Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2022/C 466/12)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Pouilly-sur-Loire“

PDO-FR-A0825-AM01

Teate esitamise kuupäev: 23.9.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Ametlik geograafiline kood

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafilise koodiga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetud on koonddokumenti punkte°6 ja 9.

2.   Lõikamine

Spetsifikaadis on sätestatud, et viinapuud lõigatakse enne fenoloogilist etappi, mis vastab 2–3 lehele või 9. etapile Eichhorni ja Lorenzi skaalal.

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta kontroll selgemaks. Tagasilõikamise aja määratlemine võimaldab ettevõtjatel selgeks teha, mida täpselt oodata, ning viia kontrolle läbi parimates võimalikes tingimustes.

Muudetud on koonddokumendi punkti 5.

3.   Toestamine

Spetsifikaadis on täpsustatud, et toestamine toimub enne fenoloogilist etappi, mis vastab viinamarjakobara tihenemisele või 32. etapile Eichhorni ja Lorenzi skaalal. Toestamise meetodit on täpsustatud:

„—	Sellel on vähemalt kaks tõstvat ja üks kandev tross tavalise Guyot’ ning Royat’ nöörpuu meetodil lõigatud viinapuude puhul või kaks tõstvat trossi lehtri- või lehvikukujuliselt lõigatud viinapuude puhul.

—	Tõstvad trossid paigaldatakse viinamarjakobaratest kõrgemale.

—	Toestatud lehestiku kõrgus peab võrduma vähemalt 0,6-kordse ridadevahelise kaugusega, kusjuures toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse painutamistrossist 0,10 m allpool asuvast punktist taimestiku kõrguseni.“

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta kontroll selgemaks. Ettevõtjatel on üha raskem värvata viinamarjaistandustesse alalisi palgatöötajaid ning seetõttu kasutatakse teenuseosutajaid, kes ei pruugi olla viinamarjakasvatuse asjatundjad. Tootespetsifikaadis esitatud täpsustused toestamise kohta on ühtaegu hariva ja ootusi selgitava eesmärgiga. Samuti võimaldab see teave sätestada tootmistingimused, mis tagavad kvaliteetsete viinamarjade kasvatamise, et garanteerida tooraine kvaliteet.

Koonddokumenti ei muudetud.

4.   Agroökoloogilised sätted

Lisatakse, et tootja pöörab erilist tähelepanu erosiooniprobleemidele.

Ilmastikuga seotud ohud (näiteks tugevad vihmasajud) võivad paiguti põhjustada erosiooni või lõhesid viinamarjaistanduste järsul nõlval. See täiendus võimaldab tõsta tootjate teadlikkust nimetatud ohust ja hõlbustab samal ajal järelevalvet selle ohu eiramise korral.

Lisatakse järgmised agroökoloogilised sätted:

„—

Keelatud on igasugune aluspinnase, pealiskihi või kontrollitud päritolunimetuse tootmiseks ette nähtud maatüki mulla terviklikkust ja püsivust tagavate mis tahes tegurite oluline muutmine, välja arvatud tavapärane sügavkünd. Maatükke ümbritsev püsihaljastus on kohustuslik (põllupeenrad ja maatükkidevahelised alad, kuhu ei istutata ning mida ei harita). Seda kohustust ei kohaldata põllupeenarde korrastamise puhul, mis on eelkõige põhjustatud erosioonist või erandlikest ilmastikutingimustest.

—	Maatüki keemiline umbrohutõrje on keelatud vähemalt 25 %-l ridadevahelisel maal.

—	Maatüki keemiline umbrohutõrje on keelatud valmimisele vastava fenoloogilise etapi ehk Eichhorni ja Lorenzi skaalal 36. etapi ning saagikoristusele järgneva aasta 1. veebruari vahel.“

Need muudatused tehakse selleks, et keskkonda paremini arvesse võtta.

Põllupeenarde rohukate oli tootespetsifikaadis kirjas. Sõnastust on muudetud tootespetsifikaatide ühtlustamiseks.

Herbitsiidide kasutamise piiramiseks on lisatud kaks sätet: umbrohutõrje täielik keelustamine minimaalsel osal ridadevahelisest maast, millele ei ole tehtud keemilist umbrohutõrjet, ning keemilise umbrohutõrje keeld sügisel või talvel.

Koonddokumenti ei muudetud.

5.   Niisutamine

Niisutuskeeld jäetakse välja.

Niisutamine on endiselt keelatud 1. maist kuni saagikoristuseni.

Koonddokumenti ei muudetud.

6.   Analüütilised standardid

Täpsustatud on, et lahtiselt või villimise etapis turustamiseks valmis partiide lenduvate hapete sisaldus ei ületa 14,5 grammi liitri kohta.

