Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022XC1104(02)

    Komisjoni Teatis Programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoime 2022/C 421/03

    C/2022/7307

    ELT C 421, 4.11.2022, p. 7–51 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    4.11.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 421/7


    KOMISJONI TEATIS

    Programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoime

    (2022/C 421/03)

    Sisukord

    SISSEJUHATUS 8
    KOOSTOIME LIIGID 9

    1.

    Kvaliteedimärgis 9

    2.

    Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“ 14

    3.

    Kumulatiivne rahastamine 18

    4.

    Euroopa partnerlused 23

    5.

    Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“) 32

    6.

    Eelneva ja järgneva tasandi koostoime 33
    1. LISA 36
    2. LISA 39
    3. LISA 41

    SISSEJUHATUS

    Jagatud eelarve täitmise ja otsese eelarve täitmise alla kuuluvaid ühtekuuluvuspoliitika fonde reguleeriv 2021.–2027. aasta õigusraamistik võimaldab tugevdada nende kahe ELi rahastamisviisi koostoimet (1).

    Asjakohased mehhanismid on kvaliteedimärgised, ümberpaigutused, kumulatiivne rahastamine (mida saab kasutada ka programmi „Euroopa horisont“ kohaste kaasrahastatavate ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste toetamiseks) ja toetus meetmele „Teaming“. Käesolevas juhenddokumendis käsitletakse neid mehhanisme ning „eelneva ja järgneva tasandi koostoimet“.

    Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada uusi võimalusi, mida ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutused, programmi „Euroopa horisont“ riiklikud kontaktpunktid ja programmi „Euroopa horisont“ projektide elluviijad / projektiettepanekute tegijad saavad kasutada. Dokumendi eesmärk on ka lihtsustada eelmises lõigus nimetatud asjakohaste mehhanismide kasutamist. Selles keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) programmide koostoimele (2).

    Koostoime rakendusmõõtme puhul on 2021.–2027. aasta õigusaktides tehtud palju edusamme ning see on strateegilise mõõtmega sama oluline ja täiendab seda. Liikmesriikides aitaks teadlikkust koostoime pakutavatest võimalustest tõsta arvamuste korrapärane vahetamine liikmesriikide nende ametiasutuste vahel, kes tegelevad ühtekuuluvuspoliitika programmide ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega.

    Strateegiline kontekst ELi tasandil

    ELi poliitika esmatähtis eesmärk on edendada uuenduslikku, arukat ja kestlikku majanduse ümberkujundamist ning tipptaset teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, samal ajal vähendades ja ületades püsivat innovatsioonilõhet (liikmesriikide avaliku ja erasektori innovatsioonivõimekuse erinevus). Programm „Euroopa horisont“ ja ERF on peamised ELi rahastamisvahendid nende omavahel seotud eesmärkide saavutamiseks.

    Programm „Euroopa horisont“ keskendub tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 179. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on edendada ja toetada liikmesriikide ja nende piirkondade igakülgset harmoonilist arengut kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174, eelkõige piirkondlike erinevuste vähendamise kaudu. Järgmisel joonisel on esitatud programmi „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvuspoliitika raames teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamised struktuurielemendid.

    Image 1

    Seepärast on ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ lähendamine olnud komisjoni jaoks viimastel aastatel ja eriti aastateks 2021–2027 valmistudes oluline prioriteet. Eesmärk on suurendada mõlema poliitika mõju, luues vastastikust täiendavust, eelkõige vähem arenenud ja äärepoolsetes piirkondades. Lõimitud lähenemisviisi edendamine ja nende peamiste ELi rahastamisvahendite (ja nende vastavate sammaste ja poliitikaeesmärkide) koostoime tugevdamine võib pakkuda uusi võimalusi, mis toovad kõigile kasu. Näiteks saab toetada kestlikku ja arukat piirkondlikku majandusarengut ning parandada samal ajal üldiselt ELi innovatsiooni ökosüsteemi, muutes selle paremini reageerivaks peamistele ühiskondlikele probleemidele ja luues olulisi strateegilisi väärtusahelaid.

    Selline lähenemisviis loob uusi võimalusi, mis aitavad edendada innovatsiooni kõigis piirkondades ning lõimida vähem arenenud ja äärepoolsed piirkonnad paremini Euroopa teadusruumi ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi.

    Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (3) oli oluline samm Euroopa teadusruumi loomisel. Euroopa teadusruumi eesmärk on arendada tipptasemel teadmisi, teadlaste piiriülest koostööd, kriitilist massi olulistes strateegilistes valdkondades ja võimalusi teadlaste ümberpaigutamiseks ning lõppkokkuvõttes luua teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks avatud ühtne turg. Teatises esitatud uues tulevikku suunatud kavas on seatud neli edasipüüdlikku poliitikaeesmärki: seada prioriteediks investeeringud ja reformid, parandada juurdepääsu tipptasemel teadmistele ning tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteeme kogu ELis, parandada teadusuuringute ja innovatsiooni uute saavutuste ülekandmist ettevõtlusesse ja süvendada riikide poliitika lõimitust.

    Lisaks sellele võttis komisjon 16. juulil 2021 vastu nõukogu soovituse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta (4). Soovituses tuuakse esile mitu prioriteetset valdkonda Euroopa teadusruumi toetavate ühismeetmete võtmiseks. See hõlmab koostööd, et lahendada digi- ja rohepöördega seotud probleeme (näiteks missioonide ja Euroopa partnerluste rakendamisel programmi „Euroopa horisont“ raames).

    Koostoime põhineb sellel, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud programmide korraldusasutused tunnevad üksteist ja üksteise programme. See põhineb ka teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikel esindajatel, kes tunnevad programmi „Euroopa horisont“ prioriteete ja meetmeid (nagu uued missioonid ja partnerlused) ning piirkondlikke aruka spetsialiseerumise prioriteete. Need prioriteedid ja meetmed on suurepärane lähtepunkt vastastikuse täiendavuse arendamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku ning ühtekuuluvuspoliitika programmide koostoime võib teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mahtu, kvaliteeti ja mõju suurendada, kui koostatakse üksteist täiendavad strateegilised kavad ja kasutatakse erinevaid rahastamisvooge (vastavalt iga programmi/fondi konkreetsetele eesmärkidele).

    Koostoime saavutamiseks aruka majanduskasvuga seotud ELi tasandi rahastamisvahenditega (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“) on äärmiselt olulised aruka spetsialiseerumise strateegiad. Aruka spetsialiseerumise strateegiates prioriteetide seadmine alt üles peaks lihtsustama partnerite leidmist teistes liikmesriikides, et teha seotud teemade ja väärtusahelate puhul koostööd.

    ERFiga seoses on ühissätete määruse (5) artikli 11 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama oma strateegilise partnerluse lepingutes „tea[b]e partnerluslepinguga hõlmatud […] ning muude liidu vahendite, […] ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta“. Samamoodi nõutakse ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktis iii iga ühtekuuluvuspoliitika programmi puhul kokkuvõtet peamistest katsumustest, võttes arvesse „investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega“.

    Igal juhul peavad korraldusasutused ise otsustama, kas kasutada koostoimemehhanisme või mitte.

    KOOSTOIME LIIGID

    1.   Kvaliteedimärgis

    Komisjon annab kvaliteedimärgise taotlusele, mis on esitatud ELi rahastamisvahendi raames korraldatud projektikonkursile ja mille puhul on leitud, et see vastab kõnealuse ELi rahastamisvahendi miinimumkvaliteedinõuetele, kuid mida ei saanud eelarvepiirangute tõttu rahastada. Kvaliteedimärgis näitab, et projekt võib olla hea kandidaat muudest ELi või riiklikest rahastamisallikatest toetuse saamiseks.

    Programmi „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgisega tunnustatakse taotluse väärtust ja aidatakse teistel rahastamisasutustel programmi „Euroopa horisont“ hindamisprotsessi ära kasutada. Selle võib anda näiteks programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendite „Accelerator“ (endine VKEde rahastamisvahend) ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmete, meetme „Teaming“ ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamise raames esitatud taotlustele.

    Liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused võivad järgida lihtsustatud valikumenetlust, kui nad otsustavad kvaliteedimärgisega (6) tegevuste ERFi programmidest rahastamise üle. Sellised tegevused peavad vastama kolmele kriteeriumile:

    esiteks peavad need olema programmiga (ja programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega) vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse;

    teiseks, kui need kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, peavad need olema kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega;

    kolmandaks peavad need kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema omistatud ühele sekkumise liigile (7).

    Asjakohased õigusaktid

    Ühissätete määrus

    Artikli 2 punkt 45, artikli 73 lõige 4 ja põhjendus 61

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    Artikli 2 punkt 23, artikli 15 lõige 2, artikli 24 lõige 4 ning artikli 48 lõige 7

    Seotud õigusaktid

    Üldine grupierandi määrus

    Artiklid 25a ja 25b (riigiabi)

    Poliitilised kaalutlused

    Kvaliteedimärgis antakse programmi „Euroopa horisont“ (ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm kuni 2027. aastani) ja selle eelkäija programmi „Horisont 2020“ raames esitatud projektitaotlustele. Kvaliteedimärgis tõendab, et need taotlused on tipptasemel, ja suurendab nende nähtavust võimalike rahastamisasutuste (avaliku või erasektori asutused, riiklikud või piirkondlikud asutused, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutused) silmis, kes on huvitatud investeerimisest paljulubavatesse teadus- ja innovatsiooniprojektidesse. Seega aitab kvaliteedimärgis leida neile taotlustele alternatiivseid rahastamisallikaid.

    Samuti saavad rahastamisasutused kasutada ära programmi „Euroopa horisont“ väljakujunenud ja kvaliteetset hindamisprotsessi, et toetada territoriaalset arengut. See võimaldab liikmesriikidel ja piirkondadel teha oma territooriumil kindlaks tipptasemel teadus- ja innovatsiooniprojektide taotlused, mis parandaksid nende teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust ja suutlikkust, ning neist kasu saada.

    Projektitaotlejad, kes saavad programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursil positiivse hinnangu ja kvaliteedimärgise, võivad taotleda rahastamist ERFist, kui projekt on kooskõlas projekti elluviijate liikmesriigi või piirkonna ühtekuuluvuspoliitika programmide prioriteetidega.

    Kvaliteedimärgise tunnistus sisaldab taotluse kohta kogu põhiteavet, mida vajab rahastamisasutus, kes soovib taotluse kindlaks teha ning mõista selle põhijooni ja väärtust (taotluse pealkiri, viide projektikonkursile/teemale ning juriidilisest isikust taotleja nimi ja aadress). See on pettuse eest kaitsmiseks digitaalselt pitseeritud, nagu on ka projektitaotlus ja hindamisaruande kokkuvõte (see on märgitud dokumentides). Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik ning innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik kinnitavad oma allkirjaga poliitilist tahet leida nende projektide jaoks alternatiivseid rahastamisallikaid.

    Kvaliteedimärgis on eriti sobilik programmi „Euroopa horisont“ ühe toetusesaajaga komponentide puhul (nt EIC rahastamisvahendid „Accelerator“ ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmed, Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, meede „Teaming“). Kuigi tulevikus võiks kaaluda kvaliteedimärgise andmist ka mitme toetusesaajaga komponentidele, on praegu kavas anda kvaliteedimärgis ainult ühe toetusesaajaga komponentidele programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis. See tingimus tuleb asjaomases konkursikutses välja tuua. Komponendid, mille puhul antakse kvaliteedimärgis, märgitakse ära asjaomases tööprogrammis.

    Komisjon võib anda kvaliteedimärgise ka neile väljastpoolt ELi (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud riikidest) esitatud projektitaotlustele, mis võivad kasutada muid rahastamisallikaid, mis ei ole seotud ühtekuuluvuspoliitikaga.

    ERFi programmist toetuse andmine kvaliteedimärgisega projekti rahastamiseks on vabatahtlik, sõltub korraldusasutuse otsusest ja on kooskõlas programmiga. Seega ei anna tunnistus automaatselt õigust alternatiivsele rahastamisele. See on võimalus, mida liikmesriik või piirkond võib otsustada uurida, kuid lõpliku otsuse teeb asjaomane korraldusasutus.

    Järgmised lihtsustused on tehtud selleks, et vältida toetusesaajate ja korraldusasutuste tarbetut topelttööd tegevuste esitamisel, hindamisel ja valikul ERFist toetuse saamiseks.

    Liikmesriigid, piirkonnad ja toetusesaajad võivad kasutada programmi „Euroopa horisont“ selliste rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud ELi riigiabi eeskirju (üldine grupierandi määrus).

    Programmi „Euroopa horisont“ kohane tehniline/sisuline hindamine loetakse kehtivaks. See tähendab, et ERFi programmi korraldusasutus ei pea uut hindamist läbi viima. Enne kui korraldusasutus kirjutab koos toetusesaajaga alla toetuse tingimusi käsitlevale dokumendile, peab ta siiski kontrollima, kas projekt vastab nendele ühissätete määruse ja ERFi erinõuetele, mida programmi „Euroopa horisont“ kohane hindamine ei hõlma. See tuleneb asjaolust, et need projektid tuleb ametlikult valida kooskõlas ühissätete määrusega, st arvesse tuleb võtta rahastamiskõlblikkuse eritingimusi (raskustes olevad VKEd), panust alternatiivse rahastamisprogrammi eesmärkide saavutamisse, kohaldatavaid eeltingimusi ja fondi kohaldamisala (vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g).

    Image 2
    Protsessi põhietapid

    Ettevalmistus / programmitöö

    Programmi „Euroopa horisont“ iga-aastastes või kaheaastastes tööprogrammides määratakse kindlaks projektikonkursid, millele võib anda kvaliteedimärgise. Programmi „Euroopa horisont“ nende tööprogrammidega saab tutvuda ja need alla laadida rahastamis- ja hankeportaalis. (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/programmes/horizon)

    Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid komisjonile teatama, kas nad soovivad või ei soovi lubada ERFi programmidest toetada programmi „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgisega projekte. Liikmesriigid või piirkonnad võivad lisada selle teabe partnerluslepingu vastastikust täiendavust ja koostoimet käsitlevasse osasse ning ERFi asjaomase programmi erieesmärgi kirjeldusse. Korraldusasutus võib otsustada toetada kvaliteedimärgisega projektitaotlusi isegi siis, kui neid ei ole partnerluslepingus või programmis sõnaselgelt mainitud. Korraldusasutus peab igal juhul tagama, et valitud projektid vastaksid programmile.

    Kvaliteedimärgise andmine komisjoni poolt

    Kvaliteedimärgise tunnistus antakse rahastamiskõlblikele taotlustele ja see edastatakse koos kirjaga, millega taotlejaid teavitatakse hindamise tulemustest. Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammides on kvaliteedimärgise saamise tingimusi ja menetlust täpsemalt kirjeldatud.

    Toetuse eraldamine

    Kvaliteedimärgise omanik esitab taotluse otse asjakohasele ERFi programmile.

    Kvaliteedimärgisega projektid ei pea läbima tavapärast ERFi projektide valikumenetlust. Sellegipoolest peavad need läbima vähemalt lihtsustatud hindamise seirekomisjoni poolt heakskiidetud valikukriteeriumide alusel (vastavus kohaldatavatele eeltingimustele, fondi kohaldamisala ja programmi eesmärgid koos kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjadega), et tagada, et tegevused vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktide a, b ja g nõuetele, nagu on sätestatud ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4.

    Kvaliteedimärgisega projektide hindamine ERFi toetuse saamiseks peaks olema lihtsustatud hindamine (vastavuskontroll), kuid riiklikud menetlused võivad olla erinevad. Korraldusasutused võivad valida, mida nad peavad parimaks võimaluseks (avatud konkursi algatamine, põhimõte „kes ees, see mees“ jne või projektide otsene valimine, kui programm pakub sellist võimalust, tingimusel et järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid).

    Ühtekuuluvuspoliitika toetuse puhul võivad korraldusasutused kehtestada valikukriteeriumeid kasutades lävendid, mis on kõrgemad kui programmi „Euroopa horisont“ raames rahastuse saamiseks nõutavad miinimumpunktid.

    Kvaliteedimärgist käsitleval veebisaidil on esitatud mitmesugused näited. (https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/seal-excellence_et#how)

    ERFi programmidel soovitatakse teavitada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati (asjaomast geograafilist üksust) ja spetsiaalset kvaliteedimärgise praktikakogukonda (RTD-SEAL-OF-EXCELLENCE@ec.europa.eu) oma toetusest kvaliteedimärgisega projektidele.

