Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„Islas Canarias“

PDO-ES-A1511-AM02

Teate esitamise kuupäev: 25. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Kaitstud päritolunimetuse väike parandus

Kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusest on välja jäetud nimele eelnev artikkel „las“.

Sellega on muudetud kehtiva tootespetsifikaadi punkti 1 ja kõiki tootespetsifikaadi punkte, kus mainitakse kaitstud päritolunimetust. Muudatus ei puuduta koonddokumendi punkti 1, kuna kaitstud nimetus vastab nimetusele „Islas Canarias“, kuid muudetud on koonddokumendi punkti 8, milles käsitletakse pakendamist määratletud piirkonnas ja kus kasutatakse kaitstud päritolunimetust koos nimele eelneva artikliga.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks. Seda ei saa käsitada kaitstud nimetuse muudatusena, sest ühenduse registrisse on kantud nimetus „Islas Canarias“, mitte „Las Islas Canarias“. Seega on parandatud tootespetsifikaadi teksti nii, et kaitstud päritolunimetus oleks igal pool märgitud õigesti ehk ilma artiklita „las“, kuna selliselt on nimetus ka registreeritud.

Põhjused

See ei tähenda kaitstud nimetuse muutmist, kuna ühenduse registrisse on kaitstud nimetus kantud ilma artiklita „las“, mis ekslikult on aga lisatud tootespetsifikaadi teksti.

2.   Tooteliigi sortimine kategooria järgi

Kirjeldus

Valgete, roosade, punaste ja süsihappegaasi keskkonnas leotatud viinamarjadest valmistatud punaste veinide eri liigid on esitatud ühe kategooria (vein) all ning muudetud on toodete järjestust loetelus, võttes aluseks määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud toodete liigituse ja järjestuse loetelus: vein (1. kategooria), liköörvein (3. kategooria), kvaliteetvahuvein (5. kategooria), gaseeritud poolvahuvein (9. kategooria), üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (16. kategooria).

Sellega on muudetud kehtiva tootespetsifikaadi punkti 2.1 ning kaudselt sama punkti 2 alapunkte a („Analüütilised omadused“) ja b („Organoleptilised omadused“), samuti punkti 3 lisa 2 alapunkti a („Veinivalmistustavad“) seoses toodete esitamise järjekorraga, mis vastab eespool esitatud liigituse järjekorrale.

Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjused

Värvus (valge, roosa, punane) või valmistusviis (viinamarjade süsihappegaasi keskkonnas leotamine) ei muuda toodet eraldi tooteks (vein, määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa 1. kategooria). Järjestust muudetakse selleks, et see vastaks mainitud VII lisa II osas ja koonddokumendi punktis 2 („Viinamarjasaaduste kategooriad“) kehtestatud järjekorrale.

3.   Lenduvate hapete sisalduse ja üldhappesuse piirmäärade muutmine

Kirjeldus

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide lenduvate hapete sisalduse piirmäära on tõstetud 1,08 grammilt 1,60 grammile liitri kohta äädikhappes väljendatuna. Kvaliteetvahuveinide puhul määratakse piirmääraks 1,08 grammi liitri kohta.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.2 („Veini kirjeldus“) alapunkti 3 esimest taanet (maksimaalne lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna) ning koonddokumendi punkti 4 („Veinide kirjeldus“) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini ja kvaliteetvahuveini käsitlevas osas.

Tootespetsifikaadis üldiselt sätestatud minimaalne üldhappesus on 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna, välja arvatud liköörvein ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein, mille puhul on see 3,5 grammi liitri kohta. Seda erandit laiendatakse veinidele, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti ning mis on toodetud rikastamiseta, nii et lõpptootes sisalduv alkohol on täielikult käärimise teel saadud, ning mille puhul võib kuninga 7. oktoobri dekreedi 1363/2011 (millega rakendatakse ühenduse eeskirjad teatavate veinitoodete märgistamise, esitlemise ja identifitseerimise kohta) artikli 17 ja III lisa kohaselt kasutada vabatahtlikku märget „naturalmente dulce“ („naturaalne magus“).

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.2 („Veini kirjeldus“) alapunkti 4 („Minimaalne üldhappesus viinhappes väljendatuna“). Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjused

Need muudatused tulenevad kliimamuutuste mõjust geograafilisele piirkonnale ning on kooskõlas seoste punktis kirjeldatud looduslike teguritega (tootespetsifikaadi punkt 7 ja koonddokumendi punkt 8).

Looduslike tegurite kirjeldusest nähtub, et hoolimata sellest, et Kanaari saared paiknevad Aafrika looderanniku lähedal asuvas täielikus kõrbepiirkonnas, on saarte kliima väga mitmekesine. See on tingitud paljudest teguritest, sealhulgas tuleb mainida niiskeid passaattuuli, mis puhuvad peaaegu aasta ringi, mahendades temperatuuri, ja väikest aasta keskmist sademete hulka: „umbes 350 liitrit ruutmeetri kohta, kuigi suurte kõikumistega, sest sademete hulk võib piirkondade arvestuses varieeruda 100 liitrist kuni peaaegu 1 000 liitrini ruutmeetri kohta“.

