Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022XC1018(01)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine 2022/C 401/08

C/2022/7273

ELT C 401, 18.10.2022, p. 10–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.10.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 401/10


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2022/C 401/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Pannon“

PDO-HU-A1380-AM03

Taotluse esitamise kuupäev: 25.1.2018

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1.   Gaseeritud poolvahuveini tootekategooria lisamine

Turunõudluse muutumist arvestades on veinitootjad hakanud valmistama gaseeritud poolvahuveini. Kättesaadava tehnoloogia areng on võimaldanud saavutada üha paremat kvaliteeti, mis on viinud nõudluse ja tootmise suurenemiseni. Silmapaistvaid kaitstud päritolunimetusega veine „Pannon“ saab kasutada ka tootespetsifikaadile vastavate homogeensete ja kõrge kvaliteediga toodete valmistamiseks.

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

viinamarjasaaduste kategooriad

veinide kirjeldus

maksimaalne saagikus

peamised viinamarjasordid

seos geograafilise piirkonnaga

lisatingimused

2.2.   Vahuveini tootekategooria lisamine

Turunõudlus ja veinitootjate ettevõtlus käivitas mitmesuguste vahuveinide tootmise. Vahuveini baasveine on veinipiirkonnas toodetud pikka aega. Siinsed perekondlikud veinitootjad on lisanud tootevalikusse oma vahuveine. Kaitstud päritolunimetusega veini „Pannon“ tootespetsifikaadis loetletud viinamarjasordid võimaldavad toota eriti häid vahuveine ning saavutada ühtlase ja parema kvaliteedi.

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

viinamarjasaaduste kategooriad

veinide kirjeldus

maksimaalne saagikus

peamised viinamarjasordid

seos geograafilise piirkonnaga

lisatingimused

2.3.   Uued lubatud viinamarjasordid: „Ezerfürtű“, „Furmint“, „Kadarka“ (valge sort), „Pinot Noir“ (valge sort), „Rizlingszilváni“, „Zöld szagos“, „Zöld szilváni“ ja „Alibernet“

Veini tarbimise harjumused muutuvad pidevalt ja tootjad püüavad sellega kohaneda. Valgete ja aromaatsete viinamarjasortide osakaal määratletud piirkonnas suureneb. Mõnesid nõutud viinamarjasorte on pikalt kasutatud usaldusväärse kvaliteediga veini valmistamiseks, teised sordid on aga pärit katsetaimedest.

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

peamised viinamarjasordid

2.4.   Väljaspool määratletud tootmispiirkonda asuvate omavalitsusüksuste muutmine: Varsádi lisamine

Varsádis asuvas veinitehases töödeldakse viinamarju, mis pärinevad kaitstud päritolunimetusega veini „Pannon“ määratletud piirkonnast. Neist viinamarjadest toodetud veinisektori tooted vastavad kõnealuse tootespetsifikaadi nõuetele. (Esialgses taotluses juba registreeriti omavalitsusüksus Dég kui väljaspool määratletud tootmispiirkonda asuv haldusüksus).

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

lisatingimused

2.5.   Omavalitsusüksuste Cikó, Fürged, Magyarszék, Németkér, Pálfa, Pári ja Somberek lisamine määratletud tootmispiirkonda

Need omavalitsusüksused kuuluvad määruse (EL) 2019/33 (2) artikli 5 lõike 1 punkti b eesmärgil piiritletud tootmispiirkonna haldusüksusse. Nad on oma asukoha ja mulla omaduste poolest selle geograafilise piirkonna lahutamatu osa.

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

määratletud geograafiline piirkond

2.6.   Omavalitsusüksuste Aba ja Seregélyes väljajätmine määratletud tootmispiirkonnast

Need omavalitsusüksused on määratletud piirkonnast välja jäetud ja on osa teisest veinipiirkonnast. Oma asukoha ja mulla omaduste poolest ei kuulu nad sellesse geograafilisse piirkonda ja tuleks seetõttu välja jätta määratletud tootmispiirkonna omavalitsusüksuste loetelust.

Muutmine hõlmab järgmisi osi:

määratletud geograafiline piirkond

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Pannon

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.

Vahuvein

9.