    Rakendamine, seire ja kontroll

    Toetusesaajad rakendavad projekte kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade ja menetlustega. Kvaliteedimärgisega taotlusi kaasrahastatakse kooskõlas ühissätete määruse normide ja ERFi erieeskirjadega. Korraldusasutus võib kohaldada teatavaid programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kategooriaid (näiteks rahastamiskõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutamise meetodid), tingimusel et see on kooskõlas programmi eeskirjadega. Korraldusasutus peab need asjaolud välja tooma toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis.

    Projekti üldise riikliku rahastamise puhul kohaldatav kaasrahastamise määr ei tohi ületada programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohast rahastamismäära, kui toetust antakse riigiabi vormis üldise grupierandi määruse artikli 25a või 25b alusel (vt allpool riigiabi käsitlev osa).

    Seire ja kontrolli suhtes kehtivad samad eeskirjad nagu muude asjaomase ERFi raames toimuvate tegevuste puhul.

    Programmi „Euroopa horisont“ avalikus tulemustabelis on esitatud koondandmed kvaliteedimärgise kohta ning märgist puudutavad visualiseeritud andmed riikide ja piirkondade kaupa.

    Image 3
    Tähtis teave

    Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

    Kui toetusesaajad on ettevõtjad, võib ERFi programmide vahenditest rahastamine kuuluda ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Sellisel juhul peab rahastamine olema kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade alusel siseturuga kokkusobiv. Liikmesriikidel on võimalus tagada kvaliteedimärgise saanud projektide kokkusobivus siseturuga üldise grupierandi määruse (8) artiklite 25a ja 25b alusel. Peale selle on üldises grupierandi määruses sätestatud mitu üldtingimust, millele peavad vastama kõik üldise grupierandi määruse alusel rakendatavad abimeetmed nende eesmärgist sõltumata. Üldise grupierandi määruse artiklites 25a ja 25b sätestatud eritingimused lubavad ERFi vahenditest rahastada kvaliteedimärgise saanud projekte – sama rahastamismäära ja samade programmi „Euroopa horisont“ kohaste rahastamiskõlblike kuludega – ilma komisjonile sellest eelnevalt ametlikult teatamata ja ilma, et oleks vaja läbi viia uut tehnilist hindamist. Toetusi andev asutus on kohustatud toetuse andmisel järgima kohaldatavaid üldise grupierandi määruse üld- ja eritingimusi. Lisaks algsele programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlusele peab kvaliteedimärgise omanik vastama kvaliteedimärgisega projektide suhtes kohaldatavatele valikukriteeriumidele, mille on kehtestanud korraldusasutus, ning tagama, et projekt vastab ka kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele.

    Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis arengusuundade ja parimate tavadega kvaliteedimärgisega taotluste toetamisel?

    Spetsiaalne kvaliteedimärgise praktikakogukond võimaldab jätkuvalt huvitatud ERFi korraldusasutustel ja muudel rahastamisasutustel vahetada parimaid tavasid selle kohta, kuidas toetada kvaliteedimärgisega taotlusi, olla kursis viimaste arengusuundadega ning saada kogu asjakohast teavet ja andmeid oma piirkonna kvaliteedimärgisega taotluste kohta (arv, taotletav rahastus jne). See peaks lihtsustama alternatiivsete rahastamiskavade kavandamist.

    Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis sellega, millised asjaomase riigi/piirkonna taotlused on saanud kvaliteedimärgise?

    Kvaliteedimärgise omanikud peavad andma oma nõusoleku piiratud hulga teabe (st kontaktandmed, nagu ettevõtte nimi, ettevõtte aadress ja kontaktisiku e-posti aadress, taotluse kokkuvõte, taotletava rahalise toetuse summa ja kasutatud märksõnad) edastamiseks ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavatele korraldusasutustele ja muudele avaliku või erasektori asutustele, kes võivad olla huvitatud nende ettevõtte rahastamisest või toetamisest. Korraldusasutustel on võimalik selle teabega tutvuda ja võtta ühendust kvaliteedimärgise omanikuga. Spetsiaalsel kvaliteedimärgise veebisaidil on esitatud lisateave selle kohta, kuidas kasutada kvaliteedimärgist ja kuidas leida iga riigi korraldusasutuste kontaktandmed.

    Millistel tingimustel võivad korraldusasutused rahastada projekte, mis taotlesid programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamist, kuid mida ei valitud rahastamiseks ja mis ei saanud kvaliteedimärgist?

    Kui ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse projekti, millel ei ole kvaliteedimärgist, peab projekt läbima tavapärase täieliku hindamise, mis on ühtekuuluvuspoliitika programmi kohaselt nõutav (lihtsustatud hindamine kehtib ainult kvaliteedimärgisega projektide suhtes ja tegevuste suhtes, mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastamiseks).

    Image 4
    Praktiline näide

    Projekt, mis on saanud kvaliteedimärgise programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendilt „Accelerator“ (EIC 2022. aasta tööprogramm, lk 74, sh joonealused märkused 63 ja 64)

    VKE esitab taotluse programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursile ja läbib EIC iga-aastases tööprogrammis sätestatud eelhindamise etapid („GO“). Hoolimata projekti kõrgest kvaliteedist leiab EIC hindamiskomisjon, et projektitaotlust ei saa piisavate vahendite puudumise tõttu rahastada. Tavaliselt saaks VKE kvaliteedimärgise (v.a EIC tööprogrammis sätestatud erijuhtudel, näiteks kui VKE ei nõustu oma taotlust käsitleva teabe jagamisega).

    Kvaliteedimärgist omav VKE saab seejärel pöörduda teiste rahastamisasutuste poole, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutuste poole. Taotleja eelneval loal võib komisjon jagada ka eduka taotluse kohta põhiteavet, eelkõige kontaktandmeid. Hindamistulemuste ja muude tundlike andmete edastamine huvitatud rahastamisasutustele sõltub konkreetsete konfidentsiaalsuslepingute sõlmimisest. Lisaks võib komisjon taotleja nõusolekul jagada teavet teiste organisatsioonidega, kes saavad VKEsid toetada, näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga. Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib pakkuda individuaalseid tugiteenuseid kvaliteedimärgist omavatele VKEdele, et aidata neil leida asjakohaseid alternatiivseid rahastamisallikaid (sh ERFist rahastatavaid programme) ja abistada neid taotlusprotsessis (sh projektitaotluse võimalik kohandamine), suurendada nende suutlikkust taotlusprotsesside ja esitlusoskuste vallas ning anda neile muude asjakohaste tugiteenuste (nagu vahendamine ja sobivate äripartnerite leidmine) kontakte. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenused, mis on kohandatud iga kvaliteedimärgise omaniku vajadustele, on kolme- kuni viiepäevased teenustepaketid, mis on asjaomasele VKE-le tasuta.

    Kvaliteedimärgisega projektide toetamiseks võivad korraldusasutused otsustada, et rahastamiskõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutamise meetodid järgivad programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, tingimusel et täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25a ja 1. peatüki alusel kehtestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused. Sellisel juhul võivad nad kohaldada raamprogrammis „Horisont“ sätestatud rahastamisvahendi „Accelerator“ eeskirju („„Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest“ – raamprogrammi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (9) artikli 48 lõige 9). Lisaks, nagu on selgitatud raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis (punkt 1.1.2), kohandatakse rahastamisvahendi „Accelerator“ raames „[r]ahastamise kombineerimist ja ulatust […] vastavalt äriühingu vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele“ (10).

    Kui see on tööprogrammis ette nähtud, saavad programmi „Euroopa horisont“ raames EIC kvaliteedimärgise saajad kasutada EIC ettevõtluse kiirendamise teenuste raames korraldatud üritusi, et viia kokku EIC novaatorite kogukond – sh kvaliteedimärgise omanikud – ning investorid, partnerid ja avaliku sektori ostjad. EIC ettevõtluse kiirendamise teenused hõlmavad ka mitmesuguseid juhendamis- ja mentorteenuseid ning annavad novaatoritele juurdepääsu võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat, luua turuvõimalusi ja/või leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid (11).

    EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ kvaliteedimärgisega taotlusi reklaamitakse mitte ainult ERFi korraldusasutustele, vaid ka erasektori rahastamisallikatele (nt spetsiaalsete partnerite leidmise ja omavahel kokkuviimise ürituste kaudu, mida korraldavad spetsiaalsed kvaliteedimärgise võrgustikud ja kogukonnad, ning tõstes kvaliteedimärgise esile InvestEU portaalis).

    2.   Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“

    Vastavalt ühissätete määruse artikli 26 lõikele 1 võivad liikmesriigid taotleda, et kuni 5 % nende jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest vahenditest paigutataks ümber mis tahes muusse otsese või kaudse eelarve täitmisega rakendatavasse ELi fondi või rahastamisvahendisse. 5 % piirmäära kohaldatakse konkreetse fondi esialgse riikliku eraldise suhtes, mitte konkreetse programmi või piirkonna (kategooria) suhtes. Ümberpaigutatud vahendeid võib kasutada ainult tulevaste eelarveliste kulukohustuste täitmiseks (st järgmistel aastatel). Neid vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides (12).

    Selliseid ümberpaigutatud summasid ei võeta ERFi temaatilise kontsentratsiooni puhul arvesse.

    Programm „Euroopa horisont“ võimaldab paigutada vahendeid ümber jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest programmidest kõigisse oma osadesse.

    Asjakohased õigusaktid

    Ühissätete määrus

    Artikkel 26 „Vahendite ümberpaigutamine“ ja põhjendus 19

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    Artikli 15 lõiked 5 ja 6

    Seotud õigusaktid

    Ühissätete määrus

    Artikkel 24 „Programmide muutmine“

    Poliitilised kaalutlused

    Korraldusasutused võivad kasutada ümberpaigutamist, et võimaldada oma liikmesriigi/piirkonna kvaliteedimärgisega taotlustel osaleda programmis „Euroopa horisont“, kui neid ei saaks muidu eelarvepiirangute tõttu programmi „Euroopa horisont“ toetuse saamiseks valida.

    Ümberpaigutamine võib anda lisaväärtust, kui see on suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondadesse, mis on riiklikus ja/või piirkondlikus aruka spetsialiseerumise strateegias määratud prioriteetseteks valdkondadeks ja mis on tavaliselt programmi „Euroopa horisont“ projektikonkurssidel tugevalt üleesindatud. See ei ole siiski õiguslik nõue, et ümberpaigutatud vahenditest kaetud investeeringud peavad vastama aruka spetsialiseerumise prioriteetidele.

    Ümberpaigutused võimaldavad muu hulgas

    suurendada selliste piirkondade/liikmesriikide toetusesaajate osalemist programmis „Euroopa horisont“, kus programmis osalemise ja edukuse määrad on traditsiooniliselt olnud madalad;

    toetada projekte valdkondades, mis on määratud aruka spetsialiseerumise prioriteetseteks valdkondadeks;

    säilitada riiklikul/piirkondlikul tasandil haldussuutlikkus teadus- ja innovatsiooniprojektide valikul ja järelmeetmete võtmisel, sest seda ei tee mitte korraldusasutus vastavalt ühissätete määruse normidele, vaid asjaomane asutus vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele (eriti kui ei ole piisavalt tipptasemel projekte, et õigustada täieliku projektikonkursi korraldamist riiklikul/piirkondlikul tasandil ühissätete määruse kohase programmi raames, kui programmi „Euroopa horisont“ raames on esitatud palju tipptasemel taotlusi või kui ühissätete määruse kohase programmi korraldusasutus soovib toetusi mitmekesistada).

    Ümberpaigutamine on eriti sobiv ühe toetusesaajaga komponentide puhul. Nende komponentide puhul on ümberpaigutamine lubatud ainult programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis.

    Ümberpaigutatud vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides. Liikmesriik võib piirata ümberpaigutamise territoriaalset ulatust konkreetse piirkonnaga (st piirkonnaga, mis on hõlmatud ühtekuuluvuspoliitika programmiga, millest vahendeid ümber paigutatakse).

    Ümberpaigutamine võib võimaldada liikmesriikidel või piirkondadel, kus programmis „Euroopa horisont“ osalemise määr on madal, tõsta oma teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkust, suurendades oma juriidiliste isikute osalemist programmis „Euroopa horisont“. See tuleneb asjaolust, et ümberpaigutamist võivad kasutada ainult asjaomase liikmesriigi/piirkonna toetusesaajad.

    Ümberpaigutamine programmi „Euroopa horisont“ võib pakkuda õppimisvõimalusi ka projekti elluviijatele, näiteks VKEdele või ülikoolidele, sest nad saavad tänu täiendavatele vahenditele, mis nende liikmesriik või piirkond paigutab ümber programmi „Euroopa horisont“, siseneda programmi „Euroopa horisont“ protsessi. Projekti puhul alustatakse ettevalmistusi toetuse saamiseks ja selle suhtes kohaldatakse täielikult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, sealhulgas rahastamismäärasid. Komisjoni asjaomane asutus jälgib projekti kogu selle kestuse jooksul.

    Image 5
    Protsessi põhietapid

    Ettevalmistus

    Vahendite ümberpaigutamine peab olema sõnaselgelt ette nähtud partnerluslepingus (või programmi muutmise taotluses, kui seirekomisjon on sellega nõustunud) (13). Kui ümberpaigutamist ei ole algselt partnerluslepingus sätestatud, võib seda siiski igal ajal hiljem taotleda, taotledes asjaomase jagatud eelarve täitmisega rakendatava programmi (sh selle rahastamiskava) muutmist.

    Vahendite ümberpaigutamiseks programmi muutmise kaudu on vaja seirekomisjoni eelnevat nõusolekut. Pealegi, „[k]ui taotlus on seotud programmi muutmisega, võib ümber paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid“. Vt nõuete kohta täpsemalt ühissätete määruse artiklid 24 ja 26.

    Ümberpaigutamist taotledes peab liikmesriik/korraldusasutus selgitama, kuidas ümberpaigutamine oleks kasulik ümberpaigutavale liikmesriigile või (piirkondliku programmi puhul) konkreetsetele piirkondadele ja kuidas see aitaks saavutada vastuvõtva rahastamisvahendi eesmärke. Rakendamise hõlbustamiseks võiks taotluses täpsustada, millist programmi „Euroopa horisont“ komponenti (nt EIC rahastamisvahend „Accelerator“) ümberpaigutamine puudutab.

    Komponendi ja ümberpaigutatava summa kindlaksmääramiseks võivad komisjoni talitused nimetada hinnangulise summa, mis tõenäoliselt kõnealusel ajavahemikul ära kasutatakse, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi/piirkonna kogemused seoses valitud komponendiga.

    Taotluste hindamine komisjoni poolt

    Komisjon peab esitama ümberpaigutamistaotlusele vastuväite, kui ümberpaigutamine kahjustaks selle programmi eesmärkide saavutamist, kust kõnealused vahendid ümber paigutataks.

    Kui komisjon kiidab ümberpaigutamise heaks, kinnitatakse see ametlikult partnerluslepingu või programmi muutmise heakskiitmise otsuses.

    Ümberpaigutamistaotluse heakskiitmise ajakava on esitatud pärast käesolevat tabelit.

    Toetuse eraldamine

    Kui ümberpaigutamine on heaks kiidetud, on vahendid programmi „Euroopa horisont“ kõnealuse aasta projektikonkursside jaoks kättesaadavad järgmisel kalendriaastal. Sellest ajast alates saab ümberpaigutatud vahendeid kasutada asjaomase liikmesriigi/piirkonna huvides. Ümberpaigutatud vahenditest võib toetada vahendid ümber paigutanud piirkondade/riikide taotlusi, mida sõltumatud eksperdid on positiivselt hinnanud, kuid mida ei ole saanud eelarvepiirangute tõttu heaks kiita. Ümberpaigutatud vahendid täiendavad programmi „Euroopa horisont“ algsest eelarvest saadavat toetust, mitte ei asenda seda.

    Projektid valitakse programmi „Euroopa horisont“ kohase hindamise tulemusel koostatud pingerea või erieeskirjade alusel (hoides samas ümberpaigutatud summad riikide/piirkondade kaupa lahus). EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ puhul eraldatakse ümberpaigutatud eelarvevahendid vastavalt ajakavale (valikumenetlused käivitatakse iga kolme kuu tagant) põhimõttel „kes ees, see mees“, kuni need on ära kasutatud.

