Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepaneku kohta võtta vastu määrus, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmevahetust (Prüm II)

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2022/C 225/04)

Euroopa Komisjon võttis 8. detsembril 2021 vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmevahetust (Prüm II) ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 Ettepanek on osa suuremast õigusaktide paketist, mida nimetatakse ELi politseikoostöö seadustikuks, mis hõlmab ka ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta (mille kohta on eraldi Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus) ja ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus politsei operatiivkoostöö kohta.

Ettepaneku eesmärk on tõhustada õiguskaitsealast koostööd ja eelkõige teabevahetust kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest vastutavate pädevate asutuste vahel, kehtestades DNA-profiilide, daktüloskoopiliste andmete (sõrmejäljed), näokujutiste, politseiregistrite ja sõidukite teatud registreerimisandmete automaatotsingu ning andmete kokkulangevuse järel toimuva andmevahetuse tingimused ja korra.

Kuigi Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab, et õiguskaitseasutustel on vaja kasutada kuritegude avastamiseks, uurimiseks ja ennetamiseks parimaid võimalikke õiguslikke ja tehnilisi vahendeid, märgib ta, et kavandatavas uues Prümi raamistikus ei sätestata selgelt andmevahetuse olulisi elemente, näiteks kuriteoliike, mis võivad põhjendada päringut, ning see ei käsitle piisavalt selgelt automaatsest andmevahetusest mõjutatud andmesubjektide ulatust, näiteks kas andmebaasid, milles tehakse päring, sisaldavad ainult kahtlustatavate ja/või süüdimõistetute andmeid või ka muude andmesubjektide, näiteks ohvrite või tunnistajate andmeid.

Euroopa Andmekaitseinspektor on eelkõige seisukohal, et DNA-profiilide ja näokujutiste automaatotsing peaks olema võimalik ainult raskete kuritegude individuaalse uurimise kontekstis, mitte mis tahes kuriteo korral, nagu sätestatakse ettepanekus. Lisaks peab Euroopa Andmekaitseinspektor vajalikuks lisada ettepanekusse ühised nõuded ja tingimused seoses andmetega riiklikes andmebaasides, mis tehakse kättesaadavaks automaatotsingute tegemiseks, arvestades nõuetekohaselt õiguskaitsedirektiivi (EL) 680/2016 (LED) artiklist 6 tulenevat kohustust eristada andmesubjektide eri kategooriaid (st süüdimõistetud kurjategijad, kahtlusalused, ohvrid jne).

Euroopa Andmekaitseinspektor on mures ka selle pärast, kuidas kavandatav automaatotsing ja politseiandmete vahetamine mõjutab asjaomaste isikute põhiõigusi. Ta leiab, et politseiregistri andmete kavandatud automaatotsingu ja vahetamise vajalikkust ei ole piisavalt tõendatud. Kui selline meede võetakse siiski vastu, isegi vabatahtlikkuse alusel, oleks proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks vaja täiendavaid tugevaid kaitsemeetmeid. Arvestades eelkõige andmekvaliteedi probleeme, tuleks tulevases määruses muu hulgas selge sõnaga määratleda selliste kuritegude liigid ja/või raskus, mis võivad põhjendada automaatpäringut riiklikes politseiregistrites.

Seoses Europoli lisamisega Prümi raamistikku leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et tema märkused ja soovitused arvamuses 4/2021 Europoli määruse muutmise ettepaneku kohta jäävad Prümi koostöö kontekstis täielikult kehtima, eelkõige need, mis on seotud nn suurandmete probleemiga, st suurte ja keerukate andmekogumite töötlemisega ameti poolt. Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde kaht Europoli käsitleva arvamuse põhisõnumit: suuremate volitustega peaks alati kaasnema rangem järelevalve ning samuti kohaldatavate eranditena möönduste tegemisest ei tohi saada reegel.

Ettepanekuga nähakse Prümi raamistikus ette keerukas automaatsete otsingute ja andmevahetuse struktuur, mis hõlmab kolme eraldi tehnilist lahendust, mille on välja töötanud ja mida haldavad kolm eri üksust. Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et ettepanek peaks olema selgesõnalisem vastutuse osas isikuandmete töötlemise eest, eelkõige EUCARISe korral, mis ei põhine ELi õigusel ja on olemuselt valitsustevaheline. Lisaks on Euroopa Andmekaitseinspektor arvamusel, et arvestades isikuandmete töötlemise ulatust ja tundlikkust, ei ole Prümi raamistikuga kavandatav horisontaalne juhtimismudel sobiv ja seda tuleks veelgi tugevdada, näiteks andes keskse koordineeriva rolli ELi üksusele, nt komisjonile.

Lisaks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor õiguskindluse huvides, et ettepanekus esitatud andmekaitse-eeskirjade seost ELis kehtiva andmekaitse õigusraamistikuga, eelkõige politseidirektiivi ja määrusega (EL) nr 1725/2018, tuleks selge sõnaga selgitada.

Arvamuses analüüsitakse ja esitatakse soovitusi ka mitmes muus konkreetses küsimuses, näiteks Prümi raamistiku seos koostalitlusvõime raamistikuga, andmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele või Prümi koostöö raames tehtavate töötlemistoimingute järelevalve.

1.   SISSEJUHATUS JA TAUST

4.   JÄRELDUSED

(1)  COM(2021) 784 final.

(2)  COM(2021) 782 final.

(3)  COM(2021) 780 final.

(4)  https://ec.europa.eu/home-affairs/news/boosting-police-cooperation-across-borders-enhanced-security-2021-12-08_en

(5)  Komisjoni teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020) 605 final).

(6)  Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, COM/2021/170 final.

(7)  Komisjoni teatis „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“, COM/2021/277 final.

(8)  Lisateave: vt Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus 4/2021, https://edps.europa.eu/system/files/2021-03/21-03-08_opinion_europol_reform_en.pdf