—

Käesolevas sissejuhatavas jaos on selgitatud, miks komisjon vertikaalsete kokkulepete kohta suuniseid esitab, ja suuniste kohaldamisala. Samuti selgitatakse siin aluslepingu artikli 101 eesmärke, seda, kuidas aluslepingu artikkel 101 kohaldub vertikaalsete kokkulepete suhtes, ja peamisi samme vertikaalsete kokkulepete hindamisel aluslepingu artikli 101 alusel.

—

Teises jaos antakse ülevaade vertikaalsete kokkulepete positiivsest ja negatiivsest mõjust. Seda mõju on arvesse võetud määruses (EL) 2022/720, käesolevates suunistes ja komisjoni nõuete täitmise tagamise poliitikas üksikjuhtumite puhul.

—

Kolmandas jaos käsitletakse vertikaalseid kokkuleppeid, mis üldjuhul jäävad aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja. Kuigi määrust (EL) 2022/720 selliste kokkulepete suhtes ei kohaldata, tuleb anda suuniseid tingimuste kohta, mille korral vertikaalsed kokkulepped võivad jääda väljapoole aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala.

—

Neljandas jaos antakse täiendavaid suuniseid määruse (EL) 2022/720 kohaldamisala kohta, sealhulgas selgitatakse määruse „safe harbour“-põhimõtet ja vertikaalse kokkuleppe määratlust. Samuti sisaldab see jagu suuniseid vertikaalsete kokkulepete kohta veebiplatvormimajanduses, millel on järjest suurem roll kaupade ja teenuste tarnimisel. Selles jaos selgitatakse ka määruse (EL) 2022/720 kohaldamise piiranguid, nagu on sätestatud selle artikli 2 lõigetes 2, 3 ja 4. Need hõlmavad määruse artikli 2 lõike 5 kohaseid konkreetseid piiranguid, mida kohaldatakse tarnija ja ostja vahelise teabevahetuse suhtes topeltturustuse korral, ja määruse artikli 2 lõike 6 kohaseid piiranguid, mida kohaldatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise suhtes, kui nende teenuste osutajal on hübriidfunktsioon. Neljandas jaos selgitatakse ka seda, kuidas kohaldatakse määrust (EL) 2022/720 juhul, kui vertikaalne kokkulepe kuulub mõne muu grupierandit käsitleva määruse kohaldamisalasse, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 7. Samuti kirjeldatakse selles jaos teatavaid üldlevinud turustussüsteemide liike, eelkõige neid, mille suhtes kohaldatakse määruse artikli 4 erisätteid, mis käsitlevad põhilisi piiranguid.

—

Viiendas jaos käsitletakse asjaomaste turgude määratlemist ja turuosa arvutamist kooskõlas turu mõistet käsitleva teatisega (5). See on asjakohane seetõttu, et vertikaalsete kokkulepete puhul saab tugineda määrusega (EL) 2022/720 ette nähtud grupierandile ainult siis, kui kokkuleppes osalevate ettevõtjate turuosad ei ületa määruse (EL) 2022/720 artiklis 3 sätestatud künniseid.

—

Kuuendas jaos käsitletakse määruse (EL) 2022/720 artiklis 4 sätestatud põhilisi piiranguid ja artiklis 5 sätestatud välja jäetud piiranguid, selgitades muu hulgas seda, miks on asjakohane käsitada piirangut põhilise või välja jäetud piiranguna.

—

Seitsmes jagu sisaldab suuniseid komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiametite volituste kohta tühistada vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (6) artiklile 29 ja määruse (EL) 2022/720 artiklile 6 üksikjuhtudel määrusele (EL) 2022/720 tuginemise võimalus, samuti suuniseid komisjoni volituste kohta võtta vastavalt määruse (EL) 2022/720 artiklile 7 vastu määrusi, millega teatatakse, et määrust (EL) 2022/720 ei kohaldata.

—

Kaheksandas jaos kirjeldatakse komisjoni nõuete täitmise tagamise poliitikat üksikjuhtumite puhul. Seal selgitatakse, kuidas hinnata aluslepingu artikli 101 lõigete 1 ja 3 alusel vertikaalseid kokkuleppeid, mis ei ole kuulu määruse (EL) 2022/720 kohaldamisalasse, ning esitatakse suuniseid mitmesuguste üldlevinud vertikaalsete piirangute liikide kohta.

—

Kõigepealt peavad asjaomased ettevõtjad määrama kindlaks tarnija ja ostja turuosad asjaomastel turgudel, kus nad lepingujärgseid kaupu või teenuseid vastavalt müüvad või ostavad.

—

Kui tarnija ega ostja turuosa ei ületa määruse (EL) 2022/720 artiklis 3 sätestatud 30 % turuosa künnist, kohaldatakse vertikaalse kokkuleppe suhtes määrusega kehtestatud „safe harbour“-põhimõtet, tingimusel et see ei sisalda põhilisi piiranguid määruse artikli 4 tähenduses ega selliseid välja jäetud piiranguid määruse artikli 5 tähenduses, mida ei ole võimalik ülejäänud kokkuleppest eraldada.

—

Kui tarnija või ostja turuosa ületab 30 % künnise või kui kokkulepe sisaldab üht või mitut sellist põhilist piirangut või välja jäetud piirangut, mida ei ole võimalik ülejäänud kokkuleppest eraldada, tuleb hinnata, kas vertikaalne kokkulepe kuulub aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

—

Kui vertikaalne kokkulepe kuulub aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, tuleb uurida, kas see vastab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi tegemise tingimustele.

(a)

Vertikaalse välismõju probleem. Turustaja poolt liiga kõrge hinna kehtestamist, võtmata arvesse tema otsuse mõju tarnijale, saab vältida seeläbi, et tarnija kehtestab turustajale maksimaalse edasimüügihinna. Samamoodi võib tarnija selleks, et tagada turustaja ulatuslikum müügiedendustegevus, kasutada valikulist või ainuõiguslikku turustust.