Gaseeritud poolvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

4.1.   Valge vein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus ulatub rohekasvalgest rohekaskollase ja lõpuks kuldseni. Lõhn varieerub peentest nüanssidest aromaatsete sortide väga intensiivsete aroomideni. Võivad esineda õuna ja tsitrusviljade ning isegi lillelõhna noodid. Kaitstud päritolunimetusega valgeid veine „Pannon“ iseloomustab kompleksne keskmise tasemega happesus. Kõigile selles piirkonnas toodetavatele veinidele on iseloomulik puuviljaline maitse ja harmoonia.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4,5 g/l, väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

4.2.   Roosa vein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus ulatub sibulakoore värvusest pojengi ja lõpuks maasika värvuseni. Aroom on sordile iseloomulik ning kujutab endast mitme lõhna, põhiliselt vaarika, maasika ja põldmarja segu. Veini iseloomustab keskmise intensiivsusega värske hapusus, kerge keskmine täidlus ja veini aroomid peegelduvad ka maitses.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4,5 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

4.3.   Punane vein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus varieerub punasest rubiinpunaseni, lillakaspunasest tumepunaseni. Lõhna iseloomustab puuviljalisus, eriti punaste marjade ja eelkõige maasika-, ploomi- ja kirsiaroom. Seda võivad täiendada vaatides laagerdumise järel vürtsikad noodid. Veinil on keskmine täidlus tüüpilise keskmise happesusega ja keskmine kuni tugev tanniinistruktuur.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4,5 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

150

4.4.   Valge vahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Selle värv võib varieeruda kahvatukollasest kuldkollaseni. Veini lõhna ja maitse määravad viinamarjadele tüüpilised põhilised puuviljalised tsitrusviljade ja rohelise õuna aroomid, mida täiendavad laagerdumisel tekkivad teisesed, näiteks küpsise ja brioši lõhnad. Teisesest alkoholkäärimisest tekkinud süsihappe õrnad mullid on olemas kogu maitsmisprotsessi ajal.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.5.   Roosa vahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus võib varieeruda kahvatust sibulakoore värvusest õrnpunaseni. Maitse ja lõhna määrab viinamarjadele omane puuviljaline, maasika, vaarika ja vürtsika aine kerge aroom, mida täiendavad laagerdumisel tekkivad teisesed, näiteks küpsise ja brioši lõhnad, millele lisandub mõnus tasakaalustatud happesus.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.6.   Punane vahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus võib varieeruda rubiinpunasest tumepunaseni. Maitse ja lõhna määravad viinamarjadele omased puuviljalised põhiaroomid (peamiselt kirss ja sõstrad), mida täiendavad laagerdumisel tekkivad teisesed, näiteks küpsise ja brioši lõhnad.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.7.   Valge gaseeritud poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Selle värvus võib varieeruda rohekasvalgest kuldkollaseni; iseloomulik on püsiv tsitrusviljade ja rohelise õuna puuviljaline värske aroom ja elegantne värske happesus. Maitsel ja lõhnal puuduvad puuvaatides laagerdumise noodid.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.8.   Roosa gaseeritud poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus võib varieeruda kahvatust sibulakoore värvusest õrnpunaseni, (peamiselt maasika, vaarika ja põldmarja) puuviljaline ja elav värske iseloom.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.9.   Punane gaseeritud poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus võib varieeruda punasest rubiinpunase või lillakaspunase järel tumepunaseni. Veini iseloomustab tüüpiline puuviljaline punaste marjade, nagu maasika, ploomi ja kirsi maitse ja lõhn.

*

Puuduvad analüütilised andmed vastavad ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

4 g/l väljendatult viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Viinamarjade tootmiseeskirjad

Viinapuude kujundamismeetodid

Viinapuude kasvatamine ja vahekaugused:

Enne 31. juulit 2009 rajatud viinamarjaistanduste puhul võib veinisektori tooteid kaitstud päritolunimetusega „Pannon“ toota kuni veiniaastani 2035/2036 viinamarjadest mis tahes istandusest, mille puhul kasutatakse juba eelnevalt lubatud kujundamismeetodit ja taimede istutustihedust.

Uute istanduste eeskirjad

Pärast 1. augustit 2009 istutatud viinamarjaistandused:

taimede tihedus peab olema vähemalt 3 300 viinapuud hektari kohta;

vahemaa ridade vahel peab olema vähemalt 2 meetrit ega tohi olla rohkem kui 3,5 meetrit;

vahemaa taimede vahel peab olema vähemalt 0,6 meetrit ega tohi olla rohkem kui 1,2 meetrit;

kasutada võib igasugust kujundamismeetodit, välja arvatud ühekordse kardina kujuline kujundusvorm.

