Raportöör:

Katrīna ZARIŅA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 10.11.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 115 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	18.12.2023
Vastuvõtmine täiskogus	17.1.2024
Täiskogu istungjärk nr	584
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	222/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) peakontori maksustamise süsteem ja selle eesmärke, sest need on kooskõlas MVKEde olukorra parandamise ja nende piiriülese tegevuse lihtsustamisega ning vähendavad haldus- ja finantstõkkeid, suurendades MVKEde üldist konkurentsivõimet.

1.2.

Komitee märgib, et peakontori maksustamise süsteemi ettepaneku vastuvõtmine annab ettevõtjatele, töötajatele ja liikmesriikidele suurt lisaväärtust. Praegu on peaaegu kõik Euroopa Liidu (EL 28) finantssektorivälised ettevõtjad VKEd (99,8 %). VKEde osakaal ELi 28 liikmesriigi kogu tööhõives on kaks kolmandikku (66,6 %) ja nad loovad veidi vähem kui kolm viiendikku (56,8 %) finantssektorivälisest lisandväärtusest (1). MVKEde halduskoormuse vähendamine tagab nende igapäevases tegevuses suurema konkurentsieelise.

1.3.

Komitee kutsub üles võtma viivitusteta vastu komisjoni ettepaneku kehtestada peakontori maksustamise süsteem, et soodustada MVKEde majanduskasvu ning edendada võrdseid võimalusi piiriüleselt tegutsevate MVKEde osalemiseks siseturul, aidates seeläbi kaasa pikaajalisele SKP ja tööhõive kasvule.

1.4.

Ettepaneku eesmärk on vähendada äriühingu tulumaksu nõuete täitmisega seotud kulusid MVKEde jaoks, kes juba tegutsevad piiriüleselt püsivate tegevuskohtade kaudu. Komitee toetab komisjoni hinnangut, et peakontori maksustamise süsteemi kasutuselevõtmine vähendab juba rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid. See vähendab tõkkeid ja võib anda kokkuhoidu nõuete täitmisega seotud kuludelt. Ettepanek võib motiveerida ka teisi MVKEsid alustama piiriülest tegevust.

1.5.

Ühtlasi soovitakse ettepanekuga vähendada MVKEde haldus- ja finantskoormust seoses riikliku tasandi maksustamiseeskirjadega. Seoses sellega kutsub komitee üles korrapäraselt hindama maksude arvutamise ja tasumise menetlusi riigi tasandil, et vähendada regulatiivset koormust ja suurendada ettevõtete üldist konkurentsivõimet.

1.6.

Praegu nõustub komitee komisjoni lähenemisviisiga, mis seisneb peakontori maksustamise süsteemi ettepaneku kohaldamisala piiramises eraldiseisvate MVKEdega, kes tegutsevad piiriüleselt ühes või mitmes liikmesriigis üksnes püsivate tegevuskohtade kaudu. Samal ajal märgib komitee, et kui viis aastat pärast direktiivi jõustumist viiakse läbi MVKEde peakontori maksustamise süsteemi tõhususe kavandatud järelhindamine, peaks komisjon kaaluma ja hindama võimalust laiendada peakontori maksustamise süsteemi nii, et see hõlmaks VKEsid, kes tegutsevad piiriüleselt tütarettevõtjate kaudu.

1.7.

Komitee märgib, et komisjon peab peakontori maksustamise süsteemi ja BEFITi („Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“) ettepanekuid vastastikku täiendavaks, sest BEFIT on peamiselt suunatud suurtele kontsernidele, kes tegutsevad kogu ELis, ning on vabatahtlik VKEde rühmade puhul, kelle tütarettevõtjad asuvad teistes liikmesriikides ja kes rakendavad konsolideeritud finantsaruandeid.

1.8.