Mainitud vähest sademete hulka ja piirkondadevahelisi suuri kõikumisi on täheldatud vähemalt alates eelmise sajandi 80. aastatest, kusjuures suurenenud on põudade, äärmusliku temperatuuri ja niisutusvee nappuse kestus ja intensiivsus.

Nii on kirjas Kanaari saarte kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seaduse eelnõu seletuskirjas, mida hiljuti (15. jaanuaril 2021) avalikkusele esitleti. Tenerifel asuv Izaña ilmajaam, mis osaleb ülemaailmses atmosfääriseire programmis, on märkinud, et eri mõõtejaamades – millest suurim on Izaña jaam (Teide rahvuspark Tenerifel) – registreeritud keskmine temperatuur on Kanaari saartel alates 1980. aastatest tõusnud, kuna see paikneb rohkem sisemaal ega ole ookeanist nii mõjutatud, samuti on täheldatud Aafrika mandrilt pärit hõljuva tolmu sisalduse suurenemist. Samasugust kliimamuutuste mõju Kanaaridel on kinnitanud ka Kanaari saarte säästva arengu ja kliimamuutuste agentuuri 2008.–2015. aasta Kanaari saarte strateegia kliimamuutustega võitlemiseks ning uurimus „Kanaari saarte maismaa bioloogilise mitmekesisuse kliimamuutustega kohandamise kava põhiaspektid“, mille on koostanud J. L. Martin ja M. V. Marrero Teide rahvuspargist ning M. del Arco ja V. Garzón La Laguna ülikooli farmaatsiateaduskonna taimebioloogia (botaanika) osakonnast ning mille on avaldanud rohepöörde ja demograafilise muutusega toimetuleku ministeerium.

Kliimamuutuste mõju põua kestusele ja intensiivsusele toob kaasa happesuse loomuliku suurenemise suure suhkrusisaldusega viinamarjades, millest toodetakse looduslikult suure alkoholisisaldusega veine, ja üleküpsenud viinamarjades.

Seetõttu on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul soovitatav tõsta äädikhappes väljendatud happesuse piirmäära kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa C osa punktiga 3, millega lubatakse liikmesriikidel teha sellest piirmäärast erand veinide puhul, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti, ning veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti, mis tuleneb üksnes viinamarjade käärimisest, peaks kehtima sama erand nagu liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul, kui viinhappe sisaldus on vähemalt 3,5 grammi liitri kohta.

4.   Muudatused veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangutes

Kirjeldus

Saagikuse piirang 74 liitrit 100 kilogrammi viinamarjade kohta viiakse punktist „Veinivalmistustavad“ punkti „Piirangud“ alla.

Eri liiki kaitstud päritolunimetusega punaste veinide „Islas Canarias“ valmistamisel tuleb kasutada vähemalt 85 % ulatuses ühe, mitme või kõigi järgmiste sortide viinamarju: ’Bastardo Negro-Baboso Negro’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Castellana Negra’, ’Listan Negro-Almuñeco’, ’Listan Prieto’, ’Malvasía Rosada’, ’Merlot’, ’Moscatel Negro’, ’Negramoll’, ’Pinot Noir’, ’Ruby Cabernet’, ’Syrah’, ’Tempranillo’, ’Tintilla’, ’Vijariego Negro’.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3 ja koonddokumendi punkti 5 alapunkti 1.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Ekstraheerimissaagise piirmäära teise punkti alla viimine on tingitud asjaolust, et tegemist on piiranguga, ning seepärast tuleks see lisada kõnealusesse punkti.

Punaste sortide miinimumsisalduse piiramisega punases veinis püütakse säilitada punase veini värvisügavust kui visuaalselt hinnatavat organoleptilist omadust. Selle muudatusega ei muudeta toote kirjeldust.

