Kokkuvõte

Mõjuhinnang algatuse kohta, mille eesmärk on tugevdada kehtivaid eeskirju ja laiendada teabevahetuse raamistikku maksustamise valdkonnas, et hõlmata krüptovara.

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Põhiprobleem, mida algatusega lahendada soovitakse, on see, et maksuhalduritel puudub teave krüptovara kaudu saadava tulu jälgimiseks. Krüptovara kasutajate tulu ja sissetulekuga seotud andmete vähene esitamine piiravad olulisel määral maksuhaldurite võimet tagada, et tasumisele kuuluvad maksud saavad tegelikult tasutud. Krüptovara ei kuulu praegu maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (nõukogu direktiiv 2011/16/EL) (millega nähakse ette automaatne maksualane teabevahetus liikmesriikide vahel) kohaldamisalasse. 
Internetipõhiste toodete, teenuste ja rakendustega, eelkõige nendega, mis kasutavad ära hajutatud võrke, näiteks krüptovara puhul, on lihtne piiriüleselt kaubelda. See põhjustab teabe kättesaadavusega seotud maksuprobleeme, mida on võimalik lahendada üksnes riikidevahelise tiheda halduskoostöö kaudu.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Ettepaneku üldeesmärk on tagada ühtse turu õiglane ja tõhus toimimine, suurendades üldist maksualast läbipaistvust. Sellest saaksid kasu mitte ainult maksuhaldurid, vaid ka kasutajad ja teenuse osutajad. Selle algatuse eesmärk on ka kaitsta liikmesriikide maksutulu, laiendades ja täpsustades krüptovaraga seotud aruandekohustust Euroopa Liidus. Käesolev ettepanek (nn kaheksas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) peaks konkreetsemalt parandama liikmesriikide suutlikkust avastada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist ning nende vastu võidelda. Samuti peaks see aitama vältida nõuete täitmata jätmist.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Liikmesriikide rakendatavate meetmetega ei ole võimalik olemuslikult riikidevahelisi probleeme tõhusalt ja tulemuslikult lahendada. ELi lähenemisviis näib olevat eelistatav, et vältida mitmes liikmesriigis või kõikides liikmesriikides ühepoolselt rakendatavaid erinevaid aruandlusnõudeid. ELi tasandi meede tagab sidususe, vähendab aruandvate üksuste ja maksuhaldurite halduskoormust ning on asjaomase vara volatiilsusest tulenevate võimalike lünkade suhtes kindlam.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaaluti järgmisi poliitikavariante: a) mitteseadusandlik pehme õiguse variant ja b) kuus võimalikku seadusandlikku algatust. Seadusandlikud algatused hõlmaksid valikuvõimalustena järgmist: 1) tehingupõhine aruandlus, 2) tehingupõhine aruandlus koos VKEde künnisega, 3) terviklik koondaruandlus, 4) terviklik koondaruandlus koos VKEde künnisega, 5) hübriidaruandlus ehk keskteelahendus ja 6) hübriidaruandlus ehk keskteelahendus koos VKEde künnisega. 
Eelistatud valik on seadusandlik algatus, mis tagab keskmisel tasemel hõlmatuse. Seega on hübriidaruandlus ehk keskteelahendus (5. poliitikavariant) algatuse eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam variant. Kõik krüptovarateenuse osutajad, olenemata nende suurusest ja asutamisriigist, peaksid sellest aru andma, kui nad teevad tehinguid ELi residentidest klientidega. Sellega luuakse uus aruandlusraamistik ja maksuhaldurite vaheline teabevahetus. Algatus hõlmab likviidset krüptovara ja selle eesmärk on vahetada tehinguteavet, kuigi teataval määral koondatuna.

Kes millist varianti toetab? 

Avaliku konsultatsiooni ja krüptovarateenuse osutajatega peetud erikonsultatsiooni tulemused näitavad suundumust, mis soosib seadusandlikku algatust. Ka enamik liikmesriike on väljendanud toetust eelistatud valikule.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Algatusel on eeldatavasti märkimisväärne otsene majanduslik kasu. Sellel on positiivne mõju maksude kogumisele, kuna krüptovaratehingutest saadakse hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot täiendavat maksutulu. Sellest tulust võib olla võimalik rahastada liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Algatus peaks aitama kaasa õiglusega seotud aspektidele ja suuremale usaldusele maksusüsteemide vastu, tagades maksumaksjate koormuse õiglase jagamise.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

IT-lahendus, mis hõlbustaks kõige paremini aruandlust ja teabevahetust ning millel on kõige väiksemad kulud ja suurim kasu kõigile asjaosalistele, s.o krüptovarateenuse osutajatele, liikmesriikidele ja komisjonile, on keskregister (mida juba kasutatakse kolmanda ja kuuenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohaseks teabevahetuseks). Sarnaselt varasemate aruandlusnõuetega jäävad maksuhaldurite kulud krüptovaraga seonduvalt hinnanguliselt vahemikku 1–12,96 miljonit eurot ühekordsete (arendus)kuludena ja 1–5,67 miljonit eurot korduvate kuludena. Krüptovarateenuse osutajatel tuleb kanda hinnanguliselt ligikaudu 259 miljonit eurot ühekordseid kulusid ja 22,6–24 miljonit eurot korduvaid kulusid. Euroopa Komisjonile kaasnevad samuti kulud, mis on hinnanguliselt ligikaudu 0,48 miljonit eurot ühekordsete kuludena ja 0,21 miljonit eurot korduvate kuludena. Need hinnangud põhinevad siiski mitmel eeldusel ja ekstrapolatsioonil ning neisse tuleks suhtuda ettevaatlikult.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Algatuse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on eeldatavasti piiratud. Esitatav teave on suures osas krüptovarateenuse osutajatele nende igapäevaste toimingute jaoks kättesaadav. Lisaks arenevad nii krüptovaraturg kui ka teenuse osutajad väga kiiresti. Kuigi algatus toob kaasa nõuete täitmisega seotud kulud, võib VKEde jaoks olla soodsam kehtestada kogu ELis ühtsed eeskirjad, selle asemel et kasutada kogu ELis väga erinevaid aruandlusnõudeid. Algatus peaks samuti tagama võrdsed tingimused kõigile osalejate kategooriatele, mis peaks kasu tooma VKEdele.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Kulud, mida liikmesriikide ametiasutustel tuleks kanda, sõltuvad teabevahetuseks kasutatavast IT-lahendusest. Täiendava maksutulu näol saadav kasu riikide eelarvetele kaalub märkimisväärselt üles iga poliitikavariandiga kaasnevad kulud ja on hinnanguliselt miljardites eurodes (eelistatud poliitikavariandi puhul ligikaudu 1,7 miljardit eurot).

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Algatus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ega mõjuta seega negatiivselt põhiõigust isikuandmete kaitsele.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Algatuse üle tehakse järelevalvet teabe abil, mida kogutakse iga-aastaste hindamiste ja maksuhalduritega peetavate arutelude põhjal. Põhjalikum hindamine toimub kooskõlas maksustamisalase halduskoostöö direktiivi üldiste hindamissätetega, kui komisjonil tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule otsese maksustamise alast halduskoostööd käsitleva direktiivi toimimise kohta aruanne.