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

PUUDUVAD

b.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinisektori tooted

100 hektoliitrit hektari kohta;

Kõik veinisektori tooted

14 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Järgmiste omavalitsusüksuste alad, mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I ja II klassi: Helesfa, Kispeterd, Mozsgó, Nagypeterd, Nyugotszenterzsébet, Szigetvár, Boda, Cserkút, Hosszúhetény, Ivánbattyán, Keszü, Kiskassa, Kővágószőlős, Kővágótöttös, Mecseknádasd, Pécs, Pécsvárad, Szemely, Kisjakabfalva, Babarc, Bár, Bóly, Dunaszekcső, Hásságy, Lánycsók, Magyarszék, Máriakéménd, Mohács, Monyoród, Nagynyárád, Olasz, Szajk, Szederkény, Somberek ja Versend;

Alsónána, Alsónyék, Báta, Bátaszék, Decs, Harc, Kakasd, Kéty, Medina, Őcsény, Sióagárd, Szálka, Szekszárd, Várdomb ja Zomba;

Aparhant, Bátaapáti, Bikács, Bonyhád, Bonyhádvarasd, Bölcske, Cikó, Dunaföldvár, Dunaszentgyörgy, Dúzs, Fácánkert, Felsőnyék, Fürged, Grábóc, Gyönk, Györe, Györköny, Hidas, Hőgyész, Igar, Iregszemcse, Izmény, Kisdorog, Kismányok, Kisszékely, Kisvejke, Kölesd, Lengyel, Lajoskomárom, Madocsa, Magyarkeszi, , Mezőkomárom, Mórágy, Mőcsény, Mucsfa, Mucsi, Nagydorog, Nagyszékely, Nagymányok, Nagyszokoly, Németkér, Ozora, Paks, Pálfa, Pári, Pincehely, Regöly, Sárszentlőrinc, Simontornya, Szabadhidvég, Tamási, Tengelic, Tevel, Tolna, Tolnanémedi, Váralja ja Závod;

Bisse, Csarnóta, Diósviszló, Harkány, Hegyszentmárton, Kistótfalu, Márfa, Nagytótfalu, Siklós, Szava, Túrony, Vokány, Kisharsány, Nagyharsány, Palkonya, Villány ja Villánykövesd.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

 

Alibernet

 

Blauburger

 

Blauer frühburgunder

 

Bíbor kadarka

 

Cabernet franc – Cabernet

 

Cabernet sauvignon

 

Chardonnay – Kereklevelű

 

Cirfandli – Piros cirfandli

 

Cot – Malbec

 

Csabagyöngye – Pearl of Csaba

 

Cserszegi fűszeres

 

Csomorika – Csomor

 

Domina

 

Ezerfürtű

 

Furmint – Furmint bianco

 

Hamburgi muskotály - Muscat de Hamburg

 

Hárslevelű – Garszleveljü

 

Irsai olivér – Irsai

 

Juhfark – Fehérboros

 

Kadarka – Fekete budai

 

Karát

 

Királyleányka – Little princess

 

Kékfrankos – Moravka

 

Kékoportó – Blauer portugieser

 

Leányka – Leányszőlő

 

Menoire

 

Merlot

 

Mészikadar

 

Nektár

 

Olasz Rizling – Olaszrizling

 

Ottonel muskotály – Muscat ottonel

 

Pinot blanc – Fehér burgundi

 

Pinot noir – Kék burgundi

 

Rajnai rizling – Rhine riesling

 

Rizlingszilváni – Müller thurgau

 

Rubintos

 

Sagrantino

 

Sauvignon – Sauvignon Blanc

 

Syrah – Shiraz

 

Szürkebarát – Pinot gris

 

Sárga Muskotály – Muscat lunel

 

Tannat

 

Tramini – Traminer

 

Turán

 

Viognier

 

Zefír

 

Zengő

 

Zenit

 

Zweigelt – Blauer zweigeltrebe

 

Zöld Szagos – Decsi Szago

 

Zöld szilváni - Grüner sylvaner

 

Zöld veltelíni – Zöldveltelíni

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Looduslikud tegurid

Veini „Pannon“ tootmise piirkond hõlmab nelja viinamarjakasvatusala Doonau ja Drava jõe ning Balatoni järve vahele jäävatel mägedel ning täpsemalt Villány ja Mecseki mäeahelike lõunanõlvadel. Need viinamarjakasvatusalad on Pécs, Villány, Szekszárd ja Tolna.