5.   Viinapuude kujundamise meetodite määratlemine ja uue meetodi lisamine

Kirjeldus

Kõigi tootespetsifikaadis nimetatud traditsiooniliste viinapuude kujundamise meetodite puhul on määratletud, mida need endast kujutavad (viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamine, nöörpuu- ehk kordonmeetodil, traditsiooniliselt toestatuna, madalalt toestatuna kasvatamine), samuti on lisatud ja määratletud traditsiooniline tugitraatidel kasvatamise meetod.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3 („Veinivalmistamise eritavad“) alapunkti 3 („Viljelustavad“), punkti 2 („Võrakujundusmeetodid“) ning koonddokumendi punkti 5 alapunkti 1 („Olulised veinivalmistustavad“) viljelustavasid käsitlevas osas.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Kõik tootespetsifikaadis loetletud traditsioonilised viinapuude kujundamise meetodid on määratletud selleks, et vältida homonüümiast tulenevaid arusaamatusi, nagu näiteks kordonmeetodi puhul, mis teistes viinamarjakasvatuspiirkondades viitab Kanaaridel kasutatavast traditsioonilisest meetodist erinevale tugitraatidel kasvatamise meetodile, ja seoses lehtrikujuliselt tagasilõikamise meetodiga, mille puhul teistest veinikasvatuspiirkondadest erinevalt kasutatakse Kanaaridel traditsiooniliselt tugivaiasid. Järjepidevuse huvides on nende kahe traditsioonilise võrakujundusmeetodi määratlemise tõttu määratletud ka teised meetodid. Lisatud ja määratletud on traditsiooniline tugitraatidel kasvatamise meetod, mis seoste all eraldi välja tuuakse (tootespetsifikaadi punkti 7 alapunkt a „Inimtegurid“), kuid viljelustavade all seda ei mainita, ja selline väljajätmine tuleb parandada.

6.   Saagikuse piirmäära suurendamine

Kirjeldus

Suurendatud on maksimaalset saagikust kilogrammides hektari kohta ja seega ka lõpptoote kogust hektoliitrites hektari kohta. Saagikus suureneb 10 000 kilogrammilt 15 000 kilogrammile hektari kohta ning toote kogus 74 hektoliitrilt 111 hektoliitrile hektari kohta.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 5 („Maksimaalne saagikus“) ja koonddokumendi punkti 5 („Veinivalmistustavad“) alapunkti 2 maksimaalse saagikuse kohta.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

On teatavaid sorte, mis arenevad soodsates ilmastikutingimustes ja on teatud aastatel tootlikumad kui teised, põhjustades sellega probleeme teiste sortide saagikusega seoses ning takistades ülemäära nende saagi koristamist ja selle kasutamist Kanaari saarte kaitstud päritolunimetusega veini valmistamiseks.

Saagikuse piirmäära on tõstetud, kuna sellega seoses on registreeritud veinitehaste tehnikud meilt korduvalt palunud, et muudaksime oma tootespetsifikaati, väites, et sellise saagi andmisega ei halvene viinamarjade kvaliteedinäitajad.

Lisaks ei sisalda põllumajandusmaa geograafiline teabesüsteem (SIGPAC) viinamarjaistanduste puhul, kus kasutatakse tugivõrestikul kasvatamisest erinevaid võrakujundusmeetodeid, välispiire, mistõttu haritav maa väheneb ja see ei ole piisav isegi juhul, kui kokkulepe on sõlmitud enne saagikoristuse algust, mis võimaldab saavutada kuni 25 % spetsifikaadis sätestatud piirmäärast.

7.   Piirkonna määratlusse lisatakse nutsi kood

Kirjeldus

Määratletud piirkonna kirjeldusse lisatakse Kanaari saarte NUTSi kood.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 4 ja koonddokumendi punkti 6.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Määratleda täpsemalt piirkonna asukoht.

8.   Muudatused viinamarjasortides

Kirjeldus

Enam ei eristata soovituslikke ja lubatud sorte, nii et kõik on nüüd lubatud sordid ning need on loetletud tähestikulises järjestuses, valged ja punased eraldi. Seetõttu kajastatakse koonddokumendis kõiki sorte kui peamisi sorte.

Lisatakse valge viinamarjasort ’Albillo Criollo’.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 6 („Viinamarjasordid“) ja koonddokumendi punkti 7 („Peamised veiniviinamarjasordid“).

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Viia kõnealused dokumendid vastavusse kuninga 29. oktoobri dekreedi 1338/2018 (millega reguleeritakse veinisektori tootmisvõimsust ja mida on muudetud kuninga dekreediga 558/2020) XXI lisa punktis 5 kehtestatud liigitusega, milles kaotatakse vahetegemine soovitatud ja lubatud sortide vahel, nii et kõiki sorte käsitletakse edaspidi kui lubatud sorte. Valgete ja punaste sortide eristamine loetelus lihtsustab päringu tegemist.

Viinamarjasort ’Albillo Criollo’ on traditsiooniline kaitstud päritolunimetusega „Islas Canarias“ hõlmatud sort, mis sisaldus juba 2. mai 2011. aasta määruses Kanaari saarte kvaliteetveinide tunnustamise ja asjaomase määruse heakskiitmise kohta, täpsemalt määruse artiklis 6 „Viinamarjasordid“ sordinimega ’Albillo’. Seda muudeti aga 21. oktoobri 2011. aasta määrusega, et viia see kooskõlla kuninga 1. aprilli dekreediga 461/2011, millega muu hulgas muudetakse kuninga 18. juuli dekreeti 1244/2008, mis reguleerib veinisektori tootmisvõimsust ja millega jäeti sort ’Albillo’ Kanaari saartel lubatud sortide loetelust välja. 7. aprilli määrusega AAA/580/2014 muudeti kuninga dekreedi 1244/2008 XXI lisa ja lisati see sort veelkord Kanaari saartel lubatud sortide hulka, kuigi nüüd sordinimega ’Albillo Criollo’, mistõttu tuleb see kaitstud päritolunimetuse päritolu juurde naastes lisada tootespetsifikaati. Selle muudatusega ei muudeta toote kirjeldust.