(b)

Parasiitluse probleem. Ostjatevaheline parasiitlus võib toimuda hulgi- või jaemüügi tasandil, eelkõige juhul, kui tarnijal ei ole võimalik kehtestada kõikidele ostjatele tõhusaid müügiedenduse või teenustega seotud nõudeid. Ostjate vahel võib parasiitlust esineda ainult müügieelse teeninduse ja muu müügiedendustegevuse puhul, kuid mitte müügijärgse teeninduse korral, kus turustaja saab igalt tarbijalt eraldi tasu nõuda. Müügieelne tegevus, mille puhul võib parasiitlust esineda, võib olla tähtis näiteks siis, kui kaubad ja teenused on suhteliselt uued, tehniliselt keerulised või suure väärtusega või kui selliste kaupade või teenuste maine on oluline tegur nõudluses nende järele (22). Selle vältimiseks või vähendamiseks võib abi olla piirangutest ainuõiguslikes või valikulistes turustussüsteemides või muudest piirangutest. Parasiitlust võib esineda ka tarnijate vahel, näiteks kui üks tootja investeerib ostja valdustes läbiviidavasse müügiedendustegevusse, mis meelitab ligi ka selle tootja konkurentide kliente. Tarnijatevahelise parasiitluse probleemi lahendamisel võib olla abi mittekonkureerimiskohustuse laadi piirangutest (23).

(c)

Uute turgude avamine või nendele sisenemine. Kui tarnija soovib siseneda uuele geograafilisele turule, näiteks kui ta hakkab eksportima teise riiki, võivad sellega turustaja jaoks kaasneda konkreetsed pöördumatud investeeringud kaubamärgi kinnistamiseks turul. Selleks et veenda kohalikku turustajat selliseid investeeringuid tegema, võib olla vajalik pakkuda talle territoriaalset kaitset, et ta saaks oma investeeringud tagasi. See võib õigustada muudel geograafilistel turgudel tegutsevate turustajate müügi piiramist uuel turul (vt ka punktid (118), (136) ja (137)). Sellisel juhul on tegemist alapunktis b kirjeldatud parasiitluse probleemi erijuhtumiga.

(d)

Võõra kvaliteedimärgi kasutamisega seonduv parasiitluse probleem. Mõnes sektoris on teatavatel turustajatel maine, et nad müüvad ainult kvaliteetseid kaupu või osutavad ainult kvaliteetseid teenuseid (nn kvaliteetturustajad). Sellisel juhul võib olla äärmiselt oluline müüa just selliste turustajate kaudu, eriti uue toote edukaks turuletoomiseks. Kui tarnija ei suuda tagada, et tema toodete turustamine piirdub ainult selliste kvaliteetturustajatega, on oht, et sellised turustajad teda nimekirja ei lisa. Sellises olukorras võib olla õigustatud ainuõigusliku või valikulise turustuse kasutamine.

(e)

Investeeringute kinnihoidmise probleem. Tarnijal või ostjal võib olla vaja teha suhtespetsiifilisi investeeringuid (näiteks eriseadmetesse või koolitusse), mille näol on tegemist pöördumatute investeeringutega ja millel väljaspool konkreetset vertikaalset suhet väärtus puudub või on see väike. Selle näide on komponenditootja, kes peab ühe oma kliendi nõudmiste täitmiseks valmistama erimasinaid, mida ei saa aga kasutada muude klientide jaoks ja mida võib olla võimatu edasi müüa. Kokkuleppe puudumise korral on investeeringuid tegeva osalise läbirääkimispositsioon pärast suhtespetsiifilise investeeringu tegemist nõrk, sest esineb oht, et kaubanduspartner tema investeeringuid läbirääkimiste jooksul n-ö kinni hoiab. Sellise oportunistliku kinnihoidmise tagajärjel ei pruugi investeeriv osaline teha optimaalseid investeeringuid. Vertikaalsete kokkulepetega on võimalik investeeringute kinnihoidmise võimalused kõrvaldada (eelkõige kui investeeringu saab täielikult kokkuleppega hõlmata ja kõiki tulevasi ettenägematuid olukordi on võimalik prognoosida) või neid vähendada. Näiteks võivad mittekonkureerimiskohustused, kogusekohustused või ainuõiguslik ostmine vähendada investeeringute kinnihoidmise probleemi juhul, kui suhtespetsiifilise investeeringu teeb tarnija, samal ajal kui ainuõiguslik turustamine, klientide ainuõiguslik loovutamine või ainuõiguslik tarnimine võivad vähendada investeeringute kinnihoidmise probleemi juhul, kui investeeringu teeb ostja.

(f)

Olulise oskusteabe siirde korral tekkida võiv oskusteabe kinnihoidmise probleem. Oskusteabe edastaja ei pruugi soovida, et seda teavet tema konkurentide poolt või nende kasuks kasutatakse, näiteks frantsiisimise puhul. Kui oskusteave ei ole ostjale hõlpsalt kättesaadav ning on oluline ja kokkuleppe täitmiseks hädavajalik, võib selle edastamise korral olla õigustatud mittekonkureerimispiirangu rakendamine, mis sellisel juhul jääks üldjuhul väljapoole aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala.

(g)

Turustamisel mastaabisäästu saavutamine. Mastaabisäästu ja seega ka oma kaupade või teenuste madalama jaehinna saavutamiseks võib tootja soovida müüa oma kaupu või teenuseid üksnes piiratud arvule turustajatele. Selleks võib tootja kasutada ainuõiguslikku turustust, kogusekohustust minimaalse ostukoguse nõude näol, valikulist turustust koos sellise minimaalse ostukoguse nõudega või ainuõiguslikku ostmist.

(h)

Ühtsuse ja kvaliteedi tagamine. Vertikaalne piirang võib aidata luua või edendada kaubamärgi kuvandit, kuna sellega kehtestatakse turustajatele teatavad ühtsus- ja kvaliteedinormid. Sellega on võimalik kaitsta kaubamärgi mainet, muuta asjaomased kaubad või teenused lõppkasutajate jaoks atraktiivsemaks ja suurendada müüki. Selliste normide kehtestamine võib toimuda näiteks valikulise turustuse ja frantsiisimise kaudu.