    Ümberpaigutatud summade suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja nende suhtes kehtivad samad projekti rakendamise tingimused nagu mis tahes muude programmi „Euroopa horisont“ projektide puhul.

    Piirkonna määratlemiseks kasutatakse NUTS 2 koodi tasandit. Rahastatud projektide andmed (mida on analüüsitud piirkonniti) on avalikult kättesaadavad programmi „Euroopa horisont“ tulemustabelis. Tulemustabelis näidatakse, et projekti toetati ümberpaigutatud vahenditest.

    Rakendamine, seire ja kontroll

    Pärast ümberpaigutamist teostab rakendamist (sh seiret) ainult komisjon vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele, mitte enam jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmide korraldusasutus. Korraldusasutustel on siiski oma roll juhul, kui vahendid paigutatakse uuesti tagasi ühtekuuluvuspoliitika alla ja kui esitatakse programmi muudatus.

    Ümberpaigutamisel ei ole otseseid tagajärgi projekti elluviijatele või toetusesaajatele, kes järgivad programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja menetlusi.

    Image 6
    Ümberpaigutamistaotluste esitamise ajakava

    1. etapp: taotlus vahendite ümberpaigutamiseks ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendist

    1.1   Ümberpaigutamistaotlus partnerluslepingu kaudu

    Image 7

    1.2   Programmi muudatuses sisalduv ümberpaigutamistaotlus

    Image 8

    2. etapp: ümberpaigutatud vahendite rakendamine programmi „Euroopa horisont“ kaudu

    Image 9

    Image 10
    Tähtis teave

    Kas ümberpaigutatud vahendeid saab tagasi kanda algsesse fondi?

    Kui komisjon ei ole võtnud programmi „Euroopa horisont“ raames ümberpaigutatud vahendite puhul aasta n+1 31. augustiks juriidilist kohustust, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid paigutada tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati. Seejärel võib need liikmesriigi taotlusel eraldada ühele või mitmele programmile (ühissätete määruse artikli 26 lõige 7, programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõige 6).

    Programmi muutmise taotlemiseks kohaldatakse sama menetlust (ühissätete määruse artikkel 24) ja taotlus tuleb esitada komisjonile vähemalt neli kuud enne (finants)kulukohustuste täitmise tähtaega (st aasta n+1 31. augustiks).

    Tagasipaigutatud vahendid eraldatakse seejärel vastuvõtva(te)le programmi(de)le ja nende suhtes kohaldatakse ühissätete määruse norme.

    Kui komisjon peab vahendid tagasi nõudma programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajatelt, kes on saanud ERFist ümberpaigutatud vahendeid, siis kas need vahendid tagastatakse ERFi programmi?

    Ei, assigneeringud ei läheks tagasi esialgsele eelarvereale (ERF), vaid jääksid asjaomasesse programmi. Sel konkreetsel juhul jääksid need programmi „Euroopa horisont“ (kuhu need ERFist ümber paigutati).

    Image 11
    Praktiline näide

    Liikmesriik otsustab paigutada osa teatava ERFi programmi vahenditest tulevaste kalendriaastate jaoks ümber programmi „Euroopa horisont“, (14) muutes programmi kooskõlas ühissätete määruse artikliga 24.

    Komisjon nõustub, et ümberpaigutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja kooskõlas selle programmi eesmärkidega, millest vahendid ümber paigutatakse. Komisjon kiidab programmi muudatuse heaks pärast seda, kui seirekomisjon on andnud oma nõusoleku. Liikmesriigid ja komisjon arutavad ka geograafilist kohaldamisala (mis määratakse kindlaks ümberpaigutava programmi territooriumi alusel), ümberpaigutatavate vahendite kavandatud kasutamist programmi „Euroopa horisont“ raames (programmi „Euroopa horisont“ komponendi tasandil) ja ümberpaigutatavat summat hinnangulise „vastuvõtuvõime“ alusel (näiteks kasutades varasemat statistikat asjaomase riigi/piirkonna sarnastel projektikonkurssidel osalemise kohta).

    Liikmesriik kavatseb kasutada ümberpaigutatud vahendeid VKEde taotluste rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames. Ta kavatseb seda teha toetuslepingute kaudu, mis tuleb sõlmida hiljemalt aasta n+1 (s.o aasta, mis järgneb aastale, mil vahendid programmi „Euroopa horisont“ ümber paigutatakse) lõpuks.

    Vahendeid kasutatakse nende EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames esitatud VKEde taotluste rahastamiseks, mida on hinnatud pärast liikmesriigi otsust raha ümberpaigutamise kohta.

    Programm „Euroopa horisont“ katab (praegu) kõik ümberpaigutamisega seotud täiendavad halduskulud. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse, kas sellist lähenemisviisi on võimalik säilitada.

    Liikmesriik võib kuni neli kuud enne aasta n+1 lõppu (st 31. augustiks) taotleda kulukohustustega sidumata vahendite tagasi paigutamist ERFi. Selleks taotleb ta nende programmide muutmist, kuhu need vahendid paigutatakse. Komisjon peab taotluse heaks kiitma. Kulukohustustest vabastamise reeglit hakatakse kohaldama alates sellest aastast, mil asjaomased eelarvelised kulukohustused on võetud.

    3.   Kumulatiivne rahastamine

    Kumulatiivne rahastamine tähendab, et tegevus/projekt saab sama kuluartikli/kulu jaoks toetust rohkem kui ühest fondist, programmist või rahastamisvahendist (sh nii jagatud kui ka otsese eelarve täitmisega fondidest). Nagu ka teiste koostoimemehhanismide puhul, ei ole kumulatiivne rahastamine automaatne. Pigem on see võimalus, mida ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andev asutus võivad uurida. Kumulatiivset rahastamist saab kasutada ainult kõigi asjaomaste osapoolte (st korraldusasutuse ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andva asutuse) nõusolekul.

    Asjakohased õigusaktid

    Ühissätete määrus

    Artikli 63 lõige 9

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    Artikli 15 lõige 4

    Seotud õigusaktid

    Programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlev määrus

    Artikli 23 lõige 1 (15)

    Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu

    Kumulatiivne rahastamine võimaldab hajutada tegevuse finantskoormust ja tegeleda võimalike eelarvepiirangutega (nt nendega, mis tulenevad rahastamisvahendi madalamatest rahastamismääradest), sest see võimaldab rahastada koostoimeprojekti kuni 100 % ulatuses ELi eelarvest, tingimusel et järgitakse asjakohaseid riigiabi eeskirju. Samuti võimaldab see toetada riiklikke makseid, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades.

    Kumulatiivne rahastamine võib ka koondada vahendeid erinevatest, nii otsese eelarve täitmisega kui ka jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest ELi rahastamisvahenditest, võimaldades seega 100 % ulatuses rahastamist ELi vahenditest. Seega annab kumulatiivne rahastamine võimaluse tugevdada sidemeid programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside täiendavate teadus- ja innovatsioonialaste prioriteetide ning ERFi programmide (ja sellega seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate) vahel.

    Image 12
    Protsessi põhietapid

    Ettevalmistus / programmitöö

    Otsese ja jagatud eelarve täitmise vaheline kumulatiivne rahastamine on võimalik ühe ja sama tegevuse kulude puhul tingimusel, et on kehtestatud erikord, mis tagab vastavuse ühissätete määruse artikli 63 lõikele 9 ja finantsmääruse artikli 191 lõikele 3. Programmitöö eest vastutavad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu ühissätete määruse artikli 63 lõike 9 ja finantsmääruse artikli 191 lõike 3 järgmisele tõlgendusele ning rakendama kumulatiivset rahastamist kooskõlas allpool esitatud praktiliste sammudega.

    Ühissätete määruse artikli 63 lõike 9 esimeses lõigus on sätestatud ühissätete määruse kohaste kulude topeltdeklareerimise keeld, mille kohaselt võib sama kuluartiklit hüvitada ainult ühe liidu rahastamisvahendi alusel ja sama kuluartikliga ei tohi olla seotud kahekordset liidupoolset rahastamist. Seda topeltdeklareerimise keeldu kohaldatakse kulude suhtes, mis on deklareeritud korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotluses, kuid mitte seoses toetusesaaja poolt riiklikele asutustele konkreetse tegevuse kohta esitatud maksetaotlusega.

    See säte vastab finantsmääruse artikli 191 lõikele 3. Finantsmäärus võimaldab siiski ELi eelarvest kumulatiivselt toetusi anda, kui see on alusaktidega lubatud. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 puhul võimaldab enamik alusakte, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus, toetuste kumuleerimist, tingimusel et nendega ei hüvitata rohkem kui 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

    Korraldusasutus võib märkida ühtekuuluvuspoliitika programmi oma kavatsuse lubada kumulatiivset rahastamist ja valdkonnad, kus selline rahastamine oleks kasulik. Isegi kui programmis ei viidata sellele mehhanismile, võib kumulatiivset rahastamist siiski kasutada, kui tegevused on kooskõlas programmi prioriteetidega.

    Seejärel võivad korraldusasutused ja komisjoni talitused / toetusi andev asutus (asjaomase otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul) kokku leppida kooskõlastatud projektikonkursside algatamises.

    Nende projektikonkursside puhul tuleks

    konkursid kooskõlastada korraldusasutuste ja komisjoni talituste / toetusi andva asutuse vahel ning ideaaljuhul käivitada need samal ajal;

    märkida, et kui taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile ja kui mõlemad taotlused heaks kiidetakse, võib projekt saada kumulatiivset rahastamist (st toetust mõlemast rahastamisvahendist);

    täpsustada, et iga toetuse puhul tuleb järgida kohaldatavaid menetlusi ja rahastamiskõlblikkuse eeskirju;

    määrata kindlaks rahastamismäärad ja -tingimused, mida kohaldatakse järgmise kolme stsenaariumi puhul:

    i)

    taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile ja mõlemad taotlused kiidetakse heaks;

    ii)

    taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile, kuid ainult üks taotlus kiidetakse heaks;

    iii)

    taotleja otsustab esitada taotluse ainult ühe rahastamisvahendi projektikonkursile.

    Lisaks tuleb projektikonkursside puhul esile tuua

    rahastamiskõlblikkuse eeskirjad (sõltuvalt rahastamisallikast võib olla kaks eraldi reeglistikku), kulude abikõlblikkuse periood, projekti kestus, aruandeperioodid, kahe toetuse heakskiitmise tähtajad (asjaomased korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andev asutus peaksid tähtajad eelnevalt kooskõlastama);

    rahastamismäärad, mida kohaldatakse mõlema rahastamisvahendi puhul (vastavalt asjaomastele õigusnormidele). Kombineeritud rahastamismäärad ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest ja peavad vastama riigiabi eeskirjadele;

    sisu, mille taotlejad peaksid oma taotlustes esitama (lisateave on esitatud allpool punktis „Toetuse eraldamine“).

    Toetuse eraldamine

    Taotlused peaksid sisaldama kõiki elemente, mida korraldusasutus ja otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andev asutus hindavad oma asjaomases valikumenetluses.

    Taotluste valik ja hindamine toimub iga projektikonkursi puhul eraldi ning vastavalt iga rahastamisvahendi mehhanismidele ja eeskirjadele.

    Valimine ühe projektikonkursi raames ei taga valimist teise projektikonkursi raames.

    Taotluses tuleb märkida, kas taotleja esitab taotluse teise rahastamisvahendi projektikonkursile või mitte.

    Jaatava vastuse korral tuleb rahastamisvahendite tõhusa kooskõlastamise vajaduse tõttu märkida taotluses ka see, kas taotleja kavatseb jätkata potentsiaalselt kaasrahastatava projektiga, kui projekti valib välja i) ainult korraldusasutus või ii) ainult otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi raames toetusi andev asutus.

    Kui ainult üks taotlustest on edukas, sõlmib vastutav asutus (korraldusasutus või otsese eelarve täitmise puhul toetusi andev asutus) toetusesaajaga toetuslepingu kooskõlas asjaomase fondi/rahastamisvahendi eeskirjadega. Näiteks kui leping sõlmitakse korraldusasutusega (toetus ühtekuuluvuspoliitika programmi raames), kohaldatakse ühissätete määruse norme ja ELi riigiabi eeskirju ning väljastatakse toetuse tingimusi käsitlev dokument.

    Kui taotlus esitatakse mõlemale projektikonkursile ja valitakse mõlema raames välja, peaks toetusesaaja sõlmima kaks eraldi toetuslepingut: üks leping ehk nn toetuse tingimusi käsitlev dokument sõlmitakse korraldusasutusega ja teine sõlmitakse otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andva asutusega. Kummaski toetuslepingus tuleks esitada i) asjaomase fondi/rahastamisvahendi puhul kohaldatavad eeskirjad ja ii) seos teise toetusega. Otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi raames sõlmitud toetusleping tähistatakse andmelehel „koostoimemeetmena“ (kas toetuse ettevalmistamise või toetuslepingu muutmise käigus) ja vastavad vabatahtlikud sätted aktiveeritakse.

    Asjaomased asutused (korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate programmide puhul toetusi andvad asutused) peavad tagama, et tegevuse tasandil kohaldatavad kombineeritud rahastamismäärad ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

    Jagatud eelarve täitmise raames võivad tegevuse tasandil kohaldatav rahastamismäär ja asjaomase prioriteedi tasandil kohaldatav kaasrahastamise määr olla erinevad. Koostoimemeetmete puhul tuleb arvesse võtta kaasrahastamise määra prioriteedi tasandil, kuid lõppkokkuvõttes kasutatakse toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis sätestatud tegevuse tasandi rahastamismäära, et viia see vastavusse otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi rahastamismääraga ja tagada, et liidu eelarvest ei kaeta rohkem kui 100 %.

    Rakendamine, seire ja kontroll

    Rakendamine

    Selleks et võimaldada 100 % rahastamist liidu eelarvest kooskõlas koostoimemeetmete kavatsusega, tuleks konkreetse koostoimeprojekti kohta esitada komisjonile üksainus kuludeklaratsioon. Selle deklaratsiooni peaksid jagatud eelarve täitmise raames korraldusasutused esitama komisjonile maksetaotluses (ja see peaks hõlmama toetusesaaja poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikke kulusid, mille korraldusasutus lisab komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse täiendava teabena). Sel viisil ei rikuta jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate maksete puhul ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9 sätestatud kulude komisjonile topeltdeklareerimise keeldu.

    Seepärast peab toetusesaaja kõigepealt deklareerima korraldusasutusele kõik rahastamiskõlblikud kulud vastavalt toetuse tingimustele.

    Korraldusasutus teatab toetusesaajale, kui kulud on lisatud jagatud eelarve täitmise raames komisjonile esitatud maksetaotlusesse. See kehtib kõigi maksetaotluste kohta, mis esitatakse kooskõlas ühissätete määruse artikliga 91: ERFi programmide puhul esitab liikmesriik kuni kuus maksetaotlust programmi, fondi ja aruandeaasta kohta. Igal aastal võib esitada ühe maksetaotluse mis tahes ajal iga järgmiste kuupäevade vahele jääva ajavahemiku jooksul: 28. veebruar, 31. mai, 31. juuli, 31. oktoober, 30. november ja 31. detsember.

    Seejärel lisab toetusesaaja enda poolt korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusesse) tõendava dokumendina e-toetusehaldussüsteemi (eGrants) sisestatud maksetaotlusele.

    Mingil juhul ei tohiks kulusid kõigepealt lisada otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse maksetaotlusse, kuna see muudaks need jagatud eelarve täitmise puhul rahastamiskõlbmatuks.

    Mis puudutab korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotlust, siis ERFist antava toetuse puhul järgitakse eeskirju, mis käsitlevad kaasrahastamise määra ja maksimaalset toetust fondidest iga prioriteedi jaoks, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 112 (kaasrahastamine prioriteedi tasandil). Otsese eelarve täitmisega rakendatavast programmist saadavat toetust ei võeta selle kaasrahastamismäära puhul arvesse ja see tuleb esitada riikliku (avaliku sektori) toetusena.

    Tuleb märkida, et jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad maksetaotlused esitatakse prioriteetide, mitte tegevuste kaupa. Korraldusasutus peaks iga maksetaotluse puhul täpsustama summad, mis on iga prioriteedi raames seotud koostoimeprojektidega.