Nimetatud sisaldus tuleneb kaitstud päritolunimetusega veinide väärtuste kohta tehtud mitmeaastasest uuringust. See tagab toodetud veinide kvaliteedi ja kaitstud päritolunimetuse iseloomulikud omadused.

Turustamiseks valmis või pakendatud kujul veinide SO2 üldsisaldus ei ületa 150 mg liitri kohta.

Selle sätte eesmärk on vähendada sisendeid, säilitades samal ajal veinide kvaliteedi.

Muudetud on koonddokumendi punkti 4.

7.   Vaatide termoregulatsioon

Kehtestatakse nõue, et veinivalmistusmahutitel, mille maht on üle 30 hl, peab olema termoregulatsiooni süsteem.

Selle nõude kehtestamine võimaldab kinnistada valgete veinide termoregulatsiooniga seotud kvaliteeditavad ja -praktikad.

Koonddokumenti ei muudetud.

8.   Keelatud seadmed

Kvaliteedi tagamiseks on keelatud järgmised seadmed:

—	kettide ja rõngastega horisontaalpressid;

—	automaatselt tühjenevad tsentrifugaalse rootorpumbaga viinamarjakoristuskonteinerid.

Kaitstud päritolunimetusega toote jaoks on juba kasutusel kvaliteetsemad seadmed. Muudetud tootespetsifikaadiga tagatakse nende kasutusviiside järgimine.

Koonddokumenti ei muudetud.

9.   Kääritusmahutite mahutavus

Kääritusmahutite mahutavust suurendatakse 1,4-lt 1,6-kordsele põhisaagise alusel toodetud veini mahule.

See säte võimaldab reguleerida turgu ja väljastamisaegu, et piirata hindade alandamise ohtu, eelkõige enne saagikoristust.

Koonddokumenti ei muudetud.

10.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

Välja jäetakse I peatüki IX osa punkti 4 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel.

Koonddokumenti ei muudetud.

11.   Deklareerimiskohustus

Lisatakse tootmisest loobumise deklaratsioon ning deklaratsioon surnud ja puuduvate taimede kohta.

Mõlemad deklaratsioonid hõlbustavad tootmistingimuste kontrollimist.

Taotluse deklaratsiooni esitamise viimane kuupäev lükatakse 25. detsembrilt 10. detsembrile.

Seega on taotluse deklaratsiooni kättesaamise lõppkuupäev sama kui saagideklaratsiooni esitamise kuupäev.

Koonddokumenti ei muudetud.

12.   Peamised kontrollitavad punktid

3. peatükk vaadati läbi, et viia peamiste kontrollitavate punktide sõnastus vastavusse Loire'i jõe oru piirkonna tootespetsifikaatidega.

Koonddokumenti ei muudetud.

13.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Koonddokumenti ei muudetud.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Pouilly-sur-Loire

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega, mille peamised omadused on järgmised: – minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 9,5 % – lahtiselt või pakendamata kujul müügiks valmis saadetiste puhul: fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on kuni 4 g/l. – pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti. – üldhappesus vastab liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Lahtiselt või villimise etapis turustamiseks valmis partiide lenduvate hapete sisaldus on kuni 14,5 grammi liitri kohta.

Turustamiseks valmis või pakendatud kujul veinide SO2 üldsisaldus ei ületa 150 mg liitri kohta.

Tegemist on kuivade vaiksete valgete veinidega, mille värvus varieerub kahvatukollasest kuldseni. Veinid on hõrgud, erksad ja värskendavad. Neil on sageli mineraalsed ja valgetele lilledele ja kuivatatud puuviljadele omased nüansid, millel on teatav ümarus.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritava

Saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud, kui sellele järgneb vedelate ja tahkete faaside kohene eraldamine. Puutükkide kasutamine on keelatud. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

2.   Viljelustavad

Kasvatusviisid

a)	Istutustihedus: viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 1,30 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema vahemikus 0,8–1,20 meetrit.

b)

Tagasilõikamise eeskirjad: viinapuud lõigatakse enne fenoloogilist etappi, mis vastab 2–3 lehe moodustumise staadiumile, või Eichhorni ja Lorenzi skaala 9. etapile, kasutades järgmisi meetodeid: – kas üheõlalise Guyot’ vormi meetodil kuni 10 pungaga taime kohta, millest kuni kaheksa punga on tüvel ja üks või kaks võrset on kuni kahe pungaga; – või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (Royat’ nöörpuu vorm) kuni 14 pungaga taime kohta, ühe või kahe õlaga, millel on kuni kahe pungaga võrsed. Nöörpuu vormi kasutusaeg on maksimaalselt neli aastat. Selle perioodi jooksul on lubatud kasutada ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi, jättes igale pikale võrsele kuni kaheksa punga. Royat’ nöörpuu vormiga viinamarjaistanduse ala noorendamise korral ei tohi aastas noorendada rohkem kui 20 % olemasolevatest viinapuudest; – või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (lehtri- või lehvikukujuliselt), kuni 12 pungaga taime kohta, millel on ühe kuni kahe pungaga võrsed.