Tolna ja Baranya mägede aluskivim on savikas ja liivakas settekivim, mida katab löss ja liivsavi. Villány ja Mecseki ahelike lubjakivimassiive katab paljudes kohtades lössi- ja liivsavimuld.

Veini „Pannon“ tootmise piirkonna muld on viinamarjakasvatuseks väga soodne.

Kliima on kontinentaalne, lõunast mõjutab kliimat tugevalt Vahemeri.

Aasta keskmine temperatuur on 10–12 oC. Päikesepaisteliste tundide keskmine arv aastas on üle 2 000. Sademeid on väheste eranditega ligikaudu 600 mm.

Piirkonna kliima ja ilm sobivad eriti hästi nii heledate kui ka tumedate viinamarjade kasvatamiseks.

8.2.   Vein: inimtegurid

See on Ungari vanimaid veinitootmispiirkondi. Viinamarjakasvatuse tõid Ungarisse, st tolleaegsesse Pannooniasse, kõigepealt keldid ja seejärel roomlased. Piirkonna viinamarjakasvatuse tähtsust toetavad ka leitud ajaloolised esemed.

Neil ammustel aegadel jälgisid selles piirkonnas elavad inimesed looduslikke tingimusi, mis pakkusid suurepäraseid võimalusi viinamarjakasvatuseks ja veinitootmiseks. Piirkonnas toodetavate veinide kohta on mitu kirjalikku tõendit, mis pärinevad varasest keskajast. Árpádite valitsusajal rajati arvukalt kloostreid ning neis kõigis olid hästi hoolitsetud viinamarjaistandused.

Viinamarjakasvatuse õitsengut takistasid üksnes sõjad türklastega umbkaudu 150 aasta kestel.

Kohalikku veinivalmistamist arendasid edasi 18. sajandil veinipiirkonda elama asunud sakslased. Serblased, kes sel perioodil siia tulid, tõid endaga ühes viinamarjasordi „Kadarka“, millest hakati tootma punast veini uuel meetodil: kääritamine koos viinamarjakestadega.

Mitmesugustest kasvatatud sortidest said 18. sajandil ümberistutuse käigus punase veini tootmisel määravaks kaks viinamarjasorti: „Kadarka“, mille tõid Balkani poolsaarelt türklaste eest põgenevad serblased, ja „Kékoportó“, mida hakkasid Villánys kasvatama sinna asunud sakslased ja mis on arvatavasti portugali päritolu. Piirkond on rohkem tuntud punaste veinide poolest, ent Siklóses, Tolnas ja Mecsekis kasvatatakse valdavalt valgeid viinamarjasorte, nagu „Olaszrizling“, „Hárslevelű“, „Cirfandli“ ja „Furmint“.

Punase veini Balkanist pärit tootmismeetodi kasutamine sai alguse viinamarjasordist „Kadarka“. Pressitud tumedaid viinamarju kääritati suurtes puust mahutites talumajapidamistes Szekszárdi viinamarjaistandustes ja Villány küla servale ehitatud keldrite pressimiskodades. Kääritamise järel kaeti pressimisjäägi põhja ülemine kiht mudaga ja jäeti kuuks ajaks laagerduma. Seejärel valati vein vaatidesse. Dunántúli lõunaosas toodeti viinamarjakestade lühemaajalise leotamise abil eredamaid, meeldivalt värske maitsega punaseid veine, mida tuntakse kui siller või fuchsli.

Nii punaseid kui ka valgeid veine toodetakse veini „Pannon“ tootmise piirkonnas, kuid tänapäeval on olulisemaks muutunud punased veinid. 20. sajandi alguses toodeti punaseid veine põhiliselt viinamarjasortidest „Kadarka“ ja „Kékoportó“, kuid viimasel kümnendil on „Kadarka“ välja vahetanud „Kékfrankos“ ning laialt on levinud ka järgmised rahvusvahelised sordid: „Cabernet Sauvignon“, „Cabernet Franc“ ja „Merlot“. Neist sortidest toodetakse sageli bordeaux-tüüpi seguveine, mis laagerduvad puidust vaadis. Valgetest viinamarjasortidest domineerivad „Olaszrizling“, „Hárslevelű“„Rajnai rizling“ ja „Chardonnay“.