    Kui korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotlusesse on kulu lisatud, laadib toetusesaaja/koordinaator e-toetusehaldussüsteemi üles korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusse) ja esitab teabe rakendatud/rakendatava kaasrahastamise määra kohta tegevuse tasandil ja korraldusasutuse poolt prioriteetse suuna tasandil ning sisestab samal ajal kogu teabe meetme rakendamise kohta, nagu on nõutud otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi eeskirjades (kasutades ELi toetuste elektroonilise haldamise rahastus- ja hankeportaali).

    Seega ei saa toetusesaaja otsese eelarve täitmise raames toetust enne, kui see deklaratsiooni koopia on korraldusasutusele esitatud, mis tähendab kuni kahe kuu pikkust ootamist.

    Mõlemal toetusi andval asutusel peaks olema piisavalt teavet ja tõendeid muu olemasoleva või kavandatava ELi rahastamise kohta, et vältida kogu koostoimemeetme elutsükli jooksul topeltrahastamist. Seni kuni toetuste ülempiiriks on teatav summa, mis põhineb kokkulepitud protsendil rahastamiskõlblikest kuludest, ei ületa ELi toetuse kogusumma kogukulusid.

    Vastutust riigiabi eeskirjade täitmise tagamise eest kontrollitakse.

    Selle lähenemisviisi rakendamine ei nõua jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmide eest vastutavatelt asutustelt täiendavate meetmete võtmist, välja arvatud toetusesaaja teavitamine kuupäevast, mil asjaomased kulutused komisjonile deklareeritakse.

    Seire

    ERFi aruandluses ei tehta kumulatiivse rahastamise suhtes eeskirjadest erandit. Tuleb järgida ühissätete määruse VII lisa ja võtta arvesse ERFi toetusi.

    Maksetaotluste esitamisel vastavalt ühissätete määruse XXIII lisale liigitatakse ERFi toetused ELi rahastuseks. Otsese eelarve täitmisega rakendatavate rahastamisvahendite toetused tuleb seevastu esitada avaliku sektori (riikliku) vahekaardil.

    Korraldusasutus ja otsese eelarve täitmise puhul toetusi andev asutus kehtestavad aruandlus- ja maksetähtajad vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, et võimaldada eespool kirjeldatud järjestikust lähenemisviisi (st esmalt deklaratsioon korraldusasutusele (ja korraldusasutuselt komisjonile), seejärel koopia otsese eelarve täitmisega rakendatavale rahastamisvahendile).

    Toetusesaajad peavad järgima kõigi asjaomaste rahastamisvahendite/fondide rakendamise, seire ja kontrolli eeskirju. Kui otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi/fondi toetusi andev asutus nõuab otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse korral finantsaruannete kohta tõendit, võib finantsaruannete audiitor tugineda ka jagatud eelarve täitmise alla kuuluvaid kulusid käsitlevatele audititõenditele (niivõrd, kuivõrd need hõlmavad samu kulusid ja samu rahastamiskõlblikkuse tingimusi).

    Projektid võivad saada eel- või ettemakseid vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja eelnevalt kokkulepitud rahastamismäärale.

    Image 13
    Tähtis teave

    Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

    ERFist rahastatava projekti osa suhtes kohaldatakse ELi riigiabi eeskirju. Samuti tuleb kontrollida ja nõuetekohaselt kohaldada ELi riigiabi eeskirjades sätestatud avaliku sektori rahastamise kumulatsiooni eeskirju, millega määratakse kindlaks projekti/tegevuse võimalik täielik avaliku sektori poolne rahastamine.

    Kas kumulatiivse rahastamise puhul peab riiklik rahastamisasutus või toetusesaaja ikkagi andma osa vahenditest?

    See sõltub projekti tasandil mõlema rahastamisallika puhul kehtestatud rahastamismääradest. ERFi puhul kohaldatakse riigiabi eeskirju ja need määravad kindlaks maksimaalse lubatud rahastamismäära tegevuse tasandil. Selleks et kontrollida, kas rahastamine vastab maksimaalsele lubatud määrale, tuleb arvesse võtta kogu avaliku sektori rahastamist projekti tasandil, sealhulgas toetust, mis on saadud näiteks ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ (mis tahes vormis).

    Image 14

    4.   Euroopa partnerlused

    ERFi kasutamine riikliku panuse tegemiseks kaasrahastatavatesse ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustesse

    Euroopa partnerlus on algatus, mille raames EL ning avaliku ja/või erasektori partnerid (näiteks tööstusharu, avalik-õiguslikud asutused või sihtasutused) kohustuvad ühiselt toetama teadusuuringute ja innovatsiooni programmi väljatöötamist ja rakendamist. Iga Euroopa partnerluse aluseks on teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline kava, mis on kõigi partnerite jaoks ühine ja mida nad kohustuvad järgima. See pikaajaline visioon väljendub konkreetsetes tegevustes iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Euroopa partnerlused peavad esitama oma konkreetsed eesmärgid ja ülesanded ning vastavad põhilised tulemusnäitajad.

    Vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõikele 4 võivad korraldusasutused otsustada anda ERFist otse toetust tegevustele, mis on välja valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi alusel (nagu kaasrahastatav või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlus).

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et ERFi programmide (16) rahalist toetust võib käsitada osaleva liikmesriigi panusena kaasrahastatavasse või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusse, kui see on kooskõlas ühissätete määruse normidega. Asutused, mis rakendavad programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavaid programme, peavad olema määratletud asjaomase ERFi programmi vahendusasutustena (ühissätete määruse artikli 71 lõige 5). See lihtsustab programmi „Euroopa horisont“, asjakohase ERFi programmi ja riikliku toetuse kooskõlastamist ja sünkroniseerimist. ERFi programmidest võib (osaliselt) katta riikliku panuse sellistes Euroopa partnerlustes osalemiseks. Otsus osaleda partnerluses peab tulenema valikumenetlusest, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadega.

    Lisaks sellele ja sarnaselt kvaliteedimärgisega võivad korraldusasutused anda sellist toetust otse (ilma projektikonkursi ja eraldi valikumenetluseta) tegevustele, mis on valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames kooskõlas ühissätete määruse artikli 73 lõikega 4. Nagu ka kvaliteedimärgise puhul, peaksid korraldusasutused siiski läbi viima lihtsustatud hindamise, kontrollides, kas need projektid vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktidele a, b ja g. Sellised tegevused peavad i) olema programmiga, sealhulgas programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse, ii) kuuluma eeltingimuse kohaldamisalasse ning olema kooskõlas asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega, mis on selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud, ning iii) kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema seostatav sekkumise liigiga.

    Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid.

    Riigiabi eeskirjadele vastavust on võimalik tagada, järgides üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud kokkusobivustingimusi, mis annab võimaluse kohaldada programmi „Euroopa horisont“ kohaseid rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid teadus- ja arendusprojektide suhtes, mis on valitud programmist „Horisont“ kaasrahastatava programmi raames ja mis vastavad kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.

    ERFi programmi toetused Euroopa partnerlustele peavad järgima kulude topeltdeklareerimise keeldu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9. Komisjonile ei tohi deklareerida samu kulusid kaks korda. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 rakendamisel on olulised kaht liiki Euroopa partnerlused.

    Kaasrahastatavad Euroopa partnerlused (mida toetatakse „programmi raames kaasrahastatava meetme“ kaudu) põhinevad komisjoni ja partnerite konsortsiumi (tavaliselt liikmesriikide ministeeriumid või teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise asutused) vahelisel toetuslepingul. Partnerid kohustuvad tegema rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Tegemist on partnerlustega, mis hõlmavad ELi riike ning mille puhul on konsortsiumi keskmes riiklikud/piirkondlikud teadusuuringute rahastajad ja muud avaliku sektori asutused. EL kaasrahastab programmi, mida rakendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni haldavad ja rahastavad üksused. Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste peamised tegevused hõlmavad ühiseid projektikonkursse, mille kaudu rahastatakse riikidevahelisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning mille puhul iga partner tagab oma projektides osalevate üksuste eelarve, kusjuures EL annab täiendava rahastuse.

    Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused on teadus- ja innovatsiooniprogrammid. Neid võivad moodustada i) mitu liikmesriiki (nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuse alusel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185), ii) nõukogu otsusega loodud asutused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 (nt ühisettevõtted) või iii) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastavalt EIT määrusele ja EIT strateegilisele innovatsioonikavale. Neilt oodatakse pikaajalist tulevikuplaani ja teatavat integratsiooni.

    Joonisel 1 on esitatud ülevaade kõigist programmi „Euroopa horisont“ esimese strateegilise kava 2019–2024 kohastest kaasrahastatavatest, ühiselt kavandatud ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustest. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 kohaldamisel on asjakohased 20 kaasrahastatavat ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlust, milles osalevad liikmesriigid.

    Joonis 1.

    Euroopa partnerluste nelja teemavaldkonna ülevaade

    Image 15

    Tähtis teave

    Ühiselt kavandatud Euroopa partnerlused põhinevad komisjoni ja muude partnerite kui ELi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumil. Need partnerlused ei saa kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks, sest puudub võimalus rahastust kombineerida (võimalik on ainult paralleelne või järjestikune rahastamine). Seda liiki partnerluste puhul on võimalik kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks partnerluste lisategevuste jaoks, kui need on kindlaks määratud lisategevuste kavas. Euroopa avatud teaduse pilv on praegu ainus liikmesriikide osalusega ühiselt kavandatud Euroopa partnerlus.

    Asjakohased õigusaktid

    Ühissätete määrus

    Artikli 63 lõige 9, artikli 71 lõige 5 ja artikli 73 lõige 4 ning põhjendus 61

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    Artikli 15 lõige 3

    Seotud õigusaktid

    Üldine grupierandi määrus

    Artiklid 25c ja 25d (riigiabi)

    Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu

    Euroopa partnerlused luuakse ELi prioriteetide saavutamiseks. Koostöös nii avaliku kui ka erasektoriga võimaldavad need lahendada üldisi probleeme, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, milles partnerid kokku lepivad ja mille poole nad püüdlevad. Partnerlused korraldavad mitte ainult ühiseid projektikonkursse, vaid viivad ka läbi mitmesuguseid lisategevusi, mis toetavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu ühiskonnas ja turul ning nende arvessevõtmist õigusaktides.

    Euroopa partnerlused on koostoime peamine tõukejõud, sest need võimaldavad ELi ja liikmesriikide erinevatest vahenditest, programmidest ja fondidest kättesaadavaid vahendeid koondada ning nende kasutamist kooskõlastada. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa teadusruumi, innustades piiriülest koostööd, ühtlustades teadus- ja innovatsioonikavasid, parandades oskusi ning suurendades Euroopa ettevõtete vastuvõtuvõimet. Liikmesriikide osalusega Euroopa partnerluse konkreetne eesmärk on saavutada liikmesriikide teadusprogrammide teaduslik, juhtimisalane ja rahaline integratsioon konkreetses valdkonnas. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide osalemine ELi teadus- ja innovatsioonipartnerlustes oli minevikus piiratud, sest neil puudusid kogemused või vahendid riikidevaheliseks koostööks. Euroopa partnerluste eesmärk on tegeleda ELi prioriteetidega, seega on oluline suurendada alaesindatud riikide osalemist, edendada vastastikust täiendavust kogu ELis ja jagada sellest tulenevat kasu. See on eriti oluline, sest mõne programmi „Euroopa horisont“ prioriteediga tegelevad ainult Euroopa partnerlused. See tähendab, et liikmesriigid peavad osalema, et nende üksused saaksid osaleda projektikonkurssidel ja muudes partnerluste algatatud tegevustes.

    ERFi programmide panuse tunnustamine riiklike panustena programmi „Euroopa horisont“ partnerlustes on oluline stiimul riikidevaheliseks koostööks. Samuti suurendab see erinevate ELi fondide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute mõju, viies investeeringud vastavusse ELi ühiste prioriteetidega.

    Uued eeskirjad lihtsustavad ERFi ja programmi „Euroopa horisont“ vahendite koondamist kaasrahastatavatesse programmi „Horisont“ partnerlustesse, luues seeläbi piirkondadele võimaluse teha koostööd teiste ELi riikide ja piirkondadega, et tegeleda seotud aruka spetsialiseerumise prioriteetidega. Peamine saavutus on võimalus suurendada vähem arenenud piirkondade ja liikmesriikide osalemist riikidevahelises koostöös partnerluste raames.

    ELi poolt partnerluste kaudu pakutav kaasrahastamine võib seega luua erilist lisaväärtust, kui programmis „Euroopa horisont“ ja aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud prioriteedid on vastavuses või täiendavad üksteist.

    Image 16
    Protsessi põhietapid – kaasrahastatavad Euroopa partnerlused

    Ettevalmistus / programmitöö

    Riiklikud asutused/sidusrühmad peaksid alustama dialoogi oma korraldusasutustega aegsasti enne komisjoniga programmi üle peetavaid ametlikke läbirääkimisi.

    Korraldusasutus ja riiklikud/piirkondlikud sidusrühmad peaksid määrama programmide teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kindlaks kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegia prioriteetidega, kavandama asjakohaseid ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmeid ja alustama dialoogi kaasrahastatavate Euroopa partnerluse koordinaatorite/kontaktpunktidega, et mõista, milliseid tegevusi ja vahendeid on vaja kavandada.

    Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste puhul lepitakse kõik kokku toetuslepingu raames, sealhulgas ELi poolt rahastamiskõlblike kulude hüvitamise määr ja kogueelarve kogu partnerluse kestuse ajaks. Partnerluse tegevust kirjeldatakse iga-aastases töökavas, mille komisjon peab heaks kiitma. Konsortsium otsustab ise, kuidas ELi rahalisi vahendeid jaotada, järgides toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga kehtestatud eeskirju.

    ELi kogutoetus arvutatakse protsendina kõigist rahastamiskõlblikest kuludest. Programmi „Euroopa horisont“ raames on kaasrahastatavate Euroopa partnerluste rahastamismäär tavaliselt 30 % (erandjuhtudel 50 %). Konsortsiumil on täielik vabadus otsustada, kuidas jaotada kavandatud partnerlusse antav ELi panus programmi „Euroopa horisont“ toetuslepingus osalevate toetusesaajate vahel, ning selle tulemuseks võivad olla kõrgemad või madalamad rahastamismäärad konkreetsete tegevuste ja/või toetusesaajate jaoks. Kui ERFi programm pakub vastavalt oma eesmärkidele ERFist toetust programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavale programmile, tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavast programmist tulenevaid tegevusi rakendavad asutused (nt riiklikud rahastamisasutused) nimetada asjaomaste programmide raames vahendusasutusteks. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 71 lõikega 3 peavad korraldusasutuse ja vahendusasutuse(te) vahelised kokkulepped olema sõlmitud kirjalikult.

    ERFi programmist saadav toetus on mõeldud konkreetsele projektile, mida rahastatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil, ja selle toetuse saaja on selle projekti toetusesaaja (ühtekuuluvuspoliitika kontekstis kasutatakse terminit „tegevus“).

    Kavatsus toetada Euroopa partnerluste raames välja valitud projekte mõningase riikliku panusega tuleks esitada koos selgitustega ERFi programmis.

    ERFi programmi toetus Euroopa partnerlusele peab kuuluma kohaldatava eeltingimuse (st aruka spetsialiseerumise strateegia) kohaldamisalasse ning olema kooskõlas asjaomase programmi eesmärkide ja kohaldamisalaga. Euroopa partnerlusele antava toetuse võib ka asjaomases aruka spetsialiseerumise strateegias varakult kindlaks määrata kui meetme, millega tõhustatakse prioriteetsetes valdkondades tehtavat koostööd partneritega väljastpoolt konkreetset liikmesriiki.

    Toetuse eraldamine

    Programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava tegevusprogrammi raames valitud tegevuste puhul võib korraldusasutus otsustada anda toetust otse ERFi programmist, tingimusel et see vastab ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 sätestatud nõuetele (mis puudutavad vastavust programmi eesmärkidele, fondi kohaldamisalale ja kohaldatavatele eeltingimustele). Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid (need tuleb kindlaks määrata toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis).

    Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste finantsjuhtimine on samasugune nagu mis tahes muu programmi „Euroopa horisont“ projekti puhul (st toetuslepingu kohased toetusesaajad viivad läbi tegevusi ja annavad komisjonile aru oma kulude kohta).

    Esitatud kulud peavad vastama programmi „Euroopa horisont“ kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele ja programmi kaasrahastamise meetmete erieeskirjadele, mis on kindlaks määratud tüüptoetuslepingus (nt tuleb järgida riikidevaheliste projektide valiku eeskirju). Võimalikud on nii mitterahalised kui ka rahalised toetused tingimusel, et need on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamiskõlblikud.

