ka liidust eksporditavaid pakendijäätmeid vastavalt artikli 47 lõikele 5;

32a)

„kvaliteetne ringlussevõtt“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud taaskasutamistoiming, millega tagatakse, et kogutud ja sorditud jäätmete eriomane kvaliteet taaskasutustoimingu käigus säilib või taastatakse, nii et saadud ringlussevõetud materjalid oleksid esmase tooraine asendamiseks piisavalt kvaliteetsed;

(34)

„lahutamatu osa“ – pakendi osa, mis võib olla pakendiühiku põhiosast erinev ja erinevast materjalist, kuid on pakendiühikust ja selle toimimisest lahutamatu, kusjuures seda ei pea toote tarbimiseks pakendi põhiosast eraldama ning see visatakse tavaliselt ära pakendiühikuga samal ajal, kuigi ei kõrvaldata tingimata samal viisil;

34)

„lahutamatu osa“ – pakendi osa, mis võib olla pakendiühiku põhiosast erinev ja erinevast materjalist, kuid on pakendiühikust ja selle toimimisest lahutamatu, kusjuures seda ei pea pakendi põhiosast eraldama ning see visatakse tavaliselt ära pakendiühikuga samal ajal, kuigi ei kõrvaldata tingimata samal viisil;

(35)

„eraldatav osa“ – pakendi osa, mis on pakendiühiku põhiosast erinev, võib olla erinevast materjalist, tuleb tootele ligipääsu saamiseks pakendiühiku põhiosast täielikult ja püsivalt lahti võtta ning visatakse tavaliselt ära enne kui pakendiühik ja sellest eraldi;

35)

„eraldatav osa“ – pakendi osa, mis on pakendiühiku põhiosast erinev, võib olla erinevast materjalist, tuleb pakendiühiku põhiosast täielikult ja püsivalt lahti võtta ning visatakse tavaliselt ära enne kui pakendiühik ja sellest eraldi;

(37)

„innovaatiline pakend“ – pakendivorm, mille valmistamisel on kasutatud uut materjali, disaini või tootmisprotsessi, mille tulemusel paranevad tähelepandavalt pakendifunktsioonid: toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine või esitlemine , ning saadakse nähtavat keskkonnakasu, välja arvatud pakendid, mis saadakse olemasolevate pakendite muutmisest üksnes toodete parema esitlemise ja turustamise eesmärgil;

37)

„innovaatiline pakend“ – pakendivorm, mille valmistamisel on kasutatud uut ja uuenduslikku materjali, disaini või tootmisprotsessi, mille tulemusel paranevad tähelepandavalt pakendifunktsioonid: toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine, ning saadakse nähtavat üldist keskkonnakasu, välja arvatud pakendid, mis saadakse olemasolevate pakendite muutmisest peamiselt toodete parema esitlemise ja turustamise eesmärgil;

(38)

„teisene tooraine“ – materjalid, mis on saadud ringlussevõtuprotsesside kaudu ja võivad asendada esmast toorainet;

38)

„teisene tooraine“ – materjalid, mis on saadud ringlussevõtuprotsesside kaudu ning on läbinud kõik vajalikud kontrolli- ja sorteerimistoimingud ja võivad asendada esmast toorainet;

(40)

„kontaktitundlik pakend“ – pakend, mis on ette nähtud kasutamiseks pakendusviisidel, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 767/2009, (EÜ) nr 2009/1223, (EL) 2017/745, (EL) 2017/746, (EL) 2019/4, (EL) 2019/6, direktiivi 2001/83/EÜ või direktiivi 2008/68/EÜ;

40)

„kontaktitundlik pakend“ – pakend, mis on ette nähtud kasutamiseks pakendusviisidel, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 767/2009, (EÜ) nr 2009/1223, (EL) 2017/745, (EL) 2017/746, (EL) 2019/4, (EL) 2019/6, direktiivi 2001/83/EÜ , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ  (1a) või direktiivi 2008/68/EÜ;