8.3.   Vein: veinide kirjeldus

Üldiselt on määratletud piirkonna veinid keskmiselt täidlased või täidlased tänu lõunapoolsetele nõlvadele ja seega ka valdavalt soojematele klimaatilistele tingimustele, mis tekitab küpsemisel suurema suhkrusisalduse ja keskmise või suurema alkoholisisalduse ning on kooskõlas maitse täidlusega. Küpsus ilmneb ka puuviljalisuses ja tugevates tanniinides (punaste veinide puhul).

8.4.   Vein: põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Tänu veini „Pannon“ tootmise piirkonna kontinentaalsele kliimale – koos Vahemere mõjudega – ja lõunapoolsetele nõlvadele on kaitstud päritolunimetusega veinid „Pannon“ põhimõtteliselt vahemerelised ning neid iseloomustab kompleksne elegantne happesus. Tolna ja Baranya mägede settelised mullad annavad piirkonna veinidele domineeriva puuviljalise maitse. Tänu päikesepaisteliste tundide suurele arvule on piirkonna veinid tüüpiliselt täidlased ja suure alkoholisisaldusega. Looduslikest tingimustest tulenevalt sisaldavad roosad ja punased veinid „Pannon“ siidiseid tanniine.

Seoses Vahemere mõjuga võivad piirkonna viinamarjakasvatajad ja veinitootjad koguda ka hilise küpsemisega valgete ja punaste viinamarjasortide saaki (nt „Olasz rizling“, „Furmint“, „Cabernet Franc“ ja „Cabernet Sauvignon“), kui need on küpsed ja suure suhkrusisaldusega.

Tänu sageli esinevatele soodsatele sügisestele ilmastikutingimustele on võimalik korjata nii kuivanud kui ka üleküpsenud viinamarju. Seda tõendab piirkonnas laialt levinud veinitootmine hilise korje ja valikkorje viinamarjadest ning kuivatatud viinamarjadest. Need kvaliteetveinid ühendavad piirkonna veinitootjate sajandite jooksul omandatud ja põlvest põlve edasi antud oskusi looduslike tingimustega ja kohalike sortide tootmispotentsiaaliga.

Veini „Pannon“ tootmise piirkonna elanikel on sajanditevanused viinamarjakasvatuse oskused ja armastus oma töö vastu. Švaabid, kes asusid elama sellese veinipiirkonda, rajasid tänapäevase viinamarjakasvatuse ja veinitootmise alused. Perekondlikud viinamarjaistandused, mis loodi 1990. aastate alguses, taastasid veinitootmise ja on suutnud valmistada kvaliteettooteid, millele on leitud ka turg.

8.5.   Vahuvein: inimtegurid

Lisaks veini puhul kirjeldatud looduslikele ja inimteguritele kehtib kaitstud päritolunimetusega vahuveinidele „Pannon“ järgmine:

Veini „Pannon“ tootmise piirkonnas on seda vahuveini toodetud sadakond aastat. Vahuveinid, mida hakati tootma pärast esimese vahuveinitehase rajamist 1912. aastal, olid väga edukad ja said tuntuks kogu riigis.

Veini „Pannon“ tootmise allpiirkonna veinitootjad elustasid vahuveini tootmise traditsiooni ja tõid kaitstud päritolunimetusega vahuveini „Pannon“ taas turule.

Toodete edu tagasid kohalike viinamarjakasvatajate ja veinitootjate teadmised ja tuntus. Kaitstud päritolunimetusega vahuveini „Pannon“ tootmise tähtsaim tegur on traditsiooniline protsess ja pudelis kääritamine, mille tulemusel tekivad lisaks esmasele puuviljalisele aroomile teisesed maitsed ja aroomid.

8.6.   Vahuvein: veinide kirjeldus

Pika laagerdumise tulemusel on valged vahuveinid värvuselt kahvatukollased kuni kuldkollased, roosade vahuveinide värvus ulatub sibulakoore toonist vaarikaroosani ja punaste vahuveinide oma rubiinpunasest tumepunaseni. Kaitstud päritolunimetusega vahuveinide „Pannon“ lõhna ja maitse määravad põhiliselt tugevalt puuviljalised või vürtsikad noodid (roosa ja punase veini puhul) ning viinamarjadele iseloomulikud aroomiained, neid täiendavad teisesed aroomid. Kaitstud päritolunimetusega vahuveinidele „Pannon“ on iseloomulik värske happesus.

