Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 471/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Colinele Dobrogei“

PGI-RO-A0612-AM03

Teate kuupäev: 28. september 2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafilise tootmispiirkonna muutmine seoses uute piirkondade lisamisega

Palume uuendada kaitstud geograafilise tähisega veinide „Colinele Dobrogei“ määratletud tootmispiirkonda, lisades sellesse Tulcea maakonnas asuva Baia kommuuni Baia küla.

Baia asub Tulcea maakonna edelaosas ja piirneb põhjas Stejaru kommuuniga, kagus Beidaudi kommuuniga, idas Ceamurlia de Josi kommuuniga ja lõunas Constanța maakonnaga. Baia asub Tulcea maakonna keskusest Tulcea linnast 57 km kaugusel ja 20 km kaugusel Babadagist, mis kuulub kaitstud geograafilise tähisega toote määratletud tootmispiirkonda.

Baia kommuuni/küla keskkonna-, mulla- ja ilmastikutingimuste eelised sarnanevad KGT „Colinele Dobrogei“ piirkonna omadega, sest Baia asub selles halduspiirkonnas ning nende linnade ja külade vahetus läheduses, kus toodetakse osutatud geograafilise tähisega hõlmatud kvaliteetveine.

Baia ilmastikutingimused koos päikesekiirguse ja orgaaniliste ainete sünteesiks vajaliku päikesevalgusega tagavad viinamarjade ja seega ka viinamarjavirde suure suhkrusisalduse. Selle tulemuseks on vaiksed veinid, mis on täidlased ja kreemjad, kuid samas värsked, värvuselt õlgkollased kuni kollased rohekate toonidega, lillede (leeder, akaatsia) ja (eksootiliste) puuviljade lõhna ning komplekssete aroomi- ja organoleptiliste omadustega, mis on sarnased kaitstud geograafilise tähisega vaiksetele veinidele „Colinele Dobrogei“.

Tootespetsifikaadi III peatükki on muudetud ja koonddokumendi punkti 6 muudetakse.

2.   Tehnoloogiliste tavade lisamine teatud tüüpi veinide tootmiseks

Tootespetsifikaati on lisatud teatud tingimused seoses tehnoloogiliste tavadega (protsessidega), mille abil valmistatakse punastest viinamarjadest valgeid veine, valgetest viinamarjadest vaikseid roosasid veine ja valgetest viinamarjadest vaikseid oranže veine (valgete viinamarjade virde koos kestadega leotamise protsess).

Tarbimise uued suunad ja seda laadi roosade veinide eelistamine, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi tavasid, tekitavad huvi niisuguste vaiksete veinide vastu.

Tootespetsifikaadi X peatükki on muudetud ja koonddokumendi punkti 5.1 muudetakse.

3.   Uute veiniviinamarjasortide lisamine peamiste tootmises kasutatavate viinamarjasortide hulka

Tootespetsifikaati on täiendatud veinide tootmiseks lubatud uute veiniviinamarjasortidega „Crâmpoșie selecționată“, „Busuioacă de Bohotin“ ja „Băbească gri“.

„Crâmpoșie selecționată“ on Rumeenia viinamarjasort, mida kasvatatakse Dobrudža piirkonnas.

Kaitstud geograafilise tähise „Colinele Dobrogei“ piirkonnas, mis sobib hiliseks saagikoristuseks, saavad paksu kestaga viinamarjasordid, nagu „Crâmpoșie selecționată“, täielikult küpseks, et neist toota puuviljalisi tasakaalustatud veine, millel on värske lõhn, värske bukett ning puuviljalised (pirn, roheline õun) ja vahel lillenoodid pikalt püsiva järelmaitsega, tsitrusviljade nüansid ja mineraalsus. Visuaalselt võib veini värvus olla kollane, kristalse säraga ja selgelt eristuvate rohekate varjunditega.

Sordi „Busuioacă de Bohotin“ viinamarjad akumuleerivad suures koguses suhkrut, mis suurendab sellele sordile iseloomuliku aroomi intensiivsust. Vein areneb ereroosaks veiniks, millel on roosakad nüansid, maasika ja metsmaasika aroom, tugev puuviljaline maitse ja keskmine happesus.