(41)

„kompostitav pakend“ – pakend, mis laguneb füüsiliselt, keemiliselt, termiliselt või bioloogiliselt nii, et enamik valmiskompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, mineraalsooladeks, biomassiks ja veeks, nagu on sätestatud artikli 47 lõikes 4 , ega takista liigiti kogumist ja tööstuslikult kontrollitud tingimustes toimuvat kompostimisprotsessi või -tegevust;

41)

„kompostitav pakend“ – pakend, mis laguneb füüsiliselt, keemiliselt, termiliselt või bioloogiliselt nii, et enamik valmiskompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, mineraalsooladeks, biomassiks ja veeks, nagu on sätestatud artikli 47 lõikes 8 , ega takista liigiti kogumist ja tööstuslikult kontrollitud tingimustes toimuvat kompostimis- või anaeroobse lagunemise protsessi või -tegevust kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis on sätestatud Euroopa ühtlustatud standardis EN 13432 ;

41a)

„kodus kompostitavad pakendid“ – pakendid, mis on biolagunevad ka tingimustes, mis ei ole tööstuslike kompostimisrajatiste tingimustega võrreldes kontrollitavad, ja mille kompostimisprotsessi teostavad eraisikud, et toota komposti oma tarbeks.

41b)

„biopõhine plast“ – plast, mille tooraine on toodetud biomassist  (1a);

(50)

„tagatisraha“ – fikseeritud rahasumma, mis ei ole osa pakendatud või täidetud toote hinnast ja mida kogutakse lõppkasutajalt asjaomase liikmesriigi tagatisrahasüsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel ning makstakse tagasi, kui lõppkasutaja tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

50)

„tagatisraha“ – kindlaksmääratud rahasumma, mis ei ole osa pakendatud või täidetud toote hinnast ja mida kogutakse lõppkasutajalt asjaomase liikmesriigi tagatisrahasüsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel ning makstakse tagasi, kui lõppkasutaja või mis tahes muu isik tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

(51)

„tagatisrahasüsteem“ – süsteem, kus lõppkasutajalt võetakse sellesse süsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel tagatisraha, mis makstakse lõppkasutajale tagasi, kui ta tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

51)

„tagatisrahasüsteem“ – süsteem, kus lõppkasutajalt võetakse sellesse süsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel tagatisraha, mis makstakse lõppkasutajale tagasi, kui ta tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti või ladustatakse nõuetekohaselt selleks ettenähtud jäätmemahutisse kodus või avalikus kohas ;

(57)

„riski kujutav pakend“ – pakend, mis ei vasta käesolevas määruses või selle alusel sätestatud nõudele, v.a artikli 56 lõikes 1 loetletud nõuetele mittevastavused, ning võib seetõttu avaldada keskkonnale või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju;

57)

„riski kujutav pakend“ – pakend, mis ei vasta käesolevas määruses või selle alusel sätestatud nõudele, v.a artikli 56 lõikes 1 loetletud nõuetele mittevastavused, ning võib seetõttu avaldada keskkonnale , tervisele või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju;

(a)

selle disain toetab ringlussevõttu;

a)

selle disain toetab ringlussevõttu , nagu on sätestatud komisjoni poolt lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ;

(d)

seda saab ringlusse võtta nii, et saadud teisesed toorained on esmaste toorainete asendamiseks piisava kvaliteediga;

d)

seda saab ringlusse võtta nii, et saadud teisesed toorained on esmaste toorainete asendamiseks piisava kvaliteediga;

(e)

seda saab mastaapselt ringlusse võtta .

e)

see on mastaapselt ringlussevõetav, kooskõlas komisjoni poolt lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud metoodikaga .