9.   Seoste kirjelduse sõnastuse parandamine

Kirjeldus

Parandatud on seoste kirjelduse sõnastust, täpsustades eelkõige iga kategooria puhul põhjuslikku seost looduslike ja inimtegurite ning veinide omaduste vahel.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 7 ja koonddokumendi punkti 8.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks. Muudatusega ei ole muudetud seost kehtetuks, vaid parandatud on üksnes asjaomast sõnastust.

Põhjus

Ühenduse õigusaktides nõutakse seose kirjeldamist iga kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tootekategooria puhul. Seda ei võetud siiski arvesse 2011. aastal selle kaitstud päritolunimetuse esimese spetsifikaadi koostamisel. Seepärast parandatakse selle muudatusega ühtlasi ka tootespetsifikaadi sõnastust.

10.   Muudatused märgistamisnõuetes

Kirjeldus

Välja on jäetud kaitstud päritolunimetuse märgistusel kasutatava kirjasuuruse (4–10 mm) piirang.

Välja on jäetud aastakäigu ja viinamarjasordi (viinamarjasortide) märkimist käsitlevad punktid, kuna Euroopa õigusaktides on need määratletud kui vabatahtlikud märked, mille kohta tootespetsifikaadis ei kehtestata rangemaid tingimusi.

Välja on jäetud vabatahtlikud märked „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“) („tamm“). See tähendab, et välja jäetakse siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt tootespetsifikaadiga kehtestatud rangemad tingimused seoses märgetega mahutite minimaalse mahu (330 liitrit) ja nõude kohta, et veini tuleb vähemalt kolm kuud neis mahutites laagerdada.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8.2.8 ja koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Mis puudutab kirjasuurust, siis ei ole vaja kehtestada rohkem piiranguid, kui on sätestatud üldeeskirjades.

Tootespetsifikaat ei pea sisaldama Euroopa õigusaktides määratletud vabatahtlikke märkeid, nagu aastakäik ja sort, mida kohaldatakse üldiselt kõigi ettevõtjate suhtes, olenemata asjaomasest kaitstud päritolunimetusest / kaitstud geograafilisest tähisest, kuna tootespetsifikaadis ei ole sätestatud rangemaid kasutustingimusi.

Mis puudutab vabatahtlikke märkeid „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“ („tamm“), mis on juba riiklikul tasandil reguleeritud, siis nende vabatahtlike märgete kasutamise tingimused on samad, mis Hispaanias üldiselt ette nähtud. Ei tundu mõttekas, et traditsiooniliste nimetuste „Noble“ ja „Añejo“ kasutamiseks kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul on tammevaatide suurima mahuna seadusega ette nähtud 600 liitrit, samas samuti kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul lubatud vabatahtlike märgete „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“ („tamm“) kasutamiseks on vaatide suurima mahuna ette nähtud 330 liitrit, kui kuninga 7. oktoobri dekreedis 1363/2011, millega rakendatakse ühenduse eeskirjad teatavate veinitoodete märgistamise, esitlemise ja identifitseerimise kohta, on sätestatud mahuks 600 liitrit. Kuna välja on jäetud rangemad tingimused, mis on seotud vaatide mahu ja minimaalse vaadis laagerdumise ajaga (mainitud kuninga dekreedis ei ole sätestatud miinimumaega), on tingimused samad, mis on üldiselt sätestatud kuninga dekreedis 1363/2011, ning seetõttu ei tohiks neid spetsifikaati lisada.

11.   Väiksemate geograafiliste üksuste lisamine

Kirjeldus

Lisatud on järgmised väiksemad geograafilised üksused:

a)	saared: Tenerife (NUTSi kood ES709) ja Fuerteventura (NUTSi kood ES704);

b)

omavalitsusüksused:   Hierro saarel: El Pinar, La Frontera ja Valverde;   Fuerteventura saarel: Antigua, Betancuria, La Oliva, Pájara, Puerto del Rosario ja Tuineje;   Gran Canaria saarel: Agaete, Agüimes, Artenara, Arucas, Firgas, Gáldar, Ingenio, La Aldea de San Nicolás, Mogán, Moya, San Bartolomé de Tirajana, Saint Lucia de Tirajana, Santa Lucia de Tirajana, Santa María de Guía, Valleseco, Valsequillo, Tejeda, Telde, Teror ja Vega de San Mateo;   La Gomera saarel: Agulo, Alajeró, Hermigua, Vallehermoso ja Valle Gran Rey;   Lanzarote saarel: Arrecife, Haría, San Bartolomé, Teguise, Tías, Tinajo ja Yaiza;   La Palma saarel: Barlovento, Breña Alta, Breña Baja, El Paso, Fuencaliente, Garafía, Los Llanos de Aridane, Puntagorda, Puntallana, San Andrés ja Sauces, Tazacorte, Tijarafe ja Villa del Mazo;   Tenerife saarel: Adeja, Arafo, Arico, Arona, Buenavista del Norte, Candelaria, Fasnia, Garachico, La Guancha, Los Silos, Icod de los Vinos, Puerto de la Cruz, Los Redistos, El Rosario, El Sauzal, El Tanque, San Cristóbal de la Laguna, San Juan de la Rambla, Santa Úrsula, Santiago del Teide, Tegueste ja Vilaflor.