Samal ajal märgib komitee, et kuna peakontori maksustamise süsteemi ettepanek on vabatahtlik VKEdele üldiselt ja BEFITi ettepanek on vabatahtlik konsolideeritud finantsaruannetega VKEde rühmadele, luuakse ELis erinevad õigusraamistikud potentsiaalselt võrreldavas olukorras olevatele äriühingutele. Seepärast julgustab komitee komisjoni jälgima uute peakontori maksustamise eeskirjade arengut ja nende sellealast mõju, sest kui kõrvuti eksisteerivad erinevad õigusraamistikud, mida kohaldatakse võrreldavate osalejate suhtes, võib see põhjustada killustatust ja lahknevusi, mis omakorda võib kahjustada siseturu konsolideerimist.

1.9.

Komitee leiab, et peakontori maksustamise süsteem suurendab ja parandab koostööd liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Nendevaheline koostöö on keskse tähtsusega kavandatud peakontori maksustamise süsteemi edukal ja sisulisel rakendamisel ning seatud eesmärkide saavutamisel.

1.10.

Komitee on veendunud, et direktiivi ülevõtmise kavandatud ajakava on piisav, et kohandada liikmesriikide maksuhaldurite IT-süsteeme ning tagada hilisemates etappides sujuv andmevahetus liikmesriikide vahel, julgustades liikmesriike sel alal kiiresti tegutsema.

1.11.

Komitee kutsub komisjoni üles tegema pärast ettepaneku vastuvõtmist tihedat koostööd liikmesriikide ning MVKEsid esindavate organisatsioonidega, et suurendada MVKEde teadlikkust olemasolevast peakontori maksustamise süsteemist. Nii on võimalik tulemuslikumalt saavutada eesmärk vähendada regulatiivset koormust, suurendada piiriülest tegevust ja kasutada täielikult ära siseturu eelised. Samuti peaksid asjaomased osalejad eraldama vahendid, et tagada MVKEdele koolitus ja metoodiline tugi peakontori maksustamist käsitlevate normide kohase maksudeklaratsiooni koostamise teemal.

2.   Ettepaneku taust

2.1.

2023. aasta septembris avaldas komisjon VKEde abipaketi, sealhulgas hilinenud makseid käsitleva määruse ettepaneku, ettepaneku võtta vastu direktiiv VKEde maksustamise lihtsustamise kohta, millega kehtestatakse peakorteri maksustamise süsteem, ja meetmestiku VKEde tulemuslikkuse parandamiseks. Seejuures keskenduti parema õigusloome tegevuskava täiustamisele, rahastamisvõimaluste kättesaadavuse parandamisele, tööjõu oskuste täiendamisele ja muudele tugimehhanismidele.

2.2.

Komisjoni ettepanekus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteemi kehtestamise kohta käsitletakse lihtsustatud eeskirju ELis piiriüleselt tegutsevate eraldiseisvate VKEde jaoks seoses nende teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtadega (2).

2.3.

Praegu on peaaegu kõik Euroopa Liidu (EL 28) finantssektorivälised ettevõtjad VKEd (99,8 %). VKEde osakaal ELi 28 liikmesriigi kogu tööhõives on kaks kolmandikku (66,6 %) ja nad loovad veidi vähem kui kolm viiendikku (56,8 %) finantssektorivälisest lisandväärtusest (3).

2.4.

Komisjoni ettepaneku kohaldamisala piirdub eraldiseisvate VKEdega, (4) mis tegutsevad piiriüleselt üksnes ühes või mitmes liikmesriigis asuvate püsivate tegevuskohtade kaudu, vastavalt direktiivi ettepaneku artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele (5). Teiselt poolt ei ole Euroopa Komisjoni ettepanekusse lisatud tütarettevõtjaid ning neil puudub õigus kasutada peakontori maksustamise süsteemist tulenevaid eeliseid.

2.5.

Reaalselt on kohaldamiseks vajalikele nõuetele vastavatel VKEdel võimalus arvutada oma püsiva tegevuskoha (püsivate tegevuskohtade) maksustatav tulu üksnes oma peakontori asukohaliikmesriigi maksustamisnormide alusel, samal ajal kui kohaldatavateks maksumääradeks jäävad püsiva tegevuskoha (püsivate tegevuskohtade) tegeliku asukohaliikmesriigi (tegelike asukohaliikmesriikide) maksumäärad.