5.2.   Maksimaalne saagikus

75 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Nièvre'i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Garchy, Mesves-sur-Loire, Pouilly-sur-Loire, Saint-Andelain, Saint-Laurent-l’Abbaye, Saint-Martin-sur-Nohain, Tracy-sur-Loire (2020. aasta ametliku geograafilise koodi alusel koostatud nimekiri).

7.   Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

’Chasselas B'

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   

 

a)

– Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus. Geograafiline piirkond asub umbes 20 kilomeetri suurusel alal piki Loire’i jõe paremat kallast ning piirneb Pariisi vesikonna kaguosaga. Geograafilise piirkonna haripunktis on kõrgust 270 meetrit, st see asub enam kui 100 meetri kõrgusel oru kohal ning seal on väga kontrastne maastik, mida iseloomustavad sügavad paralleelsed ning üldiselt kirde- ja edelasuunalised Alam-Loire’i orgu avanevad nõod. Viinamarjaistandused on koondunud seitsmesse kommuuni ümber Saint-Andelaini künka, mis on geograafilise piirkonna kõrgeim punkt. Istandused laiuvad mitmesugustel geoloogilistel aluspõhjakivimitel ning viinamarjade korjamiseks piiritletud ja valitud maatükid on osa sellest mitmekesisusest. Peamiselt on tegemist järgmisega: – geograafilise piirkonna keskosas, Pouilly-sur-Loire'i ja Saint-Andelaini kommuunides saavad kokku settelised Kimmeridge'i lubjakivimullad ehk „valged mullad“: need on kõige levinumad viinamarjakasvatusmullad; – Oxfordi lubjakivi on muutnud pinnase väga kiviseks, kohapeal on nende muldade nimi caillotes: need on geograafilise piirkonna kirdeosas väga levinud; – ränikivi – rohkem või vähem savikad jäägid, mis tekkisid kriidiajastu võimsa erosioonilise faasi tulemusena ning mida esineb peamiselt Saint-Andelaini kommuuni territooriumil; – rohkem või vähem savikad ränimullad, mida esineb peamiselt geograafilise piirkonna läänepoolses otsas Tracy-sur-Loire'i kommuuni territooriumil. Geograafilist piirkonda mõjutab vähene ookeaniline kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 600 mm ja Loire'i jõel on juhtiv roll termoregulaatorina, kuna ta tõmbab risti asetsevate orgude külmi õhuvoogusid enda poole.

b)

– Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus. Piirkonnas on märke viinamarjakasvatuse sünnist 5. sajandil: seda väidet toetab siinne galloromaani valdus Pauliacum (Pauluse valdus). 680. aastal pärandas piiskop Vigile oma Pouilly valduse ja viinamarjakasvatuse Notre-Dame-d’Auxerre’i kloostrile. Selleaegne Rooma tee läbib geograafilist piirkonda, andes samuti märku iidsest kaubandustegevusest. Tolleaegne viinamarjaistanduste jõuline kasv sai teoks tänu kloostrite vennaskondadele, eelkõige Charité-sur-Loire'i benediktlastele. Ühel Loire'i jõe äärsel nõlval annab selle laienemisperioodi kohta tunnistust umbes nelja hektari suurune maatükk „Loge aux Moines“ (munkade loož). Alates 16. sajandist hõlbustasid Loire'i jõgi ja selle laevad veinide turustamist ning Loire'i ja Seine'i jõgesid ühendava Briare'i kanali avamine 1642. aastal suunas kaubavahetuse Pariisi poole. Roueni laatadelt ostetud Pouilly veinid jõudsid seejärel ka Inglismaale. 17. sajandi lõpus loodi Saint-Vincenti viinamarjakasvatajate ühendused. Kogu 18. sajandi jooksul veeti vein „Pouilly“ Montargis’sse, Fontainebleausse, Pariisi ja Versailles’sse. 2 000 hektaril laiuvasse viinamarjaistandustesse istutati erinevaid viinamarjasorte: 'Melon B', 'Meslier Saint-François B', 'Sauvignon B', 'Chasselas B'. 19. sajandi teist poolt iseloomustab suure osa veinitootmise katkemine, kuna enam hakati tootma lauaviinamarju ('Chasselas B'), mida veeti raudteed pidi Pariisi kehvasti varustatud turule, tehes seda kuni 1890. aasta viinapuutäidest põhjustatud kriisini. 1923. aasta kohtuotsusega kinnitati nimetuse „Pouilly-sur-Loire“ kasutamine viinamarjasordist 'Chasselas B' valmistatud veinide puhul. Tootjad hakkasid koostööd tegema ja rajasid 1948. aastal Pouilly veiniühistu ning seejärel veinitootjate ühingu Confrérie des Baillis, mille eesmärk oli Pouilly veinide tutvustamine. Sellest ajast alates turustatakse suur osa toodangust siseturul ja seda eksporditakse rohkem kui 90 riiki. 2009. aastal oli toodang ligikaudu 1 000 hektoliitrit 30 hektari kohta, seejuures on need viinamarjaistandused peamiselt pereettevõtted. Tegemist on kuivade vaiksete valgete veinidega, mille värvus varieerub kahvatukollasest kuldseni. Veinid on hõrgud, erksad ja värskendavad. Neil on sageli mineraalsed ja valgetele lilledele ja kuivatatud puuviljadele omased nüansid, millel on teatav ümarus. Mõõdukalt ookeaniline kliima, kaitstus läänetuulte eest ning lähedalasuv Loire'i jõgi, millel on oluline termoregulatsiooni roll, annavad sellele geograafilisele piirkonnale suurepärased kliimatingimused sordi 'Chasselas B' kasvatamiseks.