(i)

Kapitaliturgude puuduste kõrvaldamine. Kapitali pakkujad, näiteks pangad ja aktsiaturg, ei pruugi pakkuda kapitali optimaalselt, kui neil ei ole täielikku teavet laenuvõtja maksevõime kohta või kui laenu tagamise alused ei ole piisavad. Ostjal või tarnijal võib olla rohkem teavet ja võimalus saada oma investeeringule ainuõigusliku suhte kaudu täiendav tagatis. Kui tarnija annab laenu ostjale, võidakse selle tulemusel kehtestada ostjale mittekonkureerimis- või kogusekohustus. Kui ostja annab laenu tarnijale, võidakse selle tagajärjel kehtestada tarnijale ainuõiguslik tarnekohustus või kogusekohustus.

(a)

teiste tarnijate või ostjate turulepääsu konkurentsivastane piiramine, seades tõkkeid turule sisenemisele või seal laienemisele;

(b)

konkurentsi vähenemine tarnija ja tema konkurentide vahel ja/või konkureerivate tarnijate vahelise (teadliku või vaikiva) konkurentsivastase koostöö hõlbustamine, mida sageli nimetatakse kaubamärkidevahelise konkurentsi vähenemiseks;

(c)

konkurentsi vähenemine ostja ja tema konkurentide vahel ja/või konkureerivate ostjate vahelise (teadliku või vaikiva) konkurentsivastase koostöö hõlbustamine, mida sageli nimetatakse kaubamärgisisese konkurentsi vähenemiseks, kui tegemist on sama tarnija toodete või teenuste turustajatega (24);

(d)

tõkete seadmine turgude integreerimisele, sealhulgas eelkõige piirangud tarbijate võimalusele osta kaupu või teenuseid mis tahes liikmesriigis.

(a)

tõstes kaupade või teenuste ostjatelt küsitavaid hindu, mille tulemusel võivad omakorda tõusta jaehinnad;

(b)

piirates kaupade või teenuste valikut;

(c)

alandades kaupade või teenuste kvaliteeti;

(d)

ning vähendades innovatsiooni või pakutavaid teenuseid tarnija tasandil.

(a)

suurendades kaupade või teenuste jaehindu;

(b)

piirates hinna-teenuse kombinatsioonide ja turustusviiside valikut;

(c)

vähendades jaemüügiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;

(d)

ning vähendades innovatsiooni taset turustamise tasandil.

(a)

kokkuleppe osaliste liidetud turuosa asjaomasel liidu turul, mida kokkulepe hõlmab, ei ületa 5 % ja

(b)

tarnija kokkuleppega hõlmatud toodete liidusisese aastakäibe summa ei ületa 40 miljonit eurot või, ostja ja mitme tarnija vahel sõlmitud kokkulepete puhul, ei ületa ostja kokkuleppega hõlmatud toodete ostud kokku 40 miljonit eurot (31). Komisjon võib selle eelduse kõrvale jätta, kui kokkuleppe tunnusjoonte ja majandusliku konteksti analüüs tõendab vastupidist.

(a)

lepingust tulenevad riskid, mis on otseselt seotud lepingutega, mida agent käsundiandja eest näiteks varude finantseerimiseks sõlmib ja/või mille üle ta läbi räägib;

(b)

turuspetsiifiliste investeeringutega seotud riskid. Tegemist on investeeringutega, mida on vaja konkreetselt seda liiki tegevuseks, milleks käsundiandja on agendi määranud, see tähendab investeeringutega, mida on vaja selleks, et agent saaks konkreetset liiki lepingu sõlmida ja/või selle üle läbi rääkida. Seda laadi investeeringud on harilikult pöördumatud, mis tähendab, et pärast ühest konkreetsest tegevusvaldkonnast väljumist ei saa neid investeeringuid kasutada muuks tegevuseks ega edasi müüa, välja arvatud märkimisväärse kahjuga;

(c)

riskid, mis on seotud muu tegevusega samal tooteturul sel määral, mil käsundiandja nõuab agendisuhte raames, et agent teostaks sellist tegevust mitte agendina käsundiandja nimel, vaid agendi omal vastutusel.

(a)

agent ei saa agendilepingu alusel ostetavate või müüdavate kaupade omandiõigust ega osuta ise agendilepingu alusel ostetavaid või müüdavaid teenuseid. Asjaolu, et agent võib saada lepingujärgsete kaupade käsundiandja nimel müümise ajal ajutiselt väga lühikeseks ajaks nende omandiõiguse, ei välista sellise agendilepingu olemasolu, mis jääb väljapoole aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala, tingimusel et agent ei kanna mingeid kulusid ega võta mingeid riske seoses asjaomase omandiõiguse üleminekuga;

(b)

agent ei osale lepingujärgsete kaupade või teenuste tarnimise või ostmisega seotud kulude, sealhulgas kaupade veoga seotud kulude katmises. See ei takista agendil veoteenust osutada, kui selle kulud kannab käsundiandja;

(c)

agent ei hoia oma kulul ega riskil lepingujärgsete kaupade varusid, sealhulgas varude rahastamise ja nende kao katmise kulusid. Agent peaks saama müümata jäänud kaubad käsundiandjale tasuta tagastada, välja arvatud juhul, kui agent on selles ise süüdi, näiteks kuna ta ei ole võtnud varude kao vältimiseks mõistlikke turva- või varguskaitsemeetmeid;

(d)

agent ei võta vastutust (välja arvatud oma komisjonitasu kaotamine) selle eest, kui kliendid ei täida lepingut, välja arvatud juhul, kui agent on selles ise süüdi (näiteks kui ta ei ole võtnud mõistlikke turva- või varguskaitsemeetmeid või ei ole võtnud põhjendatud meetmeid, et teatada vargusest käsundiandjale või politseile või anda käsundiandjale kogu talle teadaolev vajalik teave kliendi rahalise usaldusväärsuse kohta);

(e)

agent ei võta lepingujärgsete kaupade või teenuste tarnimisest tuleneva kahju eest vastutust klientide või muude kolmandate isikute ees, välja arvatud juhul, kui agent on selles ise süüdi;

