Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne
(2022/C 399/02)
Arvamus
|
I.
|
Auditeerisime
|
a)
|
Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb konsolideeritud finantsaruannetest (1) ja eelarve täitmise aruannetest (2)31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta, mille komisjon kiitis heaks 28. juunil 2022;
|
|
b)
|
alustehingute seaduslikkust ja korrektsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud nõuetele.
|
|
|
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta
|
II.
|
Meie hinnangul annab Euroopa Liidu (EL) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ELi finantsolukorrast 31. detsembri 2021. aasta seisuga, tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.
|
|
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
Tulud
|
Arvamus tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
|
III.
|
Meie hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
|
|
Kulutused
|
IV. 2021.
|
aasta kohta esitame kaks eraldi arvamust kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See kajastab asjaolu, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb põhimõtteliselt mitmeaastase finantsraamistiku tavapärastest eelarvekulutustest.
|
Vastupidine arvamus eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
|
V.
|
Nende asjaolude tähtsuse tõttu, mida on kirjeldatud punktis „Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“, on 2021. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatud heaks kiidetud kulutused meie hinnangul olulisel määral vigadest mõjutatud.
|
Arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
|
VI.
|
Meie hinnangul on 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes heaks kiidetud taaste- ja vastupidavusrahastu kulutused kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.
|
Alus arvamuse esitamiseks
|
VII.
|
Viisime auditi läbi kooskõlas Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheliste auditistandardite (ISAd) ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega (ISSAId). Meie kohustusi seoses nimetatud standardite ja normidega kirjeldatakse täpsemalt käesoleva aruande audiitori kohustusi käsitlevas osas. Nimetatud osas esitame ka rohkem teavet tulude (vt punkt
XXXV
) ja taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste (vt punkt
XXXVII
) kohta koostatava arvamuse alusel. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksiga oleme sõltumatu ning täitnud oma eetikaalased kohustused. Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuste esitamiseks.
|
Alus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarvekulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
|
VIII.
|
31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate eelarvekulutuste üldine hinnanguline veamäär on 3,0 %. Suur osa kulutustest on olulisel määral vigadest mõjutatud. See puudutab peamiselt kulude hüvitamisel põhinevaid kulutusi, mille hinnanguline veamäär on 4,7 %. Sellised kulutused suurenesid 2021. aastal 90,1 miljardi euroni, mis moodustab meie auditi andmekogumist 63,2 % (3). Meie leitud vigade mõju on seetõttu aasta kohta heakskiidetud kulutustele oluline ja läbiva iseloomuga.
|
|
Peamised audititeemad
Hindasime pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust
|
IX.
|
ELi bilanss sisaldas 2021. aasta lõpus pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 122,5 miljardit eurot (2020. aastal 116,0 miljardit eurot), mis moodustab peaaegu veerandi 2021. aasta kohustuste kogusummast 496,4 miljardit eurot (2020. aastal 313,5 miljardit eurot).
|
|
X.
|
Kõige suurem osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste eraldisest (109,7 miljardit eurot) on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemiga (PSEO) (2020. aastal 100,7 miljardit eurot). Raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kohustus on prognoos nende tulevaste eeldatavate maksete nüüdisväärtuse kohta, mida EL peab tegema oma pensionikohustuste täitmiseks.
|
|
XI.
|
Pensioniskeemist tulenevaid hüvitisi makstakse ELi eelarvest. Kuigi EL ei ole loonud sihtotstarbelist pensionifondi tulevaste pensionikohustustega seotud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid hüvitiste maksmise ühiselt ja ametnikud maksavad ühe kolmandiku pensioniskeemi rahastamisest. Eurostat arvutab selle kohustuse igal aastal komisjoni peaarvepidaja nimel, kasutades selliseid parameetreid nagu ELi ametnike vanuseprofiil ja oodatav eluiga ning oletused tulevaste majandustingimuste kohta. Neid parameetreid ja eeldusi hindavad ka komisjoni kindlustusmatemaatilised nõustajad.
|
|
XII.
|
Pensionikohustuse suurenemine 2021. aastal tuleneb peamiselt nominaalse diskontomäära vähenemisest, mida mõjutab üleüldine intressimäärade langus (4).
|
|
XIII.