Selleks et märgistusel oleks võimalik kasutada väiksema geograafilise üksuse (saare või omavalitsusüksuse) nime, peab vein olema valmistatud üksnes asjaomases väiksemas geograafilises üksuses kasvatatud viinamarjadest ning vein peab olema selles piirkonnas ka valmistatud, laagerdatud ja pudelisse villitud.

Väiksema geograafilise üksusega seotud andmed peavad märgistusel olema esitatud väiksemate tähtedega kui kaitstud päritolunimetus „Islas Canarias“.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkti ii („Täiendavad sätted märgistamise kohta“) punkti c („Lisanõuded“). Muudetakse ka koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Need lisatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktiga g ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikliga 55 ning – seoses märkega „Tenerife“ ja selle õige kasutamisega märgistusel – piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja toiduministri 7. juuni 1999. aasta määrusega.

Selle eesmärk on vastata tarbijate nõudmisele teada saada veinide täpne päritolukoht ning tootjate, viinamarjakasvatajate ja veinitootjate huvile ja nõudmisele tõsta esile oma toodangu eripära ja seda väärtustada.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõike 2 ning põllumajandusliku toidu kvaliteeti käsitleva seaduse nr 6/2019 artiklite 28 ja 29 kohaselt on välja jäetud nende saarte ja omavalitsusüksuste nimed, mis koosnevad muudest Kanaari saarte kaitstud päritolunimetustega kaitstud geograafilistest nimetustest või sisaldavad neid.

Kehtestatakse rangemad tingimused, kui on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 55, ning mis puudutab viisi, kuidas need peavad märgistusel esitatud olema, siis lisatakse toodete märgistusele ja esitlemisele piisavalt elemente, eelkõige tähemärkide suurus ja paiknemine, et hõlpsasti ja selgelt eristada nende liiki ja päritolu ning vältida igal juhul tarbijates segaduse tekitamist.

12.   Kontrolliasutuste andmete lisamine

Kirjeldus

Lisatakse juurdepääsulink kontrolliasutuste juurde, kellele pädev asutus on delegeerinud toodete kontrollimise ja sertifitseerimise ülesanded kooskõlas 25. aprilli dekreediga nr 39/2016.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 9 alapunkti a („Pädevad kontrolliasutused ja -organid“), muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Tootespetsifikaadis peavad olema kirjas pädevad kontrolliasutused, kes tegelevad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote sertifitseerimisega.

13.   Kontrollide kirjelduse parandamine

Kirjeldus

Lisatud on meetodid, mida kontrolliasutus peab kasutama.

Kontrolliasutus teeb esmase ja vähemalt iga-aastase järelevalvekontrolli põhjal veinitehaste valdustes vastavushindamise, et kontrollida selles tootespetsifikaadis sätestatu täitmist vastavalt kirjeldatud ülesannete loetelule.

Viinapuude kasvutingimuste kontrollimine hõlmab riskianalüüsil ja proovivõtul põhinevate pisteliste kontrollide kombineerimist.

Igas veinitehases võetakse süstemaatiliselt kontrollimiseks proove ja tarbimiseks ettenähtud tooteproovidest võetakse pistelisi proove.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 9 alapunkti b („Toimingud“) punkti ii („Kontrollimeetodid“). Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Täita delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 25 lõikes 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt tuleb iga-aastane kontroll teha kooskõlas tootespetsifikaadiga ja seda tuleb teha riskianalüüsil põhinevate pisteliste kontrollide, proovivõtu või süstemaatilise kontrolli abil ning pistelisi kontrolle võib kombineerida proovivõttudega.

14.   Tootespetsifikaadi sõnastuse muudatused, mis ei mõjuta selle sisu

Kirjeldus

1.