„Băbească gri“ on rumeenia viinamarjasort, millest valmistatud veini iseloomustavad värskete lillede ja puuviljade, roheliste õunte noodid, kerged akaatsia, mee ja meekärje nüansid. Pärast viinamarjade lühiajalist leotamist võib veinil olla kollakasvalge, rohekaskollane või roosakas varjund.

Tootespetsifikaadi IV peatükki on muudetud ja koonddokumendi punkte 4 ja 7 muudetakse.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Colinele Dobrogei

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

—

1.   Valged ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged ja roosad veinid

Värvus: rohekaskollane, mõnikord kaldub kuldkollase, õlgkollase, kahvatu/keskmiselt lõheroosa poole. Lõhn ja maitse: värskelt niidetud heina ja akaatsiaõite aroom, magusa mandli varjundiga bukett; suur suhkrusisaldus annab veinidele täidluse ja ümaruse ning neis on tunda virsiku-, aprikoosi- ja mangonüansse; tasakaalustatud maitse, ilma et liigne vürtsikus esile tungiks; veinide lõhnas on tajutavad aasalillede, mee, rösti ja rooside noodid, neil on aromaatsetele sortidele omane kerge tsitrusviljade varjund ning (aromaatsetest sortidest) laagerdunud veinidel kauakestvad meekärge meenutavad nüansid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,00
Minimaalne üldhappesus:	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid

Värvus: rubiinpunane, granaatpunane, lillakaspunane, tumepunane. Lõhn ja maitse: värvi intensiivsuse suurenemine toob kaasa metsamarjade värsked aroomid, kuivatud ploomi varjundid, sametise ja õlise tunde suus, värske vaarika, punase sõstra, jõhvika, hapu kirsi, nelgi, põldmuraka ja mustika aroomid; veinid on tanniinise struktuuri ja karakteriga, väljakujunenud mustika- ja nelgibuketiga, pipraste/vürtsiste nüanssidega, lühiaegse laagerdumise käigus tekkinud vanilliaroomi, hilistoominga aroomi ja optimaalse happesusega; need sobivad laagerdamiseks tammevaatides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,00
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Veinivalmistuse eritavad

1.

Tootmine väljaspool määratletud piirkonda Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud Kaitstud geograafilise tähisega veine „Colinele Dobrogei“ võib valmistada ka määratletud piirkonna läheduses asuvas piirkonnas, samas haldusüksuses, naaberhaldusüksuses või geograafilise tähisega toodete tootmisega hõlmatud naaberaladel. Riiklikku viinamarja- ja veiniametit (ONVPV) tuleb teavitada 48 tundi ette selle erandi kasutamisest.

2.	Tootmistava Veinivalmistuse eritavad Segamine on lubatud. See peab toimuma kehtivate õigusaktide kohaselt.

3.	Veinivalmistustavad Veinivalmistuse eritavad Roosat veini võib valmistada ka punase veini viinamarjasortidest, kasutades lühiajalise leotamise meetodit ning säilitades punase veini valmistamiseks kasutatud sordi või sortide omadused.

4.