8.7.   Vahuvein: põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Veinipiirkond hõlmab Ungari nelja lõunapoolset viinamarjakasvatusala. Kohalik kliima on kontinentaalne ja Vahemere mõjudega. Päikesepaisteliste tundide arv on riigi keskmisest suurem. Sademete aastane kogus ja üsna ühtlane jaotuvus ning suhteliselt hea veehoidevõime aitavad tagada viinapuudele vegetatsiooniperioodil piisava veevaru. See on eriti tähtis vahuveinide korral, kuna ei lase veinis tekkida taimseid hallituslõhnu ega ebaküpseid teravaid happeid, mida võib rõhutada teisest alkoholkäärimisest tekkiv süsihappegaas.

Pikk vegetatsiooniperiood ja suur kuumus tagavad koos optimaalsed tingimused, et viinamarjad, millest valmistatakse vahuveinide baasveine, küpseksid hästi ja säilitaksid oma värsked happed.

Viinamarjaistanduste asukoht, vahemerelised kliimatingimused, savikad toitainetest tulvil lubjarikkad lössimullad ja viinamarjasordid, mis kõige paremini sobivad tootmispiirkonda, annavad ühiselt kaitstud päritolunimetusega vahuveinidele „Pannon“ nende ainulaadse iseloomu, milles on säilinud komplekssed või vürtsikad aroomiained ning värske ja elegantne happesus isegi pärast teist alkoholkäärimist. Veinipiirkonnale on iseloomulikud vahuveinid, millel on traditsioonilisele tootmisprotsessile omase pikema laagerdumise tõttu elegantsed peened teisesed aroomid.

8.8.   Gaseeritud poolvahuvein: inimtegurid

Lisaks eespool kirjeldatud inimteguritele kehtib kaitstud päritolunimetusega gaseeritud poolvahuveinidele „Pannon“ järgmine:

gaseeritud poolvahuvein on suhteliselt uus tootekategooria veinide „Pannon“ tootmise piirkonnas. Piirkonna tootjad alustasid selle tootmist siin traditsiooniliselt kasvatatud viinamarjadest ja tavatsesid valmistada vahuveini baasveini ning olid selle turustamises koduturul edukad.

Toote kaubandus- ja majandusedu saavutati tänu kohalike viinamarjakasvatajate ja veinitootjate teadmistele ja tuntusele. Kaitstud päritolunimetusega gaseeritud poolvahuveini „Pannon“ toodetakse tavaliselt siin kasvatatavatest viinamarjasortidest; saagikoristusaeg valitakse viisil, mis kindlustab selle, et viinamarjade loomulikud põhimaitse- ja aroomiained tootmisprotsessis säilivad; süsihappegaasi lisamine enne villimist toob need veelgi enam esile.

8.9.   Gaseeritud poolvahuvein: veinide kirjeldus

Gaseeritud valged ja roosad veinid ning poolvahuveinid „Pannon“ on tavaliselt harmoonilise happesusega, elavad ning neil on värske kompleksne puuviljaline aroom.

8.10.   Gaseeritud poolvahuvein: põhjusliku seose tutvustamine ja näitamine

Piirkond hõlmab Ungari nelja lõunapoolset viinamarjakasvatusala. Kohalik kliima on kontinentaalne ja seda mõjutab Vahemeri. See on Ungari osa, kuhu saabub kevad esimesena ja päikesepaisteliste tundide arv on suurem kui riigi keskmine. Sademete aastakogus ja üsna ühtlane jaotuvus ning mulla suhteliselt hea veehoidevõime aitavad tagada viinamarjadele vegetatsiooniperioodil piisava veevaru. See on eriti tähtis gaseeritud poolvahuveinide korral, kuna ei lase veinis tekkida taimseid hallituslõhnu ega väljaarenemata teravaid happeid, mida rõhutaks veinis sisalduv süsihappegaas.