8.2.   

 

Pehmed temperatuurid viinapuude kasvutsükli ajal tagavad viinamarjade korrapärase küpsemise, samas kui soojade päevade ja jahedate ööde vaheldumine kogu valmimisperioodi jooksul säilitab veinide värskuse ja arendab nende aroomi.

Sajandite jooksul põhjalikke muutusi üle elanud piirkond on siiski alati säilitanud oma viinamarjakasvatustraditsioonid. Nendes kõrge kvalitatiivse potentsiaaliga tingimustes, kus viinapuud on olnud viimaste aastasadade jooksul teiste põllukultuuride suhtes suuresti eelisolukorras, saab viinamarjakasvatus endiselt kogu tähelepanu.

Kasutusviisid on kinnistunud piiritletud kasvatusalal, kus asuvad vaid õhukese mullaga, pigem järskudel nõlvadel asuvad maatükid. Need asukohad nõuavad taimede ja nende tootmispotentsiaali optimaalset kasutamist, see tähendab suurt istutustihedust, täpseid viljelusmeetodeid ja hoolikat tagasilõikamist. Selline tegutsemisviis tuleneb oma viinamarjakasvatustraditsioonidele ja -maastikule pühendunud kogukonna esivanemate oskusteabest. Seda pühendumust tõendab 17. sajandil loodud viinamarjakasvatajate ühenduste püsimajäämine tänini.

Oskusteave väljendub ka tootjate oskuses kasutada ära mitme põlvkonna kogemusepagasit, et tuua esile looduskeskkonna eripära ja rikkus: peened „Pouilly-sur-Loire“ veinid.

Päritolunimetusega „Pouilly-sur-Loire“ valgete veinide maine on aina paranenud. Veinid avastasid juba 12. sajandil Charité-sur-Loire’i mungad, seejärel märkas neid 16. sajandil kolmadasse seisusesse kuulunud Guy Coquille, kes märkis, et piirkonna veinid olid kuningriigi vägevate lauas. Veinidega seotud rahvusvaheline kaubandus tõendab nende mainet veelgi.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 2020. aasta ametlike geograafiliste indeksite alusel:

—	Cheri departemang: Bannay, Bué, Crézancy-en-Sancerre, Jalognes, Menetou-Râtel, Ménétréol-sous-Sancerre, Montigny, Neuvy-deux-Clochers, Saint-Satur, Sainte-Gemme-en-Sancerrois, Sancerre, Sury-en-Vaux, Thauvenay, Veaugues, Verdigny, Vinon;

—	Loiret' departemang: Beaulieu-sur-Loire, Bonny-sur-Loire, Briare, Gien, Ousson-sur-Loire, Saint-Brisson-sur-Loire, Thou;

—	Nièvre'i departemang: Alligny-Cosne, Bulcy, Cosne-Cours-sur-Loire, La Celle-sur-Loire, Myennes, Neuvy-sur-Loire, Pougny, Saint-Loup, Saint-Père.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik lisamärked esitatakse etiketil tähesuurusega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede vastavatest mõõtmetest.

Tähed, mida kasutatakse täiendava kohanime Val de Loire märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse nime.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on – kantud katastrisse; – märgitud saagideklaratsioonile.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c8e782e2-9df9-46eb-b243-3eff89c512ec

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.