Veinivalmistustavad Veinivalmistuse eritavad Valgete veinide tootmine punastest viinamarjasortidest Paljud tootjad kavatsevad juurutada tehnoloogiaid, mille abil on võimalik kasutada ära viinamarjasortide aroomipotentsiaali, näiteks toota punastest viinamarjadest valgeid veine, mida nimetatakse „blanc de noirs“ (valge vein tumedatest viinamarjadest). Sellise punastest viinamarjadest valgete veinide tootmise meetodi korral kasutatakse sortide kogu potentsiaali ja tulemuseks on kerged täidlased veinid, mida iseloomustab veidi taimne maitse õrnade põldmarja, laimi, greibi ja kollaste ploomide aroomide domineerimisega. Happesus suurendab veini värskust. Vaikne roosa vein valgetest viinamarjadest – „Pinot Gris“, „Băbească Gri“ või „Traminer Roz“ sordi viinamarjadel on „Pinot Gris“ ja „Băbească Gri“ puhul kest lilla, lillakashalli ja hallikassiniste varjunditega ning „Traminez Rozi“ puhul pärlroosa ja hallikasroosa varjunditega. See annab vaiksetele veinidele varjundid, mis ulatuvad kollakasvalgetest ja õlgkollastest kuni roosani. Sõltuvalt veinitootja valikust võib toota nii vaikseid valgeid kui ka roosasid veine, kusjuures viimased saadakse marjade leotamisel koos kestadega. Vaikne oranž vein valgetest viinamarjadest Selle veini tootmistehnoloogia hõlmab valgete viinamarjade leotamist virdes koos kestadega, leotamise periood sõltub sellest, millise värvusega veini soovitakse toota. Värvus: merevaigukollane kuni merevaigu värvi; kompleksne struktuur ning laimi, lillede, mee, apelsinikoore ja kuivatatud puuviljade aroomibukett. Maitse: rikas, täidlane koos väga selge happesuse komponendiga, mida rõhutab intensiivne mineraalsus.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.	Sortide „Petit Verdot“, „Sangiovese“ viinamarjad 14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.	Sordi „Viognier“ viinamarjad 14 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

3.	Sortide „Negru de Drăgășani“, „Crâmpoșie selecționată“, „Băbească gri“ viinamarjad 15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

4.	Sortide „Cabernet Sauvignon“, „Malbec“, „Mourvèdre“ viinamarjad 15 400 kilogrammi viinamarju hektari kohta

5.	Sordi „Busuioacă de Bohotin“ viinamarjad 16 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.	Sortide „Chardonnay“, „Pinot Gris“ viinamarjad 16 300 kilogrammi viinamarju hektari kohta

7.	Sordi „Semmillon“ viinamarjad 16 600 kilogrammi viinamarju hektari kohta

8.	Sortide „Muscat Ottonel“, „Pinot Noir“, „Syrah“, „Burgund mare“, „Băbească Neagră“ viinamarjad 17 100 kilogrammi viinamarju hektari kohta

9.	Sortide „Sauvignon“, „Riesling italian“, „Riesling de Rhin“, „Merlot“, „Fetească Neagră“, „Fetească Regală“, „Fetească Albă“, „Tămâioasă Românească“ viinamarjad 18 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

10.	Sortide „Traminer aromat“, „Traminer roz“, „Crâmpoșie“, „Columna“, „Aligoté“, „Iordană“, „Aromat de Iași“, „Rkațiteli“ viinamarjad 18 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

11.	Sortide „Saint Emilion“, „Novac“, „Mamaia“, „Cristina“, „Alicante Bouschet“ viinamarjad 18 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

12.	Sortide „Petit Verdot“, „Sangiovese“ viinamarjad 105 hektoliitrit hektari kohta

13.	Sordi „Viognier“ viinamarjad 109 hektoliitrit hektari kohta

14.	Sortide „Negru de Drăgășani“, „Crâmpoșie selecționată“, „Băbească gri“ viinamarjad 112 hektoliitrit hektari kohta

15.	Sortide „Cabernet Sauvignon“, „Malbec“, „Mourvèdre“ viinamarjad 115 hektoliitrit hektari kohta

16.	Sordi „Busuioacă de Bohotin“ viinamarjad 120 hektoliitrit hektari kohta

17.	Sortide „Chardonnay“, „Pinot Gris“ viinamarjad 122 hektoliitrit hektari kohta

18.	Sordi „Semillon“ viinamarjad 124 hektoliitrit hektari kohta

19.	Sortide „Muscat Ottonel“, „Pinot Noir“, „Syrah“, „Burgund mare“, „Băbească Neagră“ viinamarjad 128 hektoliitrit hektari kohta

20.	Sortide „Sauvignon“, „Riesling italian“, „Riesling de Rhin“, „Merlot“, „Fetească Neagră“, „Fetească Regală“, „Fetească Albă“, „Tămâioasă Românească“ viinamarjad 135 hektoliitrit hektari kohta

21.	Sortide „Traminer roz“, „Traminer aromat“, „Crâmpoșie“, „Columna“, „Aligoté“, „Iordană“, „Aromat de Iași“, „Rkațiteli“ viinamarjad 135 hektoliitrit hektari kohta