(f)

agent ei ole otseselt ega kaudselt kohustatud investeerima müügiedendusse, näiteks panustama käsundiandja reklaamieelarvesse või konkreetselt lepingujärgsete kaupade või teenustega seotud reklaami- või müügiedendustegevusse, välja arvatud juhul, kui käsundiandja need kulud täiel määral hüvitab;

(g)

agent ei tee turuspetsiifilisi investeeringuid seadmetesse, tööruumidesse, töötajate koolitamisse ega reklaami, näiteks ei investeeri kütusemahutisse kütuse jaemüügi korral, eritarkvarasse kindlustusandjapoolse kindlustuspoliiside müügi korral ega marsruutide või sihtkohtadega seotud reklaami lennupileteid või hotellimajutust müüvate reisibüroode korral, välja arvatud juhul, kui käsundiandja kõnealused kulud täiel määral hüvitab;

(h)

agent ei tegele samal tooteturul muu tegevusega, mida käsundiandja agendisuhte alusel nõuab (näiteks kaupade tarnimine), välja arvatud juhul, kui käsundiandja kõnealuse tegevuse täiel määral hüvitab.

(a)

piirangud seoses territooriumiga, kus agent võib lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüa;

(b)

piirangud seoses klientidega, kellele agent võib lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüa;

(c)

hinnad ja tingimused, mille kohaselt agent peab lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüma või ostma.

(a)

Sõnaselget nõustumist võib järeldada eelnevalt koostatud üldkokkuleppega osalistele antud volitustest. Kui sellise kokkuleppe tingimustega on ette nähtud, et üks osaline võib järgnevalt ühepoolselt vastu võtta teisele osalisele siduva ühepoolse poliitika, või teda on nende tingimustega volitatud seda tegema, võib selle alusel järeldada, et teine osaline nõustub selle poliitikaga (52).

(b)

Vaikimisi nõusoleku puhul on vajalik tõendada, et üks osaline soovib sõnaselgelt või kaudselt koostööd teise osalisega oma ühepoolse poliitika rakendamisel, ning et teine osaline on selle soovi täitnud, viies kõnealust ühepoolset poliitikat ellu (53). Näiteks kui pärast tarnija teadet tarnete ühepoolse vähendamise kohta, mille eesmärk on ennetada paralleelset kaubandust, vähendavad turustajad kohe oma tellimusi ja peatavad paralleelse kaubandusega tegelemise, siis võib järeldada, et kõnealused turustajad nõustuvad vaikimisi tarnija ühepoolse poliitikaga. Seda järeldust ei saa aga teha juhul, kui turustajad tegelevad jätkuvalt paralleelse kaubandusega või üritavad leida uusi viise paralleelse kaubandusega tegelemiseks.

(a)

Veebipõhiseid vahendusteenuseid osutavat ettevõtjat ei saa seoses kaupade või teenustega, mida neid vahendusteenuseid kasutades pakuvad kolmandad isikud, liigitada ostjaks määruse artikli 1 lõike 1 punkti k tähenduses.

(b)

Määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud turuosa künniste kohaldamisel arvutatakse veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuva ettevõtja turuosa asjaomasel turul, kus neid teenuseid tarnitakse. Asjaomase turu ulatus sõltub juhtumi asjaoludest, eelkõige veebipõhiste ja muude vahendusteenuste, kaupade või teenuste eri kategooriate puhul kasutatavate vahendusteenuste ning vahendusteenuste ja otsemüügikanalite asendatavuse määrast.

(c)

Piirangute suhtes, mille veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuv ettevõtja on kehtestanud nende teenuste ostjatele seoses hinnaga, territooriumidega või klientidega, mille eest, kuhu või kellele võib vahendatavaid kaupu või teenuseid müüa, sealhulgas veebipõhise reklaami ja müügi piirangute suhtes kohaldatakse määruse artikli 4 sätteid (põhilised piirangud). Näiteks ei kehti määruse artikli 4 punkti a kohaselt määruse artikli 2 lõikega 1 ette nähtud erand kokkuleppe suhtes, mille alusel veebipõhiste vahendusteenuste osutaja kehtestab enda vahendatavale tehingule fikseeritud või minimaalse müügihinna.

(d)

Määruse artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt ei kehti määruse artikli 2 lõikega 1 ette nähtud erand platvormiüleste jaemüüki käsitlevate võrdse kohtlemise kohustuste suhtes, mille veebipõhiste vahendusteenuste osutajad nende teenuste ostjatele kehtestavad.

(e)

Määruse artikli 2 lõike 6 kohaselt ei kehti määruse artikli 2 lõikega 1 ette nähtud erand veebipõhiste vahendusteenuste osutamist käsitlevate kokkulepete suhtes, mille puhul teenuste osutaja on asjaomasel turul vahendatavate kaupade või teenuste müümisel konkureeriv ettevõtja (hübriidfunktsioon). Nagu on kirjeldatud jaos 4.4.4, tuleb selliseid kokkuleppeid hinnata horisontaalsete suuniste alusel seoses võimaliku konkurentsivastase koostöö alase mõjuga ja käesolevate suuniste jao 8 alusel seoses võimalike vertikaalsete piirangutega.

(a)

intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted peavad moodustama osa vertikaalsest kokkuleppest, see tähendab sellisest kokkuleppest, mis sisaldab tingimusi, mille alusel kokkuleppe osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa;

(b)

intellektuaalomandi õigused peavad olema ostjale loovutatud või talle litsentsiga kasutada antud;

(c)

intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted ei tohi olla kokkuleppe põhieesmärk;

(d)

intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted peavad olema otseselt seotud kaupade või teenuste kasutamise, müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt; frantsiisimise puhul, kui turustamine on intellektuaalomandi õiguste kasutamise eesmärk, turustab kaupu või teenuseid põhifrantsiisivõtja või frantsiisivõtja;

(e)

intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted ei tohi sisaldada lepingujärgsete kaupade või teenustega seonduvaid konkurentsipiiranguid, millel on sama eesmärk nagu vertikaalsetel piirangutel ja millele ei tehta määruse (EL) 2022/720 alusel erandit.

