EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

6. juuni 2023,

seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust

(CON/2023/15)

(2023/C 249/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

23. veebruaril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (1) (edaspidi „kavandatav direktiiv“).

Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud esitada omal algatusel arvamuse kavandatava direktiivi kohta. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatav direktiiv sisaldab sätteid, mis mõjutavad EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi panust finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisse pädevate asutuste poolt, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

Kavandatava direktiiviga kehtestatakse teatavatele suurettevõtjatele inimõiguste- ja keskkonnaalane hoolsuskohustus (2), mis hõlmab tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemist (3), hoolsuskohustuse lõimimist äriühingu tegevuspõhimõtetesse (4), kahjuliku mõju ennetamist või leevendamist (5), kaebuste esitamise korra kehtestamist (6), järelevalvemeetmeid ja -poliitikat (7) ning aruandlust (8). Sellega seoses määratletakse kavandatavas direktiivis selle kohaldamisalasse kuuluv „äriühing“, mis hõlmab ka „reguleeritud finantsettevõtjaid“ (9), mille hulka omakorda kuuluvad ka krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) tähenduses (edaspidi „krediidiasutus“ ja koos „krediidiasutused“).

1.2.

Lisaks nähakse kavandatava direktiiviga ette, et selle kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud võtavad asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest (11). Reguleeritud finantsettevõtjate - sealhulgas krediidiasutuste - puhul hõlmab „väärtusahela“ mõiste kavandatavas direktiivis laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavate klientide tegevust (12). Kuigi inimõiguste- ja keskkonnaalane hoolsuskohustus ei kuulu EKP pädevusvaldkonda, võib kavandataval direktiivil olla krediidiasutustele oluline praktiline mõju. Selles osas on soovitatav näha kavandatava direktiiviga ette koostöö- ja teabevahetuse kord krediidiasutuste poolt kavandatava direktiivi nõuete täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste ja krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste, sealhulgas EKP, vahel. Sellega seoses märgib EKP, et liidu kaasseadusandjad on kehtestanud koostöö- ja teabevahetuse korra ühelt poolt usaldatavusjärelevalve asutuste ja teiselt poolt pädevate järelevalveasutuste vahel, kes teostavad järelevalvet krediidiasutuste vastavuse üle liidu õigusaktidele, millega reguleeritakse muid tegevusvaldkondi, mis ei kuulu EKP pädevusse seoses krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvega. Selline kord on kehtestatud näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (13), finantsinstrumentide turgude (14) ja turuinfrastruktuuri (15) valdkonnas.

1.3.

Kavandatava direktiiviga kehtestatakse tsiviilvastutus äriühingutele, kes ei ole täitnud oma kohustust vältida võimalikku kahjulikku mõju ja lõpetada tegelik kahjulik mõju, kui see täitmata jätmine on põhjustanud kahju (16). Kuigi tsiviilvastutuse korda oleks vaja täpsustada (näiteks hüvitatava kahju määratlus ja tõendamiskohustus), võib eeldada, et pankade jaoks võivad sellisest tsiviilvastutusest tulenevate kohtuvaidlustega seotud riskid oluliselt suureneda. EKP eeldab, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused juhivad neid riske kooskõlas EKP väljendatud järelevalvealaste ootustega usaldatavusnõuete täitmise valdkonnas. Sellega seoses tuleb märkida, et EKP on pankade keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamisel seni kasutanud riskipõhist lähenemisviisi. Näiteks on EKP pankadele teatanud, et nad peavad mõistma, millised tagajärjed üleminek kestlikumale majandusele nende tehingutele ja riskipositsioonidele kaasa toob, ning kajastama selliseid riske oma üldises riskijuhtimise strateegias (17). Sellest tulenevalt võib laenuandmise jätkamist selliste tegevuste rahastamiseks, mis on seotud suurte üleminekuriskidega, pidada usaldusväärse riskijuhtimise nõuetele vastavaks vaid juhul, kui laenuvõtjal on üleminekuriski juhtimiseks ja vähendamiseks usaldusväärne ja teaduspõhine, Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olev üleminekukava (18). Eelkõige hõlmab üleminekuriski usaldusväärne juhtimine ka kohtuvaidluste riski usaldusväärset juhtimist. Sellega seoses rõhutab EKP, et sellist laenuandmist negatiivselt mõjutava tsiviilvastutuse kehtestamisel tuleks arvesse võtta ja tunnustada äriühingute üleminekukavade rolli. Eelnimetatud järelevalvealasest lähenemisviisist tulenevalt võib laenuandmist suurte üleminekuriskidega seotud tegevuste rahastamiseks siiski pidada usaldusväärse riskijuhtimise nõuetele vastavaks, kui marginaalne osa kavandatud või ellu viidud tegevustest on kooskõlas usaldusväärsete üleminekukavadega. See on väga oluline selleks, et tagada pankade suutlikkus rahastada selliste klientide üleminekupüüdlusi, kes ei ole veel ELi kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas, kuid kellel on kavas seda teha.