22.	Sortide „Saint Emilion“, „Novac“, „Mamaia“, „Cristina“, „Alicante Bouschet“ viinamarjad 135 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Constanța maakond

Murfatlari linn – Murfatlar, Siminoc;

Valu lui Traiani kommuun – Valu lui Traiani küla

Poarta Albă kommuun – Poarta Albă ja Nazarcea külad;

Ovidiu linn – Ovidiu kommuun, Poiana küla;

Ciocârlia kommuun – Ciocârlia küla;

Medgidia linn – Medgidia, Remus Opreanu, Valea Dacilor;

Castelu kommuun – Castelu, Cuza Vodă, Nisipari külad;

Siliștea kommuun – Siliștea küla;

Tortomani kommuun – Tortomani küla;

Peștera kommuun – Peștera, Ivrinezu Mi külad;

Mircea Voda kommuun – Mircea Voda, Satu Nou, Țibrinu, Saligny, Stefan cel Mare, Gherghina külad;

Adamclisi kommuun – Adamclisi, Abrudi, Hațegi, Urluia, Zorile külad;

Cernavodă linn – Cernavodă kommuun;

Seimeni kommuun – Seimeni, Seimenii Mici külad;

Rasova kommuun – Rasova, Cochirleni külad;

Mihai Viteazu kommuun – Mihai Viteazu, Sinoie külad;

Istria kommuun – Istria, Nuntași külad;

Cogealaci kommuun – Cogealaci, Tariverde, Fântânele külad;

Mangalia linn;

Hârșova linn;

Chirnogeni kommuun – Chirnogeni küla;

23. augusti kommuun – 23. augusti küla;

Horia kommuun – Horia, Tichilești külad;

Crucea kommuun – Crucea küla;

Topalu kommuun – Topalu küla;

Ciobanu kommuun – Ciobanu küla;

Gârliciu kommuun – Gârliciu küla;

Saraiu kommuun – Saraiu küla;

Cobadini kommuun – Viișoara küla;

Tulcea maakond

Babadagi linn;

Sarichioi kommuun – Enisala, Visterna, Zebili, Sabangia külad;

Valea Nucarilori kommuun – Valea Nucarilori, Agighioli, Iazurile külad;

Tulcea linn;

Ostrovi kommuun – Ostrovi, Piatra külad;

Somova kommuun – Somova, Mineri, Parcheși külad;

Niculițeli kommuun – Niculițeli küla;

Izvoarele kommuun – Izvoarele, Alba külad;

Valea Teilori kommuun – Valea Teilor küla;

Frecăței kommuun – Telița, Poșta külad;

Isacea linn;

Luncavița kommuun – Luncavița küla;

Văcăreni kommuun – Văcăreni küla;

Jijila kommuun – Jijila küla;

Măcini linn;

Greci kommuun Greci küla;

Cerna kommuun Cerna küla;

Carcaliu kommuun – Carcaliu küla;

Baia kommuun - Baia küla.

7.   Veiniviinamarjasordid

Alicante Bouschet N – Alicante Henri Bouschet

Aligoté B – Plant de trois, Plant gris, Vert blanc, Troyen blanc

Aromat de Iași B

Burgund Mare N – Grosser burgunder, Grossburgunder, Blaufrankisch, Kekfrankos, Frankovka, Limberger

Busuioacă de Bohotin Rs – Schwarzer Muscat, Muscat fioletovâi, Muscat violet cyperus, Tămâioasă violetă

Babeasca gri G

Băbească neagră N – Grossmuttertraube, Hexentraube, Crăcana, Rară neagră, Căldăruşă, Serecsia

Cabernet Sauvignon N – Petit Vidure, Burdeos tinto

Chardonnay B – Gentil blanc, Pinot blanc Chardonnay

Columna B

Cristina N

Crâmpoșie B

Crâmpoşie selecţionată B

Fetească albă B – Păsărească albă, Poama fetei, Mädchentraube, Leanyka, Leanka

Fetească neagră N – Schwarze Mädchentraube, Poama fetei neagră, Păsărească neagră, Coada rândunicii