    Programmi „Euroopa horisont“ puhul hüvitatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt kohaldatavale rahastamismäärale (see on tavaliselt 30 % konsortsiumi kaasatud kogusummast, mis võib sisaldada „Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi“ kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikega 3).

    Programmi „Euroopa horisont“ toetus kantakse koordinaatori kaudu üle riiklikule rahastamisasutusele ja seda kasutatakse tegevusprogrammi täiendavaks rahastamiseks.

    Programmi kaasrahastatavaid meetmeid rakendav konsortsium haldab ELi toetust iseseisvalt ja otsustab (näiteks oma konsortsiumilepingus), kuidas vahendeid tegevustele ja toetusesaajatele eraldada ja jaotada. Programmi kaasrahastatava meetme toetusesaajad (riiklikud rahastamisasutused) esitavad oma rahastamiskõlblikud kulud korraldusasutusele. Deklaratsiooni koopia edastatakse programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele.

    ERFi programmi panuse puhul kohaldatakse sama menetlust nagu kumulatiivse rahastamise puhul (vt eespool).

    Image 17
    Praktiline näide

    Liikmesriik või piirkond osaleb kaasrahastatava Euroopa partnerluse riiklike rahastamisasutuste konsortsiumis.

    Liikmesriik või piirkond kavatseb kasutada ERFi programmi, et katta osa riiklikust panusest kaasrahastatavasse Euroopa partnerlusse.

    Riiklik rahastamisasutus (st ERFi programmi vahendusasutus) teatab programmile „Euroopa horisont“, et ta annab toetusesaajatele rahalist toetust / rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Riiklik rahastamisasutus saab programmist „Euroopa horisont“ 30 % ulatuses hüvitist (30 miljonit eurot).

    Ülejäänud 70 miljonit eurot võib kaasrahastada ERFi programmist (nt 50 % kaasrahastamise määraga; tuleb järgida programmi prioriteedi kaasrahastamise määra – ühissätete määruse artikkel 112).

    100 miljoni euro suurune kogumaksumus oleks seega kaetud järgmiselt: 30 miljonit eurot programmist „Euroopa horisont“, 35 miljonit eurot ERFist ja 35 miljonit eurot riigieelarvest.

    Kulud ja maksumus tuleb deklareerida ning esitada kooskõlas eespool nimetatud kumulatiivse rahastamise eeskirjadega.

    Joonis 2.

    Kuidas kaasrahastatav Euroopa partnerlus toimib?

    Image 18

    Image 19
    Praktilised näited riikidevahelisest ühisest projektikonkursist – toetusesaaja valib riiklik rahastamisasutus riiklikul tasandil

    Järgnevad näited on hüpoteetilised. Lõpliku otsuse teeb asjaomane liikmesriik.

    Iga kaasrahastatavas Euroopa partnerluses osalev liikmesriik rahastab oma osalejaid tavaliselt riiklikul tasandil oma riiklike menetluste ja eeskirjade kohaselt.

    Programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatava partnerluse näidistoetuslepingu seisukohalt loetakse seda „kolmandale isikule antava rahalise toetuse“ saajaks.

    Riiklikust vaatenurgast võib selliseks riiklikuks toetusesaajaks olla üks järgmistest.

    1.

    Täielikult rahastatud ERFist kaasrahastatava programmi raames.

    Riiklik toetusesaaja sõlmib ainult ühe riikliku toetuslepingu riikliku rahastamisasutusega. Selles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus ERFi vahendid välja maksab.

    Riiklikku rahastamisasutust käsitatakse vahendusasutusena (ühissätete määruse seisukohast) ja ta annab oma kuludest (st ERFist riiklikule toetusesaajale antud vahenditest) aru nii programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele[1] kui ka oma pädevale korraldusasutusele. Seejärel annavad mõlemad aru komisjonile;

    2.

    Kaasrahastatud ERFist ja muudest riiklikest allikatest, millega tegeleb sama riiklik rahastamisasutus.

    Riiklik toetusesaaja allkirjastab ühe riikliku toetuslepingu, milles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus ERFi vahendid välja maksab. Seejärel allkirjastab riiklik toetusesaaja veel ühe riikliku toetuslepingu, milles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus maksab välja teise summa riiklikust allikast.

    Riiklikku rahastamisasutust käsitatakse vahendusasutusena (ühissätete määruse seisukohast) ja ta annab aru järgmise kohta:

    riiklikule toetusesaajale ERFist toetuse andmise kulud (ta teatab need kulud pädevale korraldusasutusele);

    ERFist ja muust riiklikust allikast riikliku toetusesaaja rahastamise koondkulud[2] (ta esitab selle aruande programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele[3]).

    Mõlemal eespool nimetatud juhul peab riiklik rahastamisasutus järgima kumulatiivse rahastamise menetlust (vt eespool punkt 3 kumulatiivse rahastamise kohta) ja laadima e-toetusehaldussüsteemi üles toetusesaaja poolt korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusse), mis on esitatud maksetaotluse tõendava dokumendina.

    [1]

    Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse toetuslepingus.

    [2]

    Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse tüüptoetuslepingus.

    [3]

    Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse toetuslepingus.

    Image 20
    Tähtis teave

    Kuidas makstakse toetusi ja võetakse kohustusi programmi „Euroopa horisont“ raames?

    Kaasrahastatavate Euroopa partnerlustega seotud kulukohustused võetakse ja toetused makstakse viies etapis:

    1.

    soovituslik eelnev kulukohustus;

    2.

    üldine kulukohustus toetuslepingu allkirjastamisel;

    3.

    iga-aastane kulukohustus iga-aastase tööprogrammi kindlaksmääramisel (nt projektikonkursile eraldatava eelarvelise toetuse kindlaksmääramine);

    4.

    lõplik kulukohustus paremusjärjestuse/valikunimekirja kinnitamisel ja toetuslepingute allkirjastamisel;

    5.

    toetuse maksmine (st rahaliste vahendite maksmine).

    Kui partnerlusest saab ERFi programmi vahendusasutus vastavalt ühissätete määruse artikli 71 lõikele 5, tuleb korraldusasutuse ja vahendusasutuse vahelises kirjalikus kokkuleppes (partnerlus) selgelt sätestada mõlema poole kohustused seoses nende ülesannete täitmisega, mille korraldusasutus on delegeerinud vahendusasutusele.

    Image 21
    Protsessi põhietapid – institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)

    Ettevalmistus / programmitöö

    Toetused ja tegevused määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (ELi toimimise lepingu artikkel 185) või nõukogu määrusega (ELi toimimise lepingu artikkel 187). ELi toetus peab olema vähemalt võrdne ELi-välise partneri panusega.

    Kui ERFi programm toetab kooskõlas oma eesmärkidega partnerlust, mida kaasrahastatakse ka programmist „Euroopa horisont“, määrab asjaomase programmi korraldusasutus ühisettevõtte (ELi toimimise lepingu artikkel 187) või detsentraliseeritud rakendusstruktuuri (ELi toimimise lepingu artikkel 185) (17) vahendusasutuseks kooskõlas ühissätete määruse artikli 71 lõikega 5. Vastavalt ühissätete määruse artikli 71 lõikele 3 peavad korraldusasutuse ja vahendusasutuse(te) vahelised kokkulepped olema sõlmitud kirjalikult.

    ERFi programmist antakse toetust konkreetsele projektile. Sellise ERFi toetuse saaja on projekti toetusesaaja (projekti nimetatakse ühtekuuluvuspoliitika kontekstis tegevuseks).

    Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele antav toetus tuleks esitada koos põhjendusega programmi koostoimet ja vastastikust täiendavust käsitlevas osas.

    Toetus institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele peab vastama kohaldatava eeltingimuse (st aruka spetsialiseerumise strateegia) kriteeriumidele ning olema vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõikele 4 kooskõlas asjaomase programmi eesmärkide ja kohaldamisalaga. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele antava toetuse võib ka asjaomases aruka spetsialiseerumise strateegias varakult kindlaks määrata kui meetme, millega tõhustatakse prioriteetsetes valdkondades tehtavat koostööd partneritega väljastpoolt konkreetset liikmesriiki. Korraldusasutuse ja vahendusasutuse (partnerluse) vahelises kirjalikus kokkuleppes tuleks selgelt sätestada vastutus nende ülesannete täitmise eest.

    Toetuse eraldamine

    Korraldusasutus võib otsustada anda toetust otse ERFi programmist, tingimusel et see vastab ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid (mis määratakse kindlaks toetuse saamise tingimusi täpsustavas dokumendis).

    Toetus, mida osalevad riigid annavad oma riiklikele üksustele ühisettevõtte projektides, loetakse ühisettevõtte rahaliseks toetuseks. Kooskõlas osalevate riikide panuste haldamise asjakohaste eeskirjadega (18) peavad osalevad riigid esitama igal aastal 31. jaanuariks juhatusele aruande kõnealusel eelarveaastal tehtavate soovituslike rahaliste panuste kohta. Seda tehes peaksid osalevad riigid täpsustama, kui suur osa neist panustest tuleb ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

    Rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamise puhul (kui toetusesaaja sõlmib ühe toetuslepingu ühisettevõttega, mis rakendab ELi ja riiklikke toetusi) makstakse ERFi programmi vahendid rakendusstruktuurile pärast seda, kui taotlused on valitud ja riiklikud/piirkondlikud toetused kindlaks määratud. Sellisel juhul kohaldatakse nii projektikonkursside hindamise ja valiku kui ka maksete tegemise etapis eranditult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

    Maksete kooskõlastamise puhul ei kanna riiklik asutus vahendeid rakendusstruktuurile üle, vaid maksab need riikliku toetuslepingu alusel otse toetusesaajatele. Kogu riikliku toetuse suhtes kohaldatakse riiklikke või ERFi rahastamiseeskirju. Projektikonkursi, hindamise ja valiku suhtes kohaldatakse siiski üksnes programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

    Olenemata toetuse rakendamise viisist võib ühe ja sama projektikonkursi raames rahastada meetmeid ERFi vahenditest koos programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditega.

    Image 22
    Protsessi põhietapid – kohaldatakse nii kaasrahastatavate kui ka institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul (ELi toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)

    Ettevalmistus / programmitöö

    Uued Euroopa partnerlused määratakse kindlaks programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise ja sellega seotud strateegilise kooskõlastusprotsessi raames. Liikmesriigid on täielikult kaasatud kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 6 lõikega 5.

    Rakendamine, seire ja kontroll

    Partnerlused peavad kehtestama seiresüsteemi kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 45 ning III ja V lisas sätestatud nõuetega. Seire tulemused tuleks sisestada samasse andmebaasi nagu muud programmi „Euroopa horisont“ komponendid. Euroopa partnerluste raames rahastatavate taotluste ja projektide koondandmed muutuvad seega eCORDA ja programmi „Horisont“ tulemustabeli kaudu kättesaadavaks. Lisaks programmi „Euroopa horisont“ mõjuahela näitajatele on Euroopa partnerluste jaoks välja töötatud teatavad ühised näitajad, et jälgida nende tulemuslikkust selliste õiguslikus aluses sätestatud kriteeriumide alusel nagu täiendavus, avatus ja koostoime. Seire peaks võimaldama hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul. Sellise seire tulemusi võetakse arvesse kõigi Euroopa partnerluste puhul iga kahe aasta tagant toimuvas seires ja programmi „Euroopa horisont“ hindamistsüklite raames.

    Kooskõlas ühissätete määruse artikli 72 lõikega 1 kogub korraldusasutus andmeid tegevuste kohta, sealhulgas partnerluste valitud toetusprojektide kohta.

    Image 23
    Tähtis teave

    Kui suure osa riiklikest toetustest saab katta ERFi programmi vahenditest?

    ERFi programmist saadav toetus võib katta riikliku toetuse kooskõlas kaasrahastamise eeskirjadega ja iga prioriteetse valdkonna jaoks ühissätete määruse artiklis 112 ja finantsmääruse artiklis 190 sätestatud maksimaalse toetussummaga, tingimusel et järgitakse ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9 sätestatud nõudeid.

    Üldise grupierandi määruse artiklis 25c on sätestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused, et kohaldada programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid Euroopa partnerluse kaudu toetatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes.

    Kas ERFi programmi vahenditest võib katta kogu projektile antava riikliku panuse, võttes arvesse, et riiklikku kaasrahastamist kavandatakse pigem prioriteedi kui projekti järgi?

    Jah. Toetus tuleb asjaomasest programmist, mille suhtes kohaldatakse kaasrahastamise eeskirju. Kuna aga kaasrahastamine määratakse kindlaks prioriteetide, mitte tegevuste tasandil, võib ELi eelarvest katta kõik konkreetse tegevuse jaoks antavad riiklikud toetused.

    Kas ERFi programme on võimalik kasutada pigem mitterahalise panuse andmiseks, mitte projektide rahastamiseks?

    ERFi programme võib kasutada Euroopa partnerlustes osalevate liikmesriikide riiklike panuste katteks. Ei ole oluline, kas selline panus on rahaline või mitterahaline. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul osalevate liikmesriikide mitterahalised panused puuduvad.

    Kuidas saab ERFi programmi korraldusasutus tagada, et kaasrahastatav tegevus aitab saavutada programmis ette nähtud näitajaid?

    Euroopa partnerluste valitud projekte võib toetada, kui need vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele. Seega peavad need aitama saavutada programmi näitajaid.

    Kas vahendeid on võimalik kasutada muudel eesmärkidel, kui neid ei kasutata ära partnerluse projektide rahastamiseks?

    Need toetused lähevad kindlaksmääratud projektidele pärast seda, kui Euroopa partnerluse juhatus on projekte hinnanud ja need valinud. Neid toetusi ei ole seega võimalik tagastada.

    Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

    Riigiabi eeskirju kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi vahenditest, sealhulgas ERFi vahenditest, antava riikliku toetuse saaja on ettevõtja (ja kui kõik muud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused riigiabi olemasolu kohta on täidetud). Üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimuste kohaselt võib kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid. See kehtib ka ELi toimimise lepingu artiklil 185 või 187 põhinevate partnerluste algatatud projektikonkursside või programmi kaasrahastamise meetmete raames algatatud projektikonkursside puhul. Projektid peavad olema riikidevahelised projektid (mida rakendavad vähemalt kolm liikmesriiki või teise võimalusena kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik) ja tulenema keskselt korraldatud projektikonkurssidest, mille suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ rahastamiseeskirju (üldise grupierandi määruse artikli 25c lõige 3 rahastamiskõlblike kulude kategooriate, maksimumsummade ja arvutamise meetodite kohta). Kui kõik üldises grupierandi määruses sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud, ei pea toetusi andev asutus eraldi riigiabi hindamist läbi viima ega komisjoni abist teavitama. Kui rahastamise suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju ja see ei ole kõigi üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimustega kooskõlas, ei kohaldata nende projektide lihtsustatud käsitlemist riigiabi eeskirjade alusel.

    Mis on vetoõigus institutsionaliseeritud Euroopa partnerluses?

    Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga c tuleb ühe osaleva liikmesriigi toetusi kasutada selles osalevas liikmesriigis asuvate üksuste osaluse rahastamiseks. Osalevad liikmesriigid säilitavad seega kontrolli oma riiklike toetuste üle, sest nad võivad (erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud alustel) panna konkreetsele toetusesaajale toetuse eraldamisele veto, ilma et see mõjutaks taotluse kõlblikkust ELi rahastamiseks.

    Kas ERFi programmide raames võib toetada teiste ELi asutuste või võrgustike (nt EIT partnerlused) liikmelisust/osalustasu?

    ERFist kaasrahastatav tegevus peab kuuluma ERFi määruse kohaldamisalasse. ERFi määruse artikli 5 lõike 1 punkt f võimaldab ERFil toetada võrgustikke, koostööd ja kogemuste vahetamist ning innovatsiooniklastreid hõlmavaid tegevusi (sh neid, milles osalevad ettevõtted, teadusasutused ja avaliku sektori asutused). Sellist koostööd saab edendada rahvusvahelise organisatsiooni kaudu.

    Vastavalt ühissätete määruse artikli 63 lõikele 4 võib tegevust või osa sellest läbi viia väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool ELi, tingimusel et see aitab saavutada programmi eesmärke.

    Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud ei vasta seega eespool nimetatud tingimustele ja ei ole kõlblikud ERFi toetuse saamiseks, sest rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärgid on üldjuhul liiga laiaulatuslikud, et vastata konkreetsele tegevusele, millega püütakse saavutada rahastamisprogrammi eesmärke.

    Seevastu osalustasud vastavad tavaliselt spetsiifilisematele ja konkreetsematele tegevustele ning võivad seetõttu olla ERFi toetuse saamiseks kõlblikud, kui need vastavad rahvusvahelise organisatsiooni poolt läbiviidud konkreetsele tegevusele, mis kuulub ERFi määruse kohaldamisalasse ja aitab saavutada rahastamisprogrammi eesmärki (eesmärke).

    5.   Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“)

    Oluline on optimeerida ja maksimeerida kasu, mida teadusuuringud ja innovatsioon võivad ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele laiemalt tuua, samuti nende panust ELi eesmärkide saavutamisse. Seepärast peab ELi rahastamine olema sidus ja kasutama ära võimalikku koostoimet. See kehtib eelkõige meetme „Teaming“ puhul, millega toetatakse tippkeskuse loomist või ajakohastamist madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigis, ühendades jõud teise riigi juhtiva teadusasutusega (arenenud partner). Selleks on vaja täiendavat rahastamist riiklikust, piirkondlikust, ELi või eraõiguslikust allikast. Seepärast on selline meede määratletud programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis koostoimemeetmena. Eeldatakse, et meetmetest „Teaming“ saab mõjukas ja tähendusrikas ühenduslüli eelkõige aruka spetsialiseerumise strateegia ning teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme vahel, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi.

    Seotud õigusaktid

    Üldise grupierandi määruse artikkel 25d (riigiabi)

    Image 24
    Protsessi põhietapid

    Ettevalmistus /programmitöö

    Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis nimetatakse meetmeid „Teaming“ koostoimemeetmeteks. Ühtekuuluvuspoliitika programmid võivad pakkuda meetme „Teaming“ projektile täiendavat rahastamist selliste rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole seotud programmi „Euroopa horisont“ raames kaetud kuludega, tingimusel et on täidetud ühissätete määruse artikli 73 lõike 4 nõuded.

    Toetuse eraldamine

    Algatatakse kaks eraldi projektikonkurssi (ERF ja programm „Euroopa horisont“). Programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlus peab sisaldama ERFist või muudest rahastamisallikatest toetatava täiendava projekti selget kirjeldust. Vajaduse korral peaks kirjeldus sisaldama kulukategooriaid, tehnilise taristu kirjeldust, ehitamise ja paigaldamise esialgset kavandamist, tasuvusanalüüsi jne. Seda kirjeldust hindavad ka sõltumatud eksperdid vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele ja valikukriteeriumidele.

    Rakendamine

    ERFi programmi raames toetatakse teadus- ja arendusprojekte, mis täiendavad programmi „Euroopa horisont“, kuigi nende rahastamiskõlblikud kulud on erinevad. Muudetud üldise grupierandi määruse artikliga 25d kehtestatakse kokkusobivuse tingimused riigiabi andmiseks (sh ERFi vahenditest) kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele, mis täiendavad meetmeid „Teaming“ (sellistel juhtudel rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid). Lisaks sellele võimaldab muudetud üldise grupierandi määruse artikkel 25d katta riiklikest vahenditest investeeringuteks ettenähtud abiga kuni 70 % meetme „Teaming“ raames tehtud taristuinvesteeringutest (samuti teatavatel tingimustel). Projektitaotlus läbib ühe hindamise, mis hõlmab projekti mõlemat osa (st programmi „Euroopa horisont“ osa ja osa, mis on seotud valitud täiendava rahastamisallikaga, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmiga). See on vajalik, et saaks kohaldada muudetud üldise grupierandi määruse artiklit 25d, mis võimaldab täiendava rahastamisallika haldajatel rakendada asjaomase tegevuse puhul programmi „Euroopa horisont“ alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid.

    6.   Eelneva ja järgneva tasandi koostoime

    Eelneva ja järgneva tasandi koostoime tekib siis, kui ELi toetus pakub (peamiselt programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide kaudu) kooskõlastatud ja sujuvat raamistikku teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi kõigi etappide jaoks (alates suutlikkuse suurendamisest ja alusuuringutest kuni uuenduslike lahenduste kommertsialiseerimise ja kasutuselevõtmiseni eraettevõtetes). Selline koostoime annab erilist lisaväärtust, kui see tekib valdkondades, mis on seotud ELi peamiste poliitiliste eesmärkidega ja pakuvad väljavaateid majandust laiemalt oluliselt parandada.

    Sellise koostoime loomiseks on vaja tihedat koostööd asjaomaste osalejate vahel, eelkõige nende ELi ja riiklike ametiasutuste vahel, kes on seotud programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi toetuste kavandamise ja rakendamisega.

    Näiteks pakuvad programmi „Euroopa horisont“ missioonid (19) uusi viise nende missioonide raames tuvastatud probleemide lahendamiseks ja murrangulisi lahendusi, mis võivad aidata kiirendada parimate olemasolevate tehnoloogiasaavutuste kasutuselevõttu. Praktilised näited ELi ja ERFi viie missiooni võimaliku koostoime kohta on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

    Sellise kasutuselevõtu hoogustamiseks edendab programmi „Horisont“ uus tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegia integreeritud lähenemisviisi, luues ja säilitades missioonide tulemuste kogumikke ning kombineerides neid teenuste (nt programmi „Horisont“ tulemuste platvorm ja programmi „Horisont“ tulemuste võimendi) ja algatuste (nt üritused ja õpikojad) integreeritud ökosüsteemiga. See juhib riiklike ja piirkondlike investorite ja poliitikakujundajate tähelepanu selgetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele. Programmi „Horisont“ uues tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegias rõhutatakse ka programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi teemasid, nii et projektikonkurssidel osalevad taotlejad kaaluvad, kas nad saavad kasutada võimalikku koostoimet teiste ELi programmidega.

    Raamprogrammi „Horisont 2020“ (ja muude ELi programmide) raames läbiviidavate projektide tulemuste kasutamiseks korraldatud neljandast Interregi Kesk-Euroopa projektikonkursist saadud kogemusi võetakse arvesse, kui otsustatakse, kuidas kasutada programmi „Euroopa horisont“ teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi Interregi programmide abil (täiendava võimalusena suurendada piirkondade juurdepääsu kvaliteetsetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele). Selles suunas tehtavates tulevastes jõupingutustes saab kasutada teadmisi ja kogemusi, mis on saadud sobitamise algatustest (näiteks uus programmi „Horisont“ ja algatuse „Interreg“ koostoime kaardistamise vahend, mis ühendab temaatilist ja piirkondlikku teavet, et tuvastada nende kahe rahastamisvahendi võimalikku koostoimet).

    Need lähenemisviisid ja lahendused võivad aidata ka avaliku sektori asutustel luua uusi võimalusi ja pakkuda uusi teenuseid. See on eriti oluline vähem arenenud ja äärepoolsete piirkondade jaoks, mis on vähem võimelised uusi tehnoloogiasaavutusi omaks võtma ja süsteemseid muutusi juhtima.

    Paljud neist piirkondadest saavad seega ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutades laiendada näidisprojekte ning innovatsiooni ja tehnosiirde meetmeid, et aidata saavutada programmi eesmärke. Piirkonnad, kes on konkreetse missioonivaldkonnaga seotud strateegiates prioriteedid kindlaks määranud, võivad luua koostoimet selle missiooniga, (20) et toetada uute lähenemisviiside väljatöötamist ja/või hilisemat kasutuselevõttu ümberkujundavate võimaluste arendamiseks. Näiteks võivad programmi „Euroopa horisont“ missioonid pakkuda suunatust, hoogustada piirkondlikku arengut, edendada valdkondadevahelist ja mitmetasandilist juhtimist, kaasata üldsust ja kohalikke/piirkondlikke sidusrühmi ja avalikustada ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ning juurdepääsu uutele võrgustikele, poliitilistele õppeplatvormidele ja rahastamisvahenditele.

    Piirkonnad mängivad olulist rolli vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel, eelkõige vesinikuorgude (21) kaudu. Need tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel (22). Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.

    Näiteks on saastevaba vesinik väga oluline maagaasi, kivisöe ja nafta asendamiseks tööstus- ja transpordisektoris. Kavaga „REPowerEU“ seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Piirkondadel on ELis vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel oluline roll, eelkõige vesinikuorgude kaudu. Vesinikuorud tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel. Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel ja tema eelkäijatel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Praegu on ELis kümnes liikmesriigis 23 vesinikuorgu. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.

    Image 25

    Näide: koostoime uue Euroopa innovatsioonikava kontekstis

    Koostoime võib toetada uue Euroopa innovatsioonikava rakendamist, eelkõige juhtalgatuse 3 elluviimist, mille eesmärk on tugevdada ja ühendada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme ning vähendada innovatsioonilõhet.


    (1)  See võib kehtida ka kaudse eelarve täitmisega ELi fondide kohta.

    (2)  Pidades silmas otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu sätete ühtlustamist, et saavutada koostoime jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmidega, võib käesoleva dokumendi elemente käsitada suunistena nende otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide ning ERFi programmide koostoime rakendamiseks, võttes hoolikalt arvesse iga kohaldatava õigusliku aluse eripärasid ja iga sellise programmiga seotud konkreetseid poliitilisi kaalutlusi.

    (3)  COM(2020) 628 final, 30. september 2020.

    (4)  COM(2021) 407 final.

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

    (6)  Kuigi käesolevas dokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ raames ette nähtud kvaliteedimärgistele, on kvaliteedimärgiste andmise võimalus sätestatud ka ELi mitmeaastase finantsraamistiku 14 muu programmi alusaktides (programm „Digitaalne Euroopa“, ühtse turu programm, LIFE, programm „Loov Euroopa“, programm „Erasmus+“, kosmoseprogramm, Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa ühendamise rahastu, õigusprogramm, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Euratom, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Integreeritud Piirihalduse Fond ja Sisejulgeolekufond).

    (7)  Vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g ning artikli 73 lõige 4.

    (8)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1, nagu seda on viimati muudetud). Muudetud määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil üksnes teavitamise eesmärgil: https://ec.europa.eu/competition-policy/state-aid/legislation/regulations_et.

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

    (10)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL.

    (11)  EIC 2022. aasta tööprogramm.

    (12)  Vahendid võib ümber paigutada ka muudesse otsese eelarve täitmisega rakendatavatesse programmidesse; vt näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 4 lõige 14, mida kohaldatakse digisektori suhtes, ja programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 9 lõige 5.

    (13)  Partnerluslepingu vormi (ühissätete määruse II lisa) tabelis 4.2 „Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse“ tuleb täpsustada konkreetsed rahastamisvahendid, kuhu ERFi vahendid ümber paigutatakse.

    (14)  Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 piires.

    (15)  Tuleb märkida, et programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 23 lõige 1 ja näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 19 lõige 1 sisaldavad sätteid, mis on identsed programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikega 4. See omakorda võimaldab ühtlustada nende programmide kumulatiivse rahastamise rakenduskorda.

    (16)  Käesolevas juhenddokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoimele, kuid samasugune loogika kehtib ka teiste artikli 15 lõikes 3 loetletud programmide puhul.

    (17)  Programmi „Euroopa horisont“ raames on ainult üks ELi toimimise lepingu artikli 185 kohane algatus: metroloogiaalane Euroopa partnerlus, mida juhib EURAMET.

    (18)  Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, artikkel 12.

    (19)  Üksikasjalikum teave ELi missioonide kohta programmi „Euroopa horisont“ raames: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe_et#what.

    (20)  ELi missioonid on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ uudne element aastateks 2021–2027. ELi missioonid on komisjoni kooskõlastatud jõupingutused vajalike vahendite koondamiseks seoses rahastamisprogrammide, poliitikameetmete ja eeskirjade ning muude tegevustega. Samuti on nende eesmärk kaasata ja mobiliseerida avalikku ja erasektorit, näiteks ELi liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, uurimisinstituute, põllumajandusettevõtjaid ja maa majandajaid ning ettevõtjaid ja investoreid, et saavutada tõeline ja kestev mõju. Missioonid suhtlevad üldsusega, et edendada uute lahenduste ja lähenemisviiside kasutuselevõttu ühiskonnas. ELi missioone on viis (kliimamuutustega kohanemine, vähiuuringud, ookeanide ja veekogude taastamine aastaks 2030, 100 kliimaneutraalset ja arukat linna aastaks 2030, Euroopa mullakokkulepe).

    (21)  Vesinikuorgude ja aruka spetsialiseerumise partnerlus ning vesiniku katseprojekt (Vesinikuorud – aruka spetsialiseerumise platvorm (europa.eu)).

    (22)  Kavaga „REPowerEU“ (COM(2022) 230 final) seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku.


    1. LISA

    Koostoime ELi missioonidega

    ELi kliimamuutustega kohanemise missioon

    Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda, kohalikku omavalitsust ja kogukonda nende püüdlustes saavutada 2030. aastaks vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes. Pakutakse üldist tuge piirkondadele, kohalikele ametiasutustele ja kogukondadele, et aidata neil kliimamuutustega seotud riske ja võimalusi paremini mõista, nendeks valmistuda ja nendega toime tulla, kiirendada kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime saavutamist ning viia kohapeal läbi vähemalt 75 suuremahulist kliimamuutustega kohanemise näidisprojekti.

    Selle missiooni elluviimisel on liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutuste osalusel otsustav roll, sest nad on peamised muutuste elluviijad. Samuti saavad nad võtta kasutusele uusi tehnoloogiasaavutusi, katsetada kohalikele vajadustele vastavaid uuenduslikke lahendusi ja aidata erinevatel sidusrühmadel saavutada vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes.

    Missiooni eesmärgid on kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga (1) töötada välja konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majandus uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ja piirkondliku IKT-ühenduvuse edendamise kaudu. See aitab ka saavutada poliitikaeesmärki tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda.

    Nende prioriteetide raames võiks näiteks kaasata rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemise lahenduste edendamiseks, kasutades selleks koostoimet programmi „Euroopa horisont“ raames kaasatud rahaliste vahenditega. Piirkonnad ja kohalikud ametiasutused võivad ka alla kirjutada missiooni hartale, millega nad väljendavad oma valmisolekut teha koostööd ja kooskõlastada tegevust teiste allakirjutanutega, et nad saaksid kaasata ressursse ja arendada oma territooriumil tegevust kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks.

    Missiooni rakendamise platvorm toetab piirkondi ja kohalikke ametiasutusi, pakkudes neile näiteks juurdepääsu teadmistele ja tehnilisele abile. Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammide kaudu on võimalik rahastada kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mida saaks ellu viia, kasutades ära võimalikku koostoimet ERFiga.

    ELi vähiuuringute missioon

    Vähiuuringute missioon kavatseb koos Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga parandada rohkem kui kolme miljoni inimese elu 2030. aastaks tänu vähktõve ennetusele ja ravile, millest saavad kasu vähihaiged, sealhulgas nende pereliikmed, kuna eluiga pikeneb ja elukvaliteet pareneb. See üldine eesmärk on kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga luua sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa.

    Vähktõvevastase võitlusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks on ette nähtud luua digitaristu. Platvorm UNCAN.eu kogub eri liiki ja erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Virtuaalne Euroopa vähihaigete digitaalne keskus võimaldab vähihaigetel ja ellujäänutel talletada oma terviseandmeid ja saada teavet. Toetatakse terviklikke vähktõvetaristuid, et vähendada ebavõrdsust kvaliteetsele vähiravile juurdepääsul, näiteks tugevdades teadusuuringute suutlikkust ja luues võrgustiku kõigis liikmesriikides ja piirkondades.

    Kavandatud meetmete rakendamisel on liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutuste osalemine otsustava tähtsusega, kuna eelkõige neil lasub vastutus oma tervishoiusüsteemide korraldamise eest. Näiteks varajase sõeluuringu või uuendusliku vähiravi kättesaadavuse parandamine nõuab suuri investeeringuid taristusse, seadmetesse, digiteerimisse, tervishoiutöötajatesse ja uutesse ravimudelitesse, sealhulgas telemeditsiini lahendustesse, et jõuda patsientideni maapiirkondades ja äärealadel.