(a)

kokkuleppeid, mille alusel üks osaline annab teisele retsepti ning litsentsi selle retsepti järgi joogi tootmiseks;

(b)

puhtakujulisi litsentsilepinguid kaubamärgi või tähise kasutamiseks kauplemise eesmärgil;

(c)

sponsorlepinguid, mis käsitlevad õigust reklaamida end mõne sündmuse ametliku sponsorina;

(d)

autoriõiguse litsentsimist, näiteks ringhäälingulepinguid, mis käsitlevad õigust üritusi salvestada või üle kanda.

(a)

frantsiisivõtja kohustus mitte tegutseda otse ega kaudselt samal tegevusalal;

(b)

frantsiisivõtja kohustus mitte omandada osalust konkureerivate ettevõtjate kapitalis, mis annaks frantsiisivõtjale võimaluse mõjutada sellise ettevõtja majandustegevust;

(c)

frantsiisivõtja kohustus mitte avaldada kolmandatele isikutele frantsiisiandja oskusteavet seni, kuni see teave ei ole avalik;

(d)

frantsiisivõtja kohustus teatada frantsiisiandjale kõikidest frantsiisilepingu täitmisel saadud kogemustest ning anda talle ja teistele frantsiisivõtjatele lihtlitsents nendest kogemustest tulenevale oskusteabele;

(e)

frantsiisivõtja kohustus teatada frantsiisiandjale litsentsitud intellektuaalomandi õiguste rikkumistest, alustada rikkujate suhtes kohtumenetlusi või aidata frantsiisivõtjal alustada rikkujate suhtes mis tahes kohtumenetlusi;

(f)

frantsiisivõtja kohustus kasutada frantsiisiandja litsentsitud oskusteavet üksnes frantsiisilepingu täitmiseks;

(g)

frantsiisivõtja kohustus mitte anda frantsiisilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi ilma frantsiisiandja nõusolekuta.

(a)

lepingujärgseid kaupu või teenuseid käsitlev tehniline teave, sealhulgas teave lepingujärgsete kaupade või teenuste registreerimise, sertifitseerimise, käsitsemise, kasutamise, hoolduse, parandamise, täiendamise või ringlussevõtu kohta, eelkõige kui selline teave peab vastama regulatiivsetele meetmetele, ja teave, mis võimaldab tarnijal või ostjal kohandada lepingujärgseid kaupu või teenuseid vastavalt kliendi nõudmisele;

(b)

logistiline teave lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise ja turustamise kohta eelneval või järgneval turutasandil, sealhulgas teave tootmisprotsesside, inventarinimestike, varude ning, kui punkti (100) alapunktist b ei tulene teisiti, müügimahu ja tulu kohta;

(c)

kui punkti (100) alapunktist b ei tulene teisiti, teave lepingujärgsete kaupade või teenuste kliendiostude, kliendieelistuste ja klientide tagasiside kohta, tingimusel et sellise teabe vahetamist ei kasutata selleks, et piirata territooriumi, kuhu, või kliente, kellele ostja võib müüa lepingujärgseid kaupu või teenuseid määruse (EL) 2022/720 artikli 4 punktide b, c või d tähenduses;

(d)

teave hindade kohta, millega tarnija lepingujärgseid kaupu või teenuseid ostjale müüb;

(e)

kui punkti (100) alapunktist a ei tulene teisiti, teave lepingujärgsete kaupade või teenuste tarnija soovitatava või maksimaalse edasimüügihinna kohta ning teave selle kohta, millise hinnaga ostja kaupu või teenuseid edasi müüb, tingimusel et seda teabevahetust ei kasutata selleks, et piirata ostja võimet määrata kindlaks oma müügihind või kehtestada fikseeritud või minimaalne müügihind määruse (EL) 2022/720 artikli 4 punkti a tähenduses; (69)

(f)

kui punkti (100) alapunktist e ei tulene teisiti, teave lepingujärgsete kaupade või teenuste turustamise kohta, sealhulgas teave müügiedenduskampaaniate kohta ning vertikaalkokkuleppe alusel tarnitavate uute kaupade või teenuste kohta;

(g)

tulemuslikkust käsitlev teave, sealhulgas koondteave, mille tarnija edastab ostjale lepingujärgsete kaupade või teenuste teiste ostjate turustus- ja müügitegevuse kohta, tingimusel et see ei võimalda ostjal tuvastada konkreetsete konkureerivate ostjate tegevust, samuti teave ostja lepingujärgsete kaupade või teenuste müügi mahu või väärtuse kohta võrreldes ostja konkureerivate kaupade või teenuste müügiga.

(a)

teave tulevaste hindade kohta, millega tarnija või ostja kavatseb lepingujärgseid kaupu või teenuseid müüa järgnevatel turutasanditel;

(b)

teave lepingujärgsete kaupade või teenuste kindlaksmääratud lõppkasutajate kohta, välja arvatud juhul, kui sellise teabe vahetamine on vajalik selleks, et:

(c)

teave kaupade kohta, mida ostja müüb oma kaubamärgi all ning mida vahetavad ostja ja konkureerivate kaubamärgiga kaupade tootja, välja arvatud juhul, kui tootja on ka kõnealuste oma kaubamärgiga kaupade tootja.

—

komisjoni määrus (EL) nr 316/2014;

—

komisjoni määrus (EL) nr 1217/2010 (75);

—

komisjoni määrus (EL) nr 1218/2010 (76).

(a)

kui vertikaalne kokkulepe sisaldab põhilist piirangut määruse (EL) 2022/720 artikli 4 tähenduses, siis jääb see kokkulepe tõenäoliselt aluslepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse;

(b)

kokkulepe, mis sisaldab põhilist piirangut määruse (EL) 2022/720 artikli 4 tähenduses, ei vasta tõenäoliselt aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

(a)

edasimüügimarginaali kindlaksmääramine;

(b)

maksimaalse allahindluse kindlaksmääramine, mida turustaja võib kindlaksmääratud hinnatasemelt pakkuda;

(c)

müügiedenduskulude mahahindlus või hüvitamine tarnija poolt teatavast hinnatasemest kinnipidamise korral;

(d)

reklaamitud miinimumhinna kehtestamine, millega keelatakse turustajal reklaamida teatavast tarnija kindlaksmääratud tasemest madalamaid hindu;

(e)

kindlaksmääratud edasimüügihinna sidumine konkurentide edasimüügihinnaga;

(f)

ähvardused, heidutus, hoiatused, trahvid, tarnetega viivitamine või nende peatamine või lepingu lõpetamine seoses teatavast hinnatasemest kinnipidamisega.