Fetească regală B – Königliche Mädchentraube, Königsast, Kiralyleanka, Dănășană, Galbenă de Ardeal

Iordană B – Iordovană, Iordan

Malbec N – Cotes rouges, Pied de Perdrix, Plant d’Arles

Mamaia N

Merlot N – Bigney rouge

Mourvedre N

Muscat Ottonel B – Muscat Ottonel blanc

Negru de Drăgăşani N

Novac N

Petit Verdot N’

Pinot Gris G – Affumé, Grauer Burgunder, Grauburgunder, Grauer Mönch, Pinot cendré, Pinot Grigio, Ruländer

Pinot noir N – Blauer Spätburgunder, Burgund mic, Burgunder roter, Klăvner Morillon Noir

Riesling de Rhin B – Weisser Riesling, White Riesling

Riesling italian B – Olasz Riesling, Olaszriesling, Welschriesling

Rkatiteli B – Dedali Rkatiteli, Korolioc Rkatiteli

Saint Emilion B – Trebbiano Toscano, Ugni blanc

Sangiovese N – Brunello di Montalcino, Morellino

Sauvignon B – Sauvignon verde

Syrah N – Shiraz, Petit Syrah

Semillon B – Semillon blanc

Traminer Rose Rs – Rosetraminer, Savagnin Rose, Gewürztraminer

Traminer aromat alb B

Tămâioasă românească B – Rumänische Weihrauchtraube, Tamianka

Viognier B – Petit Vionnier, Viogne, Galopine, Vugava bijela

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.    Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

Piirkond on Rumeenia kaguosas asuv Dobrudža territoorium, mis on piiritletud Doonau alamjooksu (läänes ja põhjas), Musta mere (idas) ja Bulgaaria piiriga (lõunas). Piirkonnale on enamasti iseloomulikud lössi sisaldava alusmullaga platootaolised pinnavormid ning stepi ja metsastepi kategooriatesse liigituvad ökoloogilised, mulla- ja ilmastikutingimused. Kõik need komponendid aitavad luua viinapuude kasvatamiseks sobiva ökoloogilise keskkonna.

Enamik viinamarjaistandusi asub (3–40 m paksusel) lössi sisaldaval geoloogilisel aluskihil, mis on osaliselt kaetud kõva iidse (eelpaleosoikumi, paleosoikumi, mesosoikumi ja tertsiaari) autohtoonse või ümberpaigutunud kivimiga.

Põhja-Dobrudža on suures osas mägine (varjuliste orgudega mägismaa, mille kõrgus merepinnast jääb vahemikku 100–467 m), samas kui Lõuna-Dobrudžale on iseloomulik struktuurne tasane platoomaastik (kõrgus merepinnast alla 200–300 m). Neid kaht maastikku eraldab Kesk-Dobrudža üldjoontes künklik erosiooniline platoo (250–350 m).

Tegemist on Rumeenia piirkonnaga, kus sademeid ja põhjavett on kõige napimalt: veevarud on jaotunud ebaühtlaselt ja vesi on sageli rohkem mineraliseerunud. Selle olukorra leevendamiseks kasutatakse veevaru kogumist, saagikoristust ja niisutamist.

Tüüpilist kontinentaalset kliimat leevendab osaliselt Musta mere ning Doonau soode ja suudmeala lähedus. Aasta keskmine temperatuur on umbes 11 °C ning jaanuari ja juuli keskmiste temperatuuride vahe on üle 25 °C ja mitme aasta absoluutsete äärmuste osas üle 75 °C. Aasta keskmine sademete hulk jääb sageli alla 400 mm. Selle piirkonna eeliseks on head temperatuuriolud: see on üks Rumeenia kõige soojemaid piirkondi (päikesekiirgus üle 120–125 kalori cm2 kohta, päikesepaiste kestus üle 2 200 tunni ja ööpäeva keskmised plusstemperatuurid kuni 4 000–4 200 °C aasta jooksul), mis tagab viinamarjade valmimise ja isegi üleküpsemise.