Viinamarjaistanduste asukoht, vahemereline kliima, savikad toitainetest tulvil lubjarikkad lössimullad ja viinamarjasordid, mis kõige paremini sobivad tootmispiirkonda, annavad tootele üheskoos ainulaadse iseloomu, mis kajastub nende kompleksses puuviljalises maitses ja aroomiainetes, värskuses ja elegantses happesuses.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Geograafiline piirkond, kus tohib toota kaitstud päritolunimetusega veine„Pannon“

Õigusraamistik:

asutus, kes tegeleb KPNide ja KGTdega, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veine „Pannon“ tohib toota üksnes Tolna, Szekszárdi, Pécsi ja Villány omavalitsusüksuste viinamarjakasvatusaladel, mis on loetletud tootespetsifikaadi IV lõigus, ning Fejéri maakonna Dégi omavalitsusüksuses ja Tolna maakonna Varsádi omavalitsusüksuses.

Dégi ja Varsádi omavalitsusüksused asuvad samas haldusüksuses, kus on veini „Pannon“ valmistamise piirkond.

Nimetusi käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

asutus, kes tegeleb KPNide ja KGTdega, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kaitstud päritolunimetusele „Pannon“ ei tohi lisada ühtegi väiksemat geograafilist üksust.

Veini „Pannon“ logo võib olla esitatud.

Traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, muud väljendid, mille kasutus on piiratud, tootmismeetodile osutavad ja muud reguleeritud kasutusega väljendid.

Vein

1.

Valge vein: Késői szüretelésű [hiliskorje], Válogatott Szüretelésű [valikkorje], Muskotály, Cuvée või Küvé, Szüretlen [filtreerimata], Töppedt szőlőből készült [valmistatud kuivatatud viinamarjadest], Primőr [primaarne] või Újbor [uus vein], barrique, „barrique-ban erjesztett“ [vaadis kääritatud] või „..hordóban erjesztett“ [vaadis kääritatud], „barrique-ban érlelt“ [vaadis laagerdunud] või „... hordóban érlelt“ [vaadis laagerdunud]

2.

Roosa vein: Válogatott Szüretelésű [valikkorje], Szüretlen [filtreerimata], Primőr [primaarne] või Újbor [uus vein]

3.

Punane vein: Siller, Késői szüretelésű [hiliskorje], Válogatott Szüretelésű [valikkorje], Muskotály, Cuvée või Küvé, Szüretlen [filtreerimata], Töppedt szőlőből készült [valmistatud kuivatatud viinamarjadest], Primőr [primaarne] või Újbor [uus vein], barrique, „barrique-ban erjesztett“ [vaadis kääritatud] või „..hordóban erjesztett“ [vaadis kääritatud], „barrique-ban érlelt“ [vaadis laagerdunud] või „... hordóban érlelt“ [vaadis laagerdunud]

Vahuvein ja gaseeritud poolvahuvein:

1.

Valge vein: Muskotály, Cuvée või Küvé

2.

Roosa vein: Muskotály, Cuvée või Küvé

3.

Punane vein: Muskotály, Cuvée või Küvé

Väljendid „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], „termelői palackozás“ [villinud tootja ja „pinceszövetkezetben palackozva“ [villitud veinitööstuste kooperatiivis] võivad olla näidatud kõigil veinidel kaitstud päritolunimetusega „Pannon“.

Termini „rozé“ asemel võib kasutada „rosé“ ja „küvé“ asemel „cuvée“ või „házasítás“ [segu].

Esitlemist käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

asutus, kes tegeleb KPNide ja KGTdega, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Lubatud on kõik esitlusmeetodid, välja arvatud kaitstud päritolunimetusega veinid „Pannon“, mille puhul on tegemist viinamarjade hilise korjega, valikkorjega ja kuivatatud viinamarjadega, mida võib müüa üksnes klaaspudelis.

Seda nõuet ei kohaldata veinide suhtes, mille tootja on valmistanud tootmispiirkonnas oma veinikeldris kohapealseks tarbimiseks.

Esitlusest etteteatamine:

väljaspool piiritletud ala asuvad villimisettevõtted peavad teavitama veini „Pannon“ tootmise piirkonna sekretäri igast kaitstud päritolunimetusega veinisektori toodete villimisest hiljemalt kaheksa päeva enne esitlemise algust.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/download/9/b1/f2000/Pannon%20term%C3%A9kle%C3%ADr%C3%A1s%203-v%C3%A1ltozat%20COM%20kn.pdf


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.


Top