2.6.

Peakontori maksustamise süsteemi ettepanekuga rakendatavad lihtsustamismeetmed ja nende võimalik edasine pikendamine on rangelt piiritletud konkreetsete kohaldamiseks vajalike nõuetega, (6) mille eesmärk on vältida maksustamisnormidest kõrvalehoidmise ohtu.

2.7.

Peakontori maksustamise süsteemi ettepanekuga pakutav võimalus kehtib viis aastat (artikkel 7), välja arvatud juhul, kui peakontori maksuresidentsust vahepeal muudetakse või kui püsivate tegevuskohtade ühine käive ületab vähemalt kolmekordselt peakontori käivet (artikkel 8). Sellistel juhtudel ei kohaldata enam peakontori maksustamise süsteemi eeskirju.

2.8.

Iga viieaastase perioodi lõpus on VKEdel õigus oma valikut piiranguteta pikendada viie aasta võrra, tingimusel et nad jätkuvalt täidavad komisjoni ettepanekus sätestatud kohaldamiseks vajalikke nõudeid (artikkel 9). Kui eraldiseisev VKE otsustab asutada tütarettevõtja või kui tema püsivate tegevuskohtade ühine käive suureneb vähemalt peakontori kahekordse käibeni või kui ta enam ei kvalifitseeru VKEks, ei saa ta viieaastase perioodi lõppedes peakontori maksustamise süsteemi eeskirjade kohaldamist uuendada (artikkel 10).

2.9.

Organisatsioonilisest seisukohast võimaldab ühe akna süsteem VKEdel suhelda nii osalemismenetluse kui ka kohustuste kohta deklaratsioonide esitamise ja maksude maksmisega seoses üksnes oma peakontori liikmesriigi maksuhalduriga.

2.10.

Täpsemalt on kõigi püsivate tegevuskohtade puhul deklaratsioone esitav üksus VKE peakontor, kes esitab seega üheainsa maksudeklaratsiooni oma peakontori asukohariigi maksuhaldurile („deklaratsiooni saaja“ – artikkel 11). Asjaomane maksuhaldur kohaldab maksumäärasid, mis kehtivad liikmesriigis (liikmesriikides), kus VKE-l on püsiv tegevuskoht (püsivad tegevuskohad), ja kannab selle alusel saadud maksutulud üle igale liikmesriigile, kus VKE-l on püsiv tegevuskoht (artikkel 12).

2.11.

Ettepanek hõlmab õigeaegset ja tõhustatud teabevahetust mitme asjaomase liikmesriigi maksuhalduri vahel, sealhulgas ühisauditid, kasutades eelkõige kehtivat raamistikku, mis on kehtestatud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga (artikkel 13).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut ja selle eesmärke, sest need on kooskõlas MVKEde toetamise ja nende piiriülese tegevuse lihtsustamisega ning vähendavad haldus- ja finantstõkkeid, suurendades MVKEde üldist konkurentsivõimet. Mitmes komitee varasemas arvamuses on rõhutatud, kui oluline on vähendada MVKEde nõuete täitmisega seotud kulusid, ja seda taotletakse ka peakontori maksustamise süsteemi ettepanekuga.

3.2.

Komitee märgib, et komisjoni hinnangul kulutavad VKEd ligikaudu 2,5 % oma käibest maksukohustuste täitmisele, samas kui suurettevõtjad kulutavad sellele 0,7 % käibest, sest VKEdel on proportsionaalselt raskem toime tulla liikmesriikide erinevate maksueeskirjadega. Seepärast ärgitab komitee peakontori maksustamise süsteemi ettepaneku kiiresti heaks kiitma, et toetada MVKEsid nõuete täitmisega seotud kulukoormuse vähendamisel ning leevendada väikeste ja eelkõige mikroettevõtjate sellega seotud ebasoodsat konkurentsiolukorda suurettevõtjatega võrreldes.

3.3.