a)

täitma ringlussevõttu toetava disaini kriteeriume, mis on sätestatud lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides , hiljemalt 36 kuu möödumisel lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamise kuupäevast; ning

b)

vastama lisaks käesoleva lõike punktis a toodud nõuetele mastaapse ringlussevõtu nõuetele, mis on sätestatud lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides , hiljemalt 36 kuu möödumisel lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamise kuupäevast;

a)

viis, kuidas väljendada ringlussevõetavuse hindamise tulemusi II lisa tabelis 3 toodud ringlussevõtu tulemusklassides A–E, võttes aluseks protsendimäära lõike 1 kohaselt ringlussevõetava pakendiühiku massist;

b)

kõikide II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide ja -kategooriate üksikasjalikud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid, sealhulgas vajaduse korral konkreetsed kvaliteetse ringlussevõtu nõuded;

c)

iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul asjaomastele tulemusklassidele vastamise tingimuste kirjeldus;

d)

rahaliste tasude kohandamine, mida tootjad peavad artiklis 40 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisel maksma, võttes aluseks pakendite ringlussevõtu tulemusklassi;

e)

viis, kuidas hinnata mastaapset ringlussevõttu iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul, et kehtestada ajakohastatud ringlussevõtu tulemusklassid.

a)

kehtestada II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooriate jaoks ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja ringlussevõtu tulemusklassid võttes aluseks sama lisa tabelites 2 ja 2a loetletud kriteeriumid ja parameetrid; ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumides võetakse arvesse nüüdisaegseid kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesse ning need puudutavad pakendi kõiki osi;

b)

kehtestada eeskirjad tootjate poolt artikli 40 lõikes 1 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisel makstavate rahaliste tasude kohandamiseks, võttes aluseks pakendite ringlussevõtu tulemusklassi ning , kui see on asjakohane , ringlussevõetud materjali sisalduse protsentides.

(b)

liigiti kogutud pakendijäätmete kogused II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi;

b)

liigiti kogutud pakendijäätmete kogused II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi , võttes arvesse liikmesriikide käesoleva määruse artiklist 43 tulenevaid kohustusi ;

(d)

iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi sorteerimiseks ja ringlussevõtuks paigaldatud taristu võimsus liidus tervikuna.

d)

iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendiliigi sorteerimiseks ja ringlussevõtuks paigaldatud taristu võimsus liidus tervikuna , võttes arvesse liikmesriikide käesoleva määruse artiklist 43 tulenevaid kohustusi .

(a)

viis, kuidas väljendada ringlussevõetavuse hindamise tulemusi II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõtu tulemusklassides A–E, võttes aluseks protsendimäära lõike 1 kohaselt ringlussevõetava pakendiühiku massist;

(b)

kõikide II lisa tabelis 1 loetletud pakendimaterjalide ja -kategooriate üksikasjalikud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid;

(c)

iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul asjaomastele tulemusklassidele vastamise tingimuste kirjeldus;

(d)

rahaliste tasude kohandamine, mida tootjad peavad artiklis 40 osutatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisel maksma, võttes aluseks pakendite ringlussevõtu tulemusklassi;

(e)

viis, kuidas hinnata mastaapset ringlussevõttu iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul, et kehtestada alates 2035. aastast ajakohastatud ringlussevõtu tulemusklassid.

a)

kui pakendiühik sisaldab lahutamatuid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust koos pakendi kõikide lahutamatute osadega.

b)

kui pakendiühik sisaldab eraldatavaid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust eraldi pakendi kõikide eraldatavate osade puhul ; kui pakendiühiku lahutamatu osa on käsitsi hõlpsalt eraldatav ja tarbijal on selleks selged juhised, tuleb pakendi ringlussevõtu nõuetele vastavuse hindamisel kombineerida iga üksiku komponendi kohta antavad hinnangud;

c)

kõik pakendiühiku osad peavad vastama nüüdisaegsetele kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsessidele ega tohi takistada pakendiühiku põhiosa ringlussevõetavust.