    ERFil on oluline roll vähktõvevastase võitluse parandamisel. Paljudes piirkondades on tervishoiu, sealhulgas vähktõve valdkonnas kehtestatud aruka spetsialiseerumise strateegiad. Olemasolevatel projektidel on suur potentsiaal anda panus missiooni eesmärkide saavutamisse. Piirkondi julgustatakse viima oma tegevus kooskõlla ELi prioriteetidega ja tegema täiendavaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, suunates aruka spetsialiseerumise prioriteedid innovatsioonile vähktõve valdkonnas. Samamoodi saab Interreg piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamisega toetada vähihaigeid, kes soovivad saada tervishoiuteenuseid teises riigis.

    Piirkonnad kaasatakse rakendamisse tulevaste riiklike vähktõvekeskuste kaudu igas liikmesriigis. Need hõlbustavad 1) missiooni tegevuse lõimimist, selgitades välja koostoime vähktõvega seotud poliitikaalgatustes ja investeeringutes ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel, 2) asjaomaste riiklike osalejate ja sidusrühmade kaasamist, mis ulatub kaugemale teadusuuringute ja innovatsiooni ning tervishoiusüsteemidest, et hõlmata vähktõvevastase võitluse asjakohaseid valdkondi (nt tööhõive, haridus), 3) poliitilise dialoogi pidamist vähktõve teemal ning 4) kodanike kaasamist.

    ELi ookeanide ja veekogude taastamise missioon

    Missiooni strateegiline eesmärk on taastada ookeanide ja veekogude tervislik seisund 2030. aastaks, kaitstes ja taastades mere- ja mageveekogude ökosüsteeme ja elurikkust, ennetades ja kõrvaldades ookeanide, merede ja veekogude reostust ning edendades ELi sinise majanduse CO2-neutraalsust ja ringmajandust.

    Erilist tähelepanu pööratakse piirkondlikule kaasamisele piirkonnapõhiste juhtalgatuste kaudu. Need on kavandatud teadus- ja innovatsiooniprojektide portfellidena, mille eesmärk on töötada välja ja rakendada ümberkujundavaid lahendusi neljas peamises Euroopa vesikonnas: Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vesikond, Läänemere ja Põhjamere vesikond, Vahemere vesikond, Doonau jõe ja Musta mere vesikond.

    Missiooni rakendatakse kahes etapis: lahenduste väljatöötamine ja katsetamine (2021.–2024. aasta) ning nende tegevuste kasutuselevõtt ja laiendamine (alates 2025. aastast). Kuigi komisjon on ajavahemikuks 2021–2023 eraldanud programmi „Euroopa horisont“ raames peaaegu 350 miljonit eurot esimese etapi toetamiseks, on missiooni eesmärkide saavutamiseks väga oluline avaliku ja erasektori osalejate poolne täiendavate kohustuste võtmine ja nende eelarvete kaasamine, sealhulgas ERFi kaudu.

    Seotud piirkondade kontseptsioon on lisatud missiooni tööprogrammi kõigisse asjakohastesse tegevustesse. „Seotud piirkonnad“ on piirkonnad, mille ökosüsteemid võivad saada kasu tutvustustegevusest (nt naaberpiirkonnad ja/või piirkonnad teises vesikonnas), ja/või vähemarenenud piirkonnad, kus on vaja tõsta erinevate projektide raames välja töötatud uuenduslike lahenduste rakendamise suutlikkust. Need piirkonnad saavad rahalist toetust, et näidata uuenduslike lahenduste teostatavust, korratavust ja laiendatavust. ERF võiks soodustada uuenduslike lahenduste rakendamist piirkondlikul tasandil. Missiooni hartasse koondatakse kohustused/tegevused ning see toob kokku kõik huvitatud osapooled alates liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest kuni piirkondade ja kohalike ametiasutuste, eraettevõtete, vabaühenduste ja kodanikeni.

    ELi kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon

    Missiooni eesmärk on luua 2030. aastaks vähemalt 100 kliimaneutraalset ja arukat Euroopa linna ning tagada, et need linnad toimivad eksperimentaal- ja innovatsioonikeskustena, mille toel saavad kõik Euroopa linnad muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

    Oma linnapõhise lähenemisviisiga ja keskendumisega kohapõhistele lahendustele aitab see saavutada ERFi poliitikaeesmärki tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda. Samuti aitab see saavutada poliitikaeesmärki tagada kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi ja toetades territoriaalsel tasandil, linnades ja kohalikes kogukondades kohandatud investeerimisstrateegiaid, et lahendada nende erinevaid probleeme ja kasutada ära nende arengupotentsiaali.

    Missioon kutsus osalemiskutse kaudu linnu üles registreerima oma kavatsus saada 2030. aastaks kliimaneutraalseks. Huviavalduste hindamisel lähtuti linnade eesmärkidest, nende valmisoleku tasemest, nende jätkuvatest ja kavandatud kohustustest seoses kliimaneutraalsuse saavutamise ja saaste vähendamisega ning kohustusest kaasata kodanikud ja asjaomased sidusrühmad linna kliimakavasse. Valitud linnadele tehakse ettepanek sõlmida missiooniplatvormi toetusel kliimaneutraalse linna leping. Kliimaneutraalse linna leping, mis ei ole õiguslikult siduv dokument, koostatakse uuenduslikus koosloomeprotsessis, mille osalevad linnad, riiklikud/piirkondlikud asutused, asjaomased sidusrühmad ja komisjon. See on kooskõlas piirkondliku aruka spetsialiseerumise strateegiaga ja annab linnadele juhtrolli vastavalt nende tegelikele vajadustele. Tegemist on sektoriülese, nõudluspõhise ja alt üles suunatud lähenemisviisiga, mis näeb ette konkreetsed kohustused rakendada ja laiendada uuenduslikke ja arukaid lahendusi seoses kliimaneutraalsusega kõigis asjaomastes sektorites. Kliimaneutraalse linna leping sisaldab kokkulepitud lähtetaset, linna kavandatud samme nende kohustuste täitmiseks 2030. aastaks ja investeerimiskava koos asjakohaste rahastamisallikatega.

    Missiooniplatvorm abistab eelkõige neid linnu, mis kohustuvad saavutama 2030. aastaks kliimaneutraalsuse, tagab üldise sidususe ja koordineerimise kogu protsessi jooksul ning annab korrapäraselt aru kliimaneutraalse linna lepingu puhul tehtud edusammudest.

    Kliimaneutraalse linna lepingu allkirjastamisega saavad linnad „missioonimärgise“, millega tunnustatakse ranget hindamisprotsessi ning nende kohustuste kvaliteeti ja teostatavust. See avab sihtotstarbelised rahastamisvõimalused ELi rahastamisprogrammide raames ning pakub piirkondadele, liikmesriikidele ja teistele avaliku sektori osalejatele võimaluse toetada väga nähtavaid kliimaneutraalsusega seotud tegevusi teedrajavates linnades, et aidata edendada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi. Märgis suurendab investorite teadlikkust ja usaldust, kuna kliimaneutraalse linna lepinguga hõlmatud tegevuste keskkonnakestlikkust on kooskõlas ELi raamistikuga juba kontrollitud, et soodustada kestlikke investeeringuid. See lihtsustab linnade jaoks täiendavate riiklike ja erainvestorite kaasamist kliimaga seotud tegevuste rahastamiseks.

    ELi Euroopa mullakokkuleppe missioon

    Missioon on teerajaja ning tutvustab ja kiirendab üleminekut tervele mullastikule edasipüüdlike meetmete võtmisega 100 eluslabori ja juhtalgatuse raames territoriaalsel tasandil. Seda kombineeritakse ambitsioonika valdkondadevahelise teadus- ja innovatsiooniprogrammiga, tugeva ja ühtlustatud mullaseire raamistikuga ning mullaalase kirjaoskuse ja teabevahetuse suurendamisega, et kaasata kodanikke.

    Missiooni eesmärgid on täielikult kooskõlas ERFi poliitikaeesmärgiga tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda.

    ERFil võib olla mullastiku tervisliku seisundiga seoses oluline roll. Kolmveerandil NUTS 2 piirkondadest on põllumajandus- ja toiduainetööstuses olemas aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis tähendab, et on olemas märkimisväärne potentsiaal läbi viia projekte, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast. Missioon kasutab temaatilist aruka spetsialiseerumise platvormi põllumajandus- ja toiduainetetööstuse valdkonnas, et kasutada ära piirkondadevahelist koostööd ja soodustada ühiste innovatsiooniinvesteeringute projektide loomist missiooni jaoks olulistes valdkondades.

    Temaatiline prioriteet „rohelisem ja süsinikdioksiidivaba Euroopa“ võimaldab missiooni tulemusi laiendada. Piirkonnad, mis on oma aruka spetsialiseerumise strateegiates kindlaks määranud mulla ja maa kestliku majandamisega seotud prioriteedid, võivad kasutada ära missiooni eluslaborites ja juhtalgatuste raames väljatöötatud ja katsetatud lahendusi ning võtta need laiemalt kasutusele.

    Interreg saab samuti anda väga tõhusa panuse missiooni elluviimisse, seades sisse piiriülese koostöö missiooni eesmärkide saavutamiseks (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö). Näited on järgmised: märgalade taastamise katse- või näidisprojektid piiriülestel aladel või Põhja-Euroopa riikidevahelistes piirkondades; vee-erosiooni alane koostöö Lõuna-Euroopa riikidevahelistes piirkondades ja piiriülestes vesikondades (nt Doonau); koostöö seoses selliste ruumilise planeerimise lähenemisviisidega, mis võtavad nõuetekohaselt arvesse maa/mulla majandamist.


    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikkel 3.


    2. LISA

    Kumulatiivse rahastamise näide seoses muude otsese eelarve täitmisega rakendatavate rahastamisvahenditega (programm „Digitaalne Euroopa“)

    Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste koostoime rahastamine programmi „Digitaalne Euroopa“ raames

    Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused on ELi ning liikmesriikide ja programmiga „Digitaalne Euroopa“ liitunud riikide ühisinvesteering. See kajastub programmis „Digitaalne Euroopa“ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/694) kirjeldatud kaheetapilises valikuprotsessis. Kõigepealt valivad liikmesriigid välja kandidaatüksused ja koostavad nende nimekirja. Sellest nimekirjast valib komisjon teises etapis välja need üksused, mis moodustavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku. Valik põhineb asjakohasuse, rakendamise ja mõju kriteeriumidel, kuid arvesse võetakse ka geograafilisi, valdkondlikke ja tehnoloogilisi eesmärke ning iga riigi käsutuses olevat eelarvet. Programmist „Digitaalne Euroopa“ kaasrahastatakse valitud toetusi kuni 50 % ulatuses ja liikmesriigid võivad ülejäänud osa kaasrahastada ERFi kaudu. (Nad võivad kasutada ka muud riigi avaliku või erasektori rahastamist).

    Selles praktilises näites selgitatakse peamisi samme, mis on vajalikud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse koostoime rahastamiseks programmi „Digitaalne Euroopa“ ja ERFi abil. Komisjoni hinnangul hakkab seda kasutama umbes 70 „seotud meedet“, millega rakendatakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid. Kuna iga Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on piirkondlik, on teada, milline korraldusasutus vastutab ühise juhtimise eest.

    Esimene samm – ettevalmistus. Vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlastab ja teeb koostööd korraldusasutusega, kes vastutab meetme eest jagatud eelarve täitmisega fondi raames, eelkõige selleks, et tagada rahastamismäärade kooskõlastamine nii, et kombineeritud rahastamine ei ületaks 100 % hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest.

    Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat on korraldanud kogu protsessi selgitamiseks kohtumise nende seotud meetmete võtmises osalevate liikmesriikidega ja nende korraldusasutustega.

    Teine samm – kahe meetme sidumine. Otsese eelarve täitmisega rakendatav meede nimetatakse „koostoimemeetmeks“ kas toetuse ettevalmistamise ajal või pärast toetuslepingu allkirjastamist toetuslepingu muutmise kaudu. Jagatud eelarve täitmisega meede seotakse otsese eelarve täitmisega rakendatava meetmega (näiteks liikmesriik – korraldusasutus – projektikonkursi number – projekti number).

    See on ette nähtud toetuse ettevalmistamise protsessis ja sellest teatati ka konkursikutses.

    Kolmas samm – toetuslepingu sõlmimine ja eelmaksed. Toetusesaaja sõlmib kaks eraldi toetuslepingut: (1) otsese eelarve täitmise alla kuuluv toetusleping ja jagatud eelarve täitmise alla kuuluv toetusleping. Toetusi andvad asutused tagavad, et kombineeritud rahastamismäärad ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. Toetusi andvad asutused peaksid võimalikult suures ulatuses kooskõlastama ka kahe toetuse rahastamiskõlblikkuse perioodi, projektide kestuse, aruandeperioodid ja heakskiitmise tähtajad.

    Otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuslepingu kohased eelmaksed toimuvad tavapäraselt. Jagatud eelarve täitmise alla kuuluva toetuse raames tehakse eelmakseid, kui see on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes eeskirjades.

    Image 26

    Toetuslepingu allkirjastamisega seotud tegevuste kirjeldus

    Neljas samm – aruandlus ja maksed. Enne otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse väljamaksete taotlemist komisjonilt või toetust andvalt asutuselt peab toetusesaaja esmalt deklareerima kulud jagatud eelarve täitmise alla kuuluva toetuse raames korraldusasutusele. Korraldusasutus teatab toetusesaajale, kui kulud on jagatud eelarve täitmise raames komisjonile deklareeritud. Mingil juhul ei tohiks kulusid kõigepealt lisada otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse maksetaotlusse, kuna see muudaks need teise fondi puhul rahastamiskõlbmatuks.

    Alles pärast seda, kui korraldusasutus on deklareerinud kulud komisjonile, laadib toetusesaaja/koordinaator e-toetusehaldussüsteemi üles korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia ja sisestab samal ajal teabe meetme rakendamise kohta, nagu on nõutud otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi eeskirjades.

    Kui eelarvevahendite käsutaja nõuab otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse puhul finantsaruannete kohta tõendit, võib audiitor tugineda ka jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate kulude audititõenditele niivõrd, kuivõrd need hõlmavad samu kulusid ja samu rahastamiskõlblikkuse tingimusi.

    Mõlemad toetusi andvad asutused kontrollivad kulusid vastavalt oma kohaldatavatele eeskirjadele samamoodi nagu muude kui koostoimemeetmete puhul ja kui kulud kiidetakse heaks, korraldavad nad maksmise tavapärasel viisil.


    (1)  Nn toetuse tingimusi käsitlev dokument, vt ühissätete määruse artikli 73 lõige 3.


    3. LISA

    Asjakohaste õigusnormide tekst (ühissätete määrus, programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus, üldine grupierandi määrus)

    KVALITEEDIMÄRGIS

    Ühissätete määrus

    Põhjendus 61

    „(61)

    Optimeerida tuleks fondide ja otse hallatavate instrumentide vahelist koostoimet. Hõlbustada tuleks fondide panust tegevustele, mis on juba saanud kvaliteedimärgise või mida kaasrahastati programmist „Euroopa horisont“. Tingimusi, mida on liidu tasandil juba hinnatud enne kvaliteedimärgise andmist või enne kaasrahastamist programmist „Euroopa horisont“, ei tuleks uuesti hinnata, kui tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud piiratud arvule nõudmistele. See peaks lihtsustama ka asjakohaste normide järgimist, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (1).“

    Artikli 2 punkt 45

    „Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    […]

    45)

    „kvaliteedimärgis“ – komisjoni poolt taotlusele antud kvaliteedimärgis, mis näitab, et taotlus, mida on hinnatud liidu rahastamisvahendi kohase projektikonkursi raames ja mida peetakse kõnealuse liidu rahastamisvahendi kvaliteedi miinimumnõuetele vastavaks, kuid mida ei olnud võimalik rahastada selle konkursikutse raames vajaliku eelarve puudumise tõttu, võib saada toetust muudest liidu või riiklikest rahastamisallikatest.“

    Artikli 73 lõiked 2 ja 4

    „Artikkel 73

    Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt

    […]

    2.   Tegevuste valimisel korraldusasutus:

    a)

    tagab valitud tegevuste vastavuse programmile, sealhulgas nende kooskõla programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, ning selle, et need annavad tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse;

    b)

    tagab, et valitud tegevused, mis kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, on kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega;

    […]

    g)

    tagab, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile; […]

    Seoses käesoleva lõigu punktiga b peavad poliitikaeesmärgi nr 1 puhul, nagu on sätestatud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punktis a, ainult käesoleva punkti alapunktides i ja iv osutatud erieesmärkidele vastavad tegevused olema kooskõlas asjaomaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega. […]

    3.   Korraldusasutus tagab, et toetusesaajale esitatakse dokument, milles on esitatud kõik tingimused iga tegevuse toetamiseks, sealhulgas erinõuded seoses tarnitavate toodete või osutatavate teenustega, rahastamiskava, elluviimise tähtaeg ning, kui see on kohaldatav, tegevuse kulude kindlaksmääramiseks kohaldatav meetod ja toetuse maksmise tingimused.