Samal ajal julgustab komitee individuaalseid liikmesriike korrapäraselt hindama maksude arvutamise ja tasumise menetlusi ning tegema vajalikke parandusi, et vähendada ettevõtjate haldus- ja finantskoormust. Komitee märgib, et maksude arvutamiseks ja tasumiseks kulutatud aeg on liikmesriikide lõikes erinev. Peakontori maksustamise süsteemi ettepanekul võib olla positiivne mõju maksemenetluste ühtlustamisele ja digitaliseerimisele.

3.4.

Komitee nõustub komisjoniga, et MVKEde piiriülese tegevuse maksustamise ja sellega seotud nõuete täitmisega seotud kulude lihtsustamiseks sobib paremini ELi direktiiv kui hulk liikmesriikide tasandi seadusandlikke algatusi. Sellised probleemid on ühised kõigile liikmesriikidele ja neid ei saa tulemuslikult lahendada eraldiseisvate liikmesriikide meetmetega – need tooksid kaasa killustatuse ja kooskõla puudumise. Sellega seoses on komisjoni ettepanek täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja näib suutvat lihtsustada õigusraamistikku MVKEde kasuks.

3.5.

Komisjoni ettepanekus järgitakse ka proportsionaalsuse põhimõtet, sest ettepanek ei lähe kaugemale MVKEde piiriülese tegevuse hõlbustamiseks vajalikust ja aitab seega siseturgu konsolideerida. Selles küsimuses väärib märkimist, et kavandatud meetmed käsitlevad üksnes püsivate tegevuskohtade maksustatava tulu arvutamist, ühtlustamata liikmesriikide maksustamisnorme – liikmesriigid jätkavad oma maksubaaside ja -määrade kohaldamist.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee leiab, et direktiivi ettepaneku artiklites 4 ja 8 sätestatud kohaldamiseks vajalikele nõuetele vastavust ja kohaldamise lõpetamist käsitlevad sätted on asjakohaselt kavandatud, vältimaks võimalikke maksuplaneerimise tavasid, mille eesmärk on strateegiliselt kaaluda peakontori üleviimist madala(ma) maksumääraga riiki.

4.2.

Komitee nõustub, et kehtestatud viieaastane periood, mille vältel peakontori maksustamise süsteemi raamistikku esmakordselt rakendatakse ja mida on võimalik edaspidi pikendada, tundub olevat mõistlik, et tagada uute eeskirjade stabiilsus ja tõhusus. Samal ajal takistab see maksuplaneerimist ja võimaldab hinnata aja jooksul konkreetse ettevõtte arengut ja majanduskasvu, et MVKEd saaksid valida kõige sobivamad maksustamisvõimalused.

4.3.

Komitee leiab, et erinevalt kohandamiskulude lühiajalisest suurendamisest maksuhaldurite IT-süsteemide ajakohastamiseks tagab peakontori maksustamise süsteemi ettepanek liikmesriikidele pikaajalise lisaväärtuse. Maksuhaldurite vahelise teabevahetuse mehhanismid, nagu näiteks maksustamisalase halduskoostöö direktiiv, on juba olemas ja neid rakendatakse laialdaselt. Komitee on veendunud, et ettepaneku eduka rakendamise eeltingimusena on vaja head maksuhalduritete koostööd.

4.4.

Komitee nõustub komisjoniga ka selles, et kui MVKEde jaoks optimaalne peakontori maksustamise süsteem on rakendunud, võib eeldada maksubaasi võimaliku suurenemise, SKP kasvu ja tööhõive elavnemise positiivset mõju liikmesriikidele.

4.5.

Komitee leiab siiski, et konkreetsemate andmete kogumine komisjoni mõjuhinnangu analüüsi raames oleks kindlasti parandanud ettepanekut, sest paremini oleks esile toodud oodatava kasu kvantitatiivsed aspektid.

4.6.

Komitee julgustab komisjoni hoolikalt hindama direktiivi kohaldamist viis aastat pärast selle jõustumist ning asjaomasel juhul kaaluma võimalikke kohandusi, nagu on kavandatud direktiivi ettepaneku artiklis 19. Sellega seoses on otsustav tähtsus kasuliku teabe kogumiseks tehtaval liikmesriikide koostööl.