(b)

meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid , mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

b)

meditsiiniseadmete kontaktitundlikud pakendid , mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

(c)

in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid , mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/746.

c)

in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud pakendid , mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/746.

ca)

imikute piimasegu, jätkupiimasegu, väikelastele mõeldud töödeldud teraviljapõhiste toitude ja imikutoidu ning meditsiiniliseks eriotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud toidu kontaktitundlikud pakendid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 punktides a, b ja c;

(a)

30 % kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (PET);

a)

30 % kontaktitundlikel pakenditel , välja arvatud ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel , mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (PET);

(b)

10  % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

b)

7,5  % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

(d)

35 % muudel pakenditel kui punktides a, b ja c osutatud pakendid.

d)

35 % muudel plastpakenditel kui punktides a, b ja c osutatud pakendid.

aa)

25 % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET;

(b)

meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

b)

meditsiiniseadmete või ainult uurimistöö jaoks ette nähtud seadmete ja uuritavate seadmete kontaktitundlikud plastpakendid, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2017/745;

da)

määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 punktides a, b ja c määratletud imikutele ja väikelastele mõeldud toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks mõeldud toidu või väikelaste jaoks mõeldud jookide või toitude kontaktitundlikud plastpakendid;

db)

tarvikute, komponentide ja esmapakendite komponentide pakendamine ravimite tootmiseks direktiivi 2001/83/EÜ alusel ja veterinaarravimite puhul määruse (EL) 2019/6 alusel, kui selline pakendamine on ravimi kvaliteedistandardite kohaselt nõutav.

a)

kompostitava plastpakendi suhtes;

b)

pakenditel kasutatavate trükivärvide, liimide, värvide, lakkide ja glasuuride suhtes;

c)

plastosade suhtes, mis moodustavad vähem kui 5 % kogu pakendiühiku kogumassist.

(a)

näha ette erandid lõike 1 punktides b ja d sätestatud miinimumsisalduse protsendimäärade kohaldamisalast, ajastusest või tasemest konkreetsete plastpakendite puhul ning, vajaduse korral ,

a)

näha ette erandid lõikes 2 sätestatud miinimumsisalduse protsendimäärade kohaldamisalast, ajastusest või tasemest,

aa)

muuta lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärke;

a)

kehtestada eesmärgid biopõhise plasti lähteainete kasutamiseks pakendites;

b)

kehtestada biopõhise plasti lähteainete kohta kestlikkusnõuded, millele need peavad vastama, et need aitaksid eesmärke saavutada, võttes arvesse olemasolevaid kestlikkuskriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29;

c)

näha ette võimalus saavutada maksimaalselt 50 % artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidest, kasutades biopõhiseid plasti lähteaineid.

a)

kehtestada plastpakendite biopõhiste lähteainete kohta kestlikkusnõuded, võttes arvesse olemasolevaid kestlikkuskriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29;

b)

kehtestada eesmärgid biopõhiste lähteainete kasutamiseks plastpakendites;

(c)

kõik katsetulemused, uuringud või muud asjakohased allikad, mida kasutatakse pakendi minimaalse vajaliku mahu või massi hindamiseks.

c)

kõik katsetulemused, uuringud või muud asjakohased allikad , näiteks modelleerimine ja simulatsioon , mida kasutatakse pakendi minimaalse vajaliku mahu või massi hindamiseks.

(a)

see on ette nähtud, disainitud ja turule lastud eesmärgiga seda korduskasutada või taastäita ;

a)

see on ette nähtud, disainitud ja turule lastud eesmärgiga seda palju kordi korduskasutada ;

(b)

see on ette nähtud ja disainitud selliselt, et suudaks tavapäraselt prognoositavates kasutustingimustes läbida võimalikult palju teekondasid või kasutuskordi;

b)

see on ette nähtud ja disainitud selliselt, et suudaks tavapäraselt prognoositavates kasutustingimustes läbida võimalikult palju kasutuskordi;

ha)