1.4.

Kavandatava direktiiviga kohustatakse selle kohaldamisalasse kuuluvaid äriühinguid koostama üleminekukava, mis tagab, et äriühingu ärimudel ja strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5°C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (19). Eelkõige peab äriühing selle kavaga seadma heitkoguste vähendamise eesmärgid, kui äriühing peab kliimamuutuseid peamiseks riskiks. Kuigi üleminekukava koostamise kohustus on kehtestatud kavandatava direktiiviga, on üleminekukava sisu ja selle avalikustamise praktilised nõuded sätestatud eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2464 (20) (edaspidi „äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv“). Seetõttu on äärmiselt oluline tagada kavandatava direktiivi ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi määratluste ja nõuete tihe kooskõlastamine ja sidusus. EKP rõhutab vajadust tagada nende kahe õigusakti kohaste üleminekukavade järjepidevus ja koostalitlusvõime. Oluline on märkida, et kavandatavas direktiivis ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis nõutud üleminekukavad võivad erineda oma eesmärkide poolest üleminekukavadest, mida nõutakse praegu läbivaatamisel oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (21) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) usaldatavusnõuete seisukohast. Kapitalinõuete direktiivi eesmärk on tagada, et krediidiasutused hindaksid põhjalikult keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske ning lisaksid asjaomaste riskide tulevikku suunatud kaalutlused oma strateegiatesse, hinnakujundusse, pidevasse riskiseiresse ja -juhtimisse, et tagada krediidiasutuse vastupidavus.

1.5.

Kavandatava direktiiviga volitatakse liikmesriike määrama ühe või mitu järelevalveasutust, kes teevad järelevalvet kavandatavas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise üle (22). Sellest tulenevalt võidakse kavandatava direktiivi kohaldamisel nende finantsettevõtjate suhtes, kes kuuluvad kavandatava direktiivi kohaldamisalasse (23), määrata järelevalveasutusteks ka asutused, kes on praegu määratud pädevateks asutusteks reguleeritud finantsettevõtjate üle järelevalve teostamisel. EKP rõhutab, et kavandatavas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise järelevalve on ülesanne, mis erineb riiklike pädevate asutuste usaldatavusnõuete täitmise ülesannetest ühtse järelevalvemehhanismi raames (24). Kui liikmesriigid määravad kavandatava direktiivi alusel järelevalveasutuseks ühtse järelevalvemehhanismi riiklikud pädevad asutused, tuleks neile tagada vahendid ja ressursid nende uute ülesannete täitmiseks, ilma et see kahjustaks nende praeguseid usaldatavuskohustusi. Samuti rõhutab EKP vajadust tagada nõuetekohane koordineerimis-, koostöö- ja teabevahetuse kord ühelt poolt krediidiasutuste kavandatavast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise järelevalvet teostavate asutuste ja teiselt poolt krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvelt teostavate asutuste, sealhulgas EKP, vahel. Asjaomane kord peaks aitama nii palju kui võimalik vältida ebavajalikke topeltaruandluse nõudeid ja ebajärjekindlat otsuste tegemist seoses järelevalve alla kuuluvate krediidiasutustega.

1.6.

Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, mis koosneb liikmesriikide määratud järelevalveasutuste esindajatest ja kuhu komisjon võib kutsuda osalema liidu ameteid, et vahetada teavet, osutada vastastikust abi ja kehtestada meetmed tulemuslikuks koostööks (25). Kavandatav direktiiv välistab õigustatult võimaluse, et EKP-le antakse ülesanne teostada järelevalvet kavandatava direktiivi täitmise üle selliste oluliste krediidiasutuste poolt, mis kuuluvad tema otsese järelevalve alla. See on kooskõlas EKP arusaamaga, et asjaomane ülesanne ei kuulu usaldatavusjärelevalve ülesannete hulka, mida võib EKP-le anda vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 6. Sellest hoolimata peab EKP äärmiselt oluliseks, et kavandatavat Euroopa järelevalveasutuste võrgustikku laiendataks selliselt, et hõlmatud oleks ka EKP kui krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve tegija. See tagaks koordineerimise ja looks kindla õigusliku aluse koostöö- ja teabevahetuse korra kehtestamiseks EKP ja kavandatava direktiivi alusel määratud järelevalveasutuste vahel, eelkõige selliste reguleeritud finantsettevõtjate puhul, mis kuuluvad EKP otsese usaldatavusjärelevalve alla (st olulised krediidiasutused), kuid mille üle teeksid samal ajal järelevalvet liikmesriikide määratud riiklikud järelevalveasutused kavandatava direktiivi tähenduses.

1.7.

Kavandatavas direktiivis on sätestatud reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahela määratlus. See võib mõjutada tulevasi õigusraamistikke, näiteks Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma koostatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (26), mille komisjon võtab vastu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi raames. Asjaomast määratlust tuleks usaldatavusnõuete õigusraamistiku kontekstis hoolikalt kaaluda, kuna see ei pruugi olla asjakohane usaldatavusnõuete õigusraamistikus kasutamiseks. Seda seetõttu, et usaldatavusjärelevalve seisukohast on oluline, et reguleeritud finantsettevõtjatel oleks põhjalik ülevaade nende väärtusahelale omastest üleminekuriskidest. Seetõttu võib olla vaja väärtusahela määratlust põhjalikumalt analüüsida ja täiendavalt kaaluda selles osas, mis puudutab reguleeritud finantsettevõtjaid.

1.8.

Lõpetuseks rõhutab EKP kavandatava direktiivi järkjärgulise ja nõuetekohase jõustumise tähtsust, et võimaldada äriühingutel viia oma siseprotsessid ja ärisuhted uute nõuetega vastavusse. See on eriti oluline selleks, et reguleeritud finantsettevõtjad saaksid tagada riskide nõuetekohase ümberhindamise ja vältida nn vabalangust, mis võib põhjustada finantsteenuste ootamatut lõpetamist ja millel võib olla negatiivne mõju finantsstabiilsusele. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM (2022) 71 final.

(2)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 4.

(3)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 6.

(4)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 5.

(5)  Vt kavandatava direktiivi artiklid 7 ja 8.

(6)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 9.

(7)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 10.

(8)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 11.

(9)  Vt kavandatava direktiivi artikli 3 punkti a alapunkt iv.

(10)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), artikli 4 lõike 1 punkt 1.

(11)  Vt kavandatava direktiivi artikli 6 lõige 1.

(12)  Vt kavandatava direktiivi artikli 3 punkt g.

(13)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73), artikkel 49; EKP arvamuse CON/2022/4 punktid 3.1 kuni 3.8. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(14)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349), artikkel 79.

(15)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1), artikkel 84.

(16)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 22.

(17)  Vt EKP juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta, mis on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu. Vt ka pressiteade „ECB sets deadlines for banks to deal with climate risks“, mis on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu

(18)  Vt Frank Eldersoni kõne „„Running up that hill“ – how climate-related and environmental risks turned mainstream in banking supervision and next steps for banks’ risk management practices“, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(19)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 15.

(20)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(21)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), artikkel 76.

(22)  Kavandatava direktiivi artikli 17 lõige 1.

(23)  Kavandatava direktiivi artikli 17 lõige 5.

(24)  Vt nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63), artikli 2 lõige 2.

(25)  Kavandatava direktiivi artikkel 21.

(26)  Vt Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), „First Set of draft ESRS“, november 2022, avaldatud EFRAGi veebilehel www.efrag.org