4.7.

Kindlasti on vaja komisjoni esitatud peakontori maksustamise süsteemi ettepaneku tulemuslikkuse ja tõhususe pidevat järelevalvet. Kõik komisjoni kavandatud hindamisparameetrid tunduvad olevat asjakohased (7). Komitee soovitab erilist tähelepanu pöörata peakontori maksustamise süsteemis osaleda soovivate MVKEde nõuete täitmisega seotud kuludele seoses järgmisega: i) nende ettevõtjate käive ja ii) võrreldavad MVKEd, kes kavandatud lihtsustust ei kohalda. Sellised aspektid on kesksel kohal, et mõista MVKEde tegelikku lihtsustamisest saadavat kasu ning hinnata uue peakontori maksustamise süsteemi raamistiku kasulikkust teistele ettevõtetele, kes vastavad selle kohaldamiseks vajalikele nõuetele.

4.8.

Komitee soovitab, et kui viis aastat pärast direktiivi jõustumist viiakse läbi MVKEde peakontori maksustamise süsteemi tõhususe kavandatud järelhindamine, peaks komisjon kaaluma ja hindama võimalust laiendada peakontori maksustamise süsteemi nii, et see hõlmaks VKEsid, kes tegutsevad piiriüleselt tütarettevõtjate kaudu.

4.9.

Komitee märgib, et komisjon peab peakontori maksustamise süsteemi ja BEFITi ettepanekuid vastastikku täiendavaks, sest BEFIT on peamiselt suunatud suurtele kontsernidele, kes tegutsevad kogu ELis, ning on vabatahtlik VKEde rühmade puhul, kelle tütarettevõtjad asuvad teistes liikmesriikides ja kes rakendavad konsolideeritud finantsaruandeid. Komisjon on seisukohal, et peakontori maksustamise süsteemi ettepanek lihtsustab VKEde jaoks ettenähtud eeskirju nende laienemise varajases etapis. VKEde eduka laienemise ja majanduskasvu korral võivad nad peakontori maksustamise süsteemi eeskirjade kohaldamisalast välja jääda, kuid nad saavad kohaldada BEFITi raamistikku.

4.10.

Komitee märgib, et nii peakontori maksustamise süsteemi ettepaneku kui ka BEFITi ettepaneku vabatahtlik rakendamine konsolideeritud finantsaruandega VKEde rühmade puhul viib nii kogu ELis kui ka liikmesriikides muus osas võrreldavas olukorras olevate ettevõtete jaoks erinevate maksueeskirjadeni, ning julgustab komisjoni jälgima uute peakontori maksustamise eeskirjade arengut ja nende sellekohast mõju. Kui kõrvuti eksisteerivad erinevad õigusraamistikud, mida kohaldatakse võrreldavate osalejate suhtes, võib see tõepoolest põhjustada killustatust ja lahknevusi, mis omakorda võib kahjustada siseturu konsolideerimist

4.11.

Komitee rõhutab, et on oluline piisavalt propageerida ja tutvustada kõigi liikmesriikide VKEdele, millist lisaväärtust annab peakontori maksustamise süsteemi käsitlevast seadusandlikust ettepanekust tulenev lihtsustamine ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine piiriüleselt tegutsevatele MVKEdele, arvestades, et asjakohase algatuse tegelik kasu võib olla paljude ettevõtjate jaoks selgusetu või isegi teadmata. Sel teel saaks peakontori maksustamise süsteemi meetmete kohaldamise võimalus laiemalt teatavaks ja kättesaadavaks, mis vähendaks moonutatud konkurentsi ohtu ja suurendaks võimalust siseturgu veelgi konsolideerida.

4.12.