(a)

Edasimüügihindade kujundamine võib hõlbustada konkurentsivastast koostööd tarnijate vahel, suurendades hindade läbipaistvust turul, mille tõttu on kergem kindlaks teha, kas tarnija kaldub hindu alandades kõrvale konkurentsivastaselt kokku lepitud tasakaalu tagamisest. See negatiivne mõju on tõenäolisem turgudel, kus esineb ulatuslikult konkurentsivastast koostööd, näiteks kui tarnijad moodustavad tugeva oligopoli ja kui oluline osa turust on hõlmatud edasimüügihindade kujundamise kokkulepetega.

(b)

Edasimüügihindade kujundamine võib hõlbustada ostjatevahelist konkurentsivastast koostööd turustamise tasandil, eriti kui selle algatavad ostjad. Tugevad või hästi organiseerunud ostjad võivad suuta sundida või veenda ühte või mitut tarnijat kehtestama oma edasimüügihinna konkureerivast tasemest kõrgemale, mis aitab ostjatel saavutada konkurentsivastaselt kokku lepitud tasakaalu või seda stabiliseerida. Edasimüügihindade kujundamisega seatakse jaemüüjatele kohustus mitte kalduda kõrvale konkurentsivastaselt kokku lepitud tasakaalu tagamisest hindade alandamise teel.

(c)

Samuti võib edasimüügihindade kujundamine nõrgendada konkurentsi tootjate ja/või jaemüüjate vahel, eelkõige juhul, kui tootjad kasutavad oma toodete turustamiseks samu turustajaid ja nad kõik või paljud neist kasutavad edasimüügihindade kujundamist.

(d)

Edasimüügihindade kujundamine võib vähendada survet tootja marginaalile, eelkõige juhul, kui tootjal on probleeme kohustustest kinnipidamisega, see tähendab kui ta on huvitatud järgnevatele turustajatele kehtestatud hindade alandamisest. Sellises olukorras võib tootja eelistada edasimüügihindade kujundamises kokku leppida, mis aitaks tal võtta kohustuse järgnevate turustajate jaoks hinda mitte alandada ja vähendada survet oma marginaalile.

(e)

Turustajatevahelise hinnakonkurentsi vältimise teel võib edasimüügihindade kujundamine uute või tõhusamate turustusviiside turuletulekut või turul laienemist ära hoida või seda takistada, vähendades seeläbi innovatsiooni turustamise tasandil.

(f)

Turuvõimuga tarnija võib kasutada edasimüügihindade kujundamist selleks, et sulgeda turg väiksematele konkurentidele. Suurem marginaal, mida edasimüügihindade kujundamine võib turustajatele pakkuda, võib neid motiveerida eelistama klientide nõustamisel selle tarnija kaubamärki teiste konkureerivate kaubamärkide ees isegi juhul, kui selline nõuanne ei ole klientide huvides, või kõnealuseid konkureerivaid kaubamärke üldse mitte müüma.

(g)

Edasimüügihindade kujundamise otsene mõju on kaubamärgisisese konkurentsi kõrvaldamine, sest sellega takistatakse teatavatel või kõikidel turustajatel alandada asjaomase kaubamärgi hindu, mille tulemusel selle kaubamärgi hinnad tõusevad.

(a)

Kui tootja toob turule uue toote, võib edasimüügihindade kujundamine olla tulemuslik viis stimuleerida turustajaid rohkem arvestama tootja huviga tegeleda selle toote müügiedendusega. Aluslepingu artikli 101 lõikega 3 on nõutud, et olemas ei tohi olla realistlikke ja vähem piiravaid alternatiivseid võimalusi, mille abil motiveerida turustajaid toote müügiedendusega tegelema. Selle nõude täitmiseks võivad tarnijad näiteks näidata, et praktikas ei ole võimalik kehtestada lepinguga kõikidele ostjatele toimivaid müügiedenduskohustusi. Sellistel asjaoludel võib järeldada, et uue toote turuletoomise hõlbustamiseks piiratud ajavahemikuks kindlaksmääratud või minimaalsete jaemüügihindade kehtestamine soodustab kokkuvõttes konkurentsi.

(b)

Kindlaksmääratud edasimüügihinnad ja mitte ainult maksimaalsed edasimüügihinnad võivad olla vajalikud selleks, et korraldada lühiajaline (enamikul juhtudel 2–6 nädalat) koordineeritud madalate hindadega kampaania, eelkõige sellises turustussüsteemis, kus tarnija kohaldab ühtset turustusviisi, näiteks frantsiisimissüsteemis. Sellistel juhtudel võib kindlaksmääratud jaehindade kehtestamist pidada kokkuvõttes konkurentsi soosivaks, arvestades et need hinnad on ajutised.

(c)

Minimaalset edasimüügihinda või reklaamitud miinimumhinda saab kasutada selleks, et takistada teatavat turustajat müümast teatava tarnija toodet alla omahinna. Kui turustaja müüb toodet edasi alla hulgihinna, võib see kahjustada toote kaubamärgi kuvandit ja aja jooksul vähendada üldist nõudlust toote järele ning õõnestada tarnija motivatsiooni investeerida kvaliteeti ja kaubamärgi kuvandisse. Sellisel juhul võib olukorda, kus sellele turustajale kehtestatakse suunatud minimaalne edasimüügihind või reklaamitud miinimumhind ning seetõttu ei saa ta müüa alla hulgihinna, pidada kokkuvõttes konkurentsi soosivaks.