Muudatused vorminõuetes/esitluses — Tootespetsifikaadi punktides (1, 2, 3 jne) on alapunktid nummerdatud vastavalt (2.2, 2.2.1, 2.2.2 jne), et parandada esituse järjekorda ja selgust. Igas punktis ja alapunktis on tähtedega (a, b, c jne) tähistatud loetelud võimaluse korral asendatud numbrite või kriipsudega tähistatud loeteludega ning tähtedega tähistatakse kriipsuga loetelude alapunktina esitatud loetelu, et parandada esituse järjepidevust. — Veini kirjelduses lisatakse viinamarjasaaduste loetelu ette pealkiri „Kategooriad“ ja muudetakse toodete loetelu järjestust vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas sätestatule. — Pealkiri „Analüütilised omadused“ on asendatud pealkirjaga „Füüsikalis-keemilised omadused“. — Füüsikalis-keemiliste omaduste alapunktides on eelnevalt rühmitatud tooted eraldi välja toodud ja nende järjekorda on muudetud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas sätestatule.

2.

Ümber on korraldatud järgmised punktid: — Tootangu mahu piirmäärad, mis varasemas tootespetsifikaadis olid esitatud veinivalmistustavade all, on nüüd selle olemust arvestades lisatud piirangute alla. — Viinamarjasortide loetelu on esitatud tähestikulises järjekorras punaste ja valgete viinamarjasortide kaupa. — Varasema tootespetsifikaadi punkti 8 („Kohaldatavad sätted“) alapunkti b („Objektiivsed nõuded“) punktid 4–10 viiakse üle jaotisesse „Lisanõuded“, kuna selline liigitus on oma laadilt asjakohasem. Uues asukohas on need sisu järgi rühmitatud, nummerdatud ja pealkirjastatud. Sellise ümberkorraldusega ei ole muudetud sisu

3.

Terminite täpsustamine, grammatika- ja ühildumisvigade parandamine: — Mõiste „vahuveinid“ on asendatud mõistega „kvaliteetvahuvein“, et see vastaks selle toote liigitusele. — Sõnad „käesolev nimetus“ on asendatud sõnadega „käesolev kaitstud päritolunimetus“. — Sõnad „kõnealune autonoomne piirkond“ on asendatud sõnadega „Kanaari saarte autonoomne piirkond“. — Sõnad „Kanaari saarte kvaliteetvein“ on vajaduse korral asendatud sõnadega „Kanaari saarte kaitstud päritolunimetus“ või „Kanaari saared“, kuna tegemist on kaitstud nimetusega. — Sõnad „need tootespetsifikaadid“ on asendatud sõnadega „see tootespetsifikaat“ (näiteks eelmise tootespetsifikaadi punkti 3.a)2 ja punkti 8.b)3.a. — Sõnad „será de“ („peavad olema“) varasema tootespetsifikaadi punktis 3.a)2 on asendatud sõnadega „será para“ („peavad olema järgmised“), kuna viidatakse saagikoristuse partiide või saadetiste loomulikule alkoholisisaldusele loetletud veiniliikide kaupa.

Need muudatused mõjutavad tootespetsifikaadi ja koonddokumendi eri punkte.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Parandada ja täpsustada sõnastust.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Islas Canarias

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

9.	Gaseeritud poolvahuvein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valged ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid: roheka või merevaigukarva varjundiga kollase värvusega. Keskmise kuni tugeva puuviljase lõhnaga. Värske ja tasakaalustatud. Puuviljase järelmaitsega.

Roosad veinid: roosa värvusega kogu värvigamma ulatuses. Keskmise kuni tugeva lõhnaga. Iseloomulikult puuviljane ja puuviljase lõhnaga. Mõõdukalt täidlane. Värske ja tasakaalustatud. Puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid: lillaka varjundiga kirsipunase keskmisest sügava intensiivsuseni varieeruva värvusega. Keskmise kuni tugeva lõhnaga. Tunda on punaste viljade nüansse. Maitserikkad, keskmiselt tanniinised püsiva järelmaitsega veinid. Veini kauem laagerdamine annab sellele püsivama järelmaitse, rohkelt vürtsikaid ja palsaminoote ning telliskivipunase värvuse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

3.   Liköörveinid

LÜHIKIRJELDUS

Liköörveinid: selged ja sillerdavad, kollast värvi ning täidlased. Veinil on tugev aroom, milles on tunda rosinaid, vürtse, kuivatatud aprikoose ja sordile omaseid nüansse. Maitse sametine, tasakaalus ja tugev, võimsa puuviljase järelmaitsega.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 200 milligrammi liitri kohta, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

4.   Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

LÜHIKIRJELDUS

Selge ja sillerdav, kollast värvi ning täidlane. Tugeva lõhnaga, milles on tunda rosina, vürtside, kuivatatud aprikooside ja sortidele iseloomulikke nüansse. Maitse sametine, tasakaalus ja tugev, võimsa puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	26,6
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Kvaliteetvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus varieerub kahvatukollasest kuni sillerdava kuldse toonini, väikeste ja püsivate mullidega. Lõhn on puhas ja puuviljane. Tasakaalus ja värske maitsega, puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

6.   Gaseeritud poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Selged mulliga veinid; valged veinid on värvuselt kollased, roosa veini puhul varieerub värvus kogu roosa gamma ulatuses ning punane vein on värvuselt lillakaspunane. Lõhnas on tunda puhtaid aroome; valgele veinile on iseloomulikud valgete viljade noodid, roosadele ja punastele punaste viljade noodid. Rikkaliku, tasakaalustatud ja värske maitsega, puuviljase järelmaitsega, tunda on süsihappegaasist tingitud kihinat.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamisele kehtiv piirang

Saagikus ei tohi ületada 74 liitrit veini 100 kilogrammi viinamarjade kohta.