Viinamarjakasvatuspiirkondades leitud pinnasetüüpidest domineerib ülekaalukalt tsonaalne pinnas: stepi mollisolid (kastan- ja mustmullad) ning metsastepi mollisolid (harilikud mustmullad ja harvem savi-illuviaalsed mustmullad, rendsiinad või hallmullad), enamasti tekkinud lössi sisaldavale aluspinnasele.

8.2.    Toote üksikasjad

Kaitstud geograafilise tähisega veinid „Colinele Dobrogei“ võivad olla valged, punased või roosad.

Valged ja roosad veinid on välimuselt selged, rohekaskollased kuni kuldkollased või kahvatud või keskmiselt lõheroosad, sametise maitsega.

Lõhna ja maitse puhul on ülekaalus lillevarjundid. Veinidel on suur suhkrusisaldus ja need on hästi tasakaalustatud, aromaatsetes sortides on tunda mee, roosi ja tsitrusviljade nüansse ning aromaatsetest sortidest valmistatud laagerdunud veinide korral mõnikord meekärjeseid varjundeid.

Punased veinid jätavad suhu sametise tunde ning on rubiinpunased, granaatpunased, sügavlillakaspunased või tumepunased.

Lõhna ja maitset iseloomustavad hästi küpsenud metsamarjade värsked aroomid kuivatatud ploomi varjunditega, sametine ja õline tunne suus ning ka värske vaarika, punase sõstra, jõhvika, põldmuraka ja mustika aroomid. Veinid on tanniinise struktuuri ja karakteriga ning mustika- ja nelgibuketiga, mõnikord on need märkimisväärselt piprased, samal ajal kui lühiajalise laagerdumise käigus tekivad vanilliaroomid. Veinid sobivad laagerdamiseks tammevaatides.

8.3.    Põhjuslik seos

Kaitstud geograafilise tähisega veinidele „Colinele Dobrogei“ annavad eripära nende valmistamiseks kasutatud virded. See seostub viinamarjasortidega, millele mõjuvad soodsalt suur päikesekiirgus – temperatuuriolud on Rumeenia ühed soojemad – ja vähene sademete hulk. Need tegurid aitavad viinamarjadel hästi küpseda, mille tulemuseks on suure suhkrusisaldusega virded. Piirkonnas annab tunda mere mõju. See on eriti kasulik sügisel, sest toimib temperatuuriregulaatorina. Cernavodăs avaldab mõju Doonau jõgi, eriti sellele kõige lähemal asuvatele viinamarjaistandustele. Kaltsiumkarbonaadirikas muld on veinikvaliteedi jaoks oluline tegur. Veinide kvaliteeti iseloomustavad lähedal asuvate Razimi ja Sinoe järvede soodne mõju ja head mullad viinapuude kasvatamiseks ning ka asjaolu, et veinide alkohoolsus ja happesus on tasakaalus ning neil on selgelt väljendunud organoleptilised omadused (lillede/metsamarjade, vürtside nüansid).

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Lõpptootele kehtivad tingimused

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Tingimusel et pädevaid ametiasutusi on nõuetekohaselt teavitatud, võib veine ladustada ja villida väljaspool viinamarjakasvatuspiirkonda.

Need tegevused võivad toimuda samas haldusüksuses, naaberhaldusüksuses või geograafilise tähisega toodete tootmisega hõlmatud naaberaladel.

Sellisel juhul tuleb märgistusele märkida vastavalt vajadusele tootja või villija ja villimiskoht.

Seoses villimise teemaga ning vastusena ELi ja eksporditurgude kaubanduslikele nõudmistele on lubatud kaitstud geograafiliste tähisega veinide „Colinele Dobrogei“ müük pakendamata kujul.

Ametiasutusi tuleb kohaliku kontrolliasutuse kaudu teavitada pakendamata saadetistest. Pakendamata saadetistele peavad olema lisatud nii kehtivad dokumendid kui ka tõend õiguse kohta kasutada kaitstud tähist ja turustada veini.

Link tootespetsifikaadile

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/caiet_de_sarcini_ig_colinele_dobrogei_modif_cf_cerere_3_2021_modif_anterioare_cerere_989_18.05.2022_no_track_changes_0.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.