|
Suuruselt teise osa pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustusest moodustavad ELi hinnangulised kohustused ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) ees ning selle suurus oli 2021. aasta lõpus 10,3 miljardit eurot (2020. aastal 12,9 miljardit eurot). Nimetatud kohustus on seotud ELi töötajate tervishoiukuludega, mis tuleb tasuda peale teenistusest lahkunud töötajate eest (summast on maha arvestatud nende sissemaksed).
|
|
XIV.
|
Auditi raames hindame nende skeemide kohta tehtud kindlustusmatemaatilisi eeldusi ja neil põhinevat väärtuse hindamist. Meie hinnang põhineb sõltumatute väliste kindlustusmatemaatiliste ekspertide tehtud tööl. Kontrollime arvutuste aluseks olevaid põhiandmeid, kindlustusmatemaatilisi parameetreid ja kohustuse arvutamist. Kontrollime ka kohustuste esitamist konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisades.
|
|
XV.
|
Järeldame, et konsolideeritud bilansis kajastatud hinnang kogu pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustuse kohta on esitatud õiglaselt ja usaldusväärselt.
|
|
Hindasime raamatupidamise aastaaruandes esitatud olulisi aasta lõpu seisuga koostatud hinnanguid
|
XVI. 2021.
|
aasta lõpu seisuga kuulus toetusesaajatele väljamaksmisele hinnanguliselt 129,9 miljardit eurot kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mille kohta ei olnud veel maksetaotlusi esitatud (2020. aastal 107,8 miljardit eurot). Komisjon kajastas need summad viitkuludena (5).
|
|
XVII.
|
Selle hinnangu suurenemine on peamiselt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga, mis on Euroopa taasterahastu (NGEU) (COVID-19 pandeemia põhjustatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks mõeldud ajutise taasterahastu) keskmes. Sellest rahastust liikmesriikidele kuni 2026. aastani tehtavate maksete puhul järgitakse eelnevalt kindlaks määratud maksekava. 2021. aasta lõpus ulatusid taaste- ja vastupidavusrahastu viitkulud 12,3 miljardi euroni.
|
|
XVIII.
|
Selleks et hinnata nende hinnangulist mahtu aasta lõpus, uurisime komisjoni loodud kulude periodiseerimise süsteemi, et tagada selle korrektsus ja täielikkus peadirektoraatides, kus enamik kulutusi tehti. Lisaks kontrollisime arvete ja eelmaksete valimit uurides asjaomaseid periodiseerimisarvutusi, et käsitleda viitkulude väärkajastamise riski. Küsisime komisjoni raamatupidamistalitustelt selgitusi nende hinnangute koostamise üldise metoodika kohta.
|
|
XIX.
|
Järeldame, et konsolideeritud bilansis kajastatud viitvõlgade ja liikmesriikidele tehtud muude eelmaksete hinnanguline kogusumma on esitatud õiglaselt.
|
|
Vaatasime läbi Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi käigus loodud vara
|
XX.
|
Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam ELi liikmesriik. Väljaastumislepingu kohaselt kohustus Ühendkuningriik täitma kõik eelmise mitmeaastase finantsraamistiku kohased rahalised kohustused, mis tulenevad tema ELi liikmesusest. Üleminekuperioodil, mis lõppes 31. detsembril 2020, jätkas Ühendkuningriik ELi eelarvesse panustamist ja sellest kasu saamist, nagu ta oleks liikmesriik.
|
|
XXI.
|
Pärast üleminekuperioodi lõppu tekitavad ELi ja Ühendkuningriigi täiendavad vastastikused kohustused ELile teatavaid kohustusi ja nõudeid. Need kohustused peavad kajastuma ELi raamatupidamise aastaaruandes. Komisjoni hinnangul näitasid ELi kontod bilansipäeva seisuga, et Ühendkuningriigi võlgnetav netosumma oli 41,8 miljardit eurot (2020. aastal 47,5 miljardit eurot), millest hinnanguliselt 10,9 miljardit eurot makstakse välja aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul.
|
|
XXII.
|
Väljaastumislepingust tulenevate vastastikuste kohustuste suhtes kohaldatav maksemehhanism on sätestatud lepingu artiklis 148 („2020. aasta järgsed maksed“). 2021. aastal oli artikli 136 ja artiklite 140–147 kohaselt Ühendkuningriigi võlgnetav summa 11,9 miljardit eurot. Ühendkuningriigilt 2021. aastal saadud maksete kogusumma oli 6,8 miljardit eurot. Aasta lõpu seisuga oli jääk 5,1 miljardit eurot, mis kuulus tasumisele viie võrdse kuumaksena 2022. aasta jaanuarist maini (k.a) kooskõlas väljaastumislepingu artiklis 148 sätestatud mehhanismiga.