Punased veinid valmistatakse täieliku või osalise kääritamise teel, leotades virret koos kestadega, kasutades vähemalt 85 % ulatuses punaseid viinamarjasorte, marjarootsud eemaldatakse enne või jäetakse eemaldamata.

Viljelustavad

Minimaalne istutustihedus on 800 taime hektari kohta, välja arvatud Lanzarote traditsioonilistes istandustes, kus see võib olla isegi ainult 400 viinapuud hektari kohta. Kasutatavad viinapuude kujundamise meetodid on kohandatud mullastiku- ja kliimatingimustele ning soovitakse saavutada parimat kvaliteeti. Kasutatakse Kanaaride traditsioonilisi meetodeid: goblet’-meetodit ehk viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamist, tugitraadil kasvatamist, nöörpuu- ehk kordonmeetodit, traditsiooniliselt toestatuna ja madalalt toestatuna kasvatamist ning selle toestuse eri variante, samuti spaleermeetodit ehk tugivõrestikul kasvatamist. Niisutamist on reguleeritud 17. mai 1999. aasta määrusega, millega reguleeritakse kastmist viinamarjaistandustes, mis on mõeldud teatavates piirkondades valmistatud kvaliteetveinide tootmiseks Kanaari saarte autonoomse piirkonna territooriumil.

Veinivalmistuse eritava

Minimaalne loomulik alkoholisisaldus ühe saagikoristuse partii puhul peab olema 10 mahuprotsenti valgete ja roosade veinide puhul, 11,5 mahuprotsenti punaste veinide puhul, 15 mahuprotsenti liköörveinide puhul, 17 mahuprotsenti üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul ning 10 mahuprotsenti gaseeritud kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide puhul.

5.2.   Maksimaalne saagikus

15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

111 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Selle kaitstud päritolunimetusega veinide tootmispiirkond hõlmab kogu Kanaari saarte territooriumi (NUTSi kood ES70).

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’ALBILLO CRIOLLO’

’BASTARDO BLANCO – BABOSO BLANCO’

’BASTARDO NEGRO – BABOSO NEGRO’

’BERMEJUELA – MARMAJUELO’

’BREVAL’

’BURRABLANCA’

’CABERNET SAUVIGNON’

’CASTELLANA NEGRA’

’DORADILLA’

’FORASTERA BLANCA’

’GUAL’

’LISTAN BLANCO DE CANARIAS’

’LISTAN NEGRO – ALMUÑECO’

’LISTÁN PRIETO’

’MALVASIA AROMÁTICA’

’MALVASÍA ROSADA’

’MALVASÍA VOLCÁNICA’

’MERLOT’

’MOSCATEL DE ALEJANDRÍA’

’MOSCATEL NEGRO’

’NEGRAMOLL’

’PEDRO XIMÉNEZ’

’PINOT NOIR’

’RUBY CARBERNET’

’SABRO’

’SYRAH’

’TEMPRANILLO’

’TINTILLA’

’TORRONTÉS’

’VERDELLO’

’VIJARIEGO BLANCO – DIEGO’

’VIJARIEGO NEGRO’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Saarte vulkaaniline pinnas annab erinevatele kohandunud viinamarjasortidele mineraalseid koostisosi. Selle tulemusena on veinidel iseloomulik vulkaaniliste mineraalide maitse.

Eespool nimetatud viljelustavad nagu ka eespool kirjeldatud tootmist piiravad tegurid (niisutuseta istandused, väga suured istutuskaugused paljudes piirkondades, üle 80-aastaste istanduste vananemine ja viinamarjaistanduste rohkus suurtel nõlvadel) parandavad saagi kvaliteeti.

Viinapuude kasvuperiood on pikk ja marjad valmivad aeglaselt. Selle põhjuseks on püsivalt valitsev soojus asjaomases geograafilises piirkonnas, kus puudub külmakahjustuste oht ning talve ja suve vahel on vähe erinevusi, põhjatuuled (passaattuuled) tekitavad väga erinevat mikrokliimat, mistõttu esineb tugevaid kontraste, mida võib märgata vaid 100 meetri kaugusel. Viinapuu pikk kasvuperiood ja marjade aeglane valmimine mõjutavad märkimisväärselt veinide omadusi. Sellest tuleneb järgnev.

—	Valged veinid on meeldivalt intensiivse lõhnaga, milles on tunda valgete ja troopiliste viljade, lille- ja palsaminoote, need on tasakaalustatud, värsked ja püsiva järelmaitsega veinid.