(d)

Mõnes olukorras võib täiendav marginaal, mida edasimüügihindade kujundamine pakub, võimaldada jaemüüjatel pakkuda täiendavaid müügieelseid teenuseid, eriti komplekstoodete puhul. Juhul kui piisav arv tarbijaid kasutab kõnealuseid teenuseid toote valimiseks, kuid ostab seejärel toote madalama hinnaga jaemüüjalt, kes ei paku selliseid teenuseid (ega kanna seega kõnealuseid kulusid), võivad kõrgema teenindustasemega jaemüüjad vähendada selliste tarnija toote nõudlust suurendavate müügieelsete teenuste osutamist või selle lõpetada. Tarnija peab tõendama, et turustamise tasandil esineb parasiitluse oht, et kindlaksmääratud või minimaalne edasimüügihind loob piisavad stiimulid müügieelsetesse teenustesse investeerimiseks ning et sellise parasiitlusprobleemi lahendamiseks puuduvad teised realistlikud ja vähem piiravad võimalused. Sellises olukorras on tõenäosus, et edasimüügihindade kujundamist käsitatakse konkurentsi soodustavana, suurem siis, kui tarnijatevaheline konkurents on tihe ja tarnija turujõud piiratud.

(a)

nõue, et ostja taotleb sellistele klientidele müümiseks tarnija eelneva heakskiidu (117);

(b)

soodustuste või allahindluste keelamine või nende vähendamine, kui ostja sellistele klientidele müüb, (118) või ostjale hüvitiste maksmine juhul, kui ta lõpetab sellistele klientidele müümise;

(c)

toodete tarnimise lõpetamine, kui ostja sellistele klientidele müüb;

(d)

tarnemahtude piiramine või vähendamine näiteks nii, et mahud vastavad teatavatel territooriumidel asuvate klientide või teatavate kliendirühmade nõudlusele;

(e)

vertikaalse kokkuleppe lõpetamise (119) või selle pikendamata jätmisega ähvardamine, kui ostja sellistele klientidele müüb;

(f)

turustajalt kõrgema hinna nõudmine toodete eest, mida sellistele klientidele müüakse (120);

(g)

ostja poolt sellistele klientidele suunatud müügi osakaalu piiramine;

(h)

ostja takistamine kasutada toodete pakenditel või nende müügiedenduseks täiendavaid keeli (121);

(i)

mõne muu toote tarnimine vastutasuna selle eest, et ostja lõpetab müügi sellistele klientidele;

(j)

ostjale sellistele klientidele müügi lõpetamise eest maksmine;

(k)

ostja kohustamine andma sellistelt klientidelt saadud kasumi üle tarnijale (122);

(l)

selliste toodete väljajätmine tarnija hüvitatavast kogu liitu hõlmavast garantiiteenusest, mida müüakse edasi väljaspool ostja territooriumi või mida müüvad ostja territooriumil muudel territooriumidel asuvad ostjad (123).

(a)

Nõue, et ostja takistab teisel territooriumil asuvatel klientidel vaadata tema veebisaiti või e-poodi või suunab kliendid ümber tootja või teise müüja e-poodi. Ostja kohustamine pakkuma linke tarnija või teiste müüjate e-poodidesse ei ole aga põhiline piirang (125).

(b)

Nõue, et ostja lõpetab tarbijate veebipõhised tehingud, kui nende krediitkaardiandmetest ilmneb aadress, mis ei asu turustaja territooriumil (126).

(c)

Nõue, et ostja müüb lepingujärgseid tooteid või teenuseid ainult füüsilises ruumis või spetsialiseerunud töötajate füüsilise juuresoleku korral (127).

(d)

Nõue, et ostja taotleb enne üksikute veebipõhiste müügitehingute tegemist tarnija eelnevat luba.

(e)

Ostjale kehtestatud keeld kasutada oma veebisaidil või e-poes tarnija kaubamärke ja tootemarke.

(f)

Ostjale kehtestatud keeld luua või hallata üht või mitut e-poodi, olenemata sellest, kas e-poe teenust pakutakse ostja enda serveri või kolmanda isiku serveri kaudu (128).

(g)

Ostjale kehtestatud keeld kasutada tervet veebipõhist reklaamikanalit, näiteks otsingumootorit (129) või hinnavõrdlusteenust, või piirangud, millega kaudselt keelatakse terve veebipõhise reklaamikanali kasutamine, nagu kohustus mitte kasutada tarnija kaubamärke ega tootemarke otsingumootorites viitamisega seotud pakkumustes või keeld esitada hinnavõrdlusteenuste tarbeks hinnateavet. Selliste piirangute eesmärk on takistada ostjal interneti tõhusat kasutamist lepingujärgsete kaupade või teenuste müümiseks teatavatel territooriumidel või teatavatele klientidele, sest nendega piiratakse ostja suutlikkust suunata oma tegevus klientidele väljaspool tema füüsilist kauplemiskohta, teavitada neid oma pakkumistest ja meelitada neid oma e-poodi või muudesse müügikanalitesse. Konkreetse hinnavõrdlusvahendi või otsingumootori kasutamise keelamise puhul ei ole üldjuhul tegemist põhilise piiranguga, sest ostja võib oma veebimüügiga seotud tegevusest teadlikkuse suurendamiseks kasutada muid veebipõhiseid reklaamiteenuseid. Asjaomase veebipõhise reklaamikanali enim kasutatavate reklaamiteenuste kasutamise keelu näol võib aga olla tegemist põhilise piiranguga, kui selle reklaamikanali ülejäänud teenuste abil ei ole sisuliselt võimalik kliente ostja e-poodi meelitada.

(a)

Nõuded, mille eesmärk on tagada ostja e-poe kvaliteet või teatav välisilme.

(b)

Nõue seoses lepingujärgsete kaupade või teenuste väljapanekuga e-poes (näiteks minimaalne arv artikleid, mis tuleb välja panna, tarnija kaubamärkide või tootemarkide väljapaneku viis).

(c)

Otsene või kaudne internetipõhiste kauplemiskohtade kasutamise keeld (133).

(d)

Nõue, et ostjal on üks või enam füüsilist kauplust või müügisalongi, näiteks tarnija valikulise turustussüsteemi liikmeks saamise tingimusena.