Komitee kutsub komisjoni üles tegema pärast ettepaneku vastuvõtmist tihedat koostööd liikmesriikide ja VKEsid esindavate organisatsioonidega, et suurendada MVKEde teadlikkust olemasolevast peakontori maksustamise süsteemist eesmärgiga suurendada kogu ELis selle kasutamist ja sellest saadavat kasu. Samuti peaksid asjaomased osalejad eraldama vahendid, et tagada MVKEdele koolitus ja metoodiline tugi peakontori maksustamist käsitlevate normide kohase maksudeklaratsiooni koostamise teemal. See hõlmab ka toetust MVKEde digikirjaoskuse suurendamiseks.

---

(1)  VKEde maksukohustuse täitmisega seotud kulud. Tax compliance costs for SMEs – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu).

(2)  Püsiv tegevuskoht – teises liikmesriigis asuv kindel tegevuskoht, nagu see on määratletud asjaomases kahepoolses topeltmaksustamise vältimise lepingus või sellise lepingu puudumisel siseriiklikus õiguses.

(3)  VKEde maksukohustuse täitmisega seotud kulud. Tax compliance costs for SMEs – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu).

(4)  VKEde määratluse osas osutatakse kavandatavas direktiivis direktiivile 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Selle direktiivi VKEde määratluse kohaselt kuuluks ettevõte kohaldamisalasse üksnes siis, kui see ei ületa bilansipäeval vähemalt kahte järgmisest kolmest kriteeriumist: bilansimaht 20 miljonit eurot, netokäive 40 miljonit eurot ja/või keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul 250.

(5)  Artikli 2 kohaselt kohaldatakse asjakohast direktiivi sellise VKE suhtes, kes vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	VKE on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja ühes I ja II lisas loetletud õiguslikest vormidest;

b)	VKE on liikmesriigi maksuresident vastavalt selle liikmesriigi maksuõigusele, sh tema sõlmitud kahepoolsetele topeltmaksustamise vältimise lepingutele;

c)	VKE suhtes kohaldatakse otse või omanike tasandil III ja IV lisas loetletud kasumimaksu või mis tahes muud sarnaste tunnustega maksu;

d)	VKE on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) vastavalt direktiivis 2013/34/EL antud määratlusele;

e)	VKE tegutseb teistes liikmesriikides ainult ühe või mitme püsiva tegevuskoha kaudu;

f)

VKE ei kuulu finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi direktiivi 2013/34/EL tähenduses, olles iseseisev ettevõtja, kes vastab ühele järgmistest tingimustest: — ta ei ole sidusettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 13 tähenduses; — ta ei ole sidusettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ artikli 3 punkti 3 tähenduses.

(6)  Peakontor võib otsustada kohaldada teises liikmesriigis (teistes liikmesriikides) asuva (asuvate) püsiva tegevuskoha (püsivate tegevuskohtade) suhtes peakontori asukohariigi maksustamisnorme, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

a)	tema püsivate tegevuskohtade käive ei olnud kahel viimasel majandusaastal kokku suurem kui peakontori käive korrutatuna kahega;

b)	ta on olnud peakontori asukohaliikmesriigi maksuresident kahe viimase majandusaasta jooksul;

c)	ta on kahe viimase majandusaasta jooksul vastanud artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tingimustele.

(7)  Artikli 19 lõige 2: „Liikmesriigid edastavad komisjonile direktiivi hindamiseks vajaliku teabe kooskõlas lõikega 3, sealhulgas koondandmed peakontori maksustamist käsitlevate normide kohaldamise nõuetele vastavate VKEde arvu kohta võrreldes VKEdega, kes on taotlenud nende normide kohaldamist, ning nende käibe ja nõuete täitmisega seotud kulude ja käibe vahelise suhte kohta; andmed nende VKEde arvu kohta, kes on piiriüleselt laienenud, olles loonud püsiva tegevuskoha, ning nende VKEde arvu kohta, kes tütarettevõtja loomise tõttu enam peakontori maksustamist käsitlevate normide kohaldamise nõuetele ei vasta, või nõuete täitmisega seotud kulude kohta, mida peavad kandma VKEd, kes on otsustanud peakontori maksustamist käsitlevate normide kohaldamist taotleda.“