—

Punased veinid on meeldivalt tugeva lõhnaga, milles on tunda mustade marjade (põldmurakate), mineraalseid ja taimenüansse, aimata võib ka musta pipart; need on hea struktuuriga ja heas tasakaalus maitsenüanssidega veinid; roosad veinid on puhta, punaseid vilju (maasikaid, vaarikaid) meenutava lõhnaga, milles võib aimata eri tugevusega lille- ja taimenüansse, happesus ja värskus on õiges tasakaalus.

—

Liköörveinide puhul tuleb märkida, et orograafiast tingitud mikrokliimade paljusus, mullastik ja passaattuuled mõjutavad viinamarjakasvatust nii, et teatavate sortide puhul ei saavuta marjad looduslikult magusate veinide tootmiseks optimaalset küpsusastet, mistõttu on sellist liiki sordile iseloomulike värskete lõhnavarjunditega veinide valmistamiseks traditsiooniliselt kasutatud veinialkoholi, veelgi keerulisem on seda saavutada veini laagerdumise korral.

—	Kvaliteetvahuveini mõjutab viinamarjade pikk kasvuperiood ja aeglane valmimine, tänu millele saadakse tulemuseks meeldivalt intensiivse lõhna, erksa maitse ja puuviljase järelmaitsega veinid.

—

Gaseeritud poolvahuveinide omadused olenevad tootmispiirkonna viinapuude kasvuperioodist, mis võimaldab toota poolvahuveinide omadustega veine. Piirkonnale iseloomulik püsiv soe kliima ja rohke päikesevalgus tingivad pika kasvuperioodi ning viinamarjade aeglase valmimise, mille tulemuseks on mahe tugeva puuviljase ja meeldivalt erksa maitsega vein.

—	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini puhul on oluline teada, et viinapuude võrakujundus soodustab avatust päikesevalgusele ning ühtlast temperatuuri kogu taime jaoks, tänu millele saavutatakse veinis suurepärane magususe ja happesuse tasakaal.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Toote eripära ja kaitstud päritolunimetusega seotud nime maine kaitsmise vajadus nõuavad, et kaitstud päritolunimetusega veinide „Islas Canarias“ villimine peab toimuma eranditult vastavasse veinitootjate registrisse kantud veinitehastes, vastasel juhul kaotatakse õigus seda nimetust kasutada.

Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmine ei lõpe viinamarjavirde veiniks muutmisega alkohoolse kääritamise ja muude lisaprotsesside abil, vaid nende veinide viimaseks valmistusetapiks tuleks pidada villimist, kuna see hõlmab niisuguste täiendavate veinivalmistustavade kasutamist nagu filtreerimine, stabiliseerimine, mitmesugused timmimised, mis võivad mõjutada veini omadusi ja eripära, ning kuigi selliseid toiminguid on võimalik teha väljaspool kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonda, saavutatakse parimad tingimused suurema kindlusega siis, kui need toimingud tehakse asjaomases piirkonnas asuvas veinitehases kontrolliasutuste otsese järelevalve all, sest mujal tehtud kontrollid ei taga nii kindlalt veini kvaliteeti ja ehtsust kui päritolunimetusega kaitstud piirkonnas tehtud kontrollid. Toote villimine tootmispiirkonnas on oluline tegur nimetuse kaitsmisel, sest nii jõuab turule lõpptarbijale degusteerimiseks eelpakendatud toode, ilma et oleks võimalik teha hilisemaid manipulatsioone, mis võivad mõjutada toote kvaliteeti ja eripära.

Õigusraamistik

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus

—	Märgistusel on kohustuslik esitada nähtaval kohal sõnad „Denominación de Origen Protegida Islas Canarias“ („Kaitstud päritolunimetus Islas Canarias“) ja korraldusasutuses registreeritud logo.

—	Pakendil peab olema korraldusasutuse välja antud nummerdatud tagaküljemärgis või plomm, mis tuleb pakendile nähtavale kohale lisada veinitehases ja mida ei saa taaskasutada.

—

Tunnustatakse mitut väiksemat geograafilist üksust (saared ja omavalitsusüksused), millele võib märgistusel viidata, kui veini valmistamisel on kasutatud üksnes asjaomasest väiksemast geograafilisest üksusest pärit viinamarju ja vein on valmistatud ning vajaduse korral laagerdatud ja villitud üksnes selle üksuse piirides. Korraldusasutus võib anda välja spetsiaalseid identifitseerivaid lisamärgiseid. Väiksemale geograafilisele üksusele viitavad sõnad peavad olema esitatud sama suurte tähtedega, kui on kasutatud kaitstud nimetuse „Islas Canarias“ esitamiseks, või neist väiksemate tähtedega.

Link tootespetsifikaadile

https://www.gobiernodecanarias.org/cmsgobcan/export/sites/agp/icca/galerias/doc/calidad/Pliego-de-Condiciones-Islas-Canarias-modificado-1.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.