    4.   Korraldusasutus võib otsustada, et tegevusi, millele on antud kvaliteedimärgis või mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist või ESF+ist, kui sellised tegevused vastavad lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele.

    Lisaks võivad korraldusasutused kohaldada esimeses lõigus osutatud tegevuste suhtes asjaomase liidu rahastamisvahendi alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid. Need elemendid esitatakse lõikes 3 osutatud dokumendis.“

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    „.Artikkel 2

    Mõisted

    (23)

    „kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et konkursikutsele vastuseks esitatud taotlus ületab kõiki tööprogrammis sätestatud hindamiskünniseid, kuid mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest. “

    „.Artikkel 15

    Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine

    1.   Raamprogrammi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega kooskõlas artikli 7 lõikes 7 sätestatud põhimõttega.

    2.   Kvaliteedimärgis antakse tööprogrammis täpsustatud konkursikutsetele. Ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ja ÜPP strateegiakava määruse asjakohaste sätete kohaselt võib ERFist, ESF+-ist või EAFRDst toetust anda:

    a)

    raamprogrammi alusel valitud kaasrahastatavatele meetmetele ning

    b)

    kvaliteedimärgise saanud meetmetele, eeldusel et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

    i)

    neid on hinnatud raamprogrammi konkursikutse alusel;

    ii)

    need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning

    iii)

    neid ei ole rahastatud kõnealuse konkursikutse alusel üksnes eelarvepiirangute tõttu.

    3.   Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva liikmesriigi eraldisena Euroopa partnerlustesse, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktidele b ja c, tingimusel, et tagatakse kooskõla ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega.

    4.   Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka raamprogrammist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

    5.   Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib liikmesriikide taotluse korral programmile ümber paigutada vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.

    6.   Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust otsese või kaudse eelarve täitmise raames vahendite puhul, mis on üle kantud vastavalt lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda. “

    „Artikkel 24

    Konkursikutsed

    4.   Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud. “

    „Artikkel 48

    „Accelerator“

    1.   „Acceleratori“ eesmärk on toetada peamiselt turgu loovat innovatsiooni. Sellest toetatakse ainult üksikuid toetusesaajaid ja pakutakse peamiselt segarahastamist. Teatavatel tingimustel võidakse pakkuda ka üksnes toetuspõhiseid (grant only) ja üksnes omakapitalipõhiseid toetusi.

    „Acceleratorist“ pakutakse järgmist tüüpi toetust:

    a)

    segarahastamistoetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise innovatsiooniga, mida ei peeta pangakõlbulikuks;

    b)

    üksnes toetuspõhine toetus VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes tegelevad ükskõik mis liiki innovatsiooniga alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini ja kelle eesmärk on hiljem laieneda;

    c)

    samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.

    „Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhiseid toetusi ainult järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

    a)

    projekt sisaldab teavet taotleja laienemisalase suutlikkuse ja valmisoleku kohta;

    b)

    toetusesaaja peab olema iduettevõtja või VKE;

    c)

    „Acceleratorist“ antakse üksnes toetuspõhist toetust toetusesaajale raamprogrammi rakendamise ajal ainult üks kord kuni 2,5 miljoni euro ulatuses.

    2.   „Acceleratori“ toetusesaaja peab olema liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv iduettevõtja, VKE või erandkorras väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, kes kavatseb laieneda. Ettepaneku võib esitada kas toetusesaaja või toetusesaaja eelneva nõusoleku alusel üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad kõnealuse toetusesaaja asutada või seda toetada. Viimasel juhul allkirjastatakse rahastamisleping üksnes toetusesaajaga.

    3.   Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamine pakub.

    4.   Taotlusi hindavad sõltumatud väliseksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning rahastatavad taotlused valitakse kindlaksmääratud tähtaegadega konkursikutsete tulemusel vastavalt artiklitele 27, 28 ja 29, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.

    5.   Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

    a)

    tipptase;

    b)

    mõju;

    c)

    projekti riskitase, mis takistaks investeeringuid, rakendamise kvaliteet ja tõhusus ning vajadus liidu toetuse järele.

    6.   Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või raamprogrammi rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad) esitada lõike 5 punktis c osutatud hindamiskriteeriumi alusel otse taotluse innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastab lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumile, tingimusel et kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:

    a)

    taotlus on pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“, raamprogrammist või esimese tööprogrammi uurimusliku katseprojekti etapi puhul riiklikest ja/või piirkondlikest programmidest, alustades sellise skeemi nõudluse kaardistamisest, mille üksikasjalikud sätted nähakse ette artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammis;

    b)

    taotlus põhineb eelneva kahe aasta jooksul tehtud projekti läbivaatamisel, milles hinnati taotluse kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.

    7.   Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:

    a)

    toetusesaaja on iduettevõtja, VKE või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja;

    b)

    projektitaotlus on rahastamiskõlblik ja on ületanud lõike 5 punktides a ja b osutatud hindamiskriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised;

    c)

    sellise tegevuse osas, mis oleks rahastamiskõlblik innovatsioonimeetme alusel.

    8.   Hindamise läbinud projektitaotluse puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava „Acceleratori“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.

    Komisjon võib sõltumatute välisekspertide valitud projektitaotluse põhjendatud kaalutlustel tagasi lükata, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele mittevastavuse korral. Selliste tagasilükkamiste põhjustest teavitatakse programmikomiteed.

    9.   „Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest.

    10.   „Acceleratori“ toetuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendustingimused sätestatakse otsuses (EL) 2021/764.

    11.   Valitud meetme lepinguga kehtestatakse „Acceleratori“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.

    Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise puhul võib innovatsioonimeetmele vastava tegevuse algatada ja toetuse esimese eelmakse või tagastatava ettemakse teha enne Euroopa Innovatsiooninõukogu segarahastamise lepingu muude komponentide rakendamist. Nende komponentide rakendamine sõltub lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisest.

    12.   Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle igakülgselt põhjendatud juhtudel lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada siis, kui oodatud turuleviimist, eelkõige liidus, ei saavutata.

    Erandjuhtudel ja Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu soovituse korral võib komisjon otsustada suurenda „Acceleratori“ toetust, tingimusel et projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed. “

    „Artikkel 50

    Seire ja aruandlus

    Komisjon teeb pidevat seiret raamprogrammi ja artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi haldamise ja rakendamise ning EIT tegevuse üle. Läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed komisjoni veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni. Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja EIT raames rahastatavate projektide andmed.

    Andmebaas hõlmab järgmist:

    […]

    b)

    teave selliste küsimuste kohta nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise tase, madalama ja kõrgema tehnoloogilise valmiduse taseme suhe teaduskoostöös, osaluse laiendamise riikide edusammud, koostööprojektides osalevate konsortsiumide geograafiline jaotus, teadlaste palkade areng, kaheastmelise ettepanekute esitamise ja hindamise menetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmed, hindamise läbivaatamise kasutamine ning kaebuste arv ja liigid, kliimaküsimuste integreerimise tase ja vastavad kulutused, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooline jaotus rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonides, nõukogudes ja nõuanderühmades, kvaliteedimärgised, Euroopa partnerlused ning kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu programmidest, teadustaristud, taotluse esitamisest toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemine.

    Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

    1.1.3.

    EIC muu tegevus

    Lisaks rakendab EIC kõigile valitud idufirmadele ja VKEdele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele väga soovitatavaid, kuid mitte kohustuslikke EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelistele võrgustikele, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate. “

    ÜMBERPAIGUTUSED

    Ühissätete määrus

    Põhjendus 19

    „(19)

    Selleks, et anda liikmesriikidele nende eelarve jagatud täitmise korras hallatavate eraldiste rakendamisel piisav paindlikkus, peaks olema võimalik paigutada ümber teatavad rahastuse määrad fondide vahel ning eelarve jagatud täitmise korras ning otse ja kaudselt hallatavate vahendite vahel. Kui liikmesriigi konkreetsed majanduslikud ja sotsiaalsed asjaolud seda õigustavad, peaks ümberpaigutamise tase olema kõrgem.“

    „Artikkel 26

    Vahendite ümberpaigutamine

    1.   Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses, kui programmi seirekomisjon on selle artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt heaks kiitnud, taotleda iga fondi esialgse riikliku eraldise kuni 5 % ulatuses ümberpaigutamist mis tahes muusse eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvasse rahastamisvahendisse, kui selline võimalus on sätestatud sellise rahastamisvahendi alusaktis.

    Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ümberpaigutamiste ja artikli 14 lõike 1 esimese lõigu kohaste maksete summa ei tohi ületada 5 % iga fondi esialgsest riiklikust eraldisest.

    Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses taotleda ka iga fondi esialgse riikliku eraldise kuni 5 % ulatuses ümberpaigutamist muusse fondi või muudesse fondidesse, välja arvatud neljandas lõigus sätestatud ümberpaigutamiste puhul.

    Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses taotleda ka fondi esialgse riikliku eraldise kuni 20 % ulatuses täiendavat ümberpaigutamist ERFi, ESF+ või Ühtekuuluvusfondi vahel liikmesriigi koguvahendite ulatuses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Liikmesriigid, kelle keskmine töötuse kogumäär oli perioodil 2017–2019 alla 3 %, võivad taotleda sellist täiendavat ümberpaigutamist kuni 25 % ulatuses oma esialgsest riiklikust eraldisest.

    2.   Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi normidele, kuhu need ümber paigutatakse, ning eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks.

    3.   Programmi muutmise taotlustes nähakse igaks aastaks ette ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, need on igakülgselt põhjendatud, pidades silmas vastastikust täiendavust ja saavutatavat mõju, ning koos nendega esitatakse muudetud programm või programmid vastavalt artiklile 24.

    4.   Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga esitab komisjon vastuväited ümberpaigutamise taotluse kohta asjaomases programmi muudatuses, kui selline ümberpaigutamine kahjustaks selle programmi eesmärkide saavutamist, kust kõnealused vahendid ümber paigutatakse.

    Komisjon esitab taotluse suhtes vastuväite ka juhul, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole ümberpaigutamist piisavalt põhjendanud saavutatavate tulemuste või panuse osas, mis tuleb anda toetust saava fondi või vahendi eesmärkidesse eelarve otsesel või kaudsel täitmisel.

    5.   Kui ümberpaigutamise taotlus käsitleb programmi muutmist, võib ümber paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.

    6.   Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+ist artikli 27 kohaselt ümber paigutatud vahendeid ei saa käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt teistesse fondidesse või rahastamisvahenditesse ümber paigutada.

    Õiglase Ülemineku Fondi ei tehta lõigete 1–5 kohaseid ümberpaigutusi.

    7.   Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsesel või kaudsel täitmisel vahendite puhul, mis on ümber paigutatud vastavalt lõikele 1, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid tagasi paigutada fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati.

    Selleks esitab liikmesriik kooskõlas artikli 24 lõikega 1 taotluse programmi muutmiseks hiljemalt neli kuud enne finantsmääruse artikli 114 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kulukohustuste tähtaega.

    8.   Vahendeid, mis paigutati tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati ja ühele või mitmele programmile eraldati, rakendatakse kooskõlas käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud normidega alates programmi muutmise taotluse esitamise kuupäevast.

    9.   Nende vahendite puhul, mis käesoleva artikli lõike 7 kohaselt paigutati tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati ja programmile eraldati, algab artikli 105 lõikes 1 määratletud kulukohustustest vabastamise tähtaeg aastal, mil vastavad eelarvelised kulukohustused võetakse.“

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    „Artikkel 15

    Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine

    […]

    5.   Jagatud eelarve täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib liikmesriikide taotluse korral programmile ümber paigutada vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.

    6.   Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust otsese või kaudse eelarve täitmise raames vahendite puhul, mis on üle kantud vastavalt lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda.“

    KUMULATIIVNE RAHASTAMINE

    Ühissätete määrus

    „Artikkel 63

    Rahastamiskõlblikkus

    […]

    9.   Tegevus võib saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning muudest liidu vahenditest. Sellistel juhtudel ei deklareerita ühele fondidest esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulusid toetuse saamiseks

    a)

    muust fondist või muust liidu vahendist;

    b)

    samast fondist muu programmi raames.

    Fondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga fondi ning asjaomase programmi või asjaomaste programmide puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.“

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    „Artikkel 15

    Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine

    […]

    4.   Meede, mis on saanud toetust mõnest muust liidu programmist, võib saada toetust ka raamprogrammist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat. Liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega. “

    Kombineeritud rahastamine / kaasrahastatavad Euroopa partnerlused

    Ühissätete määrus

    „Artikkel 71

    Programmi haldavad asutused

    […]

    5.   Kui mõne programmi puhul antakse vastavalt selle eesmärkidele toetust ERFist või ESF+ist programmile, mida kaasrahastatakse programmist „Euroopa horisont“, nagu on osutatud „Euroopa Horisont“ määruse artikli 10 lõike 1 punktis b, määrab asjaomase programmi korraldusasutus programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavat programmi rakendava asutuse vahendusasutuseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.“

    „Artikkel 73

    Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt

    […]

    4.   Korraldusasutus võib otsustada, et tegevusi, millele on antud kvaliteedimärgis või mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist või ESF+ist, kui sellised tegevused vastavad lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele.

    Lisaks võivad korraldusasutused kohaldada esimeses lõigus osutatud tegevuste suhtes asjaomase liidu rahastamisvahendi alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid. Need elemendid esitatakse lõikes 3 osutatud dokumendis.“

    Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus

    „Artikkel 15

    Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine ning vahendite ümberpaigutamine

    […]

    1.   Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi võib käsitada osaleva liikmesriigi eraldisena Euroopa partnerlustesse, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktidele b ja c, tingimusel, et tagatakse kooskõla ühissätete määruse 2021–2027 asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega. “

    Komisjoni 23. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1237, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

    „Artikkel 25a

    Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi

    1.   Abi, mida antakse VKEdele programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide ning teostatavusuuringute jaoks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.   Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, arvates välja tootearendusest ulatuslikumad tegevused.

    3.   Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

    4.   Abi maksimumsumma ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot VKE kohta ning teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu kohta.

    5.   Riiklikest vahenditest iga teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on asjakohase teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks kehtestatud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

    Artikkel 25b

    Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi

    1.   Abi, mida antakse programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmetele või Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.   Abi saava meetme abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

    3.   Abi saava meetme abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

    4.   Abi saavale meetmele riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada programmis „Horisont 2020“ või programmis „Euroopa horisont“ sätestatud toetuse ülemmäära.

    Artikkel 25c

    Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi

    1.   Abi, mida antakse kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele või teostatavusuuringutele (sealhulgas teadus- ja arendusprojektidele, mis viiakse ellu Euroopa institutsioonilise partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades määratud programmi kaasrahastusmeetmel), mida viivad ellu vähemalt kolm liikmesriiki või siis kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.   Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, arvates välja tootearendusest ulatuslikumad tegevused.

    3.   Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

    4.   Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud.

    5.   Programmist „Horisont 2020“ või programmist „Euroopa horisont“ eraldatav rahastus peab katma vähemalt 30 % teadus- ja innovatsioonimeetme või innovatsioonimeetme selliste kulude kogusummast, mis on programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel abikõlblikud.

    Artikkel 25d

    Meetmetele „Teaming“ antav abi

    1.   Abi, mida antakse kaasrahastatavatele meetmetele „Teaming“, kuhu on kaasatud vähemalt kaks liikmesriiki ning mis on välja valitud sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja paremusjärjestuse alusel riikideüleste projektikonkursside raames kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

    2.   Kaasrahastatava meetme „Teaming“ abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Siia ei kuulu tegevus, mis on tootearendusest ulatuslikum.

    3.   Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud.

    4.   Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming“ jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel kehtestatud. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest.

    5.   Meetmega „Teaming“ seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused:

    a)

    kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

    b)

    taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele;

    c)

    juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada;

    d)

    kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.“


    (1)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).


    Top