|
|
XXIII.
|
Oma tavapäraste auditiprotseduuride raames arutasime komisjoniga kajastatud vara ja tehtud maksete ajastust, täpsust ja täielikkust. Arvutasime asjaomased summad üle, võrdlesime neid alusdokumentidega ja kontrollisime kasutatud eelduste asjakohasust.
|
|
XXIV.
|
Järeldame, et Ühendkuningriigi väljaastumise protsessiga seoses kajastatud koguvara hinnang on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud õiglaselt.
|
|
Hindasime, kuidas Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutas raamatupidamise aastaaruannet
|
XXV.
|
24. veebruaril 2022 tungis Venemaa Ukrainasse. Kuna EL annab Ukrainale abi laenude ja tagastamatute toetuste vormis, hindasime komisjoni arvutusi ELi finantsriski positsiooni kohta ja nende aluseks olevaid andmeid, et tagada selle olulise sündmuse tagajärgede asjakohane kajastamine ELi raamatupidamise aastaaruandes. Hindasime komisjoni arvutusi meie enda ja sellekohaste olemasolevate andmete põhjal.
|
|
XXVI.
|
Järeldame, et Venemaa sissetungi Ukrainasse on asjakohane käsitleda bilansijärgse mittekorrigeeriva sündmusena. Selle mõju on asjakohaselt avalikustatud ja kajastatud õiglaselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
|
|
Hindasime COVID-19-ga seotud meetmete mõju raamatupidamise aastaaruandele
|
XXVII.
|
COVID-19 pandeemia mõjutas tõsiselt liikmesriikide majandust ja riikide rahandust. Euroopa Komisjon võttis olulisi meetmeid, et tugevdada liikmesriikide tervishoiusektorit ja leevendada pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju ELis. Kõnealused meetmed hõlmasid kiireloomuliste meditsiinitarvete rahastamist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava rahalise toetuse paindlikumaks muutmist ja liikmesriikidele soodsatel tingimustel laenude andmist. Nendel algatustel oli finantsaruannetele märkimisväärne mõju.
|
|
XXVIII.
|
Oma tavapäraste auditiprotseduuride osana auditeerisime varasid, kohustusi, tulusid ja kulusid, sealhulgas neid, mis olid seotud komisjoni võetud meetmetega. Järeldame, et need on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes õiglaselt esitatud.
|
|
Muud asjaolud
|
XXIX.
|
Juhtkond vastutab muu teabe esitamise eest. Nimetatud mõiste hõlmab aasta olulisimaid finantsandmeid, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega selle kohta koostatud kontrollikoja aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud teavet ja me ei esita selle kohta mingit kindlustandvat järeldust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi raames on meie ülesanne tutvuda muu teabega ja otsustada, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie auditi käigus hangitud teabest või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me järeldame, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, peame seda oma aruandes käsitlema. Meil ei ole sellekohaseid tähelepanekuid.
|
|
Juhtkonna kohustused
|
XXX.
|
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusnormidega (õigusaktid, eeskirjad, põhimõtted, reeglid ja standardid). Komisjonil on lõplik vastutus ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317).
|
|
XXXI.
|
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ELi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades asjakohased tegevuse jätkuvusega seotud küsimused ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui ta kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.
|
|
XXXII.
|
Komisjon vastutab ELi finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.
|
|
XXXIII.
|
Finantsmääruse kohaselt (XIII jaotis) peab komisjoni peaarvepidaja esitama ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks esmalt esialgsena (aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks) ja lõplikul kujul 31. juuliks. Esialgne raamatupidamise aastaaruanne peaks juba andma ELi finantsolukorrast õige ja õiglase pildi. Seetõttu on ülimalt oluline, et esialgse raamatupidamise aastaaruande kõik kontod esitatakse lõplike arvutustena, mis võimaldavad meil täita oma ülesandeid vastavalt finantsmäärusele (XIII jaotis) ja selleks ette nähtud tähtaegade piires. Esialgse ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande vahelised erinevused peaksid tavaliselt tulenema üksnes meie tähelepanekutest.
|
|
Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel
|
XXXIV.
|
Meie eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et kõik olulise väärkajastamise või nõuete mittejärgimise juhtumid auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida tehakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel.