(e)

Nõue, et ostja müüb vähemalt teatava absoluutkoguse lepingujärgseid kaupu või teenuseid mujal kui veebis (väärtuse või mahu järgi, kuid mitte osakaaluna oma kogumüügist), et tagada tema füüsilise kaupluse tõhus toimimine. See nõue võib olla kõikide ostjate puhul sama või see võidakse kindlaks määrata eri tasemel iga ostja puhul, lähtudes sellistest objektiivsetest kriteeriumidest nagu ostja suurus võrreldes teiste ostjatega või tema geograafiline asukoht.

(a)

nõue, mille kohaselt veebireklaam peab vastama teatavatele kvaliteedinormidele või sisaldama konkreetset sisu või teavet;

(b)

nõue, et ostja ei kasuta selliste konkreetsete veebireklaami pakkujate teenuseid, kes ei täida teatavaid kvaliteedinorme;

(c)

ja nõue, et ostja ei kasuta oma e-poe domeeninimes tarnija kaubamärgi nime.

(a)

kohustus on hädavajalik, et kaitsta tarnijalt ostjale üleantud oskusteavet;

(b)

kohustus piirdub selle müügikohaga, kus ostja on kokkuleppe kehtivusajal tegutsenud;

(c)

selle maksimaalne kehtivusaeg on üks aasta.

(a)

jaemüüki käsitlevaid võrdse kohtlemise kohustusi, mis on seotud veebipõhiste vahendusteenuste ostjate otsemüügikanalitega (nn kitsad võrdse kohtlemise kohustused);

(b)

võrdse kohtlemise kohustusi, mis on seotud tingimustega, mille alusel pakutakse kaupu või teenuseid sellistele ettevõtjatele, kes ei ole lõppkasutajad;

(c)

võrdse kohtlemise kohustusi, mis on seotud tingimustega, mille alusel tootjad, hulgimüüjad või jaemüüjad kaupu või teenuseid kui sisendeid ostavad (nn eelistatuima kliendiga seotud kohustused).

(a)

kokkuleppe laad;

(b)

kokkuleppeosaliste turupositsioon;

(c)

konkurentide turupositsioon (eelneval ja järgneval turul);

(d)

lepingujärgsete kaupade või teenuste ostjate turupositsioon;

(e)

turuletuleku tõkked;

(f)

mõjutatud tootmis- või turustusahela tasand;

(g)

toote laad;

(h)

turudünaamika.

(a)

kumulatiivse mõju esinemine, mis tuleneb asjaolust, et turg on hõlmatud teiste tarnijate või ostjate kehtestatud samalaadsete vertikaalsete piirangutega;

(b)

asjaolu, kas kokkulepe on pealesunnitud (nimelt kui enamik piiranguid või kohustusi kehtib ainult kokkuleppe ühe osalise suhtes) või kokku lepitud (mõlemad osalised nõustuvad piirangute või kohustustega);

(c)

regulatiivne olukord;

(d)

käitumine, mis võib konkurentsivastasele koostööle osutada või seda hõlbustada, näiteks hinnaliidriks olek, etteteatatud hinnamuudatused ja hinnaarutelud, üleliigsest tootmismahust tulenev hindade jäikus, diskrimineeriv hinnapoliitika ning varasem konkurentsivastane koostöö.

(a)

see peab pakkuma objektiivset majanduslikku kasu;

(b)

tarbijad peavad saama sellest tulenevast kasust õiglase osa (161);

(c)

konkurentsipiirangud peavad olema kõnealuse kasu saamiseks hädavajalikud ja

(d)

kokkulepe ei tohi võimaldada selle osalistel kõrvaldada konkurentsi seoses asjaomaste kaupade või teenuste olulise osaga (162).

(a)

tarnija ise kasutab internetipõhist kauplemiskohta, mille kasutamine on ostjale keelatud;

(b)

tarnija kehtestab piirangud mõnele turustajale, kuid mitte teistele;

(c)

internetipõhise kauplemiskoha käitaja on ise valikulise turustussüsteemi volitatud liige.

(a)

tarnija ja tema konkurentide turupositsioon;

(b)

hinnavõrdlusteenuste kui reklaamikanali tähtsus lepingujärgsete kaupade või teenuste asjaomasel müügiturul;

(c)

piirangute liik ja ulatus ning selle konkreetse hinnavõrdlusteenuse suhteline tähtsus, mille kasutamine on piiratud või keelatud;

(d)

asjaolu, kas tarnija kehtestab piiranguid ka ostja võimalusele kasutada muid veebireklaami vorme.

(a)

See võib vähendada konkurentsi ja hõlbustada veebipõhiste vahendusteenuste osutajate vahelist konkurentsivastast koostööd. Eelkõige on tõenäolisem, et teenuseosutaja, kes seda liiki võrdse kohtlemise kohustuse kehtestab, suudab ilma turuosa kaotamata tõsta oma vahendusteenuste hinda või halvendada nende kvaliteeti. Olenemata teenuseosutaja teenuste hinnast või kvaliteedist on kaupade või teenuste müüjad, kes otsustavad teenuseosutaja platvormi kasutada, kohustatud pakkuma platvormil vähemalt sama soodsaid tingimusi kui need, mida nad pakuvad konkureerivatel platvormidel.

(b)

See võib piirata veebipõhiste vahendusteenuste uute või väiksemate osutajate turulepääsu või seal laienemist, piirates selliste teenuseosutajate võimalusi pakkuda ostjatele ja lõppkasutajatele eristatud hindade-teenuste kombinatsioone.

(a)

kohustuse kehtestanud veebipõhiste vahendusteenuste osutaja ja tema konkurentide turupositsioon;

(b)

nende asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste ostjate osakaal, kelle suhtes kohustus kehtib;

(c)

veebipõhiste vahendusteenuste ostjate ja lõppkasutajate käitumine seoses sellega, mitut konkureerivat veebipõhist vahendusplatvormi nad kasutavad;

(d)

veebipõhiste vahendusteenuste osutamise asjaomasele turule tuleku tõkete olemasolu;