|
|
XXXV.
|
Tulude puhul lähtume käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite auditeerimisel makromajanduslikest agregeeritud andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse; seejärel hindame komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollime tolliasutuste arvepidamist ja analüüsime tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Tollimaksude puhul on oht, et importijad ei deklareeri neid või deklareerivad need liikmesriikide tolliasutustele valesti. Tegelikult kogutud imporditollimaksud on siis väiksemad kui teoreetiliselt laekuma pidanud maksutulu. Seda erinevust nimetatakse tollimaksude alalaekumiseks. Need kogumata jäänud summad ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides ning me ei võta neid arvesse oma tulude kohta esitatavas auditiarvamuses.
|
|
XXXVI.
|
Kulutuste puhul auditeerime maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Auditeerimine hõlmab kõiki maksete kategooriaid nende tegemise hetkel, välja arvatud eelmaksed. Eelmakseid auditeerime siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning institutsioon või asutus on need tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud (see võib juhtuda järgneval aastal).
|
|
XXXVII.
|
Sel aastal kontrollisime esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi. Erinevalt muudest eelarvekulutustest, mis põhinevad kulude hüvitamisel ja/või tingimuste täitmisel, on taaste- ja vastupidavusrahastu puhul makse tegemise tingimuseks eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide rahuldav saavutamine. Seetõttu uurisime, kas komisjon on kogunud piisavaid ja asjakohaseid tõendeid, mis toetaksid tema hinnangut sellele tingimusele. See hindamine ei hõlma vastavust muudele ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.
|
|
XXXVIII.
|
Tugineme kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Meie ülesandeks on ka
|
a)
|
teha kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute ELi õiguse olulise nõuetele mittevastavuse riskid ning neid riske hinnata. Töötame välja ja rakendame auditiprotseduure nende riskide käsitlemiseks ning hangime auditi tõendusmaterjali, mis annaksid meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettustest tuleneva olulise väärkajastamise või nõuete täitmata jätmise juhtumeid on keerulisem avastada kui vigadest tulenevaid juhtumeid, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist. Seetõttu on ka suurem oht, et selliseid juhtumeid ei avastata;
|
|
b)
|
teha endale selgeks auditi seisukohast oluline sisekontrollisüsteem asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta arvamuse esitamiseks);
|
|
c)
|
hinnata juhtkonna kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust;
|
|
d)
|
teha järeldus selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hinnata saadud auditi tõendusmaterjali põhjal, kas esineb olulist ebakindlust, mis tuleneb sündmustest või tingimustest, mis võivad üksuse tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui meie arvates oluline ebakindlus eksisteerib, siis peame oma audiitori aruandes tähelepanu juhtima konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avaldatud asjaomastele andmetele, või kui need on puudulikud, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne oma aruande valmimise kuupäeva saadud auditi tõendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus üksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata;
|
|
e)
|
hinnata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, sealhulgas kogu avalikustatud teavet, samuti seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglaselt;
|
|
f)
|
hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali ELi konsolideeritavate üksuste finantsteabe kohta, et esitada arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta. Vastutame auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest; samuti oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
|
|
|
XXXIX.
|
Vahetame juhtkonnaga teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning oluliste auditileidude, sh sisekontrollis avastatud oluliste puuduste kohta.
|
|
XL.
|
Komisjoni ja teiste auditeeritud üksustega arutatud teemade seast valime välja need, mis olid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad ja mis on seetõttu vaatlusaluse perioodi peamised audititeemad. Nimetatud teemasid kirjeldatakse meie aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud või kui (mida juhtub äärmiselt harva) me otsustame, et teemat ei tohi meie aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt avaliku huviga saadava kasu üles kaaluda.
|
|
14. juuli 2022
president
Klaus-Heiner LEHNE
Euroopa Kontrollikoda
12, rue Alcide De Gasperi, L-1615 Luxembourg
(1) Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet (sealhulgas segmendiaruandlust).
(2) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad ka selgitavaid lisasid.
(3) Täiendav teave on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande punktides 1.22–1.27.
(4) ELi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 2.9.
(5) Need hõlmasid bilansi passiva poolel kajastatud viitvõlgasid summas 77,8 miljardit eurot ja aktiva poolel kajastatud 52,1 miljardit eurot, mis vähendasid eelrahastamise mahtu.
